PÄDEVA TEADUSLIKU TEOORIA ALUSEL ON VÕIMALIK ENNUSTADA NÄHTUSI/FAKTE, MILLE OLEMASOLU HILJEM EKSPERIMENTAALSELT TÕESTATAKSE 2. Elu organiseerituse tasemed - MOLEKULAARNE tase molekulaarbioloogia, geenitehnoloogia, süsteemibioloogia (BIOMOLEKULID ainult ELUSlooduses). Esmane organiseerituse tase. Kõikjal, kus on elu, esinevad biomolekulid: sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped. - ORGANELLI tase (molekulaarne) rakubioloogia. Uuritakse raku organelle: tuum, ribosoomid, mitokondrid jne. Kui need rakkudest eraldada, ei kanna nad enam elu tunnuseid. Organellide koostööst tulenevad rakkude omadused. - RAKU tase rakubioloogia. Rakk on elu esmane organiseerituse tase, kus ilmnevad kõik elu omadused. - KOE tase - histoloogia, arengubioloogia/embrüoloogia. Inimesel põhikoed: epiteel-, lihas-, närvi- ja sidekude
Geenitehnoloogia kordamisküsimused 1.Suhkrute lühiiseloomustus Suhkrud (süsivesikud)- orgaanilised ühendid, mille koostisesse kuuluvad süsinik (C), vesinik (H) ja hapnik (O). Suhkruid jagatakse 3 rühma: 1)Monosahhariidid (lihtsuhkrud) (üks tsükkel)- kõige lihtsamad süsivesikud, mis koosnevad 3-6 süsinikuaatomist. Tähtsamad neist on: 1. 5-süsinikuga e pentoosid · riboos (C5H10O5)- kuulub RNA (nukleotiidi) koostisesse. · desoksüriboos (C5H10O4)- kuulub DNA (nukleotiidi) koostisesse. 2. 6-süsinikuga (heksoosid) i. glükoos (viinamarjasuhkur) (C6H12O6)- tähtis energiallikas. Taimedes moodustub glükoos fotosünteesi käigus ja tihti talletatakse ,see tärklisena. Loomad saavad glükoosi toiduga nt tärklise lõhustamisel seedeelundkonnas. ii. Fruktoos (puuviljasuhkur )(C6H12O6)- puuviljades ja mees esinev monosa...
1. Side moodustub läbi kahe aatomi ühise elektronpaari 2. Kovalentse ja vesiniksideme pikkused on fikseeritud suurused, erinevalt mittekovalentsest 3. 4. 40. Kui suur on tüüpiline vesiniksideme energia? a) 20 kJ/mol b) 200 kJ/mol c) 0,2 kJ/mol 5. 6. 41. Mitu kovalentset sidet moodustab reeglina: a) süsinikuaatom 4 b) vesinikuaatom 1 c) hapnikuaatom 2 O 2, H 1, C 4 7. 8. 42. Millised on kolm eluslooduses olulisemat makromolekulide klassi? nukleiinhapped, sahhariidid ja valgud 9. 10. 43. Miks peavad valgud olema makromolekulid? Suur monomeeride hulk tagab keerulise ja küllaltki ainulaadse 3D stuktuuri, mis omakorda tagab selle, et konkreetne (ensüüm)valk seondub konkreetse substraadiga ja osaleb konkreetses reaktsioonis. (Kui valkudel oleks kõigil väga sarnane kuju, siis oleks ...no näit tuuma töö ehk biokeem. reaktsioonide regulatsioon mõttetu...õigemini võimatu....ja kui tuum ära võtta, siis ..
likumate meetodite välja- töötamisega. Tähtsus Tähtsaimad looduslikud Looduslike polümeeride Nende osa tänapäeval on polümeeerid on modifitseerimise eesmärk on muutunud valdavaks tarbe- nukleiinhapped, valgud, nende lahustuvuse esemete, pakendite ja polüsahhariidid ja parandamine, töötlemise pinnakatete valmistamisel. polüpreenid. Elusmaailma lihtsutamine ja materjali Sünteetilised orgaanilised jaoks on nendest tugevamaks või sitkemaks polümeerid võivad asendada asendamatuteks valgud ja muutmine
Ribosoomide suurus 80S (40S + 60S) 70S (30S + 50S) Plasmiidid Ei ole Olemas Tsütoplasma membraan Steroolid Ei sisalda steroole Bakterirakk koosneb tsütoplasmast ja membraanist: Tsütoplasma Tsütoplasma on poolvedel, tema keemilisse koostisse kuulub nii orgaanilisi kui anorgaanilisi aineid (valgud, nukleiinhapped, vesi, rasvad, mineraalained). Mikroobiraku tsütoplasmas puuduvad mitokondrid, kloroplastid ja Golgi aparaat. Tähtsaimateks tsütoplasmas sisalduvateks organellideks on kaheldamatult ribosoomid, kus toimub proteiinide süntees. Bakteril on ribosoomide suurus ja arv konstantne suurus, mis ei olene bakterite kasvu kiirusest. Üks mRNA molekul võib saada transleeritud mitmete ribosoomide poolt samaaegselt, mille tulemusena tekib polüribosoom ehk polüsoom. Nii on võimalik, et üht
BIOLOOGIA 11c ELULE OMASED ISELOOMUJOONED Bioloogia- teadus, mis uurib elu kõiki ilminguid. Elu- loodusnähtus, mida iseloomustab rakuline ehitus, kõrge organismiehituse tase, aine- ja energiavahetus, stabiilne sisekeskkond, reageerimine ärritusele, paljunemine, areng jt. tunnused. Elu- nähtus maal, millele on omane reproduktsioonivõime, st püsida läbi muutuste ning iseenda regulatsioon. Elu omadused 1.) Biomolekul- orgaanilise aine molekul, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega.(valgud, lipiidid-rasvad, vitamiinid) 2.) Rakuline ehitus- kõik elusorganismid on rakulise ehitusega. Kõige lihtsam üksus nii ehituselt kui ka talituslikult. Rakulised: üherakulised ehk ainuraksed (kõik bakterid) hulkraksed (taimed, kõrgemad loomad) Vastavalt talitlusele on: autotroofsed- ise sünteesivad orgaanilist ainet heterotroofsed- vajavad valmis orgaanilise aine komponente Ehituslik...
Keskkonnakaitse olemus, taotlused ja ülesanded.+ Looduskaitse ja keskkonnakaitse: Looduskaitse tegevus, millega üritatakse soodustada ühelt poolt ürglooduse ja teiselt poolt inimese ja tema lähiümbruse koostoimet. Keskkonnakaitse meetmete kogum elusorganismide ja nende elukeskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks. Keskkond EL mõiste Vesi, õhk ja maa ning nende vahelised seosed, aga ka nende ja elusorganismide vahelised seosed. Globaalsed keskkonnaprobleemid (rahvastiku kasv:pere planeerimine, välistavad vahendid, naiste olukorra parandamine laste suremuse vähendamine, sest üldreegli kohaselt muretsetakse seda rohkem lapsi, mida suurem on nende suremus, abiellumisea tõstmine, loodusvarade kasutamine ja nende ammendumine: taastuvad, taastumatud, toiduainete tootmise areng, vee säästmine, abinõud vee reostumise vastu, materjalide säästmine, korduvkasutus looduse mitmekesisus: mitmekesisus jaotub maakeral ebaüh...
iga antikeha seostub üksnes seda tüüpi molekulidega, mille vastu ta on sünteesitud. Teisi, isegi samasse orgaaniliste ühendite klassi kuuluvaid suhteliselt sarnaseid molekule, ta ära ei tunne. Antikehad moodustuvad vere leukotsüütide hulka kuuluvates lümfotsüütides. Organismi sattunud võõraineid, mis tingivad antikehade tekke, nimetatakse antigeenideks, Nendeks on organismine võõrad valgud, näiteks nukleiinhapped jne. 2.8. Liikumisfunktsioon Kui uurida mistahes loomorganismi liikumist, siis võime kindlad olla, et selles protsessis osalevad ka valgu molekulid. Valgud on võimelised muutma oma struktuuri ja sellega kaasnev molekuli mõõtmete muutumine. Taolisi valke nimetatakse kontraktsioonivalkudeks. Neist kõige tuntumad on lihasvalgud. Valkude liikumisfunktsiooni näiteks võib tuua ka algloomade viburite ja ripsmete liikumise.
Fosfolipiidid Steroidid 5.3. Terpenoidid Neid 3 rühma: 5.3.1. Terpeenid ehk monoterpenoidid (ühest terpenoidi ühikust). Nad väga taimsed, loomades praktiliselt pole. 5.3.2. Karotinoidid ehk oligoterpenoidid (mõnded terpeeni ühikud kokku). Karotinoidid (pigmendid, asuvad plastiidis) 5.3.3. Kautsuk ehk polüterpenoidid Kaitseaine, eelkõige taimede piimmahlas. Piimmahla võililles, kummi viigipuu (kummipuu), piimalillelised. 6. Nukleiinhapped 7. Alkaloidid 8. Fenoolsed ühendid. 8.1. Aromaatsed ühendid (monofenoolid) Lõhnavad sageli. Vaniliin, kohvhapped kohvi lõhn. Kumariin Kipuvad olema kõik mürgised ja kanserogeensed. 8.2. Oligofenoolid 8.3. Polüfenoolid 9. Orgaanilised happed 10. Aldehüüdid, alkoholid, estrid, sinepiõlid Vakuoolid - õhukese membraaniga ümbritsetud rakumahla mahutid. Vakuoolidesse koguneb nii jääk- kui ka varuaineid. Vakuoolid reguleerivad raku veesisaldust ja tekitavad raku
BIOKEEMIA | I TESTIKS | Mihkel Heinmaa YAGB22 | TTÜ | veebruar 2010 I BIOKEEMIA AINE. RAKU EHITUS 1. Bioelemendid: H, O, C, N + P, S moodustavad üle 99% kõikidest aatomitest inimekehas. H, O, C, N on nii sobivad elukeemiale, kuna neil on võime moodustada kovalentseid sidemeid elektronpaaride jagamise teel. Bioloogilised makromolekulid: valgud, nukleiinhapped, polüsahhariidid, lipiidid. Kovalentsete sidemete abil lihtsatest molekulidest konstrueeritud biomolekul. - Molekulaarne hierarhia rakus: Anorgaanilised eellased (CO2, H2O, NH3, N2 NO3 ) > metaboliidid (püruvaat, tsitraat, suktsinaat) > monomeersed ehituskivid (aminohapped, nukleotiidid, monosahhariidid, rasvhapped, glütserool) >
Söögiseened. Seeni korjatakse söögiks. Kevadine ja sügisene aspekt Seeni kasutatakse ka mitmesuguste toitainete valmistamiseks Juustu valmistamiseks kasutatavad seened. Pintselhalliku (Penicillium) liike kasutatakse juustude valmistamiseks (Roquefort, Camembert, Brie, Gorgonzola, Stilton jne) Mükoproteiin. Mükoproteiini oleks võimalik toota mitmesugustel jäätmetel kasutades pagaripärmi (Saccharomyces cerevisiae). Puuduseks pärmseente poolt suurtes kogustes produtseeritavad nukleiinhapped, mis on inimesele kahjulikud ning pärmide valgud, mille koostisse kuulub koguseliselt liiga vähe loomadele, s.h. inimesele hädavajalikke aminohappeid. Endofüüdid. Endofüüdid – suur hulk seeni elab taimekudedes (lehtedes, vartes) ilma neid kahjustamata. Kaitsevad taimi seenparasiitide, putukate ja ka imetajate eest. Mõningad rohttaimed võivad sisaldada endofüüte, mis toodavad suures koguses kariloomadele toksilisi alkaloide Seened kui mudelorganismid bioloogiliste
ülemine vedeliku kiht ehk supernatant sade ja suspendeeri bakterimass 200 l Lahuses I. Sega hoolikalt (vortex), et tekiks ühtlane suspensioon. Kasuta vajadusel pipetti. (3) Lisa 400 l lahust II (rakud lüüsuvad, valgud ja nukleiinhapped denatureeritakse), ning sega ettevaatlikult "end-over-end" stiilis (segajat mitte kasutada, see lõhub kromosomaalset DNA-d, mis võib sel juhul hiljem kaasa sadeneda!). Aseta tuub mõneks minutiks jääle. (4) Lisa 300 l jääkülma lahust III (valgud ja kromosomaalne DNA sadenevad välja, plasmiid renatureerub ja jääb lahusesse). Sega hoolikalt (nagu eelmises punktis). Hoia 2-3 min jääl. (5) Tsentrifuugi maksimaalsel kiirusel 5-6 min (sademeks on kromosomaalne DNA). Samal ajal pane
replitseerub profaagina integreerituna bakteri genoomi. § Mõned mõõdukad faagid sisaldvad bakterite geene, mis pole seotud lüüsi või lüsogeeniaga. Taoliste geenide kandumine bakteritele on transduktsioon, tulemus aga faagi konversiooniks näiteks difteeria toksiini geen > C. diphtheriae, erütrogeenne toksiin > S. pyogenes, botulismi toksiin > C. botulinum, Shiga toksiin > E. coli. Rakenduslik bakteriaalne geneetika meditsiinis Mikrobiaalsed (mitte ainult!) nukleiinhapped leiavad kasutamist 4 suuremas valdkonnas: § Nukleiinhapeta alusel haigusetekitaja või teatud omadustega mikroobi (näiteks - mecA > MRSA) avastamine ja samastamine uuritavas materjalis. § Nukeiinhapete alusel sarnasuse leidmine ajas ja ruumis koos esinevate isolaatide vahel - epidemioloogiline uuring puhangu, hospitaalinfektsiooni jne. selgitamiseks. § Mokekulaarne kloneerimine (kloonimine) - insenergeneetika, mille abil muuta bakterite omadusi. § DNA vaktsiinid
5. Mis on mutageenid? Mutageenideks nimetatakse mutatsioone põhjustavaid füüsilisi ning keemilisi mõjureid.1:18. 6. Mis on pöördtranskriptaas ja mida see teeb? 1:19. Pöördtranskriptaas on ensüüm, mille abil sünteesitakse RNA matriitsahelalt komplementaarne DNA (cDNA) ahel. 7. Mis on cDNA ja kuidas seda toodetakse? 1:20-21. cDNA on komplimentaarne DNA ahel ning kasutatakse pöördtranskriptaasi mRNA maatritsilt komplementaarse cDNA sünteesimiseks. 8. Mis on sünteetilised nukleiinhapped? 1:22-29. Aminohappeid, mis on sünteesitud arvuti poolt kontrollitava robotiga. Saab kasutada kindlalt valku tootva geeni sünteesimisel. Kui teada on nii geneetiline kood kui ka huvipakkuva valgu aminohappeline järjestus on selle info põhjal võimalik sünteesida seda valku sünteesiv geen. 9. Mis on restriktsiooniensüümid? 1:30-36. Ensüümid, mis lõikavad DNA'd spetsiifiliselt järjestustest ning neid nim. ka restriktsiooni kohtadeks. Looduses kasutavad
ee/docs/referaadid2005/polumeerid_evelin.htm 2. Nukleotiidide lühiiseloomustus. Nukleiinhappe monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, 5 süsinikulise suhkru (riboosi või desoksüriboosi) ja fosfaatrühma liitumisel. 3. Nukleiinhapete lühiiseloomustus. Biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Nukleiinhappeid on kahte tüüpi: ·Deoksüribonukleiinhape (DNA) - leidub raku tuumas, mitokondris ja kloroplastis ·Ribonukleiinhape (RNA) - leidub kogu rakus Nukleiinhapped on polünukleotiidid. Iga nukleotiid koosneb kolmest osast: Fosfaatgrupp, 5-süsinikuline suhkur ehk pentoos (DNA-s on selleks 2- desoksüriboos; RNA-s riboos), lämmastikalus 4. Mida tähendab komplementaarsusprintsiip, mida DNA ahelate antiparalleelsus? Komplementaarsusprintsiip- DNA molekulis esinev printsiip kus ahelad vastavad üksteisele vastavalt: A=T, C=G. Antiparalleelsus- DNA biheeliks ehk kaksikahel moodustub kahest komplementaarsest DNA ahelast, mis on antiparalleelsed s.t
Leidub sidekoes. Elastsustegur on keskmine E= 6×10 9Pa, mittelineaarne sõltuvus. Elastiin-on lineaarne ja elastne. E= 6×105Pa. (Leidub soontes, kopsudes, kabjaliste turjalihastes) 30. Millisesse rühma kuulub bioloogiline aine ( kristall, amorfne aine jne?) Kuuluvad kristallide, amofsete ainete ja polümeeride klassidesse. 31.Milline ehitus on biopolümeeridel? Nimeta ained- looduspolümeerid. Biopolümeeril on ruumiline primaarstruktuur. Näiteks on biopolümeerideks valgud, nukleiinhapped. 32. Mis on isotroopsus, anisotroopsus? Isotroop keemilise elemendi teisend, mille aatomituumas on sama arv prootoneid, kuid erinev arv neutroneid. Isotroopsus ehk isotroopia on ruumi, füüsikalise keha või mõne muu objekti teatud omaduste sõltumatus suunast. Näiteks radioaktiivne kiirgus on isotroopne selles suhtes, et selle intensiivsus on sõltumatu sellest, millisest suunast teda mõõdetakse
c)kloroplastis c)kloroplastis d)ribosoomides [e)tsütoplasmas] 7.Ülesanne Päriliku info säilitamine ja Päriliku info realiseerimine edasikandmine valgusünteesi käigus DNA ja RNA ühised tunnused: Nukleiinhapped Koosnevad nukleotiidijääkidest Koostises pentoos, fosforhappejääk; esinevad ühesugused lämmastikalused(A, C, G) Leidub rakkudes samades struktuurides Denatureeruvad, hüdrolüüsuvad Kõrgmolekulaarsed e suure molekulmassiga 23. Milles seisneb transkriptsioon valgusünteesil? Transkriptsioon on matriitssüntees, mille käigus sünteesitakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul
Tekkivad ühendid reageerivad (polükondenseeruvad) mitmealuseliste fenoolidega, andes värvilisi produkte, mida sageli kasutatakse ka suhkrute kvantitatiivseks määramiseks. 5.Milline läbiviidud reaktsioonidest võimaldab kindlaks teha mistahes süsivesiku esinemist lahuses? Molisch'i testi võib lugeda süsivesikute kvalitatiivse analüüsi põhitestiks, kuna positiivse reaktsiooni annavad nii mono-, oligo- kui polüsahhariidid. Isegi nukleiinhapped ja glükoproteiinid annavad positiivse Molischi reaktsiooni, kuna tugevas happelises keskkonnas toimub pikapeale monosahhariidide vabanemine. Väävelhappe toimel suhkrud dehüdreeruvad, moodustades kas furfuraale või 5-hürdoksümetüülfurfuraale. Tekkinud produktid reageerivad edasi -naftooliga(C10H7OH), moodustades purpurse kihi uuritava lahuse ja happe piirpinnale. 6. Mis on osasoonid? Miks saab osasoonide tekke reaktsiooni kasutada süsivesikute kvalitatiivse reaktsioonina?
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool optomeetria õppetool OP 3 Kerli Vilimäe TOIDULISANDITE MÕJU SILMALE Kursusetöö Juhendaja: Elo Olonen Tallinn 2013 1.SISSEJUHATUS.................................................................................................................3 2.TOIDULISANDITEST.......................................................................................................5 3.SOOVITATAVAD KOOSTISOSAD TOIDULISANDITELE, MIS ON MÕELDUD SILMADE TERVISE PARANDAMISEKS..........................................................................6 3.1.Vitamiin A.....................................................................................................................6 3.2.Vitamiin E.....................................................................................................................6 ...
-> turustus -> MONEY Haiguse või näidustuse valik: Nõudlus uue efektiivsema ravimi järele Majanduslikud kaalutlused Populaarsed suunad: migreen, depression, liigne kehakaal, haavandid, gripp, vähk Vähepopulaarsed: kolmanda maailma haigused, troopilised haigused, mille tulemusena lüheneb keskmine eluiga 30-40 aastani. Need aga ähvardavad esimest maailma: malaaria, HIV. Sihtmärgi valik - Retseptorid, ensüümid, nukleiinhapped - Nõuab põhjalikke teadmisi sellest, millise haiguse faasiga on sihtmärgid seotud - Tuleb otsustada, kas disainiga agonisti või antagonisti; või keskenduda inhibiitorile Näited - Migreenile serotoniini retseptori agonistid - Antidepressandid on dopamiini retseptori antagonistid - Astmaravimid on 5-LOX inhibiitorid, Cys-LT4 retseptori antagonistid - Põletikuravimid on COX isovormide inhibiitorid
Tuubi selline asetus on vajalik selleks, et pärast fuugimist meile oleks selge kus kohas tuubis on sade. (2) Eemalda supernatant sademe vastaspoolelt (ülemine vedeliku kiht, vt allpool olevalt skeemilt) (maksimaalselt!) ja suspendeeri bakterimass 200 l Lahuses I. Sega hoolikalt (vortex), et tekiks ühtlane suspensioon. Kasuta vajadusel pipetti. Suspensiooni tegemiseks segame, kas näpu, Vortexi või puutikkuga. (3) Lisa 400 l lahust II (rakud lüüsuvad, valgud ja nukleiinhapped denatureeritakse), ning sega ettevaatlikult "end-over-end" stiilis (segajat mitte kasutada, see lõhub kromosomaalset DNA-d, mis võib sel juhul hiljem kaasa sadeneda!). Aseta tuub mõneks minutiks jääle. (4) Lisa 300 l jääkülma lahust III (valgud ja kromosomaalne DNA sadenevad välja, plasmiid renatureerub ja jääb lahusesse). Sega hoolikalt (nagu eelmises punktis)
mis pärsivad teiste organismide, valdavalt bakterite elutegevust. Tänapäeval on kasutusel palju sünteetilisi antibiootikumeid. antidiureetiline hormoon - ajuripatsi poolt eritatav hormoon, mis vähendab vee hulka uriinis. Antigeen - mis tahes kehavõõras aine, mis põhjustab vastureaktsioonina antikehade tekke; sattub organismi kas vabalt või viiruse, bakteri või transplantaadi koostises. on enamasti valgud, nukleiinhapped või muud orgaanilised kompleksühendid. Antigeen - selgroogsesse organismi sattunud võõraine (valk, nukleiinhape jt.), mis põhjustab antikehade teket. Antikeha (kaitsevalk) - neljast ahelast koosnev valk, mis on moodustunud selgroogsesse organismi sattunud võõrainete ehk antigeenide (valkude, nukleiinhape jt.) kahjutuks tegemiseks. Antikeha - erilise koostise ja struktuuriga valk (spetsiifiline immuunglobiin, Ig), mis tekib vastureaktsioonina mingi antigeeni sattumisele organismi
EHK elektriväli tekitab ühendis polaarsust. 39. Milliseid ühisjooni on vesiniksidemel ja kovalentsel sidemel (nimetage kaks)? 1. Side moodustub läbi kahe aatomi ühise elektronpaari. 2. Kovalentse ja vesiniksideme pikkused on fikseeritud suurused, erinevalt mittekovalentsest 40. Kui suur on tüüpiline vesiniksideme energia? a) 20 kJ/mol 41. Mitu kovalentset sidet moodustab reeglina: O 2, H 1, C 4 42. Millised on kolm eluslooduses olulisemat makromolekulide klassi? nukleiinhapped, sahhariidid ja valgud 43. Miks peavad valgud olema makromolekulid? Suur monomeeride hulk tagab keerulise ja küllaltki ainulaadse 3D stuktuuri, mis omakorda tagab selle, et konkreetne (ensüüm)valk seondub konkreetse substraadiga ja osaleb konkreetses reaktsioonis. 44. Miks on enamikul rakkudel küllaltki sarnane suurus? Rakkudel on sarnane suurus kuna: Suur hulk biokeemilisi reaktsioone nõuab teatud ruumala olemasolu; Keskkonnaga toimuv ainevahetus nõuab
kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste vitamiinid jt.). paaridena. Erandiks on sugukromosoomid X ja Y, Bioom on ühe taimekattevööndi elustik. mis ei ole homoloogilised. Tähistatakse 2n (inimesel 2n = 46). Biopolümeer organismides moodustuv polümeer (polüsahhariidid, valgud, nukleiinhapped jt.). Dissimilatsioon organismis toimuvate lagundamisprotsesside kogum. Biosfäär maad ümbritsev elu sisaldav kiht (atmosfäär, hüdrosfäär ja litosfäär). DNA (desoksüribonukleiinhape) biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid.
Pimereaktsioonid seotud stroomaga, valgusreaktsioonid tülakoidmembraanidega 7. katabolismi ja anabolismi skeem: loeng 16, slaid 11 Katabolism (oksüdatiivne, eksergooniline): Energiat andvad toitained: rasvad, valgud süsivesikud Energiavaesed lõpp-produktid: vesi, CO2, NH3 Anabolism (redutseeriv, endergooniline): Lähtemolekulid: aminohapped, suhkrud, rasvhapped, lämmastikalused Raku makromolekulid: valgud, lipiidid, polüsahhariidid, nukleiinhapped Keemiline energia: ATP, NADPH 8. vabalt valitud aminohapetega peptiidi struktuur, näita peptiidsidemed Alaniin (-CH3), glütsiin (-H) ja türosiin näiteks (Mõistet "peptiid" kasutatakse enamasti lühikeste, 210 aminohappest koosnevate ahelate kohta.) 9. oksüdatiivne fosforüülimine - ADP ensümaatiline fosforüülimine ATP-ks, mis toimub konjugeeritud molekulaarse hapniku taandamisega veeks taandatud koensüümidelt pärit elektronide arvel.
Elusorganismide tunnused 21. september 2009. a. 13:56 1. Koosnevad rakkudest a. Ainuraksed b. Hulkraksed 2. Paljunevad a. Mittesuguliselt b. Suguliselt 3. Kasvavad/arenevad a. Otseselt i. Järglane sarnaneb vanemaga b. Moondega i. Kalad ii. Kahepaiksed c. Piiramatu i. Taimed ii. Eriti puud 4. Reageerivad muutustele keskkonnas a. Gepard 109 km/h b. Vesihernel 0,003 sek vee tõmbamiseks püünispõide 5. Ainevahetus a. Toitumine b. Seedimine c. Hingamine d. Eritamine 6. Muutlikkus a. Pärilik b. Mittepärilik Bioloogia Page 1 Elsuorganismide tasemed 21. september 2009. a. 14:02 Tase Uurimisobjekt Bioloogia haru Rakendusalad Planetaarne Biosfäär, Õpetus biosfäärist Maailma loodusvarade ...
1. Mis elemendi saab toota uriinist? Kirjeldage eksperimenti. Fosfori avastas 17.saj Saksa keemik Brand. Ta eksperimenteeris uriiniga, mis sisaldab märkimisväärsetes kogustes lahustunud fosfaate. Esmalt lasi ta uriinil mõne päeva seista, kuni see hakkas halvasti lõhnama. Edasi keetis ta uriini pastaks, kuumutas selle kõrgel temperatuuril ja juhtis auru läbi vee. Aur kondenseerus valgeks vahaseks aineks, mis helendas pimedas ja põles hämmastavalt hästi. 2. Kes ja kuidas avastas vesiniku? Reaktsioonivõrrand. Henry Cavendish, inglise keemik. Mõõtis esimesena gaaside tihedust; 18. saj uuris gaasi, mis eraldub metallide reageerimisel hapetega; gaas on väga väikese tihedusega ja kergestisüttiv; Tõestas katseliselt, et selle gaasi põlemisel tekib vesi; st. vesi tekib kahe gaasi kombinatsioonil. Zn + H2SO4= ZnSO4 + H2↑ 3. Keda peetakse kaasaegse keemia isaks ja miks? Antoine-Laurent Lavoisier, prantsuse keemik, 18. saj Tõestas eksperi...
Panna puhver jääle. 2. Fuugida trüpsiniseerimisel üle jäänud rakud (3 min 1000 rpm). Eemaldada supernatant. Lisada 1 ml PBSi (et eemaldada söötmejäägid), loksutada õrnalt, fuugida uuesti, eemaldada supernatant. 3. Asetada rakud jääle, lisada 200 μl lüüsipuhvrit ja 4 μl 50x proteaaside inhibiitorite segu. Korralikult suspendeerida ning asetada epsid rakkudega 30 minutiks +4°C juurde. 4. Pärast fuugida 3 minutit, et lahusesse jäid valgud ja sadenesid membraanid ja nukleiinhapped. Teha oma proovidest uude epsi 2x lahjendus lüüsipuhvriga (selleks pipeteerisin 15 μl lüsaati ja 15 μl puhvrit kokku). 5. Mõõdame saadud lüsaatide kontsentratsioonid BSA kitiga. 108. 109. BSA lahjendusterea ettevalmistamine 110. BSA standardlahuse kontsentratsioon on 2 mg/ml. Sellest tuleb teha 2x lahjenduste rida: 1 mg/ml, 0,5 mg/ml, 0,25 mg/ml, 0,125 mg/ml ja 0 mg/ml ehk puhas MQ. 1
• Ensüümid on valgus, mis reguleerivad rakkudes toimuvate keemiliste reaktsioonide kiirust. Iga ensüüm mõjutab ainult kindlaid reaktsioone VI. Osata tuua näiteid valkudest organismis • Ensüümid, valgust keratiinist koosnevad loomade nahatekised, transportvalgud aitavad ainetel liikuda VII. Kuidas valgud meid kaitsevad Õp.nr.1 lk. 50 – 51 • Antigeen takistab võõrkeha elutegevust. Antikehadega märgistatud võõrkeha on kergesti ülesleitav d) Nukleiinhapped (DNA ja RNA) ja seos valkudega I. Mõisted: kromosoom, kromatiin, geen, nukleotiid, adeniin, guaniin, tsütosiin, tümiin, uratsiil, promootor, kodon, antikoodon, alleel • Kromosoom – üks kokkupakitud DNA molekul koos valkudega • Kromatiin – rakutuumas asuv pärilikkusaine koos valkudega, lahtikeerdunud kromosoomid • Geen – kromosoomis olev DNA lõik, mis sisaldab infot ühe valgu või RNA molekuli sünteesimiseks
NR 1 1. Elu omadused : Rakuline ehitus, aine-ja energiavahetus ( heterotroofid ja autotroofid), stabiilne sisekeskkond, paljunemisvõime, kasv, areng, reageerimine ärritustele, muutlikkus, kohanemine ja kohastumine, mitmekesisus, kindel eluiga, pärilikkus 2. RNA süntees e. Transkriptsioon : RNA molekuli süntees Toimub rakus interfaasi ajal. Transkriptsiooni teostab RNA polümeraas, mis protsessi alguses seostub promootoriga (geeni algus). DNA biheeliks keeratakse lahti, sünteesitakse ühe DNA ahelaga komplementaarne RNA molekul. Seejuures kasutatakse karüoplasmas olevaid makroergilisi nukleotiide. Transkriptsioonil kehtib järgnev komplementaarsus: DNA RNA A - U T - A C - G G - C RNA süntees lõpeb, kui ensüüm jõuab DNA nukleotiidse järjestuseni, mida nim. terminaatoriks. RNA sünteesi lõppedes eraldub ensüüm DNA molekulist, DNA omandab endise biheeliksi kuju ning sünteesitud ...
Bakterid söövad ära, lõhustavad lõpuni AH- teks. Bakter kasutab neid oma valkude sünteesiks. Enamik AH desamineeritakse, tekivad VFA ja ammoonium – bakter kasutab neid oma valkude sünteesiks. Hargnemata AH saab atsetaati, propionaati ja butüraati, hargnenud AH aga hargnenud ahelaga VFA. Just neid viimaseid bakterid kasutavad enda jaoks. Ammooniumi kasutatakse enda N jaoks (lisaks vajatakse ka uureat). Mitte proteiini lämmastik – amiidid, amiinid, peptiidid, vabad AH, nukleiinhapped, uurea, nitraadid ja ammooniumioonid. NPN konverdivad ammoniaagiks ja sealt edasi AH ja proteiinid – bakterid. NPNid on vajalikud bakeritele. Veised saavad oma proteiini: mikroobidelt ja vatsas lagunemata proteiinidest (ei lahustu vatsavedelikus, nt maisiproteiin). Bakter saab oma lämmastiku: NPN söödas, sööda lagundatud proteiin, N surnud vatsa bakteritelt, uurea (süljest, difundeerub läbi vatsa epiteeli). Maksas tehakse ammooniumist uurea, uurea läheb
Viirused ja bakterid biotehnoloogias Geeniteraapia ravimeetod, kus vigase geeni asemel viiakse rakkudesse terve geen. (ravitakse geneetilisi haigusi) Nanotehnoloogia rakendusteadus, kus luuakse nanomeetrites mõõdetavaid seadmeid ja materjale ning leitakse neile kasutusalasid. Viirused kui nanoosakesed - teame nende suurust ja kuju - suudavad läbida peremeesraku membraani - saame ,,karjatada" neid raku sees - teades nende omadusi saame luua soovitud omadustega materjale Bakterid biotehnoloogias ensüümide tootmine Bakteritega on hea toota sest: - nad vajavad vähe toitaineid - toodetakse suur kogus korraga - saab muuta neid tõhusamalt tootma Ensüümide tootmine: - toodetakse oma rakkudesse - eritavad vedelsöötmesse Ensüüm kogutakse kokku: - bakterite lõhustamisel - vedelsöötmest eraldades Ensüümide tootmise probleemid: - kindlates tingimustes toimub - enamasi madalal tem...
H3 ja H4, kahest koopiast) kompleks, kromatiini primaarstruktuuri elemendid. Aktiivne DNA on DNaasidele kättesaadav, inaktiivne mitte. Aktiivse ja inaktiivse DNaasitud segud Southern blottitakse, ning inaktiivses on näha globiini kohal "auk". 29. Loetle DNA erineva struktureerituse astmed, mis lõpevad kromosoomi tekkega. DNA-ahel: Nukleosiid trifosfaatides on fosfaadid seotud C5'-ga. Suhkru aatomite järgi nimetatakse 5' ja 3' otsteks. Nukleiinhapped sünteesitakse 5' otsast alates 3' suunas nii, et järgmise nukleotiidi vahele tekib fosfodiester side. Polükondensatsioonireaktsioon. DNA sekundaarstruktuur: Antiparalleelne kaksikheeliks, Komplemetaarne paardumine; erinevad vormid: B vorm (tavaline, 1 pööre 10 aluspaari, olulisim omadus on võime painduda pikki telge kui DNA komplekseerub valkudega (kromatiin)), A vorm (kompaktsem, esineb DNA-RNA interaktsioonide korral, 11 aluspaari), Z vorm
1866 August Kundt uurib heli kiirust gaasides. 1866 Giovanni Schiaparelli taipab, et tähtedesajuna tuntud meteoorisajud tabavad maad, kui see läbib mõne komeedi orbiiti, kuhu on maha jäänud kivitükke. 1868 George Westinghouse leiutab õhkpiduri. 1868 Pierre Janssen avastab päikesel heeliumi. 1869 Dimitri Mendelejev avalikustab oma avastused keemiliste elementide perioodilisusest. 1869 Friedrich Miescher avastab nukleiinhapped rakutuumades. 1870 Meyer avalikustab oma avastused keemiliste elementide perioodilisusest. 1871 Ludwig Boltzmann hakkab tegelema statistilise mehaanikaga. 1872 Johannes Diderik van de Waalse avalikustab uurimused reaalsete gaaside kõrvalekalletest ideaalse gaasi seadustest. 1873 Maxwell väidab, et valgus on elektromagneetiline nähtus. 1874 Van't Hoff ja Le Bel arendavad edasi kolmedimensionaalset
48. Välise elektrivälja poolt esile kutsud dipooli 49. . Milliseid ühisjooni on vesiniksidemel ja kovalentsel sidemel (nimetage kaks)? Nad mõlemad jagavad elektronpaari ning sidemete pikkused on fikseeritud 50. . Kui suur on tüüpiline vesiniksideme energia? 20kJ/mol 51. Mitu kovalentset sidet moodustab reeglina: a) süsinikuaatom 4 b) vesinikuaatom 1 c) hapnikuaatom 2 52. Millised on kolm eluslooduses olulisemat makromolekulide klassi? Nukleiinhapped,sahhariidid ja valgud 53. Miks peavad valgud olema makromolekulid? 54. Suur monomeeride hulk tagab keerulise ja küllaltki ainulaadse 3D struktuuri, mis omakorda tagab, et kindel valk seostub kindla substraadiga ja osaleb kindlas reaktsioonis. 55. Miks on enamikul rakkudel küllaltki sarnane suurus? Rakus on toimub palju biokeemilisi reaktsioone, mis nõuavad suurt ruumala. Samas rakuga toimuvad reaktsioonid ka ümbritseva keskkonnaga mis nõuab teatud suurusega pindala
Bioelemendid vesinik, hapnik, lämmastik, süsinik, väävel, fosfor Bioloogilised makromolekulid valgud, RNA, DNA, polüsahhariidid, lipiidid omavad ,,suuna taju", kannavad informatsiooni, on ruumilise struktuuriga, bioloogilise struktuure hoiavad koos nõrgad jõud Molekulaarne hierarhia anorgaanilised eellased, metaboliidid, monomeersed ehituskivid, makromolekulid, supramolekulaarsed kompleksid, organellid Eluslooduse hierarhia molekul, makromolekul, organell, rakk, kude, organ, elundkond, hulkrakne organism, populatsioon, kooslus, ökosüsteem, biosfäär Keemiliste reaktisioonide põhitüübid rakkudes · funktsionaalsete rühmade ülekanne · oksüdeerimine ja redutseerimine · C-C sideme teke või katkemine · funktsionaalsete rühmade ümberpaigutamine ühe või enama süsinikuaatomi ümber · molekulide kondenseerumine (kaasneb vee eraldumine) Sidemed biomolekulides · kovalentsed sidemed tugevus pöördvõrdeline seda moodustavate a...
Geenitehnoloogia I käsitletavad teemad – 2013 sügsissemester. NB! Nii loengute kui ka Tago Sarapuu gümnaasiumiõpiku peatükid 1-4 ja Mart Viikmaa õpikust see materjal, mid üles laetud geen.ttu.ee ‘’Õppematerjalid’’ alla Bioteaduste metoodika Loodusteaduslikud sh bioloogiliste protsesside uurimisel kasutatavad meetodid jaotatakse: VAATLUS (ing k observation) nt anatoomia, kirjeldav embrüoloogia) VÕRDLUS (ing k comparison) - nt võrdlev anatoomia, geenijärjestuste võrdlus KATSE (ing k experiment) – kui muudetakse üht parameetrit/tingimust, ja võrreldakse tulemusi nii muudetud kui muutmata (st kontroll) tingimustega katse puhul Biokeemilised meetodid Biofüüsikalised meetodid (nt valkude struktuuri analüüs) Mikroskoopia (valgus- ja elektronmikroskoopia) Geneetilised meetodid (mutatsioonanalüüs koos...
Geenitehnoloogia kordamisküsimused 1.Suhkrute lühiiseloomustus Suhkrud ehk sahhariidid on orgaanilised ained, mille koostisse kuuluvad süsinik, vesinik ja hapnik. Sahhariidid jaotatakse kolme rühma mono-, oligo- ja polüsahhariidid. Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud koosnevad enamasti kolmest kuni kuuest süsinikust. Neist tähtsamad on viiesüsinikulised riboos ja desoksüriboos, mis kuuluvad nukleiinhapete koostisesse. Lisaks on olulised kuuesüsinikulised glükoos ehk viinamarjasuhkur ja fruktoos ehk puuviljasuhkur, mis mõlemad on olulised makroenergilised molekulid, mida organismid kasutavad oma elutegevuseks. Oligosahhariidid on orgaanilised ühendid, mis on enamuses moodustunud kahe- kolme monosahhariidi (disahhariidid) ühinemisel. Näiteks võib tuua sahharoosi (roo-ja peedisuhkur), mis on moodustunud glükoosi ja fruktoosi ühinemisel, maltoosi ehk linnasesuhkru, mis on moodustunud kahest glükoosijäägist ja laktoosi ehk piimasuhkru, mis on m...
teha, millise geeni defektsus mingit haigust põhjustab (kui deletsiooni asukoht langeb kokku selle kindla geeni asukohaga). Nt kärbestel silmavärv. Duplikatsiooni abil: dupl puhul on olemas algne krom uuritava geeniga ja selline krom, kuhu on sellest geenist segment lisaks. Geeni poolt kodeeritud valgu hulk rakus on sellisel juhul suurem. 41. Millist tüüpi nukleiinhape võib olla päriliku informatsiooni kandjaks? Kahte tüüpi nukleiinhapped DNA ja RNA (viirustel, nt gripiviirus ja HIV). Enamasti on tegu kaksikahelalise DNA molekulidega, mõnede DNA-viiruste puhul võib geneetilist infot kanda ka üksikahelaline DNA. 42. Eksperimentaalsed tõendid selle kohta, et DNA kannab geneetilist informatsiooni. Kaudsed tõendid: 1) eukarüootidel asub DNA rakutuumas, RNA ja valgud tsütoplasmas. 2) kui vaadata DNA, RNA ja valkude koostist erinevates rakkudes, on DNA sama organismi rakkude piires ühesuguse koostisega
-informatsiooni realiseerumine organismi elutsukli st ontogeneesi kestel (fenogenees). Parilikkuse tuubid on: 1) kromosoomiline parilikkus, st parilikkus maaratakse geenide ja kromosoomidega. Selle tuubi alusel toimubki enamiku tunnuste parandamine. 2) tsutoplasma parilikkus, mis esineb rakuorganellidel, kellel on olemas oma DNA -seega ka omad geenid. Naiteks mitokondrid ja plastiidid (paljunevad amitoosi teel). Molekulaargeneetika alused Molekulaargeneetikas on peamiseks uurimisobjektiks nukleiinhapped, nende struktuur ja funktsioonid geneetilise informatsiooni sailitamisel ning edasiandmisel. Kui eelnevatel perioodidel uuriti parilikke nahtusi eelkoige korgematel, suguliselt sigivatel organismidel, siis tanapaeval on nendeks mikroorganismid (ainuraksed, vetikad, bakterid, viirused ja mikroseened). Mikroobide isearasused: 1) luhike elutsukkel (viirustel ja bakteritel 20...30 min, mikroseentel 1...2 tundi). See voimaldab uurida geneetilist sidet vaga paljude polvkondade jooksul.
Kokkuvõte psühholoogia õpikust 1. Psühholoogia, psüühika, teadvus 1.1. Mis on psühholoogia Psühholoogia on teadus, mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ja avaldumise viise. / teadus inimese psüühikast. Psüühika on organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist. / organismi sisemuses toimuvad vaimsed ja hingelised tegevused. 1.2. Psüühika ja teadvus Psüühika liigitamine ülesannete/funktsioonide järgi on seni osutunud kõige viljakamaks. Kõige laiemalt võttes on psüühika ülesanne organismi teavitamine ümbritsevas maailmas toimuvast. Selles mõttes võib psühholoogiat nimetada ka teadvuse uurimiseks. Teadvus on teadlik olemine välise maailma ja iseenda olemasolu seisunditest ja tegudest. Inimene on võimeline peegeldama, mis toimub tema psüühikas, kuid siiski ei põhine inimese ümbritseva maailma tunnetus ja tema käitumine alati teadvustatud tegevusel. Teadvustamata asj...
muutlikus toimib alati. Nüüdisaegse inimese evolutsioon seisneb peamiselt inimkonna ühtlustumises. 3.ülesanne monohübriidsest ristamiest Ristatimustakarvalisihiiri ja saadi 3osa musti ning 1osa prune järglasi.Järglaspõlvkonnas musti hiiri paaritati sama põlvkonna pruunikarvalistega.miiliseid tulemusi võib oodata?.II põlvkonna hiired on kõik mustad heterosügoodid. II.1.elu organiseerituse tasemed. 1.2. Elu organiseerituse tasemed Biomolekulid sahhariidid, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped.Molekulaarset taset loetakse elu esmaseks organiseerituse,.Raku sisemusest leiame mitmeid organelle. Need on rakustruktuurid, millel on kindel ehitus ja talitlus. Elu organiseerituse organelli tase.Tuum, ribossomid ja mitokondrid eraldame rakkudest, ei kanna enam elu tunnuseid.Organellid moodustavad üksnes rakkudes.Rakk on elu esmane organiseerituse tase, kus ilmnevad elu kõik omadused.Rakkude ehitust ja talitlust uurib tsütoloogia.Kude on üks elu organiseerituse tase.
Bioelemendid: C, H, N, O, P, S moodustavad 99% kõikidest aatomitest inimkehas. Moodustavad tugevaid kovalentseid sidemeid. Makromolekulid valgud (30-70%), RNA (10-20%), DNA (2-5%), polüsahhariidid (1-20%), lipiidid (1-20%) Molekulaarne hierarhia rakus: I Anorgaanilised eellased - CO2, H20, NH3, N2, NO3 II Metaboliidid püruvaat, tsitraat, suktsinaat III Monomeersed ehituskivid aminohapped, nukleotiidid, monosahhariidid, rasvhapped IV Makromolekulid valgud, nukleiinhapped, polüsahhariidid, lipiidid V Supramolekulaarsed kompleksid ribosoomid, tsütoskelett jne VI Organellid tuum, mitokondrid, kloroplastid, EPR, Golgi kompleks Organisatsioonilised tasandid eluslooduses: Molekul lihtsaine või ühendi väikseim, iseseisvalt eksisteeriv osake Makromolekul teatud struktuuri ja funktisooniga molekulide kogum Organell ainevahetusreaktsioone ajas ja ruumis eraldav rakusisene moodustis
vahelised kovalentsed sidemed on küll stabiilsed, kuid ensümaatiliselt sünteesitavad ja lõhustatavad; 3) C-aatom annab üksik-, kaksik-, ja kolmiksidemeid (biomolekulide mitmekesisus!); 4) C-aatomid moodustavad lineaarseid (valgud, nukleiinhapped), hargnevaid (glükogeen, amülopektiin) ja tsüklilisi struktuure; Vesinik Vesinikuaatomite eriline tähtsus seisneb vesiniksidemete tekkes ja võimaldamises. Vesiniksidemed kindlustavad biopolümeeride (valgud, nukleiinhapped, polüoosid) kõrgemat järku struktuuride kooshoidmise ja stabiilsuse. Hapnik Hapnikuaatomid kuuluvad samuti biomolekulide ehitusse. Sissehingatav hapnik läheb organismis põhiosas (umbes 98%) biomolekulide lõhustumiseks, mis võimaldab organismidel kasutada biomolekulide (glükoos, rasvhapped jt.) energiat. Teatud osa (2...5%) molekulaarsest hapnikust kulutatakse hapniku reaktiivsete vormide (s.h. ka vabade radikaalide tekkeks)
avastamine, H DNA-molekuli struktuuri avastamine, F pärandumise seaduspärasuste avastamine, G esimene teaduslikult põhjendatud evolutsiooniteooria. 2. ORGANISMIDE KOOSTIS 2.1. a) vesi osaleb keemilistes reaktsioonides, b) on hea lahusti, c) aitab säilitada organismisisest temperatuuri. 2.2. Tärklis varupolüsahhariid taimedes, tselluloos tugiaine taimedes, glükogeen varupolüsahhariid loomades. 2.3. Valgud hemoglobiin, nukleiinhapped RNA, süsivesikud glükoos, lipiidid mesilasvaha. 2.4. Joonisel on kujutatud valku. a) Näha on valkude monomeere aminohapete jääke, b) erinevat järku struktuure, c) valkudele omast globulaarset ehitust. 2.5. Süsivesikud takistavad rakkude külmumist; lipiidid vahad moodustavad taimedel kaitsekihi, mis takistab vee aurumist; valgud antikehad on kaitseks haigustekitajate vastu. 2.6. 1 fosforhape, 2 desoksüriboos, 3 A või T, 4 T või A
avastamine, H DNA-molekuli struktuuri avastamine, F pärandumise seaduspärasuste avastamine, G esimene teaduslikult põhjendatud evolutsiooniteooria. 2. ORGANISMIDE KOOSTIS 2.1. a) vesi osaleb keemilistes reaktsioonides, b) on hea lahusti, c) aitab säilitada organismisisest temperatuuri. 2.2. Tärklis varupolüsahhariid taimedes, tselluloos tugiaine taimedes, glükogeen varupolüsahhariid loomades. 2.3. Valgud hemoglobiin, nukleiinhapped RNA, süsivesikud glükoos, lipiidid mesilasvaha. 2.4. Joonisel on kujutatud valku. a) Näha on valkude monomeere aminohapete jääke, b) erinevat järku struktuure, c) valkudele omast globulaarset ehitust. 2.5. Süsivesikud takistavad rakkude külmumist; lipiidid vahad moodustavad taimedel kaitsekihi, mis takistab vee aurumist; valgud antikehad on kaitseks haigustekitajate vastu. 2.6. 1 fosforhape, 2 desoksüriboos, 3 A või T, 4 T või A
Osooniaukude kohal ei ole loomad ja taimed kaitstud ultraviolettkiirguse kahjuliku toime eest. Antarktikas, mille kohal on suur osooniauk, võib hävitada toiduahela kõige alumise lüli plankton, mis on ultraviolettkiirgusele kõige haavatavam. Siis võivad hukkuda kõik loomad, kes sõltuvad sellest toiduahelast. Kui osoonikiht õheneb, siis jõuab Maale lühiajaline ultraviolettkiirgus, mis põhjustab inimestel nahavähki ja katarrakti, ta hävitab nukleiinhapped ning pidurdab rakkude paljunemist, muudab DNA struktuuri ja vähendab põllusaaki. MÜRA Põhjused: Müra kahjustav toime oleneb: 1. heli intensiivsusest (dB) 2. sagedusest (Hz) 3. müra kestusest ja jaotusest (müraekspositsioon tüüpilise tööpäeva jooksul) 4. kumulatiivsest müraekspositsioonist (pikema perioodi, näit. aastate vältel) Linnades püütakse müra levikut tõkestada suuremate teede ääres betoonmüüri,
*Loomariik Päristuumsed ehk tuumaga *Kliima *Seeneriik (samblikud) eukarüoodid *Muld *Protistid (vetikad, algloomad) *Vesi *Bakter Eeltuumsed e ilma tuumata, prokarüoodid *jne. Eluslooduse tunnused: Rakuline ehitus tuumaga rakud ehk eukarüootsed rakud ja tuumata ehk prokarüootsed rakud Keerukas siseehitus ja keemiline koostis (süsivesikud, lipiidid, valgud, nukleiinhapped biomolekulid) Ainevahetus - Glükoosi vahetus RAKUHINGAMINE (O2 reageerimine) vabaneb energia - Fotosüntees (rohelistes taimedes, vetikates, tsüanobakterites) glükoosi teke! - Seedimine Paljunemine (suguline ja mittesuguline (vegetatiivne, eoseline)) Homoöstaas stabiilne sisekeskkond - Kindel pH erinevates rakkudes - Kehatemperatuur (püsisoojased (imetajad, linnud) ja kõigusoojased
Suur molekulmass < 1000 daltonit pole immunogeenid (hapteenid) 1000-6000 Da immunogeensus on varieeruv > 6000 Da tavaliselt immunogeenid 50 -100 000 Da tavaliselt parimad immunogeenid Antigeen peab olema keemiliselt keeruline. a) peaaegu kõik valgud on immunogeensed b) karbohüdraadid (polüsahhariidid) on potentsiaalselt immunogeensed (näiteks: ABO veregrupid) c) lipiidid pole tavaliselt immunogeenid d) nukleiinhapped on nõrgad immunogeenid Adjuvandid on vaktsineerimisel kasutatavad lisaained (immuunvastuse tõhustamiseks). Adjuvante kasutatakse immuunvastuse tõstmiseks, kui antigeen on nõrk immunogeen või antigeeni on vähe. Adjuvant: a) pikendab antigeeni püsimist b) võimendab ko-stimulatsiooni signaale c) indutseerib granuloomi teket d) stimuleerib põletikku ja migratsioooni. Adjuvant -klassikaliselt sisaldab mineraalõli ja surmatud gr- baktereid.
KORDAMISKÜSIMUSED Talpsep 1. Millisel juhul on LCR eelistatud meetod PCR ga võrreldes LCR on suurema spetsiifilisusega kui PCR. Seda on kaval kasutada tuntud järjestuste ja punktmutatsioonide tuvastamiseks kui kasutada oleva DNA kogus on limiteeritud. 2. Milline meetod võimaldab RNA amplifitseerimist DNA juuresolekul? NASBA on RNA tuvastamiseks eriti hea meetod: RNA ahelale saab panna pöördtranskriptaasiga praimeri juurde, sünteesitakse uus ahel, RNAas lõhutakse H-ga ära ja sünteesitakse uuesti jne kuni saadakse detekteeritav kogus nukleiinhappe molekule. Tal on ka see omadus, et töötab DNA juuresolekul ei pea proovi ära puhastama, mis RNA puhul on väga keeruline. Kasutatakse ka ekspressiooniproduktide määramiseks. 3. Millised ensüümid on vajalikud TMA meetodil amplifitseerimiseks? TMA- transcription mediated amplification. RNA polümeraas ja pöördtranskriptaas ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
