Fair Play ehk Ausa Mängu reeglid. Aus Mäng on kutsutud ellu, et suurendada teadlikkust spordieetika vajadusest. Ausa Mängu rõhutatud printsiibid on: • reeglitest lugu pidamine, • kohtunikest ja nende otsustest lugu pidamine, • vastastest lugu pidamine, • anda igaühele võrdne võimalus osaleda, • säilitada enesevalitsemine. Sportlik vaimsus Spordivõistlustel väljendub sportlik vaimsus mitte reeglite järgimises või rikkumises vaid võistlejate suhtumises konkurentidesse mitte kui vaenlastesse vaid kui sõbralikesse rivaalidesse. Võidule pürgimine peab käima käsikäes kaasvõistlejate austamise ja sõprusega. Eestlastest Olümpiavõitjad Olümpia sümboolika Olümpiasümbol koosneb viiest omavahel põimunud rõngast (olümpiarõngast), mis sümboliseerib viie maailmajao ühtsust; olümpiarõnga värvid on sinine, kollane, must, roheline ja punane. Valge põhjaga plagu, mille keskel asub olümpiasümbol, moodustab olümpialipu...
keskaegsed lahingud olid mees-mehe vastu võitlused, iga mees otsis vastast. Tõenäoliselt polnud reas üksteise selja taga rohkem mehi kui neli või viis, kuna muidu oleks tagumistel olnud raske lahinguga liituda ja nii oleks paljud mehed vaenutegevusest lihtsalt mõnda aega eemal olnud. Lahingus olid erinevad väosad eraldi ja moodustasid divisione või pataljone. Vibuküttide salgad seisid enamasti kolmnurkselt, nurgaga vaenlase poole. Ilmselt seisid nad üksteisest meetri-paari kaugusel ning selline asend võimaldas parimat sihtimist, kuigi seda väga palju tarvis ei länud, sest tõenäoliselt lasti nooli lihtsalt umbes mingi ala peale, kus nad tabasid vaenlaste tihedas massis ikka kedagi, kuigi vaenlaste ligemale tulles oli sihtimine rohkem võimalik ja kasulikumgi: sai lasta nt. noole otse pähe, hobuse pihta vms. Vibuküttidel
tehakse nad õõnsustega tsementsegust. Plokki tõstab üks töö tööline: line: <30 kg. 9 Tellised Savitellised valmistatakse savi ja liiva segust, mis pärast hoolikat segamist vormitakse kiviplonnideks ja põletatakse ahjus. Telliseid tehakse nii täiskividena kui ka aukude või piludega kividena; telliseid on nii kumera nurgaga, lõigatud nurgaga, kui ka klombitud külgedega. 10 5 Tellised Silikaattelliseid valmistatakse liiva ja lubja segust, mis jahvatatakse kollerveskis ja millele lisatakse vesi. Muldniiske segu pressitakse kokku, mis kivistatakse autoklaavis veeauru keskkonnas temperatuuril ~180°C. Eestis valmistatakse silikaatkive mõõtudes:
täpsuse ja pinnakvaliteedi tagamiseks. Tehakse vahet töötlemisvaruga siirdele ja üldise töötlemisvaruga. 4. Soonte töötlemine Lõikeriista asetus tooriku teljest o Lõikeriista paigalduse viga võib olla ±0.1mm. Tööriista vale paigaldus toob kaasa pealõikeserva ning tagatahu ja detailivahelise nurga muutuse. Lõikeriist peab olema seatud 90⁰ nurgaga. Mida väiksem tööriista väljaulatus, seda parem tulemus. Lõikeplaadi nurga suurendamine vähendab lõikejõude, kuid nõrgestab teraplaati. Valida võimalikult kitsas lõikeserv. Laiemal lõikeserval suurem jäikus, parem soojustaluvus, pikem tööiga kuid ka suuremad lõikejõud ning oht vibratsioonile. Kui on vaja saavutada ilma kraadita detail tuleks kasutada nurga all asetsevat lõikeserva
lõikavad ringjoont. Kesknurka mõõdab kaar, millele ta toetub. Kolmnurga kesklõiguks nimetatakse lõiku, mis ühendab kolmnurga kahe külje keskpunkte. Kolmnurkade võrdsuse tunnused: 1. Kui ühe kolmnurga kolm külge on vastavalt võrdsed teise kolmnurga kolme küljega, siis need kolmnurgad on võrdsed (tunnus KKK). 2. Kui ühe kolmnurga kaks külge ja nendevaheline nurk on vastavalt võrdsed teise kolmnurga kahe külje ja nendevahelise nurgaga, siis need kolmnurgad on võrdsed ( tunnus KNK). 3. Kui ühe kolmnurga külg ja selle lähisnurgad on vastavalt võrdsed teise kolmnurga külje ja selle lähisnurkadega, siis need kolmnurgad on võrdsed (tunnus NKN). 4. Kui ühe kolmnurga kaks külge ja pikema külje vastasnurk on vastavalt võrdsed teise kolmnurga kahe külje ja pikema külje vastasnurgaga, siis need kolmnurgad on võrdsed (tunnus KKN). Hulknurka nimetatakse korrapäraseks, kui kõik selle küljed ja nendevahelised nurgad on
korstnad, ahjud tingimusel kui töötemperatuur ei ületa tema põletamise temperatuuri · Tavalise tellise puudus on väike, seetõttu välissein peab olema suhteliselt paks, välisseinas kasutatakse seetõttu kärg- või õõnestelis VOODERDUS TELLIS · Uute ja vanade hoonete vooderdamiseks · Harilikust tellisest kitsam(250*85*65) · Tavaline tellis(250*120*65) NURKTELLIS · Lõigatudd ja ümara nurgaga. KLOMBITUD TELLISED · Üks kylg või kylg ja ots klombitud AHJUTELLIS · Harilikust tellisest kuuma kindlam. KLINKERTELLIS · Valmistatakse reskestisulavast savist ja põletatakse paakumiseni(1200- 1250kraadi)jahutatakse maha väga aeglaselt · Suure tugevusega(40, 60 ja 100) · Vastupidavad hapetele · Värv on lillakaspruun SAMOTT-TELLIS
ning uste tootmise, müümise, paigaldamise ja viimistlemisega. Käesolevas riskianalüüsis on kajastatud kontori hoones asuva raamatupidaja kabineti pearaamatupidaja ja raamatupidaja ametikohtade riske. 3.1 Töökoha kirjeldus Raamatupidaja kabinetis on kaks suurt akent, mis jäävad pearaamatupidaja töökohast paremale poole ja raamatupidaja töökohast vasakule ja väheke selja taha. Akendesse paistab päike alles suvisel ajal ja osaliselt nurgaga peale poolt nelja õhtu poole. Akendel on ees heledates toonides rulood. Kabineti seinad on helerohelised, värvitud, laud ja mööbel on tumepruuni värvi. Laudadel on lisavalgustid ja laes asuvad kaks piklikku lae valgustust. Ruumis on teostatud valgusmõõdistusi 26.08.2014 ja see vastab kehtestatud normidele.(Mõõdistamistunnistus, 3-036-14) Kabinetis pole sundventilatsiooni. Kabinetis on kaks töölauda, reguleeritavad töötoolid, üks riiulitega
Leida: kolmnurga AOB kõrgus h. c 1) Trapetsi diagonaalide AC ja BD lõikumisel tekivad võrdsed h tippnurgad, seega 1AOB 1DOC . Kahe paralleelse sirge (trapetsi alused) lõikamisel kolmandaga (diagonal AC) tekivad A a B võrdsed põiknurgad, seega 1CAB 1ACD . Kui ühe kolmnurga kaks nurka on vastavalt võrdsed teise kolmnurga kahe nurgaga, siis on need kolmnurgad sarnased, seega 2AOB 2DOC . 18 19 Sarnaste kolmnurkade pindalad suhtuvad nagu vastavate külgede ruudud. Kui kolmnurga AOB kõrgus a.h
Kõvadust iseloomustab kuuli või koonuse materjalisse sissetungimise sügavus. 10 Joonis 11. Rockwelli kõvaduse määramise skeem 6.3. Vickersi kõvadus Vickersi meetod põhineb teemantpüramiidi sisse- surumisel materjali. See meetod võimaldab määrata igasuguse kõvadusega metallide ja sulamite kõvadust ning sobib õhukese metalli kõvaduse määramiseks. Materjali sisse surutakse neljatahuline püramiid tahkudevahelise nurgaga 136°, jõuga 9,8.-980 N (1-100 kgf). Vickersi kõvadusarv määratakse püramiidile toimiva jõu ja jälje pindala suhtena. Joonis 12. Vickersi kõvaduse määramise skeem 7. Metalli reaalne struktuur Terase puhul paigutuvad raua kristallivõresse süsiniku või legeerivate elementide aatomid. Seejuures tekkivad süsiniku tardlahused α-rauas (Feα) ja γ-rauas (Feγ); raua ja süsiniku omavahelise reageerimise tulemusena aga keemiline ühend – raudkarbiid.
harjaspind (harjadega kriimustatud). Viimistlustelliseid kasutatakse puhasvuukmüüritise ladumisel. Fassaaditellis (vooderdustellis) on mõeldud uute või vanade hoonete vooderdamiseks, nende mõõdud on 250 x 85 x 65 ( tavalisest tellisest kitsam). Nad kuuluvad auktelliste hulka (et vooder tuleks kergem). Kui viimistlustelliseid laotakse seinaga kokku, siis vooderdustellised moodustavad eraldi kihi. Nurktellised jagunevad kahte alaliiki lõigatud nurgaga ja ümarnurgaga. Mõeldud on nad seinte nurkadeks ja kuuluvad viimistlustelliste hulka. Mõõdud 250 x 120 x 65 mm. Pinnakujundus samad, mis viimistlustellistel. Klombitud tellistel on üks või kaks pinda klombitud. Nende kabariitmõõdud on 250 x 120 x 65 mm ja valmistatakse nad viimistlustellistest. Klombitud telliseid kasutatakse seinte välis- ja harvem sisepindade katteks. Ahjutellis on kuumakindlam, ta kuulub raskestisulavate materjalide hulka. Mõõdud 250 x 120
trajektooriks on ringjoon. Sel juhtumil trajektoori kõverusraadius ei muutu ajas. Tähistades konstantse kõverusraadiuse tähega R saame normaalkiirenduse avaldada �� = � 2 � . Ringliikumisel nimetatakse seda tavaliselt kesktõmbekiirenduseks, sest ta on suunatud ringi keskpunkti. Ringjoonelistest on kõige lihtsam ühtlane ringliikumine. Selle puhul �� = 0 . Kiirus ei muutu suuruse poolest, suund aga muutub. Seetõttu �� ≠ 0 . Punkti asukohta ringjoonel võib määrata ka nurgaga � . Kui koordinaatide alguspunkt O on ringi tsentris, siis kohavektor muutub ainult suuna poolest. Olgu see aja ∆� jooksul pöördunud nurga ∆� võrra. Ajaühikus sooritatud pöördenurk on siis ∆� ∆� . Seda nimetatakse keskmiseks nurkkiiruseks ajavahemikul ∆� või kaarel A1A D)Pöörlemist kirjeldavate suuruste vektoriseloom Kiiruse � , kiirenduse � , tangentsiaal- � � ja normaalkiirenduse � � vektoriaalsus selgus juba eelnevalt
• Maakera tasapinnale teisendamiseks kasutatakse projektsioone ning tasapinnal võetakse kasutusele ka ristkoordinaadid. • Ristkoordinaate mõõdetakse meetrites. • X on punkti kaugus koordinaatide alguspunktist põhja või lõuna suunas, y on kaugus koordinaatide alguspunktist ida või lääne suunas. • Ristkoordinaatide väärtused võivad olla nii + kui – märgiga. Polaarkoordinaadid esitatakse nurgaga koordinaattelje suhtes ja kaugusega telje alguspunktist. Nurki mõõdetakse kraadides (goonides), kaugusi meetrites. Geodeesia on teadus Maa ning selle pinna osade kuju ja suuruse määramisest, seejuures kasutatavatest mõõtmismeetoditest, mõõtmistulemuste matemaatilisest töötlemisest ning maapinna osade mõõtkavalisest kujutamisest digitaalselt või paberkandjal kaartidel plaanide ja profiilidena
Kui vahelduvvoolu efekt.väärtus on 1A, siis tema max.väärtus on I=Im/2. Pinge efektiivväärtus U=Um/2.efektiivpinge 237V.Mahtuvuslik ja induktiivne takistus-mahtuvusliku takistuse korral voolutugevuse maximum ennetab pingemaximumi 4.dik perioodi võrra (/2) ehk Rc=1/C. Induktiivne takistuse korral on voolutugevuse maximum pinge maximumist 4.dik perioodi võrra hiljem. Rl=L.Faaside vahe pinge ja voolutugevuse vahel-kahe laine faasivahet mõõdetakse nurgaga,mille võrra mingi punkt ühes laines on maha jäänud või ette jõudnud. Seda kõike kirjeldab faasinihe pinge ja voolutugevuse vahel. Puhtalt induktiivse või mahtuvusliku takistuse korral on see /2 radiaani (90 kraadi). Faasinihe on sama suur osa täispöördest, kui suur on pinge ja voolu ajaline nihe võrreldes võnkeperioodiga. Näiteks faasinihkele 90 kraadi, vastab ajaline nihe ¼ perioodi. Ohmi seadus vahelduvvooluringis- J=U/Z, kus Z-näiv takistus,vooluringi kogutakistus, ehk
sellest, et kollektorpinge suurenemisel laieneb kollektor-siirde tõkkekihi piirkond ja selle laienemise võrra muutub baas kitsamaks. Mida kitsam on baas, seda väiksem on baasivool. Võrreldes ühisebaasiga lülitusega on ühiseemitteriga lülitusel väljund tunnusjooned suurema kalde nurgaga, mis osutab väiksemale väljundtakistusele. Ka ei ole väljund tunnusjooned nii paralleelsed kui ühisebaasiga tunnusjooned ja see osutab väiksemale lineaarsusele. Sisend ja väljund tunnusjoontel on võimalik graafiliselt määrata transistori kui neliklemmi sisend- ja väljundtakistusi.
ühtlasemalt, sest töötaktid erinevates silindrites ei lange ajaliselt kokku. Mida rohkem on mootoril silindreid, seda ühtlasemalt väntvõll pöörleb. Väntmehhanismi detailide koormus muutub mitmesilindrilises mootoris sujuvamalt kui ühesilindrilises. Mootori silindrid võivad paikneda: püsti ühes reas üherealised ehk reasmootorid; püstiasendist nurga all kaldu; kahes reas V mootorid ja rõhtsilindritega mootorid silindriridade vahelise nurgaga 180 kraadi vastak- e. boksermootorid. Viimaseid nimetatakse mõnikord ka vastassuunas liikuvate kolbidega mootoreiks. Silindrite niisuguse asetuse korral väheneb mootori kõrgus ning teda saab paigutada näiteks bussi põranda alla. V-mootor on jäigema konstruktsiooniga, väiksemate mõõtmetega ja kergem kui sama võimas reasmootor. Jäik väntvõll võimaldab töötada ilma väändevõnkesummutita ning tõsta
Joonis 11.4 · kui pöördenurgad on väikesed, saab rakendada algmõõtmete printsiipi (algasendis lõigu AB pikkus on võrdne paindunud varda kaare AB' pikkusega); · ringjoone kaare puutuja nurk x-telje suhtes (vabalt valitud) punktis B on võrdne sama punkti raadiuse nurgaga y-telje suhtes (kaare raadiuse alguspunkt paikneb y- teljel); x · punkti B raadiuse nurga y-telje suhtes saab avaldada: B = B , [rad]; Ühtlaselt painutatud ühtlase varda x M M
Victoria seltskonnaelust tagasi ja seetõttu vähenes ka Inglise õukonna mõju moe arengule. 5 RÕIVASTUS 1780-1804 Rõivastus lihtsustus Inglismaa ja Prantsuse Kodanliku Revolutsiooni mõjul. Kaks erinevat siluetti: S-kujuline: rind ees, istmik taga ja alates ~1790. a antiikstiilis rõivastus. S-kujuline siluett. Pihaosa lühenes, vöökoht tõusis kõrgemale, pihaosa selg lõppes pika terava nurgaga, väga liibuv, vöökoht sale, rinnaosa kumer, kuni lõuani "täispuhutud". Kaelas kohevalt seotud sall või saboo. Varrukad pikad ja kitsad. Seeliku tagumisel osal rohkem volte, seda hoidis ülal nn. istmikupolster. Seelik tihti slepiga. Revolutsiooni ajal siluett lihtsustus, istmepolster ja "täispuhutud" pihaosa kadusid, sall asendus õlarätiga. Seeliku ja jaki kombinatsioonid. Linnakodanike rõivastusest võeti lühike caraco jakk. Materjalid ühevärvilised ja siledad
21..8. Ruuduks nimetatakse ristkülikut, mille küljed ja nurgad on võrdsed. 22. Millal kasutatakse sõnaühendit "siis ja ainult siis"? Näide- · Kui osutuvad tõesteks nii lause, kui ka pöördlause, st tegemist on pöördteoreemidega, siis sõnastatakse teoreem ja pöördteoreem üheskoos kasutades sõnaühendeid siis ja ainult siis või parajasti siis. 22..1. Nurgaga samal tasandil asuv punkt asub nurgapoolitajal, siis ja ainult siis, kui ta on võrdsetel kaugustel nurga haaradest. 22..2. Täisarv jagub kümnega parajasti siis, kui ta lõpeb nulliga. 22..3. Piirdenurk on täisnurk siis ja ainult siis, kui ta toetub diameetrile. 22..4. Nelinurk on rööpkülik parajasti siis, kui tema diagonaalid poolitavad teineteist. 23
kiirust. Tundliku elemendi nihke suund langeb kokku pretsessiooni suunaga. Manöövri ajal tundliku elemendi peatelg pöördub nurga võrra, mis vastab kiirusdeviatsiooni vahele enne ja pärast manöövrit, s.t. nurga δ 2-δ1 võrra. Inertsmomendi poolt põhjustatud tundliku elemendi Bjx b t peatelje nihe Hg , kus Δt on manöövri aeg (joon 30). Kui nurk δ2-δ1 ei ole võrdne nurgaga b, on tundliku elemendi peatelg väljas uuest vurrkompassi meridiaanist ja hakkab otsima seda tasakaalu asendit sooritades sumbuvaid võnkumisi selle ümber. Kuni uue tasakaaluasendi otsing kestab pole kompassi näit õige. Selleks, et kompassi meridiaan võngeteta leiaks uue tasakaalu asendi on tarvis, et oleks täidetud tingimus b = δ2-δ1. sellisel juhul kompassi üleminekut uude tasakaaluasendisse ehk uue vurrkompassi meridiaani tasandisse nimetatakse aperioodiliseks. Joon 23
5.12 Ringjoone kaare pikkus Olgu vaadeldava kaare l raadius r ja kaarele vastav kesknurk x radiaani. Et kesknurgale 1 rad vastab kaare pikkus r, siis kesknurgale x rad vastab x korda pikem kaar xr. l=xr 5.13 Sektori pindala Ringi sektoriks nimetatakse ringi osa, mida piiravad selle ringi kaks raadiust. Ühe ja sama ringi korrale on sektori pindala võrdeline vastava kesknurga suurusega. Seega, kui sektori nurk on ao, leitakse esmalt ühekraadise nurgaga sektori pindala ja siis a korda suurema kesknurgaga sektori pindala. 5.14 Kolmnurga pindala · Kolmnurga pindala võrdub aluse ja sellele joonestatud kõrguse poole korrutisega. · Kolmnurga pindala võrdub kahe külje ja nendevahelise nurga siinuse poole korrutisega · Rööpküliku pindala võrdub kahe külje ja nendevahelise nurga siinuse korrutisega. 5.15 Siinusteoreem Kolmnurga küljed on võrdelised vastasnurkade siinustega 5.16 Koosinusteoreem
olulisemaid tuumareaktsioone:235U lagunemine soojusneutronite toimel (O.Hahn, F.Strassmann,1939), vabaneb u. 200 miljardit kJ/U mol (ületab miljon korda söe põlemisel eralduva energia).Lõhustumisel tekib 2 kildtuuma ja 2-3 neuronit, mis põhjustavad edasise jagunemise (hargnev ahelreaktsioon):tuumapomm (`aatompomm') Comptoni efekti tähendus:Valguskvantide hajumisel elektronide toimel suureneb kvantide lainepikkus; see suurenemine ei sõltu esialgsest lainepikkusest ning on määratud ainult nurgaga, mille võrra valgus kõrvale kaldub.- Seega vastab igale hajumisnurgale vaid 1 lainepikkus (olgu tegemist mistahes lainepikkusega valgusega), elastne põrge, klassikal. füüs. ei selgita, Laine korpuskulaarsus; osakeste "lainelisus". Mikroosakeste laineline loomus-osakeste asend ja kiirus ei ole üheaegselt määtatavad.elektroni liikumistee täpne määramine aatomis pole võimalik.Aatomi ehituse kvantmehaaniline mudel:
Tähistuseks on HR. Vickers - Võimaldab määrata mis tahes metalli või sulami kõvadust ning sobib nii õhukese metalli kui ka pinnakihi kõvaduse määramiseks. Materjali pind peab selle meetodi korral olema poleeritud. Tüüpiline kasutusala - õhukesed materjalid, tsementiiditud, nitreeritud pinnakihid ja pindkarastatud terased, kõvasulamid, keraamika. Materjali pinda surutakse neljatahuline püramiid tahkudevahelise nurgaga 136 kraadi ja jõuga 1...100 kgf. Jälje diagonaal mõõdetakse optilise mikroskoobi abil ning seejärel kasutatakse Vickersi valemit, et arvutada kõvadust. Tähistuseks on HV. 2. Metallide ja sulamite struktuur Metallide põhilised kristallivõred, neid iseloomustavad parameetrid, polümorfism, isomorfism. Kõige levinuma kristallivõre tüübid: Primitiivsed ehk lihtsad- aatomid paiknevad ainut võreelemendi sõlmpunktides
Stefan-Boltzmanni seadus. S-B seadust kasutatakse hallide muutusega kehade omakiirguse arvutamiseks, kasutades mustavärvusastet Q=D1 (h´1 –cp1 t´´1)= G2c2 (t´´2 -t´2) h-entalpia või halli keha kiirgustegurit. S-B seadus annab soojusvoo Mõlemasoojuskandja agregaatoleku muutusega väärtuse, mille pind kiirgab välja kõikides suundades. Iga suund Q=D1 (h´1 –cp1 t´´1)= D2 (h´´2 –cp2 t´2) Keskmine temp. lang on iseloomustatav nurgaga , mille ta moodustab pinna oleneb sellest, millise suunaga on tegemist. Eristatakse kahte normaaliga n. E0 0 T 4 w / m 2 suunda: Pärivoolusuund ja Vastuvoolusuund. Vältimaks soojusvaheti liigset suurenemist pole vedelate soojusvahetite
häält). Ühtegi asja ei anta sellel ajal majast välja - surnu kuuleb südamekõrvadega. Hoiduti haua tükk aega varem lahtikaevamisest. KIRSTU PANUSED - isiklikud asjad (proteesid, prillid, kepp); leib-sool; kirglikul kudujal murti vardad rinna kohal pooleks, viinamehele pandi viin kaasa; raha – enamasti metallraha. Surnu asjad jagati tihti santidele (poolearulised, sõjas haavatud, tulekahjus vara kaotanud…). VÄLJA VIIMISE PROTSEDUUR - keegi ei tohi komistada; kirstu nurgaga vastu ei tohi kuskile lüüa (uus surnu peatselt majas. Nael löödi uksepakku või ukse kohale raudterariist. Väljaviimisel ei tohtinud maja tühjaks jääda. Süsi, vett hobuse jalge ette. Lasti püssi, et tekitada suurt kära. Surnu viidi välja vastutuult. Kui pärituul, siis lõhuti aeda. Surnuga ei olnud soovitav sõita üle põllu. Kunagi ei mindud surnuaeda otse. Surnuga surnuaeda minnes peatusi teha ei tohtinud v.a. 2 rituaalset peatust a) esimene vastutulija b) murtakse noorel
seejärel joonistada peegeldunud kiired 2’ ja 3’. 33 Ühest punktist väljuvad kiired eemalduvad üksteisest – peeglile langeb hajuv valgusvihk. Joonis 3.14. Hajuvad kiired kujutavad hajuvat valgusvihku Mida kaugemas punktis valgus peeglile langeb, seda suurem on ka langemis- nurgaga võrdne peegeldumisnurk. Seega on ka peegeldunud kiired hajuvad nagu langevad kiiredki. Seetõttu nad omavahel ei lõiku. Nüüd aga võtame appi väikese kavaluse: pikendame peegeldunud kiiri peegli taha. Joonis 3.15. Tasapeeglis tekkiva kujutise konstrueerimine Jooniselt on näha, et peegeldunud kiirte pikenduse lõikuvad kõik ühes ja samas punktis. Kui nüüd vaadata peegli suunas nii, et peegeldunud kiired
[5]. Liitmis- ja korrutamisreegel kombinatoorikas. [6]. Kordustega permutatsioonid. Multinoomkordajad. [7]. Elimineerimismeetod (juurde- ja mahaarvamise valem). [8]. Korratused ja subfaktoriaalid. [9]. Dirichlet` printsiip. [10]. Arvujadade genereerivad funktsioonid. Jadade ja genereerivate funktsioonide teisendamine. [11]. n objekti jaotamine k gruppi. [12]. Rekurrentsed võrrandid. Rekurrentsi lahendamine ad hoc meetodil ja iteratsioonimeetodil. [13]. Tasandi tükeldamine n sirgega ja n nurgaga. [14]. Lineaarsed rekurrentsed võrrandid. [15]. Rekurrentsete võrrandite lahendamine genereerivate funktsioonide meetodil. [16]. Fibonacci arvud. Üldliikme valem ja rakendused. [17]. Lucas` arvud. [18]. Catalani arvud. [19]. Sündmused ja tõenäosus. Statistiline tõenäosus. Bernoulli suurte arvude seadus. [20]. Sõltuvad ja sõltumatud sündmused. Sündmuste summa ja korrutis. [21]. Täistõenäosuse valem. Bayesi reegel. [22]
Olgu punkti Px koordinaat abstsissteljel xP ja punkti Py koordinaat ordinaatteljel yP. Selle järgi punkti koordinaadid on P(x;y). 11. Polaarkoordinaadistik tasandil. Punkti polaar- ja ristkoordinaatide vahelised seosed. polaarkoordinaat kahemõõtmeline koordinaatide süsteem, kus iga tasandi punkt on määratud kaugusega fikseeritud punktist (punkti ja pooluse vaheline pikkus polaarkaugus r) ning nurgaga fikseeritud suunast (polaarnurk ). üleminekuvalemid polaarkoordinaadistiku ja ristkoordinaadistiku vahel: Polaarkoordinaadistik tasandil: Suunaga arvtelg e. polaartelg. Alguspunkt Ühiku pikkus Polaarraadius r = |OM| Polaarnurk , nurk OM ja polaartelje pos. suuna vahel. M(r;). 12. Ristkoordinaadistik ruumis. Punkti ristkoordinaadid ruumis. Punkti silinderkoordinaadid. Seosed punkti rist- ja silinderkoordinaatide vahel.
Q a teise või neljanda veerandi nurk (135° või 315°). -4 O x O 1 Q x Selleks, et määrata, kumba nurgaga on tegemist, leiame cos väärtuse: Kujutagu punkt P kompleksarvu z = a + bi (vt joonist). Siis OQ = a ja PQ = b. -4 - 2
44.Termodünaamilise keha kiirgustegurit. S-B seadus annab soojusvoo väärtuse, voolamine ja drosseldamine.TD voolamise mille pind kiirgab välja kõikides suundades. Iga suund 38.Kütuse niiskus, mineraalosa ja tuhk. Niiskus on põhivõrrand: M=Fc/v= ·Fc=const < statsionaarse on iseloomustatav nurgaga , mille ta moodustab pinna kütuse kahjulik komponent, mis vähendab kütteväärtust, voolavuse pidevuse võrrand, tingimus M=const. Meid normaaliga n. Seadus: abs. musta keha kiirgusvoog on suurendab põlemis-gaasi mahtu, halvendab süttimist jne. huvitab adiabaatiline voolamine, st. soojusvahetust ei Kütuse niiskus koosneb välisest e
moodustatakse vertikaaltasandis poolringi, mis läbib päikest ja seniiti. Päikese vastas olev poolringi osa on küll enamasti kahvatum ja raskemini märgatav kui otse Päikese kohal olev sammas. (Jürissaar, 1999) Ülemised puutujakaared Ülemiste puutujakaarte esinemisprotsent on 6,7%. Ülemine puutujakaar tekib 22° halo kohale. Kaare kuju sõltub päikese kõrgusest. Kui päike on madalal, vähem kui 29-32° kõrgusel, on kaar suhteliselt terava nurgaga. Kõrguse suurenedes muutub kaare nurk nürimaks. Ülemine kaar tekib kuusnurgaliste jääkristallide puhul. Nagu palju teistel halodel on ülemise ja alumise kaare sisemine serv punakas ja välisserv sinine. Sest punane värv murdub tugevamalt kui punane. Ülemine ja alumine kaar tekivad päikesetõusu ja keskpäeva vahel. ( http://www.atoptics.co.uk/halo/column.htm) Seniidiring Seniidiringi loetakse üheks ilusaimaks haloks. Seniidiringi esimene märkamine tekitab alati üllatusmomendi
L s f A 2 B Joon. 34 4.3.4. Nurk kahe tasandi vahel Nurk kahe tasandi vahel võrdub nurgaga nende tasandite normaalide n; n' vahel. Vabalt valitud D punktist joonestame kummagi tasandi normaalid (joon. 35). Edasine lahendus vt. p. 4.3.1. 16 n D M n
Tegur A on valemis voolava keskkonna füüsikalisi omadusi iseloomustav suurus ja sõltub temperatuurist. A teguri väärtuste jaoks on koostatud tabelid erinevate temperatuuride juurdes. 16.Soojuskiirgus ja Stefan-Boltzmanni seadus. S-B seadust kasutatakse hallide kehade omakiirguse arvutamiseks, kasutades mustavärvusastet või halli keha kiirgustegurit. S-B seadus annab soojusvoo väärtuse, mille pind kiirgab välja kõikides suundades. Iga suund on iseloomustatav nurgaga , mille ta moodustab pinna normaaliga n. Seadus: abs. musta keha kiirgusvoog on võrdline abs. temp-i neljanda astmega. Eo=oT4 , =E/Eo- nim. mustsuse astmeks. On erinevatel kehadel ja materjaalidel katseliselt kindlaks määrtud ja toodud tabelites. Nt: oksüdeerunud sile raud =(100-500C) 0,72-0,84; poleeritud alumiinium =0,04-0,06; lumi = 0,8 valguskiirgust peegeldab hästi, aga infrapunakiirgust neelab täiega, vesi = 0,96 17.Soojusläbikanne tasapinnalises seinas.
See meetod võimaldab määrata Kõikide tehnomaterjalide põhiliseks struktuuri-ühikuks igasuguse kõvadusega metallide ja sulamite on aatom, mis koosneb positiivselt laetud kõvadust ning sobib õhukese metalli kõvaduse tuumast ja seda ümbritsevast elektronkattest. määramiseks. Materjali sisse surutakse Aatomituum koosneb prootonitest ja neutronitest, neljatahuline püramiid tahkudevahelise nurgaga mille arv võrdub aatomnumbriga (järjenumbriga). 136°, jõuga 9,8…980 N (1…100 kgf). Vickersi kõvadusarv määratakse püramiidile toimiva jõu ja Aatommass määrab tahke aine e. tahkise tiheduse, jälje pindala suhtena. elektrijuhtivuse, soojusmahtuvuse, mõjub aga vähe selle tugevusomadustele. Radiograafiakatse
-) Hajuspeegeldumine esineb pindadelt, mille konarused on suuremad valguslaine pikkusest. (tänu sellele peegeldumisele on meid ümbritsevad esemed meile nähtavad) -) Peegeldumine peegelpinnalt esineb pindadelt, mille konarused on väiksemad või võrdsedvalguslaine pikkusega. * Valguse peegeldumisel kehtivad valguse peegeldumis seadused. I Langevkiir, peegeldunudkiir ja langemispunktist pinnale tõmmatud ristsirge asuvad ühes tasapinnas. II Valgusepeegeldumis nurk = langemis nurgaga ( -) Valguse peegeldumisel on valguskiirte käik pööratav. -langemisnurk - nurk, mis jääb langeva kiire ja pinna ristsirge vahele. [1o] - peegeldumisnurk - nurk, mis jääb pinna ristsirge ja peegeldunud kiire vahele. [1o] * Kujutis tasapeeglis. -) Kujutise kujutamiseks tasapeeglis saab kasutada: -) Peegeldumis seadusi -) Sümeetria seadusi 1) Peegeldumis seadus: 2) Sümeetria seadus: * Kujutise iseärasused tasapeeglis:
Leiame y tuletise punktis P. Tuletise saame: Tuletuse väärtuseks punktis P on . See on võrdne puutuja tõusuga, seega puutujaks on asendades , saame ehk parabooli puutuja võrrand punktis P(x0; y0) on: Omadus 3. Parabooli mis tahes punkti P( korral lõigu PF ja punktis P võetud puutuja v vaheline nurk võrdub selle puutuja ja punktist P lähtuva ning x-teljega paralleelse kiire w vahelise nurgaga. Tõestus: Olgu valitud punkt P(x0; y0) paraboolil. Kuna punkt P(x0; y0) asub paraboolil, siis . Selles punktis on puutujaks Seega puutuja normaaliks (so puutujaga risti olevaks vektoriks) on = , x-telje sihilise kiire suunavektoriks on = (1; 0), vektori koordinaadid on . Näitame, et nurk vektorite ja vahel võrdub nurgaga ja vahel
SG - sisendsignaali generaator Xsm sisend signaali amplituud AM amplituudi mõõtja Xvm väljund signaali amplituud FM faasimõõtja - faasinihkenurk Xs ja Xv vahel Sagedusfunktsioon: Sinusoidaalsed suurused on vektor suurused ja kahe vektori Xv ja Xs suhe on ka vektor st. sagedusfunktsioon on vektoriaalne suurus. Selle saab määrata tema pikkusega ehk mooduliga ja nurgaga. Sagedusfunktsiooni moodul sõltub sagedusest ja seda sõltuvust nim. amplituudsagedus karakteristikuks [ |w|=F()].Sagedusfunktsiooni argument sõltub sagedusest ka seda nim. faasikarakteristikuks =f() FSK. Sageduskarakteristiku konstrueerimine Neid saab konstrueerida sagedus funktsiooni järgi. Sagedusfunktsiooni võib leida ülekande funktsiooni järgi. Leiame : lugeja jaoks tan1=0/K=0; 1=0 nimetaja jaoks tan2=T/1; 2=arctan T =1-2= -arctan T - FSK
*e Sagedusfunktsioon: ( jw) sm X Sinusoidaalsed suurused on vektor suurused ja kahe vektori Xv ja Xs suhe on ka vektor st. sagedusfunktsioon on vektoriaalne suurus. Selle saab määrata tema pikkusega ehk mooduliga ja nurgaga. Sagedusfunktsiooni moodul sõltub sagedusest ja seda sõltuvust nim. amplituudsagedus karakteristikuks [ |w|=F()].Sagedusfunktsiooni argument sõltub sagedusest ka seda nim. faasikarakteristikuks =f() FSK. 0,01 0,1 1 10 100 1000 10000 lg
kui mass punkt teeb täis pöörde ühe sekundiga. Pöörde nurk. Pöörde nurk on nurk, mis tekib mööda ring joont liikuvate kehade vahel. Joonkiirus. Ühtlase ringjoonelise joonkiiruseks on läbitud kaare pikkuse ja aja suhe. Nurkkiirus. Kuna pöörleva keha punktidel, mis asuvad pöörlemis teljest erinevatel kaugustel on ka erinevad joonkiirused. Seetõttu kasutatakse nurkkiirusemõistet. Def. Nurkkiirus on arvuliselt võrdne keha pöörde nurgaga ja selle moodustamiseks kulunud aja suhtega. W=/t, pöördenurka mõõdetakse radiaanides (rad). 1 rad = 57 o16`. Kesktõmbe kiirendus. Kui keha liigub mööda ringjoont, siis mõjub talle jõud, mis hoiab keha ringjoonel ja seda nimetatakse kesktõmbe jõuks Fkt=mv2/R. samal ajal mõjub talle ka kesktõmbe kiirendus, mis on suunatud ringjoone keskpunkti poole. A= v2/R; A=2/R. Kordamisküsimused. 1. Millist liikumist nimetatakse kõverjooneliseks? 2
Geodeetiliseks otseülesandeks on ülesanne, kus on antud punkti A koordinaadid (xA, yA), kaldenurk punktilt A punkti B (AB) ning kahe punkti vaheline kaugus dAB. Antud: xA, yA, AB, dAB X yAB B Leida: xB, yB ? XB xB =xA+ xAB AB yB =yA+ yAB x,y- koordinaatide juurdekasvud, "+" vôi "-". dAB xAB Tuleb arvestada millise veerandi nurgaga on tegemist. XA A xAB = dAB *cosAB yAB = dAB *sinAB xB =xAB + xA 0 YA YB Y yB =yAB + yA 2.Geodeetiline vastuülesanne. Antud on 2 punkti koordinaadid (xA,yA,xB,yB) IV veerand I veerand ja leida tuleb nurk (AB) ja punktidevaheline kaugus dAB. x + x + Antud: xA, yA, xB, yB y - y + (0...90) Leida: AB, dAB
..; amn) A = ||aij|| = maatriks (a11 ... a1n; ...; an1 ... amn) - L on määratud selle maatriksiga; lineaarse kujutuse maatriks maatriksi kujul: L() = maatriks(L(1); ...; L(n)) = maatriks(a111 + ... + am1m; ...; a1m1 + ... + ammm) = maatriks(a11 ... am1; a1m ... amm)* = AT yT = = L() = L(xT) = xT * L() = xTAT => yT = xTAT = (Ax)T => y = Ax - lineaarse kujutuse koordinaatkuju 37. Ortogonaalteisenduse defnitsioon. Ortogonaalteisenduse seos vektori pikkusega ja vektorite vahelise nurgaga. Ortogonaalteisenduse maatriks. Ortogonaalmaatriksi defnitsioon. Tarvilik ja piisav tingimus selleks, et ruutmaatriks oleks ortogonaalmaatriks (kõik tõestustega). = (V,P) - eukleidiline ruum; L: V -> V; lineaarne teisendus - lineaarne kujutus, kus V = W ( = ); R = (O; 1; ...; n) - reeper; = (x1; ...; xn) = xT; = L() = (y1; ...; yn) = yT; y = Ax Lineaarteisendust L: V -> V nimetatakse ortogonaalteisenduseks, kui ta
Valguskiirgavus mingilt pinnaelemendilt kiirguva valgusvoo jagatis selle pinnaelemendiga M=d/dA jaoks. Lähenduslik meetod on tülikas, kuna mootor soojeneb alles pärast mitme tsükli möödumist. Praktikas [lm/m2]. Valgushulk valgusvoo ja valgustuskestuse korrutis Q= int(d)dt [lm*s] . Valgustugevus on antud kasutatakse mootori valimiseks keskmiste kadude meetodit.Masina püsitemp. on määratud ruuminurka kiirguva valgusvoo jagatis selle ruumi nurgaga, eeldusel et valgusallikas on küllalt punktikujuline jahutustingimustega ning kaovõimsusega. Masina püsitemp. sõltub siiski keskmisest kaovõimsusest. See I=/ [cd]. Heledus iseloomustab valgustugevuse näivat tihedust valgust andval pinnal L [cd/m2]. meetod on täpne ja seda tuleb kasutada siis, kui teiste meetodite kasutamine ei anna usaldatavaid tulemusi. 40. Valgustuse arvutuse meetodid. 1)Erivõimsuse meetod kasutatakse hoonete valgustuse arvutamisel,
Noole siht vastab tolerantsi mõõtmise sihile. Raam koosneb kahest või enamast osast. Esimesse märgitatakse tolerants tingtähis, teise tolerantsi arvväärtus samades ühikutes, mis mõõtarvud joonisel ning sellega seotud andmed. 39.Nurga tolereerimise kaks võimalust (näidata skemaatiliselt). 1)lineaarmõõtmete kaudu 2)nurga piirhälvete kaudu 40.Koonuste tolereerimise võimalusi (näidata vähemalt üks võimalus neljast). 1)nurgamoodustajate vahelise nurgaga alfa 2)koonusekaldenurgaga alfa/2(nurk moodustaja ja telje vahel) 3)koomilisusega c Teemad 4. Liitedetailid 1.Liite määratlus, liidete klassifikatsioone: Liide koosneb enamasti ühendusdetailist (kruvidest, liistudest, tihvtidest) ja liidetavate detailide kokkupuutuvatest osadest, mille kuju sõltub omakorda liite ülesandest. Liited võimaldavad detailidest koostada masina, agregaadi või väiksema koostu. Üldiselt jagunevad liited lahtivõetavateks ning lahtivõetamatuteks.
1 MERESÕlDUASTRONOOMIA OLEMUSEST Üldastronoomia käsitleb universumi ehitust, taevakehade omavahelist asendit, nende tegelikku liikumist ja püüab seletada universumis toimuvate protsesside põhjusi ning arengut. Meresõiduastronoomia tegevusalaks on taevakehade näiv liikumine, selle seos ajaga ja saadud tulemuste kasutanine navigatsioonis. Kokkuvõttes peab meresõiduastronoomia võimaldarna määrata laeva asukohta ja kompassiõiendit taevakehade järgi. Kuna meresõiduastronoomia põhiülesanded lahendatakse taevakehade näiva liikumise alusel, siis lähtutakse seisukohast, et kogu universum tiirleb ümber Maa.Võib-olla seepärast ei olegi meresõiduastronoomia teadusena kirikuga kunagi konflikti läinud. Päikesesüsteemi kuuluvate taevakehade liikumise vaatluse juures peab siiski arvestama tegelikku olukorda, et seletada nende koordinaatide muutumist taevasfääril. Meresõiduastro...
Valguse faasimodulatsioon tekib pöörleva /2-plaadi (poollaineplaadi) ja liikumatu /4- plaadi (veerandlaineplaadi) läbimisel. /2-plaadi pööramine mistahes nurga võrra põhjustab plaati läbiva kiirguse elektrivektori pöördumise. Elektrivektor pöördub kaks korda kiiremini, kui pöördub /2-plaadi peatelg. Tulemuseks on /4-plaadile langeva kiire elektrivektor alati erineva nurga all. /4-plaadist väljuva kiire polarisatsiooni olek on määratud talle peale langeva valguse elektrivektori nurgaga /4-plaadi peatelje suhtes Faasimodulatsiooni aparatuur 34 Faasimodulatsiooni meetod põhineb kahe lähestikku asetsevat punkti x1 ja x 2 läbivate kiirte hajunud valguste intensiivsuste jaotuse varieerumises (joonis 7). Nende kahe punkti modulatsioonide käiguvahest saab leida pinge väärtuse. Faasimodulatsiooni idee. /2-plaadi pööramisest tekkinud modulatsiooni illustreerivad mööda telge kulgevad sinusoidid.
direktsiooninurga ja joone pikkuse horisontaalprojektsiooni järgi ning seejärel joone teise otspunkti koordinaatide arvutamine ühe otspunkti koordinaatide järgi. Antud: Punkt A (Xa, Ya), joonepikkus d(AB) ja rumbiline nurk alfa (AB) Leida: B(Xb, Yb), X, Y (koordinaatide juurdekasvud). Lahendus: Xb= Xa+X, X=d(AB) * cos alfa(AB) Yb= Ya+Y, Y= d(AB)*sin alfa(AB) x ja Y märk oleneb sellest millise veerandi nurgaga on tegemist. X: I+, II -, III- , IV + Y: I+, II +, III-, IV - 15. Geodeetiline pöördülesanne Geodeetiline pöördülesanne seisneb joone direktsiooninurga ja joone pikkuse arvutamises tema otspunktide ristkoordinaatide järgi. Antud: Punktid A(Xa, Ya) ja B (Xb, Yb) Leida: X, Y, d(AB), alfa (AB) Lahendus: X= Xb-Xa ja Y= Yb-Ya d(AB)ruudus= Xruudus+Yruudus alfa(AB)= arctan(Y/X) X: I+, II - (90...180), III- (180..270) , IV + Y: I+ (0...90), II +, III-, IV - (270...360) 16
Diferentsiaalvõrrandi järguks nimetatakse temas Polaarkoordinaadid on kahemõõtmeline koordinaatide süsteem, kus iga tasandi punkt on määratud kaugusega fikseeritud punktist sisalduvate tuletiste kõrgeimat järku. Esimest järku: ydy + xdx = 0; x2yzx + xy2zy = exy. Teist järku: y'' + y = 2ex; zxx + zyy = 0. ning nurgaga fikseeritud suunast. Punkti, mille suhtes kaugusi mõõdetakse, nimetatakse pooluseks. Poolusest väljuvat kiirt, mis Diferentsiaalvõrrandi lahend on funktsioon, mille asetamisel võrrandisse saame samasuse sõltumatute muutujate suhtes. Olgu fikseerib suuna, nimetatakse 'polaarteljeks. Kaugust poolusest r nimetatakse radiaalkoordinaadiks ehk polaarraadiuseks
1. Keemilise sideme suunalisus sõltub molekuli moodustavate aatomite arvust, aatomorbitaalide tüübist ja nende asendist ruumis. Kovalentne side tekib aatomorbitaalide kattumise suunas. Kaheaatomilised molekulid moodustuvad kahest samast aatomist AA (H2, Cl2) või kahest erinevast aatomist AB (HCl) molekul on lineaarse ehitusega (nurk 1800) 3-aatomiline AB2 (CO2, H2O) võib olla lineaarne B__A__B või nurgaga 4-aatomilises molekulis on aatomid kas tasapinnal (kolmnurkstruktuur) või moodustavad trikoonilise püramiidi. 5-aatomilised molekulid AB4 moodustavad ruumilise tetraeedri, kusjuures aatom A asub tsentris, B-d selle nurkades 1. Orbitaalide hübridisatsioon.(Pauling 1931) Kui keemilise sideme moodustamisest osavõtvad ühe aatomi elektronid kuuluvad erinevat tüüpi orbitaalidele,
Joon.2.28 Joon.2.26 Nurkkiivsirgetevahelleitakseanaloogiliselt, abil m66da viies uhe antud sirge r66plUkke Uhte projekteerivattasandit teist sirget 3. LISAPROJEKTSIOONID 16ikavasse asendisse. tuletamiseviisid 3.1 Lisaprojektsioonide 2. Nurk kahe tasandi vahel v6rdub nurgaga Uldasendilisteelementidegaantud iilesande nende tasanditenormaalidevahel.Seega lihtsamaks lahendamiseks v6i objektist taandub ulesannesuvaliseltvalitudpunkti piltlikuma kujutise saamiseks v6ib antud ldbivate antud tasandite normaalide jdrgi tuletadalisaproiektsioone. projektsioonide joonestamiseleja nendevahelisenurga Praktikas kasutatakse jdrgmisi lisaprojekt- mddramiselefioon.2.271
Telge, mille ümber vurr pöörleb nimetatakse peateljeks. Vurri riputuseks kasutatakse mitmesuguseid mooduseid. Kõige lihtsama riputuse puhul pöörleb rootor nõelal, mis toetub tugilaagrile. Joon 2 Enim levinud vurri riputuseks kardaanriputus, mille puhul vurr paigutatakse kardaanrõngaste süsteemi. Vurri pöörlemise põhiliseks karakteristikuks on nurkkiirus, mida tähistatakse kreeka tähega omeega ω. Nurkkiirust mõõdetakse nurgaga, mille võrra vurr pöördub ajaühikus. Nurkkiiruse ühikuks on sek-1. Vurri pöörlemise suunda võib näidata noolega vurri pinnal. Põhiliselt aga kasutatakse vurri pöörlemissuuna tähistamiseks nurkkiiruse vektorit .s.o. noolt, mis kantakse vurri peateljele selliselt, et noole otsast vaadates näeme vurri pöörlemist vastupäeva. Nurkkiiruse vektorit tähistatakse kreeka tähestiku suure omegaga Ω. Vurri kineetiline momendi (liikumishulga momendi ) teoreem.
B= 2*km*pm/εR3 pm ja B on samasuunalised. 2 2 0,5 r= (R + x ) X on horisontaalne telg, sama suunaga, mis pm ja B. Kui x=0, siis r=R. km= μ0/ (4* pi) Aatomis on selliseks ringvooluks elektroni liikumine ümber tuuma (mikroringvool), sellise voolukontuuripindala on π R ❑2 ja voolutugevus I= e*v/ε(2*pii*R), siin on R orbiidi raadius, e on tema elementaarlaeng, v elektroni kiirus. See on homogeensel juhul, mittehomogeensel peab arvestama nurgaga alfa (pm ja r vahel) ja B eri komponentidega: horisontaalne + vertikaalne (harjutustundides tegime, nt ül 289). 32. Magnetilise ja elektrostaatilise vastasmõju võrdlus. Laengud liiguvad samasuguse kiirusega: elektrijõud on tõukejõud, magnetiline jõud on tõmbejõud. Fe = k * Iq1I * Iq2I /ε a2 Fm = km * v1 * v2 * q1 * q2 /ε a2 Fe/εFm = (k * Iq1I * Iq2I /ε a2) /ε (km * v1 * v2 * q1 * q2 /ε a2) = v1 * v2 /ε c2 . Tavakiiruste juures läheneb avaldis v1 * v2 / c2 nullile.