- Laialdaselt kasutatav meetod mingi kindla DNA lõigu paljundamiseks - Mitmeetapiline DNA süntees, kus eelnevates etappides sünteesitud ahelad on aluseks uute ahelate tootmisele järgnevates etappides (ahelreaktsioon) - Paljundamine toimub eksponentsiaalselt: 2, 4, 8, 16…, pärast kolmekümnendat tsüklit oleme ühest molekulitst saanud juba 1 073 741 824 DNA lõiku. PCR-l vajalikud komponendid: - Uuritav DNA, mille piirkonda soovitakse paljundada - Nukleotiidid – uute DNA ahelate moodustamiseks - DNA-polümeraas – ensüüm, mis sünteesib DNA-d - Praimerid – lühikesed DNA lõigud, mis piiritlevad paljundatava piirkonna kogu DNA-st märgistavad sünteesi alguskoha Erinevaid praimereid saab sünteesida vastavalt soovitavale DNA lõigule. Geel – elektroforees: - DNA proov kantakse geeli “hambasse” koos lahust raskemaks tegeva värvainega
DNA-molekulid on jagatud kahte omavahel seotud ahelasse teineteise ümber, mis kokku keerdudes moodustavad kaksikheeliksi- nimelise struktuuri. Kaksikheeliksi ahelaid hoiavad koos neli erinevat keemilist ühendit, mida nimetatakse nukleotiidalusteks. DNA-molekulide täpne järjestus annab kodeeritud juhised raku ehitamiseks ja tööks. 2.1 DNA struktuuri bioloogiline tähtsus Elusorganismides esineval DNA struktuuril on suur bioloogiline tähtsus. Kuna DNA primaarstruktuuris võivad nukleotiidid paikneda suvalises järjestuses, võimaldab DNA nende järjestuste kaudu talletada bioloogilist informatsiooni (seda võimaldab ka RNA, kuid DNA on oma suurema keemilise stabiilsuse tõttu pikaajalisemaks info säilitamiseks märksa sobivam ühend). Kuna DNA koosneb peamiselt nelja sorti nukleotiididest (A,T,C,G), võib n nukleotiidi pikkune DNA molekul esineda 4n erinevas järjestuses . Väga oluline on ka DNA komplementaarne kaksikahelalisus. See võimaldab DNA replikatsioonil
2. DNA sõrmejälgede metoodika · võrreldakse 10 või enama lookuse pikkust · lookust saab DNA-st välja lõigata ja paljundada väga kiiresti polümerasse ahelreaktsiooni (PCR) meetodit kasutades · lõigatud fragmendid on erineva pikkusega, kuid lahuses segamini · see proov pannakse geeli, geel pannakse elektrolüüsi vanni · DNA lõigud jooksevad pooluste poole, seda kiiremini, mida lühemad nad on · PCR meetod- ependorfis segatakse kokku: nukleotiidid, DNA polümeraas, oma DNA lahus, praimerid(lühikesed DNA lõigud, mis on komplementaarsed analüüsitava DNA-piirkonna mõlema otsaga · ependorf pannakse 3h PCR masinasse · toodetakse DNA lõiku miljonites kordades · PCR masin e termotsükler - - toimub DNA uuritavate lõikude paljundamine tänu pidevale temperatuuri vaheldumisele · uuritava DNA lõike on paljundatud vähemalt 30 miljonini · nii suurt kogust saab näha geelelektoforeesil
n süntees kloroplastid, mitokondrid Ribosoomid, Translatsioon Valkude süntees tsütoplasma, Kogu aeg Tulemuseks mitokondrid, lihtvalgud kloroplastid 8. Komplementaarsusprintsiip: mõiste ja millised nukleotiidid on komplementaarsed. Kaksikahelaliste nukleiinhapete ehitusprintsiip. Nukleiinhapped, A-adeniin, T-tümiin, G- guaniin, C- tsütosiin. 9. Mis on geenide avaldumine e geeniekspressioon? Kui suur osa geenidest rakus avaldub? Organismi geneetilise info avaldumise protsess. Avaldub geenidest pärilik materjal. 10. Mõisted suguliiteline, intermediaarne, dominantne, retsessiivne, kodominantne Suguliiteline- pärilike tunnuste liitmine või ahendumine sootunnustega
Kui valku kuumutada siis nõrgad keemilised sidemed katkevad ja selle tulemusena kaotab valk esmalt kolmandat ja see järel teist järku struktuuri. Sellist nähtust nimetatakse denaturatsiooniks. Denaturatsiooni vastandprotsessi nimetatakse renaturatsiooniks. Biokeemiliste reaktsioonide kiirust reguleerivad valgud, mida nimetatakse ensüümideks. Vitamiinid on bioaktiivsed madalmolekulaarsed orgaanilised ained. 2.5 Nukleiinhapped Nukleiinhapped on biopolümerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Desoksüribonukleiinhape ehk DNA on biupolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. DNA põhiline ülesanne on päriliku info säilitamine ja selle täpne ülekandumine raku poolitumise käigus tütarrakkudele. Kogu pärilikkusinfo esineb DNA's vähemalt kahes koopias. Desoksüribonukleotiid on keeruka struktuuriga ühend, mis on moodustunud kolme molekuli- lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel.
Organismis tähendab see seda, et näiteks fagotsüüdid needsamad rakud, kes neelavad ja lagundavad haigustekitajaid söövad raku algosi sisaldavad membraanpaunakesed ära. Fagotsüütide vahendusel viib organism jäätmekäitluse lõpule. Surnud raku materjal valmistatakse ette uue raku meisterdamiseks: tellised ja torud sorditakse, vajaduse korral veel tükeldatakse ja puhastatakse ning saadetakse siis taaskasutusse. ,,Vabad aminohapped või nukleotiidid või nukleotiidide eellased lähevad algainetena sisse tavalisse ainevahetusse," täpsustab Maimets. Nii saab sihipäraselt tapetud ja eeskujulikult lahti monteeritud rakust uue. Järgimist vääriv kokkuhoid. Rainer Kerge (1977) on õppinud bioloogiat, töötab Õhtulehes ajakirjanikuna. Varem portreteerinud valke Tarkade Klubis. KLOTS Kontrollitud rakusurma aitas paljastada pisike uss Hiirte-rottide ja äädikakärbse kõrval on üks teadlaste lemmikloomi varbuss
ülesanne? Praimer. Vt üldist, kogu materjali esitlust ja õp lk 52-53) POLÜMORFISM- mitmekujulisus, varieeruvus isenditi. PCR- laialdaselt kasutatav meetod mingi kindla DNA lõigu paljundamiseks. Mitmeetapiline DNA süntees, kus eelnevates etappides sünteesitud ahelad on aluseks uute ahelate tootmisele järgnevates etappides. ● Paljundamine toimub eksponentsiaalselt: 2,4,8,16,32,64,128 PCR-i VAJALIKUD KOMPONENDID: ● uuritav DNA, mille piirkonda soovitakse paljundada ● nukleotiidid (kõik 4 erinevat)- uute DNA ahelate moodustamiseks ● praimerid (vasak- ja parempoolne)- lühikesed DNA lõigud, mis piiritlevad paljundatava piirkonna kogu DNA-st, märgistavad sünteesi alguskoha Erinevaid praimereid saab sünteesida vastavalt soovitavale DNA lõigule 6. Isiku molekulaarbioloogiline tuvastamine, DNA sõrmejälgede metoodika. Polümorfsed markerid; Tandem(kordus)järjestus (STR) ja SNP (ühenukleotiidne erisus/varieeruvus). Konspekt + Õp lk 50 - 56
seemnetes/viljades) e) Lahustid (osad inimkehale vajalikud vitamiinid on rasvlahustuvad nt K, A, D, E-vitamiin) NÄITED 14. Steroidide hulka kuuluvad: vees mittelahustuvad madalmolekulaarsed ühendid, nagu kolesterool, suguhormoonid (testosteroon – mehed, östrogeen – naised), neerupealise hormoon, D-vitamiin. 15. Valgud on biopolümeerid, mille monomeeriks on aminohapped Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeeriks on nukleotiidid. 16. Organismis biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleerivad ensüümid, näiteks sahhariide lõhustab amülaas, valke aga pepsiin. 17.Transpordiülesannet täidab meie kehas (vere)valk-hemaglobiin, mis kannab laiali hapnikku 18. Tänu retseptorvalkudele tunneme keele limaskestal toidu maitset 19. Regulatoorset ülesannet täidavad kehas hormoonid, näiteks suhkru sisaldust reguleerib insuliin 20. Organismi tunginud haigustekitaja ehk antigeeni vastu on kehas kaitsevalgud ehk antikehad. 21
Kiire faas eeldab mitme RRMi (ribosoomi äratundev motiiv) omava polü(A)-ga seonduva valgu sidumist PABPII, mis seondub lühikesele A sabale ning stimuleerib PAPi järgnevaid A jääke polümeriseerima. (3) RNA splaisimine. 35. Nimeta keemilised reaktsioonid, mis on pre-mRNA splaisingu taga. Missugused on need 3 staadiumit, mida katalüüsib splaisosoom? RNA splaisimine. Introni 5' otsast on invariantsed nukleotiidid GU ja 3' otsas AG. Sagedane on ka 3' otsa lähedal esineb ~15b pürimidiinirikas ala. Adenosiinne hargnemispunkt (branch point) on samuti invariantne ning reeglina asub 20-50 bp kaugusel 3' splaissaidist. Introni keskkosa rolli ei mängi. Pre-mRNA splaissingus osalevad 5 väikest U rikast tuuma RNAd (snRNA) (tähist U1,...,U6; v.a U3), mis on assotseerunud tuuma ribonukleopartikli valguga (snRNP). Splaissingus hädavajalik on U1 5' otsa ja pre-mRNA 5' splaissaidi paardumine
rakuliikumise eest, kontrollivad kasvu jne. Aminohape koosneb amino(-NH2) ja karboksüül (-COOH) rühmast ning igale aminohappele iseloomulikust kõrvalahelast, mis moodustab omavaheliste peptiidsidemete abil valkusid. Seedimise käigus lagundatakse kõik valgud aminohapeteks ja kantakse vereringega laiali. Aminohapped on keha alustala, ehitusmaterjal ja vundament. Nukleiinhapped on lineaarsed, hargnemata biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Nukleiinhappeid on kahte tüüpi: ·Deoksüribonukleiinhape (DNA) - leidub raku tuumas, mitokondris ja kloroplastis ·Ribonukleiinhape (RNA) - leidub kogu rakus' Nukleiinhapped on polünukleotiidid. Iga nukleotiid koosneb kolmest osast: Fosfaatgrupp, 5-süsinikuline suhkur ehk pentoos (DNA-s on selleks 2- desoksüriboos; RNA-s riboos), lämmastikalus Lipiidid ehk rasvad koosnevad alkoholist ja rasvhappejäägist, nad on veest kergemad ja hüdrofoobsed ehk vett hülgavad
tegurite toimel. · Temperatuuri tõustes keeravad valgud ennast lahku · Happed · Kiirgused · Mehaanilised tegurid munavalge vahustamine RENATURATSIOONIKS nimetatakse denaturatsiooni pöördprotsessi, mis toimub siis, kui lõhustavate tegurite (kuumutamine, happed) mõju pole olnud liiga suur ja valgu struktuurid pole veel lõplikult lagunenud. 7. DNA EHITUS JA ÜLESANDED Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. DESOKSÜRIBONUKLEIINHAPE ehk DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. DNA koostises on neli erinevat nukleotiidi: adenosiinfosfaat (A), guanosiinfosfaat (G), tsütidiinfosfaat (C), tümidiinfosfaat (T). Desoksüribonukleotiid on keeruka struktuuriga ühend, mis on moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. Monomeeride erinevused tulenevad lämmastikalusest (adeniin (A); guaniin (G);
seda happelisem kk, OH- ioonidel aluselisem lahus. Orgaanilised ained · Organismide koostises olevad põhilised org ained: valgud sahhariidid lipiidid nukleiinhapped. - Neid nimetatakse biomolekulideks, moodustuvad elutegevuse tulemusel. - Biomolekulid on ka aminohapped, nukleotiidid, vitamiinid jt. - Kuuluvad rakkude ehitusse, reguleerivad talitlusi ja omavahelist koostööd, osalevad aine- ja infovahetuses kk-ga. · Põhilised bioaktiivsed ained on ensüümid, vitamiinid, hormoonid. - Bioaktiivsed ained väikestes kontsentratsioonides mõjutavad ainevahetust, reguleerivad elutalitlusi. - Enamik neist kuulub valkude ja lipiidide hulka. - Bioaktiivsed ained on ka antibiootikumid ja paljud mürkained. · Sahhariidid e süsivesikud.
Evolutsioon Georges Cuvier 1769-1832 - Paleontoloogia rajaja. 1) Esimene teadlane, kes väitis et ürgsed organismid on välja surnud. 2) Välja suremine on põhjustatud olnud loodus katastroofidest. Jean-Bapiste de Lamarck 1744-1829- 1.) Väitis et elu jooksul omandatud tunnused, mis esinevad mõlemal vanemal päranduvad järglastele. 2.) Elu tekkis iseärkamise teel spontaanselt. 3.) Esimene terviklik evolutsiooni teooria. K.E.von Baer 1792-1876- Embrüoaalne areng on erinevatel loomadel sarnane. Avastas munarakku. Charles Darwin 1809-1882- Evolutsiooni hakkati tunnistama, kui üldist loodusnähtust. Kuulsaks sai Darwin oma evolutsiooni ja loodusliku valiku teooriaga- darvinism. Darvinismi 4 seisukohta: 1)Muutlikus, 2)Olelus võitlus 3)Looduslik valik 4) liigi tekke. Evolutsiooni tõendid: Paleontoloogia annab elu ajaloost Maal kõige otsesemaid andmeid. Maakoort moodustavates kivimikihtides leidub rikkaliku...
antud raja kõige esimest reaktsiooni (Ensüüm 1). Sellist regulatsiooni nimetatakse regulatsiooniks tagasiside kaudu · Inhibitsioon ( ) regulatsioon negatiivne tagasiside kaudu · Aktivatsioon ( ) regulatsioon positiivse tagasiside kaudu Kontroll tagasiside kaudu Keerulisemate radade regulatsioon hõlmab korraga nii negatiivset kui positiivset tagasisidet Oletame, et rakk vajab ühendeid G ja N ligikaudu võrdsetes hulkades näiteks puriin ja pürimidiin nukleotiidid · G inhibeerib C D ensüümi ja/või aktiveerib C K ensüümi · N inhibeerib C K ensüümi ja/või aktiveerib C D ensüümi · Lisaks inhibeerivad nii G kui N mõlema raja esimest ühist reaktsiooni ehk A B ensüümi Tagasiside kaudu reguleeritavad ensüümid on enamasti allosteerilised ensüümid Allosteerilised ensüümid Metabolismiraja lähteühendid ja lõpp-produktid on oma struktuurilt erinevad ei ole võimalik lõpp-produkti seostumine raja esimese ensüümi
Vere hüübimine. Antigeen on bakter või viirus, mis põhjustab haigusi. 4. Regulatoorne funktsioon. Valgulised hormoonid nt. Insuliin. 5. Liikumisfunktsioon. Kontraktsioonvalgud tsentrioolis. 6. Transfunktsioon. Rakumembraanis. Hemoglobiin, albumiinid veres. 7. Retseptorfunktsioon. Retseptorvalk membraanis. 8. Energeetiline funktsioon. Valkude lagunemisel vabaneb energait (17,6 Kj/g). Nukleiinhapped. Nukleiinhapete monomeerideks on nukleotiidid. Iga nukleotiid koosneb lämmastikalusest, süsivesikust ja fosfaatrühmast. DNA- desoksüribonukleiinhape. DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. DNA nukleotiidides on nelja tüüpi lämmastikaluseid. ( adeniin, guaniin, tsütosiin, tümiin). DNA molekul koosneb kahest antibakteriaalsest nukleotiidiahelast. (mis on helikaalselt keerdunud spiraaliks) (biheeliks). Lämmastikalused ühinevad komplementaarselt A=T G-=T . RNA ribonukleiinhape. RNA on biopolümeer,
25. Hii ruut test. Tunnuste lahknemisel on statistilise iseloomuga, sest selles osaleb juhusliku iseloomuga tegur- gameetide paardumise juhuslikkus neis sisalduvate alleelide suhtes. Hii-ruut testi kasutatakse selleks et kontrollida kas faktiliselt saadud lahknemissuhe erineb teoreetiliselt oodatavast lahknemissuhtest statistiliselt usaldusväärselt v on erinevused juhuslikku laadi ja lahknemist võib lugeda vastavaks ootuspärasele. Kõrvalekalded teoreetiliselt oodatavatest lahknemissuhetest ilmnevad sagedamini väikese arvu vaatluste puhul. Tingitud on see juhuslike hälvete suuremast mõjust. 26.Suguliiteline pärilikkus. Sugupoolega piiratud tunnused. Tunnuseid, määravad geenid asuvad sugukromosoomides ja need päranduvad edasi kas X või Y kromosoomiga. nim.suguliitelisteks.Sellised geenid asuvad peamiselt X-kromosoomis. Seepärast avaldub retsessiivne aleel suguliiteliste geenide korral alati heterogameetsetel (XY) sugupoolel, sest vastav ...
Varufunktsioon munavalge. 10. Energeetiline funktsioon ühe grammi valgu oksüdatsioonil vabaneb 17,6 kJ energiat. Nukleiidhapped Nukleiinhape on orgaaniline kõrgpolümeer, mis kannab pärilikku informatsiooni. DNA ehk desoksüribonukleiinhape asub päristuumsetel raku tuumas ja kannab endas geneetilist informatsiooni. RNA ehk ribonukleiinhape kopeerib DNA informatsiooni ja kannab rakus selle vajalikku kohta. Nukleiidhapped on biopolümerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Nukleotiid koosneb süsivesikust(S), fosforrühmast(P) ja lämmastikalusest(A). DNA monomeer A-aderiin C-tsütosiin G-guaniin T-tümiin U-uratsiil C G A T G C DNA JA RNA võrdlus Monomeer DNA deksoribonukleotiid RNA ribonukleotiid Süsivesik DNA desoksuriboos RNA riboos Lämmastikalused DNA adeliin, tsütosiin, tümiin, guaniin RNA adeliin, tsütosiin, guaniin, uratsiin Kohati molekuli siseselt 2-ahelaline, kus lämmastikaluste vahel on vastavalt
Wächtershäuser ´ga Temperatuur, millel 80-110 kraadi C 150-250 kraadi C 0-27 kraadi C tekkis elu Põhimõte Molekulid tekkisid Vees lahustunud Elu tekkis madalal väiksemates rannavööndi anorgaaniliste CO2 temperatuuril, sest DNA, veekogudes, toimus sidumine orgaanilisteks RNA nukleotiidid ei ole orgaaniliste molekulide ühenditeks püriidi FrS2 kõrgemal temperatuuril kontsentreerumine pinnal. püsivad, et saaks tekkida reaktsioonid. Selline temperatuur nende küllaldane Seega elu sai tekkida 80- valitseb ookeani põhjas kontsentratsioon.
Transportfunktsioon. Retseptorfunktsioon regulatoorne funktsioon, kaitsefunktsioon.- meie kehasse sattunud viiruste vastu moodustuvad veres antikehad.need on vajalikud viirushaigustest tervenemiseks. Antikehad moodustuvad vere leukotsüütide hulka kuuluvates lümfotsüütides.antigeenid- võõrained mis tekitavad antikehade tekke. Liikumis ja energeetiline funktsioon ka veel.. Nukleiinhapped Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Eristatakse kahte tüüpi nukleiinhappeid desoksüribonukleiinhape (DNA; monomeerideks on desoksüribonukleotiidid (keeruka struktuuriga ühendid, mis on moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel)) ja ribonukleiinhape (RNA; monomeerideks on ribonukleotiidid (moodustunud lämmastikaluse, riboosi ja fosfaatrühma liitumisel)). DNA molekulide omadused sõltuvad monomeeride järjestusest ja hulgast..Selle koostises on neli
Lk 100-Aine-ja energiavahetus Kas esitatud laused on tõesed või väärad? Vale väite korral lisage õige lause eitust mitte kasutades! 1. Organismi aine-ja energiavahetus koosneb assimilatsioonist ja dissimilatsioonist. Tõene 2. Assimilatsiooniprotsesside üheks põhieesmärgiks on ATP moodustamine. Väär Dissimilatsiooniprotsesside üheks põhieesmärgiks on ATP moodustamine. 3. Organismi kõik sünteesiprotsessid moodustavad dissimilatsiooni. Väär Organismi kõik sünteesiprotsessid moodustavad Assimilatsiooni. 4. Käärimise lõpp-produkt on etanool Tõene 5. Tsitraaditsükli reaktsioonide käigus eraldub CO2 Tõene 6. Hingamisahela lõpp-produkt on O2 Väär Hingamisahele lõpp-produkt on H2O 7. Molekulaarne hapnik eraldub fotosünteesi pimedusstaadiumi reaktsioonides. Väär Molekulaarne hapnik eraldub fotosünteesi valgusstaadiumi reaktsioonides 8. Fotosünteesi pimedusstaadiumi reaktsioonid moodustavad Calvini tsükli...
kasutati ka lühendit DNH) on enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappejääkidest koosnev polümeer. Puhas DNA on happeline, toatemperatuuril tahke, suhteliselt pehme, värvitu või õrnalt violetja varjundiga, vees hästi lahustuv aine. DNA struktuuri bioloogiline tähtsus Elusorganismides esineval DNA struktuuril on suur bioloogiline tähtsus. Kuna DNA primaarstruktuuris võivad nukleotiidid paikneda suvalises järjestuses, võimaldab DNA nende järjestuste kaudu talletada bioloogilist informatsiooni (seda võimaldab ka RNA, kuid DNA on oma suurema keemilise stabiilsuse tõttu pikaajalisemaks info säilitamiseks märksa sobivam ühend). Kuna DNA koosneb peamiselt nelja sorti nukleotiididest (A,T,C,G), võib n nukleotiidi pikkune DNA molekul esineda 4n erinevas järjestuses (põhjalikumalt vt geneetiline kood). Väga oluline on ka DNA komplementaarne kaksikahelalisus
Mikrotoom õhukeste preparaadilõikude saamiseks parem saada taimerakust lõiku kui loomarakust Värvimine väiksemate rakustruktuuride ja makromolekulide eraldamiseks Rakk päristuumsed e. eukarüoodid ja eeltuumsed ehk prokarüoodid(bakterid) Tsütoplasma 60-90% veest lahustunud anorgaanilised(tagavad raku sisekeskkonna püsiva pH ja orgaanilised ained katiooide ja anioonide kujul Madalamolekulaarsed orgaanilised ühendid aminohapped, nukleotiidid, sahhariidid, orgaanilised happed Biopolümeerid sahhariidid, valgud ja nukleiinhapped Ainevahetuse vaheproduktid Ülesandeks rakuorganellide ühtseks tervikuks sidumine Rakutuum avastati 1831. aastal Rakutsükkel koosneb interfaasist ja mitoosist interfaas päristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi ja meioosi) vahele jääv eluperiood, toimub raku intensiivne eluperiood. Raku tuuma saab jälgida ja vaadelda ainult interfaasis.
Elu omadused 1.biomolekulide esinemine Keerulise ehituse ained, mis väljaspool organismi ei moodustu Sahhariidid Lipiidid Valgud Nukleiinhapped Vitamiinid 2. rakuline ehitus Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu tunnused Elusorganisme jaotatakse : Ainuraksed ja hulkraksed 2. aine ja energia vahetus Toitainete saamine keskkonnast, nende sünteesimine ainevahetus, selleks vajaliku energia saamine ja eraldamine. Autotroofid – taimed, heterotroofid- loomad Organismi lagundamiprotsessid(dissimilatsioon) ja sünteesiprotsessid(assimilatsioon) moodustuvad tema ainevahetuse 4. Paljunemisvõime Suguline – viljastumine mittesuguline-pooldumine 5. Arenemis-ja kasvamisvõime Otsene areng- järglased sarnanevad sündides vanemarega Moondega areng – järglased omandavad moonde käigus uusi tunnuseid. 6. stabiilne sisekeskkond Püsiv keemiline koostis, stabiilne happel...
Kõiki vajalikke monomeere Maal ei leidunud. Need võisid saabuda komeetidega. Uuriti komeeditükke. ! 1969 Murchinsoni komeeti uurides leiti nii maiseid kui tundmatuid aminohappeid. Maad pommitanud meteoriidisadu võis tuua vajalikke aminohappeid. Elu hällid · Soe lomp(Rannavööndi veekogud 80°-100° · Kuum katlake(kuumaveeallikad ookeanis, 150°-250°) · Jääkamber (Jääväljadel on nukleotiidid püsivad Ribosüümne ENA valklipiidne membraanRNA-DNA Elu põhiomaduseks on autoreproduktsioon s.o. endasarnase taastekitamine. Probleemid elutekke nüüdisaegsete käsitluste ees: (8. Küsimus lk 61) 1) Seni pole üheski elueelseid tingimusi modelleerivas katsesüteemis saadud polünukleotiidahelate, ei RNA ega DNA sünteesi. 2) Pole antud rahuldavat seletust geneetilise koodi tekkele, mille vahendusel kandub info nukleiinhappelt valgule. Elu areng Maal
Bioloogia Elu omadused 1. Elusorganismidel on rakuline ehitus 2. Keeruline organiseeritus 3. Aine- ja energia vahetus ümbritseva keskonnaga o Hingamine, toitumine, eritumine jne 4. Elusorganisme iseloomustab püsiv sisekeskond. 5. Paljunemine o Suguline o Mitte suguline (pole vaja sugurakke) 6. Kasvamine ja areng, vananemine ja surm 7. Pärilikkus ja muutlikkus 8. Reageerimine keskonna muutustele, kohanemine 9. Organismi rühmade kohanemine, evolutsioon Eluslooduse organiseeritus 1. Molekulaarne tase NT: DNA molekul a. Organellid: kromosoomid, membraan, kloroplastid jne 2. Rakutase a. Kõik eluomadused olemas a.i. Hulkraksetel: kude (side kude, lihakude, närvikude jne) a.ii. Organ mass, süda, kops, aju (taimedel juured, leht jne) b. Loomadel: elundkonnad nt hingamiselundkond ...
elektrivälja mõjul: positiivsed osakesed katoodile ja negatiivsed osakesed anoodile. Seda omadust, et erisuguse suuruse ja laenguga osakesed liiguvad elektroodide vahel erineva kiiruse ja suunaga, rakendatakse aineosakeste üksteisest eraldamiseks vastavalt nende laengule või suurusele, ka sõltuvalt molekulide pikkusest. Elektroforeesi kasutatakse nt valkude ja DNA -analüüsis, elektroonilise paberi tehnikas, samuti metalli pinnale kolloidosakestest kattekihi tekitamiseks 11. Nukleotiidid Nukleotiidid on nukleiinhappe monomeerid. Nad on nukleosiidide mono-, di- või trifosfaatestrid. Riboosi/desoksüriboosi esterifitseerumine fosforhappejäägiga annab ribonukleotiidi/desoksüribonukleotiidi. Mononukleotiidid võivad olla mono-, di- või trifosforüülitud. DNA-s võivad esineda nukleotiidid: adenosiinfosfaat A, guanosiinfosfaat G, tsütidiinfosfaat C ja tümidiinfosfaat T. RNA-s esineb tümidiinfosfaadi asemel uridiinfosfaat U. Nukleotiidid on komplementaarsed (A-T/U ja C-G)
DNA Desoksüribonukleiinhape ehk DNA on enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappejääkidest koosnev polümeer. DNA üldstruktuur DNA on polümeer, mille elementaarlülideks on desoksüribonukleotiidid (lühidalt ka lihtsalt nukleotiidid). Harilikult koosneb DNA adeniinist (A), guaniinist (G), tsütosiinist (C) ja tümiinist (T). Lämmastikaluste vabad hüdroksüülrühmad, aminorühmad ja hapniku aatomid moodustavad kergesti omavahelisi vesiniksidemeid. Konkreetsete nukleotiidide järjestust üksikus DNA ahelas nimetatakse DNA primaarstruktuuriks. Enamasti esineb DNA elusorganismides kahe antiparalleelse omavahel komplementaarse ahela kujul (st kohakuti paiknevad ahelate A ja T ning G ja C nukleotiidid). Sellisel juhul moodustuvad vastavate lämmastikaluste vahele kõige stabiilsemad vesiniksidemete rühmad. RNA Ribonukleiinhape on samuti organiline kõrgpolümeer, kuid tem...
sahhariidide varud on praktiliselt lõppemas 5. Nukleotiidide lühiiseloomustus. Nukleiinhapete monomeerid. DNA koostises on desoksüribonukleotiidid: keeruka struktuuriga, moodustunud lämmastikaluse(A, G, T, C), desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. RNA monomeerideks on ribonukleotiidid: lämmastikalus(A, G, C, U), riboos ja fosfaatrühm. 6. Nukleiinhapete lühiiseloomustus. Biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Desoksüribonukleiinhape ja ribonukleiinhape. Nukleotiidid liituvad omavahel ja tekib DNA/RNA ahel. Molekulid võivad olla eri pikkusega, nende omadused sõltuvad monomeeride hulgast ja järjestusest. Rakutuumas. Ül päriliku info säilitamine, ülekanne, realiseerimine. 7. Millised on peamised erinevused DNA ja RNA vahel? DNA RNA monomeer desoksüribonukleotiid ribonukleotiid
(Proteoom kindlal ajahetkel ekspresseerunud valkude kogum. IV NUKLEIINHAPPED 1. Nukleotiid, nukleosiid, deoksüriboos (valemid). Nukleotiid = nukleosiidfosfaat = lämmastikalus + suhkur + 1-3 fosforüülrühma. Enamik vabu nukleotiide on ribonukleotiidid, millele fosforüülrühm riboosi 5'-asendis. Nukleotiidid on polüprootsed happed. Fosforüülrühma esimene prooton dissotseerub pH1 ja teine pH6 juures. Seega neutraalse pH juures on nukleosiidmonofosfaadi summaarne laeng -2. Nukleosiid = lämmastikalus + suhkur. Alus on seotud suhkru külge lämmastikglükosiidsidemega. Glükosiidsideme süsinik on anomeerne. Nukleosiidide nimetused saadakse, lisades nimetuse tüvele idiin (pürimidiinid) või osiin (puriinid).
Katabolismi staadiumid: 1. Makrotoitainete ja senestsentsete biomolekulide lõhustumine monomeerideks, ehitusüksusteks 2. Monomeeride, ehitusüksuste muundamine metabolismi võtmeühenditeks 3. Atsetüül-CoA ja Krebsi tsükli komponentide oksüdatiivne lõhustamine lihtsateks lõpp-produktideks Anabolismi staadiumid: 1. Vaheühenditest sünteesitakse eelühendid 2. Eelühenditest sünteesitakse biomolekulide ehitusüksused (aminohapped, rasvhapped, nukleotiidid jne) 3. Ehitusüksustest sünteesitakse valgud, nukleiinhapped jne. 32. Seedimine, põllumajandusloomade seede iseärasusi 33. Energeetiliste protsesside spetsiifika loomoeganismis, makroergilised ühendid 34. Sahhariidide ainevahetuse üldiseloomustus. Sahhariidide seedimine ja imendumine. Sahhariidide tähtsus toitumisel. · Süsivesikute metabolism peab rahuldama üle poole (50-60%) organismi energiavajadusest.
· kaitse- valgud on antikehade koostises; toodavad antikehasid. Antigeen- võõras aine organismis. Antikehad- seostuvad kindlate antikehadega. Ka verehüübimisvalgud, kattevalgud. · energeetiline- väga madal -1g valkude lõhustumisel vabaneb 17,6 kJ energiat (nagu glükoosil). Valke lagundatakse ainult pärast sahhariide ja lipiide. 4.Nukleiinhapete lühiiseloomustus Nukleiinhapped- on polümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Nukleiinhappeteks on : 1) RNA (ribonukleiinhape) geneetilise informatsiooni kandja, mis koosneb ribonukleotiididest. 2) DNA (desoksüribonukleiinhape)- geenetilise informatsiooni vahendaja, mis koosneb desoksüribonukleotiididest. Nukleotiiddi koosnevad kolmest komponendist: a. viiesüsinikuline suhkur e pentoos: · RNA´s riboos, · DNA´s- desoksüriboos (teise süsiniku juures OH asemel on H) b. lämmastikalus:
Elusa raku muudab elusaks rakuks kõik need biokeemilised reaktsioonid, mis nendes rakkudes toimuvad ja need biokeemilised reaktsioonid toimuvad neis rakkudes ainult tänu sellele, et meil on olemas valgud, katalüsaatorid, mis neid reaktsioone teostavad. Ehk teisisõnu, valgud on tegelikult need, mis teevad elusast rakust elusa raku. DNA ainuke roll on säilitada infot, kuidas need valgud kokku panna. Me juba teame, et nukleiinhapped on polümeerid, millede monomeerideks on nukleotiidid. Valgud on ka polümeerid, millede monomeerideks on aminohapped. Kui nukleotiidid polümeriseerusid, siis nende vahele moodustusid fosvodiestersidemed. Valgu molekulis ühendavad aminohappeid peptiidsidemed. Erinevaid aminohappeid on 20. Keemiline mitmekesisus aminohapete seas on suur. Üks kõik milliseid reaktsioone ei oleks vaja rakkudes katalüüsida või ükskõik milliseid struktuure, meil ei oleks vaja valkude abil rakkudes kokku
vabad lämmastikalused. Nomenklatuur: adenosiin/desoksüadenosiin; guanosiin; tsütidiin/desoksütsütidiin; tümidiin; uridiin. Nukleotiid = nukleosiidfosfaat Ribonukleotiidide struktuurid ja nomenklatuur = lämmastikalus + suhkur + 1-3 fosforüülrühma. Enamik vabu nukleotiide on ribonukleotiidid, millele fosforüülrühm riboosi 5'- asendis. Nukleotiidid on polüprootsed happed. Fosforüülrühma esimene prooton dissotseerub pH1 ja teine pH6 juures. Seega neutraalse pH juures on nukleosiidmonofosfaadi summaarne laeng -2. Nukleotiidide funktsioonid: nukleosiid-5'-trifosfaadid (NTP) on substraatideks nukleiinhapete sünteesil. NTPd on energiakandjad ATP on keskne molekul energia metabolismis; GTP on peamine
Lipiidi molekul, milles üks rasvhappe jääk on asendunud fosfaatrühmaga.). · Steroidid molekul on tsükliline. Kõige tuntum steriod kolesterool. Esineb kõikides loomarakkudes. Sünteesitakse sapphappeid, vitamiine, suguhormoone. Kolesterool koos teiste ühenditega lupjab veresoonte seinu. Põhjustab ateroskleroosi. · Puuviljadel ja lehtedel taimne vaha; mesilasvaha loomne vaha. 4) Nukleiinhapped biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. · DNA biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleodiidid. · Iga desoksüribonukleodiid koosneb: · *fosfaatrühm · *desoksüriboos · *lämmastikalus · lämmastikalused võivad olla: · *adeniin A · *guaniin G · *tsütosiin C · *tümiin T · DNA monomeerid erinevad lämmastikaluse poolest. Seetõttu nimetatakse neid nende lämmastikaluse järgi. DNA molekuli omadused sõltuvad nukleodiidide järjestusest ja nende hulgast.
"Soe lamp" elusorganismi, näiteks termofiilse bakterilaadse organismi tekkeks vajalikud molekulid võisid tekkida mere kuumas rannavööndis, kus leidsid aset molekulidevahelised reaktsioonid ning nende kontsentreerumine mineraalid. "kuum katlake" vees lahustunud CO sidumine orgaanilisteks polümeerideks püriidi pinnal võis toimuda ookeanipõhja kuumaveeallikates. "jääkamber" elu võis tekkida 0° temperatuuril, kuna mitmed RNA- ja DNA- nukleotiidid pole kõrgemal temperatuuril pikemat aega püsivad. BIOEVOLUTSIOONI TÕENDID Paleontoloogia on teadus kunagi Maal elanud organismidest. Võrdlev anatoomia tegeleb nii praeguste kui ka kunagiste organismiliikide sise-ja välisehituse võrdlemisega (homoloogilised elundid, analoogilised elundid ja mandunud elundid ehk vesitiigiumid (rudimendid)). Arengubioloogia toob tõendeid evolutsiooni toimumisele liikide lootelise arengu võrdlemisest.
helenduma. 2. DNA-sõrmejälgede metoodika Võrreldakse 10 või enama lookuse pikkust: Lookusi saab DNA-st välja lõigata ja paljundada väga kiiresti polümerasse ahelreaktsiooni (PCR ) meetodit kasutades. Lõigatud fragmendid on erineva pikkusega, kuid lahuses segamini. See proov pannakse geeli, geel pannakse elektrolüüsi vanni. DNA-lõigud jooksevad + pooluse poole, seda kiiremini, mida lühemad nad on. PCR metoodika: Ependorfis segatakse kokku: nukleotiidid (kõiki nelja erinevat) DNA-polümeraas oma DNA lahus praimerid - lühikesed DNA lõigud, mis on komplementaarsed analüüsitava DNA- piirkonna mõlema "otsaga". Ependorf pannakse 3 tunniks PCRmasinasse. PCR-masinas toimub DNA uuritavate lõikude paljundamine tänu pidevale temperatuuride vaheldumisele: 92o C DNA denatureerub 58° C praimerid liituvad 72o C DNApolümeraas käivitab replikatsiooni. See tsükkel kordub masinas 34 korda.
3. Lipiidid. Looduslikud rasvad kui triglütseriidide segud. Steroidid: sapphapped, suguhormoonid, neerupealise koore hormoonid, D-vitamiin, kolesterool. 4. Valgud. Valkudesse kuuluvate aminohapete klassifikatsioon külgahela struktuuri ja omaduste alusel: mittepolaarse hüdrofoobse külgahelaga aminohapped, polaarse hüdrofiilse külgahelaga aminohapped, happelise külgahelaga aminohapped, aluselise külgahelaga aminohapped. 5. Nukleiinhapped. Nukleotiidid kui nukleiinhapete ehitusplokid, nende keemiline struktuur - riboos ja desoksüriboos, lämmastikalused (puriin- ja pürimidiinalused), fosforhappe jäägid. 3', 5'-fosfodiestersideme keemiline olemus. Nukleiinhapped kui polünukleotiidid. DNA molekul kui kaksikheliks, fosfaadi- ja suhkrujääkide ning lämmastikaluste paiknemine kaksikheeliksis, lämmastikaluste paardumise printsiip. DNA funktsioonid. DNA replikatsioon RNA eri liikide suhteline kogus ja asukoht rakus.
vahel on alati 2 nukleotiidi. D-õla nimetus tuleneb sellest, et pea-aegu alati esineb selles tRNA osas üks või mitu dihüdrouridiini (uridiini pürimidiinring on küllastunud). Tegemist on post-transkriptsioonilise modifikatsiooniga. D-õla pikkus on enamasti 4 bp ning D-lingu suurus varieerub 8-11 aluseni. D-õla ja antikoodon-õla vahele jääb alati üks nukleotiid. Antikoodon-õlg on alati 5 aluspaari pikk ja sisaldab antikoodonit. Antikoodon lingus on alati 7 nukleotiidi. Antikoodoni nukleotiidid 34, 35 ja 36 paarduvad vastavalt mRNA-l paikneva koodoni 3. 2. ja 1. positsiooniga. Paljud tRNA molekulid sisaldavad lisaõlga ja/või lisalingu, mille pikkus võib varieeruda laias vahemikus (4-21 alust). Vastavalt lisalingu pikkusele eristatakse klass I ja klass II tRNA-sid. Klass I tRNA-del on lisalingus 4-5 nukleotiidi. Klass II tRNA-del paikneb samas regioonis 10-21 nukleotiidi, mistõttu sellistel tRNA-del moodustub viies heeliks
Oliiv, must, konserv, kartulikrõpsud, vahukoor 35 Shokolaad, suitsuvorst, kookospähkel, angerjas 35 Sprotid, sealihakonserv, sinihallitusjuust, munakollane 30 Emmental, valgehallitusjuust, halvaa, suitsuangerjas 30 Veisemaksapasteet, martsipan, juust, lihakonserv 25 Piparkook, kakaopulber, kana, viinerid, keeduvorst 20 Kreeker, hapukoor, avokaado, soolaheeringas 20 Sealiha, glasuurkohuke, kringel, segahakkliha, sardiin tomatis 15 5. NUKLEIINHAPPED 5.1. Sissejuhatus Ehitusüksusteks on nukleotiidid. Igas nukleotiidid 3 komponenti: a) N-alus · puriin n.ö suuremad lämmistikalused koosnedes 2.st heterotsüklist. Molekulmass suurem. adeniin A guaniin G · pürimidiin tsütosiin C tümiin T uratsiil U Chargaffi kriteerium: G+T A+C b) Pentoos 2 tüüpi: a) desoksüriboos (omab ühte O2 aatomit vähem) b) riboos c) fosforhappejääk H2PO3 Nukleotiidide ehitustasandid: A tasand: N alus + pentoos = nukleosiid B tasand: N alus + süsivesinik + P-hape = nukleotiid 5.2. Jaotus
Kaks transmembraanset domeeni. ATP aktiveerib. G-valguga seotud retseptorid - 7-TM 7-TM C-term on raku sees, N-väljas. Ei ole seotud ioonkanaliga. Signaaliülekanne toimub G-valgu kaudu, mis seostub C-terminaalse ahelaga pärast retseptori aktiveerimist. Seostumine toimub C-terminuse ja VI ning V subühikud ühendava ahela vahel. Signaaliülekandjad: monoamiinid (dopamiin, histamiin, serotoniin, atsetüülkoliin, noradrenaliin), nukleotiidid, lipiidi, neuropeptiidid, peptidohormoonid, glükoproteiinhormoonid, glutamaat, Ca2+. Ligand võib seonduda kas membraani sees (monoamiinid, nukleotiidid, atsetüülkoliin, lipiidid), membraani ääres (neuropeptiidid), eelpoolmainitud domeenide juures (glükoproteiinhormoonid) või N-terminusepoolsele (glutamaat, Ca). N: Trombiini retseptor, 5-AH, ligand. Trombiin lõikab N-terminaalset osa, mis segab ligandi sidumist aktiivtsentriga
Embrüodiagnostika 2. DNA-sõrmejälgede metoodika Võrreldakse 10 või enama lookuse pikkust: Lookusi saab DNA-st välja lõigata ja paljundada väga kiiresti polümerasse ahelreaktsiooni (PCR) meetodit kasutades. Lõigatud fragmendid on erineva pikkusega, kuid lahuses segamini. See proov pannakse geeli, geel pannakse elektrolüüsi vanni. DNA-lõigud jooksevad + pooluse poole, seda kiiremini, mida lühemad nad on. PCR metoodika: Ependorfis segatakse kokku: nukleotiidid (kõiki nelja erinevat) DNA-polümeraas oma DNA lahus praimerid - lühikesed DNA lõigud, mis on komplementaarsed analüüsitava DNA- piirkonna mõlema “otsaga”. Ependorf pannakse 3 tunniks PCR-masinasse. PCR-masinas toimub DNA uuritavate lõikude paljundamine tänu pidevale temperatuuride vaheldumisele: 92oC - DNA denatureerub 58C - praimerid liituvad 72oC - DNA-polümeraas käivitab replikatsiooni. See tsükkel kordub masinas 34 korda. Fragment, mida
on üles ehitatud c baasil. Süsinikku vaja fotosünteesiks. struktuur. Nukleiinhapped: kannavad pärilikku Tsentriool( tagab kromosoomide liikumise raku Annab püsivaid keemilisi sidemeid.); O-hapnik informatsiooni. On biopolümeerid, mille monueerideks poolustele). (biomolekulide lõhustamiseks tänu millele saab on nukleotiidid, mis koosneb süsivesikust, Taimerakk: Tuum; Tuumake; Ribosoomid; organism energiat); N-lämmastik (nukleiinhapetes, fosfaatrühmast ja lämmastikalusest. Lämmastikaluste Siledapinn tsütplasmvõrg.; Kloroplast( 2 aminohapetes, lämmastikuühendites. Suurendab vahel on vesiniksidemed. membraani, põhifunt fotosünt, sisaldab klorofülli);
· Valkudel on ensümaatiline, ehituslik, transport-, retseptor-, liikumis-, energeetiline regulaatoorne ning kaitsefunktsioonid. · AIDS omandatud immuunpuudulikkuse sündroom, mida põhjustab viirus HIV. HIV toimel lakkab inimese vere rakkudes antikehade teke. · Kontraktsioonvalgud on valgud, mis on võimelised muutma oma struktuuri. Nukleiinhapped · Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. · On kaht tüüpi nukleiinhappeid: desoksüribonukleiinhape (DNA), ribonukleiinhape (RNA) (ning seetõttu on ka kahesuguseid monomeere- desoksüribonukleiinid ning ribonukleiinid, lihtsustatult võib neid nimetada nukleotiidideks). · Desoküribonukleiinhape ehk DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. DNA koostises on neli erinevat nukleotiidi: 1) adenosiinfosfaat (lühend A) 2) guanosiinfosfaat (G)
3. Nukleotiidide ehitus DNA-s ja RNA-s? Nukleiinhapped koosnevad nukleotiididest, jagatakse: - RNA (ribonukleiinhape) leidub peamiselt tuuma tuumakeses ja üksikute molekulidena tsütoplasmas - DNA (desoksüribonukleiinhape) paikneb tuumas, mitokondrites, kloroplastides - DNA ja RNA on negatiivse laenguga tänu fosfaatrühma laengule nukleotiidides 4. Kuidas toimub fosfodiester sideme moodustumine nukleotiidide vahele? Nukleotiidid polünukleotiidahelas on kovalentselt seotud fosfodiestersidemete kaudu. 2 polünukleotiidahelat on omavahel seotud vesiniksidemete kaudu, mis tekivad lämmastikaluste vahel. Alustevaheline paardumine on spetsiifiline: A paardub T-ga ja G paardub C-ga. Seega koosnevad kõik aluspaarid ühest puriinist ja pürimidiinist. Lämmastikaluste spetsiifilise paardumise määrab ära see, et vesiniksidemed saavad moodustuda ainult kindlate paaride korral
1. DNA/RNA (sh. mRNA, tRNA, rRNA) DNA Struktuuri alusühik on nukleotiid Nukleotiid koosneb: 5-C suhkur (desoksüriboos), fosfaatrühm, lämmastikalus (adeniin, guaniin, tümiin, tsütosiin) Nukleotiidid seonduvad kovalentselt, moodustades suhkur-fosfaat ühenduse. Iga suhkur liitub kahe fosfaadiga – 5’ süsinik ja 3’ süsiniku kaudu – antud muster määrab ahela suuna. Lämmastikalused seonduvad kovalentselt iga suhkru 1’ süsinikuga ja seonduvad teise ahela komplementaarsete lämmastikualustega. Antiparalleelsed ahelad 5’ -> 3’ ja 3’ -> 5’ Iga ahela pealt kopeeritakse uus DNA ahel Lämmastikualuste järjestus määrab ära DNA koodi
Energia- energia saamiseks Varuaine- valke kasutavad toiduks arenevad organismid 32. Tead mõisteid: nukleiinhapped - nukleotiididest koosnevad suured biomolekulid, mis sisaldavad raku tegevusjuhiseid , DNA ja RNA DNA - molekulid, mille ülesandeks on säilitada pärilikku infot ja seda edasi anda RNA-molekulid, mis vastutavad valgusünteesi teostamise eest nukleotiidid - nukleiinhappe ahelate elementaarosad, mis koosnevad fosfaatrühmast, suhkrust ja lämmastikalusest mRNA-informatsiooni RNA-toob tuumast kohale valgu tegemiseks vajaliku info tRNA-transport RNA-toob tsütoplasmast kohale aminohapped, millest valgud kokku pannakse rRNA-ribosoomi RNA-koos valkudega ribosoomide koostisse kuuluv RNA geenid-DNA lõik, mis määrab ühe RNA-molekuli sünteesi 33. Kes ja mis aastal avastasid DNA ? 1953
Pärilikud tunnused avalduvad erinevate valkude talitluse tulemusena! DNA REPLIKATSIOON I: Toimumiskoht: * Eeltuumsetel tsütoplasmas * Päristuumsetel tuumas, mitokondrites, kloroplastides. II. Aeg: *Eeltuumsetel mõni aeg enne jagunemist *Päristuumsetel rakutsükli S- faasis III. Eeldused: 1. üksikahelaline DNA kui info kandja kogu molekuli ulatuses 2.vajalikud ensüümid (DNA-polümeraas) 3.energeetilised faktorid (ATP) 4.kõik nukleotiidid mis kuuluvad DNA koostisesse 5.protsessi kontrollivad ja reguleerivad valgud IV. Olemus: DNA replikatsioon on kopeerimistüüpi matriitsreaktsioon pool konservatiivse iseloomuga st sünteesitud molekuli üks ahel pärineb vanalt molekulilt, teine ahel sünteesitakse. V. Komplementaarsus: DNA lähteahel A T G C DNA uus sünt. ahel T A C G Transkriptsioon · Toimub tuumas. · Seda viib läbi ensüüm RNA polümeraas.
Reaktsioonis (PCRis) kasutatavad komponendid (maatriks-DNA, praimerid, ensuum ja vabad nukleotiidid) viiakse kohe algselt uhte katsutisse. Kuna ahelreaktsiooni etapid toimuvad erineva temperatuuri juures, siis on kogu protsess juhitav temperatuuri abil ja vastavaid tsukleid voib korrata kumneid kordi. Igas tsuklis DNA hulk teoreetiliselt kahekordistub. Praktiliselt hilisemates tsuklites on reaktsiooni efektiivsus vaiksem, kuna ensuumi aktiivsus langeb, samuti lopevad otsa vabad nukleotiidid. Neid juurde pole aga voimalik lisada. Saadud koopiate arv ulatub aga 30 tsukli jarel juba miljonitesse, mis on piisav mistahes analuusiks. PCR produkt eraldatakse lahusest elektroforeesiga agargeelis. PCR-i saab kasutada ka diagnostilisel eesmargil: teatud DNA voi RNA jarjestuse (viiruste voi bakterite) avastamiseks uuritavas materjalis voi naiteks geenidefektide avastamiseks genoomis. Tema tundlikkus on teoreetiliselt selline, et kui uuritavas materjalis
• Biokeemiliste radade uurimine • Farmakoloogiliste mehanismide selgitamine • Toksikoloogia, kõrvaleffektide leidmine • Kineetiliste parameetrite määramine • Valk-valk interaktsioonide identifitseerimine NUKLEIINHAPPED 1. Nukleotiid, nukleosiid, deoksüriboos Nukleotiid = nukleosiidfosfaat = lämmastikalus + suhkur + 1-3 fosforüülrühma. Enamik vabu nukleotiide on ribonukleotiidid, millele fosforüülrühm riboosi 5’- asendis. Nukleotiidid on polüprootsed happed. Fosforüülrühma esimene prooton dissotseerub pH1 ja teine pH6 juures. Seega neutraalse pH juures on nukleosiidmonofosfaadi summaarne laeng -2. Nukleosiid = lämmastikalus + suhkur. Alus on seotud suhkru külge lämmastikglükosiidsidemega. Glükosiidsideme süsinik on anomeerne. Nukleosiidide nimetused saadakse, lisades nimetuse tüvele –idiin (pürimidiinid) või –osiin (puriinid)
10. Detoksikatsiooni funktsioon valgud teevad mürke kahjutuks. · Raskmetalle, mis on suukaudu siis söödud, tekitavad mürgitust.(vähe on neid ja selle vastu aitab munavalge ja piim). · Taimsete alkaloidide mürgitused.(palju rohkem ja aitab selle vastu munavalge ja piim). 11. Toiteline funktsioon · Loomorganismides täidab seda funkt. Muna ja piima valgud. Tamiedes aga seemnete varuvalgud. Nukleotiidid ja nukleiinhapped Nukleotiidid Koosnevad: · Pentoosijäägist- mis on 5C-lised suhkrud · Lämmastikualusest, mis on tsüklilised ja lämmastiku sisaldavad ühendid.jääki sisaldavad · 1 3 fosforhappe Biofunktsioonid: 1. Monofosfaatsed nukleotiidid on nukleiinhapete üksusteks. 2. 3 fosforhappejäägiga nukleotiidid salvestavad energiat ATP. 3
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
