Eelneva põhjal mainitud jõudude momentide summa on võrdne nulliga, ehk need jõumomendid on võrdsed ja vastassuunalised vektorid. Võnkumise alghälvet põhjustava jõu moment ML=I. Masspunkti inertsmoment I=ml2 kui l on masspunkti massiga m kaugus pöörlemistsentrist, ehk matemaatiline pendli pikkus. Hälve tasakaalu asendist ajahetkel t on iseloomustatud kaldenurgaga abil ja nurkkiirendus on siis . Raskusjõu moment MR=mg*l. Mehhaaniliselt isoleeritud süsteemi puhul ML +Mg = 0 Vastandvektorite moodulid on võrdesed ja vastasmärgilised ning nende summa on samuti null. Järelikult saame kirjutada liikumise võrandi kujul ml2 + mglsin = 0 ning jagades võrrnadi kõiki liikmeid massiga m on tuletatud matemaatilise pendli võnkumise võrrandi kujul + sin
Kesktõmbekiirendus on kiirusega alati risti ning vektorina suunatud ringjoone keskpunkti. Kesktõmbekiirendus avaldub kujul ak = v 2/ r ehk ak = 2 r . Kiiruse suuruse muutumist näitab tangentsiaalkiirendus at . Kuna v = r , siis at = r. Nurkkiirendus näitab, kui palju muutub nurkkiirus ajaühiku jooksul. = ( 0) / t . Nurkkiirenduse SI-ühik on üks radiaan sekundi ruudu kohta (1 rad /s2 ehk 1 s -2). Nurkkiirendus näitab keha liikumisoleku muutumist pöörleval liikumisel. Ühtlaselt kiireneval või aeglustuval ringliikumisel või pöördliikumisel on nurkkiirendus konstantne. Ühtlaselt kiireneval ring- või pöördliikumisel > 0, ühtlaselt aeglustuval < 0. Nurkkiirus 8 muutub sel juhul ajas seaduse = 0 + t järgi. Läbitud pöördenurk on leitav seosest = 0 t + t2/ 2
T 2 Kiirendus ringliikumisel Ringjoonelisel liikumisel muutub pidevalt kiiruse suund st. et ringjooneline liikumine on alati kiirendusega liikumine. Ringjoonelise liikumise juures võib rääkida kolmest erinevast kiirendusest: v v 1. normaalkiirendus: a 2 1 t 2 1 2. nurkkiirendus: a r t 3. v=const Ringjoonelist liikumist iseloomustab alati suuna muutusest tingitud kiirendus. Kiirendus on suunatud alati keskpunkti poole ja teda nimetatakse kesktõmbekiirenduseks ehk v2 tangensiaalkiirenduseks: a k 2 r r Jõumoment ja impulsimoment Jõumoment iseloomustab jõu pööravat mõju. Jõu mõju sõltub 3 asjast: Arvväärtus Suunast
T 2 Kiirendus ringliikumisel Ringjoonelisel liikumisel muutub pidevalt kiiruse suund st. et ringjooneline liikumine on alati kiirendusega liikumine. Ringjoonelise liikumise juures võib rääkida kolmest erinevast kiirendusest: v v 1. normaalkiirendus: a 2 1 t 2 1 2. nurkkiirendus: a r t 3. v=const Ringjoonelist liikumist iseloomustab alati suuna muutusest tingitud kiirendus. Kiirendus on suunatud alati keskpunkti poole ja teda nimetatakse kesktõmbekiirenduseks ehk v2 tangensiaalkiirenduseks: a k 2 r r Jõumoment ja impulsimoment Jõumoment iseloomustab jõu pööravat mõju. Jõu mõju sõltub 3 asjast: Arvväärtus Suunast Rakenduspunkt
1.PILET 1.Pöördliikumine- liikumine , mille puhul keha kõik punktid liiguvad mööda ringjooni, kusjuures nende ringjoonte keskpunktid asuvad ühel sirgel — pöörlemisteljel. Pöördliikumise dünaamika põhivõrrand on Newtoni II seadus pöördliikumise kohta. Impulsimomendi tuletis aja järgi võrdub jõumomendiga: dL / dt = M . Ehk teisiti – jõumoment (jõu ja tema õla korrutis) on see põhjus, mis muudab keha impulsimomenti (pöörleva keha osadeimpulsside mõju pöörlemisele). 2.Hõõrdejõud- keha liikumist takistav jõud teise tahke keha või aine suhtes kokkupuutepinnal mõjuvate osakestevahelise jõu tõttu; F=mgμ (μ – hõõrdetegur); kaldpinnal hoiab keha paigal hõõrdejõud. Kuna see jõud takistab kehade liikuma hakkamist, nimetatakse seda jõudu seisuhõõrdejõuks. Seisuhõõrdejõud ehk staatiline hõõrdejõud on suunatud vastu sellele liikumisele, mis peaks tekkima ning on maksimaalne hetkel, kui kaks pinda hakkavad teineteise suhtes libisema (suurim seisuhõõrd...
on 1 pooluspaar. p 1 Mootori libistus avaldub ns n 3000 2850 s 0,05 ns 3000 Mootori nurkkiirus 2 n 2 2850 298,5 s-1 60 60 Mootori nurkkiirendus 298,5 199 s-2 t 1,5 Selleks, et rootori pöörlemiskiirus oleks n = 1000 p/min peab staatorvälja pöörlemise kiirus olema libistuse võrra suurem. nstaator n (1 s) 1000 (1 0,05) 1050 p/min 48 6. SAGEDUSMUUNDURIGA ELEKTRIAJAM 6.1
Mis on meelte töös erinevat? Meelelundite ehitus ja asukoht; Retseptorid - Stiimuli “energia” tüüp ; Juhteteed retseptorist-ajju; Infot “vastu võtvad” ajupiirkonnad. Ülevaade meelte tööst: 1. Tasakaalumeel 2. Kinestees (kinesteesia) 3. Puutetundlikkus, valu ja temperatuurimeel 4. Haistmine 5. Maitsemeel 1. Tasakaalumeel - Lineaarkiirendus, (raskusjõu muutumine) – aktiveeruvad tasakaaluelundi esiku tähnielunditel karvarakud Nurkkiirendus, pöördliikumine – aktiveeruvad tasakaaluelundi poolringkanalites karvarakud Mõnikord võib edastatav info olla väär, kui enda tasakaalumeelt väliselt mõjustada, näiteks alkoholi tarbides. Vereringesse jõudnud alkohol difundeerub sisekõrva poolringkanalitesse ning muudab seal oleva vedeliku viskoossust ja tihedust. Kinestees/propriotseptsioon (lihasmeel) Põlverefleks on venitusrefleks, mille käigus lihas reageerib venitusele kokkutõmbega.
Kesktõmbekiirendus avaldub kujul ak = v 2/ r ehk ak = 2 r . Nurkkiirendus näitab, kui palju muutub nurkkiirus ajaühiku jooksul. = ( 0) / t . Nurkkiirenduse SI-ühik on üks radiaan sekundi ruudu kohta (1 rad /s2 ehk 1 s -2). Kiiruse suuruse muutumist näitab tangentsiaalkiirendus at . Kuna v = r , siis at = r. Ühtlaselt kiireneval või aeglustuval ringliikumisel või pöördliikumisel on nurkkiirendus konstantne. Ühtlaselt kiireneval ring- või pöördliikumisel > 0, ühtlaselt aeglustuval < 0. Nurkkiirus muutub sel juhul ajas seaduse = 0 + t järgi. Läbitud pöördenurk on leitav seosest = 0 t + t2/ 2 . Nurkkiiruse algväärtus 0 , lõppväärtus ja liikumisel läbitud pöördenurk on omavahel seotud kujul 2 - 0 2 = 2 . Dünaamika on mehaanika osa, mis uurib liikumise põhjusi. Dünaamika püüab vastata küsimusele Miks keha liigub
Kesktõmbekiirendus avaldub kujul ak = v 2/ r ehk ak = 2 r . Nurkkiirendus näitab, kui palju muutub nurkkiirus ajaühiku jooksul. = ( 0) / t . Nurkkiirenduse SI-ühik on üks radiaan sekundi ruudu kohta (1 rad /s2 ehk 1 s -2). Kiiruse suuruse muutumist näitab tangentsiaalkiirendus at . Kuna v = r , siis at = r. Ühtlaselt kiireneval või aeglustuval ringliikumisel või pöördliikumisel on nurkkiirendus konstantne. Ühtlaselt kiireneval ring- või pöördliikumisel > 0, ühtlaselt aeglustuval < 0. Nurkkiirus muutub sel juhul ajas seaduse = 0 + t järgi. Läbitud pöördenurk on leitav seosest = 0 t + t2/ 2 . Nurkkiiruse algväärtus 0 , lõppväärtus ja liikumisel läbitud pöördenurk on omavahel seotud kujul 2 - 0 2 = 2 . Dünaamika on mehaanika osa, mis uurib liikumise põhjusi. Dünaamika püüab vastata küsimusele Miks keha liigub
1. Punktmassi kinemaatika. 1.1 Kulgliikumine 1.2 Vaba langemine 1.3 Kõverjooneline liikumine 1.4a Horisontaalselt visatud keha liikumine 1.4b Kaldu horisondiga visatud keha liikumine. 2. Pöördliikumine 2.1 Ühtlase pöördliikumisega seotud mõisted 2.2 Kiirendus ühtlasel pöördliikumisel 2.3 Mitteühtlane pöördliikumine. Nurkkiirendus 2.4 Pöördenurga, nurkkiiruse ja nurkkiirenduse vektorid. 3. Punktmassi dünaamika 3.1. Inerts. Newtoni I seadus. Mass. Tihedus. 3.2 Jõu mõiste. Newtoni II ja III seadus 3.3 Inertsijõud 4. Jõudude liigid 4.1 Gravitatsioonijõud 4.1a Esimene kosmiline kiirus. 4.2 Hõõrdejõud 4.2a Keha kaldpinnal püsimise tingimus. 4.2b Liikumine kurvidel 4.3 Elastsusjõud 4.3a Keha kaal 5 JÄÄVUSSEADUSED 5.1 Impulss 5.1a Impulsi jäävuse seadus. 5
Milleks IAF? · Ümbritsevat tunnetamine algab võrdlusest iseendaga. · Inimese ehituse ja talitluse tundmine on meile lähtekohaks looduse tundmaõppimisel laiemalt. Anatome kr. lahti või välja lõikamine Anatoomia alajaotused: 1) normaalanatoomia 2) patoloogiline anatoomia 3) topograafiline anatoomia teatud kohtade või organite anatoomia (N:pea, rindkere jne.) 4) arenguanatoomia viljastatud munarakust kuni täiskasvanuks; embrüoloogia - viljastatud munarakust kuni lootekestadest vabanemiseni 5) mikroskoopiline anatoomia e. erihistoloogia 6) võrdlev anatoomia 7) funktsionaalne anatoomia jne Füsioloogia on teadus elusorganismide talitlusest. Nii ajalooliselt kui ka sisuliselt rajaneb ta anatoomial õpetusel organismide makro- ja mikrostruktuurist Physis kr. loomus, loodus ; = ld. Natura Füsioloogia alajaotused: 1) normaalfüsioloogia 2) patoloogiline füsioloogia 3) spordifüsioloogia - muutused rakkude ja organite funktsioneerimises kehali...
kus ja on nurk jõuvektori ning tükikest pöörlemisteljega ühendava raadiuse suuna vahel. Nagu jooniselt näeme, on aga , kus l on jõu õlg. Saame: kus on jõu moment ette antud telje suhtes. Katsume siit jõuda pöörlemise kinemaatika valemis olevate suurusteni. Pöörde ulatust mõõtis seal pöördenurk , mille esimeseks tuletiseks aja järgi oli nurkkiirus ning teiseks tuletiseks nurkkiirendus . Et pöördenurka mõõdeti radiaanides (ringjoone kaare pikkuse ja raadiuse suhe!), on pöördenurga suuruseks ning vastavalt . Pöörlemise dünaamika põhivõrrand tuleb nüüd lihtsalt: 28 Tükikese liikumist saab kirjeldada tema kohavektori ning pöördenurga abil. Igal tükikesel on oma
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
