1. Mis on glükoosi lagundamise eesmärgiks? Energia saamine 2. Millest koosneb DNA nukleotiid(joonis)? Fosfaatrühm,desoksüriboos ja lämmastikalus 3. Selgitage mõisteid:nukleotiid,biheeliks,komplementaarsusprintsiip,biopolümeer nukleotiid-nukleiinhappe monomeer,mis on moodustunud lämmistikaluse,5-süsinikulise suhkru ja fosfaatrühma liitumisel. biheeliks-DNA molekul sekundaarstruktuur,mis moodustub vesiniksidemetega ühindatud kahe ahela keerdumisel. komplementaarsusprintsiip-kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete(DNA&RNA)molekulidega,mis põhineb vesiniksidemete moodustumisel. biopolümeer-organismides moodustuv polümeer(valgud,nukleiinhapped jt.). 4. On teada üks lõik DNA-st,leidke selle vastas oleva teise DNA ahela nukleotiidiline järjestus A-T & C-G 5. Selgitage tärklise ja tselluloosi funktsioonide erinevust Tärklis on taimedes energeetilisel otstarbel,aga tselluloos on ehituslikul...
Orgaanilised ühendid- süsnikku sisaldavad ühendid, millest organismid peamiselt koosnevad. Anoorgaanilised ühendid- Kõik ühendid, mis ei kuulu orgaaniliste ühendite alla Biomolekulid- organismides tekkinud orgaanilised ained, näiteks süsivesikud, valgud, lipiidid, nukleiinhapped. Makroelemendid – elemendid, mis moodustavad 99% organismide koostisest, nt süsin, vesinik, lämmastik, hapnik, fosfor ja väävel. Mikroelemendid- elemendid, mida organismides leidub väiksemas koguses, kuid mis on elu seisukohalt siiski hädavajalik. Polaarus-nõrga positiivse ja negatiivse laenguga esinemine ühe molekuli sees. Vesiniksidemed- posiiivse osalaenguga vesinikuaatomite sidemed teise molekuli koostisesse kuulva negatiivse osalenguga aatomitega, nendel sidemetel
3) Aine- ja energiavahetus autotroofid – organismid, kes toodavad orgaanilist ainet päikese 1) Molekulaarne tase – MOLEKULAARBIOLOOGIA JA -GENEETIKA valgusenergia abil (fotosüntees) Biomolekulid – ained, mis ei moodustu väljaspool organismi heterotroofid – vajavad energiaks orgaanilist ainet Sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped : DNA, RNA 4) 3. punkt -> stabiilne sisekeskkond 2) Rakuline tase – TSÜTOLOOGIA püsiv temperatuur (imetajad ja linnud on ainsad püsisoojased Rakk – kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on veel kõik elu organismid, teised on kõigusoojased) omadused. püsiv happesusreaktsioon e. pH ainuraksed – bakterid, protistid
Sahhariididehksüsivesikud on orgaanilised ühendid, mille koostisesse kuuluvad süsinik vesinik ja hapnik. Sahhariidid jagunevad mono, oligo ja polüsahhariidideks: Monosahhariidid on madalmolekulaarsed ühendid, milles süsiniku aatomite arv molekulis on enamasti kolmest kuueni. Mono ja oligosahhariide nimetatakse ka suhkruteks. Riboosja desoksüriboos (viiesüsinikulised monosahhariidid) kuuluvad nukleotiidide koostisse, millest koosnevad nukleiinhapped. Glükoosja fruktoos neid leidub kuuesüsinikulistest suhkrutest kõige enam organismi koostisse, nad on organismis põhilisteks energiaallikateks. Rohelistes taimedes moodustub glükoos fotosünteesi käigus, loomorganismid omandavad seda aga toidust. Oligosahhariidid on madalamolekulaarsed ühendid, mis on enamasti moodustunud kahekolme monosahhariidi omavahelisel seostumisel. Tuntumad oligosahhariidid on maltooslaktoosja sahharoos , kasutatakse energia saamiseks.
ning tekkisid ookeanid Eeldused elu tekkeks ● Elu teke jaguneb kolmeks etapiks: ● Kõigepealt tekkisid orgaanilised lämmastikku sisaldavad ühendid, mis olid nukleiinhapete ja valkude koostisosadeks ● Teises etapis org. ühendid liitusid ja tekkisid suured makromolekulid(nukleiinhapped,valgud) ● Valke vajatakse raku ülesehituseks ● Nukleiinhappeid raku elutegevuse juhtimiseks ● Hüpoteeside kohaselt tekkisid kõigepealt valgud või nukleiinhapped ● Kolmandaks etapiks:koondusid makroelemendid lipiidse membraani sisse ● Tilk ja algeline raku tekke Elu päritolu teooriad ● Aleksander Oparin ja John Haldane ürgsupi hüpotees ● Stanley Miller ja Harold Urey 1953.a ● Mitmeid elu tekkekoha kohta olevaid teooriaid ning hüpoteese Esimesed elusolendid maal ● Puudus osoonikiht ja ultravioletkiirgus oli tugev said algsed organismid ellu jääda vaid sügaval vees
- Mikroelemendid on paljude bioaktiivsete (ensüümid, hormoonid) koostises. Vajab neid elutegevuseks. 6. Milline on anorgaaniliste ja orgaaniliste ainete suhe rakkudes? - Anorgaanilisi aineid on kuskil 80% igas organismis ja ülejäänu on seega orgaaniline aine. 7. Millist keemilist ühendit on organismides kõige rohkem? - Vett (H2O) on kõige rohkem organismides. 8. Reastage protsentuaalse sisalduse alusel järgmised rakkudes esinevad orgaaniliste ühendite rühmad: nukleiinhapped, sahhariidid, lipiidid, valgud. - 1. Valgud 2. Lipiidid 3. Sahhariidid 4. Nukleiinhapped. 2.2 1. Millised on organismides enamlevinud keemilised elemendid? Milliste keemiliste ühendite koostistesse nad kuuluvad? - Hapnik (O), Süsinik (C), Vesinik (H), Lämmastik (N). Nad kuuluvad valkude, lipiidide, nukleiinhapete ja sahhariidide koostistesse. 2. Millises kaalulises vahekorras vajavad organismid mikro- ja makroelemente?
ELU ORGANISEERITUSE TASEMED J. Watson F. Crick 1. Molekulaarne tase sahhariidid, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped (tihedalt, keemia ja füüsikaga seotud) 2. Rakuline tase. elu kõik omadused -siin ilmnevad kõik elu omadused -ainuraksel rakuline tase= organismi tas 3.Organismiline tase (seen, taim, loom, bakter) organellid moodustuvad üksnes rakkudes ja aavad ainult seal täita neile iseloomulikke funkt. 4. Populatsiooniline tase (suguline paljunemine) - popilatsiooni moodustavad ühes paigas elavad ühe liigi isendid (nt: võrtsjärve latikad) -saame uurida sugulist paljunemist 5. Liigiline tase
VIIRUSTE SUURUS JA KUJU Viiruste suurus jääb vahemikku 0,01 ... 0,3 µm. Viiruseid on erineva korrapärase kujuga (kera, pulk, bakteriofaag). gripiviirus tubaka mosaiikviirus bakteriofaag VIIRUSTE UURIMINE Viiruste uurimise tegi võimalikuks elektronmikroskoobi leiutamine 1931 aastal. Elektronfotod: Ebola viirus; Herpes viirus VIIRUSTE EHITUS genoom (DNA kapsiid või RNA) (valguline kate) ümbris valgud VIIRUSTE EHITUS Genoom nukleiinhapped säilitavad pärilikku infot. Kapsiid kaitseb genoomi keskkonnamõjutuste eest ja aitab viiruse genoomi peremeesrakku. Miks peab puuvilju pesema kuuma veega? Kapsiid denatureerub tavaliselt 60 75° C juures. Ümbris tavaliselt peremeesraku membraanist. BAKTERIOFAAGI EHITUS Viirus, mille peremeesrakuks on bakter.
VIIRUSED 12 klassile Triin Marandi 2002 Viirused... Viirused on mitterakulised ainult elusrakkudes paljunevad bioloogilised objektid. Viroloogia teadus, mis uurib viirusi. Elus või mitte elus? Pole ainevahetust Ehituses on olemas valgud ja Ei paljune iseseisvalt nukleiinhapped Pole rakulist ehitust Muteeruvad Ei kasva ega arene Evolutsioneeruvad Elusa ja elutu piirimail Viirused... Suurus: 0,01 ... 0,3 µm (3 miljondikku mm-st) Suurimad viirused on rõugeviirused Millega on viiruseid võimalik vaadelda? Kuju: pulkjas, kerajas, spiraalne, ... parvoviirus adenoviirus papilloomviirus tubaka mosaiikviirus herpesviirus bakteriofaag Viirused...
VIIRUSTE SUURUS JA KUJU Viiruste suurus jääb vahemikku 0,01 ... 0,3 µm. Viiruseid on erineva korrapärase kujuga (kera, pulk, bakteriofaag). gripiviirus tubaka mosaiikviirus bakteriofaag VIIRUSTE UURIMINE Viiruste uurimise tegi võimalikuks elektronmikroskoobi leiutamine 1931 aastal. Elektronfotod: Ebola viirus; Herpes viirus VIIRUSTE EHITUS genoom (DNA kapsiid või RNA) (valguline kate) ümbris valgud VIIRUSTE EHITUS Genoom nukleiinhapped säilitavad pärilikku infot. Kapsiid kaitseb genoomi keskkonnamõjutuste eest ja aitab viiruse genoomi peremeesrakku. Miks peab puuvilju pesema kuuma veega? Kapsiid denatureerub tavaliselt 60 75° C juures. Ümbris tavaliselt peremeesraku membraanist. BAKTERIOFAAGI EHITUS Viirus, mille peremeesrakuks on bakter.
*regulatoorne valgulised hormoonid reguleerivad organismi talitust, nt insuliin veresuhktusisaldust *kaitse antikehad võitlevad antigeenide vastu *liikumine kontraktsioonivalgud *enegereetiline funktsioon suht väike ja pointless. AIDS omandatud immuunpuudulikkuse sünrdoom, mida põhjustab HIV'i nakatumine. HIV haigus, mille toimel lakkab inimese vere rakkudes(lümfosüütides) antikehade teke. 2.5 NUKLEIINHAPPED Nukleiinhapped on bioplümeerid, mille monomeerid on nukleotiidid. DNA e desoksüribonukleiinhape on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. Koosneb neljast nukleotiididst A, G, C, T. Keeruka struktuuriga ühend, mis on moodustunud kolme molekuli lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. I järku struktuur nukleotiidide järjestus molekulis II järku struktuur biheeliks(suhteliselt vastupidav füüsikaliste je keemiliste tegurite suhtes)
Elemendid: Makroelemendid: 1,....% Mikroelemendid: Fe (raud) O(hapnik) 65% Hgb(hemoglbiin) C(süsinik) Se (seleen) H(vesinik) N(lämmastik) P(Fosfor) S(väävel) Aine puudus, mis haigused? 1)Joodi puuduses tuleneb struuma. Tuleb süüa rohkem toite kus on joodiioone. Vee omadused: Maailma parim lahusti Vesi on suure soojus mahtuvusega (püsisoojus) Veel on suurim tihedus 4 C juures Kõrge aurustumis soojus (higistamine) Kapillaarsus (veel liikumine toimub juht soontes) Pindpinevus (saavad joosta mööda vee pinda: vesikirp, vesijooksik jt.) bipolaarne Aineline koostis: Anorg.a. orga.a(elusale rohkem omane) H2O (70-98%) hapnik, süsinik ja vesinik Soolad Happed (HCl) Orgaanilised ained on olulisemad, kuna need on rohkem elusale omasemad. Kationid e positiivselt laetud ioonid (2-...
DNA - DNA on kaheahelaline ( sekundaarstruktuur , spiraalse ehitusega) Molekulides esineb komplementaarsusprintsiip,kus A=T kaksikside ja C=G kolmikside. RNA - Molekulides esineb komplementaarsusprintsiip, molekul koosneb ühest polünukleotiidahelast. A=U , C=G millest koosnevad monomeerid, kuidas neid nimetatakse. Nukleotiid, koosneb lämmastikalusest, riboosist (suhkrust) ja fosfaatrühmast. Sarnasused ja erinevused. Sarnasus: nukleiinhapped, fosfaatrühm, komplementaarsusprintsiip Erinevus: erinevad suhkrujäägid, DNA molekul on pikem 3)Replikatsioon – eesmärk, - päriliku info jõudmine kõikidesse rakkudesse ja selle edasiandmine järglastele sisu, - DNA-ahela kopeerimine enne raku jagunemist. tulemus,- DNA replikatsioon on DNA süntees, mille tulemusena saadakse igast algsest DNA molekulist kaks koopiat. osalevad molekulid, - DNA polümeraas osalevad nukleotiidid, - Praimer
Biomolekul- orgaanilise aine molekul, mis moodustub organismide elutegevuse tulemusena (valgud, lipiidid, sahhariidid, vitamiinid, nukleiinhapped, aminohapped, nukleotiidid). Kuuluvad rakkude ehitusse, ning reguleerivad rakkude talitlusi ja nende omavahelist koostööd. · Bioaktiivsed ained- orgaanilised ühendid, mis juba väikestes kontsentratsioonides mõjutavad organismide ainevahetust ning reguleerivad nende elutalitlusi (ensüümid, vitamiinid, hormoonid). Orgaanilised ained organismides: 1
N-esineb amino ja nukleiinhapetes, vitamiinides O- Vee koostises, osaleb hingamises ja kindlustab toitainete lõhustumise P- Esineb nukleiinhapetes S- esineb vitamiinides ja aminohapetes Biomolekulid- orgaanilised ühendid, mis moodustuvad organismis elu tegevuse tulemusel ( lipiidid, monosahhariidid ja valgu jne ) Biopolümeerid- organismides esinevad molekulid, mis koosnevad paljudest kovalentsete sidemetege Seotud korduvatest struktuuriühikutest. Näiteks : valgud, nukleiinhapped jne Bioloogilised makroelemendid: lipiidid, valgud, sahhariidid, nukleiinhapped Polümeer- keemiline ühend mille molekul koosneb paljudest keemilise sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest Monomeer- väikese molekulmassiga ühend, mis on võimeline liituma iseenda molekuliga, moodustades pikki ahelaid Süsivesikud ehk sahhariidid- on orgaanilised ühendid, mis sisaldavad süsinikku, vesinikku ja hapnikku Süsivesikute ülesanded :
Sahhariidid Valgud Koostis Süsinik Moodustuvad C Hapnik organismide elutegevuse käigus DNA O Nukleiinhapped Vesinik H Biomolekulid RNA Orgaaniline Hapnik aine Koostis O Makro- Bioaktiivsed ained elemendid
elukeskkonnaks paljudele organismidele. Biomolekulid on orgaanilised ühendid, mis moodustuvad organismi elutegevuse tulemusena- näiteks lipiidid, monosahhariidid, valgud jne. Nukleotiidhapped on monomeerid. Valgud olunevad aminohapete järjekorrast ja oleneb lõpplikust kujust. Kui lipiididel on kaksikside siis on ta vedel (õli). Biopolümeerides esinevad molekulid, mis koosnevad paljudest kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest. Näiteks valgud, nukleiinhapped jne. Monomeer on väikese molekulaarmassiga keemiline ühend, mis on võimeline liituma iseenda molekulidega, moodustades pikki ahelaid. Süsivesikud ehk sahhariidid on orgaanilised ühendid, mis sisaldavad süsinikku, vesinikku ja hapnikku. Kõik süsivesikud pole magusad nagu suhkur. Nende ülesanded on: Energeetiline funktsioon – Sahhariide kasutatakse esmase energia allikana, sest süsivesikutest saadakase energia kiirelt kätte. 1 g sahhariidi = 17,6 kj energiat.
Valkudel on erinevad struktuuritasemed: * Primaarne struktuur * Tertsiaarne struktuur * Sekundaarne struktuur * Kvaternaarne struktuur LIPIIDID : Vedelad rasvad(taimsed õlid), tahked rasvad(loomsed rasvad), vahad(taimsed ja loomsed).Taimedes on rasvad energiaallikaks ja seemnetes varuaineks.Liipiidide koostises olevad rasvhapped on olulised energia saamise seisukohast. NUKLEIINHAPPED Nukleiinhapped avastati esmakordselt rakutuumas. Eristatakse kahte tüüpi nukleiinhappeid: desoksüribonukleiinhape (DNA) ja ribonukleiinhape (RNA). 9) VITAMIINID : Vitamiinid on toitainete rühm, mida inimorganism vajab normaalseks funktsioneerimiseks ja arenguks väikestes kogustes. mõningaid vitamiine sünteesitakse keharakkudes. ENSÜÜMID : on bioloogilised katalüsaatorid. Peaaegu kõik avastatud ensüümid on valgud. Ensüümid on tundlikud temperatuuri ja pH suhtes
ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS Ained koosnevad aatomitest ja molekulidest: orgaanilised ja anorgaanilised. Peamised keemilised elemendid elusorganismides on O, C, H, N. Peamised anorgaanilised ühendid: vesi, anorgaanilised soolad. Peamised orgaanilised ühendid: valgud, lipiidid, sahhariidid, nukleiinhapped. keemiline arvud iseloomustus: ehitus, asukoht, funktsioonid element või jaotus, näited ühend süsinik (C) Inimeses 70 kg Evolutsiooni keskne bioelement. struktuurne orgaaniliste kohta u. 16 kg Orgaaniliste ainete koostises ainete koostiskomponent; (lihastes rohkem lipiidides, süsivesikutes, CO2-s, mis on vajalik
tsentrioolides. 10.Prokarüootide hulka kuuluvad: 1) viirused, 2) algloomad, 3) kõik üherakulised organismid, 4) bakterid, 5)väikesemõõtmelised seened. 11. Autotroofide hulka ei kuulu: 1) fotosünteesivad bakterid, 2) seened, 3) rohelised taimed, 4 kemosünteesivad bakterid, 5) vetikad. 12.Membraani ei esine: 1) rakutuumal, 2)mitokondril, 3) ribosoomil, 4) kloroplastil, 5) vakuoolil. 13. Kromosoomide koostises on põhiliselt: 1) rasvad ja valgud, 2) nukleiinhapped ja valgud, 3) vaid nukleiinhapped, 4) ainult valgud, 5) süsivesikud, lipiidid ja valgud. 14. Võrrelge baktereid ja päristuumseid rakke. Leidke kolm ühist tunnust. 1. Ühe rakulised ; 2. Aeroobid ; 3.Kujult sarnased. 15. Kuidas nimetatakse allpool kirjeldatud organelli? Mis on tema peamiseks ülesandeks rakus? See on kõigile eukarüootsetele rakkudele teatud arenguetapil iseloomulik organell. Valgusmikroskoobis on
Markoelemendid: keemiline lement, mida organismid vajavad elutegeuseks palju O-hingamine, biomolekulide koostisosa,56%inimesest toidus, biomolekulides C-biomolekulide koostises, 21%inimesest-süsihappegaasis H-esineb aminohapete koostises,vesiniksideme moodustamiseks, 10 % inimesest-valkudes N-kehavalkudes, hormoonides, 3% inimsest-toidus P-luukes, 1%inimsesest-riisis, lihas, juustus S-valkude moodustamiseks, toidu seedimiseks, insuliini tootmiseks-vitamiinides, ubades, kapsas Mikroelemendid: Na/K-tagab rakkude elutegevuse, rärviimpulsside moodustamiseks Ca-esineb luude koostises, vere hüübimine, vererõhu reguleerimine, lihaste kokkutõmbed Mg-esineb klorofülli koostises, alandab vererõhku, lõdvestab lihaseid Cl-maohappe sünteesi aluseks, närviimpulsside teke Fe-esinb hemoglobiini koostises, verele annab värvuse, valkude ja ensüümide koosisosa I-vaja kilpnäärme normaalseks tegevuseks F-kaitseb kaariase eest, ladestab kaltsiumi NH2-tagab ...
1.1 elu omadused Bioloogia uurib elu. Elu määratlemine on võimalik ainult mitme tunnuse koosesinemise kaudu. Aineid, mis väljaspool organismi ei moodustu nimetatakse Biomolekulideks. Näiteks sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped ja vitamiinid. Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil. Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu omadused. Kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat. Aine- ja energiavahetus on 1 elu tunnus, mis esineb kõikidel organismidel. Elu tunnused: Paljunemine ja areng, sisekeskonna stabiilsus, aine- ja energiavahetus, biomolekulide esinemine, pärilikkus, reageerimine ärritusele. 1
ORGAANILISED AINED RAKKUDESMis Osalevad närviimpulsi moodustumises, veebilansi iseloomustab orgaanilist ainet? hoidmises, veres, raku tsütoplasmas, Sisaldavad alati süsinikku (C)Tekivad transpordiprotsessid raku tasandil. Kaltsium Ca70 organismidesSisaldavad rakkudele kättesaadavat kg kohta umbes 1 kg Luu- ja kõhrkoe koostises, vere energiat.Süsivesikud, lipiidid, valgud, hüübimine, lihastes (krampide vältimiseks), nukleiinhapped.(Bioaktiivsed ained on ensüümid, reguleerib vee hulka organismis. Magneesium vitamiinid, hormoonid, antibiootikumid, mürgid.) Mg70 kg kohta umbes 19 g Klorofülli, luude, ORGAANILISED AINED RAKKUDESMis rakukesta koostises, närvisüsteemi talitluseks.Kloor iseloomustab orgaanilist ainet? Cl70 kg kohta umbes 95 g Närviimpulsside teke ja Sisaldavad alati süsinikku (C)Tekivad levik, mao soolhappe sünteesiks
valkudes võib esineda veidi üle 20 aminohappe. Kõiki looduslikke aminohappeid siiski üldvalem H2N CHR - COOH ei kirjelda. Kiraalsus, optiline aktiivsus. stereospetsiifilisus Sahhariidid: mõiste, koostis, klassifikatsioon Rida kaks: Nukleiinhapped: üldstruktuur, komponendid. Kõrgmolekulaarsed polünukleotiiidid. Hüdrolüüsil lõhustuvad nukleotiidideks, pürimidiinalusteks, süsivesikuks ja fosforhappeks. Vastavalt süsivesikkomponendile jaotatakse nukleiinhapped ribonukleiinhapeteks (RNA) ja desoksüribonukleiinhapeteks (DNA). Mõnevõrra erinevad RNA ja DNA üksteisest nende koostises leiduvate lämmastikualuste poolest. RNA- adeniin, guaniin, tsütosiin, uratsiil, tümiin aga puudub. DNA-adeniin, guaniin, tsütosiin, tümiin, uratsiil puudub. DNA- desoksüribonukleiinhapped, paiknevad rakutuumades (erandiks munarakud, kus osa DNA-st paikneb tsütoplasmas). RNA- ribonukleiinhapped, paiknevad peamiselt tsütoplasmas (90%), vähem rakutuumas
kuid lihtsuse huvides kasutatakse tihtipeale ka nendest rääkides molekuli mõistet. Lisaks: Biomolekul on molekul, mis moodustub organismis metabolisimi käigus. Biomolekulid koosnevad enamasti süsinikust ja vesinikust ning lämmastikust, hapnikust, fosforist ja väävlist; teisi keemilisi elemente on biomolekuli inkorporeeritud märksa harvem. Biomolekulide hulka kuuluvad sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid jt. Mitmeid biomolekule on võimalik sünteesida. Makromolekul on keemias väga suure molekulmassiga molekulid. Enamasti kasutatakse mõistet biokeemias. Traditsiooniliselt arvatakse siia biopolümeeridest nukleiinhapped, valgud (näiteks hemoglobiin), süsivesikud ja lipiidid, ning mitte polümeersetest molekulidest mitmed tsüklilised molekulid. Makromolekulid tekivad tavaliselt polümerisatsiooni tulemusena.
vereplasmavalgud Kvaternaarstruktuur- mitme polüpeptiidi ja gloobuli ühinemisel (hemoglobiin), ühendatud vesiniksidemetega · Denaduratsiion ehk valgustruktuuri muutumine, kus ävitatakse valgu kõrgemat järku struktuur- mehaaniline tee, kõrge temperatuuriga, kiirguse teel, keemilisel teel · Renaturatsioon- taastumine Nukleiinhapped, DNA, RNA DNA- desoksuribonukleiinhape RNA- ribonukleiinhape kõik nukleiinhapped koosnevad - nukleotiitidest nukleotiidid moodustavad pikki ahelaid. 1.Nukleiidid- koosnevad 3 komponendist: 1. Monosahhariid 2. Fosfaatrühm 3. Lämmastikalus( A-adeniin, T- tümiin, C- tütosiin, G- guaniin) A=T ja C=G 2.DNA ehk desoksüriboos- Säilitab infot, koosneb 2-st omavahe ühendatust ahelast 3.RNA ehk riboos- realiseerib pärilikkuseainet. 3 tüüpi: 1. mRNA ehk info transport DNA-lt ribosoomi 2. RRNA ehk ribosoomi RNA- kinnitub ribosoomi külge 3. tRNA ehk trantspordi
Liikumise - algloomade viburid, ripsmed, lihaskoe valgud, mitooso kääviniidid. Varuaine - munavalge, piim (kaseiin). Kaitse - antikehad, verehääbimisvalgud, kattevalgud. Toksiline - putukate mürgid nt mesilased; madude mürgid. Valgu liigtarbimine kahjustab neerusid ja maksa, viib välja kaltsiumi. Ergeetiline - 1g valkude lõhustumisel vabaneb 17,6 kJ energiat Nukleiinhapped jaotuvad: DNA (desokülibonukleiinhape) ja RNA (ribonukleiinhape) Kõik nukleiinhapped koosnevad - nukleotiinidest. Nukleotiinid moodustavad pikki ahelaid. DNA ehitus 4lämmastikualust, A- adeniin G - guaniin T - tümiin C - tsütosiin Komlementssrsus A=T G=C 2.5 Nukleiinhapped 2.5 Nukleiinhapped Nukleiinhapped jaotuvad: · DNA (desoksüribonukleiinhape) · RNA (ribonukleiinhape) Kõik nukleiinhapped koosnevad- nukleotiitidest. Nukleotiidid muudustavad pikki ahelaid. Igas nukleoituud koosneb kolmest komponendist: · Viiesüsinukuline suhkur (pentoos)
VALGUD 24/09/09 Miks üldse rakkudel on vaja DNAd? Elusa raku muudab elusaks rakuks kõik need biokeemilised reaktsioonid, mis nendes rakkudes toimuvad ja need biokeemilised reaktsioonid toimuvad neis rakkudes ainult tänu sellele, et meil on olemas valgud, katalüsaatorid, mis neid reaktsioone teostavad. Ehk teisisõnu, valgud on tegelikult need, mis teevad elusast rakust elusa raku. DNA ainuke roll on säilitada infot, kuidas need valgud kokku panna. Me juba teame, et nukleiinhapped on polümeerid, millede monomeerideks on nukleotiidid. Valgud on ka polümeerid, millede monomeerideks on aminohapped. Kui nukleotiidid polümeriseerusid, siis nende vahele moodustusid fosvodiestersidemed. Valgu molekulis ühendavad aminohappeid peptiidsidemed. Erinevaid aminohappeid on 20. Keemiline mitmekesisus aminohapete seas on suur. Üks kõik milliseid reaktsioone ei oleks vaja rakkudes katalüüsida või ükskõik milliseid struktuure, meil ei oleks vaja valkude abil rakkudes kokku
Liikumise Algloomade viburid, ripsmed, lihaskoe valgud (aktiin, müosiin), mitoosi kääviniidid Varuaine Munavalge, piim (kaseiin). Kaitse Antikehad, verehüübimisvalgud, kattevalgud. Toksiline Putukate mürgid nt mesilased; madude mürgid (kesknärvisüsteem kobra). Valgu liigtarbimine kahjustab neerusid ja maksa, viib välja kaltsiumi. Energeetiline Väga madal 1g valkude lõhustumisel vabaneb 17,6 kJ energiat. NUKLEIINHAPPED Nukleiinhapped jaotuvad : DNA (desoksuribonukleiinhape) ja RNA (ribonukleiinhape). kõik nukleiinhapped koosnevad - nukleotiitidest. nukleotiidid moodustavad pikki ahelaid. Iga nukleotiid koosneb kolmest komponendist : viiesüsinikuline suhkur (pentoos). DNAs - desoksüriboos ja RNAs - riboos. lämmastikalus fosfaatrühm DNA EHITUS 1) DNA esmane struktuur - nukleotiidijääkide hulk ja järjestus DNA üksikahelas.
aine- ja energiavahetus, stabiilne sisekeskkond, reageerimine ärritustele, paljunemine ja areng. · Organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul talitluslikul regulatoorsel tasandil. - Biomolekulid sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid. Väljaspool organisme ei moodustu!! Elusolendite keerukam organiseeritus algab biomolekulidest. - Elusloodusele omane mitmetasemeline organiseeritus väljendub raku, organismi, liigi, ökosüsteemi tasandil. - Väljendub protsessides, mis kõigil nimetatud tasanditel toimuvad. - Kõigil tasanditel toimub protsesside regulatsioon. Biomolekulide esinemine on üks elu tunnus.
1. Anorgaanilised ained organismides on vesi, soolade ühendid. 2. Orgaanilised ained organismides on valgud, suhkrud, lipiidid ja nukleiinhapped. 3. Makroelemendid on mittemetallid: süsinik, hapnik, vesinik, lämmastik, fosfor, väävel. Mikroelemendid: raud, tsink, kaltsium, jood, magneesium, fosfor jne. 4. Keemiliste elementide ülesanded organismis: · C (süsinik) moodustab erinevaid molekulaarseid struktuure: lineaarsed (nt. valgud), hargnevad (nt. glükogeen), tsüklilised (nt. steroidhormoonid). · O (hapnik) aeroobsetes organismides oksüdeerija. Hapniku kaasabil lõhustatakse orgaanilised ühendid anorgaanilisteks
toimumise paika. Transpordi RNA ülesandeks on molekuliga ribosoomidesse saabunud deneetilise info lahtimõtestamine. Ensüümid alandavad reaktsiooni Vitamiinid Vitamiinid on toitainete rühm, millesse kuuluvad madalmolekulaarsed orgaanilised bioaktiivsed ühendid, mida inimorganism vajab normaalseks funktsioneerimiseks ja arenguks väikestes kogustes Desoksüriboos- Desoksüriboos (vanem nimetus ka tüminoos) on pentooside hulka kuuluv süsivesik Nukleiinhapped- Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Oligosahhariidid- Oligosahhariidid on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mis organismides on valdavalt moodustunud kahe-kolme monosahhariidiomavahelisel ühinemisel. Polüsahhariidid Polüsahhariidid on kõrgemolekulaarsed orgaanilised ühendid (polümeerid), mille ehituslikeks lülideks (monomeerideks) on monosahhariidid. Tärklis- Looduses on tärklis peamiselt taimede varuaine,
BIOLOOGIA II KT 1. Nukleiinhapped Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Eristatakse kahte tüüpi nukleiinhappeid: · Desoksüribonukleiinhape ehk DNA · Ribonukleiinhape ehk RNA DNA DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. DNA koostises on 4 erinevat nukleotiiti: · Adenosiinfosfaat ehk A · Guanosiinfosfaat ehk G · Tsütidiinfosfaat ehk C · Tümidiinfosfaat ehk T Desoksüribonukleotiid on moodustunud kolme molekuli- lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. Monomeeride erinevus tuleneb üksnes nende ehitusse kuuluvast lämmastikalusest. Iga desoksüribonukleotiidi koostises esineb üks neljast lämmastikalusest: adeniin (A), guaniin (G), tümiin (T) või tsütosiin (C) Nukleotiide järjestust molekulis nim. DNA esimest järku struktuuriks (primaarstruktuuriks). Teist j...
· Süsihappegaas läheb rakust välja · Vesinik seotakse NADH2 -ga · Sellist enegiat, mida saab siduda ATP-ks ei teki Hingamisahel · Hingamisahela reaktsioonid toimuvad mitokondri sisemembraani harjakestel ehk kristadel · Glükolüüsil ja tsitraaditsüklis tekkinud NADH 2 reageerib hapnikuga, tekib vesi · Vesi läheb rakkudest välja · Eralduva eneria arvel sünteesitakse kokku 36 molekuli ATP-d MÕISTED: Makroergilised ühendid - madalmolekulaarsed nukleiinhapped (ATP, GTP, CTP, UTP), mis talletavad energia ja võivad selle keemilistes reaktsioonides vabastada. ATP -Universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis. ---- Adenosiintrifosfaat ehk ATP. Glükolüüs- Glükoosi algne ladundamine. NAD- nikotiinamiidadeniindinukleotiid, Vesinikkandja., mis võimaldab H aatomeid järgnevalt kasutada hingamisahela reaktsioonides. Aeroobne- Küllalt hapniku Anaeroobne- hapniku puudumine käärimine- anaeraoobne glükolüüs
Fosfolipiide on rakumembraanis (tehakse nendest) VÄÄVEL Naha, juuste, küünte valkudes Aminohapete, koensüümide, vitamiinide koostis Kui on liiga palju, siis on ohtlik, aga liiga vähe ei tohi ka olla 4 põhilist biomolekuli: 1. Süsivesikud (=suhkrud) – kõik ei ole magusad 2. Lipiidid (=rasvad) – kõik ei ole rasvad 3. Valgud – pikk ahel, mis koosneb aminohapetest 4. Nukleiinhapped (DNA, RNA) Biomolekulid – elusorganismides esinevad orgaanilised ained, mis täidavad vähemalt ühte biofunktsiooni. Pannakse kokku tugevate kovalentsete sidemete abil. Makromolekulid – väga suured molekulid (süsivesik, valk, nukleiinhape) Monomeerid – väikesed molekulid, mis on polümeeride ehitusüksusteks, võivad ka omaette töötada. On vagun. -AM- Polümeerid – pikad molekulid, mis koosnevad sarnastest või identsetest
Organismide koostis Elusloodus ehk looduselustik on looduse, mille moodustavad organismide ehk elusolendid. Näited: DNA, Hemoglobiin, sahharoos jne. Eluta loodus Osa universumist, mis pole bioloogilises mõttes elus. Eluta looduse hulka kuuluvad õhk, vesi, mineraalid jne. Näited: ammoniaak , vesi , naatriumkloriid. Vesi Vesinikust ja hapnikust koosnev kõige levinum aine maal ning universaalne lahusti, mille keemiline valem on H2O. Vee omadusteks on näiteks suur soojusmahutuvus ja kõrge keemistemperatuur. Lahusti paljudele ainetele, rakkudes turgori (raku siserühk ) tagamine, Rakusisese metabolismi ( ainevahetus) tagamine, termoregulatsiooni teostamine, ainete transportimine, keskkonna kliima kujundamine, organismides kaitsefunktsiooni täitmine, elukeskkonnaks paljudele organismidele. Biomolekulid on orgaanilised ühendid, mis moodustuvad organismi elutegevuse tulemusena- näiteks lipiidid, monosahhariidid, valgud jne. Nukleotiidha...
AINED 1) ANORGAANILISED: - Vesi; - Soolad. 2) ORGAANILISED: - Süsivesinikud; - Lipiidid; - Valgud; - Nukleiinhapped (DNA, RNA). VESI *VEE OMADUSED: 1) Suur soojusmahtuvus; 2) Hea soojusjuhtivus; 3) Kõrge aurustumissoojus; 4) Soojeneb ja jahtub suhteliselt aeglaselt; 5) Hoiab organismis stabiilsust; 6) Vedelas olekus tihedam, kui tahkes; 7) Kapillaarsus; 8) Suur pindpinevus. *VEE ÜLESANDED: 1) Lahusti; 2) Osaleb keemilistes reaktsioonides; 3) Osaleb kliima kujunemisel; 4) Elukeskkonnaks paljudele organismidele; 5) Tagab raku ja organismi stabiilsust. ORGAANILISED AINED RAKKUDES
Elu omadused 1.biomolekulide esinemine Keerulise ehituse ained, mis väljaspool organismi ei moodustu Sahhariidid Lipiidid Valgud Nukleiinhapped Vitamiinid 2. rakuline ehitus Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu tunnused Elusorganisme jaotatakse : Ainuraksed ja hulkraksed 2. aine ja energia vahetus Toitainete saamine keskkonnast, nende sünteesimine ainevahetus, selleks vajaliku energia saamine ja eraldamine. Autotroofid – taimed, heterotroofid- loomad Organismi lagundamiprotsessid(dissimilatsioon) ja sünteesiprotsessid(assimilatsioon) moodustuvad tema ainevahetuse 4
Elu tunnused Elu määratlemine toimub mitme tunnuse kaudu: biomolekulide esinemine Keerulise ehitusega ained, mis väljaspool organismi ei moodustu. Nt sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid. rakuline ehitus Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu tunnused. Ainuraksed ja hulkraksed keerukas organiseerituse tase molekulaarne, rakuline, organismiline, populatsiooniline, liigiline, ökosüsteemiline ja biosfääriline tasand. aine- ja energiavahetus toitainete saamine keskkonnast, nende sünteesimine, ainevahetus, selleks vajaliku energia saamine ja eraldamine. Organismi lagundamis- (dissimilatsioon) ja sünteesiprotsessid (assimilatsioon) moodustavad tema ainevahetuse. stabiilne sisekeskkond püsiv keemiline koostis, stabiilne happelisuse tase (pH). Aine- ja energiavahetusest tulenevalt on organismid: kas kõigu-(kalad, kahepaiksed) või püsisoojased (imetajad) ...
Lisaelementide N, P, S ülesanded: mitmekesistavad biomolekulide ehitust a) lisaelementide olemasolu tõstab ühendi reaktsioonivõimet b) Lisaelemendid võimaldavad teist tüüpi keemilisi sidemeid (nt S-S- tüüpi sidemed on valgumolekulides; makroergilised fosfaatsidemed on ATP-s palju energiat talletavad sidemed) c) uute elementide lisandumine annab ka uuetüübilisi funktsionaalseid rühmi (lämmastik: aminohapped, valgud, nukleiinhapped; fosfor: fosfolipiidid, nukleiinhapped, süsivesikute fosfoestrid; väävel: aminohapped, valgud, teatud vitamiinid) 2. Mesoelemendid, mis esinevad ioonidena: Na, K, Ca, Mg, Cl Na ja K: Na on rakuväline, K rakusisene Koos teevad: a) reguleerivad veereziimi (Na hoiab, säilitab vett ja K väljutab nt. õlu ja kohvi) b) mõlemad osalevad membraantranspordis c) tekitavad nõrku elektriimpulsse (närviülekandes; elekrtikaladel on elektrotsüüdirakud, mis
Keemilised elemendid ja anorgaanilised ühendid organismides KEEMILISED ELEMENDID JA ANORGAANILISED ÜHENDID ORGANISMIDES Elusloodusest on leitud 70...90 keemilist elementi. Organismid saavad neid peamiselt toidust ja joogiveest. Elussüsteemide talitluse jaoks hädavajalik miinimum on 27 elementi e. bioelemendid, mis on järgmised: · makrobiogeensed e organogeensed- H, C, O, N, S, P (sisaldus üle 1%). Annavad enamuse raku kuivmassist ja neist on üles ehitatud biomolekulid. Neist omakorda koosnevad rakud ja koed. Annavad kuivkaalust 98-99% ja: elava koostises on eelistatud mittemetallid; tegu on nn kergete elementidega (st väikese aatommassiga). · ioonsel kujul esinevad elemendid- 4 katiooni: Na, Ca, K, Mg ja 1 anioon: Cl (sisaldus 0,1-1,0%). Kindlustavad põhiliselt füsioloogiliste protsesside kulgemise. · mikrobiogeensed Fe, Mn, Co, Cu , Zn...
Elu tunnused: 1) Biomolekulid (valgud, süsivesikud, lipiidid, nukleiinhapped, DNA, RNA) 2) Rakk 3) Hingamine 4) Ainevahetus 5) Paljunemine 6) Kasv ja areng 7) Reageerimine ärritusele 8) Sisekeskkonna stabiilsus Kõik elusolendid jagatakse rakuehituse järgi süsteemidesse. Elusorganismid jagatakse 5 riiki: Bakterid, Protistid, Taimed, Seened, Loomad. Elu organiseerituse tasemed: 1) Molekulaarne tasand 2) Rakuline tasand (Päristuumne ja eeltuumne rakk) 3) Kude (Rakud moodustavad kudesid)
ELU ORGANISEERITUSE TASEMED 1. Molekulaarne tase Teadusharu- molekulaarbioloogia, biokeemia, biofüüsika Ainult elusorganismides esinevad biomolekulid või viitavad nendele. BIOMOLEKULID 1) süsivesikud 2) valgud 3) rasvad 4) nukleiinhapped 2. Rakuline tasand Teadusharu- mikrobioloogia, tsütoloogia ehk rakuteadus Anorgaaniliste ainete ja eelkõige biomolekulidest moodustuvad RAKUSTRUKTUURID ja ORGANELLID. Organell- raku üles ehitus Rakk on kõige väiksen ehituslik ja talituslik üksus, millel on KÕIK eluomadused. 3. Kudede tasand Teadusharu- histoloogia Näiteks epiteelkude, lihaskude, sidekude, närvkude 4. Organite tasand Teadusharu- anatoomia (uurib ehitust), füsioloogia (uurib talitust)
Organismides on kõige enam anorgaanilisi aineid. Anorgaaniliste ainete põhiosa moodustab vesi. Kõige enam on rakkudes hapnikku, süsinikku ja vesinikku. Orgaanilistest ainetest on rakkudes kõige rohkem valke. Valkude kõrval on enim esindatud lipiidid ja sahhariidid. Organismide koostisse kuuluvateks põhilisteks orgaanilisteks aineteks on sahhariidid,lipiidid,valgud ja nukleiinhapped, seetõttu nimetatakse neid biomolekulideks. Põhilisteks bioaktiivseteks aineteks on ensüümid,vitamiinid ja hormoonid. Viiesüsinikulistest monosahhariididest on olulisemad riboos ja desoküriboos. Kuuesüsinikulisest glükoor ehk viinamarjasuhkur ja fruktoos ehk puuviljasuhkur, mõlemal sama valem C6H12O6. Oligosahhariidid on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid. Polüsahhariidid on kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mille ehituslikeks lülideks on monosahhariidid.
Seega on raual oluline roll selgroogsete loomade hingamiseks vajaliku O2 sidumisel. Jood Joodi on vaja kilpnäärmehormoonide sünteesiks. Kui inimese toidus jodiidioone Piisavalt pole, siis kilpnääre haigestub ja kujuneb välja struuma. ORGAANILISED AINED · Süsivesikud e sahhariidid · Valgud e proteiinid · Rasvad e lepiidid · Nukleiinhapped e DNA, RNA SÜSIVESIKUD Monosahhariidid e lihtsuhkrud Disahhariidid Polüsahariidid e liitsuhkur Glükoos veres Sahharoos (peedisuhkur) Tärklis (kartulisuhkur) Brutoos Maltoos (linnasesuhkur) Glükogeen on maksas Laktoos (piimasuhkur) Tselluloos (taimerakkudes) Süsivesikute ülesanded(kodus): Ehituslik ülesanne ntks. Tselluloos taime raku kestades ....kitiinkest
ELU Elu on mateeria vorm Maal, millele on omane püsimine läbi muutuste ehk reproduktsioonivõime ning iseenda regulatsioonivõime. Elusorganismidele omased tunnused: · Kõik organismid sisaldavad biomolekule orgaaniliste ainete kujul. Süsivesikud, valgud, lipiidid ja nukleiinhapped. · Kõik elusorganismid on üles ehitatud rakkudest. Rakk on kõige madalam iseseisvalt talitlev tasand. Organismid võivad moodustuda ühest rakust (ainuraksed- alamad vetikad, bakterid, algloomad) või paljudest rakkudest ( hulkraksed- seened, taimed, loomad). Talitluselt võivad rakud olla eeltuumsed (prokarüoodid) või päristuumsed (eukarüoodid). · Elusorganismid viivad läbi aine- ja energiavahetust keskkonnaga. Aineid omastatakse toitudest
VIIRUSED 1 Viirus - mitterakuline parasiit, mis suudab paljuneda vaid elusate rakkude seas. Viirusosake väljaspool rakku olev viirus, millel on iseloomulik kuju, suurus ja kindlad keemilised ja füüsikalised omadused. Bakteriofaag viirus, mis nakatab baktereid. Vaktsineerimine antigeenide viimine organismi eesmärgiga kujundada organismis immuunmälu ja vastupidamisvõime kindlale haigustekitajale. Antibiootikum aine, mis pidurdavad bakteri elutähtsaid füsioloogilisi protsesse ja mida kasutatakse bakternakkuste raviks. 2 MILLISTE TUNNUSTE POOLEST KUULUVAD VIIRUSED: Elusa looduse hulka Ehituses on olemas valgud ja nukleiinhapped. Eluta looduse hulka Pole ainevahetust, ei paljune iseseisvalt, pole rakulist ehitust, ei kasva ega arene. 3 ISELOOMUSTA VIIRUSTE SUURUST, KUJU. OSKA ÄRA TUNDA Mõõt 20-300nm (valgusmikroskoobis nähtamatud) 4 KIRJELDA VIIRUSE EHITUST Viiruse südami...
Millised ained on organismide koostises? Anorgaanilised ained 80%. Põhiosa moodustab vesi. Organismide veesisaldus jääb vahemikku 65...95%. Orgaanilised ained 18%. Kõige rohkem on valke. Valkude kõrval on lipiide rasvad, õlid, vahad) ja sahhariide (glükoos, tärklis, tselluloos). Need ühendid kuuluvad mitmete rakustruktuuride koostissesse ja on organismi põhiliseks energiaallikaks. Samuti orgaanilistest ainetes on esindatud nukleiinhapped, mis on vajalikud kõikidele rakkudele (DNA, RNA). Anorgaanilised ained Vesi 1. Vesi on universaalne lahusti. Vees lahustub rohkem aineid kui üheski teises lahustis. Vesi lahustab hästi anorgaanilisi aineid ja paljusid orgaanilis polaarseid ühendeid. Mittepolaarsed ained lahustuvad vees vähesel määral (nt. õlid, rasvad, vahad). Vee molekulid osalevad paljudes rakus toimuvates keemilistes reaktsioonides nad esinevad nii lähteainete kui ka lõpp-produktide hulgas.
valkude ja nukleiinhapete kõrgemat järku struktuuride Sekundaarstruktuur-biheeliks, Tertsiaarne jääkainete eraldumiskohaks; sisaldab varuaineid; tagab stabiilsuse ja kooshoidmise) ; C-süsinik (kõik elusorg struktuur-kokkugägardunud, kvarternaarne toitainete laialikandmise); Tuumamembraan; on üles ehitatud c baasil. Süsinikku vaja fotosünteesiks. struktuur. Nukleiinhapped: kannavad pärilikku Tsentriool( tagab kromosoomide liikumise raku Annab püsivaid keemilisi sidemeid.); O-hapnik informatsiooni. On biopolümeerid, mille monueerideks poolustele). (biomolekulide lõhustamiseks tänu millele saab on nukleotiidid, mis koosneb süsivesikust, Taimerakk: Tuum; Tuumake; Ribosoomid; organism energiat); N-lämmastik (nukleiinhapetes, fosfaatrühmast ja lämmastikalusest
Elu määratlemine toimub mitme tunnuse kaudu: Võrdle ühte elus ja ühte eluta objekti. Too välja sarnasused ja erinevused. omadus elus eluta 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. Rakuline ehitus Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu tunnused. Elusorganisme jaotatakse: Ainuraksed Hulkraksed Biomolekulide esinemine Keerulise ehitusega ained, mis väljaspool organismi ei moodustu. sahhariidid lipiidid valgud nukleiinhapped vitamiinid DNA Aine- ja energiavahetus Toitainete saamine keskkonnast, nende sünteesimine, ainevahetus, selleks vajaliku energia saamine ja eraldamine. Autotroofid Heterotroofid Organismi lagundamisprotsessid (dissimilatsioon) ja sünteesiprotsessid (assimilatsioon) moodustavad tema ainevahetuse. Paljunemisvõime Suguline Mittesuguline viljastumine pooldumine Arenemis- ja kasvamisvõime