Bioloogia eksami piletid PILET 1 1.Nukleiinhapete ehitus ja ülesanded. Nukleiinhapped on biopolümeerid mille monomeerideks on nukleotiidid. Neid on kahte tüüpi: 1)DNA 2)RNA DNA on biopolümeer, mille monomeeriks on desoksüribonukleoiidid, asub rakutuumas, ülesanneteks on päriliku info säilitamine, on 2 ahelaline, kromosoomide põhiline koostisosa. RNA on biopolümeer, sellel on 4 monomeeri, esineb pärilikkuse aines. Ülesanded: toob valgu sünteesi paika info, transpordi ülesanne (transporter RNA). 2.Liigi mõiste. Liigiteke. Liik on sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma teistest liikidest erinev geeni fond ja
Veel on suur soojusmahtuvus, seetõttu aitab ta säilitada organismisisest püsivat temperatuuri. 5.Orgaanilised ained : valgud, nukleiinhapped, süsivesikud, lipiidid näide ja olulisem tähtsus organismides - Valgud on orgaanilised ained, mida leidub organismides kõige enam. Valkude roll on varustada organismi aminohapetega. N. Hemoglobiin, mis seob ja transpordib hapnikku. - Nukleiinhapped on biopolümerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. N. Desoksüribonukleiinhape ehk DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. DNA roll on säilitada organismis pärilikku informatsiooni. Ribonukleiinhape ehk RNA on biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid. RNA roll organismis on päriliku info realiseerimine. 2011 PTG
Juuste valgusüntees.Ribosoomid lokkimine, muna vahustamine või praadimine. onmembraanidelNukleiinhapped jaotuvad : DNA Palavik denaturiseerib inimese kehas (desoksuribonukleiinhape) ja RNA haigustekitajaid valke. Mehaanilisel teel Kõrge (ribonukleiinhape). kõik nukleiinhapped koosnevad - temperatuuriga Keemilisel teel Kiirguse toimel nukleotiitidest. nukleotiidid moodustavad pikki valkude ülesanded Ensüümid kiirendavad ahelaid. Iga nukleotiid koosneb kolmest reaktsioone nt valk amülaas suus lagundab tärklist. komponendist : viiesüsinikuline suhkur (pentoos). Struktuurne Rakumembraanide ehitus, karvad, DNAs - desoksüriboos ja RNAs - riboos. küüned, suled, kabjad, sarved, viiruste kapslid. lämmastikalus fosfaatrühm DNA ehitus DNA Transport Hemoglobiin transpordib hapnikku,
· Igast spermatogoonist moodustub 4 spermi. Munaraku areng : · Moodustuvad vaheldumisi kummaski munasarjas. · Munaraku eellased on ovogoonid. · Ovogoonide paljunemine lõppeb looteeas. · Oodustub 1 viljastumisvõimeline munarakk ja 3 väiksemat polosüüti, mis hukuvad. 10. pilet. 1. Nukleiinhapped ehitus ja ülesanne. Nukleiinhapped on biopolümeerid mille monomeerideks on nukleotiidid. Neid on kahte tüüpi: 1)DNA - on biopolümeer, mille monomeeriks on desoksüribonukleoiidid, asub rakutuumas, ülesanneteks on päriliku info säilitamine, on 2 ahelaline, kromosoomide põhiline koostisosa. 2) RNA - on biopolümeer, sellel on 4 monomeeri, esineb pärilikkuse aines. Ülesanded: toob valgu sünteesi paika info, transpordi ülesanne (transporter RNA) 2.Meioos. Meioos on rakujagunemise viis, mille käigus eellasrakust tekib neli haploidse kromosoomistikuga tütarrakku. Nii
Evolutsioon Evolutsioon on mingisuguse süsteemi pikaajaline arenemine järjest keerulisemaks ja mitmekesisemaks Evolutsioonivormid 1. Füüsikaline evolutsioon (20 miljardit aastat tagasi - Suur Pauk) - Tekkisid molekulid, aatomid → planeedid - Linnutee galaktika, Päikesesüsteem (tähesüsteemid), planeedid (umbes 4,5 mld. a. tagasi - Maa) 2. Keemiline evolutsioon - Anorgaanilistest ühenditest (atmosfäärigaasidest - süsinikuühendid, lämmastik, metaan jne) tekkisid lihtsamad orgaanilised ühendid (monosahhariidi, aminohapped) ja keerulisemad orgaanilised ühendid (polüsahhariidid, valgud, nukleotiidid) 3. Bioloogiline evolutsioon - elusorganismide teke ja areng, kõikide elusolendite väljakujunemine ja mitmekesistumine (Maal umbes 4-3,5 mld. a. tagasi) 2 milj aa...
● DNA – RNA ehk DNAst sünteesitakse RNA (transkriptsioon) ● RNA – valk ehk RNAst sünteesitakse valk (translatsioon) Viirustes on võimalik ka info kandumine RNAlt DNAle pöördtranskriptsioon ning RNAlt RNAle – RNA replikatsioon Info on struktuursetes ühikutes ehk geenides. On vaja alguspunkti, praimerit või promootorit – oleneb kas DNA või RNA 8. Kirjelda DNA ja RNA koostisosasid ja nende vahelisi keemilisi sidemeid, lämmastikalused, nukleosiidid, nukleotiidid DNA ja RNA on nukleotiidide polümeerid. DNA sisaldab valkude sünteesiks vajalikku informatsiooni, mis on geenides. RNA on vajalik valkude tootmiseks. DNA: lämmastikalused - A adeniin, G guaniin, C tsütosiin, T tümiin, suhkrujääk desoksüriboos, fosforhappejääk RNA: lämmastikalused - A adeniin, G guaniin, C tsütosiin, U uratsiil, suhkrujääk riboos, fosforhappejääk Sidemed: lämmastikaluse ja suhkru vahel on glükosiidne side, nukleotiidide vahel on
· Deoksüribonukleiinhape (DNA) · Ribonukleiinhape (RNA) Nukleiinhapped rakus · DNA - Tuum, Mitokonder, Kloroplast · RNA - Kogu rakus Nukleiinhappe struktuur: nukleotiid Nukleotiidi struktuur: fosfaat, suhkur, lämmastikalus : Puriinid (Adeniin A, Guamiin G) Pürimidiinid (Tsütosiin C, Tümiin T, Uratsiil U) Selgroog: suhkur-fosfaat · Nukleotiidid asetsevad ühtpidi · Fosfaatgrupp liidab ühe suhkrumolekuli 3nda süsiniku teise suhkru 5nda süsinikuga Lisatakse lämmastikalus · Alus lisatakse esimesele süsinikule · Aluste järjekord on oluline see määrab geneetilise info DNA koosneb kahest polünukleotiidi ahelast 2 DNA on... · Kaheahelaline · Antiparalleelne (mõlemad ahelad suunduvad vastassuunda) · Lämmastikalused on omavahel liidetud
Võivad esineda syn- või anti-konformatsioonis. Suhkrukomponendi tõttu on vees paremini lahustuvad kui vabad lämmastikalused. Nukleotiidid ehk nukleosiidfosfaadid Koosnevad lämmastikalusest, suhkrust ja 1-3'st fosforüülrühmast. Nukleosiid-5'-trifosfaadid (NTP) on substraadiks nukleiinhapete sünteesil ja on head energiakandjad (ATP, GTP, CTP, UTP). Nukleotiidide koosseisu kuuluvad lämmastikalused toimivad äratundmisühikutena. Tsüklilised nukleotiidid on signaalmolekulid ja regulaatorid raku metabolismis ja reproduktsioonis. Fosforüülrühmad on omavahel seotud fosfoanhüdriidsidemetega. DNA Desoksüribonukleiinhape, monomeersed nukleosiidmonofosfaadid on omavahel ühendatud 3'-5'- fosfodiestersidemetega. Monomeersete ühikute järjestust loetakse alati 5'-3' suunas. DNA on ainult ühte tüüpi ja ühe kindla funktsiooniga. DNA on rakkudes antiparalleelse kaksikheeliksina, mis võib olla nii lineaarselt kui ka tsirkullaarselt. DNA
Siinkohal siis on vaja valgud eemaldada lahusest e rakuekstraktist. Ioonvahetuskromatograafia, õhukese kihi kromatograafia, pöördfaaskromatograafia, geelfiltratsioonkromatograafia. Geelelektroforeesi põhimõte – lahutamine poorses keskkonnas elektrivälja toimel. Kasutatavad polüakrüülamiid geel ja agaroos. Isoelektriline fokuseerimine. Biomolekulide detekteerimise meetodid geelis. Geel värvitakse valgu spetsiifilise värviga/spets antikehad. 11. Nukleotiidid Nukleiinhapped on biomakromolekulid, milles nukleotiidijäägid on seostunud fosfodiestersidemega. Inimkehas on kaks nukleiinhapet – DNA ja RNA. Nukleotiidid on nukleiinhapete monomeerid, rakus esinevad anioonidena, on happed. Nukleotiid koosneb lämmastikalusest (N-alustest, pentoosist ja ühest või enamast fosfaatrühmast: • N-aluseks on puriin voi pürimidiin • Pentoosiks on D-riboos voi 2-desoksü-D-riboos
· lipiidid, · valgud, · nukleiinhapped. Neid nimetatakse ka biomolekulideks. Nad kuuluvad rakkude ehitusse, reguleerivad rakkude talitlust ja omavahelist koostööd ning osalevad organismi aine- ja informatsioonivahetuses ümbritseva keskkonnaga. Biomolekulide all mõistetakse orgaanilisi ühendeid, mis moodustuvad organismide elutegevuse tulemusena. Peale eelnimetatute kuuluva biomolekulide hulka mitmed madalmolekulaarsed ained (aminohapped, nukleotiidid, vitamiinid jt). Bioaktiivsed ained orgaaniliste ühendite eri klassidesse kuuluvad ühendid, mis juba väikeste kontsentratsioonides mõjutavad organismide ainevahetust ning reguleerivad nende elutalitlusi. Põhilisteks bioaktiivseteks aineteks on ensüümid, vitamiinid ja hormoonid. Enamik neist kuulub valkude ja lipiidide hulka, kuid bioaktiivse toimega on veel mitmed teised orgaanilised ühendid nt antibiootikumid ja paljud mürkained. 5. Elu makromolekulid Sahhariidid
Ühendatakse AH omavahel. Nukleiinhappe järjestusest üleminek AH järjestuseks toimub geneetilise koodi alusel. Translatsioon – valgusüntees RNA alusel Valkude struktuur ja funnktsioon on määratud tema primaarjärjestusega. DNA kaheahelaliselt saadakse üheahelaline mRNA ja selle alusel sünteesitakse valk. RNA süntees on lihtsam – süntees toimub komplementaarsuse alusel, igale nukleotiidile vastab teine nukleotiid, osaleb RNA polümeraas ja vajalikud nukleotiidid. Translatsioon on keerulisem – paljud molekulid, AH-d, ATP, GTP, kofaktorid, hulk valke. tRNA-sid osaleb translatsioonil ca 40 erinevat. tRNA otsas on AH – aminoatsüül-tRNA (3’ otsas on AH). Translatsioonifaktorid aitavad läbi viia translatsiooni. Esinevad initsiatsioonifaktorid (3), elongatsioonifaktorid (EF-Tu, EF-Ts ja EF-G, eukarüootides on need EF1A, EF1B ja EF2) ja terminatsioonifaktorid (RF-1, RF-2,
Kaitse Antikehad, verehüübimisvalgud, kattevalgud. Toksiline Putukate mürgid nt mesilased; madude mürgid (kesknärvisüsteem kobra). Valgu liigtarbimine kahjustab neerusid ja maksa, viib välja kaltsiumi. Energeetiline Väga madal 1g valkude lõhustumisel vabaneb 17,6 kJ energiat. NUKLEIINHAPPED Nukleiinhapped jaotuvad : DNA (desoksuribonukleiinhape) ja RNA (ribonukleiinhape). kõik nukleiinhapped koosnevad - nukleotiitidest. nukleotiidid moodustavad pikki ahelaid. Iga nukleotiid koosneb kolmest komponendist : viiesüsinikuline suhkur (pentoos). DNAs - desoksüriboos ja RNAs - riboos. lämmastikalus fosfaatrühm DNA EHITUS 1) DNA esmane struktuur - nukleotiidijääkide hulk ja järjestus DNA üksikahelas. Üksikahelaline DNA esineb rakus sünteesiprotsessides ja teatud viirustes. 2) DNA sekundaarstruktuur - DNA levinuim esinemisvorm. (biheeliks ja kaksikspiraal)
Millise koostisega on tsütoplasma? Tsütoplasma on raku sees olev poolvedel aine. Selle peamiseks koostisosaks on vesi (60% - 90%). Vees lahustuvas paljud orgaanilised ja anorgaanilised ained. Enamus anorgaanilised ained katioonide ja anioonide kujul dissotsieerunud. Anorgaanilised ained osalevad paljudes keemilistes reaktsioonides ja tagavad raku sisekeskkonna püsiva pH. Tsütoplasmas on palju orgaanilisi ühendeid aminohapped, nukleotiidid, sahhariidid ja orgaanilised happed. Tsütoplasmas on ka kõik biopolümeerid valgud, nukleiinhapped. Peale selle on veel ainevahetuse produkte, pigmente, regulaatoreid ja gaase. Tsütoplasma on pidevas liikumises on seob rakuorganellid ühtseks tervikuks. Milline on rakutuuma ehitus ja ülesanne? Tuuma ümbris koosneb kahest membraanist. Membraanide sees on poorid, mille kaudu toimub ainevahetus rakku ja rakust välja. Tuumamembraanid on sarnased teiste rakkude membraanidega
Golgi kompleks Üksteise kohal asuvatest plaatjatest tsisternidest, põiekestest ja neid ühendavatest kanalitest, mis on membraaniga ümbritsetud koosnev päristuumse raku organell. · Valkude töötlemise lõpetamine, pakkimine sekreedipõiekestesse ja lüsosoomidesse(valkude) · Lüsosoomide moodustumine · Membraani- ja kesta moodustumine Tsütoplasma Poolvedel raku sisaldis, mis koosneb peamiselt veest ja vees lahustunud ainetest (orgaanilised ühendid: aminohapped, nukleotiidid, mono-ja oligosahhariidid, org. happed; biopolümeerid.). Pidevas liikumises. · Seob organelle ja kindlustab nende koostöö, liidab nad ühtseks tervikuks · Sisaldab varuaineid, pigmente Lüsosoom - Ühekordse membraaniga ümbritsetud põiekesed. · Surnud ja mittevajalike organellide ja ainete (makromolekulide, fagotsüteeritud aineosakeste, otstarbe kaotanud rakustruktuuride) lagundamine · Rakusisene seedimine
1. Rakuteooria kujunemine Rakuõpetus e. tsütoloogia uurib rakkude ehitust ja talitlust. Rakud on üli väikesed, neid saab vaadelda mikroskoobiga , üksikuid suuremaid saab vaadelda ka luubiga (näiteks amööb). Inimese suurim rakk on munarakk ja väikseim inimese punaverelible. Tänapäevane valgumikroskoop suurendab 1300x, kasutatakse valgust eseme nähtavaks tegemisel. Elektronmikroskoop suurendab sadu tuhandeid kordi, kasutatakse elektronvoogu, mida juhitakse elektronmagnetiga. On koostatud 1931.a. sakslaste poolt.Ühe raku kihiline preparaat saadakse mikrotoobiga. Esimesed mikroskoobid valmisid 15 saj. keskel (vennad Jannsenid). Robert Hooke vaatles taimset korgilõiku ja võttis kasutusele mõiste rakk. 2 Tartu ülikooliteadlast jõudsid järeldusele aga, et organismid on rakulise ehitusega. 1858 aastal ilmus esimene rakuteooria, milles on 3 põhiseisukohta: a) kõik organismid on rakulise ehitusega. b)iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast ...
• aretustulemused annavad rikkalikke tõendeid liikide evolutsioonilise muutumise ja mitmekesistumise võimalikkuse kohta.( Nt, koeratõud) • Ristamist, kunstlikku valikut ja teisi võtteid kasutades on inimene suutnud tundmatuseni muuta paljude organismide ehitust ja elutegevust. Analoogilised muutused võisid toimuda ka looduses. 3. Keemilise evolutsiooni etapid 1) 3 etappi: - bioloogiliste monomeeride teke (aminohapped, lämmastikalused, nukleotiidid jne.) gaasidevaheliste reakts. tulemusel - bioloogiliste polümeeride teke(polünukleotiidid, polüpeptiidid) - polümeeride organiseerumine rakutaolisteks süsteemideks (mikrokerad, konservaattilgad jne.) 2) S. Miller eksperiment näitas, et orgaanilised ühendid (sealhulgas aminohapped) võisid teoreetiliselt moodustuda anorgaanilistest ühenditest tingimustes, mis valitsesid ürgsel Maal. 3) Vajaliku tingimused elu tekkeks maal:
· aretustulemused annavad rikkalikke tõendeid liikide evolutsioonilise muutumise ja mitmekesistumise võimalikkuse kohta.( Nt, koeratõud) · Ristamist, kunstlikku valikut ja teisi võtteid kasutades on inimene suutnud tundmatuseni muuta paljude organismide ehitust ja elutegevust. Analoogilised muutused võisid toimuda ka looduses. 3. Keemilise evolutsiooni etapid 1) 3 etappi: - bioloogiliste monomeeride teke (aminohapped, lämmastikalused, nukleotiidid jne.) gaasidevaheliste reakts. tulemusel - bioloogiliste polümeeride teke(polünukleotiidid, polüpeptiidid) - polümeeride organiseerumine rakutaolisteks süsteemideks (mikrokerad, konservaattilgad jne.) 2) S. Miller eksperiment näitas, et orgaanilised ühendid (sealhulgas aminohapped) võisid teoreetiliselt moodustuda anorgaanilistest ühenditest tingimustes, mis valitsesid ürgsel Maal. 3) Vajaliku tingimused elu tekkeks maal:
sisaldavad raku tegevusjuhiseid; nukleiinhapete hulka kuuluvad DNA ja RNA. b. DNA(desoksüribonukleiinhape) - molekulid, mille ülesandeks on säilitada pärilikku infot ja edasi anda järgmisele rakupõlvkonnale. c. RNA(ribonukleiinhape) - molekulid, mis vastutavad valgusünteesi teostamise eest (aga on ka muude ülesannetega RNA-molekule), ül DNA-s oleva info kopeerimine ja vajalikku kohta toimetamine. d. nukleotiidid - nukleiinhapete ahelate elementaarosad, mis koosnevad fosfaatrühmast, suhkrust ja lämmastikalusest. e. mRNA - RNA-molekulid, mis kopeerivad ja toodavad geneetilise info rakutuumast kohta, kus toimub valgusüntees. f. tRNA - RNA-molekulid, mis toodavad mRNA-lt saadud info põhjal ribosoomi õiged aminohapped, millest sünteesitakse vajalik valk. g. rRNA (vt.lk. 56, millise kujuga nad on) - koos valkudega ribosoomide
Bakterirakke nakatavaid viirused bakteriofaagideks ehk faagideks, genoom pakitud valkkattesse. Kui viirus nakatab bakterirakku, jäävad valgud raku pinnale & rakku siseneb ainult DNA geneetilise info viiruse taastootmiseks DNA molekulis. 43. Võrrelge DNA ja RNA koostist ning ehitust. Monomeer: DNA desoksüribonukeotiid; RNA ribonukleotiid. Süsivesik: DNAl desoksüriboos; RNAl riboos. Lämmastikalused: DNAl adeniin, guaniin, tsütosiin, tümiin; RNAl ... uratsiil. Nukleotiidid: DNAl (A) adenosiin-, (G) guanosiin-, (C) tsütidiin-, (T) tümidiinfosfaat; RNAl ... (U) uridiinfosfaat. Primaarstruktuurid: RNAl üheahelaline nukleotiidide jada. Sekundaarstruktuurid: DNAl biheeliks, nukleotiidide ahelate lämmastikaaluste vahel vastavalt komplementaarsusele H-sidemed: A=T, C=G. RNAk kohati molekuliselt 2-ahelaline, kus ... A=U, C=G. Tretsiaarstruktuurid: DNA on histoonide abil kokku pakitud. RNA ... (ribosoomis). Funktsioonid: RNA kromosoomide koostisosa, päriliku info
Embrüodiagnostika 2. DNA-sõrmejälgede metoodika Võrreldakse 10 või enama lookuse pikkust: Lookusi saab DNA-st välja lõigata ja paljundada väga kiiresti polümerasse ahelreaktsiooni (PCR) meetodit kasutades. Lõigatud fragmendid on erineva pikkusega, kuid lahuses segamini. See proov pannakse geeli, geel pannakse elektrolüüsi vanni. DNA-lõigud jooksevad + pooluse poole, seda kiiremini, mida lühemad nad on. PCR metoodika: Ependorfis segatakse kokku: nukleotiidid (kõiki nelja erinevat) DNA-polümeraas oma DNA lahus praimerid - lühikesed DNA lõigud, mis on komplementaarsed analüüsitava DNA-piirkonna mõlema "otsaga". Ependorf pannakse 3 tunniks PCR-masinasse. PCR-masinas toimub DNA uuritavate lõikude paljundamine tänu pidevale temperatuuride vaheldumisele: 92oC - DNA denatureerub 58°C - praimerid liituvad 72oC - DNA-polümeraas käivitab replikatsiooni. See tsükkel kordub masinas 34 korda. Fragment, mida
1) füüsikaline evolutsioon – Suure paugu” hüpotees. 15 miljardit aastat tagasi toimus üliväikese ja tiheda mateeriakogumiku plahvatuslik laialipaiskumine. Elementaarosakestest tekkisid aatomid. Umbes 5 miljardit aastat tagasi tekkis Päike ja 4,5 miljardit aastat tagasi planeet Maa. 2) keemiline evolutsioon – Lihtsatest molekulidest moodustuvad lõpuks keerukad orgaaniliste ühendite kompleksid. Aatomitest tekkisid molekulid. Tekkisid monomeersed orgaanilised ühendid (aminohapped, nukleotiidid, monosahhariidid). Polümeratsioonil tekkisid orgaanilised polümeerid. Polümeerid liitusid polümeeride kogumikeks. Reaktsioonideks vajalik energia saadi UV-kiirgusest, soojuskiirgusest ja õhuelektrist. KEEMILISE EVOLUTSIOONI TINGIMUSED Sagedased vulkaanipursked Maal puudus mullakiht Maa oli suures osas kaetud madalate soojaveeliste meredega Vulkaanilistest gaasidest moodustus esialgne atmosfäär (N2, CO2, SO2, H2, NH2, CH4) Atmosfääris puudus vaba hapnik
Iga C aatom on võimeline moodustama neli stabiilset sidet kas teiste elementide aatomitega või C aatomitega Kõikide biomolekulide koostises o VESINIK- võimaldab vesiniksidemeid biomolekulide koostises Puhtas olekus mürgine Struktuuride loomine Kehatemperatuuri hoidmine o LÄMMASTIK- aminohapped, valgud, nukleotiidid Täiendab süsinikskeletti, muudab polaarsust molekulides Vaja vesiniksidemete juures Reaktiivsed aktiivtsentrid DNA, RNA o HAPNIK- biomolekulide lõhustumine, energia salvestamine, biofunktsioonideks hädavajaliku hapniku reaktiivsete vormide teke o FOSFOR- nukleiinhapped, fosfolipiidid, fosfoestrid, koensüümid
Iga DNA molekul koosneb kahest DNA ahelast, mis on teineteise ümber keerdunud, moodustades kaksikheeliksi. DNA ahelad on pikad polümeerid, mis on kokku pandud nelja tüüpi monomeeridest (desoksüribo)nukleotiididest. Kahte DNA ahelat hoiavad koos vesiniksidemed, kusjuures paardumine toimub kindlate reeglite kohaselt: komplimentaarsed on, s.t. paarid moodustuvad A ja T ning G ja C. 17. Loetle DNA koostises leiduvad lämmastikalused. Lämmastikaluseid on 4 erinevat ning nukleotiidid on nimetatud nende järgi ja tähistatakse: adeniin A tümiin T tsütosiin C guaniin G 4 18. Nimeta nukleotiidi koostisosad. Nukleotiidid koosnevad lämmastikalusest, suhkrust (desoksüriboos) ja fosfaadist. 19. Komplementaarsuse mõiste. Nukleiinhapete vastastikune sobivus. Uus DNA ahel sünteesitakse vastavalt komplementaarsusele A- T, T-A, C-G, G-C. 20. DNA replikatsiooni mõiste.
KÄIK Alguspunkte Promootoriga seostub AEG Interfaasis Interfaasis (replikone) on polümeraas. palju, kiirus 3-4 Terminaator lõpetab EELDUSED 1 DNA ahel 1-ahelalise DNA lõik tuhat nukleotiidi matriitsiks, matriitsiks, minutis nukleotiidid, DNA- nukleotiidid, RNA- TULEMUS 2 terviklikku DNA Tekib 3 eri vormi RNA- polümeraas, ATP polümeraas, ATP molekuli, kuna d: tRNA, mRNA, KOMPLEMN- G-C, C-G, A-T, T-AG-C, C-G, A-U, T-A replitseeruvad rRNA TAARSUS mõlemad ahelad
1.RAKULINE EHITUS Rakk - Kõige väiksem ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu tunnused. Elusorganismid jagunevad: Ainuraksed Hulkraksed amööb imetajad 2.AINE- JA ENERGIAVAHETUS Toitainete ja energia saamine keskkonnast Autotroofid Heterotroofid sünteesib toitu väliskekskonnast. (mullast) 3. PALJUNEMISVÕIME Suguline Mittesuguline viljastumine pooldumine 4.ARENEMIS- JA KASVAMISVÕIME Otsene Moondeline Järglased sarnanevad sündides vanematega Järglased omandavad moonde käigus uusi tunnuseid 5.STABIILNE SIEKESKKOND Püsiv keemiline koostis,stabiilne happelisuse tasu (pH) Kõigusoojased Püsisoojased Konn Karu 6.REAGEERIMINE ÄRRITUSELE Hulkraksetel meeleorganid, millega võtavad vastu infor väliskeskkonnast ja reageerivad sellele; üherakulistel rakumembraanis spetsiaalsed valgumolekulid. 7.PÄRILIKKUS Järgla...
sisemusse. Kaksikheeliksit stabiliseerivad omavahel komplanaarselt paiknevate lämmastikaluste vahelised elektrostaatilised jõud ja fosfaatrühmadega ioonilisi sidemeid moodustavad katioonid. Kuna igas nukleotiidis on kuus üksiksidet, mille ümber võib toimuda molekuli osade pöörlemine, esineb DNA mitme strukturaalse isomeerina. DNA struktuuri bioloogiline tähtsus Elusorganismides esineval DNA struktuuril on suur bioloogiline tähtsus. Kuna DNA primaarstruktuuris võivad nukleotiidid paikneda suvalises järjestuses, võimaldab DNA nende järjestuste kaudu talletada bioloogilist informatsiooni. Kuna DNA koosneb peamiselt nelja sorti nukleotiididest (A,T,C,G), võib n nukleotiidi pikkune DNA molekul esineda 4n erinevas järjestuses. Väga oluline on ka DNA komplementaarne kaksikahelalisus. See võimaldab DNA replikatsioonil sünteesida mõlemale ahelale uue, teise ahelaga identse ahela. Ka on
järku struktuuri. Valkude kuumutamisel seda ei toimu. (joonis 7) Ensüümid on biokeemilisi reaktsioone reguleerivad valgud. Antikehad on kõrgemates loomaorganismides, ka inimorgansimis, mis moodustuvad organismile mitteomaste orgaaniliste ühendite vastu võitlemiseks. Antigeen on võõr valk või võõr nukleiin happe. Sellega antikehad võitlevadki. Nukleiinhapped Biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Tuntakse kahte nukleiinhapet: DNA Desoksüribonukleiinhape Biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. Desoksüribonukleotiid koosneb kolmest komponendist: fosfaatrühm, desoksüriboos, lämmastikalus. (Joonis 8) DNA ahel tekib desoksüribonukleotiidide ühinemisel. DNA koosneb kahest heeliksist, mis kokku teeb biheeliksi (spiraalne). DNA ahela näide: A-C-G-C-T-C-... Komplementaarsusprintsiip: A=T, CG ehk ühes ahelas on üks, teises teine monomeer
Ei ole polümeerid Lihtlipiidid on neutraalrasvad Liitlipiidide rühma kuuluvad fosfo- ja glükolipiidid Tsükliliste lipiidide hulka kuuluvad tsükliliste alkoholide baasil moodustuvad lipiidid Valgud bioregulatoorne funktsioon, ehituslik funktsioon, ensümaatiline funktsioon Näide: aminohapped Ei ole polümeerne Liitvalgud Lihtvalgud Nukleiinhapped info säilimine ja edastamine, inforealiseerimine Biopolümeerid, mille monomeerid on nukleotiidid DNA RNA DNA replikatsioon - DNA replikatsioon on matriitssüntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. See protsess leiab aset kõikides elusorganismides ning on aluseks bioloogilisele põlvnemisele. DNA desoksüribonukleiinhape Päriliku info säilitamine ja täpne edasiandmine. Kromosoomid on eukarüootsetes rakkudes mitoosi ja meioosi ajal valgusmikroskoobis nähtavad valkudega kondenseerunud DNA-molekulid
Ei ole polümeerid Lihtlipiidid on neutraalrasvad Liitlipiidide rühma kuuluvad fosfo- ja glükolipiidid Tsükliliste lipiidide hulka kuuluvad tsükliliste alkoholide baasil moodustuvad lipiidid Valgud bioregulatoorne funktsioon, ehituslik funktsioon, ensümaatiline funktsioon Näide: aminohapped Ei ole polümeerne Liitvalgud Lihtvalgud Nukleiinhapped info säilimine ja edastamine, inforealiseerimine Biopolümeerid, mille monomeerid on nukleotiidid DNA RNA DNA replikatsioon - DNA replikatsioon on matriitssüntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. See protsess leiab aset kõikides elusorganismides ning on aluseks bioloogilisele põlvnemisele. DNA desoksüribonukleiinhape Päriliku info säilitamine ja täpne edasiandmine. Kromosoomid on eukarüootsetes rakkudes mitoosi ja meioosi ajal valgusmikroskoobis nähtavad valkudega kondenseerunud DNA-molekulid
mille tulemusena ilmnes, et pärilikkusinfo paikneb just DNAs, mitte valkudes. Otsesed tõendid: tõestati, et mittevirulentset tüüpi rakkude transformeerimist virulentseteks rakkudeks põhjustas DNA. + bakteriofaagi T2 geneetiline info sisaldub DNA molekulis. Bakteri nakatumisel viirusega siseneb bakterirakku ainult viiruse DNA. 43. Võrrelge DNA ja RNA koostist ning ehitust. 1) Erinevus: DNA tavaliselt kaheahelaline heeliks, RNA üheahelaline. 2) Sarnasus: nukleotiidid koosnevad kolmest komponendist fosfaatrühm + suhkur + tsükliline lämmastikalus. 3) E: RNAle omased lämmastikalused U (uratsiil), C (tsütosiin), A (adeniin), G (guaniin). DNAle omased T (tümiin), A, G, C. 4) E: monomeer. DNA-l desoksüribonukleotiid, RNA-l ribonukleotiid. 44. Selgitage DNA ahelate komplementaarsuse ja antiparalleelsuse põhimõtet. DNA mudel on paremalepöörduv kaheahelaline heeliks. Komplementaarsuse
tRNA oli esimene RNA, mille primaarstruktuur kindlaks tehti ja samuti esimene RNA molekul, mille ruumilist struktuuri tundma õpiti. Tänaseks on teada paljude tuhandete tRNA molekulide primaarstruktuur väga pajudes eri liikidest. Kõigi tuntud tRNA molekulide ruumiline struktuur on sarnane nii sekudaar- kui tetsiaarstruktuuri tasemel. tRNA molekulide pikkus varieerub tavaliselt 74-92 nukleotiidini, kuigi üksikud erandid on mõnevõrra lühemad või pikemad. tRNA nukleotiidid on nummerdatud ühtse nomenklatuuri alusel, esimene nukleotiid on 5' otsas, antikoodoni moodustavad nukleotiidid 34, 35, 36 ja 3' otsa konserveerunud järjestus CCA kannab numbreid 74-76 olenemata sellest mitu nukleotiidi konkreetses tRNA molekulis on. Näiteks on lisalingus nukleotiidid 47, 47:1, 47:2,.... Samas puudub nukleotiid 47 paljudel tRNA molekulidel. Sekundaarstruktuur on tRNA molekulidel samuti konserveerunud, mida iseloomustatakse ristikheina lehe kujuga (vt. joon. 7.3)
kromosoomideks. Kromosoom ise kujutab enesest biheeliksi (topeltspiraali) kuju- liselt keerdunud DNA molekuli. DNA (desoksüribonukleiinhape) on polünukleo- Mõisteid, fakte ja seadusi geneetikast tiidne ahel, kus nukleotiidid on moodustunud kolme ühendi lämmastikaluse, suhkru (desoksüriboosi) ja fosforhappe jäägi (fosfaatrühma), omavahelisel lii- 1.1 Rakk, kromosoom, DNA tumisel. DNA ehituses esineb neli erinevat lämmastikalust: A - adeniin
Liigiline mitmekesisus mitmekesisus mitmekesisus Liik riik Biosfäär Populatsioon Hõimkond Bioloogiline regioon Isend Klass bioom Kromosoomid selts Maastik Geenid Sugukond Ökosüsteem nukleotiidid Perekond Kooslus Liik Populatsioon Populatsioon isend Maastikuline mitmekesisus Organismist madalamad organismi tase organismist kõrgemad tasemed tasemed
2) Keemiline evolutsioon keemiline evolutsioon sai aga võimalikuks tänu aatomite tekkele. Arengu võtmeelemendiks kujunes süsinik, mis erinevalt teistest elementidest võib moodustada püsivaidmakromolekule. Keemilises evolutsioonis eristatakse kolme etappi: · Esimesel etapil moodustusid mitmesuguste gaaside vaheliste reaktsioonide tulemusena lihtsad orgaanilised ühendid, nende hulgas aminohapped, nukleotiidid ja suhkrud. · Teisel etapil toimus selliste ühendite polümeriseeru-mine. Moodustusid polüpeptiidid. · Kolmandal etapil organiseerusid polümeersed orgaanilised ühendid suhteliselt püsivateks ja ümbritsevast keskkonnast suuremal või väiksemal määral eristuvateks molekulide kogumiteks. Keemiliste reaktsioonideks vajalik
molekuli · ensüüm DNApolümeraas keerab lahti DNA biheeliksi · karüoplasmas olevates nukleotiididest sünteesitakse kummagi esialgse ahela juurde uus · toimub enne raku jagunemist (mitoos, meioos) · tagab päriliku info võrdse ülekande lähterakust tütarrakkudesse KOMPLEMENTAARSUSPRINTSIIP uus DNA, RNA või valk sünteesitakse vastavalt printsiibile: AT (U) ja CG DNA TRANSKRIPTSIOON RNA · üheahelaline · nukleotiidid võivad paarduda · üles ehitatud neljast monomeerist · vaja, et säilitada pärilikku infot TRANSKRIPTSIOONI TOIMUMISEKS VAJALIK · DNA ahel, ribonukleotiidid (A, U, G, C) · RNA polümeraas + teised ensüümid · ATP TRANSKRIPTSIOON · ei toimu kogu DNA ahelalt korraga, vaid ühelt geenilt · matriitssüntees, saadakse DNA ühe ahelaga komplementaarne RNA molekul · toimub rakutuumas, interfaasi ajal
Puudus mullakiht ja paljaid kivimeid katsid klibu- ja liivakivid. Maa oli suures osas kaetud madalate soojaveeliste meredega. Vulkaanilistest gaasidest moodustus esmane atmosfäär, mille koostis ei ole täpselt teada. Puudus hapnik ja osoonikiht ning ultraviolettkiirgus jõudis takistamatult maapinnani... Keemilise evolutsiooni esimesel etapil moodustusid atmosfäärigaaside omavaheliste reaktsioonide tulemusena monomeersed orgaanilised ühendid, nende hulgas aminohapped, nukleotiidid ja monosahhariidid. Teisel etapil toimus selliste ainete liitumine ehk polümeriseerumine. Nii tekkisid polüamonihapped või polünukleotiidid. Kolmandal etapil organiseerusid polümeersed molekulid suhteliselt püsivateks molekulide kogumiteks, mis olid ümbritsevast keskkonnast suuremal või vähemal määral eraldatud. Enamiku uurijate arvates toimus see vesikeskkonnas. Keemilise evolutsiooni tulemusena tekkisid vaid eeldused elutekkeks!
11. Sama koguse orgaanilise aine täielikul lagundamisel vabaneb energiat kõige enam a) valkudest, b) nukleiinhapetest, sahhariididest, lipiididest. 12. Riboos on: a) aminohape, b) monosahhariid, c) nukleotiid, d) lipiid. 13. Organismid kasutavad glükoosi peamiselt: a) ainete transpordiks, b) energia saamiseks, c) reaktsioonikiiruse regulatsiooniks, d) valkude sünteesimise t 14. Valgu monomeerid on a) monosahhariidid, b) lihtlipiidid, c) nukleotiidid, d) aminohapped 15. Biokeemiliste reaktsioonide kiirust reguleerivad: a) vitamiinid, b)aminihapped c) ensüümid, d)glükoosi molekulid 16. Nimetatakse DNA molekulile ainuomast teist järku struktuuri a) gloobuliks, b) poliisahhariidiks, c) bilmeeliksiks, a) poliipeptiidiks. Täitke lünk sobiva sõnaga! 17. Organismis sünteesitud orgaanilisi aineid nimetatakse biomolekulideks. 18. Glükoos kuulub polüsahhariididel tselluloosi ja glükokeeni koostisse 19
energiavarud (süsivesikud ja rasvad) on ammendunud. GEENIREGULATOORNE o histoonid(valgud) kromosoomi ehituses osalevad geeni aktiivsuse regulatsioonis VARUAINE o munavalge varutoitaineks linnu loote arengul o rinnapiimas olev valk kaseiin o taimedel asuvad valguvarud seemnetes ja viljades. inimesel valguvarud puuduvad, seetõttu peab ta iga päev tarbima valgurikast toitu, nt liha NUKLEIINHAPPED - biopolümeerid, mille monomeeriks on nukleotiidid TUNNUS DNA- RNA -ribonukleiinhape desoksüribonukleiinha pe 1.Monomeer desoksüribonukleotiid ribonukleotiid 2. Süsivesik desoksüriboos riboos 3. Lämmastikalused tümiin, adeniin, uratsiil, adeniin,
Keemilised ühendid rakkudes: Anorgaanilised ained: Vesi 80% Soolad 1,5% Orgaanilised ained: Valgud( 14% Lipiidid( 2% rasvad, steroidid, õlid, vahad) Sahhariidid( 1% riboos, desoksüriboos, glükoos, tärklis, tselluloos, glükogeen) Nukleiinhapped DNA 0,4%, RNA 0,7% Madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid 0,4 % (aminohapped, nukleotiidid, vitamiinid jt) Vee tähtsus organismidel (rakkudes): *Vesi on hea lahusti ja enamik aineid on organismis(rakus) lahustunud olekus. * Vee molekulid osalevad paljudes rakus toimuvates keemilistes reaktsioonides *Aitab säilitada organismisisest temperatuuri(suur soojusmahtuvus) Katioonid(pos laetud ioon)- Organismides on olulisel kohal H, NH4(ammooniumioon), K, Na, Ca, Mg, Fe Kaaliumi(K) ja Naatriumioonid (NA) osalevad närviimpulsi moodustumises, neid leidub veres ja ja
Tehti katse DNA transformeerumisega katseklaasis. Katses surnud virulentsete DNA kandus transformatsiooniga mittevirulentsetesse bakteritesse, mis muutis ka need bakterid virulentseks. Järelikult DNA sisaldas seda pärilikkust, mis põhjustas bakteri virulentsust. 43. Võrrelge DNA ja RNA koostist ning ehitust. DNA on tavaliselt kaksikahelaline, RNA aga üheahelaline (v.a viirustel). DNA-s on süsivesik desoksüriboos, RNA-s aga riboos. DNA nukleotiidid on A,G,C,T. RNA nukleotiidid on A,G,C,U DNA-l on olemas primaar-, sekundaar- ja tertsiaarstruktuur. RNA’l tertsiaalset struktuui ei moodustu. 44. Selgitage DNA ahelate komplementaarsuse ja antiparalleelsuse põhimõtet. Komplementaarsus seisneb lämmastikalauste kindlas paardumises, ehk A-ga paardub T, ja C- ga paardub T. Antiparalleelsus seisneb selles, et kaks vastastikku ahelat asuvad üksteise suhtes erisuunaliselt.
produktiks on anorgaanilised ühendid. Bioloogia gümnaasiumile I ja II kursus. 2003.a. 5 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Leukoplast membraanidest koosnev taimeraku reaktsioonides. Näiteks mitmed nukleotiidid: ATP, organell, milles pigmendid puuduvad. Kuulub GTP, CTP, UTP, TTP, NADP, NAD jt. plastiidide hulka, sisaldab tihti varuaineid. Matriitsreaktsioon ühe biomolekuli Varutärklist sisaldavat leukoplasti nimetatakse monomeeride järjestuse alusel teise biomolekuli amüloplastiks.
kaotaksid otstest geneetilist materjali – Võimaldavad replikatsiooni, ilma, et toimuks DNA kadu. TSENTROMEERID - Tsentromeeri piirkonnas on DNA eriti tugevalt kondenseerunud Tsentromeeridele kinnituvad mikrotuubulitest koosnevad kääviniidid, mis võimaldavad tütarkromatiididel anafaasis liikuda raku vastaspoolustele. 48. Nukleiinhapete sünteesi suund ja nukleiinhapete sünteesi läbiviivad ensüümid. DNA ahel kasvab 5´→ 3´suunas. Sünteesitavasse DNA ahelasse lülituvad nukleotiidid, mille lämmastikalused on komplementaarsed matriitsahela nukleotiidide lämmastikalustega. DNA replikatsioonil käituvad matriitsina mõlemad DNA ahelad; saadakse kaksikheeliksid, milles üks ahel on uus ja teine vana DNA polümeraas – sünteesib DNA ahelale komplementaarse ahela. vajab sünteesil praimerit. RNA polümeraas – sünteesib DNA ahelale komplementaarse RNA ahela; transkriptsiooni initsiatsiooniks seondub RNApolümeraas spetsiifiliselt promootorjärjestusega.
Seda protsessi on kirjeldatud eeskätt trüpanosoomide mitokondrites (näit. algloom Leishmania tarentolae, kes põhjustab inimestel unetõbe). mRNA molekuli koostisesse lisatakse uridiinmonofosfaate. Nukleotiidide sisestamiskohti sisaldava mRNA piirkonnaga paardub mRNA vastava kohaga osaliselt homoloogiline RNA molekul, mida nimetatakse giid-RNA-ks (ingl. k. guide RNA). Giid-RNA-s asuvad mRNA-ga mittepaarduvates alades A nukleotiidid ja just nende vastu lisatakse mRNA-s uridiinmonofosfaadid. Mõjutab oluliselt geenide avaldumist trüpanosoomide ja taimede mitokondrites. 63. Transkriptsiooni ja translatsiooni toimumise aeg ja koht bakterites ja eukarüootides. Transkriptsioon ja valgusüntees (translatsioon) toimuvad bakterirakus korraga, kindel koht puudub, eukarüoodis aga eraldi etappidena ja erinevates kohtades.
KEEMIA 1.Isomeeria on C ja H ning teiste elementide ühesugune arv,aga erinev struktuur.(Ühesuguse elementkoostise ja molekulmassiga,kuid erineva struktuuriga aineid nim. isomeerideks) Ahelisomeeria-erinev ahela kuju.(süsinikahela erinev hargnemine) Nt. CH3-CH2-CH2-CH3CH3-CH(CH3)-CH3 (butaan) (isobutaan ehk 2-metüülpropaan) Asendiisomeeria-erinev kaksik-või kolmiksideme või funktsionaalse rühma asukoht Nt. CH2=CH-CH2-CH3CH3-CH=CH-CH3 (but-1-een) (but-2-een) CH3-CH(OH)-CH2-CH2-CH3CH3-CH2-CH(OH)-CH2-CH3 (pent-2-ool) (pent-3-ool) Struktuuriisomeeria-ehk funktsionaalne isomeeria. Isomeerid kuulkuvad erinevatesse aineklassidesse. Nt. Etanool ja dimetüüleeter CH3CH2OH ja CH3OCH3 Propanaal ja propanoon CH3CH2CHO ja CH3-CO-CH3 Geomeetriline isomeeria-ehk cis-transisomeeria. On ainult kaksiksidemega ühendite puhul. Nt.CH3-CH=CH-CH3 ...
· Temperatuuri langedes tekkisid mateeriaosakestest lihtsad aatomid ja molekulid. Moodustusid kerged elemendid: H, He hiljem raskemad elemendid. · 6 miljardit a tagasi tekkis Päike. · 4,5-5 miljardit a tagasi moodustusid Päikesesüsteemi planeedid. 2.Keemiline evolutsioon · atmosfääris puudus vaba hapnik · atmosfäärigaaside omavaheliste reaktsioonide tulemusel moodustusid orgaanilised ühendid (aminohapped, nukleotiidid, monosahhariidid) · Monomeersed orgaanilised ained liitusid - tekkisid polümeerid, mis organiseerusid püsivateks kogumikeks. · Reaktsioonideks vajalik energia saadi UV-kiirgusest, soojuskiirgusest ja õhuelektrist · Tekkisid eeldused elu tekkeks. 3.Bioloogiline evolutsioon * Elu tekkis vees. * Protobiondid olid esimesed elukandjad, neist arenesid prokarüootsed rakud. 4. Sotsiaalne evolutsioon inimühiskonna areng EVOLUTSIOONI TÕENDID, ELU ARENG MAAL
4) Regulatoorne- Hormoonid, histoonid osalevad geeni aktiivsuse regulatsioonis 5) Retseptoorne- Rakumembraani pinnaretseptorid annavad välissignaale edasi 6) Liikumise- Algloomade viburid, ripsmed, lihaskoe valgud, mitoosi kääviniidid 7) Varuaine- munavalge, piim 8) Kaitse- antikehad, verehüübimisvalgud, kattevalgud 9) toksiline- Putukate mürgid Valgu liigtarbimine kahjustab neerusid ja maksa, viib välja kaltsiumi Nukleiinhapped 1) DNA on polümeer, mille monomeerideks on nukleotiidid DNA on kaksikahel, struktuuriks on biheeliks 2 DNA ahelat püsivad koos täna komplementaarsusele - Nukleotiidide üksteisele vastavus - A=T ja G=C - Nukleotiidide vahel on vesiniksidemed Geen on kromosoomi lõik, mis kodeerib mingit kindlat valku DNA replikatsioon toimub enne raku jagunemist DNA tähtsus: 1) Päriliku info säilitaja 2) Edasikandja akust rakku 2) RNA on polümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid
Vere pH 7,4. I (jood) kilpnäärme hormoonide süntees. 6 ORGAANILISED AINED lk 28-32 Organismides põhilised orgaanilised ained on biomolekulid: / valgud bioaktiivsed ained lipiidid ensüümid sahhariidid hormoonid nukleiinhapped vitamiinid Aminohapped nukleotiidid MADALMOLEKULAARSED vitamiinid jt ORGAANILISED AINED Biomolekulid moodustuvad organismide elutegevuse tulemusena! SAHHARIIDID / monosahhariidid oligosahhariidid polüsahhariidid lihtsuhkrud 2-3 monos-st polümeerid 3-6 C sahharoos= fr+gl koosnevad riboos (5C) maltoos= gl+gl monos-st: desoksüriboos(5C) laktoos = tärklis
Bioloogia mõisteid gümnaasiumi osast Aeroobne glükolüüs - kõigi rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse ühest glükoosimolekulist kaks püoviinamarihappe molekuli AIDS - omandatud immuunpuudulikkkuse sündroom ehk viirushaigus, mis kujuneb HIV- iga nakatumise tagajärjel. Viiruse toimel immuunrakud hävivad ja antikehade moodustumine väheneb oluliselt Aine- ja energiavahetus - sünteesi- ja lagundamisprotsessid, mille kaudu organism on seotud ümbritseva keskkonnaga. Hõlmab ainete omastamist väliskeskkonnast ja sinna jääkproduktide väljutamist, aga ka otsest energia ülekanne Alleel - ühe geeni erivorm. Üks kahest või mitmest geenivariandist, mis kõik paiknevad populatsiooni isendite homoloogiliste kromosoomide samades kohtades ja osalavead sama tunnuste eriviisilises avaldumises Analüüsiv ristamine - ristamine, millega uuritakse katseloomade või - taimede genotüüpide h...
2. Kas rakud reageerivad ühele ja samale · Peptiidid signaalid signaalile ühtmoodi või erinevalt. Näited. immuunsüsteemis · Rakud võivad reageerida signaalidele · Aminohapped hormoonid T3, T4 erinevalt, nt. neurotransmitter · Nukleotiidid cAMP atsetüülkoliini toime erinevatele rakkudele. Retseptorid tunnevad ära · Steroidid hormoonid unikaalse signaali, retseptori valgud · Rasvhapped ja derivaadid võivad pärast seostumist signaaliga prostaglandiinid põhjustada erinevaid muutusi rakus. · Lahustunud gaasid NO · · 8
Isoleutsiin, leutsiin, trüptofaan atsetüül-CoA-ks Leutsiin, lüsiin, fenüülalaiin, trpptofaan, türosiin atsetoatsetüül-CoA-ks Arginiin, glutamaat, glutamiin, histidiin, proliin -ketoglutaraat Isoleutsiin, metioniin, treoniin, valiin suktsinüül-CoA-ks Aspartaat, fenüülalaliin, türosiin fumaraadiks 12. Kirjeldage puriin- ja pürimidiinnukleotiidide biosünteesi. Nukleiinhappeid ei ole toidus palju ja nad ei ole inimorganismi jaoks toitained. Vajaminevad nukleotiidid saadakse peamiselt lämmastikaluste ja nukleotiidide de novo sünteesi kaudu. Puriinnukleotiidide de novo sünteesiks kasutatakse glütsiini, aspartaati, glutamiini, CO 2 ja formüüljääki. Puriinnukleotiidide biosüntees algab riboos-5-fosfaadist aktiivse fosforibosüülfosfaadi (PRPP) tekkega, mille külge ahitatakse erinevate fragmentide liitmisega puriintuum. Fosforibosüülpürofosfaadist sünteestikase N 9 sisestamisega fosforibosüülamiin, mille külge
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
