kaksikspiraal moodustub kompelmentaarsuse alusel (A=T, C=G) . Tertsiaalstruktuur tekib Dna ja valkude koosmõjul, nukleoproteiin DNA lämmastikalused: adeniin A, guaniin G, tümiin T, tsütosiin C. DNA ülesanne päriliku info säilitamine ja selle täpne ülekanne tütarrakkudele. RNA struktuurid: Primaarstruktuur nukleotiidijääkide järjestus, tekib sünteesiprotsesside tagajärjel. Sekundaarstruktuur tekivad kaksikahelad komplimentaarsuse alusel (G=C, A=U) RNA nukleotiidid: adeniin A, guaniin G, tsütosiin C, uratsiil U. RNA vormid: Informatsiooni-RNA e. mRNA esimene, mis moodustub DNA kõrvale: info toimetamine DNAlt valgusünteesi toimumiskohta. Transport-RNA e. tRNA: aminohapete transport. Ribosoomi-RNA e. rRNA võtab os valgusünteesist RNA ülesanne päriliku info realiseerimine.
Rakud Rakuteooria põhiseisukohad: 1. Kõik organismid on rakulise ehitusega 2. Uued rakud tekivad olemasolevatest rakkudest jagunemise teel 3. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas Kõik organismid jaotatakse kahte rühma: prokarüoodid ja eukarüoodid. Prokarüoodid e. eeltuumsed on bakterid. Neil puudub membraaniga piiritletud tuum ning raku sisemuses on tunduvalt vähem struktuure. (N: tsüanobakterid, mükoplasmad) Eukarüoodid jaotatakse protistideks, taime-, seene- ja loomariigiks. Viirused ei kuulu kumbagi rühma. (N: viburloomad, käsnad, rohevetikad) Loomaraku ehitus ja talitlus Rakutuum: tavaliselt ümar ümbritsetud tuumaümbrisega, mis koosneb kahest membraanist, milles paiknevad poorid tuum on täidetud plasmaga tuumas asuvad pärilikkuse kandjad (DNA, RNA ja ...
mõnel juhul päristuumsete organismide tsütoplasmas. Need erinevused on siiski tühised ja tõenäoseks tuleb pidada väidet, mille kohaselt mitokondrid kasutavad erinevaid koode, et tagada oma DNA säilimine selle eripära kaudu. Niisiis, tuleb veel kord rõhutada, et geneetiline kood on väga püsiv. Geneetilise koodi põhialus Nagu iga teine nukleiinhapegi koosneb mRNA nukleotiididest, mida tihti kutsutakse ka alusteks. RNAs sisalduvad nukleotiidid on: adeniin (A), guaniin (G), tsütosiin (C) ja uratsiil (U). DNA ahelas vastab uratsiilile tümiin (T). Nukleotiidide kolmikuid e. triplette mRNAs nimetatakse koodoniteks, mis moodustavad geneetilise koodi põhialuse. Igale koodonile mRNAs vastab mingi konkreetne aminohape proteiiniahelas või juhis valgusünteesi alustamiseks või lõpetamiseks. Ühtekokku on olemas 43 = 64 erinevat koodonit. Kuna kodeeritavaid aminohappeid on ainult 20, siis on paljud koodonid "sünonüümsed", st
6.varuaine-munavalge,piim 7.kaitse-antikehad,verehüübimisvalgud 8.toksiline-putukate mürgid,madude mürgid,valgu liigtarbimine kahjustab neere ja maksa 9.energeetiline-1g valkude lõhustumisel vabaneb 17,6kJ energiat Nukleiinhapped *DNA-(desoksüribonukleiinhape),päristuumsetel asub rakutuumas ja kannab endas geneetilist infot *RNA(ribonukleiinhape)kopeerib DNA infot ja kannab rakus selle vajalikku kohta NUKLEIINHAPPED on bioplümeerid,mille monomeerideks on nukleotiidid Nukleotiid koosneb süsivesikust,fosfaatrühmast ja lämmastikalusest A=T(adeniin;tümiin); C_=G(tsütosiin ja guaniin)(kolmikside!!) Tunnus DNA RNA 1.süsivesik desoksüriboos riboos 2.lämmastikalused adeniin adeniin,uratsiil 3
Paljunemisvõime Evolutsioonivõime Organism e. isend- elusolend, kes kasvab, areneb, kellel on terviklik keha, ainevahetus, sigimisvõime. 4. Anorgaanilised ained, ioonid rakus. C, N, O, H ja ioonide ülesandeid rakus. Vee funktsioonid rakus. CHNOPS 5. Raku peamiste orgaaniliste ainete (aminohapete, valkude, süsivesikute, lipiidide) lühiiseloomustus (ehitus, ülesanne). Kovalentne side, peptiidside, vesinikside. 6. Nukleiinhapete mõiste. Nukleotiidid, nende koostisosad, liitumine nukleotiidiks. RNA ja DNA nukleotiidid. Nukleiinhape- nukleotiididest koosnevad suured biomolekulid, sisaldavad raku tegevusjuhiseid, sh kuuluvad DNA (desoksüribonukleiinhape-hüdroksüülrühm puudub, ainult H) tuumas, mitokondrites, kloroplastides ja RNA (ribonukleiinhape 2’ OH rühm allub kergesti hüdrolüüsile), tuumas, tuumakeses, üksikute molekulidena tsütoplasmas. On tänu fosfaatrühmale neg. Laenguga. Nukleotiidid koosnevad:
Bioloogia 12.klass DNA JA RNA Nukleiinhapped jaotuvad : DNA (desoksüribonukleiinhape) ja RNA (ribonukleiinhape). kõik nukleiinhapped koosnevad - nukleotiitidest. nukleotiidid moodustavad pikki ahelaid. Iga nukleotiid koosneb kolmest komponendist : suhkur DNAs - desoksüriboos ja RNAs - riboos. lämmastikalus fosfaatrühm DNA ehituslik eripära Koosneb kahest ahelast (keerduvad ümber mõttelise telje). DNA 4 lämmastikalust: A- adeniin, G-guaniin, T-tümiin ja C-tsütosiin Omavahel seonduvad kindlad lämmastkalused: A=T; G=C komplementaarsusprintsiip DNA naaberahelaid kaksikspiraalis hoiavad koos vesiniksidemed.
kopsus, mõjul muutuvad tubakasuitsus olevad tsüklilised ühendid kantseorgeenseteks, ensüümi aktiivsus varieerub inimestel suures ulatuses, ohtlik ka passiivse suitsetaja jaoks), teratogeenid kutsuvad esile väärarenguid (talidoneiid on jäsemete ebaloomulik lühisus). Mutatsioonilise muutlikkuse alaliigid on geenmutatsioonid (hälve on mõnes nukleotiidis geeni sees (kaduma võib minna üks nukleotiid, ühte nukleotiidi võib olla topelt, nukleotiidid võivad kohad vahetada või üks nukleotiid võib asenduda teisega), tunnustele tekivad uued alleelid, esineb suhteliselt sageli, põhjustavad arenguhäireid ja haigusi (skisofreenia, podagra)), kromosoommutatsioonid (ei muutu kromosoomide arv, vaid kuju (tükk tuleb kromosoomi küljest lahti ja liitub teisega, kromosoomi tükk tuleb lahti, teeb 180° pöörde ja liitub uuesti), geenide järjestus muutub ja see võib põhjustada muutusi tunnuste
Elutekke 3 põhiseisukohta:On toimunud elu algne loomine,Elu alged on Maale saabunud teistelt taevakehdadelt,Elu on tekkis elutu aine arengu tulemusena. Füüsikaline evolutsioon:Elementaarosakesteks tekkisid aatomid.U 5 miljardit at tagasi tekkis Päike ja 4,5 at tagasi Maa.Keemiline evolutsioonLihtsatest molekulidest moodustuvad lõpuks keerukad orgaaniliste ühendite kompleksid.Tekkisid monomeersed orgaanilised ühendid(aminohapped, nukleotiidid, monosahhariidid).Bioloogiline evolutsioonDarwini teooria:Elu ajalooline areng planeet Maal, liikide üksteisest põlvnemise kaudu.Sotsiaalne evolutsioonInimühiskonna areng, kultuuride ja tsivilisatsioonide areng.Bioloogiline evolutsoon:.4 miljardit 3,5 miljardit aastat tagasi esimesed elusolendid,3.5 miljardit aastat tagasi bakterid ehk eeltuumsed.2 miljardit aastat esimesed eukarüoodid(taimed, loomad, seened).esimesed hulkraksed 700 miljonit aastat tagasi
Loomaraku ehitus Vastavalt rakutuuma esinemisele jaotatakse kõik organismid 2 rühma: eeltuumsed (prokarüoodid) ja päristuumsed (eukarüoodid). Prokarüootid- bakterid. Eukarüoodid- protistid, taime- ja loomariigis. Viirus ei kuulu kumbagi rühma. Tsütoplasma Raku sisemus on täidetud poolvedela aine- tsütoplasmaga, mille peamiseks koostiseks on vesi, lahustunud orgaanilised ained (aminohapped, nukleotiidid, sahhariidid, happed jt.) ja anorgaanilised ained (katioonid, anioonid). Tähtsus: seob rakuorganellid ühtseks tervikuks ning kindlustab nende koostöö, tagab toitainete laialikandmise rakus, on jääkainete eritumiskohaks, sisaldab varuaineid, ainevahetuse vaheprodukte ja pigmente. Rakutuum Reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse, juhib raku elutegevust, sisaldab ja säilitab pärilikkusinformatsiooni. Koosneb kahest membraanist, milles paiknevad poorid, mille kaudu toimub liikumine
ORGANISMIDE KOOSTIS Mesoemlemendid. K peamiselt rakusisene ja naatrium rakuväline. Osalevad närvimpulssi moodustamises. Ca, Luu ja kõhrkoe koostises, vere hüübimine lihastes, reguleerib vee hulka organismis. Mg. Klorofülli, luude, rakukesta koostises, närvisüsteemi talitluseks. Cl närviimpulsside teke ja levik , mao soolhappe sünteesiks.tagab rakkude erutuvuse. Fe. Seob O2 heboglobiini koostises, rauaühend heem annab verele punase värvuse. I vajalik kilpnäärme hormoonide nt türoksiini sünteesiks. Joodi puudusel kujuneb välja kilnäärme haigus struuma. Na tagab rakkude erutuvuse. Vee tähtsus organismis. On suure soojusmahtuvusega(hoiab organismisisest püsivat temp.) hoiab ära ülekuumenemise. Kindlustab organismide ringelundkondade töö(veri,hümf.) Kaitsefunktsioon nt pisarad, loode areneb vesikeskkonnas. Vesi tähtsus rakus. On hea lahusti vees lahustub rohkem aineid, ...
Kordamisküsimused Geenitehnoloogia I arvestuseks 2017 1. Millised molekulid on polümeerid? Polümeerid on ained, mille molekulid koosnevad kovalentsete sidemetega seotud monomeeridest (nukleotiididest). Nt nukleiinhapped. 2. Nukleotiidide lühiiseloomustus. Nukleotiidid on orgaanilised molekulid, mis moodustavad suuri bioploümeere nukleiinhappeid (DNA, RNA). Nukleotiidid koosnevad lämmastikalusest(adeniin, tümidiin, duaniin, tsütosiin; AT GC), suhkrust(pentoos, riboos, desoksüriboos) ja fosfaatrühmast. 3. Nukleiinhapete lühiiseloomustus. Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Nukleiinhape moodustub korduvatest nukleotiididest. On kahte liiki nukleiinhappeid: 1)DNA-desoksüribonukleiinhape 2)RNA-ribonukleiinhape 4. Mida tähendab komplementaarsusprintsiip, mida DNA ahelate antiparalleelsus?
MUUHULGAS pöörata erilist tähelepanu: 1. Füüsikaline ja keemiline evolutsioon. "Elu hällid" (3). Füüsikaline evolutsioon (suur pauk elementaarosakesed aatomite teke). 4,5 miljardit aastat tagasi tekkis planeet Maa. Keemiline evolutsioon (aatomid makromolekulid mikrokerad). 4miljardit aastat tagasi Maal (H2, N2, CH4, NH3, H2S, CO, CO2). Lihtsate orgaaniliste monomeeride teke (aminohapped, nukleotiidid, monosahhariidid jne), hiljem bioloogiliste polümeeride teke, polümeeride liitumine polümeeride kogumikeks ehk organiseerumine rakutaolisteks süsteemideks (mikrokerad) Bioloogiline evolutsioon (elu teke prokarüoodid, eukarüoodid ja lõpuks hulkraksed). Selle evolutsiooni põhiprotsessid on kohastumine (eluvormi sobitamine elukeskkonna tingimustega); liigistumine (liigilise mitmekesisuse teke); organiseeriutse muutumine (organismi anatoomilise ja
kõiki valke, mida läheb vaja eri toitainete omastamiseks. *Organismi geenide avaldumist mõjutab keskkond: nii väline (kus organism areneb/elab), kui ka sisemine (hormoonid/ainevahetus). Veel mõjutavad erinevad kemikaalid,ravimid,temperatuur,valguse ja toitainete kättesaadavus. *Keskkonnatingimuste mõjul võivad geenid lülituda sisse/välja, mõjutades nii geenide avaldumist. *Transkriptsiooni ja replikatsiooni sarnasused=protsess toimub rakutuumas ; info on pärit DNAst ; nukleotiidid on lisatud komplementaarsusprintsiibi alusel ; osalevad suhkrujääk,fosfaatrühm,lämmastikalused ; mõlemad on universaalsed protsessid ja toimuvad kõikides elusorganismides ; polümeraas viib mõlemat protsessi läbi.
käigus toimub astmeline oksüdatsioon Kasvusubstraatide molekulide oksüdeerimise käigus vabanevat energiat (ATP, NADH2 jne) kasutatakse energiat vajavate reaktsioonide käitamiseks NB! konjugeeritud reaktsioonid ATP ongi rakkudes "energiakonserv", mis kannab 7 kcal/mool portsjonidena energiat kuhu vaja NAD on ATP kõrval teiseks tähtsaimaks energiakandjaks. Energiakandjateks on rakus ka kõik teised nukleotiidid, samuti membraanpotentsiaal Madalamolekulaarsete ainete metabolismi teine ülesanne on toota monomeere. Tsütoskelett on eukarüootsetes rakkudes nii toestussüsteemiks kui ka transpordivõrguks "postimaanteede" võrguks Üheks tähtsamaks, prokarüootide jaoks ehk kõige tähtsamaks, protsessiks on rakutsükli koordineeritud ja keskkonnatingimustele vastava kiirusega realiseerimine. Selleks on vaja kooskõlastatult replitseerida DNA, kopeerida kõik ülejäänud polümeerid ning tagada
Evolutsioon-mingi süsteemi pöördumatu ajalooline areng, tema järkjärguline mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumine.EVOLUTSIOONIVORMID. füüsikaline evolutsioon-suur pauk.elementaarosakestest tekkisid aatomid, tähed, planeedid, galaktikad. 5 mld. A.tagasi tekkis Päike. 4,55 mld a. tagasi Maa. Päikeses toimuvad tuumareaktsioonid. Keemiline evolutsioon-lihtsatest molekulidest moodustuvad lõpuks keerukad orgaaniliste ühendite kompleksid. Aatomitest olid tekkinud molekulid->tekkisid monomeersed orgaanilised ühendid(aminohapped,nukleotiidid,monosahhariidid)->polümeratsioonil tekkisid orgaanilised polümeerid->polümeerid liitusid polümeeride kogumikeks. Reaktsioonideks vajalik energia saadi UV-kiirguseset,soojuskiirgusest ja õhuelektrist. Bioloogiline evolutsioon-.vetikas. elu areng Maal esimestest elusolendites tänapäevaste eluvormideni. Selle evolutsiooni põhiprotsessid on kohastumine – iga eluvormi ehituse ja talitluse sobitumine elukeskkonn...
Kromatiidid on omavahel ühendatud tsentromeeri abil. Kumbki kromatiid koosneb ühest DNA molekulist. 6. Rakutsükkel on raku eluring ühest jagunemisest teiseni. Rakutsükkel koosneb interfaasist ja mitoosist. 7. Interfaasi ajal toimub DNA kahekordistumine ehk replikatsioon. DNA replikatsiooni käik: 1) ensüüm katkestab nukleotiididevahelised vesiniksidemed ja DNA kaksikahel avaneb. 2) mõlema ahela külge kinnituvad ensüümide kaasabil uued nukleotiidid. 3) nii tekib kaks uut DNA kaksikahelat, milles mõlemas on üks vana ning teine uus ahel. 8. Mitoos- päristuumsete rakkude jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes. 9. Rakkude jagunemine on range kontrolli all. See on vajalik selleks, etrakud õigel hetkel tõepoolest jagunema hakkasid. Teiseks aitab rakujagunemise kontrollimine ära hoida kasvajate teket ja mutatsioonide levikut. Raku elutsüklis on nn kontrollpunktid, millest sõltub, kas rakk liigub
HIV toimel lakkab inimese vere rakkudes antikehade teke. Inimene haigestub sageli nakkushaigustesse. AIDS'i haige surma põhjuseks on mõni viirushaigus, bakteriaalne haigus või pahaloomuline kasvaja. Kontraktisoonivalgud on need valgud, mis muudavad oma struktuuri valkude liikumisfunktsioon (lihased, algloomad). Valkudel on ka energeetiline funktsioon. 2.5 Nukleiinhapped Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Desoksüribonukleiinhape ehk DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. DNA koostises on neli erinevat nukleotiidi: adenosiinfosfaat (A), guanosiinfosfaat (G), tsütidiinfosfaat (C), tümidiinfosfaat (T). Desoksüribonukleotiid on keeruka struktuuriga ühend, mis on moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. Monomeeride erinevused tulenevad lämmastikalusest (adeniin (A); guaniin (G); tümiin (T), tsütosiin (C) ).
moodustab -80% atmosfäärist. Lämmastiku üldhulk Maal on ~4 x10 15 tonni = ~80 t/m2 LÄMMASTIKU FIKSEERIMINE · Molekulaarne (gaasiline) N2 Assimileerivad ainult mõned mikroorganismide ja vetikate liigid, sh mulla mikroorganismid (Azotobacter, Klebsiella, Clostridium) liblikõieliste taimede juurte sümbiootiline mikrofloora (Rhizobium) vesikeskkonnas elavad tsüanobakterid · Mineraalne N: NO3-, NH4+ Assimileerivad taimed ja mikroorganismid · Orgaaniline N: valgud, aminohapped, nukleotiidid jt. N-ühendid Assimileerivad loomad NB! Osaliselt seotakse ka metabolismis tekkiv NH4+ (NH3) LÄMMASTIKU FIKSEERIMISEKS ON VAJA · Ensüüme - NITROGENAASID · Redutseerijaid - NADH, NADPH · Energiat ATP VALGUD TÄISVÄÄRTUSLIKUD JA MITTETÄISVÄÄRTUSLIKUD Sisaldavad kõiki 10 asendamatut e. essentsiaalset aminohapet Vai Leu Me Thr Met Lys Phe Trp Arg His NB! NB! Valgud ei ladestu organismis! NH3 (NH4+) ASSIMILEERIMINE
energia hulgaga. Päikesesüsteemi teke 9 miljardit aastat pärast Suurt Pauku kollabeerus meie Galaktika serval gaasist ja tolmust koosnev pilv, mis sisaldas supernoova plahvatusest järele jäänud materjali. Sellest tekkis meie Päikesesüsteem oma planeetidega. Keemiline evolutsioon Esimesel etapil moodustusid mitmesuguste gaaside vaheliste reaktsioonide tulemusena lihtsad orgaanilised ühendid, nende hulgas aminohapped, nukleotiidid ja suhkrud. Teisel etapil toimus selliste ühendite polümeriseerumine. Moodustusid polüpeptiidid. Kolmandal etapil organiseerusid polümeersed orgaanilised ühendid suhteliselt püsivateks ja ümbritsevast keskkonnast suuremal või väiksemal määral eristuvateks molekulide kogumiteks. Keemiliste reaktsioonideks vajaliku energiat saadi peale päikesekiirguse veel kosmiline kiirgus, radioaktiivne kiirgus, õhuelekter ja vulkaaniline tegevus.
Biomolekul- orgaanilise aine molekul, mis moodustub organismide elutegevuse tulemusena (valgud, lipiidid, sahhariidid, vitamiinid, nukleiinhapped, aminohapped, nukleotiidid). Kuuluvad rakkude ehitusse, ning reguleerivad rakkude talitlusi ja nende omavahelist koostööd. · Bioaktiivsed ained- orgaanilised ühendid, mis juba väikestes kontsentratsioonides mõjutavad organismide ainevahetust ning reguleerivad nende elutalitlusi (ensüümid, vitamiinid, hormoonid). Orgaanilised ained organismides: 1. Sahhariidid (ehk süsivesikud)- süsinikust, vesinikust ja hapnikust koosnevate orgaaniliste ühendite rühm. · Monosahhariidid- madalmolekulaarsed, koosnevad ühest molekulist (glükoos, fruktoos, riboos) · Oligosahhariidid- madalmolekulaarsed, koosnevad 2-3st li...
ORGANISMIDE KOOSTIS 1. a) Hapnik (O), Vesinik (H), Lämmastik (N) b)ateroskleroos (veresoonte lupjumine ) on sageli põhjustatud kolesterooli püsivast liiast veres. c)aminohappejäägid valgu molekulist on seotud peptiid sidemetega. d) mekleotiid koosneb 1) lämmastikualusest 2)viiesüsinikulisest suhkrust 3)ühest fosfaatrühmast e) loomorganismides säilitatakse glükoosivarud peamiselt maksas ja lihastes loomse tärklise ehk glükogeeni molekulidena. f)valgu premaarstruktuuriks nimetatakse aminohapete täpset ja unikaalset järjestust. g)valgu denaturatsiooniks nimetatakse valgu struktuuri alandamist väliste tegurite toimel. 2. a) valgud koosnevad: 1)aminohapete jääkidest b)sahhariidide põhiülesanne rakus on : 2)olla energeetiliseks varuaineks c)steroidid on : 1)vees mittelahustuvad lipiidid 3.1)antikehad b)kaitsefunktsoon 2)hormoonid a)humoraalne funktsioon 3)lihaste valgud c)liikumisfunktsioon 4)ensüümid e)biokeemiliste...
46. Tähtsamad B grupi vitamiinid? B1 - tiamiin B6 - püridoksiin, püridoksamiin, püridoksaal B2 - riboflaviin B8 - inositool B3 - niatsiin B10,11 - foolhape B4 - koliin B12-kobalamiinid B5 - pantenool, pantoteenhape 47. Nukleiinhapped on polümeerid mille monomeerideks on nukleotiidid. 48. Kromosoom sisaldab: Kogu pärilik info, suurel hulgal geene - pärilikkuse fundamentaalseid ühikuid, DNA molekule 49. Nukleotiidid koosnevad: Fosforhape, pentoossuhkur, heterotsükliline lämmastikalus 50. DNA struktuurtasemed: Primaarstruktuur: fosfordiestersidemetega seotud deoksüribonukleotiidide järjestus polünukleotiidahelas.
HIV selle toimel lakkab inimese vere rakkudes(lümfosüütides) antikehade teke ja organismi vastupanuvõime nõrgeneb- o Kontraktsioonivalgud valgud, mis on võimelised oma struktuuri muutma, sellega kaasneb molekuli mõõtmete muutmine. Kõige tuntumad lihasvalgud. Nukleiinhapped DNA & RNA Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. o Desoksüribonukleiinhape DNA o Ribonukleiinhape RNA DNA Desoksüribonukleiinhape ehk DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleitiidid. Koosneb fosfaatrühmast desoksüriboosist lämmastikalusest Fosfaatrühm: 2. adenosiinfosfaat A T 3. guanosiinfosfaat G C 4. tsütosiinfosfaat C G 5. rümidiinfosfaat T A o e
Inimese süljes esinev valk amülaas lagundab tärklist. See ensüüm lõhustab toiduga suhu sattunud tärklise molekulid esmalt eri pikkusega oligosahhariidideks ja seejärel tärklisee monomeerideks- glükoosi molekulideks. Proteaas lõhub valke. Seda kasutatakse liha pehmendamiseks, kala nülgimiseks, loomanahalt karvade eemaldamiseks ning pesupulbrite koostisosana. Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Eristatakse kahte tüüpi nukleiinhappeid: DNA ja RNA. DNA molekulid võivad olla eri pikkusega, neist suurimates on reastunud sadu miljoneid nukleotiide. Sarnaselt valkudega sõltuvad ka nende molekulide omadused monomeeride järjestusest ja hulgast. DNA molekul on teist ja kolmandat järku struktuur nagu ka valk. Vesiniksidemetega ühendatud kaheahelaline DNA keerdub kruvikujuliselt biheeliksisse. See ongi DNA teist järku struktuur. Nukleotiidide omavahelisel liitumisel tekib DNA üksikahel
Organismide keemiline koostis ANORGAANILISED AINED ( vesi, süsihappegaas, hapnik, soolad) Vesi: - lahustab vitamiine ja soolasid - veekeskkonnas toimuvad keemilised reaktsioonid (dissotsatsioon) - vesi aitab säilitada püsivat kehatemperatuuri. IOONID Makroelemendid- ioonid, mida organism vajab suurtes kogustes: - Ca2+ - teeb luud tugevaks, aitab verel hüübida, selle puudumine põhjustab lihaskrampe. - Mg2+ - luukoe koostises, leidub taimede klorofülli koostises. - Na+ - osaleb närviimpulsside ülekandes, on rakuväline s.t rakus pole. - K+- osaleb närviimpulsside ülekandes, on rakusisene. Hea südamele. Mikroelemendid- ioonid, mida organism vajab väikestes kogustes. Suurtes kogustes surmav. I- - mõjutab kilpnäärme tegevust Fe2+, Fe3+ - kuulub hemoglobiini koostisesse ja aitab hapnikku transportida. ANIOONID HCO3- - vajalik süsihappegaasi väljaviimiseks kehast P Kuulub luukoe koostisesse. ORGAANILI...
7. Kuidas toimub ainete transport läbi membraani? V: -Passiivtransport- (ei kuluta energiat)-difusioon (aine liigub sinna, kus tema hulk on väiksem; osmoos ( lahusti liikumine selle suunas, kus tema hulk on väiksem; valgukanalid -Aktiivtransport (vajab lisaenergiat)- transportvalgud; Fagotsütoos; (pinotsütoos); ainult läbi valgukanalite. 8. Tsütoplasma koostis ja ülesanded. V: Koostis: vesi, madalamolekulaarsed orgaanilised ühendid (aminohapped, nukleotiidid, mono- ja oligosahhariidid jt.), biopplümeerid, pigmendid jt. Ülesanne: osaleb pidevas liikumises ja seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks 9. Mis on tsütoskelett, selle ülesanded. -on raku tugi- ja liikumissüsteem -koosneb niitjatest valkudest, valgu molekulidest -tagab raku kindla kuju 10. Mis on kromosoom, selle ehitus. V: DNA ja valgu molekulide kompleks, milles sisalduvad geenid määravad pärilikke tunnuseid. 11. Iseloomusta looma-, taime-,seene- ja bakterirakku.
kõrgemat järku ruumiliste struktuuride taastumine.Valgud, mis reguleerivad rektsioonide kiirust nim. ensüümideks. Näiteks inimese süljes süljes esinev valk amülaas lagundab tärklist. Valgud kuuluvad ka kõigi rakuorganellide koostisse. Valkudel on mitmeid ülesandeid: ehituslik, transportlik, energeetiline, kaitslik, retseptor, regulatoorne. Kontraktsioonivalkudeks nim. valke, millel on võime muuta oma struktuuri. Nukleiinhapped biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Eristatatke desoksüribonukleotiinhape (DNA) ja ribonukleiinhape (RNA). DNA on moodustunud lämmastikaluse (AT, G=C), desoksüriboosi ja fosfaatrühma ühinemisel. DNA koosneb kahest ühinenud ahelast, koospüsimise aluseks on kompelmentaarsusprintsiip (nukleotiidide üksteisele vastavus). DNA ja RNA esimest järku struktuuriks nim nukleotiidide järjestust molekulis. Teist järku strukt DNA'l on keerdunud biheeliksisse. DNA põhiülesanne on päriliku
Tööleht: Valgud ja nukleiinhapped. 1. Võrrelge antud struktuure ja kirjutage, milliste ainete koostisesse need monomeerid kuuluvad ja kuidas neid monomeere nimetatakse. Kuulub: DNA koostisesse. Kuulub valgu koostisesse. Nimetus: C - tsütosiin Nimetus: aminohape 2. Uurige polüpeptiidi struktuurvalemit. Tõmmake joon alla (märkige värviliselt) peptiidsidemetele. Eraldage kaldjoonega aminohapped üksteisest! Peptiidside on: ühe aminohappe karboksüülrühma ja teise aminohappe aminorühma vahel tekkiv keemiline side, mis seob eri aminohapped kokku valkudeks. Toimub ribosoomides , reaktiooni tulemusena eraldub vesi. 3. Loetlege valkude ülesanded, koos näidetega! (5) a. Liikumisfunktsioon - kontraktsioonivalgud Aktiin, müosiin. Need on fibrillaarsed voltunud valgud, mis tõmbavad liha...
puriin-ning pürimidiinalusteks. Lämmastikalus koos riboosiga on nukleosiid. Selles on riboos tsüklilises vormis ja side lämmastikuga on sarnane glükosiidi sidemega. Nukleosiidide nimetused: A (adenosiin), G (guanosiin), C (tsütidiin), U (uridiin) ja 2'-desoksüadenosiin A, 2'desoksüguanosiin G, 2'- desoksütsütidiin C ja 2'-desoksütümidiin T. Nukleosiid + hape = ester. Selliseid aineid nimetatakse üldiselt nukleotiidideks. Nukleotiidid on estrid, aga kuna fosforhappe jäägis on veel happelisi vesiniku aatomeid, käituvad nad hapetena. Nt: adenüülhape, guanüülhape, tsütidüülhape, uridüülhape. Kui moodustub fosforhappega ester, tekib väga tähtis aine ehk adenosiin-3',5'-fosfaat. Selle ühendi tähis on cAMP. Ta osaleb rakkudes välise keemilise signaali ülekandmises raku sisemusse. Nukleiinhape- nukleotiid koos oma fosforhappejäägiga moodustab estri koos teise nukleotiidiga ja nii moodustuvad oligonukleotiidid ja
Erinevad ehitusmaterjalid III 1. Mis on kopolümeerid? Polümeerid on kõrgmolekulaarsed ühendid, kus makromolekul koosneb korduvatest väiksematest omavahel kovalentse sidemega seotud struktuuriühikutest - monomeeridest - elementaarlülidest. Kopolümeerid- elementaarlülideks on erisugused aatomirühmad -A-B-A-B-A-B-A-B-... ’ 2. Millest koosnevad looduslikud polümeerid? Koosnevad kas ühte liiki monomeerlülidest, näiteksglükoosijääkidest, või erinevatest monomeeridest (aminohapped,nukleotiidid). Polüsahhariidid–tselluloos, kitiin, tärklis. Valgud. Nukleiinhapped (DNA, RNA). Polüpreenid–naturaalne kautšuk. 3. Mis on plastid? Plastid on polümeermaterjalid, mille põhikomponent on polümeerid. Mitmekomponentse süsteemina sisaldavad need põhipolümeerile lisaks mitmeid lisandeid ja abiaineid. 4. Mis on lisandite ja abiainete ülesanne? Lisandite ja abiainete ülesanne on polümeeride tehnoloogiliste ja talitlu...
BIOLOOGIA KONSPEKT Organismide koostis Kogu loodus koosneb anorgaanilistest ja orgaanilistest ainetest. Orgaanilised ained on omased elusloodusele, sest valdav osa neist moodustub organismide elutegevuse käigus. Organismides leiduvad need samad orgaanilised ained, mis eluta looduseski. Kõige enam on rakkudes hapnikku, süsinikku ja vesinikku (need esinevad kõikides organismides). Vähem on rakkudes lämmastikku, fosforit ja väävlit. Neid on vähem sellepärast, et nad esinevad peamiselt valkude ja nukleiinhapete koostises. Kuna neid on organismis väga vaja siis, siis nimetatakse neid kuut elementi makroelementideks (CHNOPS). CHNOPSi elemendid moodustavad 98% raku keemiliste elementide koostisest. Mikroelementideks nimetatakse 16 elementi, mida on rakkudes väga vähe, kuid on sellegi poolest väga olulised. (K, Cl, Ca, Na, Mg, Fe, Zn, Cu, I, F jt). Organismides on kõige rohkem anorgaanilisi aineid. Nende sisa...
Maltoos - Linnasesuhkur 4. Millised süsivesikud täidavad ehituslikku ülesannet (2)? Tselluloos ja Kitiin 5. Milline aine on organismide esmane energiaallikas? Glükoos 6. Mis on taimede tähtsaim varuaine? Tärklis 7. Millised orgaanilised ained annavad kõige rohkem energiat? Rasvad 8. Nim lipiidid, mis täidavad ehituslikku ül. (2) Fosfolipiidid, vahad 9. Mis on valgu monomeerideks ja millised sidemed neid koos hoiavad? Aminohapped, Peptiitsidemed 10. Millised nukleotiidid esinevad nii DNA kui ka RNA molekulis (3)?ACG 11. Milline nukleotiid esineb ainult: A) Dna molekulis? T B) RNA molekulis?U 12. Milles seisneb komplementaarsus DNA molekulis? Kahes ahelas on nukleotiidid rangelt paarides. A-T C-G 13. Mitmest ahelast koosneb DNA molekul ja kuidas seda nim? Millised sidemed ahelaid koos hoiavad? 2, Biheeliks, Vesiniksidemed 14. Millised on DNA kaks ül? Päriliku info säilitamine ja edasikandmine rakust rakku 15
lämmastikalusest, sahhariidist desoksüriboos ja fosfaatrühmast. DNA koostises on neli erinevat desoksüribonukleotiidi (lühendatult nukleotiidi). Nende erinevused tulenevad üksnes monomeeride koostisse kuuluvast neljast erinevast lämmastikalustest; sahhariid desoksüriboos ja fosfaatrühm on kõigil neljal nukleotiidil ühesugused. DNA lämmastikalused on adeniin (A), tümin (T), tsütosiin (C) ja guaniin (G). Pärilik info tulenebki nende nelja monomeeride järjestusest – millised nukleotiidid millises järjekorras on DNA molekulis. Molekulaargeneetika on teadusharu, mis uurib pärilikkusega seotud protsesse molekulaarsel tasemel. Mitmete molekulaargeneetiliste protsesside seas eristatakse kolme universaalset põhiprotsessi: o DNA süntees e. replikatsioon, o RNA süntees e. transkriptsioon, o valgu süntees e. translatsioon. Molekulaargeneetika uurib molekulaarsel tasemel, kuidas ja millal DNA molekulides
võimaldab valkudel täita ainuoaseid ülesandeid. Nt. lihasraku ehituses olevad valgud (müofibrillid) muudavad välismõjutuste tagajärjel oma mõõtmeid ja selle tulemusena lihasrakk kas lüheneb või pikeneb. Samas kõik valgu molekulid ei muuda oma kuju karvade, ripsmete ja juuste koostises olevad valgud ei muuda kunagi iseseisvalt ona mõõtmeid. Nukleiinhapped Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Eristatakse kahte tüüpi nukleiinhappeid: desoksüribonukleiinhape (DNA) ja ribonukleiinhape (RNA). Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Nukleotiid koosneb süsivesikust (S), P fosfaatrühmast (P) ja lämmastikalusest (A). S A Desoksüribunukleiinhape ehk DNA
ja T (tümiin). DNA on keeruka struktuuriga ühend, mis on moodustunud koleme molekuli lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. Kaheahelaline biheeliks on paljude füüsikaliste ja keemiliset tegurite suhtes küllalt vastupidav. See tagab ka kogu päriliku info esinemise vähemalt kahes koopias. Ribonukleiinhape ehk RNA on biopolümeer, mille monomeeriks on ribonulkeotiidid. RNA koostisesse kuuluvad nukleotiidid on kolme osalised, on moodustunud lämmastikaalusest, riboosist ja fosfaatrühmast. Nukleotiidid, mis RNA-s esinevad on U (uratsiil), C, G ja A. RNA-d on kolme sorti mRNA, tRNA ja rRNA. mRNA- informatsioonii RNA, päriliku info ülekanne rakutuumast ribosoomidesse. tRNA- transpordi RNA, aminohapete transportimine tsütoplasmast ribosoomidesse. rRNA- ribosoomi RNA, valkude süntees ribosoomides.
spetsiaalsete proteiinide ensüümide kasutamine keemilises reaktsioonis. Substraatlik aine läheb ensüümi juurde, sobib aktiivtsentrisse, ensüüm muudab ta teiseb aineks ehk muundatatakse ära, kui ei sobi tuleb välja. Reaktsiooni kiirus tõuseb proportsionaalselt ensüümi sisalduse suurenemisega. Ensüümkatalüüs on vajalik vitamiinide koeensüümiks saamiseks 6. Nukleiinhapete biokeemia. Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerid on nukleotiidid. Nukleotiidid koosnevad lämmastikalusest, suhkrust ja fosforhappejäägist. DNA molekul RNA molekul TUNNUS monomeeri desoksüribonukleotiid ribonukleotiid nimetus monomeeri ehitus: a. adeniin a. adeniin a)lämmastikualus guaniin guaniin b)sahhariid tsütosiin tsütosiin c)happejääk tümiin uratsiil
Nukleiinhapped Helerin Margus 11.05.2008 Sissejuhatus 1. Mis on DNA? 2. DNA kromosoomides 3. Mitokondriaalne DNA 4. Mis on RNA? Mis on DNA? DNA -desoksüribonukleiinhape DNA Molekul, mis kannab endas kogu pärilikku ehk geneetilist informatsiooni (1944) DNA struktuur (avastamine) 1953 James D. Watson ja Francis H. C. Crick DNA kaksikheeliksi struktuur DNA struktuur DNA on kaksikahelaline polümeer, mis koosneb nukleotiididest Nukleotiid 1. suhkrujääk 2. Fosfaatrühm 3. tsükliline lämmastikalus DNA struktuur Nukleotiid 1. Suhkrujääk 2. Lämmastikalus 3. Fosfaatjääk Nukleosiid 1. Suhkrujääk 2. Lämmastikalus DNA struktuur Lämmastikalused: Adeniin (A), Tümiin (T), Tsütosiin (C) ja Guaniin (G) DNA struktuur 1. Selgroog ehk ühesuguse lüli kordus suhkrujä...
2. regulaatorgeenid kontrollivad struktuurgeenide avaldumist. TRANSKRPITSIOON I. Koht: · Eeltuumsed- tsütoplasmas · Päristuumsed tuumas, mitokondrites, kloroplastides. II. Aeg: · Eeltuumsetel - kogu raku eluea jooksul · Päristuumsetel enamuse rakutsükli ajast va mitoos ja meioos (siis ei toimu) III. Eeldused: 1. Üksikahelaline DNA lõik seda nimetatakse pluss ahelaks ,,+" ahel. 2. Ensüümid: RNA polümeraas 3. Energeetilised faktorid ATP 4. Nukleotiidid RNA koostises 5. Protsessi kontrollivad ja reguleerivad valgud IV: Olemus: Kopeerimistüüpi matriitsreaktsioon V: Komplementaarsus DNA lähteahel G C T A Sünteesitav RNA C G A U ahel VI: Tulemus: 1. Transkriptsioonil moodustuvad kõik 3 tüüpi RNA molekulid 2. Tekivad RNA eelmolekulid, mis vajavad täiendavat töötlust: · eelmolekulist kas eemaldatakse teatud lõigud · jaguneb teatud fragmentideks · lisatakse teatud järjestused
*valkude liikumisfunk võib tuua algloomade vuburite ja ripsmete liikumisel.*Valkude energeetilist funkt-organismile algab vajalike valkude lagundamine energia saamiseks alles pärast pikka nälgimist, kui lip ja sah on otsas.*valgud täidavad organismis ensümaatilist,ehituslikku ,transport, retseptor,regulatoorset,kaitse,liikumis,ja energeerilist funkt.*nuklhap on biopolümeerid,mille monomeerideks on nukleotiidid.2 tüüpi: desoksüribonukleiinhape (DNA) ja ribonukleiinhape(RNA)*DNA ehitus*dna on biopolumeer,mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid.*A- adenosiinfosfaatG-guanosiinfosfaat C-tsütidiinfosfaatT-tümidiinfosfaat.*Desoksüribonukleotiid on keeruka strkt ühend,mis on moods 3 mol-lämmastikalus,desoksüriboosi ja fosfaatrühma- liitumisel.*iga düsoksüribonukleotiidi koostises esineb 1 neljast lämalusest:adeniin(A) ,guaniin(G), tümiin(T)tsütosiin(C)
ANATOOMIA-Bioloogia teadus, mis uurib organismide ehitust. BIOLOOGIA-Teadus, mis uurib elu kõiki ilminguid. BIOSFÄÄR- Maad ümbritsev elu sisaldav kiht. ETOLOOGIA-Loomade käitumist uuriv bioloogia. FÜSIOLOOGIA-Bioloogia teadus, mis uurib organismide talitlusi ja nende regulatsiooni. HUMORAALNE REGULATSIOON- Organismi elundkondade talitlusi reguleeriv (pealmiselt veres esinevate) hormoonide vahendusel. LOODUSSEADUS- Teaduslike faktide üldistus, mis võimaldab selgitada mitmeid loodusnähtusi. Loodusnähtuste püsiv korduvus. MOLEKULAARBIOLOOGIA- bioloogia teadus, mis uurib elu molekulaarset taset. NEURAALNE REGULATSIOON- närvisüsteemi vahendusel toimuv loomorganismi elundite ja elundkondade talitluste regulatsioon. POPULATSIOON- Samal ajal ühel territooriumil elavate ühte liiki isendite kogum, kes võivad omavahel vabalt ristuda. PÄRILIKKUS-Eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanemateg...
Viimased jagunevad: protistid, taimed, seened, loomad. Viirused pole miski neist. Raku ümber on rakumembraan. Eukarüootse raku sees on tsütoplasma ja organellid. TUUM nagu päristuumne. Tsütoplasma peamiseks koostaineks on vesi, millest on lahustunud anorgaanilisi ja organaanilisi aineid. Anorgaanilised dissotsieerunud olekus, osalevad paljudes biokeemilisest reaktsioonides, tagavad raku sisekeskkonna püsiva pH. Muidu veel aminohapped, nukleotiidid, mono-ja oligosahhariididid, orgaanilised happed ja veel. Biopolümeeerid: polüsahhariidid, valgud, nukleiinhapped. Ainevahetuse vaheproduktid. Tsütoplasma ei peatu kunagi, toob organelle kokku. Rakutuumal on kahest membraanist koosnev tuumaümbris. Poorid on seal ja ega ilma nendeta ained ei pääseks tuuma ega sealt välja. Membraanid muidu on kõikjal sama ehitusega. Tuumas on karüoplasma. Seal on DNA, valgud, RNA, madalmolekulaarsed ühendid. Kromosoomid väga peened ja tähtsad niidid
· varuülesanne munavalge valk albumiin varutoiteaine linnu loote arengul, rinnapiimas valk kaseiin HIV selle mõjul lakkab organismis antikehade teke ning inimesel langeb immuunsus (nakatumine tupe või sperma vedelike, rinnapiima või vere kaudu) AIDS omandatud immuunpuudulikkuse sündroom (HIV nakkuse lõppstaadium) 6. Nukleiinhapped kui biopolümeerid · monomeeriks nukleotiidid DNA koostises adenosiinfosfaat (A), guanosiinfosfaat (G), tsütidiinfosfaat (C), tümidiinfosfaat (T) DNA - RNA - ribonukleiinhape desoksüribonukleiinhape Monomeer desoksüribonukleotiid ribonukleotiid Süsivesik e sahhariid desoksüriboos riboos
tuumad. Hakkasid tekkima erinevate ainete aatomid kuni rauani, kuid siis ainete teke lakkas, sest temperatuur langes. Edaspidi ülejäänud ained moodustusid supernoovades tuumareaktsioonide jõul. 300 000 aastat peale Suurt Pauku tekkis mikrolaine kiirgus. 1000 miljonit peale maailma algust hakkasid moodustama tähed ja protogalaktikad. 4,5 miljonit aastat tagasi hakkasid moodustuma mitmesuguste gaaside vaheliste reaktsioonide tulemusena lihtsad, orgaanilised ühendid, nende hulgas aminohapped, nukleotiidid ja suhkrud, järgmisel etapil toimus nende ühendite polümeriseerumine ja kolmandal etapil organiseerusid polümeersed orgaanilised suhteliselt püsivad, keskkonnast eristuvateks molekulide kogumiteks, ning sellel ajal saadi energiat peale päikesekiirguse veel kosmilisest-, radioaktiivsest kiirgusest, ning õhuelektrist ja vulkaanilisest tegevusest. Nende eelduste põhjal hakkas tekkima maakerad. Ürgaegkonnas moodustus maakera vahevöö ja maakoor, ning tekkis õhk- ja vesikond
vereplasmavalgud Kvaternaarstruktuur- mitme polüpeptiidi ja gloobuli ühinemisel (hemoglobiin), ühendatud vesiniksidemetega · Denaduratsiion ehk valgustruktuuri muutumine, kus ävitatakse valgu kõrgemat järku struktuur- mehaaniline tee, kõrge temperatuuriga, kiirguse teel, keemilisel teel · Renaturatsioon- taastumine Nukleiinhapped, DNA, RNA DNA- desoksuribonukleiinhape RNA- ribonukleiinhape kõik nukleiinhapped koosnevad - nukleotiitidest nukleotiidid moodustavad pikki ahelaid. 1.Nukleiidid- koosnevad 3 komponendist: 1. Monosahhariid 2. Fosfaatrühm 3. Lämmastikalus( A-adeniin, T- tümiin, C- tütosiin, G- guaniin) A=T ja C=G 2.DNA ehk desoksüriboos- Säilitab infot, koosneb 2-st omavahe ühendatust ahelast 3.RNA ehk riboos- realiseerib pärilikkuseainet. 3 tüüpi: 1. mRNA ehk info transport DNA-lt ribosoomi 2. RRNA ehk ribosoomi RNA- kinnitub ribosoomi külge 3. tRNA ehk trantspordi
b) Sahhariidide põhiülesanne rakus on 2) olla energeetiliseks varuaineks c) Steroidid on 1) vees mittelahustuvad lipiidid 3) Leia omavahel sobivad paarid ja ühenda numbrid tähtedega 1) antikehad b) kaitsefunktsioon 2) hormoonid a) humoraalne funktsioon 3) lihaste valgud c) liikumisfunktsioon 4) ensüümid e) biokeemiliste reaktsioonide kiiruse regulatsioon 5) nukleoproteiinid d) valgu kompleks nukleiinhappega 4) Täida lüngad a) aminohapped on valkude monomeerideks. b) nukleotiidid on biopolümeeride monomeerideks. c) monosahhariidide jäägid on polüsahhariidide monomeerideks. 5) Kas ei või ja? Vale väite puhul lisa õige a) tärklis kuulub oligosahhariidide hulka / õige b) vesi aitab hoida organismisisest t0 püsivana / õige c) glükoos kuulub polüsahhariidide hulka / õige d) sahharoos kuulub oligosahhariidide hulka / õige e) vahad kuuluvad lipiidide hulka / õige f) RNA tüüpe on palju 6) Leidke kui palju saab Teie organism energiat, kui sõite l00g
Taimed omandavad fosfaati maapinnalt.Edasi toituvad taimedest taimtoidulised loomad ,kes oma korda on toiduks lihasööjatele.Pärast looma või taime surma see laguneb ka ja tagastakse fosfaadid uuesti mulda.Sademeveed võib kanda fosfaadid tagasi ookeani või siduda taas kivimitesse. Bioloogiline tähtsus Ø Fosfaatide peamine bioloogiline tähtsus seisneb selles, et nad on nukleotiitide komponendid. Ø Nukleotiidid toimivad raku sees energia salvestajatena (ATP) ning kokkuühendatult moodustavad nukleotiitidehappe DNA ja RNA . Ø DNA molekulis olev kaksikheeliks on võimalik vaid tänu fosfaattesrile. Ø Fosfor etendab olulist osa inimeste ja loomade teatud anatoomiliste struktuuride ülesehitamisel. Ø Näiteks luude ja hammaste tugevus tuleneb klatsumfofaadist. Ø Samuti toimib fosfor puhverainena, säilitades inimorganismis happe-aluse tasakaalu. Ringlus Ø
EVOLUTSIOON I (õp. lk. 8-25) EVOLUTSIOONI VORMID & NÄITED 1. Füüsikaline evolutsioon (Suur Pauk) - Tekkisid molekulid, aatomid → planeedid 2. Keemiline evolutsioon - Anorgaanilistest ühenditest (atmosfääri gaasidest - süsinikuühendid, lämmastik, metaan jne) tekkisid lihtsamad orgaanilised ühendid (monosahhariid, aminohapped) ja nendest omakorda keerulisemad orgaanilised ühendid (polüsahhariidid, valgud, nukleotiidid) 3. Bioloogiline evolutsioon - elusorganismide teke ja areng, kõikide elusolendite väljakujunemine ja mitmekesistumine 4. Sotsiaalne evolutsioon - inimühiskonna areng LAMARCKI JA DARWINI EVOLUTSIOONITEOORIAD J. B. Lamarck (prants.) 19. saj. - Väitis, et elu on ise maale tekkinud, mitte jumala loodud - Keerulisemad organismid on lihtsamatest arenenud Keskkonna muutu...
struktuuriühikutest elementaarlülidest. Looduslikud polümeerid: polüsahhariidid (tselluloos, kitiin, tärklis), valgud, nukleiinhapped (DNA, RNA). Polümeerid on väga suured molekulid, moodustunud kui sajad monomeerid liituvad pikkadeks ahelateks. 2. Nukleotiidide lühiiseloomustus. Nukleotiidid on orgaanilised molekulid, mis moodustavad suuri biopolümeere- nukleiinhappeid, näiteks DNA ja RNA. Nukleotiidid on DNA ja RNA molekuli alaüksused, mis koosnevad lämmastikalusest (N-alus), suhkrust (riboos või desoksüriboos) ja fosfaatrühmast. Lämmastikalused on kas puriini või pürimidiini derivaadid. Puriinid: kahte lämmatikku sisaldava tsükliga ühendid, adeniin ja guaniin nii RNA kui DNA struktuuris Pürimidiinid: ühe tsükliga ühendid, tsütosiin nii RNA kui DNA; tümiin DNA ja uratsüül RNA koosseisus. Nukleotiidid
Evolutsioon Nimi Kool Klass Evolutsioon Mis on evolutsioon? Evolutsiooni vormid Füüsikaline evolutsioon Keemiline evolutsioon Bioloogiline evolutsioon Elu areng Maal Evolutsiooni tõendid Mis on evolutsioon Evolutsioon on ladina keelne sõna, mis tähendab lahtirullumist. Evolutsioon on pöördumatu ajalooline areng, järkjärguline mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumine. Enamasti peetakse evolutsiooni mõiste kasutamisel silmas elu arengut Maal. Võib eristada nelja evolutsioonivormi: Füüsikaline evolutsioon Keemiline evolutsioon Bioloogiline evolutsioon Sotsiaalne evolutsioon Evolutsiooni vormid Füüsikaline evolutsioon Füüsikaline evolutsioon on ebapüsvate elementaarosakestest raskemate aatomite, tähetede, planeetide ja galaktikate teke ning edasine areng. 15 miljardit aastat tagasi tekkis universum. 5 miljardit aastat...
22. Lihtvalgud koosnevad vaid AH jääkidest. Liitvalgud koosnevad ka mittevalgulisest osast: 23. Valgustruktuurid: · Globullaarsed. · Fibrillaarsed. 24. Renaturatsioon on valkude kõrgemat järku struktuuri taastumine, denaturatsioon nende hävitamine. 25. Valkude ülesanded organismis: · Energeetiline. · Kaitseline. · Varuaine · Toksilisuse · Transport jne. 26. Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. 27. DNA molekuli ülesanded organismis: päriliku info säilitamine ja selle täpses ülekandmises raku jagunemise käigus tütarrakkudele.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
