Kuznetsov. hoone arhitektuur meenutab Peterburi ampiiri , sest on ju see linn laevastiku keskus. Samas on portikus kui keskne triumfaalne teema ohtra dekoori ja keeruliste võtetega nii küllastatud, et Rossi või Quarenghi kategooriates mõtelduna jätkuks seal arhitektuuri mitme maja jaoks. Peafassad on kolmnurkse frontooniga ja kuue neljatahulise korintose kapiteelidega sammastega. Uusehitusel kasutati osaliselt ära eelmistest hoonetest säilinud tugiseinu. Sisemise templiviilu nurkades asuva Tallinna ainsad akroteerid. Laevastiku heroilisust jutustavad räästa all paiknevad Eesti skulptorite reljeefid ,,Odessa" (E. Roos, A. Vomm), ,,Sinope" (E. Haggi), ,,Madrus vahil" (E. Taniloo) ja teised. Hoone sammaste ja kipsdekooriga küllastatud interjööre hivad koopiad vene marinistide ja batalistide maalidest, admiralide kipsportreed, malmlühtrid, trümoopeeglid ja punane samet. Lae- ja seinavalgustid toodi Moskvast, mille analoogid
annavad hoonele suure jäikuse ja vundamentidest. Välisseinte paksus oli 230,250,280 ja 300mm: välimine r/b plaat 50;60 mm. Soojustus 110 või 125mm. Sisemine kandev r/b plaat sõltuvalt hoone kõrgusest:75;80;125;130mm. Betoonimark 150...200. 42. Mida on vaja uurida vanade paneelhoonete juures? Vaadata üle võimalikud katusete läbijooksud. Uurida korteristes niiskuskahjustusi(otsaseintes, nurkades +hallitus kohad välja selgitada). Sarruse korrosiooni välispiiretes (rõdu servad) ja niisked kohad. Välispaneelide välisplaatides olevad praod. Külmakahjustused. Otsaseinte väljanihkumist. 43. Paneelelamute välisseinte sagedamini esinevad vead Soojapidavus ei vasta nõuetele, betooni karboniseerumine ja sarruse roostetamine, paneeli välisplaadi eraldumine siduvate rangide lahtirebenemise tõttu, pragunemine(roostetavate terasvarraste suunas, jäikade kinnituste ümbruses),
sisemine ja välimine osa eraldada omavahel täiendava õhutõkkega, milleks sobib näiteks ehituspapp (materjal peab veeauru hästi juhtima). · Soojustuse laius valitakse karkassipostide sammu järgi. Kui soojustus on liiga lai või kitsas, pole ühendus karkassipostiga ideaalne ja sinna tekivad õhukanalid, kus korstnaefekti või tuule mõjul hakkab õhk liikuma. · Tarindite liitekohtades seina ja vahe- või katuslagede sõlmedes või välisseina nurkades tuleb soojustus paigaldada eriti hoolikalt, et sellesse ei jääks läbivaid õhukanaleid. · Tuuletõkkeplaadid tuleb jätkata karkassipostide kohal ja põikijätkud tihendada liimi või montaazhivahuga. Põikivuukide töökindlust saab tõsta, kui paigaldada vuukide taha tuuletõkkepaber. · Õhu- ja aurutõkke liitekohad peavad asetsema kahe jäiga materjalikihi vahel, näiteks kinnitatud liistuga karkassipostile. Kui õhu- ja aurutõke piirneb
paljuseemneline mari. Philadelphus coronarius - Lõuna-Euroopa. Vähenõudliku, külmakindla ilutaimena on harilik ebajasmiin Eestis laialt levinud. Harilikule ebajasmiinile sobivad igasugused kasvukohad, ka kuivad, kuid eelistab siiski veidi niiskemat kasvupaika. Istutatakse nii üksikpõõsastena kui gruppidena. Linnatingimusi talub hästi, ei talu aga hästi tuulist kasvukohta. Kõrgus alla 2 m. · Lehed on munajad või (lai)elliptilised, jämesaagja servaga, allküljel roodude nurkades (või ka roodudel) karvad, mujalt paljad, (4) 5...10 cm pikad ja 2...5 cm laiad. 24. Harilik vaher (Acer platanoides) ja mägivaher (Acer pseudoplatanus) Acer platanoides - Looduslikult levinud Kesk- ja Põhja-Euroopa, Kaukaasia, Väike-Aasia. Esineb Eestis küll laialdaselt (kuid hõredalt), ja on tuntud rohkem pargi, allee- ja õuepuuna. Eesti metsades on vahtrapuistud väga haruldased. Sageli leidub rohkemal või vähemal määral harilikku vahtrat salumetsade koosseisus
Kivi- ja plokkseinad laotakse nõnda sirged, et neile saab anda sileda pinna õhukese, kuni 3 mm paksuse peenmördikihiga. Muidugi võib jätta kiviseina faktuuri ka nähtavale, kas puhasvuukmüürina või ülevärvituna. Kvaliteetsed rõhtpalkseinad jäetakse samuti nähtavale. Sõrestikseinad kaetakse viimistlusplaatidega, tavaliselt kipsplaatidega. Ühekihiline kipsplaatkate kobiseb; kvaliteetsema seina annab kahe- või kolmekihiline kipsplaatkate. Pragusid kipsplaatide vahel ja seinte nurkades väldib plaadivuukide ülekleepimine võrklindiga, nurkade täitmine elastse mastiksiga, värvkatte sarrustamine klaaskiudkangaga. Kivist massiivseinad Paekiviseinu paksusega 60 cm ehitati elamutele kuni möödunud sajandi alguseni, nende soojajuhtivus on kuni 1,85 W/m2 0K. Soojustamata tellisseinu paksusega 51 cm ehitati elamutele 1950-ndate lõpuni, nende sooja- juhtivus on kuni 1,00 W/m2 0K. Kärgtellistest seinte soojajuhtivus on kuni 0,80 W/m2 0K.
monumentaalsust. Lossiehitusel lähtuti klassitsismile omastest selgetest ja rahulikest vormidest. Pargiarhitektuuris kujunes välja maastikuline e inglise stiilis park. Sisekujundus. Klassitsismile omane sirgjoon hakkas välja tõrjuma rokokoo keerukaid vorme, hüljati Helli Sisask. Arhitektuuri ja interjööri ajalugu. Stiilid. Konspekt II osa 6 illusionistlikud taotlused, sellele eelistati puhast valget seinapinda ja siledat lage, mille nurkades või äärtes võis olla stukkdekoor, keskkohta märkis stukkrosett. Ruumid olid suured, trepikäigud avarad. Ruume paigutati anfilaadsüsteemis, mis andis võimaluse läbi maja näha avarat ruumide perspektiivi; Koridorsüsteemis paigutati kahele poole hoonet pikuti läbivat koridori ühesuurused ruumid üksteisega vastakuti. Taolist ruumide paigutust harrastati ühiskondlikes hoonetes. Seinte kujunduses säilis varaklassitsismis jaotus paneelidega, ornamentaalne raamistus kadus
Lagede kruntimisel tuleb kõigepealt väikese rulliga või pintsliga värvida kõik laeääred umbes 10 cm ulatuses ja seejärel hakata värvima juba suure rulliga. Värvida tuleks esimene ehk kruntvärvi kiht pikki valgust ja värvi hajutamine teha akende poole ja pikkade tõmmetega. Peale lagede värvimist võib hakata kruntima seinu ja nagu ikka tuleb ka seina sisenurgad ja alumised ääred enne värvida väikese rulliga , kuid värvida tuleb üks sein korraga, et värv ei jõuaks kuivada nurkades ära. Suure rulliga värvimisel tuleks alustada ka aknapoolsest seinast ja liikuda ukse poole, ning hajutamine tuleb teha juba värvitud pinna suunas. Värvimistööde läbiviimiseks vajaminevad tööriistad ja lisatarvikud; Pintsel; Pahtlilabidas; Värvirull; Kaitseprillid; Värvivann; Respiraator; Värvikaabits; Kummikindad; Kuumaõhupuhur; Liivapaber; Maalriteip; Teleskoop otsik; Lagede värvimine Kuna suure rulliga on lae servades ning nurkades ebamugav töötada, võite värvimise
Õitseb kevadel. Vili punane või kollane, mahlane, magus, kuni 2cm. Puit pruun, pehme, kerge, hästi poleeritav. Puitu kasutatakse tisleri- ja treimistöödeks. Vilju toiduainetööstuses. Kasutatakse haljastuses. 58. Harilik ja suurelehine pärn Harilik pärn: Tilia cordata Levinud Euroopas, Aasias. Eestis hajusalt. Kõrgus 30m. Vähenõudlik, talub varju, kärpimist ja linnatingimusi. Lehed rohelised, südaja alusega, alt sinakashallid, all pruunidkarvatutid roodude nurkades. 6-7cm. Õied kollased, lõhnavad, õitseb suve lõpus, juulis-augustis. Viljad tiivalehekesega seemned. Kasutatakse haljastuses. Puitu tisleritöödel ja saematerjaliks ning mööbliks. Suurelehine pärn: Tilia platyphyllos Lääne-, Lõuna- ja Kesk-Euroopas. Eestisse sissetoodud. Kõrgus 25m. Varjutaluv. Lehed alt kahvaturohelised, palju halle karve, eriti allküljel, leheroots karvane. Leht 6-15cm pikk. Sirge alus. Õitseb teistest pärnadest varem, juuni-juuli
lähedalasuva vee molekuliga. Nende täiendavate sidemete lõhkumiseks on vaja oluliselt enam energiat kui nende ühendite korral, milles vesiniksidet ei esine. ➢ Keemiliselt on vesi aktiivne ühend – reageerib paljude metallidega, mittemetallidega, sooladega (hüdrolüüs) ja oksiididega. ➢ Iga vee molekul võib osaleda 2 H-sideme moodustamisel. Tekib ruumiline võrk kus iga O aatom asub tetraeedri tsentris, H aatomid aga selle nurkades. ➢ Tavatemperatuuril säiluvad vees H-sidemed (50%), aurufaasi üleminekul need purunevad täielikult. ➢ Paljud ained lahustuvad, sest moodustub H-side lahustunud aine ja lahusti molekulide vahel. ➢ Leelismetallidega 2Na + 2H2O →2NaOH + H2 ➢ Happeliste oksiididega SO2+ H2O →H2SO3 ➢ Aluseliste oksiididega CaO + H2O →Ca(OH)2
Ei talu kõrget põhjavett. Juurestik tugev, küllaltki tormikindel. Noores eas kiirekasvuline. Võib saada 150a vanaks. Puit on tugev, heade tehniliste omadustega, elastne, läikiv, hästi poleeritav, tihe. Sookask Betula pubescens Tavaliselt kuni 20m kõrge. Koor ka vanemas eas peaaegu juurekaelani valge, ilma korbata. Võrsed tihedalt hallkarvased, samuti pungad. Lehed munajad, serv lihtsaagjas. Noored lehed karvased, vanematel lehtedel karvad vaid lehe allküljel, külgroodude nurkades. Õitseb mais, arukasest hiljem. Seemned valmivas suve lõpul. Uueneb nii seemnetest kui kännuvõsust. Aeglasema kasvuga kui arukask. Levib soostuvatel ja soomuldadel. Arukasest varjutaluvam, külmakindel. Puit ebakvaliteetsem kui arukasel peenema ja kõverama tüve tõttu. Sanglepp e must lepp Alnus glutinosa Kuni 30m kõrge puu. Koor tumeruun, vanemas eas moodustub paks tume korp. Lehed äraspidimunajad- ümmargused, tömbi- või pisut pügaldunud tipuga. Noored lehed kleepuvad
Kordamisküsimused arhitektuuriajaloos (kontrolltöö nr.2) *Antiik ja varakristlik aeg 2900eKr-540pKr *Islam arhitektuur 622-1600 *Romaani arhitektuur 750-1250 *Gootika 1130-1500 *Renessanss 1420-1620 *Barokk ja rokokoo 1600-1780 *Klassitsism 1750-1840 *Historitsism ja insenerarhitektuur 1840-1900 *20.sajandi esimene pool 1900-1945 *20.sajandi teine pool 1945-tänapäev 1. Itaalia baroki üldiseloomustus ja barokse ehitise tunnused. Baroki esindajate Gian Lorenzo Bernini, Francesco Borromini loomingu näited ja lühitutvustus. Barokk Euroopa kunstis umbes 1580-1750 valitsenud stiil; hilisbarokki nimetati ka rokokooks. Lähtus vahetult itaalia renessansist. Domineeris arhitektuuri, mis arenes tihedas seoses maali, skulptuuri ning tarbe- ja pargikunstiga; tähtsaimaks ehitise tüübiks muutus palee ehk loss, mida iseloomustas suurejooneline pidulikkus, teatraalne monumentaalsus ja mõõtmete erakordsus. Põhiplaanidele olid omased eenduv...
pealmine plaat, mis on alumisega risti, ja mõõdetakse pinge väärtus alumise plaadi elektroodidelt; saadakse y-signaal. Kontroller vahendab need signaalid draiverile vajaliku toimingu sooritamiseks. Viietraadilise puututundliku ekraani töökindlus on parem, kuna resistiivne kate membraani peal on vahetatud juhtivaga (viietraadiline ekraan töötab ka siis, kui selle membraan on läbi lõigatud). Tagumise klaasi peal on pandud resistiivne kate, mille nurkades on neli elektroodi (igas nurgas on üks elektrood). Alguses on kõik neli elektroodi maandatud, aga membraan on "tõmmatud" +5V pinge juurde resistoriga. Pinge suurust membraanil kontrollitakse pidevalt analoogdigitaalse konverteerijaga. Kui miski ekraani ei puutu, on pinge 5V. Kui ekraani peale vajutatakse, tuvastab mikroprotsessor membraani pinge muudatuse ja hakkab koordinaate välja arvutama. Tööpõhimõte on selline: 1
perisinusoidaalsetest valendikest (Disse ruum) Maksa ehituse kirjeldamisel kasutatakse kolme erinevat lähenemist: Klassikaline maksasagarik – keskel tsentraalveen Maksa portaalsagarik – koosneb kolmest klassikalise sagariku parenhüümi segmentidest, keskele jääb maksatriaad Maksa-atsinus – rombikujulised struktuurid, mis koosnevad kahe kõrvuti paikneva klassikalise maksasagariku parenhüümi fragmentidest (teravates nurkades paiknevad tsentraalveenid, nürinurkades maksatriaadid) Kõige sagedamini kasutatakse klassikalist skeemi, mille järgi on maksasagarik ca 1,5 mm laiune kuusnurkne prismaatilise kujuga ühik, mis on piiritletud sagarikevahelise sidekoega Maksa strooma moodustab sagarikevaheline retikulaarne sidekoeline toestik, milles paiknevad veresooned ja sapijuhad
*Mungad (sandoorilauad, restid, võred) *Vesi juhitakse turude või kanalitega *Harilikult sõltumatu veevarustusega *Kasutatakse ka kaskaadina paiknevaid lahendusi *Pikemad kanalikujulised tiigid võivad olla betoonist, puidust või metallist vaheseintega osadeks jagatud. *Veevahetus 2-10 korda ja rohkem päevas Basseinid Väikesed 1-25 ruutmeetrise pindalaga tehismaterjalist kalakasvatusrajatised *Ruut, ristkülik või ümmargune *Pikkades ristkülikukujulistes tekivad nurkades surnud tsoonid, kalad hoiduvad sisse ja väljavoolu juurde. *Ringvooluga basseinis paikneb kala ühtlasemalt *Kiirvoolukanalid (100 X 4 X 1 m) milles vee korduvkasutus Kiirvoolukanalid *Kiirvoolukanalid milles vee korduvkasutus *Taani tehnoloogia järgi sõnnikuärastuseks settekoonused ja vee ringvoolu tekitamiseks õhktõstuk (airlift). Sumbakasvatus merevesi/ magevesi *Sumbad *Püsiv veetemperatuur *Eesti rannikul sobivaid kohti vähe *Suvised ja sügisesed ohu
Taime välislaadi kirjeldus: põõsas kerajas, rohkesti harunev Lehed: Juurelähedased lehed on soomusjad, varre lehed ümmargused ja pikergused, hallikasrohelised Õied või õisikud: kõrglehed kuldkollased Õitsemine: mai-juuni Liigi eritunnused: Põõsad säilitavad kuju ja dekoratiivsuse sügiseni, tundlik liigniiskuse suhtes Kasvukoha nõuded: päikseline või poolvari, vett läbilaskev, kerge, lubjatud ja väetatud aiamuld Kasutamine haljastuses: ühekaupa istutatult teeradade nurkades ja pööretel, peenardes ühekaupa või rühmadena madalate püsikute sekka, kiviktaimlasse, padjandtaimeks Joonis 22. Kuldne piimalill (http://en.album.ee/node/22854789/50231723) 26 Joonis 23. Kuldne piimalill 27 Heleenium (Helenium) Konkreetne liik: aedheleenium ehk säralill (Helenium x hybridum) Taime kõrgus ja läbimõõt: 0,6 - 1,5m kõrge, 50 - 100 cm lai Taime välislaadi kirjeldus: puhmjas
kinni enne, kui see maha kukub. Kui ta on liiga aeglane, tuleb anda pant või vastu võtta karistuspunkt. Kes viie minutiga saab kõige rohkem karistuspunkte, peab minema trahviks läbi kadalipu. 5.1.4 Eesel Laste vanusekategooriad: kuue- kuni kaheksa- aastased mängijad; üheksa- kuni üheteistaastased mängijad. Sobiv nii poistele kui tüdrukutele. Mängijaid neli. Vahendid: võrkpall. Inglismaal mängivad seda mängu meeleldi väikesed lapsed. Neli mängijat seisavad kujutletava ruudu nurkades ning viskavad üksteisele järgemööda palli. Kes kätte ei saa või halvasti viskab, ütleb valjusti E, teise vea korral jälle E, siis S, E ja L. Kellel sõna kõige ennem valmis saab, on kaotanud ja teiste naerualune. Seejärel algab mäng uuesti. 9 5.1.5 Postkaardi kokkupanemine Laste vanusekategooriad: üheksa- kuni üheteistaastased mängijad; kaheteist- kuni üheteistaastased mängijad
muldadel. On arukasest aeglasema kasvuga, tüvi tihti kõver ja oksad lühikesed, tüvekoor jääb kuni vana eani valgeks ja siledaks vaid tüve allosas moodustub aastatega tumedam korp. Üsna sageli on võras tuuleluudasid Tunnused: Võrsed: noorelt tihedalt hallikarvased, pungad samuti. Lehed: munajad, 4.....6 x 3.....5 cm, saagja servaga, lühidalt teritunud tipuga ja ümara alusega, noorelt karvased, hiljem karvasus vaid lehe allküljel roodude nurkades, leheroots 1.....2,5 cm pikk, karvane, sügisvärvus kollane. Õied: -õied kollakad, -õied kuni 3 cm pikad, karvastel lühikestel raagudel, arukasest hiljem, V. Viljad: seemne lennutiivad umbes 1,5....2 x seemnest laiemad, 1000 seemne kaal 0,6 gr., VIII, hiljem kui arukask. Seemned ei pudene kohe vaid jäävad kuni talveni puudele. 22
Tavaliselt käsutatakse selleks aga aruannet, kuna ekraanivormidel käsutatavad värvid ja graafilised elemendid ei pruugi mustvalgelt prindituna alati head välja näha. Design View aknas olevaid objekte saab hiirega valida ja ekraanil ümber paigutada kas ükshaaval või gruppidena. Väljadega on seotud nende nimed {attached label). Hiireklõps väljal või s e l l e nimel v a l i b osutatud objekti, mis ümbritsetakse raamiga, m i l l e nurkades ja keskel on kontrollruudukesed. Väiksematest ruudukes test saab objekti suurust muuta, sel juhul on kursoriks kaldnool. Objekti nihutamiseks tuleb hiirekursor paigutada suuremale kontrollruudukesele ja pukseerida väli või s el le nimi vajalikule köhale. Kursor on s iis väljasirutatud esisõrmega käe kujuline. Asendit saab kontrollida akna servas oleva joonlaua a b i l . Nime ja välja koos nihutamiseks tuleb kursor paigutada kästi küljele, kursor on s i i s avatud käe kujuline
Salapulkade vahekaugus ~1,2 m (maks 2,5 m) niiskusesisaldus salapulgas peaks olema võimalikult sarnane palgi niiskusesisaldusega. Kui palgi pikkus ei ole piisav tuleb palke jätkata. Soovitav on teha palgi jätkamine tapis. Palke võib jätkata ka ühendades palgid otstesse tehtud erinevate lõigete abil. Tööstuslikus tootmises on palke võimalik jätkata ka sõrmjätku abil, mille abil võib toota kuni 12 m pikkuseid puitdetaile. Hoone nurkades ühendatakse palgid nurgatappidega. · Nurka kus palgiotsad ulatuvad üle ristseina nimetatakse mustnurgaks pikknurgaks või ristnurgaks. · Nurka, kus palgiotsad lõpevad ristseinaga nimetatakse puhtaks nurgaks või lühinurgaks. Tappide tüübid · Koerakaelatapp e eidenurk · Sadultapp · Järsknurk · Norra tapp · Kalasaba tapp (puhasnurkadel) · Mõõgatera nurk Rõhtprusssein
hea mulje jätmine, Eesti tutvustamine välismaalastele ja ise Eesti uudistega kursis olemine.” Anneli Rõuk kirjutab, et eesti asi on kodu, pere, puhas loodus, kultuur ja ilus eesti keel. Heli Timusk: “Eesti asi on saun, laulmine ja traditsioonide hoidmine.” Rivo Rets: “Eesti asi on eesti keel. Aga kui „nokiat” otsida, siis peab vaatama IT valdkonda (e-riik jne).” Minu arvates ajavadki meie vilistlased erinevates maailma nurkades just tublit tööd tehes Eesti asja ning niimoodi tekibki tubli eestlase kuvand. 10 11 2.5. Tarkuseterad ankeetidest Jüri: „Soovin teile kõike head, õppige võõrkeeli, siis jõuate elus hästi edasi.“ (Lisa 2.5) Riivo: „Hoidke üksteist. Väike kogukond on ainult üheskoos tugev.“ (Lisa 2.25)
Kaheaatomilised molekulid moodustuvad kahest samast aatomist AA (H2, Cl2) või kahest erinevast aatomist AB (HCl) molekul on lineaarse ehitusega (nurk 1800) 3-aatomiline AB2 (CO2, H2O) võib olla lineaarne B__A__B või nurgaga 4-aatomilises molekulis on aatomid kas tasapinnal (kolmnurkstruktuur) või moodustavad trikoonilise püramiidi. 5-aatomilised molekulid AB4 moodustavad ruumilise tetraeedri, kusjuures aatom A asub tsentris, B-d selle nurkades 1. Orbitaalide hübridisatsioon.(Pauling 1931) Kui keemilise sideme moodustamisest osavõtvad ühe aatomi elektronid kuuluvad erinevat tüüpi orbitaalidele, siis toimub orbitaalide segunemine, mille tulemusena tekivad uued ühesuguse kujuga energeetiliselt võrdväärsed oribtaalid ehk hübriidsed orbitaalid Mitmeaatomilistes molekulides võrdsustuvad keemilise sideme moodustumisel valentselektronide energiad ja algsetest s, p, d ja f orbitaalidest tekivad uue kujuga nn
rituaalid?- ajajärgu lõpetamiseks *milliseid uskumusi teate surma kohta? *millised on matusetalitluse kombed?-noormehed kannavad kirstu? Mütsid peast? *mida võiksid gümnasistid teada matuse etiketist ja kommetest? Meetod: magnetkaardid- tekst millega nad on töötanud või töötavad kõigepealt läbi. Paberi nurkadesse kirjutatakse olulisemad märksõnad (alustada neist), lehe keskele teksti peamine mõte nii, et kasutatakse nurkades olevaid “magnetsõnu”. Teooria erinevates vanustes leinast. (ettevalmistuses kirjas) Soovitused hingeliseks esmaabiks: *käitu rahulikult, sest see nakkab ja loob teadmise, et olukord on kontrolli all *kuula ära, lase ennast väljendada, lastel aitab mäng (mängutelefon, mänguloomad, joonistamine) *hoolitse, et leinaja.. SLAID *lase nutta, sest see on pingemaandamise viis, julgusta vabalt oma tundeid väljendama *lase rääkida, see aitab toimuvast leinajal endal paremini aru saada,
Kunstiajaloo arvestus 1. Kunstiliigid 8-10 1. ARHITEKTUUR visuaalselt kõige silmapaistvam. Eriliselt väljendusrikkad usuga seotud ehitised. *Sakraalarhitektuur (püha usuga seotud) kirikud, kabelid, kloostrid, moseed, templid. *Porfaanarhitektuur (ilmalik) lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud. 2. SKULPTUUR kõvast materjalist loodud mahuline kujund *Reljeefid kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef *Ümarplastika Skulptuur võib jaguneda ka: 1. Vabaplastika 2. Monumentaalplastika 3. Ehitusplastika 3. MAALIKUNST unikaalne värviline kujund tasapinnal *Seina- e. monumentaalmaal (freskotehnika maalitakse märjale temperavärvidega; sekotehnika maalitakse kuivale pinnale) *Tahvelmaal *Raamatu e. miniatuurmaal *Mosaiikmaal (kuigi pole loodud pintsli ja värvide abil) *Kla...
ohutustehnika nõudeid. Värvi- ja lakikihi kaitsvad omadused sõltuvad värvitava pinna ettevalmistuse kvaliteedist. Ettevalmistustööde maht ja tehnoloogia sõltub pinna materjalist ja kasutamistingimustest. Teraspinna puhastamisel roostest käsi- või mehhaanilise instrumendiga tuleb jälgida, et ei tekitataks pinnavigastusi, mis hiljem soodustavad korrosiooni teket. Lõplikult puhastatakse pind terasharja abil. Eriti hoolikalt tuleb pind puhastada nurkades ja lehtede ühenduskohtades. Tugevasti peal seisva vana värvikihi servad tuleb tasandada terava kaabitsaga ning seejärel siluda liivapaberiga. Lõpuks tuleb kogu pind tolmust puhastada, üle pühkida kuiva lapiga, eemaldada õliplekid lahusti abil. Suurtelt pindadelt kogu värvi eemaldamiseks võib kasutada keemilisi vahendeid, mis kergendavad vana värvi eemaldamist. Hiljem kogu pind puhastatakse lahustiga
SEKSUOLOOGIA JA SEKSUAALKASVATUS 08.09.2008 Seksuoloogia on teadus, mis käsitleb ja uurib inimese sugulisi suhteid, hõlmab soo jätkamisega seoses olevaid bioloogilisi, füsiolooglisi, psühholoogilisi, meditsiinilisi, sotsiaalseid, juriidilisi, pedagoogilisi ja filosoofilisi probleeme. Seksuoloog isik, kes uurib või praktiseerib seksuoloogia valdkonnaga seonduvat (60% paaridest esineb seksprobleeme). Seksuoloogia funktsiooniks on tagada inimese seksuaalne tervis, s.o võime - nautida seksuaalelu - saada soovitud lapsi - kontrollida seksuaalkäitumise vastavust ühiskondlikule ja isiklikule moraalile - mitte tunda põhjendamatut hirmu, häbi või süütunnet seksuaalsusega seonduvates küsimustes ja olla vabad eelarvamustest Seksuaalpatoloogia meditsiiniline seksuoloogia valdkond, käsitleb seksuaalfunktsioonide häireid Seksuaalpsühholoogia psühholoogia valdkond, uurib seksuaalkäitumise põhjusi psühholoogilisest aspekti...
o C ning meie kandis 4 oC. Ühe või paari päeva ilmas pole see muutus tähelepanuväärne, kuid tegu on keskmisega kogu aasta ringi. Kui lugeja heidab pilgu graafikutele, saab ta otsustada, kuidas ennustatuga võrreldes Eestis seni on elatud. Muidugi võib globaalne soojenemine ka väiksem olla, juhul kui mingil põhjusel looduslik muutumine viib jahenemisele. Soojenemisel on palju tagajärgi .Maakera eri nurkades pole need siiski ühesugused. Lihtne on viidata, et temperatuur on üks energia mõõtudest ja üle maakera võttes on soojemas õhkkonnas enam energiat. See tähendab kindlasti tormisuse kasvu, vähemalt esialgu neis paigus, kus praegugi tormitseb. Sademete ennustamisega on asi keerulisem, kuid kaldutakse arvama, et paljud kuivad piirkonnad muutuvad veelgi kuivemaks ja mitmed vihmased vihmasemaks. Kontrastid järelikult suurenevad. Kuid põuad osutusid
Kunstikultuuri ajalugu Ürgajast gootikani Küsimuste vastused Kunsti tekkimine ja neoliitiline kunst 1. Millal valmisid esimesed kujutised, mida võiks pidada kunstiks? Kujutised, mida võib pidada kunstis valmisid umbes 40 000 aastat tagasi. 2. Millisest ajastust on küsimus? Mille järgi on see saanud nimetuse? Need on valmistatud vanema kiviaja ehk paleoliitikumi hilisemas järgus. Selle ajastu tähtsaim tööriistamaterjal oli kivi. 3. Teades, et kreeka keeles paleo = vana, meso = keskmine, neos = uus, noor ja lithos = kivi, meenuta, millisteks perioodideks jaguneb kiviaeg. 1) vanem kiviaeg ehk paleoliitikum a) vanem ehk alam-paleoliitikum b) keskmine paleoliitikum c) noorem ehk ülem-paleoliitikum 2) Mesoliitikum 3) Noorem kiviaeg ehk neoliitikum 4.Kus leiduvad Euroopa kuulsaimad koopamaalingud? Prantsusmaal Lacaux's ja Põhja-Hispaanias Altmira's 5.Milliseid uskumusi peetakse koopamaalide ja kaljujoonistuste loomise ...
On arukasest aeglasema kasvuga, tüvi tihti kõver ja oksad lühikesed, tüvekoor jääb kuni vana eani valgeks ja siledaks, vaid tüve allosas moodustub aastatega tumedam korp. Üsna sageli on võras tuuleluudasid. Tsoon II. 1789. Tunnused: Võrsed: noorelt tihedalt hallikarvased, pungad samuti. Lehed: munajad, 4.....6 x 3.....5 cm, saagja servaga, lühidalt teritunud tipuga ja ümara alusega, noorelt karvased, hiljem karvasus vaid lehe allküljel roodude nurkades, leheroots 1.....2,5 cm pikk, karvane, sügisvärvus kollane. Õied: -õied kollakad, -õied kuni 3 cm pikad, karvastel lühikestel raagudel, arukasest hiljem, V. Viljad: seemne lennutiivad umbes 1,5....2 x seemnest laiemad, 1000 seemne kaal 0,6 gr., VIII, hiljem kui arukask. Seemned ei pudene kohe vaid jäävad kuni talveni puudele. Kasvukohana eelistab niiskemaid ja lausa märgi soomuldi, talub hästi varju. On
perspektiivis. Kõik need käsud leiad, kui teed pildil parema kliki. Näiteks oleme vaadanud käsku Flip Horisontal, mis viib pikslid peegelpilti. Warp Parema kliki all on olemas ka valik Warp, mis lubab pilti väänata nii kuidas aga soovi on. Selle valikuga jagatakse pilt üheksaks ruuduks. Ruutude piirkonnast hiirega haarates, saate pikslite asukohta muuta. Pikslite liigutamisel on kenasti nüüd näha, et nurkades asuvad ankrud jäävad paigale ja ankru kontrollpunktid annavad servadele kumeruse. Ehk siis ankru ja selle kontrollpunktide abil saad täpsema kontrolli pikslite väänamise üle. Puppet Warp Eelmine võimalus on suurepärane, aga kohati päris keeruline. Selle asemel soovitaks hoopis Photshopi uut meetodit nimega Puppet Warp. See lubab lubab piksleid väänata ilma pilti lõhkumata. Kasutan näites sama koolibri lindu, mis on taustast väljalõigatud.
Selts. Rongkäigus olid ka külalised vastavalt korraldajate poolt näidatud kohtadele. Esmalt suundus rongkäik kuberneri juurde, kes pidas kõnet, õnnitles linna esindajaid ning soovis linnale paremat tulevikku. Seejärel liikus rongkäik koos kuberneriga linnavalitsuse ette, kus Võru daamide deputatsiooni esindaja linnanõunik Terrepsoni abikaasa ulatas linnapeale, Demetrius Weyrichile, üle linnalipu (valgele siidile õmmeldud linnaembleem keskel oli kuusk rohetaval künkal, nurkades arabeskid ning lisaks olid lipule märgitud ka kaks aastaarvu: 1784 ja 1884). Proua Terrepson pidas ka kõne, kus tõi välja kodanikkonna töökust ja Võru linna asutaja keisrinna Katariina II suuri teeneid. Rongkäik lõppes linna turuplatsil, kus mindi laiali.33 Kell viis õhtul algas Ressource'i saalis dinee, kus sündikus J. V. Wittkovsky ja teised tähtsat isikud pidasid kõnesid ning loeti ette telegramme, mis olid saabunud Liivimaalt, Peterburist, Moskvast ja Rjazanist
St tegu ei olnud ühtse kultuuriga vaid pigem inimeste omavahelise suhtlussfääriga. Asulakohti suhteliselt vähe, põhiliselt matmispaigad. Kellpeekrite levikuala lääneosas kasutati palju erinevaid hoonetüüpe. Postkonstruktsiooniga hooned, Tsehhis maasse süvendatud maju. Matused harilikult individuaalsed. Surnu maeti kõverdatult; orientatsioon ja hauapanused sõltusid soost. Meestel tihti panuseks luust või kivist nelinurkne plaadike, mille nurkades olid augud. Sellised plaadikesed olid randmete juures olid vibuküttide randmekaitsed. Meestele kaasa pandud ka tulekivist, vasest või hiljem ka pronksist pistodad. Kõige rikkalikumalt hauapanuseid just meestel. Naistel sageli vasknaasklid. Savinõud. Osad puust kirstudes. Põletusmatust vähe. Moraavias on põletatud surnuluid leitud kas mingites urnilaadsetes anumates või niisama maetud. Puust kambrilaadsed haudehitised. Mõnedes piirkondades megaliithauad, kivist kirstud.
vuugisarrustega igasse vuuki pikkusega vähemalt 1 m Joonis: Eelpingestatud õõnespaneelide monoliitimine ja ankurdamine tellisseintega: a otsast, c siseseinal, b servast a) 33 b) c) 34 Vahelagede temperatuuri- ja kahanemisliikumised ning plastsed deformatsioonid võivad põhjustada horisontaalsete pragude tekkimist väike-plokkmüüritises, eriti nurkades. Pragude vältimiseks tuleb vahelagi seinast vabastada nii palju kui võimalik. Kuni 6meetrised õõnespaneelid toetatakse otse müüritise tsentrisse laotatud segukihile. Minimaalne toetuspikkus peab olema 120 mm. Suurte avade (üle 6 meetriste) ja pikemate paneelide korral tuleb müüritisele valada raud- betoonvöö. Üle 6meetriste paneelide monoliitimine ja ankurdamine kergplokkidest seina: Paneelide nõuetekohaseks toetamiseks ja monolitiseerimiseks peab müüritise paksus
libero on pallingu vastuvõtt ja kaitsemäng Varustus- põlvekaitsed, võrkpallijalanõud e tossud, põlvekaitsmed pehmendavad põrutust Mängu juhtimine- teevad kohtunikud, esimene kohtunik- asub pukil ja juhib mängu tema otsused on lõplikud, teine kohtunik asub vastas väljaku küljel abistab esimest, kohtunik sekretär istub laua taga ja täidab võistlusprotokolli, piirikohtunik seisab vabaalas väljaku nurkades ja jälgivad piire, Mängu käik- algab loosimisega, valida on pall või vastuvõtt, väljakupool, palli paneb mängu tagumine parempoolne mängija e 1 tsoon, mängitakse 25 punktini, otsustav geim kahepunktilise vahega, iga viga on punkt, üle ühe korra järjest ei tohi puudutada, Faas on kindla ülesande ja piiriga osa liigutuste ahelas. Iga tehniline lement koosneb kolmest faasist- Ettevalmistav faas- parimad
Põhjamaade ajalugu II, kevad 2010 Alates 1792--- Põhjamaad 18.sajandil Põhjamaade ajalookronoloogia Põhjamaad: Taani, Norra, Island, Rootsi, Soome Keskaeg: (1050-1520) Taani, Norra, Rootsi kuningriikide algus ja ristiusu vastuvõtmine umbest a. 1000 pk. Rootsi inkorporeerib Soome (u 1155-1293). 1380 Taani-Norra personaaluniooni algus. Põhjamaine Kalmari unioon (1397-1523), mida juhib Taani. Rootsi proovib vabaneda unioonist ja Rootsi- Taani suhete halvenemine. Omapära: talurahvavabadused ja ting-institutsioonide ehk rahva esinduskogude algus. Varauusaeg (1520-1721) Rootsi (-Soome) vabaneb unioonist (1520/23). Rootsi riigi peavaenlased on Taani ja Venemaa (kes on omavahel liitlased) ja jätkuvad sõjad. Norra (koos Islandi, Gröönimaa ja Fääri saartega) jäi Taani koosseisu ja kaotas oma kunagise iseseisvuse riismed. Põhjamaades viiva...
Teine võimalus on täieliku sisepeegeldusega. Põhimõtteliselt sama, aga infrapunakiir liigub pindmises kihis, teisel juhul oli alamas kihis, täieliku füüsikalise nähtuse, täieliku sisepeegeldumisega. Plussid: vastupidav, saab puudutada peaaegu kõigega. Negatiivne on see, et mitmikpuudet ei ole. Kahte puudet tõlgendatakse nelja puutena. Mustus on võib olla probeemiks. Aukustilise laine impulsi tuvuastusega ekraan 000. leiutatud tehnoloogia. Nurkades on Peiso andurid. Need on tehtud selliselt, et kui füüsiliselt mõjutada is tekib laeng, ning kui anda pinget siis muudavad enda kuju. Kui puudutavat pinda puudutada, tekib lainete levimine/ võnkumine ning Peiso andurid võtavad need vastu. Plussiks on see, et puudutada võibobjektiga. Miinuseks on see, et kui puudutus on staatiline või paigal siis seda ka ei registreerita. Optilised puuteerkaanid 2000. aastal leiutatud. Põhineb kaameral
lahustumatute ühendite poolvedelat segu. Terpeenid ehk eeterlikud õlid on isopropeeni polümeerumise saadused(sellest koosneb nt viiruk). Vaik nt mürr ning draakonipuu vaik. Perovskiidid on metallioksiidide kõige arvukam liik. Nende üldvalem on ABO3, kus A on suurem kui B. Näiteks CaTiO3, Ca aatom on suurem kui Ti oma. Kristalli struktuuri võib kujutada kaheselt. Võretüübis A Ti aatomid asuvad nurkades, Ca tsentris ja O aatomid oktaeedriliselt. Võretüübis B Ca ja O aatomid moodustavad koos tahktsentreeritud kuubilise võre, mille tsentris asub oktaeedriliselt Ti aatom (½,½,½).Perovskiidid on maakoore ülemistes kihtides küllalt haruldased mineraalid. CaTiO3-s võib Ca olla asendatud Ce-ga, Ti Nb ja Ta-ga. Võimalikud on ka teised lisandid. Vastavad mineraalid on knopiit, disanaliit ja lopariit. Perovskiidi struktuur on omane ka paljudele teistele keerulistele metallioksiididele.
Halvimal juhul võivad tekkida eeldused hallituse kasvuks või veeauru kondenseerumiseks. Omanikud soovivad elamu soojustada seestpoolt osade kaupa (välispidine soojustus eeldab terve elamu soojustuse tegemist korraga), kuid sageli ei teadvustata endale eelmainitud ohtusid. Seinte hallitus-, mädanik- ja mardikakahjustused Nähtavat hallitust ja mardikakahjustusi esines uuritud elamutes vähe. Hallitust välisseina pinnal esines kahes renoveeritud elamu köögis välisseinte alumistes nurkades (Joonis 2.17). Ühes renoveeritud elamus tuli majavammi kahjustuste tõttu asendada pool ühe ruumi seinast ja terve põrand. Joonis 2.17 Hallitus seina sisepinnal. Nähtavaid mardikakahjustusi leiti kahes elamus. Esimese elamu sein oli enne renoveerimist seisnud mõned aastad sademete käes ja seal oli seina nurk kahjustatud (Joonis 2.18 paremal). Teises uuritud elamus olid mardikad kahjustanud laetalasid ja osa seinapalke (Joonis 2.18 vasakul)
Sander, Koduaia ilupuud ja –põõsad) 26.1 Iseloomustus Kasvab 1,5-3 meetri kõrguseks (A.Niine Haljastaja käsiraamat). Laius kuni 2 meetrit (Neeva aed). Kasvab korrapäraseks ja tihedaks puhmaks. Vanematel võrsetel on koor kestendav, võrsed soonelised, noorelt pehmekarvased. Lehed vastakud, munajaselliptilised, karedad, 4-8 cm pikad, 2-5 cm laiad, leheserv harvalt jämesaagjas, teritunud tipuga ja kiilja lehealusega, pealt tumerohelised ja paljad, alt heledamad ja roodude nurkades karvased (Aiasõber). Õied on valged või isegi pisut kreemikad, kuni 3 cm läbimõõdus. Õitseb juuni lõpus ja õied on väga tugevalt ning meeldivalt lõhnavad (R. Sander, Koduaia ilupuud ja –põõsad). 26.2 Hooldus Ebajasmiinid ei vaja väga palju hoolt. Põhiline hooldus mida nad vajavad on tagasilõikamine või okste harvendus. Lõigatakse tagasi päraste õitsemist suve keskel, õitsenud vanemate okste üldarvust lõigata välja 1/4-1/3
meenutasid võrdhaarset kreeka risti. Neid katsid viis kuplit üks suurem keskel ja neli väiksemat ristiharude kohal. Kuulsaim neist on Apostlite kirik Konstantinoopolis. 9. saj algab Bütsantsi kunsti teine õitseaeg. Arhitektuuris levib viib viiskuppelkirik. See läheneb põhiplaanilt ruudule, kuid ülesehituses eraldub kõrgemana kreeka risti kujuline osa. Risti harude vahele jäävad madalamad hooneosad. Kõrvalkuplid paiknevad madalamates nurkades, nii et keskne kuppel pääseb rohkem mõjule. Teine oluline uuendus oli see, et tihti ehitati peakupli alla sale silinderjas akendega ruum (tambuur). Hilisbütsantsi kirikud on enamasti väikesed. Neis ei väljendu enam keisrite vägevus, vaid pigem munkade tagasihoidlik ja mõtlik ellusuhtumine. Bütsantsi maalikunsti arengus vahelduvad langused õitsenguaegadega. Käis võitlus kujutava kunsti pooldajate ja selle vastaste vahel. Usulise sisuga piltide (ikoonide) pooldajad
VI peatükk 6. Konteinerveod Konteiner ei ole mingi uus leiutis. Jutt on teatud tüüpi kauba veol kasutatavast kastist. Võrreldes hariliku kastiga on konteiner varustatud lisaseadmetega, mis võimaldavad konteinerit kasutada ajutise laona. Konteinerite ajalugu sai alguse II maailmasõja ajal kui ameeriklased hakkasid teatud mõõtmetega kaste kasutama varustuse toimetamisel sõjatandrile. Hiljem hakati konteinerite mõõtmeid standardiseerima. Esialgu tegeles sellega ASA (American Standardisation Association), hiljem ISO (International Standardisation Organization). Konteinerite liigitus ja mtmed ISO liigitab rahvusvahelistes vedudes kasutatavad konteinerid 1. seeriasse, mida vastavalt pikkusele märgitakse: 1A 40 jalga (12,19 m) 1D 10 jalga (3,05 m) 1B 30 jalga (9,14 m) 1E 6 2/3 jalga (2,03 m) 1C 20 jalga (6,10 m) 1F 5 jalga (1,52 m) Praktilises kasutuses on ülalmainitutest ainult 20- ja 40-jalased. 2. seeria kont...
s�ltumatu roll, osa Herpi antud narratiivis � kes seisab akna all, kes siseneb uksest, kes kiikab selja tagant m�ngijate kaarte. Teose puhul paelub selle �ksikliikmete isikup�rane individuaalsus, kus iga figuur ometi teisega ideaalselt kombineerub, luues paeluva terviku. Kunstniku kompositsioonidele on tunnuslikud teatud elemendid, t�nu millele on van Herpi t��d kergesti �ratuntavad: hea n�ide sellest on koerte ja kasside kujutamine, tavaliselt stseeni alumistes nurkades, mida paljud eksperdid peavad kunstniku signatuuriks. Ka antud pildil on n�ha valge kass all paremal nurgas.
üks neist on väär, siis teine on tõene (kontradiktoorsus); · A ja E ei saa olla korraga tõesed (kontraarsus); · I ja O ei saa olla korraga väärad (subkontraarsus); · Kui A on tõene, siis on tõene ka I, ning kui E on tõene, siis on tõene ka O (alluvus); · Kui I on väär, siis on väär ka A, ning kui O on väär, siis on väär ka E (alluvus).16 Kui loogilise ruudu ühes nurgas paikneva väite tõeväärtus on teada, saab mõndagi öelda ka ruudu teistes nurkades paiknevate väidete tõeväärtuse kohta, vt joonis 5.5.5. Joonis 5.10. Loogilise ruudu nurkades paiknevate väidete tõeväärtuste määramine lähtudes ühest teadaolevast tõeväärtusest. Tõese väite tõeväärtus on tähistatud numbriga 1, väära väite tõeväärtus on tähistatud numbriga 0. Kui mingi väite tõeväärtust ei saa määrata, on see määramata tõeväärtus tähistatud küsimärgiga. Nooled lähtuvad teadaoleva tõeväärtuse nurgast
aga umbes 15 sissetoodud liiki. laiad. Noored lehed karvased, vanematel Koor helehall, sile, vanemas eas korpa ei Oluline metsapuu Eestis, kaasikud (aru- ja sookask lehtedel karvad vaid lehe allküljel, moodustu. Lehed ovaalsed-munajad, 4-10 kokku) moosustavad 31% kõikidest külgroodude nurkades. cm pikad, 4-7 cm laiad, teritunud tipuga, metsadest. Kuni 30 m kõrge sirgetüveline Õitseb mais, arukasest hiljem. Emasurvad kuni 3 kahelisaagja servaga, pealt tumerohelised, puu. Kõrgeim arukask kasvab Järvseljas, cm pikad. Seemned valmivad suve lõpul, alt hallikate karvadega. kv. 257 ja on 38 m kõrge. Tüve koor valge, viljad ei pudene kohe
Esimesed kahjustused ilmnevad sideaines kriimude näol. Edasisel erosioonil uuritsetakse sideaine täielikult karbiiditerade vahelt ära. Väiksemad karbiiditerad jäävad ilma sideaine kaitsest ja pudenevad purunemata välja. Suured karbiiditerad, mis istuvad sügaval sideaine sees ei pudene koheselt välja. Otsest karbiiditerade purunemist ei toimu. Üksikud suured karbiiditerad ei pudene välja tervikuna, vaid eemalduvad osade kaupa. Esmalt tekkivad väsimuspraod suurte karbiiditerade nurkades ja servades, mis pikenevad ja ühinevad üksteisega, moodustades vôrkmosaiigi. Lôpuks karbiiditera osakesed murenevad kildude kaupa välja. Kulumise mehhanism sôltub ka karbiiditera suurusest. Väikeste karbiiditeradega kôvasulamitel (dc=1-2 µm) toimub karbiidse karkassi purunemine ja väikesed karbiiditerad pudenevad välja tervikuna sõltuvalt löögi energiast esimesel vôi järgnevatel löökidel. Suurte karbiiditeradega kermistes (dc=3-5µm) purunevad löögi tagajärjel suured
- tiheliistliites võllis ja rummus P9. D10 rummusoon H9 võllisoon Js9 h9 liist N9 P9 P9 Joon. Liistliite tolerantsiväljad Tekivad liite elementides olulised ebaühtlased kohalikud muljumised, deformatsioonid ja väsimusprao arenemise oht võlli liistusoonte nurkades. Lõtku puhul tekib liites mõningane mikrorullumine ja nihked, mis põhjustab pinnakonaruste silumist, istupindade valtsimist, kulumist ja kontaktkorrosiooni. Seetõttu tuleb püüda vältida lõtku, eriti reverseeritavates ülekannetes. Kaldhammmastega ülekannetes lisandub telgjõud, mis käristab liitepinda ja liist ei takista otseselt. Eeliseks lahtivõetavus remondiks, laagrite vahetamise võimalus.
Pratelli, prati, orticini: korrapärase kujuga ruudud, täidetud aromaatsete rohttaimede ja lilledega, nagu aas. Ruutude nurki või keskpunkte võisid rõhutada viljapuud (villa Farnesiani). Prato: suurem ala kaetud muru või niidutaimedega. Viljapuuaeda ja "metsa" defineerisid neis kasvavad taimed, mitte nende kuju või paigutus hoonete või reljeefi suhtes. Metsas kasvasid metsapuud, viljapuuaias viljapuud. Puud olid tihti istutatud sirgetesse ridadesse või quicunx- mustris: neli puud ruudu nurkades ja üks keskel. Leidus ka looduslikku paigutust. Viljapuuaed: granaatõun, õun, pirn, kirss, ploom, apelsin, sidrun, virsik, aprikoos, mandel, sarapuu, kreeka pähkel, pistachio jt. Pookimine oli tavaline. Bosco, boschetto: küpress (Cupressus), mänd (Pinus sylvestris, Pinus pinea), kadakas, tamm (Quercus ilex jt), loorber, vaher, jalakas, kastan (Castanea sativa), plataan (Platanus orientalis), pöök, Larix, saar, oliivipuu, jugapuu jt Metsa variandid:
Mitterase emakas kaalub umbes 60-80g. Emakal on kolm osa: emakakeha, emakakitsus ja emakakael. Emakakeha (corpus uteri) moodustab emaka kogupikkusest 2/3. Tema ülemist osa nimetatakse emakapõhjaks (fundus uteri). Munajuhade suubumiskohtasid nimetatakse emakanurkadeks. Emakakitsus on umbes 1cm pikkune ühendusala emakakeha ja emakakaela vahel. Emakakael moodustab emaka pikkusest 1/3 ning jaguneb tupeüliseks osaks ja tupeosaks. Emakaõõs on kolmnurkse kujuga, tema ülemistes nurkades on munajuhade emakapoolsed avavused ning alumine tipp läheb üle emakakaelakanaliks. Emakas on lihaseline elund. Tema sein on 1-1,25 cm paksune ning koosneb serooskestast, lihaskestast ning limaskestast. Emaka serooskest e. perimeetrium on kõhukelme vistseraalse lestme osa. Serooskesta üleminek vaagnaõõne külgseinalt emakale toimub emakalaisidemena, milles kulgevad emaka veresooned ja närvid ja mida seetõttu nimetatakse ka emakakinnistiks.
muljega, mida ei anna edasi ükski arvväärtus ega kirjeldus. Eri inimesed võivad sama kuvari kvaliteedi osas olla väga vastandlikel arvamustel. Teravus on üks hea pildi tegureid. Praktiliselt kõik kuvarid suudavad näidata teravat pilti ekraani keskel ja madala eraldusvõime juures, kallimatel laieneb see võime ka pildi nurkadesse ja kõrgematele eraldusvõimetele. Kuvage sama tekst või lihtne pilt ekraani keskel ja nurkades, ning kui nende vahel on silmaga nähtavaid erinevusi, siis on tõenäoliselt tegu kehva kuvariga. Üldine heledus on mõnel mudelil suurem kui teistel. Oluliseks muutub see töötamisel väga heledalt 23 Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur valgustatud ruumides
4.5. Kuubiline elementaar-rakk 4.5.1. Aatomite asendid kuubilises elementaarrakus (joonis 3.17) Et määrata aatomite paigutust kuubilises kristallvõre elementaarrakus, kastutame 3 ristuvat telge- x, y ja z (joon. 3.17.a). Positiivsed ja negatiivsed suunad x, y ja z teljel on määratud nagu tavaliselt. Aatomi paigutus elementaarrakus määratakse kasutades ühikuna antud telje suunalist elementaarraku mõõdet. Joonisel 3.17b on esitatud aatomite asendid RTK kristallstruktuuris. Nurkades asuvate aatomite positsioon on esitav koordinaatidega (0,0,0) (1,0,0) (0,1,0) (0,0,1) 34 (1,1,1) (1,1,0) (1,0,1) (0,1,1) Keskmine aatom omab koordinaate (1/2; 1/2; 1/2). 4.5.2. Suunad kuubilises elementaarrakus (joonis 3.18, 3.19). Sageli on vaja määrata suundi elementaarrakus. Eriti tähtis on see ainetele, mille omadused sõltuvad kristallograafilisest orientatsioonist
umbes 1/3 laeva pikkusest. Kimmikiilu ülesanne on vähendada laeva külgõõtsumist. Ka teki plaadistus on üldpainde korral kõige enam pingestatud. Eriti tähtis on teki nõtkekindluse tagamine. Tekiplaadistuse paksus valitakse üldpainest tekkivaid pingeid arvestades. Keevitatud välisplaadistuse korral tuleb pöörata tähelepanu igasuguste avade ja väljalõigete kujundamisele. Vastasel juhul võivad väljalõigete nurkades pingete tagajärjel tekkida praod. Avade (ka lastiluukide) nurgad peavad olema ümardatud raadiusega 1/10 ava laiusest. Enamikul juhtudel paksendatakse avade piirkonnas, eriti nurkade ümber, plaadistust tunduvalt. Eriti pingestatud vöödesse (näiteks sandeki teki- ja pardavöödesse) on avade tegemine keelatud. Jäätugevdused. Jääs töötamiseks ette nähtud laevadel tugevdatakse vööri, kimmi ja pardasilluseid täiendava talastiku paigutamisega ja tugevdatud konstruktsioonide
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
