Omavahel võistlesid 3 autorit kolme tragöödia ja ühe satüürkomöödiaga. žanrid: Dionüüsiate rongkäikudel osalesid ka saatüred, e soku pea ja sabaga metsavaime kehastavad mehed, kes laulisd jumalale ülistuslaule. Nendest sokulauludest on nime saanud tragöödia (kr keeles). Komöödiate mõte oli leevendada tragöödiate ängistavat mõju. Komöödia ehk pilke- või naljamäng on lõbusa lõpplahendusega näidend, üks dramaatikažanre (võrdle tragöödia ja draamaga). Komöödia naeruvääristab satiiri ja huumori abil inimlikke nõrkusi ja pahesid, paljastab elukorralduse pahupooli ja sotsiaalseid müüte ning pakub vabastava naeru läbi meelelahutust. Autorid: Aischylos (6. – 5. saj eKr) Olevat kirjutanud 80-90 näidendit, säilinud on 7 tervikteksti. Draamavõistlustel tuli 13x võitjaks. Ta uskus jumalike jõudude reaalsesse olemasolusse. Teostes on inimene jumalate
Näit. Kutsu klähvis kodus kuudis. Antonüümid - vastandsõnad Näit. Kuum – külm Arhaism – vanapärane, nüüdiskeelest kõrvsalejäänud keelend Näit. Isepäinis ilus oli sõit Varssavisse. Assonants – täishäälikuline algriim Näit. Ilves istus oksal. Ballaad - lüroeepiline teos Näit. Tuntud ballaadimeistrid venelane Aleksandr Puškin; eestalsed Jakob Tamm ,,Orjakivi“ ja Marie Under ,,Õnnevarjutus“ Dialoog - kahekõne Näit. Intervjuu, vestlus. Draama – tõsise sisuga näidend Näit. Kuulsad draamakirjanikud venelane Anton Tšehhov; eestlased Eduard Vilde ,, Tabamata ime“ , Anton Hansen Tammsaare ,,Kuningal on külm“,August Kitzberg ,, Tuulte pöörises“ ja Juhan Smuul ,,Lea“. Draamakirjandus - üks kirjanduse põhiliikidest Näit. Tähtsamad dramaatikažanrid on tragöödia, komöödia ja draama. Eepika – üks kirjanduse põhiliik, mille teosed on proosavormis Näit
Mats Traat (sündinud 23.11.1936) Elulugu: Mats Traat on pärit Tartumaalt Palupera vallast Meema külast Kuudse talust põllutöölise pojana. Isaga siiski suhted puudusid, kuna jättis tema ja ema maha. Ei andnud isegi nime pojale. Mats Traat on Eesti proosakirjanik, luuletaja, stsenarist ja luuletõlkija. Abielus tõlkija Victoria Traadiga. Haridustee: Arula kool 1945-1946 Vana-Otepää kool 1946-1947 Nõuni kool 1947-1949 Rannu kool 1949-1951 Tartu tehnikum 1952-1953 Vaeküla põllumajanduse mehhaniseerimise tehnikum 1954-1957 Moskva Kirjandusinstituut 1959-1964 Kõrgemad filmi-, lavastaja ja stsenaristi kursused 1968-1969 Töökohad: ·Kureküla sovhoosi tööline. ·Normeerija. ·Tehnilise järelvalve inspektor. ·Tallinnfilmis toimetaja ja stsenaariumide tegija, kolleegiumi liige. ·Alates 1970 kutseline kirjanik. Tunnustused: ·Eesti NSV teeneline kirjanik 1977a. ·Vilde-nime...
olid paigas. Üldisi vigu ei olnud märgata, võib-olla ka sellepärast, et armusin näitemängu esimesest silmapilgust ning ei leidnud aega vigu leida. Arvan, et lavaline liikumine oli hea. Kõik toimus õiges järjekorras ning sündmustik oli loogiline. Kahju oli ainult sellest, et oleksin tahtnud näha osasid stseene, mida filmis näinud olen. Näiteks koht, kus Maria ja lapsed linna lähevad või kui lapsed Mariale kloostrisse järgi lähevad. Mõistan, et nende osade lisamisel oleks näidend veelgi pikemaks veninud ning liiga keeruliseks muutunud. Samuti olid lavalised dekoratsioonid väga nutikad ning sobivad. Ka orkester oli super, kõik oli kooskõlas. Olen väga õnnelik, et läksin vaatama just seda muusikali. See kõik oli tõesti üle minu ootuste väga hea. 5 Kui mina oleksin lavastaja Kui mina oleksin ,,Heliseva muusika" lavastaja, oleksin ma toonud rohkem välja kapteni ja Maria vahelise salajase armastuse. Filmis on see kohe
murdesõnad, amerikanismid, võõrsõnad ja autori uuskeelend, mis jäävad väljapoole akadeemilist normi. Valle-Incláni stiili juurde kuulub eksklamatiivsus: tekst on läbi tikitud hüüatuste-karjatustega, eksalteeritud ekspressiivsusega. Ometi jääb olemuses kõik samaks, miski ei muutu. Tema näidendeid oli sageli liiga raske esitada tänu eriefektidele ning kiiretele drastilistele muutustele stseenis. Seetõttu käsitletakse osa tema tööst n-ö kapidraamana (closet drama) See on näidend, mis pole mõeldud laval esitamiseks, vaid lugemiseks. Kuid Valle-Inclán ise on väitnud, et tema teatritükid on täiesti laval esitatavad. Talveti järgi näib lavastamise raskus olevat see, et üheaegselt tuleks laval luua illusioon täielikust liikuvusest ja täielikust liikumatusest. Valle-Inclán kirjutas ka mitu suuremat romaani. Mõned kriitikud näevad teda hispaania vastena James Joyce'ile ning neile on leitud veel midagi ühist keldi päritolu.
märtsil 1940 südamerabandusse ning maeti Metsakalmistule. Anton Hansen Tammsaare looming 1900. aastal, mil ta õppis Tartus, Hugo Treffneri eragümnaasiumis ilmusid Tammsaare esimesed jutukesed "Postimehes". Peale seda, kui ta oli alustanud elu vabakutselise kirjanikuna Tallinas andis ta välja esimese näidendi "Juudit", millega jõudis ta oma loomingu kõrgperioodi. Sel perioodil ilmusid ka romaanid "Elu ja armastus", "Ma armastasin sakslast" , näidend "Kuningal on külm" ja Koitjärvel kirjutatud "Kõrboja peremees", mis oli Tammsaare esimene rahvusvaheliselt läbilöönud romaan ning mida peetakse siiani üheks eesti parimaks romaaniks. Anton Hansen Tammsaare on kirjutanud veel "Vanad ja noored", "Kaks paari ja üksainus", "Mäetaguse vanad" ning veel palju teisi teoseid. Tammsaare kuulsaim romaan on "Tõde ja õigus", mida teab pea iga eestlane.
Professor ja ta kaaslased olid päris vaprad, et üldse julgesid minna vulkaani kraatrisse. Eks see teos olegi rohkem fantastika, kui reaalsus. Vahel on sellist tüüpi kirjandust ka põnev lugeda. Üldmulje on äärmiselt positiivne. Põnevad seigad kaalusid üles igavad olukorrad. Võimaluse korral loen teisigi Jules Verne teoseid. Autorist : Jules Gabriel Verne sündis 1828 aastal, Nates-s Prantsusmaal. Jules Verne läks 1848. aastal Pariisi õppima. 1850 aastal lavastati tema esimene näidend. Kui Verne ülikooli pooleli jättis, pidi ta hakkama ise raha teenima. Ta teenis raha raamatute müügiga. Temast sai üks maailma kuulsamaid novellide vestjaid, tema loomingud olid sageli ka fantastika valdkonnast. Jules Verne oli väga rikas mees, ta ostis jahi ja purjetas sellega Euroopasse. Jules Gabriel Verne suri 1905. aastal. Tema teosed on : ,,Saladsulik saar", ,,Reis maakera südamesse", ,,20 000 ljöödi veel all" jpm.
,,Topeltelu" Käisime vaatamas lavastust nimega ,,Topeltelu", mis toimus 13. jaanuaril kell 19:00 Haapsalu Kultuurimaja suures saalis. Näidendi originaalautor on Ray Cooney. Näidend on tõlgitud eesti keelde Hannes Villemsoni poolt. ,,Topeltelu" lavastajaks on Enn Keerd ja kunstnikuks Kristina Lõuk (külalisena). Näitleijaid ei olnud selles lavastuses palju- Karin Tammaru, Liina Tennosaat (külalisena), Sepo Seeman, Jaan Rekko, Feliks Kark või Cardo Sommerhage (külalistena), Laura-Retti Laos või Nora Vahenurm (külalistena). Lavastaja Enn Keerd on sündinud aastal 1956. Ta on lõpetanud Põlva Keskkooli ja Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri
süvenedes oma karakterisse täie olemusega. Aastatetagune etendus kõnetab tänapäeval vaatajat peamiselt selliselt, et kui midagi tahta, peab selle nimel vaeva nägema ja rohkematki ning antud kontekstis oli tahetuks Katharina ja tema taltsutamine heatahtlikuks daamiks, mille saavutamisel pidid nii mõnedki karakterid nahast välja ronima ja mingil moel ennast ohverdama. Mulle väga meeldis Shakespeare’i näidend, sest see oli põnev ja haaras oma looga kaasa ning huvitavaks asjaoluks on ka see, et lavastaja Elmo Nüganen oli lavapealse väga koduseks muutnud.
"Ustav Ülo", Jaan Kärner (1891 -1958) "Kaarnamäe ballaad", Marie Under (1883 -1980) valimik "Kolmteist ballaadi". 8. Dialoog - kahekõne. Algselt mõisteti dialoogi all kahe inimese kõnet, hiljem on mõiste laienenud ka mitme inimese kõnele. Dialoog on oluline kujutusvahend kirjanduses (eriti draamas), kuid samuti ka massimeedias (näiteks põhineb sellel intervjuu, vestlus). 9. Draama - üldmõistena näidend, kitsamas tähenduses tõsise sisu, keerulise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend. Zanrina kujunes välja 18. sajandil eeskätt Denis Diderot´(1713 -1784) ja Gotthold Ephraim Lessingi (1729 -1781) loomingus. Draamas on ühendatud koomiline ja traagiline eluvaatlus, kaldumata kummassegi äärmusesse. Uuritakse tegelaste psühholoogiat, käitumist ja ühiskonnas toimuvat. Tegelassuhted
"Ustav Ülo", Jaan Kärner (1891 -1958) "Kaarnamäe ballaad", Marie Under (1883 -1980) valimik "Kolmteist ballaadi". 8. Dialoog - kahekõne. Algselt mõisteti dialoogi all kahe inimese kõnet, hiljem on mõiste laienenud ka mitme inimese kõnele. Dialoog on oluline kujutusvahend kirjanduses (eriti draamas), kuid samuti ka massimeedias (näiteks põhineb sellel intervjuu, vestlus). 9. Draama - üldmõistena näidend, kitsamas tähenduses tõsise sisu, keerulise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend. Zanrina kujunes välja 18. sajandil eeskätt Denis Diderot´(1713 -1784) ja Gotthold Ephraim Lessingi (1729 -1781) loomingus. Draamas on ühendatud koomiline ja traagiline eluvaatlus, kaldumata kummassegi äärmusesse. Uuritakse tegelaste psühholoogiat, käitumist ja ühiskonnas toimuvat. Tegelassuhted
keskpärasusega nagu Leo Saalepil, siis saab sellest ainult enda ja kunstisõgedate teiste tunnustatud geeniusest vaene hukkuv kunstimärter, kelle saatus võib olla traagiline, ent ka tragikoomiline. Näiteks Leo Saalep, ihuterviselt, eriti närvidelt, läbipõlenud isik, kaotab selle tõttu mõistuse, teised temataolised, kes tarvitavad samu võtteid eesmärgi kiirendatud saavutuseks, resigneeruvad tasahiljukesi ja vegeteeruvad meie keskel tosina kunstnikkudena edasi. Näidend võeti kirjaniku sõnul kodanliku intelligentsi poolt, eriti väikelinnas Tartus, üpris vaenulikult vastu. Vaatamata sellele, et positiivsed, sümpaatsed iseloomud draama otsustavate tegelaste hulgas on ülekaalus negatiivsete vastu ning ühiskonnakriitiline ollus leiab kõigiti tagasihoidlikku käsitlust, peetakse teost siiski tigedaks rünnakuks seltskonnale, mida oli vaja jõudsasti tagasi lüüa. Seda meeleolu peab teadma, et taibata. Tegelikult on tegemist eesti
Draama on (1) seotud nii kirjanduse kui teatriga (&/või teiste tegevusaladega) (2) dialoogiline ja olevikuline (st. ei ole valikut - see on nüüd ja praegu) (3) poeetika & kompositsioon on spestiifilised: põhitekst & sekundaartekst (remarkteks jm) (4) üldjuhul esitatakse sündmusi & draama kõne on seotud tegevusega (5) üldjuhul puudub jutustaja Tuntumad zanrid: (1) tragöödia (kurbmäng) on traagilise lõpplahendusega, traagilisel konfliktil põhinev näidend (Oidipus) (2) komöödia (pilke-/naljamäng)on lõbusa lõpplahendusega näidend, naeru-vääristab satiiri ja huumori abil inimlikke nõrkusi ja pahesid, paljastab elukorralduse pahupooli ja sotsiaalseid müüte ning pakub vabastava naeru läbi meelelahutust. (3) draama (kitsam mõistemaht!) on tõsise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend, zanrina kujunes välja 18. saj. Temas on ühendatud koomiline ja traagiline eluvaatlus, kaldumata kummassegi äärmusesse
Hugo Raudsepa kaudu. 1920ndad olid moderniseeruva draama aastad, mis 1920.-1930ndate vahetuseks hääbus, asmele tuli uusrealism ja elulähedane draama. 1930ndate keskpaigaks läks proosa eeskujul moodi ajalooline temaatika. 1940ndate ideoloogiline surve lämmatab algupärase dramaturgia. A. H. Tammsaare ,,Juudit" (1921) ja ,,Kuningal on külm" (1936) olid selle perioodil tähtsamate näidendite hulgas. Kumbki pole realistlikud näidendid. Kuningal on külm on allegooriline näidend. Mõlemad näidendid on algtõuke saanud piiblist. ,,Juuditi" kontekst seostub selle aja mitterealistlike otsingutega. Juudit lavastati 1924. aastal Estonias. 1920ndate algusesse ja keskpaika on päevakorral võõra teksti kasutamine, korduvalt töödeldakse draamaloomingus piibliga seotud tekste. Olulised nimed draamakirjanduses on Aino Kallas (soome päritolu kirjanik, tegutses eestis, tema tekste tõlgiti eestikeelde) ja Hella Wuolijoki (eesti päritolu kirjanik, kirjutas soome keeles)
KESKAEGNE DRAAMA (lk. 66) liturgiline draama - teater ja draama olid keskajal märksa algelisemad kui antiikajal. Väiksemad näitemängud said alguse osana jumalateenistusest ehk liturgiast kirikus (vastulaulud: koor - vaimulik; Piibli teksti esitati pantomiimina, et kõik aru saaksid, mis toimub). Lavakujundus oli väga tinglik (nt. posti otsas silt "Pariis") ja pilte vahetati nii, et üksteise järel sõitsid ette hobuvankrid. müsteerium - piibliepisoodile üles ehitatud näidend. Vanim säilinud müsteerium "Aadama mäng" kujutab Aadama ja Eva pattulangemist. Üksikute episoodide ühendamisel tekkisid 15. saj. Prantsusmaal suured tsüklilised müsteeriumid. Vanim "Vana Testamendi müsteerium" koosnes 40 iseseisvast näidendist, peegeldades kõiki Vana Testamendi peasündmusi. moralitee - keskaegse draama põhiliik; oli õpetlik näidend enamasti allegooriliste tegelastega (u. nagu "Roosiromaanis") farss - (pr. k
Tiina erandlikkus, tema nooruslik trots ja vastuhakk tavadele viib ta libahundiks kuulutamiseni, inimeste hulgast eemaldumiseni ja hukkumiseni, millega aga ühtlasi on löödud mõra vaimupimeduse ja orjameelsuse müüri. "Libahunt" on tugevate romantiliste joontega tragöödia, milles peamiseks osutub inimese vabaduspüüe, otsustavuse ja moraalse jõu poetiseerimine. See näidend on üks enam lavastatud teos eestis näitekirjandusest, sellest on tehtud ballett ja film. ("Libahunt", Estonia, 1928) · Kauka jumal (1915)- Karakterdraama on näidend, mis keskendub peategelasele ja selle karakteri avamisele. Peategelaseks on Mogri Märt, kelle elueesmärk on koguda varandust, raha on tema silmis ainus väärtus ja mõõdupuu. Ta on ülbe ja jõhker mees, kes ei hooli isegi oma
Vilde auhinda. kõige paremini Vilde teoseid järgivale teosele. ehk kes kirjutab kõige vildelikumalt. samal aastal püstitati talle ka ausammas. 1902. aastal ilmus teos "Mahtra sõda" - ajalooline romaan, raske sisuga. 1903. "Kui Anija mehed Tallinnas käisid" 1905 "Prohvet Maltsvet" ühise temaatika tõttu hakati neid teoseid nimetama ajalooliseks triloogiaks. temalt on ilmunud ka mitmeid näidendeid 1916. ilmus "Mäeküla piimamees" - Vilde loomingu 1 kunstilisi tippe 1912. "Tabamata ime" - näidend 1913. "Pisuhänd" - näidend 1923-1935 ilmusid Vilde kogutud teosed 33 köites, millest viimased osad ilmusid peale tema surma. ta on maetud metsakalmistule. Naturalism Naturalism on realismi äärmuslik suund. sai alguse 1860-70 Prantsusmaal. levis sealt euroopasse ja USA-sse. realismi ja naturalismi kirjanikud kujutavad tegelikkust, ilustamata ja vahetult. naturalstide sõnakasutus muutus detalirikkaks ja täpseks.
Kivirähk on kätt proovinud ka lavastamises. Isegi, kui ta oma etendusi ei instseneeri, siis üritab ta kontsulteerida lavastajaga ning protsessis kaasa lüüa. Üks tuntumaid Kivirähe teatritükke on ,,Eesti matus", mis räägi ühest suguvõsast ja sellest, et tihti saadaksegi kokku ainult matustel. Suguluse ja inimeste suhete teemadel räägib ka lavastus ,,Vombat" Vombat ,,Vombat" on Kivirähki värskeim etendus, mis esietendus 29. märtsil 2009. Näidend oma humoorika sisuga viib inimesteni selle, millest tihti ei mõelda. Lugu paneb mõtlema mineviku teemade üle: kui palju me üldse oma päritolust teame ja kas meil on õigus hukka mõista oma esivanemaid? Kivirähk ise ütles ,,Kultuuriuudistele": ,,Üks on tõesti see mäletamise ja ajaloo pool ja see, kui palju tänapäeva inimesed, kes mööda Euroopat ringi kappavad ja ei tea, kus õppimas käivad, kui palju neid huvitavad eestlaste vanad müüdid ja ajalugu, millest siin nii
vms PASTORAAL: karjaselaul POEEM: lüroeepika zanr,pikem mitmeosaline luuleteos,iseloomulik jutustav süzee,kujutab sündmusi põhjalikult BALLAAD: lüüriline jutustav 1 sündmus luuletus,fantastiline sisu,ajalooline või kangelaslik. TRAGÖÖDIA: õilas kangelane satub väljapääsmatusse olukorda ning hukkub ebavõrdses võitluses.vanim dramaatika liik.Nende ainestik pärineb enamasti müütides. KOMÖÖDIA: Koomilise sisuga näidend,milles naeruvääristatakseinimeste pahesid(rumalus,argus,ahnus jms.) või ühiskonna negatiivseid jooni.Nad põhinevad huumoril ning lõppevad enamasti õnnelikult.. Iseloomulik on juhuslik sündmustik ning väljaarenemata telegastüübid. Põhilised võtted: kõne-,tegelas-, ja situatsioonikoomika. DRAAMA: Tõsise sisu , keeruliste konfliktide ja elulise sündmustikuga näidend. Draamas on ühendatud komöödia ja tragöödia, kaldumata kumbagi äärmusesse
16. Lydia Koidula (Lydia Emilia Florentine Jannsen) 1843-1886 Ema sakslane. Töötas Postimehes, oli nö isa parem käsi. Lisanime Koidula sai Lydia Jakobsonilt, kui ta avaldas oma aabitsas Lydia kirjutusi. Lydia abiellus ühe Tartu Ülikooli arstiteaduskonna üliõpilasega. Tema abikaasast sai sõjaväearst ning töö tõttu pidid nad lahkuma Kroonilinna. Lydial sündis kokku 4 last. 1870 . a. 24. juunil etendus tema näidend ,,Saaremaa onupoeg" - algatus eesti teatrile. Tema üks tuntud näidend on veel ,,Säärane mulk" L.Koidula on loonud üle 300 luuletuse, tuntuimad ,,Mu isamaa on minu arm", ,,Kodu", ,,Ema süda" 17. Rahvusromantism on 19. sajandi teisel poolel Põhja- ja Ida-Euroopas levinud kunstistiil, mis oli seotud rahvusliku tärkamisega. Rahvusromantism luules rahvusluule ja mütoloogia motiivid, muistse priiuseaja ja orjuse
Rahvusooper Estonia. Tantsulavastuste auhind · «Faasid» elava muusika ja koreograafia rikastav kahekõne, aktuaalse teema kunstiliselt veenev teostus ning järjepidevus oma stiili arendamisel ja järelkasvu koolitamisel. Fine5. Algupärase dramaturgia auhind Auhind vaadeldava aasta jooksul lavale jõudnud algupärase teatriteksti eest. · Jaan Undusk «Boulgakoff» (lavastaja Margus Kasterpalu, esietendus 13. jaanuaril 2008 Eesti Draamateatris). Kõrge kirjakultuuriga näidend looja valikutest loomistungi, võimu ja vaikimise vahel. Sõnalavastuste muusikalise kujunduse auhind Antakse mõjuva ja lavastuse ideed oluliselt toetava sõnalavastuse (ka selleks puhuks kirjutatud originaalmuusika) muusikalise kujunduse eest. · Chalice parim originaalmuusika lavastusele «Perikles» (NO99). · Marius Peterson muusikaline kujundus lavastusele «Linn», «Metsik» ja «Maarja kuulutamine» (Theatrum). Ants Lauteri nimeline auhind
,,Muhulaste imelikud juhtumised Tallinna juubelilaulupeol" naljakas, ka satiiri. ,,Jäine raamat" reisikirjeldus Smuuli Antarktika ekspeditsioonist. ,,Jaapani meri. Detsember". ,,Muhu monologid" naljakad, Smuuli proosa tipp. Draama juurde jõuab kõige hiljem, ei tea näidendi kirjutamisest mitte midagi. Talle tuleb appi V. Panso. ,,Atlandi ookean" sarnaneb sisult samanimelisele novellile, puudub kindel sündmus, tegevuskoht raskesti etendusele toodav. ,,Lea" tõsine poliitiline näidend, kirjutatud näitekunsti reeglite kohaselt. ,,Metskapten e Kihnu Jõnn" ,,Polkovniku lesk" mononäidend. ,,Pingviinide elust" (,,Enne kui saabuvad rebased") Poliitiline satiir, raskesti lavastatav, tegelased on loomad (pingviinid, rebased jm) istuvad kõrtsis, polaaröö. Filmistsenaarium ,,Keskpäevane praam"
Miina Härma esitas lisaks komponeerimisele ise orelimuusikat ja oli tunnustatud koorijuht. Sajandivahetusel lisandusid nimetetuile Artur Kapp, Mihkel Lüdig, Peeter Süda, Rudolf Tobias jt. · Jätkus laulupidude traditsioon. Suurenes esinejate arv. Lisandusid koorid ja orkestrid ning mitmekesistus repertuaar, pidevalt kasvas eesti algupärandite osakaal. · Eesti teatri sünnidaatumiks on 24. juuni 1870. aastal, mil ,,Vanemuises'' esietendus Lydia Koidula näidend ,,Saaremaa onupoeg''. Aasta hiljem jõudis näitemäng ,,Estonia'', seejärel Narva ,,Ilmarise'', Viljandi ,,Koidu'' ja Pärnu ,,Endla'' seltsi. · 1878. a. asus ,,Vanemuise'' juhiks August Wiera ning kutselise teatrini jõudis ,,Vanemuine'' 1906. aastal, mil teatrijuhi töö võttis üle Berliinis lavastamist õppinud Karl Menning. Samal aastal muutus kutseliseks ka ,,Estonia'' ning veidi hiljem Pärnu ,,Endla''
kapitalism eraomandil ja turusuhteil põhinev ühiskonnakorraldus karavell pika kitsa kere ja kõrge ahtriga kiire purjekas katedraal peakirik ketser usust kõrvalekalduja klooster munkade või nunnade kogukonna elupaigaks olev kinnine hoonestu koge purjelaev konkistadoor Kesk- ja Ladina-Ameerikas koloniaalvallutustes osalenu moslem islamiusuline märter usuliste veendumuste pärast kannatanu müsteerium keskaegne Piibli-aineline näidend ortodoksi kirik õigeusu kirik paast usulistel põhjustel toidust, joogist ja seksuaalelust hoidumine paavst roomakatoliku kiriku pea pagan teatud usundi mittejärgija vastava usundi järgijate silmis parlament riigi kõrgeim seadusandlik kogu protestantism reformatsiooni tulemusena katoliku kirikust eraldunud kristlike usuvoolude koondnimetus puritaan range usulise elukorraldusega protestantliku usulahu liige Inglismaal
,,Raha inimene ja inimsuhted" Maailmas on väga erinevad inimesed, mõned on vaesemad ja mõned rikkamad. Vaesemad ihkavad sellist elu, kus neil on palju raha, kuid päris tihti pole see võimalik. Öeldakse, et raha valitseb inimese mõtteid. Kitzbergi näidend ,,Kauka Jumal" jutustabki just sellest kuidas peategelane Mogri Märt oli väga ahne ja hoolis ainult rahast. Ta kohtles veidi vaesemaid halvasti ning kui andis raha laenuks, siis nõudis poole rohkem tagasi. See käitumine oli teiste suhtes ebaõiglane, et Mogri Märt nõnda raha röövis. Üks oli Masa Ants, kes oli pikka aega Mogri Märdile võlgu. Sellest said ka teised aru, kuid teadsid, et ei tasu vastu hakata, kuna talle ei läinud teised eriti korda.
Ooper ,,Armastus kolme apelsini vastu" Sergei Prokofjevi ooper Helilooja libreto Carlo Gozzi samanimelise komöödia ainetel Maailmaesietendus 30. detsembril 1921 Auditorium Theatreis. Esietendus Rahvusooper Estonias 28. jaanuaril 2010. Muusikaline juht ja dirigent: Arvo Volmer Dirigent: Mihhail Gerts Lavastaja: Dmitri Bertman (Helikon-Opera, Moskva) Lavakujundus: Igor Neznõi (Helikon-Opera) Kostüümikunstnik: Tatjana Tulubjeva (Helikon-Opera) Valguskunstnik: Neeme Jõe Koreograaf: Edvald Smirnov (Venemaa) Osades: Mart Laur, Priit Volmer, Andres Köster, Mart Madiste, Mati Kõrts, Helen Lokuta, Teele Jõks, Jassi Zahharov, Atlan Karp (Teater Vanemuine), Urmas Põldma, Rauno Elp, René Soom, Märt Jakobson, Väino Puura, Heli Veskus, Pille Lill, Kristina Vähi, Angelika Mikk, Pavlo Balakin, Aare Saal, Riina Airenne, Juuli Lill, Oliver Kuusik, Aleksander Arder, Zhenya Hovsepyan, Maire Haava, Valentina Taluma, Maris Liloson jt. Rahv...
lavateose. 18 saj ooperireformiga alustas Ch W Gluck, jätkas Mozart. -sõna ja tegevus võrdseks muusikaga -vajalik näitlejameisterlikkus -aariatelt liigne virtuoossus, lihtsamaks -lavakujundus lihtsamaks -avamäng annab teose karakteristika -Mozart segab esimesena tõsise ja koomilise ooperi jooni -jälgib muusikas tegelaste psühholoogiat -dramaturgiline areng läbib ka muusikat. Figaro pulm. Pr kirjaniku Beaumarchaise näidendi järgi. Näidend tunnistati monarhide poolt ohtlikuks, keelati lavastamine Libretot pehmendati (Da Ponte) 1786 esietendus. Tegelased: Figaro toapoiss, tema armastatu Susanna toatüdruk, krahv, krahvinna Tegevus toimub ühe päeva jooksul, sellest ka alapealkiri Pöörane päev Alamrahva hulgast pärit peategelane Figaro irvitab tema kõrguse krahvi üle ning saavutab võidu. Figaro on oma au, õiguste ja õnne eest võitleja, järjekindel nagu kaasaegne revolutsiooniline ajastu.
ning muidugi räägib kõiki taga. Tema liikumine oli sujuv ning hääl pehme, mis lisas talle veelgi rohkem naiselikkust. Alceste, keda mängis Tanel Saar, oli samuti hea. Tema sünge ja kuri pilk, millele lisandus jõuline hääl tegid temast tõelise misantroobi. Ago Soots, kes mängis Oronte'i ja Clitandre'i, avaldas küll muljet, kuid ta mõjus rõhutatult kunstlikult. Ma üleüldse ei salli vähimatki ülemängimist. ,,Misantroop" oli aga just sellele põhinev näidend. Rollid olid rajatud pigem kehakeelele, miimikale ja intonatsioonile kui dialoogidele. Minu jaoks oli see veidi pettumust valmistav, sest armastan suhteliselt realistlike tegelasi. Samuti oli kahju, et paljud Molière dialoogide lõigud läksid näitlejate vuristamise tõttu kaduma. Minu arust rõhutati tihtipeale valesid asju ning tähtsad ütlused ei jõudnudki publikuni. Mõned näitlejad nagu näiteks Katariina Lauk ja Ago Soots mängisid mitut rolli. Sellepärast oli vaatajatel raske
(1903) ja "Prohvet Maltsvet" (19051908). Eriti "Mahtra sõjas" on palju kasutatud arhiivimaterjali ja mälestusi. Maapaoaastate loomingu paremikku kuuluvad viimistletud stiiliga "Jutustused" (1913) ja süvenenud psühholoogilise vaatlusega romaan "Mäeküla piimamees" (1916). Samal ajajärgul ilmusid eesti näitekirjanduse tippteosed, draama "Tabamata ime" (1912) ja komöödia "Pisuhänd" (1913), mis kujutavad kodanluse kultuuriambitsioone; ärieluaineline näidend "Side" ilmus1917. Hiljem avaldas Eduard Vilde novelle ja redigeeris varasemat loomingut (aastatel 1923 1935 avaldati "Kogutud teoste" 33 annet); lõpetamata jäi romaan "Rahva sulased". Aastatel 19511961 ilmusid Vilde "Teosed" (14 köidet). Teosed: "Musta mantliga mees" (1886) "Kuhu päike ei paista" (1888) "Kõtistamise kõrred" (1888) "Karikas kihvti" (1893) ""Linda" aktsiad" (1894) "Külmale maale" (1896) "Raudsed käed" (1898) "Mahtra sõda" (1902)
vastates ma olen peaaegu alati just Contra." Selle nime all ja osaliselt autori enda kirjastatuna on ilmunud üle kahekümne luuleraamatu ja üks proosateos – lasteraamat "Presidendi suur saladus" (2004). Contra proosalugusid lastele leidub veel paaris kogumikus (jutt esimesest boršisöömisest kirjanike lapsepõlvemälestuste kogus "Rosinad", mõned absurdimaigulised lood raamatus „Ruttu tuttu!: isade unejutte“). Võrukeelsete lastenäidendite kogus „Kuldmuna“ on avaldatud näidend "Mõmmi-Piitre löüdmine". Contra lasteluuletusi on ilmunud ajakirjades, kogumikes "Esimene esimene september" ja "Isa sokk on matkasell" ning kolme raamatuna. Contra on saanud läbi aastate ka mitmeid tunnustusi: 2001. aastal Bernard Kangro kirjanduspreemia kogutud luuletuste "Suusamütsi tutt" eest 2007. aastal Oskar Lutsu huumoripreemia 2009. aastal telesaate MI korraldatud kaebelaulude konkursi võitja sõnade autorina 2011
Carl Robert Jakobson 1841-1882 Kristin Vaher TK III DEK C.R. Jakobson (pseudonüüm C. R. Linnutaja) oli: · Väljapaistev ühiskonnategelane · Rahvusliku liikumise juhtiv tegelane · Kooliõpikute autor · Pedagoog Carl Robert Jakobsoni näol on tegemist Eesti ärkamisaja · Publitsist suurkujuga, kes oma põhimõttelise ja sihikindla, aga ka sageli · Kirjanik hoolimatu käitumisega saavutas · Ajakirjanik paljut, kuid tekitas eesti rahvuslaste leeris ka suuri · Põllumees vastuolusid. Tema tõi kasutusele valguse-, pimeduse- ja koiduaja ning 700-aastase orjatöö mõisted, ...
Keskaegne ilmalik laul: Goljaarid vagandid, panid kirja esimesi ilmalikke laule. Bernart de Ventadorn 12. saj trubaduurilüürikas enim säilinud viisidega mees. Estampii vanim tants. Saltarello väga populaarne tants renessansi ajal. Pillid: orel (vanimaid, õukonnamuusika), psalteerium, rataslüüra, flööt, trompet, tromboon. Von Bingen varasemaid heliloojaid, prohvet, kirjutanud loodusest, meditsiinist, luulet. Moralitee näidend inimesest ja saatanast. Mitmehäälne muusika keskajal: Burdoon saatehääl, meloodiast madalamal. Parafoonia sama meloodia dubleerimine mingi intervalli võrra kõrgemalt või madalamalt. Heterofoonia ühe meloodia pisut erinevate variantide kooskõla. Organum saatehäälte kaasalaulmine gregooriuse koraalile. Leonius 12. saj II pool, lõi kahehäälseid organume. Perotinus 12. saj lõpul, 13. saj algul Prantsusmaal tegutsenud helilooja, lõi organume.
2. Lümandast pärit 3. Lümanda ministeeriumi kool, Kuressaare linnakool, Tartu ülikool 4. Hiljem lümanda koolijuhataja 5. populaare, juhtis seltsielu, hea kõnemees 6. 1944 läks Rootsi ja oli elu lõpuni seal 7. Stockholmi kuningliku draamateatri raamatukoguhoidjana 8. esimesed teosed olid mõjutatud naturalismist ja uusromantismist. 9. I romaan 1926 - „Kesaliblik“ rannatriloogia: „Õitsev meri“, Taeva palge all“, „Hea sadam“ näidend: „Vaese mehe ututall“ 10. 1938 riigi poolt talu, teiseks kandidaatiks Tammsaare (liiga linnastunud) 11. palju rannaäärsest eluolust: novell „Surnu surm“, romaan „Õitsev meri“' 2. Tegvustik: Romaani tegevus leiab aset 20. sajandi alguses Lääne-Eesti saarel kalurikülas kahe aasta vältel. Ilmus 1942. Lõpetab rannatriloogia. Juuljus – minategelane, noor ja tark poiss. 3. Lühikookuvõte: Romaani tegevus leiab aset 20. sajandi alguses Lääne-Eesti saarel
ANTIIGIST 19.SAJANDINI ANTIIKAEG Aeg (algusajaks peetavad sündmused ja lõpp)- Homerose eeposte loomine; esimeste antiikolümpiamängude pidamine; 800 eKr-500 pKr Antiikkultuur kui Euroopa kultuuri alus: miks? Põhimõtteliselt kõik sai alguse antiikajast(teater; olümpiamängud; uued žanrid) Antiik-Kreeka ühiskonna (k.a haridus ja sport) olemus.- ratsionalism ja mõõdukus; vabadus; hinnati füüsilist väljanägemist(nõrgad vastsündinud visati kaljult alla); haridus oli oluline; olümpiamängud Antiik-Kreeka haridus ja kasvatus. Taheti teistest üle olla(olümpiamängud); koolid allusid riigile; kuulsus ja au Antiik-Kreeka jumalatele omast üldiselt: välimus, iseloom, elupaik- loodusliku ja loomuliku välimusega; elasid Olümpose mäel; inimese moodi nii iseloomult kui välimuselt Eraldi teada: Zeus- peajumal Hera- Zeusi naine ja õde; kõrgeim jumal...
Dramaatika- näitekirjandus; üks ilukirjanduse kolmest põhiliigist lüürika ja eepika kõrval. Draama- näitekirjanduse žanr, argise ja ka tõsise sisuga näidend. Igapäeva elu. Komöödia- näitekirjanduse žanr, humoorikas, naljakas, suhtumiselt positiivse sisuga; naeru abil meelelahutuse pakkumine; 3võtet: situatsioonikoomika- kõikvõimalikud naljakad olukorrad; sõnakoomika- mitmeti mõistetavat tegelaste kõnet; karakterikoomikat- naljaka ja muutumatu iseloomu ja olekuga tegelasi. Komöödia naeruvääristab sageli oma kaasaega, seetõttu väib see tähenduslikult vananeda. Alaliigid: mustk., tragik., jant.
A.H.Tammsaare elu ja loomingu ülevaade. Tammsare loomingu tähtsus eesti kirjanduse arengus. 1878-1940 A.H.Tammsaare sündis ja kasvas üles Järva-Madise kihelkonnas Albu vallas Tammsaare – Põhja talus.(Kõrvemaa maastikukaitseala) 1886.aastal läks ta vallakooli, sealt edasi Väike-Maarja kihelkonnakooli, seejärel Tartu Hugo Treffneri gümnaasiumi ja ülikooli. Väike-Maarja oli sajandi lõpul arvestatav kultuurikeskus. Kooli õpetajateks olid Jakob Tamm (luuletaja), jakob Liiv(JuhanLiivi vend)- tugevad pedagoogid. Sellest koolist on saanud alguse nii huvi kirjutamise kui ka muusika vastu. Treffneri gümnaasiumis oli samuti heal tasemel aineõpetus. Puuduva õpperaha teenis Tammsaare tasa tööga- oli valvur, andis tunde kooli algklassides. Kuna erkoolidel ei olnud õigust korraldadas küpsuseksameid, sooritasid õpilased neid mõne kroonugümnaasiumi juures. Tammsaare tegi seda Narvas. Treffneri gümnaasiumi läbielatut kirjeldab Tammsaare oma „Tõe ja õigu...
maailma elust ja olemisest". Need sisaldasid näiteid rahvaluulest ja eesti kirjandusest, lugusid eri maade loodusest, geograafiast, kodu- ja ajaloost ning poliitikast. Ühiskondlikust tegevusest lahutamatud on Jakobsoni luulekogu "Lauliku C. R. Linnutaja laulud", mis sisaldas isamaalisi luuletusi, loodus- ja armastuslüürikat ning lastelaule (sisaldas ka tõlkeid - peamiselt saksa luuleklassikast, ilmus aastal 1870) ja paljumängitud näidend "Arthur ja Anna ehk Vana ja uue aja inimesed" , mis võitles seisusliku kõrkuse, eelarvamuste ja rumaluse vastu. Jakobsoni kõik teosed olid uues kirjaviisis ja aitasid sellel võidule pääseda. Jakobson on ärkamisaja tähtsaim ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik ja pedagoog. Tema tegevus tõi kõige rohkem uuendusi ja teadmisi selle aja Eesti inimesele. Temal oli julgust ja pealehakkamist rohkem, kui kellegil teisel selle aja ärkamisaja tegelastest. Tema nimi on antud Viljandi C. R
· See hakkas lagunema tänu Jannsenile, Jakobsonile ja Jakob Hurdale · Jakobson-venemeelne · Jannsen-saksa meelne · Jakob Hurt-eestimeelne · Nende tüli lõppes venestusreformidega(eesti ühendamine venemaaga) Jannsen(1819-1890) · Sündis Vändras · 1864 hakkati Tartus välja andma Koidulaga Eesti postimeest · Jannsen Kaotas mälu ja kõnevõime, millest ta ei taastunud · Eesti hümni sõnade autor · Kirjutas ka jutte(Koidulaga) · 1 näidend: Pärmi Jaagu unenägu · 1860 ilmaliku laulude kogu Eesti laulik · 1869 osales 1. Laulupeo organiseerimisel Lydia Koidula (1843-1886) (Lydia Emilie Florentine Jannsen) · Koidula-kirjaniku nimi, mille pakkus välja Jakobson · Abielludes sai nime Michelson Koidula tähtsus · Ta oli 1. Naisluuletaja · Ja üldse üks esimesi Eesti suuremaid luuletajaid · 1870 paneb alguse Eesti teatrile · Ärkamisaja suurkuju Sündis 24. detsembril Vändras
olid valdavalt näitlejad? 10. sajandil hakkas katoliku kirik korraldama pühade ajal kirikus või kiriku ees väljakul piibliainelisi vaatemänge. Esialgu toimusid teatraliseeritud rituaalid kirikus, hiljem kirikuesisel platsil. Näitlejad olid esialgu preestrid ja kooripoisid, hiljem lihtkodanikud. 8. Seleta mõisteid: Farss algselt pikema usulise näideni koomiline vahemäng Sotii lühike, improviseeritud koomiline pala Moralitee õpetlik allegooriline näidend Inglismaal Miraakel legendid jumalaema ja pühakute imetegusid, Prantsusmaal Müsteerium - piibliaineline etendus keskajast, kus vahelduvad kõnes esitatud osad muusikas esitatud osadega. 9. Mis olid renessansiteatri peamised erinevused võrreldes varasemaga? (2-3). Mis on commedia dell' arte ja kust mõiste pärineb? 1) Renessansiajal olid kutselised näitlejad, kui varem olid preestrid, lihtkodanikud või kooripoisid. 2) Tekkisid teatrihooned, aga varem ei olnud teatrihooneid.
vene keeles? - ajalugu, geograafia. 17. 1888. a sai meie gümnaasiumist eksternina küpsustunnistuse Eesti poliitik ja riigitegelane. Kes? - Jaan Tõnisson 18. Millist nime kandis kool venestamisperioodil? - Keiser Nikolai I Gümnaasium. 19. Milliste ainete arvelt toimus venestamisperioodil vene keele õpetamine? - ajalugu, geograafia, loodusõpetust enam ei õpetatud. 20. Linna Keiserlik Gümnaasium 1710-1805 F.G.Arvelius teoloogiaprofessor, esimee eestikeelne näidend. A.T.Helle tema eestvõttel tõlgiti piibel tervikuna põhjaeesti keelde. C-Bieck kantor, korrigeeris ja toimetas eestikeelse piibli. Tallinna Keiserliku gümnaasiumi kolme vanema klassi baasil loodi Tallinna Kubermangugümnaasium, mille pidulik avamine toimus 13. jaanuaril 1805. 21. Tallinna Kubermangugümnaasium. Koolist sai riiklik õppasutus, gümnaasium nimetati ümber kubermangu gümnaasiumiks. Õppetöö Saksa keeles
väikerahva kibelus end mõne kunstigeeniuse kaudu maailmas tuntuks teha ning isiklikumal pinnal oma ande piiride äratundmise ja nendega leppimise vajadus. Üldisemalt on näidendis palju ülearust tekstivoha ning rohkelt tegelasi, mis muudab teose mõnevõrra staatiliseks. "Pisuhänd" (tr. 1913) seisab seevastu kõigepealt leidlikul intriigil, kus valenime all avaldatud romaan laseb rahatul Piibelehel kosida suurärimees Vestmanni tütre. Sügavamal tundetasandil realiseerib näidend nõnda vaimuinimeste veendumuse, et küll nad neile ärituusadele näitaksid, kui viitsiksid. "Pisuhänna" karaktereid on palju kiidetud, samuti Vilde oskust kasutada murdekeelt. Vilde kolmas näidend "Side" (tr. 1920) tundus juba tolle ajastu kontekstis ja suundades vanamoelisena. Vilde näidendid jõutsid põhiliselt lavale "Estonias" (Pinna ja Altermanni hiigelrollid). 14. Teatritegevus kutselises Estonias 1906-1918. Esimene kutseline hooaeg Estonias 1906/07 koosnes puhtalt sõnalavastustest
draama ,, Juudit" ja romaan ,,Kõrboja peremees". Loomingu üldiseloomustus Loomingu üldiseloomustus Tammsaare teoseid on tõlgitud enamasti vene ja inglise keelde. Ta kirjutas oma teoseid enamasti neil hetkel õhus olevatest ühiskonna probleemidest. Kõikides tema teostes on realism. Olulisemad teosed Jutustus, 1903 ,,Vanad ja noored" Jutustus, 1907 ,,Rahaauk" Näidend, 1921 ,,Juudit" Romaan, 1922 ,,Kõrboja peremees" Romaan (5köiteline), 1926 1933 ,,Tõde ja õigus" Romaan, 1939 ,,Põrgupõhja uus Vanapagan" Näidend, 1936 ,,Kuningal on külm"
Selles leidus mitmeid põhimõtteid, kuidas olla hea valitseja (Schutting, 2006: 27-28). „Valitsejaga“ kirjutas Machiavelli end modernse poliitikateaduse isaks. Moderne poliitika peegeldas seda, mis ühiskonnas päriselt toimus. Teiseks teoseks on „Arutlusi Titus Liviuse esimesest dekaadist“, mis räägib samuti poliitilisest ajaloost ja filosoofiast. Samuti kritiseerib ta kirikut ja religiooni (Britannica, 2016). Tema teoste hulgas on tähtsal kohal veel näidend „Mandragora“, mis on „Valitseja“ tagapõhjaks (Schutting, 2006: 34). Veel kirjutas ta „Firenze ajaloo“ ning raamatu „Sõjakunstist“ (Britannica, 2016). Enne „Valitseja“ kirjutamist tegeles ta „Arutlustega“, kuid jättis selle siis pooleli, et keskenduda 5 „Valitsejale“ (Schutting, 2006: 27). Peale nende teoste kirjutas ta veel „Lucca Castruccio Castracani elu“ ning näidendi „La Clizia“ (Britannica, 2016).
Selles leidus mitmeid põhimõtteid, kuidas olla hea valitseja (Schutting, 2006: 27-28). ,,Valitsejaga" kirjutas Machiavelli end modernse poliitikateaduse isaks. Moderne poliitika peegeldas seda, mis ühiskonnas päriselt toimus. Teiseks teoseks on ,,Arutlusi Titus Liviuse esimesest dekaadist", mis räägib samuti poliitilisest ajaloost ja filosoofiast. Samuti kritiseerib ta kirikut ja religiooni (Britannica, 2016). Tema teoste hulgas on tähtsal kohal veel näidend ,,Mandragora", mis on ,,Valitseja" tagapõhjaks (Schutting, 2006: 34). Veel kirjutas ta ,,Firenze ajaloo" ning raamatu ,,Sõjakunstist" (Britannica, 2016). Enne ,,Valitseja" kirjutamist tegeles ta ,,Arutlustega", kuid jättis selle siis pooleli, et keskenduda 5 ,,Valitsejale" (Schutting, 2006: 27). Peale nende teoste kirjutas ta veel ,,Lucca Castruccio Castracani elu" ning näidendi ,,La Clizia" (Britannica, 2016).
Kasutatud kirjandus.............................................................................................. 18 Ajalugu Cabaret on muusikal, mille süzee aluseks on Christpher Isherwoodi 1939. aastal ilmunud romaan ,,Goodbye to Berlin", mida antakse sageli välja 2 koos sama autori teise romaaniga ,,Mr Norris changes trains" ühise pealkirja all ,,The Berlin stories". 1951. aastal toodi Broadwayl lavale John Van Druteni näidend pealkirjaga ,, I am a camera". Näidendi põhjal vändati 1955. aastal ka samanimeline film, mis ei osutunud sama edukaks kui näidend. Näidendist ja filmist inspiratsiooni saanud muusikal ja film ,,Cabaret" said aga vägagi menukaks. Broadway muusikali produtsent Harold Prince tegeles näidendi ,,Cabaret" lavale toomisega. Algselt oli kavas draamaversioon, millel pidid olema muusikaline proloog ning numbrid stseenide vahel 1930ndate Berliini atmosfääri saavutamiseks
klassid. Alamklassi inimesed suhtusid kõrgklassi inimestesse aupaklikult, nõustusid kõigega mis nad väitsid, kuid sisimas kadestasid ja põlgasid neid. Nii tekkiski inimeste seas kahtlustav hoiak. Inimesed ei usaldanud üksteist. Nad olid võimelised tegema kõik, et saada paremat positsiooni, isegi kui kannatajaks võis osutuda sinu lihane vend. Samuti ei halastanud ka Claudius oma vennale. Noore printsi kahtlused on saanud kinnitust. Tema näidend kandis vilja, kuid miks vaikis ta. Kas hetk polnud õige? "Mis oleks üllam- vaimus taluda kõik nooled, mida vali saatus paiskab või, tõstes relvad hädamere vastu, vaev lõpetada?" Vaikides aga seadis ta oma elu ohtu. Pärast etendust muutus Claudius rahutuks ning Poloniuse kaasabil seadis ta Hamletile lõksu, et välja selgitada, millist mängu viimane ikkagi mängib. Kuid olemata Claudiuse kavalusele ei langenud Hamlet lõksu. Ta tundis Claudiust liiga hästi.
oma isale. Tema isa omakorda kuningapaarile. Sellest järeldasid kuninganna ning kuningas, et Hamleti hulluksminek ei ole tingitud ainult oma isa surmast vaid ka tohutust armastusest Ophelia vastu. Plaan sujus Hamleti ootuste päraselt. Hamlet kutsus enda juurde riigi parimad näitlejad. Kuna ta oli kuulnud, et üks neist on näideldes nii emotsionaalne, et toob nii iseendale, kui ka publikule pisara silma, siis tärkas tal koheselt uus plaan. Ta palus näitlejatel etendada näidend, mille süzee ta kirjutab ise ja siis see kuningapaarile ette mängida. Ta kirjutas näidendi sama sisuga, millega oli seotud vaimult kuuldud lugu. See oli selline, et kuninganna tõotas kuningaga abielludes, et ei võta ealeski omale teist meest. Isegi mitte peale kuninga surma. Järgmises tseenis tappis kuninga lähedane sugulane kuninga ning kosis kuningannat. Selle peale kuningas kahvatus ning lahkus saalist. Peale etendust kutsus kuninganna kuninga käsul Hamleti oma tuppa jutule
mõõgavõitluses, vaid kasutas oma nutikust ja kavalust, kuid ka valetamist. Ka poliitikas on väga levinud oma soovide saavutamine vassimise teel. Tundub, et tähtsaks peetakse üksteisele ärategemist. Selline käitumine aga lõhub suhteid ning tekitab antipaatiat. Hamlet otsustas oma isa mõrvari leidmiseks hullu teeselda arvates, et ullikese tegemistele ei pöörata kuigi palju tähelepanu (ka poliitikud kipuvad "vahele jäämise" hirmus end totukestena näitama). Printsi soovil etendati näidend "Gonzago mõrv", milles toodi üksipulgi välja Taani kuninga mõrva etapid. Selle tulemusena muutus Claudius rahutuks ning printsil polnud enam kahtlust, et onu roima taga oli. Nüüd tekkis vaid küsimus, kas tasub onule samaga vastata, mis too tema isale tegi. Marcus Aurelius on öelnud, et parim viis kätte maksta on mitte tasuda samaga. Me peame õppima teiste vigadest. Esialgu Hamlet talitaski nii, olenemata sellest, et tal oli võimalus oma onu tappa
Versin peab samuti lahkuma jättes ennast taga nutma Masa, keda ta ka ise armastas. Kusjuures Masa mees Kulõgin teadis nende armusuhtest, kuid annab oma naisele kõik andeks. Olgast on saanud vastu tahtmist direktriss. Irina ja Tusenbach hakkavad abielluma ning hakkavad samuti ära sõitma. Kuid Irina teadmata valmistub Tusenbach minema duellile Soljonõiga (armastab samuti Irinat), kes talle väljakutseks. Irina õnnetuseks Tusenbach surebki. Nii siis lõppebki näidend sellega, et kolm õde jäävad taas õnnetuna oma elu üle järele mõtlema. Nende unistus Moskvast ei läinud täide ning kõik sõbrad on nad ka maha jätnud. Kuid siiski loodavad nad veel jubagi õnne leida.
Voltaire elu ja looming Voltaire või õigemini öelda François Marie Arouet(aruee) oli tuntud prantsuse kirjanik, filosoof ja ajaloolane. Ta sündis 1694.aastal Pariisis üsna jõukalt elava advokaadi ja mõnel määral aadliku ema pojana. Voltaire ema suri sünnitamisel ja ta oli ise ka nii haiglane, et ämmaemand ennustas talle elu ainult üheks päevaks. Kuid ämmaemand eksis ning Voltaire elas 84 aastaseks. Aga siiski sellele vaatamata pidi ta taluma haigust kogu oma elu. Aastatel 1704-1711 käis ta Pariisis asuvas jesuiitide kolleegiumis Louis-le-Grand, kuid ta katkestas sealsed juuraõpingud, kuna juura polnud teda kunagi täielikult huvitanud ning selle oli tema isa talle peale surunud. Peale seda sattus ta Temple´i vabamõtlejate ringi ja sellest tingituna valis ta kirjanikutee. 1717. aastal läks Voltaire tülli mitmete kirjanikega. Ta pandi vangi Bastille vanglasse üheteistkümneks kuuks, kuna mees oli kirju...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
