diganoosimist ja nuttu ning selle põhjuseid. Olen tegelikult palju näinud poodides ja tänavatel kuidas vanemad oma jonnivate lastega käituvad, aga kunagi ei ole tundunud see imelik. Selle teema võtsingi sellepärast, et teada saada, mis täpsemalt on RLS ja mis on selle tagajärjed. Kas RLSis on süüdi ainult vanemad? Miks lapsed nutavad? Kas RLSi ja nutu vahel on seos? Kuidas on uuritud RLSi tagajärgi? 3 1. NUTT NING SELLE PÕHJUSED Lapse nutu ja raputamise vahel esineb seos, seda on leidud mitmed RLSi uurimused (Ainsalu 2004; ref. Shepherd ja Sampson 2000; Peinkofer 2002; Showers 1992b järgi). Kuigi paljud spetsailistid peavad imiku nuttu tavapäraseks probleemiks, siis tegelikult on seostatud seda ka perede lahkumineku, ema depressiooni, perekonna stressi ja laste väärkohtlemisega (Talvik 2009). Nutmine on laste jaoks üks väheseid võimalusi välismaailmaga suhtlemiseks (Ainsalu 2004; ref
Nutmine Kadrioru Saksa Gümnaasium Reelika Mets 10 a 2009 Nutt on emotsioon, mis väljendab tavaliselt ebameeldivaid tundmusi, nagu viha, kurbus, hirm. Kuid nutt võib esineda ka positiivse tundmuse korral, nagu rõõm. Nutu kehalised ilmingud on seotud peamiselt: · rindkere lihaste tegevusega, mille tulemusena surutakse õhku kopsudest välja. Õhu liikumisel läbi häälepaelte ja resonantsruumide tekib nutule eriomane heli. · näolihaste tegevusega · pisaravoolusega Üldiselt ollakse arvanusel, et nutmine on inimspetsiifiline nähtus. Kuid on
ETTEKANNE 7-B klass GEORG ROOSALO Leelo Tungal on kirjutatud Edgar Valteri 75. sünnipäevaks 2004. aasta septembris luuletusi, millel väga täpselt iseloomustas teda. Esitan lõigu sellest: Muinaslood on imelised – neis on peidus naer ja nutt... Mõni inimene ise ongi nagu muinasjutt… 18.05.2014 7-B Georg Roosalo 2 21. 09. 1929 – 4.03. 2006 lastekirjanik, raamatukunstnik, karikaturist 18.05.2014 7-B Georg Roosalo 3 Edgar Valter sündis Tallinnas 8-lapselise pere neljanda lapsena. Lõpetas 1945 Tallinna 17. mittetäieliku keskkooli.
,,Hüpnoos ja sugestioon" Artur Kronfeld Raamatuarvustus Liisi Lehtsaar 11R Sissejuhatus Tuleneb kreeka keelsest sõnast hypnos uni Teadaolevalt esimest korda kasutas inglise arst Braid 1843. aastal oma töös Inimene lamab silmad suletud Tahtlikud iseliigutused puuduvad Sarnaneb uneseisundile Sugestioonsisendus Psühholoogiline seletus Sugestioonhüpnoosi teket ja kõiki ta ilminguid valitsev põhimõte Sugereeritu isiksuse väljalülitamine oma tegevusmotiivide määramisest Tundetoonituste sügavkihtide taaselustamine raportiga, mis leiab aset sugereerija ja sugereeritu vahelmääratakse sugestiooni tugevus ja toime Hüpnoosärkvelteadvuse väljalülitamine reastikku järgnevate sugestioonide abil Hüpnoosi ilmingud 1)Hüpnootiline seisund, raport Võidakse ellu kutsuda kehalisi ja vaimseid nähtusiinimese käsk, nõue Hingeline seos hüpnotiseeritu ja hüpnotiseerija vahelraport Kui raport lakkab olemast, siis siirdub ka hüpnoos...
1. Luuletuse kirjutas Mihhail Lermontov 1831 aastal . 2. Luuletuse teemaks on deemon . 3. Luuletus räägib maale langenud inglist . Ingel tõstab jumala vastu mässu . 4. Autor kasutab palju irooniat . Näiteks : Maailm kus on ainult mure ja nutt või Maa igavad laulud .Veel kasutab ta isikustamist : kuu , tähed ja pilved jäid kuulama . Veel kasutas ta metafoore : põues kõlab viis ja rind igatsust täis . 5. Luuletuses leidus võrdlusi : hea ja kuri , rõõmus ja kurb 6. Mulle meeldis see luuletus , sest see pani mind mõtlema . Luuletus oli sügavamõtteline . 7. Luuletust oli vaja lugeda rahulikult . Selleks , et laused oleksid terviklikud. 1. 1831 . 2. . 3. . . 4.
Miks laps jonnib? 10 klass. Väikese lapse jonni põhjused... * Beebi ei jonni enne esimest eluaastat. * Ta nutab asja pärast, mitte tähelepanu. * Tita nutab vaid siis, kui mõni tema vajadustest on rahuldamata. * Beebi nuttu ei saagi seepärast nimetada jonniks, kuna tema nutt on tingitud sellest, et midagi on puudu või häirib teda ja nutt on tita ainuke väljendusviis. Suurema lapse jonni põhjused. * Esimene kuni kolmas eluaasta on jonni-iga. * Siis ilmutab laps vastuhakku, on kangekaelne, vahel armukade, ta nõuab tähelepanu. * Poiste ja tüdrukute jonnimise erinevused on tavaliselt natuke erinevad. * Piisab vaid ühest korrast rahvarohkemas kohas, kui vanem enda häbist päästmiseks lapse tahtele järele annab ja juba ongi lapsele käitumismuster teada.
aga võõristust. Teisel elupoolaastal ilmneb kiindumus kindlasse inimesesse. Kiindumussuhte uurimise tulemused on näidanud, et kiindumuse objekt võib last paremini lohutada ja rahustada. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kiindumuse arengut soodustavad soojus, pehmus, julgustamine. Nutt on imiku kutse. Nutt on erinev erineva ebamugavuse korral ..nälja puhul on see algul vaiksem, siis nõudlikum ning sama rütm kordub, valu puhul on nutt pidevalt tugev ja nõudlik. Ka naeratus on lapsepoolne kommunikatsioonisignaal, see signaal toimib efektiivselt. Uurimused näitavad, et naeratava lapse läheduses viibivad inimesed kauem kui nutva - viimast rahustatakse ja eemaldutakse. Hirmutunnet tekitavad imikueas ootamatud ja valjud helid, kukkumine, valu. 8.-l2
"Foorum" võtab seekord vaatluse alla Eesti julgeolekuolukorra. Millised on Eesti-Vene suhted ja kui kaitstud me siis ikkagi oleme? Stuudios arutavad Ants Laaneots, Mart Helme, Oudekki Loone ja Mart Nutt ning arvamuslauas Päevalehe välistoimetuse juht Evelyn Kaldoja ja kolumnist Ahto Lobjakas. Saatejuht Andres Kuusk, rezissöörid Maarika Lauri ja Indrek Kangur, assistent Margit Ossipova, produtsent Tiina-Mari Koljak. Erukindral Ants Laaneots, kes on samuti ka reformierakonna liige ütles esimesena sõna saades, et üheksas mai on venelaste jaoks väga tähtis sündmus, sest sellega tähistakse Suure Isamaasõja lõppu ning peaegu igas vene peres on selles sõjas keegi osalenud.
4 seemneõmblus 5 seemnekest 6 pung 7 iduvars 8 iduleht ÕISIK Õisikute põhitüübid: · Kobar - hästi arenenud peateljele kinnituvad õieraod õitega (TOOMINGAS, MAIKELLUKE); · Pea ehk tähk - raotud õied kinnituvad vahetult õisikuraole (TEELEHT); · Pööris - kobarast tulenev liitõisik, millel peateljest lähtuvad harud omakorda hargnevad (NURMIKAS, KAER); · Tõlvik - õisiku peatelg on muutunud laiaks ja lihakaks (MAIS); · Nutt - laiale ja lühenenud peateljele kinnituvad raotud õied (RISTIK, ÄIATAR); · Korvõisik - õisikutelg meenutab liuda (VÕILILL, KUMMEL); · Kännas - alumised õieraod on ülemistest pikemad, mille tõttu kõik õied asetsevad enam- vähem ühes tasapinnas (SOOLIKAROHI, PIRNIPUU); · Sarikas - kobara peatelg on taandarenenud ja enam-vähem ühepikkused õieraod moodustavad sarikakiired (NURMENUKK, LAUGUD); Liitsarika iga sarikakiir kannab omakorda lihtsarikat (KÖÖMEN, HEINPUTK). ·
NAER on naermise, õnnelikkuse ja rõõmu sümbol. Kui keegi naerab, on tal järelikult hea tuju, keegi/miski on teda naerma pannud millegi naljakaga. 1. Paradigmaatilised leksikaalsed suhted Sünonüümid: mügin, pugin, kihin, kõgin, itsitus, irvitus, lagin, lõkerdus, naerupahvak, naerupuhang, naerupahvatus, naerupurse. Sõna NAER skalaarne vastandus ehk antonüüm, täpsemalt võrdne antonüüm, on NUTT. Sõnad on ühel tasemel ja võrreldavad nagu hea vs halb. Hüponüümiline suhe: NAER on sõnade IRVITUS, NAERATUS hüperonüüm, sest see on nii-öelda liiginimetus. NAER on kõige laiem mõiste, mille tähendus saab kitseneda, täpsustuda. IRVITUS ja NAERATUS on omavahel taksonoomilises suhtes. MUIE on sõna NAERATUS hüponüüm, sest on sellest laiem mõiste. Meronüümiline suhe: NAER on sõnade NAERUPAHVAK, NAERUPUHANG, NAERUPAHVATUS,
Sügisball Küünlakuu päike Kuus päeva paastusin ja müüsin Hanged, sügavad hanged kõik,mis veel müüa laskis end: - räästale tõstnud on ninad. tõin fraki, puhastasin küüsi, Aedkuuse silmile langend lõi verre uhke tantsulend. valendav müts. Õhk veeretab nurmede linal Ma külastasin kinokasti, küünlakuu päikese sütt. kus peeneks lihvit iga poos, ees peegli harjutasin maski, - Küla külmast on keras, nüüd tiirlen ballil lõgihoos. surudes hangede alla. Lõikavast valguseterast Meid võlub Veenus hõbekingis, vidutab silm. kel seljalõikes viimne piir, - Keskpäeval ju pudeneb valla ea hoolsalt tasandanud mingid katuselt esimene tilk. ning rasvalõhna viind Coty. Langeb, hääletult langeb, - Keskööni käitume kui krahvid, süda kui tuigataks kaasa. kä...
seltskonda. Abielludes raha ning seltskonna pärast arvas Anastasie, et selline peabki tema elu olema. Kuid ta ei olnud õnnelik. Neil oli 2 last, kuid õnne ei paistnud kusagilt. See, et mõlemal perekonna armukesed olid, võis olla justkui õnne järgi igatsus. Kuigi nad ei näitanud tundeid nende vastu välja siis olid need olemas. Kui õdede peredel tuli nii-öelda kitsas aeg kätte, ei hoolitud oma partneritest üldse. Siis oli kohe nutt ja hala. Kurdeti oma muresid ja kurba saatust ning iga hinna eest üritati ikkagi välja mõelda kust raha saada. Selgelt tuleb välja, et raha ei tee inimest õnnelikuks, aga siiski otsiti võimalusi selle saamiseks. Raha võis täita Anastasie ja Delphine soovid ja unistused, seda see teatavasti tegigi, aga armastusest ja hoolivusest polnud nad justkui kuulnudki. Tänapäeval võib olla just rohkem nii, et need nii-nimetatud "beibed", kes kannavad enda eest
Natur Estlands Kadri Nutt 11D TKiG Algemeines · 45215,4 km2 · 4133km2 · Ost-Europäischen Tiefebene · 18h 14min · 6h 3min Landschaftformen · 60% · 1/10 · 12000-9000 J ahren · 2,5mm · 318m Klima · -3,5º bis -7º C · 16º bis 18º C · Dezember März · J anuar - März Flusse und Seen · 1450 · 88,8% · nur 45 · 7000 · nur 9 · 162km Inseln · 2,673km2 · 965km2 · 19km2 Wälder und Sümpfe · 47,6% · 50 J ahre · 165000 · 132 · 22,3% · 10000 J ahren Haanja Naturpark · 2500km2 · Suur Munamägi · Vällamägi · Rõuge mit Ööbiukuorg und Tindiorg · Kütiorg Suur Munamägi · 318m · Höchste inEstland als auch im Balt...
Dzäss ja dodekafoonia Pages Rootsi Stockholmi Ülikool Tõlkimine Kriitika kirjutamine Rahvusvaheline Kunstikriitikute Ühing Eesti Kirjanike Liit Halvatud/kõnevõimetu Looming "Eesti Looming II" "Sürrealismi perspektiiv" " Ankruketi lõpp on laulu algus" "Rroosi Selaviste" Häälutused 5000 palindroomi "Autoportree" Ma olen kanatiib mille on kulland raju ma olen jäämäe öökuub ja köietantsija nutt ma olen automootor mis õgib sipelgaid ma olen must lipp ahvi peos Ma olen kogelev vanker linnutee kraavis ma olen sülekoerkäsigranaat ma olen Peipsist õhumullina tõusnud kell mille osuteiks on haug ja pussiga jälitav tint Ma olen leinava ema rõve tants "Õhtune karjamaa" Tuulevaikus kägistab karjase suitsvat laulu Karjane vihkab loomi kuid ta silmad on hellad üksikust puust naeratab talle vastu muldne nägu
eestlased, jõudnud läbi tugevate tuulte ja raskete tormide, läbi rüüstavate sõdade ja küüditamiste, hoolimata mitmeid sajandeid kestnud võõra maa võimu okupatsioonist Eestis, suutnud hoida seda, mis tollel raskel ajal ühel nurka surutud rahval tegelikult südames oli sinimustvalget trikoloori. Selles lipus peitub aastakümnete ja sadade pikkune töö ja vaev, naer ja nutt. Seal peitub miski seletamatu jõud ja tundmatu emotsioon, mida igakord vaadates sa tead, sa pole üksi. Oma vähese rahvaarvu poolest, oleme me üks tohutult kokkuhoidev ning rõõmus rahvas, kes laulab oma mured naeruks ja naerab halva heaks, sest meie, meie olemegi need üks ja ainus eesti rahvas, rahvas , kelle hinges mõlgub vaid üks - vabadus. Ma olen uhke selle üle kus ma elan kuna Eesti, see ongi minu riik, minu maa - maa mida ma igavesti hoian ja armastan!
Kõne on inimeste oluline väljendusvahend. Kõne on ka suhtlemisviisiks inimeste vahel. Lapse kõne arengu kohta on erinevaid teooriaid. Järgnevalt tulebki lähemalt juttu lapse kõne arengust ja kõne arengu teooriatest. LAPSE KÕNE ARENG Lapse esmaseks eneseväljenduse viisiks on Ray Cattelli meelest nutt. Nutt on ellujäämise seisukohalt vaga oluline selleparast, et vastsündinu ei suuda ennast ise aidata. Cattelli väitel on kindlad nutu rekvisiidid olulise tähtsusega lapse kõne arengus. Näiteks korduvate hääle- või helipursete rütm ning erinevad helikõrgused, mis saavutatakse häälepaelte vibratsiooni abil. Lapse kõne kujunemise eelduseks on ka mitteverbaalne suhtlemine täiskasvanutega (Veisson, Veispak 2005:43). Et laps üldse kõnelema hakkaks, on tarvis temaga rääkida
ÜLESANDED HARJUTAMISEKS. 2. Lisa puuduvad kirjavahemärgid ja saatelaused sinna, kuhu pead vajalikuks. * Ahv tuleb loomaaia direktori jutule Mina ei saa enam jänese ja kaelkirjaku lähedal elada Miks Jänes räägib päev läbi anekdoote ja kaelkirjak naerab öö otsa nende peale * Filmilaos krõbistavad kaks hiirt filmilinti närida On sul hea film Raamatuna oli parem * Ema hakkas tube koristama ja saatis pojad õue mängima Mõni minut hiljem kostis sealt väiksema nutt. Mis seal lahti on Ma ei tea mis vennaga teha Ta kaevas maasse augu ja tahab seda nüüd tuppa tuua * Üks noormees on vette kukkunud ja karjub appi Eemalt möödub eideke Mis te karjute Ma kukkusin vette Seda ma näen Aga ma ei oska ujuda Ka mina ei oska ujuda aga ega ma ometi sellepärast karju * Puhkekodu direktor kohtas puhkajat kes just kalapüügilt tagasi oli jõudnud Noh kuidas kala näkkas Ah ei saanud kalapoegagi
http://www.oilseeds.ee/sites/defa külg ei läigi. ult/files/styles/large/public/produ cts/punane_ristik.jpg? Õis: Roosakad, punakad, ümarad (nutt) itok=7LBKSr47 Vili: Üheseemneline, harva kaheseemneline kaun Paljunemisviis: seemnete kui ka juurduvate varte abil. Tunnus: Punase õiega nutt, leht on kolmeosaline ja peal on iseloomulik V-kujuline märgis. Nimetus: Harilik mänd Kuulub sugukonda männilised, klassi okaspuud ja hõimkonda paljasseemnetaimed. Juur: sügavale ulatuva peajuurega ja rohkete horisontaalsete külgjuurtega
Michael Bay 10D Kadri Nutt Jaanika Siimets Triin Sünter Anneli Õnnik Biography Birth name: Michael Benjamin Bay Born: February 17, 1965 ,Los Angeles, California, USA Profession:American film director and producer. Childhood: was born and raised in Los Angeles by his adoptive parents. Early Life High School: Crossroads High Undergraduate education: Wesleyan University Class of '86` Graduate education: Pasadena Art Center College of Design Was rejected by USC's film school. Began his career making music videos Won a coveted Clio Award for his first television advertisement. Films Bad Boys I/II(1995/2003) (director) The Rock (1996) (director) Armageddon (1998) (producer) Pearl Harbor (2001) (producer; director) The Texas Chainsaw Massacre (2003) (producer) The Island (2005) (producer; director) The Amityville Horror (2005) (producer) The Texas Chainsaw Massacre: The Beginning ...
Tolmust ja värvidest saavad uued liblikad aga meid pannakse mulda nagu murtud luud oma asemele tagasi kuskil tormis ja hämaras lakuvad lained vastsündinud saari nagu lõvi oma kutsikaid sõnad astuvad esimesi samme lehekülgede valges pimeduses kus pole varje ruumi ega kaugust kuni midagi päris uut sünnib koordinaadid virmalised mõni öö ja langevad tähed hõbedast vasarat löögid läbi sügava une........ Mitu suve ja kevadet Ränduri laul, nutt kõnnumaal mõlemad teevad haiget. Kauge tuli, laskuv täht tasapisi kahanemas. Virge haigete silmade, mitte nääriöö pärast. Keegi ei räägi mu kodumurdes koduigatsus. Jalad külmad vatiteki all härmatis on raske. Vastpestud pea kerge küll juuksed tunduvad hõredad. aitäh lambile tema pole võõrale pahane. Üksik paat öö otsa oleme teineteisele toeks. Proosa ,,Jää ja kanarbik" ,,Kust tuli öö" ,, Jää ja Titanic" (1995) Tänan kuulamast
Lootuse ja uue jõu leidmist on kajastanud Gustav Suits ka luuletuses ,,Nooruse aeg" ridades ,,Kuid mis on nooruse aeg? Ei ole see paastuda, ei ole see paluda, ei vaimu närides närtsida: see aeg on õitseda, aeg õnne maitseda - ja armsa kaela ümber hakata". Tundub, et Suits kannatas poliitilise ja rahvusliku surutise all peale 1905. a. revolutsiooni. Kannatusest ja lootusetusest paistab luuletuses ,,Meie aja muinasjutt" järgmised read: ,,Kelle õhked, kelle nutt? Mitmekordne hädakaja kostab üle koduraja. See on tume muinasjutt." Luuletuses ,,Kelle eest?" räägib Suits sõjakoledustest ning mulle tundub, et ta kahtles sõja vajalikkuses. ,,Tulles ei neist sama keegi, kes käind läbi sõja leegi. Keda viidi sihvakana, tuleb hädine ja vana. /.../ Nooruke, ju juuksed hallid, taga julmad tapatrallid. Gaasist kõrbend rind kel ängis, hää ka hospidali sängis. /.../ Kelle eest see jookseb veri? Vaatan. Kerin mõttekeri."
kuulnud ühte loomaaia külastajat rääkimas, et seal kaugel üle mere Ameerika vihmametsas oleks alles hea ja tore elu nendel ahvilastel. Nad otsustasid suunduda sadamasse. Õnneks juhtus just üks laev lõuna ajal Ameerikasse minema. Ahvid ronisid salaja mööda laeva kinnitusköisi laevale ja peitsid ennast kööki. Alles järgmisel hommikul märkasid loomaaia töötajad et Saki ja Maki on kadunud. Saki ja Maki ema oli küll väga kurb, et lapsi polegi. Aga siin ei aidanud ei nutt ega midagi. Mis läinud, see läinud. Kaks loomaaia töötajat otsustasid ahvilapsi otsima minna. Kolm aastat otsisid ja lõpuks leidsidki Saki ja Maki Ameerika vihmametsast üles. Ahvid olid seal teiste ahvidega sõbraks saanud. Maki oli juba abiellunud ja tal olid omal väiksed pojad. Nad elasid vabaduses ja olid väga õnnelikud. Loomaaia töötajad said aru, et Sakil ja Makil on seal parem omasuguste juures vabaduses kui loomaaias ja tulid ilma ahvideta koju tagasi.
Siin kõik jääb poolt ja vastu...mispärast, küsid sa, - kes teab, kust ja kuhuläed, tuled kõigega. Siin elus nagu metsas,üks kohin juttu aab,sest rõõmu, mure kõne,nii läbisegi saab,nii läbisegi jooned,nii imelised teed -must, valge, valged, mustad,ja vahel silmaveed. Kevade õhtul Nagu magus unenägu,tine hõise igal pool; üle aasa ujub tasa,valge udu jahe vool. Metsa põues nagu kõne, punga puhkemise jutt; üle välja, üle põllu,rõõm kui värin, õnne nutt. Eha kumab, päike magab, siiski kõik on ärkvel veel, nagu õnnis ootamine: armas on ju ammu teel! Ja mu südant täidab sala,nagu soojus sumaja:võiksin läbi vaikse ilma,kodu hõiskeks sulada! Tänan kuulamast! Kasutatud kirjandus http://www.ut.ee/verse/index.php?m=authors&aid=3&obj=poems&awid=39&sort=2 https://et.wikipedia.org/wiki/Ernst_Enno
Seened Bioloogia 8.klass 1. Mida on seente kasvuks vaja? Seente kasvuks on vaja toitaineid, soojust ja niiskust. 2. Millest enamik seeni koosneb? Enamik seeni koosneb seeneniitidest ehk hüüfidest 3. Võrdle seeni taimede ja loomadega Sarnasused: Seentel puudub aktiivne liikumisvõime,seenerakkudel on rakukestad, rakud sisaldavad vakuoole ning võivad piiramatult jaguneda. Erinevused: Samas koosnevad seenerakkude kestad teistusugustest ainetes ja seenerakkudes puuduvad plastiidid, seened ei fotosünteesi. 4. Võrdle nutt-ja pintselhalliku ehitust ja paljunemist. Nutthalliku seeneniidistik kujutab endast üht harunevat paljutuumset rakku, pintselhalliku seeneniidid on ristvaheseintega jaotatud rakkudeks, nutthalliku eosed valmivad kerajates eoslates, pintselhalliku eosed eralduvad pintsilatoliselt harunevate seeneniitide tuppudest. 5. Kirjelda pärmseeni ja mis on käärmine? Pärmseen- üherakuline organism, kes ...
Kassikisa sündroom esineb sagedu-sega 1 20 000-50 000st, tüdrukutel sagedamini kui poistel, ja enamasti uusmutatsioonina, mis tähendab, et vanemad on terved ja kahjustunud v kaduma läinud on just lapse viienda kromosoomi õlg. Kuna haiguse põhjuseid ja riskifaktoreid ei teata, ei ole seda võimalik ennetada. Tõbi avaldub erineva raskusega vasta-valt sellele, kui suur osa on kromosoomist haaratud. Sümptomid e avaldumine · Kassikisa meenutav nutt (väikelastel), mis on põhjustatud kesknärvisüsteemi häiretest ja alaarene-nud kõrist. · Kaasasündinud väärarendid südames, neerudes. · Sügav vaimne alaareng. Käitumisprobleemid ning enesevigastamine. · Hüpotoonia e madal vererõhk, mis täiskasvanueas asendub hüpertooniaga (kõrgvererõhk). · (Harva elavad need lapsed täiskasvanueani.) Haigusele tüüpiline välimus
kui see, mida öeldakse. Inimesed räägivad ebaolulistest asjadest, kuid teevad seda meeldival viisil. Tähtis on ka mitteverbaalne kommunikatsioon. • „Oled Sa minuga õnnelik?“ • „Nojah, oi-jaah“ Keel kui emotsioonide väljendaja Emotsioonide väljendamine keeles toimub enamasti sõimusõnade vahendusel, kuid ka muudel sõnadel võib olla emotsionaalne laeng. Lisaks sellele võib emotsioone väljendada mitteverbaalselt. Emotsioonide väljendamiseks: naer, nutt, oiged, kisa, üminad, ohked – ürgsemad SÕNA – emotsionaalse laenguga SÕIMUSÕNA – võimsaima laenguga põlgus, agressioon, frustratsioon jms negatiivne Keel kui identiteedi kandja Emakeel väljendab rahvusidentiteeti, st kuulumist selle keele kõnelejate hulka. Ka piirkondlikud ja sotsiaalsed murded väljendavad identiteeti. Kõige selgemalt avaldub identiteet aktsendis. * piirkondlik murre – vihje päritolule (võroke, saarlane)
Pärast tuleb teha palju tööd, et see analüütilisemale kujule viia. Tuleb välja mõelda miks see esmamulje tekkis, kas põhjus oli rohkem raamatus või lugejas. Johanna Ross suudab leida peaaegu igas raamatus mingi lähenemisnurga, kust saab arvustuse välja väänata. Kriitiku ameti kõrvalt on ta märganud mõnda puudust eesti kirjanduse kõrval. Näiteks Johanna Ross ütles: ,,Mu hing ihkab enamasti head tihedat kirjeldust. See kõlab ehk natuke nagu klassikaline nutt, hala ja suure eesti romaani ihalemine, aga hea tihe kirjeldus võiks vabalt esineda ka lühiromaanis või novellistikas". (Ross J. Värske Rõhk, 2016 sügis, lk 60). Lisaks kirjandusteadlase ja kriitiku elule tegeleb ta teadustööga, mis keskendub olmeromaanile ja nõukogudeaegsete eesti naisautorite sõjaromaanidele. Olmeromaanid on romaanid, mis näitlikustavad hilisnõukogude aja mitmepalgelisust või kihilisust, mida on tagantjärele keerulisem mõista
Hüpernatreemia + P-Na > 150 mmol/l Aleksandr Petrojev Stud med IV Põhjused Hüpovoleemiline (dehüdratatsioon, Na+ ja veekadu) Euvoleemiline (veekadu) Hüpervoleemiline (Na+ liig) Renaalne vedelikukadu Ekstrarenaalne Renaalne Ekstrarenaalne vedelikukadu vedelikukadu vedelikukadu · neeru düsplaasia · GITist E · magediabeet D · insensiibelsed kaod · liigne soola manustamine M · obstruktiivne uropaatia · respiratoorsed (renaalne,tsentraalne) kehalt, · sooda liigne manustamine · diureetikumid L kaod hingamisteedest ...
Kombed Ingeris oli levinud nutulaulud, see oli naiste vanad rituaallaulud. Nutulaule lauldi elu tähtsamatel sündmustel nagu pulmad , matused , sõjaväkke minekul jne. Tähtis oli laulu ajal nuuksuda. Tekst rääkis raskest elust ja sellepärast oli raske tundeid varjul hoida. Surnu juures lauldi , kuna sellega anti surnule teisepoolusele minekuks turvatunne. Nutt oli moodus , kuidas hoida ühendust surnutega. Paremad nutjad olid vanad naised , kes olid saanud tunda elu pahu poolt. Kohati kasutati professionaalseid nutjaid , see komme ei olnud Ingeris laialdaselt levinud. Surnu silmad suleti , et ta ei vaataks endale järglast. Surnu pesti ja viidi sauna ootama matuseid. Surnuaiale minekul peatuti korraks , et teha mälestuseks "karsikko" . "Karsikko" puusse tehti surnu nime tähed , sünni- ja surmaaasta ning rist , ortodoksi usuliste matustel oli nutulauljad, kes ülistasid surnut. Pärast matuseid toimusid p...
Naatriumi puudus organismis Naatrium. Päevane vajadus 6 g Ühes teelusikatäies on 5 g soola, millest 2400 mg moodustab naatrium. Suurema osa soolast saame mitte looduslikest komponentidest (erinevatel andmetel 5-30% naturaalsetest toiduainetest, umbes 30-65% töödeldud toiduainetest ja ülejäänu toidu valmistamise käigus lisatult). Kehale vajalik suhe on kolm osa kaaliumit ja üks osa naatriumi. Allikad: keedusool, sojakaste, konserveeritud ja marineeritud köögiviljad (soolakurk), suitsetatud ning soolatud liha ja kala, soolased suupisted, puljongikuubikud, supipulbrid, valmiskastmed. Milleks vajalik: Naatrium on on vee hulga reguleerija kudedes, vererõhu mõjutaja ja vajalik happe-tasakaalu säilitamisel organismis. Asendamatu lihaskontraktsioonide teostumiseks. Puudus: Naatrium puudulikkus või hüponatreemia, on termin, kui keha elektrolüütide tasakaalu muutub ebastabiilseks. Soolapuudust esineb üldiselt harva, kuid seda on tuvastatud so...
teseid vastuseid. Oluline on mista, et lapsed ei vaja kaitset reaalsuse eest, vaid abi reaalsusega kohanemiseks. Mida viksemad on lapsed, seda enam vljendavad nad oma leina mngides. Vanemaid vivad sellised mngud hirmutada, kuid neid tuleb aktsepteerida, sest lapsed teevad joonistades- mngides sama, mida tiskasvanud rkides. Oma surma tajub laps vanuseti erinevalt. Esimesel elupoolaastal reageerib laps haiguse valudele ja vaevadele geda nutu vi rahutusega. Valu korral on nutt vimsam ja krgetoonilisem, lapse ngugi on valulik. Haiguse korral on nutt viril, tusva ja seejrel vaibuva tooniga. Selles vanuses laps tajub seda, kuidas vanemad ja teised inimesed tema vaevustesse suhtuvad. Haiglas olles pib laps kartma arsti kitlit ja instrumente. Vanemad peavad pdma silitada rahu, sest nende nrvilisus kandub le ka lapsele. Kige paremini rahustab last fsiline kontakt. Esimese eluaasta teisel poolel vljendab laps halba enesetunnet ja valu samuti nutuga
Tekib sügav vaimne alaareng ja tüüpiline välimus, harva elavad need lapsed täiskasvanueani. Tekkepõhjused ja mehhanismid Tekkepõhjust ei teata. Kahjustunud on 5. kromosoomi üks osa. Kromosoom koosneb pärilikkuseainest, mille abil vanemate omadused ja tunnused antakse edasi järglastele. Antud haigus esineb enamsti uusmutatsioonina, mis tähendab, et vanemad on terved ja kahjustunud on just selle lapse kromosoom. Sümptomid ehk avaldumine Kassikisa meenutav nutt, mis on tingitud alaarenenud kõrist. Tüüpiline välimus: Ümmargune kergelt ovaalne nägu, väike pea, antimongoloidne silmade lõige ehk viltused silmad nurkadega allapoole. Kõõrdsilmsus, epikantus ehk kolmas silmalaug, mis kujutab endast nahast volti sisemises silmanurgas. Lame ninajuur ning moondunud madalal asetsevad kõrvad. Kõrva ees asetsevad nibude sarnased moodustised. Lühikesed sõrmed. Peopesas nelja sõrme vagu ehk ahvivagu. Kaasasündinud väärarendid südames, neerudes
tunda ning mõistagi rahuldame suhtlemisel ka arvutut hulka igapäevaelu praktilisi vajadusi 1. Vahetu suhtlemine 2. Monoloogiline suhtlemine 3. Dialoogiline suhtlemine 4. Vahendatud suhtlemine Loomulik keel, milles jälgitakse kõne kiirust, rütmi, pause ning nende asukohta kõnes. Kõne sisust arusaamine ja tõlgendamine sõltub kuidas kõneleme: kui kiiresti, millise hääletooniga ja mida rõhutame pausidega. Paralingvistilised vahendid: nutt, naer, ohkamine, köhatamine ja parasiitsõnad. Tahtekontrollile ei allu pööra suhtlemisel tähelepanu! 1. Hääletoon 2. Seismis-või istumisviis 3. Kõne kiirus 4. Zestid 5. Poos 6. Miimika 7. Liikumisviis 8. Pealiigutused 9. Puudutused 10. Silmside 11. Vahemaa suhtlevate inimeste vahel 12. Riietus, soeng, ehted, meik jne 35% VERBAALNE ja 65% MITTEVERBAALNE + ei pea ise kohale minema
omavahelisi suhteid. Info vahetamine. Keel kui mõtlemisvahend – tänu sellele toimuvad mõtlemisprotsessid ja inimesel tekivad mõtted, kui ta saab oma peas lauseid mõelda. Keel kui identiteedi kandja – info edasi andja. Keel on tööriist, millega inimesed oma elu ühiskonda korraldavad. Tunnused : religioon, emakeel, kultuur, riietus või toit. Keel on kõige tähtsam sest tänu sellele luuakse kontakt. Keel kui emotsioonide väljendaja – nutt, naer, oiged, ohked, üminad, kisa. Emotsioone saad väljendada sõimusõnu kasutades, karjudes. Saad edasi anda negatiivseid emotsioone. Keel kui maagiline funktsioon – nõidumine, loitsimine, tervendamine, needmine ja vaimudega suhtlemine. Usk nõia sõnadesse. 2. Mis on keelemärk? Nimeta liigid, too näide. Ikoon – nt REHV – rehvi kuju Indeks – rehvi jälg Sümbol – rehvi häälikujärjend 3. Võrdlev ajalooline meetod.
AUGUST KITZBERGI "LIBAHUNT" MARGUS. Sina oled koguni teistsugune, rõõmus, vallatu, tuline. See on neile võõras, nemad nagu kardavad sind. Mari on aga nagu nemad ise, meie soost ja tõugu. TIINA (ärritatult). Teie tõugu? Mis see teie tõug siis nii iseäranis ära ei ole? Põlv põlve järel olete siin Tammarul istunud ja - teopäevi teinud. Minu ema aga ütles: meie oleme vabade inimeste tõugu. Isa uppus põgenemisel jõkke, kui teda kinni võtta ja hingekirja taheti panna; isaisa suri karu käppade vahel ja isaisaisa murdsid nugisejahil näljased hundid maha. Meil arvati põlvi kuni kuningateni ja vanemateni tagasi. Aga see - ei ole muidugi... teie silmis midagi? * * * TIINA (nutt muutub leegitsevaks vihaks). Mis te tahate minust! Inimesteks loete ennast, aga olete hullemad kui kiskjad loomad! Libahundiks ütlete mind? - Olen jah, te ju teisiti ei taha! Parem tuhat korda hunt, hunt...
Washington D.C. Kadri Nutt 11D Location · the capital of the United States · it is situated within the District of Columbia · is located on the banks of the Potomac River · bordered by the states of Virginia and Maryland Something about History · 1791--George Washington chooses the site for the new permanent capital · Pierre-Charles L'Enfant designes the basic plan for Washington · 1800--The nation's government moves to Washington D
Vedelkristallid (liquid crystals) Kadri Nutt Jaanika Siimets 10D Ajalugu · 1888 Friedrich Reinizer: kolesterüülbensoaadil on "kaks sulamistäppi" · 1904 Otto Lehmann avaldas klassikalise töö "Vedelkristallid" · 1960ndad töötati välja tsüanobifenüül vedelkristallid põhimõttelt sobilikud LCD ekraanidele. · 1969 avastati väändnemaatiline efekt (Twisted Nematic Effect), mis on aluseks kõigile tänapäeva LCD ekraanidele. Omadused · Struktuur: · Kaugkorrapära · Ained, mille oma- puudub dused on vedelike ja · Samas on molekulide kristallide vahepeal. orientatsioonil lähi- · Kõrgematel temperatuuridel korrapära kaotavad nad oma · Ained, mis kristallilise struktuuri. moodustavad · Voolab vedelike vedelkristalle nim. laadselt ...
et ta on olemas ja nimetab ennsat ,,Mõtlevaks asjaks" Tema põhiväide on Ma mõtlen, järelikult olen olemas". Ma mõtlen, et näen, siis on täiesti võimatu, et mina ise mõtlevana ei oleks miski. Teiseks üritab ta lahti põimida seda keerulist olevus mida me kutsume inimeseks. Üldjoontes arvab ta, et inimene koosneb kehast ja vaimust. Keha on luud kondid ....jne. Ning vaim ( res extensa) mis toob esile tundeid nagu maitsmine nägemine, kompimine ja ka nutt ja naer. Rene Decarte üritab mõista vaimu keerukust ja siduvust kehaga. Ta on kindel, et keha ja vaim on omavahel põimunud, kuid kuidas? Ta üritab mõista nendevahelist seost. Decartes on veendunud, et hing on püsiv ja keha alaline. Ta toob fakte kehast mis on eraldanud vaimust, kuid jätab puutumatta vaimu kui eraldi olevuse. Rene jõuab arusaamisele, et ka vaim võib eksida ja, et kehi tajutakse ainult intellektiga mitte meeltega või kujutlusvõimega. Descartes üritab lahti mõtestada
kõige sobilikum ja parim lahendus. Kõige tõsisem luuletus on: Põdurus pikki aastaid On põetanud Kannatlikkus. Laiskus vist laatsaretis Vedeleb siiani. Luuletus mis teemalt haakub mõne episoodiga minu elust on: Sõprusel tihti on külas Unistus, Nali ja Mäng. Kui aga helistab Häda, On Sõprus kohemaid seal. Sõpradega koos olles unistangi, teeme nalja ja lõbutseme aga kui mõnel sõbral on probleem ehk häda siis aitame kõik teineteist. Antonüümne luuletus: Õekesed Nutt ja Hala Näevad näguripäevi. Teinekord laenab leiba Nendele naaber Naer. Vananenud sõnaga luuletus: Pööningult Piinad kirjad avastas Uudishimu. Tõlkida oskab neid küll vaid vanaisa Askees. Siin luuletuses kasutatakse sõna askees mida tänapäeval enam eriti ei kohta. Ühtegi Kareva luuletust viisistatud pole. Luulekogu koosnebki põhilisel metafooridest ja võrdlustest. Mulle meenutasid need luuletused valme
? Sa ei näe enam seda inimest,aga sa mäletad veel kaua tema nime.Nime mäletame aga kuju sellest inimesest varsti enam ei mäleta. Ootad koju ja võib-olla jäädki ootama ! See ei ole seda kõike väärt,hoiame oma inimesi. Hoiame ja armastame kõiki! See päev võib-olla meie viimane ja miks ei võiks jääda siis teistele ainult head mälestused?! 6 3.Artikkli analüüs Valisin kaks arvamusartiklit kahe erineva inimese poolt. Mart Nutt:mis riigis me sündisime? Ja Jevgenia Värä: jah, härra Nutt, mis riigis me ikkagi sündisime? Argumendid Mart Nutt: Lääneriigi ametnik Mis riigis olen sündinud mina ja väljastab Eestis sündinud paljud teised inimesed, kellele inimesele dokumendi, kus Eesti riik oli nõus andma ainult
NÕUKS VÕTSIN KÜLVITÖÖLE MINNA. . . Nõuks võtsin külvitööle minna. Ju koidu eel ma olin teel, et elu seemet heita sinna, kus vägivald on võimul veel. Küll käsi kärmelt käia lasin, kuid ainult aega kulutasin, sest muutumatuks jäi rahva meel. Neil pilk on kaetud unekaega, au häält ei kuule orjakuut. Miks neile priiust täie vaega, kui ihk on kanda iket uut ? Neil pärisosaks ajast aega on ahelad ja kupja nutt. Aleksander Puskin NUTVALE NEITSILE Printsess, oh nuta, isa häbi sind rõhub, ägab riik ja maa. Oh võiksid pisarate läbi süüst puhtaks pesta isa sa! Jah, nuta ! Pisar siiralt valguv head tõotab ikkes rahvale; kord rahva naeratused olgu, mis tasuvad su silmavee. George Gordon Byron 1 ERINEVUSED George Gordon Byron Aleksander Puskin
Pärilikud haigused Koostas: Martin Pentson Juhendas: Ly Valdmaa Suure- Jaani, veebruar 2001 Pärilikud haigused on tingitud mutatsioonidest ehk muutustest raku geneetilises materjalis. Vastavalt ulatusele jagatakse mutatsioonid järgnevalt: · Geenmutatsioonid - väikesed muutused DNA primaarstruktuuris, mille tulemusena võivad tekkida uued alleelid · Kromosoommutatsioonid - muutused kromosoomide pikkuses ja/või struktuuris · Genoommutatsioonid - muutused homoloogiliste kromosoomide arvu kordsuses Pärilikud haigused Kromosoomhaigused Geenihaigused (kromosoom- ja genoommutatsioonide (geenmutatsioonide tagajärjel) tagajärjel) · Huntingtoni tantstõbi · Down'i sünd...
Sgise pilkudest pisaraid pdes Neb nukra nurgas nuriseva taeva peos suveste sleluste sooja veel hetkeks, vete valusasse vaeva kaob kuuma kustumine kurvalt looja. Ses rsta rbaldunud rutu vaates vaid pilve pikapilgulises piinas on tumetuska trummeldajaid saates maal mastituse mrga piiluv pinnas. Jb jljetuse janukusse jrvi, kesk traatidesse traageldatud tiibu tuul tuigutamas thja puude palvet. Nd nullinutetuse notut vrvi piisk klaasi kasimata kaissu liibuv peab akna ahastuses ainult valvet.... Su tulle tulen jgituse jrveks Kes hoides hlt sust hbelikul, argsel teel teineteisetuse tummas, mrast meelt minekutest meelitamaks vargsel vel varemete vaiki vanusvrast. Tuld tuikavtuima tumedasse tuues, peol pilkudesse pigistatud pded vaikelu varinguisse, seal sust juues jid asemele armidena hded. Nd unistuste udus huulil ulub maik manitsuste maskiballi mlust eeskujulikku ehtimisel endis. Kui kaua kurgus kutsetele kulub veel viipeis viskle...
Nad on vastuvõtlikumad haigustele , kuna neil esined immuunsüsteemi häireid. Neil esineb sagedamini kasvajaid ja nakkushaigusi. Downi sündroom sai oma nime inglise arsti John Langdon-Downi poolt 1866. aastal. Kassikisa sündroom Põhjus: Viienda kromosoomi kahjustus Esinemissagedus:1:20 000-50 000 Keskmine eluiga: Nad elavad harva täiskasvanueani 3 Iseloomulikud tunnused: Väikelapse kassi häälitsemist meenutav nutt , mis on põhjustatud kesknärvisüsteemi häiretest ning kõri anomaaliast , raske vaimne alaareng , väike pea ja ovaalne näokuju , lame ninajuur , viltused kõõrdsilmad nurkadega allapoole . Haigust kirjeldas esimesena Prantsuse geneetik Jérome Lejeune 1963. aastal. 4 Mittepärilikud haigused Mittepärilikud haigused tulenevad keskkonnast · Nakkushaigused Soolenakkused(salmonelloos) , mumps , HIV-viirus , tuulerõuged ,
1. Keel kui kommunikatsioonivahend Keele vahendusel saab edastada uut informatsiooni. Keele abil on võimalik kirjeldada olukordi, jagada korraldusi, esitada küsimusi jne. Keel kui mõtlemisvahend Mõtted esinevad teadvuses põhiliselt keelelisel kujul, st mõisted sõnadena ja mõtted lausetena. Samas pole kogu mõtlemine keeleline - osa mõtlemisprotsesse on mitteverbaalsed. Keel kui suhete hoidja Suhete hoidmisel on olulisem see, kuidas öeldakse, kui see, mida öeldakse. Inimesed räägivad ebaolulistest asjadest, kuid teevad seda meeldival viisil. Tähtis on ka mitteverbaalne kommunikatsioon. Keel kui emotsioonide väljendaja Emotsioonide väljendamine keeles toimub enamasti sõimusõnade vahendusel, kuid ka muudel sõnadel võib olla emotsionaalne laeng. Lisaks sellele võib emotsioone väljendada mitteverbaalselt (nutt, naer). Keel kui identiteedi kandja Emakeel väljendab rahvusidentiteeti, st kuulumist selle keele kõnelejate hulka. Ka piirkondl...
kõrval jälgides ja vajadusel aidates. Rühm, kes oma lumehelbe valmis saab, võib käärid tagasi kappi viia ja tekitatud prügi prügikasti visata. Siis palun neil tagasi laua taha istuda ja oodata, kuni ka teised rühmad on lõpetanud. Lisad: MÕTTEID TALVEST REINHOLD KAMSEN LÄKSIN LAIU LUMEVÄLJU, LÄKSIN PIKKI PÕLLURADU. TULI VASTU TUISUTAAT KAASAS PÕHJA LUMESADU. KOSTIS SIHIN, KOSTIS SAHIN, KOSTIS TUME TUULEVURIN, KOSTIS NAGU KAUGUSEST KUMMALINE NUTT JA NURIN. MÕTLESIN: LAS TALVETAAT ELAB ÄRA OMA AJA. KEVADEL TAL MUIDUGI KIIRELT PÕGENEDA VAJA.
Kunagi ei tasu paanitseda ja ainuüksi punastamise pärast oma tujul langeda. Mida rohkem me puanstamist kardame, seda rohkem ka punastama hakkame ning probleem aina süveneb. See on nagu ahelreaktsioon, mille põhjus peitub vegetatiivses närvisüsteemis, mille käitumist me tahtlikult mõjutada ei saa. Punastamist ei saa kahjuks välja lülitada, nagu mp3 mängijat või muud elektroonikaseadet sellest imepisikesest on/off nupust. Nii nagu naermine ja nutt, on ka punastamine reaktsioon, mida mõjutada ei saa. Kuid ennast saab teadlikult asetada olukordadesse, kus punastamine kõige tihedamini aaset leiab. Ni tekib teatud rutiin ja puna ei tõusegi enam nii kergesti palgele. Inimesed, kes oma hirmud võidavad, ei teagi tihti, kas nad punastasid või mitte, sest nad ei pööranud sellele tähelepanu. Ärge varjake oma punastamist! Mõelge, mis selles siis tegelikult nii hirmsat on, kui inimene punastab? Minu arvates mitte midagi!
Suhtlemise kõige tähtsam vahend on keel, kui teatud märgisüsteem. Peale keele on veel teisi märgisüsteeme, millel on suhtlemise seisukohalt küll teisejärguline, kuid siiski oma kindel tähendus. Siia kuuluvad liiklusmärgid, morse, valgusfoori keel, erialakeel (matemaatilised sümbolid) jne. Omapärane valdkond on sõnatud suhtlemisvahendid - näoilme, keha-, eriti käteliigutused. Sõnatute suhtlemisvahendite hulka kuuluvad zestid ja miimika, intonatsioon, pausid, poos, naer, nutt jms. Siin esineb kindlaid rahvuslikke erinevusi. Tänapäeval on internet inimeste elu kergemaks muutnud. Nüüd saadetakse e-kiri, mis on mõne hetkega kellegi postkastis. Väga populaarsed on jututoad, kohad, kus inimesed üle maailma saavad üksteisega suhelda. Paljud inimesed kasutavad suhtlemisprogramme. Üks parimaid on kindlasti MSN messenger, mis teeb üksteisega suhtlemise veelgi mõnusamaks. Selle eest ei pea midagi maksma ja sinu sõnum toimetatakse kiiresti kohale
(L.Tolstoi) Kool ja haridus on aluseks kõigele - see aitab tulevases elus edasi areneda ja pürgida kõgemale, tähtede poole. Ma ei mõita neid kes rikuvad oma elu sellega et koolis ei õpi. Kuna neil on juba koolis raske ja keeruline hakkama saada, mis siis nad hkkavad tulevases elus tegema? Arvatavasti hakkavad läbi põruma. Sel hetkel ja ajajärgul ei mõista hariduse tähtsust, aga kui iseseisev elu on käes ja kõik uksed nina alt kinni lüüakse siis tõuseb nutt kurku ja kahetsetakse nooruse lollust. Enam pole midagi teha. Üle jääb vaid mõni odavalt tasustatud töö ja tuleb kannatada pideva rahapuuduse ja sellest tuleneva masenduse kallal. Aga kes selles süüdi on? Üldjuhul nemad ise, kuid vahel on asjas ka põhisüüdlaseks ka vanemad, ükskõiksed vanemad. Lapsel peab ometi olema keegi kes tema käekäigust huvituks, aga kui sellist isikut pole, kaob igasugune tahe pingutada. Tekib tunne et kellel seda veel vaja läheb. Loomulikult iseendal.
Elu ilu ja valu Elus on nii ilu, kui ka valu. Elu ilu on see, kui sul läheb hästi ja sa oled õnnelik ja elu valu on see, kui sul on raske ja vajad teiste abi. Need kaks käivad alati käsikäes, sest ükski elu ei ole ainult pidu ja pillerkaar ja ükski elu, ei ole ainult kurbus ja nutt. Iga inimese elus on seda mõlemat. Selle väga heaks tõestuseks võiks tuua Honore de Balzaci kirjutatud raamatu ,,Isa Goriot". Raamat räägib 19. sajandi Pariisi elust. Raamatu peategelaseks on isa Goriot. Tal oli suurepärane elu, ta oli rikas nuudlivabrikant, kes rahast puudust ei tundnud. Tal oli kõik olemas, mida ta tahtis ja ta elu ei saanud enam parem ollagi. Ta naine küll oli surnud, aga tal oli kaks väga ilusat tütart, Anastasie ja Delphine- ta armastas neid väga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
