(täidab õigsus selgitused seletused õppejõud) 1. Koostada võlli väändemomendi epüür 𝑃 Pöördemoment ratastel on leitav valemist: 𝑀 = , 𝜔 2𝜋𝑛 2∗𝜋∗500 kus nurkkiirus 𝜔 = = = 52,36 rad/s 60 60 (n – pöörete arv minutis) Pöördemomendid ratastel: 𝑃1 6000 M1 = = ≈ 114,5 𝑁𝑚 𝜔 52,4 𝑃2 1000 M2 = = ≈ 19 𝑁𝑚 𝜔 52,4 𝑃3 3000 M3 = = ≈ 57,2 𝑁𝑚 𝜔 52,4 𝑃4 5000
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Füüsika kateeder Üliõpilane: Imre Drovtar Teostatud: 30. november 2006 Õpperühm: AAAB-11 Kaitstud: Töö nr. 10 OT STEINERI LAUSE Töö eesmärk: Töövahendid: Kehade inertsimomentide määramine. Trifilaarpendel. katsekehad, ajamõõtja, nihik Steineri lause kontrollimine pöördvõnkumise abil. Skeem: 1. Töö teoreetilised alused Trifilaarpendel on kolme sümmeetriliselt asetatud traadi otsas rippuv ketas (alus). Ülevalt on traadid kinnitatud ketta külge, mis on väiksem kui alumine ketas. Alus võib keerelda ümber oma telje, seejuures raskuskese liigub telje suhtes üles ja alla. Võnkeperioodid on määratud aluse inertsimomendiga, mis muutub, kui alust koormata mingi kehaga...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Füüsika kateeder Üliõpilane: Imre Drovtar Teostatud: 30. november 2006 Õpperühm: AAAB-11 Kaitstud: Töö nr. 10 OT STEINERI LAUSE Töö eesmärk: Töövahendid: Kehade inertsimomentide määramine. Trifilaarpendel. katsekehad, ajamõõtja, nihik Steineri lause kontrollimine pöördvõnkumise abil. Skeem: 1. Töö teoreetilised alused Trifilaarpendel on kolme sümmeetriliselt asetatud traadi otsas rippuv ketas (alus). Ülevalt on traadid kinnitatud ketta külge, mis on väiksem kui alumine ketas. Alus võib keerelda ümber oma telje, seejuures raskuskese liigub telje suhtes üles ja alla. Võnkeperioodid on määratud aluse inertsimomendiga, mis muutub, kui alust koormata mingi kehaga...
Füüsika 1 deformatsioon-keha kuju muutus väikese jõu toimel 2 džaul-töö, energia ja soojushulga mõõtühik 3 elastsusjõud-keha kuju ja mõõtmete muutumisel(deformeerumine) tekkiv jõud 4 energia- füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd 5 mehhaaniline energia-suurus, mis võrdub maksimaalse tööga, mida keha antud tingimustes võib teha, tööd tehakse alati energia arvelt 6 kineetiline energia-energia, mis kehal on tema liikumise tõttu 7 potensiaalne energia-energia, mis kehadel on nende vahelise vastastikuse mõju tõttu 8 siseenergia-keha kõikide molekulide keskmise kineetilise energia ja kõikide molekulide omavahelise jõu keskmise potensiaalse energia summa 9 energia jäävuse seadus-isoleeritud süsteemis võib energia minna ühest liigist teise, kuid energia hulk jääb seejuures muutumatuks 10 gravitatsioonikonstant-iseloomustab gravitatsioonijõu tugevust(kaks keha tõmbuvad tein...
(täidab õppejõud) Algandmed: Võlli poolt käitavad võimsused: P1= 6 kW P2= 1 kW P3= 3 kW P4= 5 kW Võlli pöörlemissagedus: n = 500 p/min Materjali voolepiir: y = 295MPa Nõutav varutehgur: [S] = 8 1. Epüür P 2 n 2500 Pöördemoment ratastel on leitav valemist: = , kus nurkkiirus = 60 = 60 = = 52,36 rad/s (n pöörete arv minutis). Leian pöördemomendid: M1 = 6000/52,36 114,6 Nm M2 = 1000/52,36 19,1 Nm M3 = (6+1+3+5)*10^3/52,36 286,5 Nm M4 = 3000/52,36 57,3 Nm M5 = 5000/52,36 95,5 Nm 2. Ohtlik lõik, tugevustingimus väändele Ohtlik lõik on M3 M4 vahel, väändemoment antud lõigul on x = 152,8 Nm y 295
FÜÜSIKA MEHAANIKA 2.peatükk Mehaaniline liikumine- keha asukoha muutmine ruumis aja jooksul Punktmass- keha, mille mõõtmed jäetakse lihtsuse mõttes arvestamata Trajektoor- joon, mida mööda keha liigub Nihe- keha algasukohast lõppasukohta suunatud sirglõik Taustsüsteem- koosneb taustkehast, sellega seotud koordinaadistikust ja aja mõõtmise süsteemist Taustkeha- keha, mille suhtes teiste kehade asukohta kirjeldadakse Vaba langemine- kehade kukkumine, kus õhutakistus puudub või on väike 3.peatükk Ühtlane sirgjooneline liikumine- sirgjooneline liikumine, kus mistahes võrdsete ajavahemike jooksul sooritatakse võrdsed nihked. Liikumisvõrrand: x=x0+vt. Kiiruse võrrand:v=v0+at Ühtlaselt muutuv sirgjooneline liikumine- sirgjooneline liikumine, kus kiirus muutub mistahes võrdsete ajavahemike jooksul ühesuguste väärtuste võrra. Liikumisvõrrand:x=x0+vt+(att)/2 Kiirendus- kiiruse muut ajaühikus a=(v-v0)/t 4.peatükk Newtoni esimene seadus- vastasmõju...
saab kirjeldada siinusfunktsiooni või koosinusfunktsiooni abil ja sellise võnkumise võrrandit nimetatakse harmoonilise võnkumise võrrandiks: x = A sin · x - hälve tasakaaluasendist · A - maksimaalne hälve ehk võnkumise amplituud · - võnkumise faas ( = t) 5 kus x on hälve tasakaaluasendist, on nurkkiirus, t on aeg ning f on sagedus. Siinuse all paiknevat avaldist ( t) või (2 f t)-d nimetatakse faasiks. Harmooniline võnkumine (siinusvõnked) tekib siis, kui direktsioonijõud on võrdeline hälbega. Lihtvõnkumine Kõige lihtsamat korrapärast harmoonilist võnkumist iseloomustab sinusoid. Harmoonilise võnkumise võrrand: x = A sin(t+0) Võnkumiste konstandid - parameetrid, mis ajas ei muutu:
Kordamine füüsika eksamiks Mõõtmine- mõõdetava suuruse võrdlemine teise samalaadse suurusega, mis on loetud ühikuks. SI- süsteemi ühikud: · pikkus- l; d; s m · aeg- t; T s · mass- m kg · ainehulk mol · temperatuur- T K (kelvin) · voolutugevus - I A (amper) · valgustugevus- I cd (kandela) · nurk - ; rad (radiaan) Ühtlane liikumine- keha läbib mistahes omavahel võrdsetes ajavahemikes võrdsed teepikkused. Ühtlaselt muutuv liikumine- liikumine mi...
y = 325 MPa voolepiir tõmbel D1 = 140mm väiksema rihmaratta efektiivläbimõõt R1= 70mm väiksema rihmaratta raadius D2 = 2D1 = 2 x 140 = 280 mm suurema rihmaratta efektiivläbimõõt R2 = 140mm suurema rihmaratta raadius 2 1.1 Võlliga ülekantav pöördemoment P 5500 M= = =275 Nm P - võimsus 21 2 n 2 200 = = =20,9 21 rad /s nurkkiirus 60 60 n võlli pöörlemissagedus 2. Võlli kesk-peatasand F A z y FB F = 2,5f rihma vedava ja veetava haru tõmbejõudude F ja f seos M =( F-f ) R=( 2,5 f -f ) R=1,5 fR Rihmarataste poolt võllile ülekantav moment M f= 1,5 R Väikse rihmaratta rihmade jõud : { M 275
N= 2*π => ω = 60 => ω = 60 = 52,36 (rad/s) M = P / ω M 1 = P 1, / ω = 19.10 Nm M 2 = P 2, / ω = 13.37 Nm M 3 = P 3, / ω = 38.20 Nm M 4 = P 4, / ω = 19.10 Nm T = 19.1 + 13.37 + 38.2 + 19.1 = 89.77 Nm M - pöördemoment (Nm) P - võlliga käitatavad võimsused (W) ω - võlli nurkkiirus (rad/s) T - võlli suurim väändemoment (N*m) 2. Detaili ohtlik lõik ja tugevustingimus väändele Ohtlik lõik on vedava ja esimese veetava rihmaratta vaheline osa, mille pöördemoment on võrdne vedava rihmaratta pöördemomendiga. Terase voolepiir väändel: [τ y ] = 0.56 * σ y = 162.5 MPa Tugevustingimus: [τ y ] τ max ≤ [τ ] = [S] =>τ max ≤ 20.31 MPa 3. Täisvõlli ohutu läbimõõt τ max = WT 0 3
Kui mingi punkt pöördub mingi nurga võrra, pöörduvad ka kõik teised. Jäigaks kehaks nim. sellist keha, mille kõik osad on üksteisega seotud nii, et keha kuju muutumine ei ole võimalik. Kindel telg tähendab seda, et pöörlemistelg ei saa oma asendit muuta. d d Jäiga keha pöörlemise kinemaatikat iseloomustavad nurkkiirus = ja nurkkiirendus = . dt dt 5. Inertsiaalsed taustsüsteem on taustsüsteem, milles kehad liiguvad jääva kiirusega,kui neil ei mõju teised kehad. 6. Dünaamika põhimõisteid: Olek punktmassi olek on ära määratud olekuvektori ja kiirusvektori abil ( r , v ).
d = + =v y + v 0 dt dt dt dy =¿ dt Kiirendused: ' d vx d vx = ⇒ a x =a'x dt dt d v z d v 'z ' = ⇒ a z=a z dt dt v ' (¿¿ y + v 0) d ⇒ a y =a'y +0=a'y dt d vy =¿ dt 9. Mis on nurkkiirus? Tuletada valem, siis seob pöörleva keha punkti joonkiirust ja keha nurkkiirust? Nurkkiirus ω näitab, kui suure pöörde võrra keha pöördub ajaühikus. ds R ∙ dφ v= = =R ∙ ω dt dt d ⃗r =dφ ∙ R=dφ∙ r ∙ sinα∨∙ dt dr dφ = ∙ r ∙ sinα dt dt v =ω ∙ r ∙ sinα ⇒ ⃗v =⃗ ω × ⃗r 10
orbiidile surutud tähe tekkimise valgusrõhu poolt). Tähepilv on väikesemõõduline ja jääb paigale elliptilse galaktikana või spiraalseudukogu mõhnana. Ketta areng on palju pikem protsess. Kettas tekivad tähed tänu sellele, et ümaratel orbiitidel liikuvate tähtede üksteisest möödumisel kaasneb gravitatsiooniline vastastikmõju, mille mõjul sisemine täht liigub sissepoole ja välimine keskmest kaugemale. Ketas laieneb ja saab stabiilseks, kui orbiitide nurkkiirus on sama. Universum tekkis Suurest Paugust. Kronoloogiliselt tähtsaimad vaheetapid on kvarkide sünd, prootonite ja neutronite moodustamine kvarikide kolmikute poolt, neutraalsete aatomite teke, Universumi rakustruktuuri kujunemine, galaktikate sünd.
Jaguneb: 1) Kineetiline energia (võrdub tööga, mida tuleb teha, et panna keha massiga m liikuma kiirusega v) 2) Potentsiaalne energia (võrdne tööga, mida tuleb teha keha asendi muutmiseks) Kineetiline ja potentsiaalne energia summat nim mehaaniliseks koguenergiaks. Energia jäävuse seadus: Suletud süsteemi mehaaniline koguenergia on jääv. 2.3. Perioodiline liikumine Ringliikumine liikumine, mille trajektooriks on ringjoon. Nurkkiirus suurus, mis võrdub raadiuse pöördenurga ja selle moodustamiseks kulunud aja suhtega. (ühik 1 s-1) Kesktõmbekiirendus füüsikaline suurus, mis näitab, kui kiiresti muutub ringliikumises oleva keha kiirusvektori suund. Joonkiirus suurus, mis võrdub kaare pikkuse ja selle läbimiseks kulunud aja suhtega. Joonkiiruse ja nurkkiiruse vaheline seos Võnkumine liikumine, mis kordub kindlate ajavahemike järel. Liigid:
väljendab ringliikumisel kiiruse Maa külgetõmbe mõjul liiguvad kõik vabalt langevad kehad Maa pinnale kiirendusega suuna muutumist ajas. g=9,81m/S².Igale kehale Maa pinnal ja selle Nurkkiirendus näitab, kui palju muutub läheduses mõjub raskusjõud P¯=mg¯.Raskusjõud loetakse rakendatuks nurkkiirus ajaühiku jooksul raskus keskmesse ehk inertsikeskmesse,mille all mõeldakse 1.2.Dünaamika mõttelist punkti kehal,mida läbib keha kõigile punktidele mõjuvate paralleelsete 1.2.1.Newtoni seadused raskusjõudude resultant.Raskuskese ühtib sümmeetriakeskpunktiga,kui massi jaotus on
v2 Kesktõmbekiirendus a= v joonkiirus, r - kõverusraadius r Pendli vabavõnkumise l m Mat. pendel: l pendli niidi pikkus, g - raskuskiirendus T = 2 T = 2 periood g k Vedrupendel: m keha mass, k vedru jäikus Võnkliikumise võrrand x = x0 sin t x hälve, x0 amplituud, nurkkiirus, t aeg Laine levimiskiirus v = f lainepikkus, f laine sagedus II. SOOJUSÕPETUS Pascali seadus Vedelikule ja gaasile avaldatav rõhk antakse muutusteta edasi vedeliku või gaasi igasse puntki. Rõhk vedelikus p = gh p vedeliku rõhk sügavusel h, g raskuskiirendus, vedeliku tihedus Üleslükkejõud F = gV p vedeliku või gaasi tihedus, V keha poolt väljatõrjutud ruumala I. Termodünaamika
vähima piirmõõtme vahelisest suurusest. võimsused sisend- (P1) ja väljundvõllil (P2); pöördemomendi sisend- (T1) ja väljundvõllil (T2); Mis on ava ja võllisüsteem (skeemid)? sisendvõlli nurkkiirus 1 (või pöörlemissagedus n1) ja väljundvõlli nurkkiirus 2 Avasüsteemi puhul jäetakse ava mõõtmed muutmata ning istud saadakse võlli mõõtmete (pöörlemissagedus n2); muutmise teel. Ava tolerantsväli H paikneb nimimõõtmest positiivses suunas; alumine ringkiirus v (kui lülide vahel puudub libisemine on v mõlemale lühile ühine); piirhälve on null. ülekandesuhe u12=1/2=n1/n2;
1 Hz = 1/1s 1 herts on selline sagedus, kui keha teeb ühe võnke sekundis. Joonkiirus- ringjoonel liikumise kiirust v nim. joonkiiruseks. Selle arvväärtus näitab, kui pika tee läbib keha mööda ringjoont ajaühikus. Joonkiiruse suund on alati puutuja sihiline. Joonkiirus v=l/t, kus l (1m) on aja t (1s) jooksul läbitud kaare pikkus. Nurkkiirus- suurust /t nim. nurkkiiruseks . See näitab, kui suure pöördenurga läbib raadius ajaühikus: = /t. Nurkkiiruse ühikuks on 1 rad/s, - nurkkiirus (1rad/s), nurga suurus( 1 rad), t- aeg(1s) Kesktõmbekiirendus- ühtlasel ringliikumisel joonkiiruse arvväärtus ei muutu, küll aga muutub pidevalt kiirusvektori suund. Kui aga kiirusvektor muutub, siis keha liigub kiirendusega. See kiirendus on suunatud pöörlemiskeskpunkti poole ja sellepärast nim. seda kesktõmbekiirenduseks. Tähis ak, ühik 1m/s2. Saab näidata ak=v2/r, kus v on joonkiirus ja r ringi raadius.
ajavahemikes muutub võrdsete suuruste võrra kiirendus a kiiruse muudu ja vastava ajavahemiku suhe ehk kiiruse muutumise kiirus · vektoriaalne suurus v - v0 a = t s x= x-x 0 a x t2 x=x 0 +v 0x t + liikumisvõrrand 2 v 2x -v 20x s x= 2a x 5. Ühtlane ringliikumine. Joon- ja nurkkiirus. Kesktõmbekiirendus. Periood ja sagedus. Trajektooriks on ringjoon või osa sellest. Kiiruse moodul ei muutu. (Kõverus) raadius: r Kaare pikkus: l l m Joonkiirus: v= ( ) ajaühikus läbitud kaare pikkus t s Kui ta liigub terve ringi, siis keha läbib l=2 r , poole ringi korral l= r Pöördenurk nurk, mille võrra pöördub ringjooneliselt liikuvalt keha ja ringi keskpunkti ühendav raadius
v2 Kesktõmbekiirendus a= v joonkiirus, r - kõverusraadius r Pendli vabavõnkumise l m Mat. pendel: l pendli niidi pikkus, g - raskuskiirendus T = 2 T = 2 periood g k Vedrupendel: m keha mass, k vedru jäikus Võnkliikumise võrrand x = x0 sin t x hälve, x0 amplituud, nurkkiirus, t aeg Laine levimiskiirus v = f lainepikkus, f laine sagedus II. SOOJUSÕPETUS Pascali seadus Vedelikule ja gaasile avaldatav rõhk antakse muutusteta edasi vedeliku või gaasi igasse puntki. Rõhk vedelikus p = gh p vedeliku rõhk sügavusel h, g raskuskiirendus, vedeliku tihedus Üleslükkejõud F = gV p vedeliku või gaasi tihedus, V keha poolt väljatõrjutud ruumala I. Termodünaamika
⃗a + ⃗a n t 1 4. Ringjooneline liikumine. υ= υ T , kus -sagedus (täispöörded ajaühikus), T – periood ∆ φ dφ ω= lim ∆t→0 = = φ´ , kus ω – nurkkiirus ∆ t dt ( 1s ) , φ – pöördenurk ε = lim ∆t→0 ∆ ω dω = ∆ t dt =ω ´ , kus ε – nurkkiirendus ( s1 ) 2 ε t2 2
mw = f Iz Mz p = mw Lz I z dp/dt=f dL/dt=M f jõud M või Mz jõumoment m mass Iz inertsimoment v joonkiirus nurkkiirus w joonkiirendus nurkkiirendus p impulss L impulsimoment 9. Keha vaba telg on pöörlemistelg, mille asend ruumis säilib, ilma et talle peaksid mõjuma mingid välisjõud. 10. Jah.
KOOL eriala Õpilase nimi MOOTORITE VÕRDLUS Iseseisev töö Juhendaja: ..... Tartu 2017 1 VAHELDUVVOOLUMOOTORI TÜÜPID Eelised Puudused Tavalised Kasutatav rakendused toide Lühisrootoriga - Otsekäivitus - Suurem Leiab järjest Vahelduvvool asünkroonmooto - Lihtne meetod ja käivitusvool enam kasutust. r ehitus u (kuni 8x Tööstusseadmete - Ei vaja keerukaid suurem ajamid, võimsad juhtimissüsteeme nimivoolust) pumbad, tõste- ja - Madal hind - Tegelik teisaldusseadmed - Töökindel vooluimpulss , - Rasketes kuni 14x turbogeneraatorid talitusoludes ...
siis µ` on dimensiooniga, ühikuks on meeter (m). Mh = [ F r ] = µ`N kui F r > µ`N siis keha veereb 22 x = A0sin(t + 0) W = Wk + Wp = m2 A0 /2 = t ; x = A0sint ; = 1/T = 2 ; T = 2/ - nurkkiirus - sagedus T - periood 23 x = Asinst 2 2 s = 0 - r = 2m A(t) = ln = T A(t + T) < 0 T A(t ) e =
R ringjoone raadius, normaalkiirendus isel kiiruse suuna muutust. Tangentsiaalkiirendus avaldub kujul at= dv/dt. Kui antud suhe on negatiivne, siis on kiirendus vastassuunaline, kui posit. siis samasuunaline. Tangentsiaalkiirendus iseloomustab kiiruse suuruse muutumist. Kui kiiruse suund ei muutu, toimub liikumine mööda sirgjoonelist trajektoori, R=0. Järelikult a=at. Üldjuhul on kogukiirenduse moodul a = a n2 + at2 Nurkkiirus ja kiirendus. Periood. Sagedus d Vektorilist suurust = , kus t on aeg mille jooksul sooritatakse pööre , nimetatakse dt nurkkiiruseks. Jääva nurkkiiruse korral nim. pöörlemist ühtlaseks, sel juhul = . t
keere on lõigatud. Keermel puudub radiaallõtk. Koonuskeere tihendab hästi ja võimaldab mõne pöördega saada hermeetilise liite. 55. Mehaaniliste ülekannete parameetrid. Üheastmelisi ülekandeid iseloomustavad järgmised parameetrid: võimsused sisend- (P1) ja väljundvõllil (P2); pöördemomendi sisend- (T1) ja väljundvõllil (T2); sisendvõlli nurkkiirus 1 (või pöörlemissagedus n1) ja väljundvõlli nurkkiirus 2 (pöörlemissagedus n2); ringkiirus v (kui lülide vahel puudub libisemine on v mõlemale lühile ühine); ülekandesuhe u12=1/2=n1/n2; ülekande mehaaniline kasutegur =P2/P1. Mõnikord on otstarbekas ülekandesuhte asemel kasutada ülekandearvu u, mis on defineeritud kui suurema lüli läbimõõdu (või hammaste arvu) suhe väiksema lüli läbimõõduga (hammaste
1 = 0,96...0,98 hammas ülekande kasutegur. 2 = 0,94...0,96 rihmülekande kasutegur. [1.lk.5] 3 = 0,98 siduri kasutegur. 4 = 0,99 veerelaagri paaride kasutegur. = 0,97 0,95 0,98 0,99 = 0,89 Vajaliku elektrimootori võimsuse leian valemiga: Fk Vk 2 1,6 Pel = = = 3,57(kW ) 0,89 Elektrimootori valikuks on vaja teada pöörlemiskiirust. Selleks valin rihmülekande arvuks ir = 4 Konveieri trumli nurkkiirus: 2Vk 22 rad k = = = 12,5( ) , millest pöörlemiskiirus: Dk 0,32 s 30k 30 12,5 p nk = = = 119,426( ) 3,14 min Eeldades, et reduktor õnnestub teha ühe astmeline ja valides elektrimootori pöörlemiskiiruseks p ligikaudu nel = 1400 , siis hammasülekandearvuks: min n D n 1400 3,14
Saku Gümnaasium MERKUUR Referaat Juhendaja: .......... Koostas: ........ 9. klass ....2010 Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 Sissejuhatus .........................................................................................................................3 .............................................................................................................................................3 Merkuurist üldiselt...............................................................................................................4 Märgatav sarnasus Kuuga....................................................................................................5 Merkuuri iseärasused .....................................................................
Kui kiiruse suund muutub, muutub ka kiirusvektor. Kui kiirusvektor muutub on olemas ka kiirendus. 28.Milline liikumine on ühtlane ringjooneline liikumine? - Ühtlane ringjooneline liikumine on selline liikumine, kus keha läbib võrdsetes ajavahemikes võrdsed kaarepikkused. 29.Mida nimetatakse pöördenurgaks? - Pöördenurk on nurk, mille võrra pöördub ringliikumisel keha trajektoori raadius mingi aja jooksul. Tähis: φ (fii)fii) [1 rad] 30.Mida nimetatakse nurkkiiruseks? - Nurkkiirus on füüsikaline suurus, mis näitab pöördenurka ajaühiku kohta. Tähis: ω (omega) [1 rad/s] 31.Mida nimetatakse joonkiiruseks? - Joonkiirus on füüsikaline suurus, mis näitab läbitud kaare pikkust ajaühiku kohta. Tähis: v [1 m/s] 32.Mida nimetatakse pöörlemissageduseks? - Pöörlemissagedus on täispöörete arv ajaühiku kohta. Tähis: 𝜈 (nüü) [1 Hz] (nüü) [1 Hz] 33.Mida nimetatakse pöörlemisperioodiks? - Pöörlemisperioodiks nimetatakse füüsikalist
I kursus. Mehaanika Mehhaaniline liikumine Ühtlane sirgjooneline liikumine on liikumine, mille puhul keha sooritab mistahes võrdsetes ajvahemikes võrdsed nihked. s l s = vt x = x0 + vt v= vk = t t Ühtlaselt muutuv liikumine on liikumine, mille puhul keha kiirus mistahes võrdsetes ajavahemikes muutub võrdse suuruse võrra. at 2 at 2 s = v0t ± x = x0 + v0t + v 2 - v02 = ±2as 2 2 Taustsüsteem on kella ja kordinaatsüsteemiga varustatud keha, mille suhtes liikumist vaadeldakse. Teepikkus on määratud keha poolt läbitud trajektoori pikkusega. Nihe on suunatud sirglõik, mis ühendab keha algasukoha lõppasukohaga. Hetkkiirus on kiirus, mida keha omab trajektoori antud punktis, antud ajahetkel ja m...
Mehaanika Mehaaniline liikumine Ühtlane sirgjooneline liikumine: v=const. Ühtlaselt muutuv liikumine: a=const. Algkiirust omava keha kiirus: v=v + at Teepikkus: s=v t + at²/2 Keskmine kiirus: v =v + at/2 Seos teepikkuse ja kiiruse vahel: s=(v²-v ²)/2a Vaba langemine algkiiruseta: h=gt²/2 ; algkiirusega: h=v t - gt²/2 Teepikkuseks nimetatakse füüsikas trajektoori pikkust, mille liikuv keha või punktmass läbib mingi ajavahemiku jooksul. Nihe ehk nihkevektor: suunatud sirglõik, mis ühendab keha alg- ja lõppasukohta. Hetkkiirus näitab kiirust antud ajahetkel. Vektoriaalne suurus. v=s/t Kiirendus näitab, kui palju muutub kiirus ajaühikus. Vektoriaalne suurus. Tähis a. a=(v-v )/t (s nihe, l teepikkus, v kiirus, t aeg, vk. keskmine kiirus, a kiirendus, v lõppkiirus, v0 algkiirus) Perioodiline liikumine Ühtlane Ringliikumine on liikumine ringjoonelisel trajektooril, kui keha läbib võrdsetes ajavahemikes võrdsed kaarepikkuse...
keskpunktida ühendav raadius. - pöördenurk [1°, 1 rad ] l = l -ringjoone kaare pikkus [1m] R R -ringi raadius [1m] 30. Mida nimetatakse nurkkiiruseks? Nurkkiiruseks nimetatakse kehani tõmmatud raadiuse pöördenurga ja selle moodustamiseks kulunud ajavahemiku suhet. rad - nurkkiirus 1 s = t - pöördenurk [1 rad ] t - aeg [1 s ] 31. Mida nimetatakse joonkiiruseks? Joonkiiruseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis võrdub keha poolt läbitud teepikkuse ja aja suhtega. m v - joonkiirus 1 s l
Merkuuri aastaga. Päike liigub Merkuuri taevas hoopis eriskummaliselt jääb teatavas asendis seisma, liigub siis umbes kaheksa maise ööpäeva jooksul tagasi ning jätkab seejärel oma tavalist teekonda taevavõlvil. Eriti huvitav on vaatepilt kohtades, kus Päike sel ajal parajasti tõuseb või loojub. Seal kaob ta korraks silmapiiri taha, et siis uuesti nähtavale ilmuda. Niisugune hüplemine toimub ajal, mil Merkuur asub periheelis, sest siis on tema orbitaalne nurkkiirus teatava aja jooksul suurem pöörlemise nurkkiirusest. Vaadeldavus Kuigi kauguse ja näiva suuruse poolest on Merkuur võrreldav Marsiga, on ta läheduse tõttu Päikesele Maalt palju raskemini vaadeldav, sest suurema osa ajast pole ta Päikese säras eristatav. Merkuuri on võimalik vaadelda aastas kahel või kolmel perioodil lühikest aega heledas koidu- või ehataevas madalal silmapiiri kohal. Eestis on ta jälgitav ainult kevadise ja sügisese pööripäeva paiku, mil hämarik on lühike.
RAKENDUSFÜÜSIKA Õppeaine nimi "füüsika" pärineb kreekakeelsest sõnast " ", mis tõlkes tähendab "loodus". Antiikajal moodustasid inimeste teadmised loodusnähtuste kohta ühtse terviku füüsika. Aja jooksul inimkonna teadmised loodusest täienesid ja üldisest loodusteadusest arenesid välja iseseisvad eriteadused, nagu astronoomia, keemia, geoloogia jt. Nime "füüsika" on säilitanud teadus, mis uurib aine ja välja üldisi omadusi ning liikumise seaduspärasusi. Esialgu olid füüsikateadmiste peamiseks allikaks vaatlused. Vaadeldes ei mõjutata loodusnähtust, ainult jälgitakse tema kulgu. Loodusnähtuste üksikasjalikumaks tundmaõppimiseks hakati korraldama katseid. Neis püütakse luua tingimusi, milles loodusnähtuse meid huvitav külg avaneks eriti ilmekalt. Vaatlustest ja katsetest saadud andmete põhjal tehakse üldistusi, püstitatakse nn hüpotees teaduslikult põhjendatud oletus. Kui see leiab edaspidiste katsete käigus kinnitust, kujuneb sellest...
AAV 0030 elektriajamite üldkursus 5AP 6 4-2-0 E S 1. ELEKTRIAJAMI mõiste Elektriajam on elektromehhaaniline süsteem, mis koosneb elektrimootorist (või mootoritest), muundurist, ülekandemehhanismist ja juhtseadmest ning ette nähtud töömasina ja selle abimehhanismide liikumapanemiseks (käitamiseks). 2. ELEKTRIAJAMI struktuuriskeem 3. ELEKTRIAJAMI liikumise põhivõrrand pöörleval liikumisel Tm Ts = J(d/dt)+(/2)*(dJ/dt) d/dt= dt=d/ Tm Ts = J(d/dt)+(2/2)*(dJ/d) Võrrandi parem pool on dünaamiline moment Tm Ts = Td 4. Elektriajami liikumise põhivõrrand sirgjoonelisel liikumisel Fm Fs = m(dv/dt)+(v2/2)*(dm/ds) Fm liikumapanev (motoorne jõud Fs takistusjõud s läbitud tee 5. Staatiliste momentide ja jõudude taandamine Staatiliste koormuste mõju mootorile avaldub selles, et nende ületmiseks peab mootor arenda...
erinevad pikkused, siis on ka nende punktide joonkiirused erinevad. Mida suurem on punkti tiirlemisraadius, seda suurem on ka kiirus. Kuna kõikide punktide jaoks jääb pöördenurk alati samaks, on otstarbekas ringlikumise kirjeldamiseks defineeridagi kiirus just nurga kaudu. ● Ringliikumise iseloomustamiseks kasutatakse pöördenurga ja selle sooritamiseks kuluva ajavahemiku jagatist. Seda jagatist nimetatakse nurkkiiruseks. ● Nurkkiirus on võrdne ajaühikus sooritatava pöördenurgaga. ● Seda suurust tähistatakse ω ehk omega. ● pöördenurka mõõdetakse radiaanides ja aega sekundites. ● Nurkkiiruse ja joonkiiruse vaheline seos: . Ringliikumise perioodiks T nimetatakse ühe täisringi sooritamiseks kulunud aega. Ringliikumise sageduseks f nimetatakse täisringide arvu ajaühikuks. Sageduse ja perioodi vaheline seos: , kus T on periood (s), ja f on sagedus (pööret/s)
Füüsika Kinemaatika Mehaaniline liikumine Punktmass Keha,mille suhtes mõõtmed jäetakse lihtuse mõttes arvestamata. Trajektoor Joon, mida mööda keha liigub. Ühtlane liikumine Keha läbib mistahes võrdsetes ajaühikutes võrdsed teepikkused. Mitteühtlane liikumine Keha läbib võrdsetes ajaühikutes ebavõrdsed teepikkused. Liikumise suhtelisus Erinevate taustkehade suhtes liigub sama keha erinevalt. Teepikkus Kui mõõdetakse keha läbitud tee pikkust piki trajektoori. Nihe Vektor keha algasukohast lõppasukohta. Aeg Vaadeldakse absoluutse suurusena ehk liigub pidevalt ja alati ühtmoodi, pole algust ja lõppu, kõikide kehade jaoks kehtib sama aeg. Taustsüsteem Moodustavad taustkeha, sellega seotud koorinaadistik ja ajamõõtmise süsteem. Gravitatsiooniline vastastikmõju Üks esimesi jõude,mida inimene tundma õppis. Vaba langemine Kukkumine, kus õhutakistus puudub või on väga väike. Ühtlane sirgjooneline liikumine Selline sirgj...
.................................................................................................18 14. Energia...................................................................................................................................19 III ARVESTUS PERIOODILISED LIIKUMISED................................................................21 2. Joonkiirus.................................................................................................................................21 3. Nurkkiirus................................................................................................................................23 4. Sagedus....................................................................................................................................23 5. Harmooniline võnkumine........................................................................................................24 6. Hälve................................................................................
) , on w liikumisega vastassuunaline. Vektorit w nim. tangensiaalkiirenduseks ja ta isel. kiiruse suuruse muutu-mist. Kui kiiruse suurus ei muutu, on tangensiaalkiirendus null ning w = w . a = dv/dt = d(wR)/dt = R *dw/dt Normaalkiirendus- ristiolekut trajektooriga nim. normaalseks ja seda näitab ühikvektor n , seega normaalkiirenduse suurus arvutub: an= =v2/r. Normaalkiirendus kirjeldab kiiruse suuna muutumise kiirust. Kogukiirendus- a = at + an §10. Pöördenurk, nurkkiirus ja nurkkiirendus. Pöördenurk- ümber mingi telje 00 pöörleva absoluutselt jäiga keha kõik punktid liiguvad mööda ringjooni, mille tsentrid asuvad pöörlemisteljel. Iga punkti raadiusvektor pöördub ajavahemiku t kestel ühesuguse nurga võrra, mis on kogu jäiga keha pöördenurgaks. Nurkkiirus- vektorilist kiirust w = lim t0 /t = d/dt (t on aeg, mille kestel sooritatakse pööre ) nimet. keha pöörlemise nurkkiiruseks. Nurkkiirendus- saagu vektor ajavahemikus t juurdekasvu
T =k I T pöördemoment njuutonmeetrites (Nm) magnetvoog veebrites (Wb) I vool amprites (A) k masina ehitusest sõltuv tegur Kuivõrd nii vool rootoris kui magnetvoog masina õhupilus on suhteliselt raskesti määratavad ja masina tegur pole tavaliselt teada, avaldatakse mootori moment võimsuse ja kiiruse kaudu: P 9,55 P T= = n T pöördemoment njuutonmeetrites (Nm) P mehaniline võimsus vattides (W) nurkkiirus radiaanides sekundis (rad/s) n pöörlemissagedus pööretes minutis (p/min) Mootori tarbitav võimsus P1 = 3 U I cos P1 elektriline võimsus vattides (W) U liinipinge voltides (V) I liinivool amprites (A) cos võimsustegur Võimsus mootori võllil P = 3 U I cos P = mootori kasutegur. P1 Lisaks pöörlemiskiirusele n ja voolule I sõltuvad koormusest ka kasutegur ja võimsustegur cos.
T =k I T pöördemoment njuutonmeetrites (Nm) magnetvoog veebrites (Wb) I vool amprites (A) k masina ehitusest sõltuv tegur Kuivõrd nii vool rootoris kui magnetvoog masina õhupilus on suhteliselt raskesti määratavad ja masina tegur pole tavaliselt teada, avaldatakse mootori moment võimsuse ja kiiruse kaudu: P 9,55 P T= = n T pöördemoment njuutonmeetrites (Nm) P mehaniline võimsus vattides (W) nurkkiirus radiaanides sekundis (rad/s) n pöörlemissagedus pööretes minutis (p/min) Mootori tarbitav võimsus P1 = 3 U I cos P1 elektriline võimsus vattides (W) U liinipinge voltides (V) I liinivool amprites (A) cos võimsustegur Võimsus mootori võllil P = 3 U I cos P = mootori kasutegur. P1 Lisaks pöörlemiskiirusele n ja voolule I sõltuvad koormusest ka kasutegur ja võimsustegur cos.
Mehaanika Mehaaniline liikumine ühtlane sirgjooneline liikumine - Ühtlaseks sirgjooneliseks liikumiseks nimetatakse sellist liikumist, mille puhul trajektooriks on sirge ja keha läbib mistahes võrdsetes ajavahemikes on võrdsed teepikkused. ühtlaselt muutuv liikumine - Ühtlaselt muutuvaks liikumiseks nimetatakse liikumist, mille puhul keha kiirus muutub võrdsetes ajavahemikes võrdsete suuruste võrra. taustsüsteem - Taustsüsteem on mingi taustkehaga seotud ruumiliste ja ajaliste koordinaatide süsteem. teepikkus - Trajektoor, mille keha läbib teatud ajavahemiku jooksul. nihe - Sirglõik, mis ühendab keha liikumise algusasukohta lõppasukohaga. hetkkiirus Keha kiirus teatud ajahetkel. kiirendus Näitab kui palju muutub kiirus ajaühikus. liikumise suhtelisus Keha liikumine sõltub taustsüsteemi valikust. Ei ole olemas absoluutselt liikumatut taustsüsteemi. Seega mehaaniline liikumine on alati suhteline. liikumisvõrrand Võrrand, mis kirje...
22. Pöördenurga definitsioon ja ühik, joonis. Nurgaühikute vaheline seos. Pöördenurk keha mingi punkti poolt pöörlemisel läbitud teepikkuse jagatis selle punkti kaugusega pöörlemisteljest. = 1rad = 57,3° 23. Nurkkiiruse, pöörlemissageduse ja perioodi definitsioonid. Missugune valem seob neid kolme suurust? Ühtlase pöördliikumise nurkkiirus pöördenurga jagatis selle läbimiseks kulunud ajaga. Nurkkiiruse ühikuks on [] = 1rad/s. = Ühtlaselt pöörleva keha pöörlemissagedus pöörete arv jagatud nende sooritamiseks kulunud ajaga. Sageduse ühik on [] = 1/s = 1Hz (1 pööre sekundis ehk 1 herts). = Periood ühe täispöörde tegemiseks kulunud aeg. Perioodi ühik on 1 sekund, ta on sageduse pöördväärtus: 1 = 24. Tuletage seos nurk- ja joonkiiruse vahel. = 25
2 I= mR 2 (valemite lehele) 5 Energia jäävus veeremisel 36. Impulsimomendi jäävuse seadus. Suletus süsteemi impulsimoment on jääv. Järeldused: 1) Kui suletus süsteemi mingi osa panna süsteemisiseste jõudude mõjul pöörlema ühes suunas, peab süsteemi ülejäänud osa hakkama pöörlema vastupidises suuna. 2) Kui muutub süsteemi inertsimoment, peab vastupidiselt muutuma(kasvama või kahanema) süsteemi nurkkiirus. Võnkumised ja lained Võnkumiseks nimetatakse füüsikalise suuruse muutust, milles see kaldub oma keskmisest väärtusest kõrvalde kord ühes, kord teises suunas. Mehaaniline võnkumine on keha liikumine, milles see kaldub oma tasakaaluasendist kõrvale kord ühes, kord teises suunas. 37. Harmooniline ostsillaator: võnkumine , võnkeperiood ja sagedus; harmoonilise võnkumise diferentsiaalvõrrand ja selle lahend (harmoonilise
3.1.3. Elektrimootor Elektrimootor koosneb kahest inertsest lülist. Üks on elektriline ajakonstant ja mehhaaniline ajakonstant, mis tuleneb ankru mehaanilisest inertsist. UG K1 K2 1 + pTE 1 + pTEM UG - Generaatori nimi väljund pinge TE - Generaatori elektriline ajakonstant TEM - Mootori elektromehhaaniline ajakonstant, mis on tingitud ankru kabariitidest - Mootori nurkkiirus Esmalt leiame generaatori elektrilise ajakonstandi. LAM 20g10-3 H TE = = = 0, 01 RAM 2, 0 LAM - Mootori ankrumähise induktiivsus 17 RAM - Mootori ankrumähise takistus Järgnevalt leiame mootori elektromehhaanilise ajakonstandi.
Königi telgede suhtes moodustatakse nii, nagu masskese oleks liikumatu punkt. 5. Kui süsteemi pöörlemisel ümber kinnistelje on kõikide välisjõudude momentide summa selle telje suhtes null, siis on nurkkiiruse ja selle telje suhtes võetud süsteemi inertsmomendi korrutis jääv suurus. Ehk veel: Kui süsteemi pöörlemisel ümber kinnistelje on kõikide välisjõudude momentide summa selle telje suhtes null, siis on nurkkiirus pöördvõrdeline selle telje suhtes võetud süsteemi inertsmomendiga. 6. Iz*fii''=Mze 87. Mis määrab ära süsteemi kineetilise momendi muutumise kiiruse? Mingi liikumatu punkti suhtes võetud süsteemi kineetilise momendi muutumise kiiruse (tuletis) määrab ära sama punkti suhtes võetud süsteemi välisjõudude momentide geomeetriline summa. 88. Mis on jõu elementaartöö? Kas see on skalaarne või vektoriaalne suurus?
Klassikalises mehaanikas näidatakse, et kui keha massiga m liigub kulgevalt kiirusega v, siis tal on kineetilist energiat . See võrdub tööga, mida selline keha on suuteline seismajäämiseni sooritama (energia ongi töö varu). Sarnase valemiga saab arvutada ka fikseeritud telje ümber pöörlevakeha kineetilise energia: , kus I on keha inertsimoment nimetatud telje suhtes ning on nurkkiirus. 13.Potentsiaalne energia (seletus ,valem) Potentsiaalne energia on süsteemi energia, mis on tingitud keha asendist ja mõjust süsteemi teiste kehade suhtes ja kõigi süsteemis olevatele kehadadele vastastiku mõjuvatest jõududest välises jõuväljas. Seega võrdub süsteemi potentsiaalne energia potentsiaalsete jõududega, mis mõjuvad süsteemi kõigile osadele (nii välis kui sisejõud) süsteemi üleminekul vaadeldavast (lähte)
sõltumatu (konstantne), siis harjadeta alalisvoolumootori kiirus hakkab koormuse suurenemisel vähenema. Tavaliste alalisvoolumootorite puhul kasutatakse kiiruse suurendamiseks üle nimikiiruse ergutusvoolu vähendamist, millega koos väheneb masina magnetvoog. Märkigem, et ankru pinget tasakaalustav elektromotoorjõud on võrdeline magnetvoo ja nurkkiiruse korrutisega. Järelikult peab magnetvoo vähendamisel sama elektromotoorjõu säilitamiseks suurenema mootori nurkkiirus. Harjadeta püsimagnetergutusega alalisvoolumootorit saab juhtida ainult staatorimähise kaudu ning ergutusvoogu eraldi juhtida ei saa. Mootori summaarset magnetvoogu saab aga kaudselt juhtida staatorimähise kommuteerimis hetke valikuga. Staatorimähise magnetvoog liitub püsimagnetite poolttekitatud ergutusvooga ning sõltuvalt mähise magneti suhtelisest asendist toimib staatorivool magnetvoogu suurendavalt (samasuunalised vood) või vähendavalt (vastassuunalised vood)
TÖÖ NR.1 Kontaktor magnetkäiviti kontaktorkaitselüliti on madalapingelistes jõuahelates kasutatav elektromagnetiline komminukatsiooniseade. madalpinge -1000v jõuahel 3 faasi elektromagnetiline magnet mille omadused tulevad juhitavast elektrivoolust. Lülitussagedus kontaktorite lülitusagedus võib olla kuni mõni tuhat korda tunnis,nimivool mõni A kuni mõni mA. Kontaktorite kasutamine elektriajamite, võimsate valgusseadmete jms. Automaat ja distantsjuhtimiseks Türistokontaktor tingilikult nimetatakse kontaktoreiks ka mõningaid lülitusreziimis töötavaid elektroseadmeid (türistorkontaktor) Kontaktori lülitused kontaktid on mõeldud miljonitekas lülitusteks ja mitmekümneteks lülitusteks minutis. Kontaktori kontaktid kahte liiki tugevad peakontaktid on seadme peavooluringide (tugevvoolu)sisse ja välja lülitamiseks abikontaktid on juhtimis ja signalisatsiooniahelate tarbeks. Peakontaktide arvu järgi tehakse vahet ühe, kahe, kolme, neljapooluse...
vahel: Hüdrosilinder Hüdromootor Parameeter Tähistus SI- ühik Parameeter Tähistus SI- ühik pikkus s s m pöördenurk rad pöörlemis- f 1 kiirus s kiirus v m nurkkiirus = rad s t s kiirendus a m nurk- rad kiirendus =
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
