maailmarahu.(Ei laseks riikide vahelistel tülidel sõjaks kasvada.) Ei andnud soovitud tulemusi, sest: 1. mitmed suurriigid jäid organisatsioonist kõrvale (USA, Saksamaal kui I maailmasõja agressorriik, Nõukogude Liit) 2. 1930-ndatel ei suudetud aktiivselt ja tulemuslikult vastu seista diktatuuririikide agressiivsele välispoliitikale (Itaalia agressioonile Etioopia vastu 1935; Jaapan hõivab territooriumid Hiinas 1931; NSVL kallaletung Soome vastu 1939 jne.) 3. Rahvasteliidul puudusid relvajõud ja ta sõltus otsuste elluviimisel suurriikidest, kes suhtusid sageli nendesse kohustustesse vastumeelselt. Rahvasteliidu kaks tähtsaimat liiget, Suurbritannia ja Prantsusmaa, ei tahtnud eriti sanktsioone rakendada ja veel vähem olid nad huvitatud Rahvasteliidu nimel sõjategevuse alustamisest. 2. 1. M olotov-Ribbentropi pakt (23
OLAVI RUITLANE "KROONU" Uku V. Tartu Kivilinna Gümnaasium "Kroonu" · Raamat kolmest '88 a. kroonusse värvatud Eesti noormehest · Paralleelid Jaseki Svejik'i lugudega · Alltekst "Kroonu" · "Ma olen need kolm peategelast kokku! Kõik inimesed on! Igas meis elab tross, kangelane ja mõistuspärane olend ühteaegu. Heino, Peeter ja Siska on sisuliselt üksainus inimene. " -Olavi Ruitlane Olavi Ruitlane · Sündinud 1. juunil 1969 · Kasvanud Võrumaal · Eesti Kirjanike Liidu, Tartu Noorte Autorite Koondise ja Eesti Autorite Ühingu liige · Kandev roll slogani "Võrreldes Lõuna-Eesti joodikutega on Põhja-Eesti joodikud ikka päris karsklased" massidesse viimises. Olavi Ruitlane Ruitlase internetis levinud avameelse suhteromaani "Pesumaja" käsikiri tunnistati Põlva Maakohtu pool...
vakomissar Vjatšeslav Molotov ja Saksamaa välisminister Joachim von Ribbentrop Nõuko- gude Liidu ja Saksamaa vahelise mittekallaletungilepingu. Lepingu salajases lisaprotokollis nähti ette mõjusfääride jaotamine Ida-Euroopas. Eesti jäeti Nõukogude Liidu mõjusfääri. 1. septembril 1939 ründas Saksamaa Poolat – algas Teine maailmasõda. Punaarmee tungis 17. septembril 1939. aastal Poola idaossa. 28. septembril 1939. aastal sundis NSVL Eestit allkirjastama vastastikuse abistamise pakti, mille kohaselt paigutati alates 1939. aasta oktoobrist Eesti territooriumile Nõukogude Liidu maa-, mere- ja lennuväebaasid ligikau- du 25 000 Nõukogude sõjaväelasega. Samal ajal oli Eesti sõjaväe tegevteenistuses ligikaudu 15 000 meest. 6. oktoobril 1939 peetud kõnes kutsus Saksamaa riigikantsler Adolf Hitler kõiki Eestis, Lä- tis, Leedus, Itaalias ja Nõukogude Liidus elavaid sakslasi Saksamaale ümber asuma. Sakslaste
Kriisid: Korea sõda (1950-1953) Korea sõda toimus Põhja-Korea ja Lõuna-Korea vahel. Põhja-Korea toetas kommunismi ja teda abistasid Hiina ning NSVL väed. Lõuna-Koreale osutasid abi USA ja Lääne-Euroopa. Sõda lõppes tulemusteta ja surma sai umbes 3 miljonit inimest. Lähis-Ida kriis ÜRO tahtis Palestiinat araablastele ja juutidele jagada. 1948. aastal tekkis Iisraeli riik ning araabialased tungisid Iisraelile kallale. Iisraeli toetas USA, araablasi NSVL. Indo-Hiina kriis (1960-1973) USA pidas sõda kommunistliku Põhja-Vietnami vastu. NSVL abistas sealseid kommuniste ja USA sai lüüa. Kogu Vietnam läks kommunistide valdusesse. Egiptuse kriis 1946. aastal natsionaliseeris Egiptus Suessi kanali, mis kuulus varem inglastele. Inglismaa ässitas Egiptuse kallale Iisraeli. Iisrael võitis ja tahtis tükki Egiptusest. ÜRO sekkus ning sõja lõppedes jäi ÜRO piiri valvama. Kuuba kriis 1962
Nimeta aeg, osalised ja sisu! a) Müncheni konverents · 29.september 1938. aasta · Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia lõpuks ka Tsehhoslovakkia · Kokkulepe, mis sõlmiti, et hoida tagasi sõja algust. Saksamaa soovis kogu Tsehhoslovakkiat, aga kokkuleppega kehtestati, et Saksamaale jääb Sudeedimaa. Lõpuks see kokkulepe purunes ja Saksamaa vallutas kogu Tsehhoslovakkia b) Molotovi-Ribbentropi pakt · 23.august 1939 · NSVL ja Saksamaa · Mittekallaletungileping, millega taheti säilitada erapooletus, kui kumbki pool asub kellegiga sõtta. Lapinguga jagati Euroopa ka mõjupiirkondadeks: Saksamaale jäi Leedu ja Poola lääneosa, NSVL sai Soome, Eesti, Läti, Bessaraabia, Poola idaosa Miks puhkes II maailmasõda? · Rahvasteliit ei suutnud sõjakaid suurriike ohjeldada (oma ülesannet täita) · Hitler vajas edukaid vallutussõdu, et laene tagasi maksta
NSV Liidu sissetungile Afganistani järsult: boikoteeriti 1980.a. Moskva olümpiamänge. Afganistanis algas sissisõda, mille võitmine käis NSV Liidule üle. Sisepoliitika: tegeliku võimu koondumine armee ning julgeolekuaparaadi kätte; parteisse astumise kord muutus rangelt reglementeerituks; parteilise nomenklatuuri tugevnemine - kujunesid välja nomenklatuursed ametikohad, millel oldi kogu elu. Sõda Afganistaanis mõjus NSVL-le väga rängalt, see andis Lääne riikidele ka mõista, et NSVL on nõrk ja muutis Lääne riigid enesekindlamaks. Dissidentide aktiivne tegevus. 2. Sotsialismisüsteemi lagunemise põhjused: sisemised ja välised. Gorbatsov mõistis hukka Praha kevade lämmatamise 1968 aastal ja loobus 1987 avalikult Breznevi doktriinist, teades, et annab igale rahvale võimaluse ise oma tee valida. NSVLi nõrgenemine. Baltimaade laulev revolutsioon. Poolakad ei leppinud kommunistliku süsteemi reformimisega, vaid soovisid selle täielikult lammutada. 3
ülestõusud, lokaalsed sõjad) Millal: 1948/49 – 1991 1945 Külm sõda - vastasseis USA ja lääne demokraatia ning NSV Liidu ja sotsialismimaade vahel Milles avaldus: Võidurelvastumine Vastastikune propaganda Spionaaž, luure Vastastikuste sõjaliste blokkide moodustumine (NATO, VLO) Üleolek poliitikas, majanduses, kultuuri- ja teaduselus USA ja NSVL soovisid saavutada poliitilist ülekaalu jagatud Euroopas Üritati laiendada mõjuvõimu Kolmanda Maailma riikides Kriisid Kriis Aeg Osapooled Põhjused Käik, tulemused 1. Berliini 1948/4 NSVL – USA+Sbr+Pr NSVL soovib tervet NSV Liit lõpetab kriis 9 Berliini,USA+Sbr+P Berliini blokaadi,
Marshalli plaan USA välisministri George Marshall`i tehtud kava, mis nägi ette Euroopa taastamist ning USA ulatusliku abi sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Neid rakendati Euroopas ja Aasias. 7. Berliini kriisid: mida kujutas endast Berliini blokaad, miks see toimus, millised olid selle tagajärjed (lk 8-9) ning miks, millal (aastaarv) ja kuhu ehitati Berliini müür (lk 12) Berliini blokaad kujutas endast seda, et NSVL sulges kogu maismaaühenduse läänetsooniga. Miljoneid inimesi varustati vaid õhu kaudu, kuna kõik teised teed olid ümberpiiratud. See toimus, kuna NSVL tahtis takistada lääneliitlaste juurdepääsu nende kontrolli all olevasse Lääne-Berliini. Selle blokaadi tagajärjeks oli NSVL ja lääneriikide suhted olid lõplikult rikutud. Ning Saksamaa lõhenes kaheks: Saksamaa Liitvabariigiks ja Saka Demokraatlikuks Vabariigiks. Berliini müür ehitati 1961
Otsene sõjategevus puudus, kuid võistlus käis majanduses, poliitikas, kultuuris. Algas 1946, 1948 juunis ametlikult Berliini blokaadiga. Võidurelvastumine, Euroopas poliitilist ülekaalu Usa vs NL, mõjuvõim kolmandas maailmas. Marshalli plaan 1948-52, USA 17. Euroopa riigile majanduslikku ja tehnilist abi 13 miljardi dollari eest. Tõstsis rahvusvahenduslikku kogutoodangut neljandiku võrra. Nsvl keelas oma mõjusfääris olevatel abi ära, ignoreeris Jugoslaavia. Idablokk kommunismi mõjuvõimu ala, mis levis 1950 aastaks Elbe jõest Saksamaal Vaikse ookeanini ning PõhjaJäämerest Lõuna-Hiina mereni. 13 riiki NSV Liit, Poola, Jugoslaavia, Rumeenia, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Albaania, Hiina, PõhjaVietnam, PõhjaKorea, Mongoolia. Võim kommunistliku partei käes, kodanikel puudusid demokraatsed vabadused, partei
Nõukogude Liit Brežnevi ajal – impeeriumi kokkuvarisemise edasilükkamine Kaisa Kamenik A83347 Nõukogude Liit eksisteeris suurem osa 20-ndast sajandist ning selle aja jooksul jõudis sotsialistliku suurriigi juhtideks olla mitmed omapärased isikud – alustades Leninist ja lõpetades Gorbatšoviga. Ajalugu on meile õpetanud, et enamjaolt sellised diktaatorlikud režiimid pole jätkusuutlikud ning tahes tahtmata varisevad nad mingil hetkel kokku – kas siis sisemiste vastuolude tõttu või välise surve tõttu. Ka Nõukogude Liit polnud selles suhtes erand – rohkem huvi pakub aga küsimus, kuivõrd on kokkuvarisemises süüdi ajastu ja riigijuhi roll. Üldlevinud on arvamus, et Nõukogude Liidule said saatuslikuks Gorbatšov ja tema reformid. Millisesse rolli aga Nõukogude Liidu ajaloos panna temale eelnenud Leonid Brežnev ja tema 18-aasta pikkune valitsemisae...
Juulis puhkes koloniaalvägedes Marokos ülestõus, mis haaras kiiresti kogu Hispaania. Juhiks tõusis Franco. Algas julm kodusõda. Prantsusmaa ettepanekul tegid 27riiki lepingu, et nad ei sekku sinna, aga loomulikult ignoreerisid seda Itaalia, Saksamaa ja NSV Liit. Itaalia ja Sakamaa toetasid Francot varustusega ja sõduritega. Rahvarindele osutas abi NSV Liit, kes suurendas oma mõju Hispaanias ja võttis üle sealse julgeolekuteenistuse. Pmt katsetasid Saksamaa, Itaalia ja NSVL oma relvaliike ja sõjapidamisviise. 1939 aastaks oli Franco hõlmanud enamuse Hispaaniast ja kuulutas kodusõja lõppenuks, kehtestati Franco diktatuur. Rahvusvahelised suhted 1933-1938 Demokraatia nõrgenemine või asendumine diktatuuriga teravdas rahvusvahelist olukorda ning tekitas uusi konfliktikoldeid. Versailles süsteem varises kokku. Saksamaa kehtestas üldise sõjaväekohustuse, lõi lennuväe ja sõjalaevastiku. Lääneriigid ei takistanud teda ja
Millal Lääne-Saksamaa astus NATOsse ja taastas sõjaväe? 1960.a Lääne-Saksamaa kantsler 1969? Sotsiaaldemokraat, Willy Brandt 33. W.Ulbricht Ida-Saksamaa juhina: tuli võimule parteiga Saksamaa Sotsialistlik Ühtsuspartei. Täitis Moskva käske eriti inukalt, et suruda maha demokraatia. Ida jäi Lääne-Saksamaast aina enam maha. Põgeneti läände. 34. Berliini kriis, selle tulemused ja kes osalesid: Saksa LV ei tunnustanud Saksa DV-d,. SDVd tunnustasid vaid sotsialismimaad. NSVL tegi kõik selleks, et saavutada SDV tunnustamine lääneriikide poolt. 1958. nõuti, et lääneriigid viiks oma väed Lääne-Berliinist ära ja astuksid SDVga läbirääkimistesse. Järgnes vastastikune diplomaatiliste nootide vahetus paari aasta jooksul. 13.augustil 1961 püstitati Berliini müür , Müüri ehitamise tegelikuks põhjseks oli pidev põgenikevool idast läände. Tekkis oht, et Ida-Saksamaa jookseb niiviisi rahvast tühjaks. Berliini müür jai püsima kuni 1989.aastani
-1960. aastail? peamisteks eesmärgikideks oli lääne demokraatia tugevdamine ning kommunismi leviku piiramine. 5. Võrdle USA ja NSVLi arengut majanduses, sõjanduses. majandus sõjandus USA Väga tugev majandus, Võga suured kulutused nende toodangut relvastusele, moodsad eksporditi paljudesse relvad riikidesse, NSVL Toodeti enamasti relvi, Suured kulutused, hea vähe toodeti tarbekaupu relvastus 6. Selgita mõiste PaasikiviKekkose joon - Soome välispollitika, mis nägi ette heade suhete hoidmist NSVL-iga Finlandiseerumine nii kutsuti lääneriikides Soome vaateid NSVL-i suhtes Dzaibatsu suurettevõtete liit Jaapanis Talvesõda sõda Soome ja NSVL-i vahel 1939-1940 ``Uus idapoliitika`` - Saksa LV poliitika, mis kujutas endas suhete parandamist ida
Partnerid aga pidasid teineteise vastu plaane ning nende koostöö sai Eesti seisukohast vaadates verise lõpu. 23. augustil 1939. aastal sõlmisid Nõukogude Liidu ja Saksamaa esindajad V. Molotov ja J. Ribbentrop mittekallaletungi lepingu, mis sisaldas ka üldsusele sel ajal salajast lisaprotokolli, mis määras ära ka huvisfäärid euroopas. Antud lepinguga läks Eesti koos Läti, Soome, Leedu ja Ida- Poolaga NSVL-i huvisfääri. 28. septembril alustas NSVL Eesti iseseisvuse hävitamist, sõlmides Eesti-Vene vastastikuse abistamise lepingu, mis sisaldas NSVLi sõjaväebaaside rajamist Saaremaale, Läänemaale ja Harjumaale koos 25 000 mehega. 1939. aasta oktoobris marssis Eestisse 25 000 NSVLi meest ning algas ulatuslik sakslaste lahkumine Eestist, tegevust tuntakse ka kui Umsiedlungi. 16. juunil 1940. aastal esitas NSVL Eestile ultimaatumi täiendava 80 000 mehe sissetulekuks ja valitsuse vahetamiseks. Ultimaatum võeti vastu ja 17
tsehhoslovakkia liitmiseks,kaitseleping pr-ga,Hitler väitis et tsehhid olevat sudeedimaal elavaid sakslasi tagakiusanud.1938 sept. nõudis Hitler Sudeediaa loovutamist,kuid tsehhid ei nõustunud ja olid valmis sõdima. Lääneriigid lootsid endiselt Hitleriga kokku leppida.1938.29.09sõlmisid inglism.,prants, it. Ja saksamaa müncheni kokkuleppe,mis kohustas tsehhoslovakkiat loovutama sudeedimaa,kuid tagas ülejäänud tsehhosl. puutumatuse.tsehhid alistusid.MRP-23.08 1939 sõlmiti Saksamaa ja NSVL mittekallaletungileping.Lepingu osaks oli ka salaprotokoll,et jagada euroopa mõjusfäärideks.MRP tulemusel oli Hitler välistanud 2. rinde ja valmistunud sõjaks. NSVL sai Saksalt loa ka Eesti anastamiseks.II MS pooled:Saksa,It,Jaapan vs Inglis.Prants,NSVL. Potsdami konverents-17.07-02.08 1945. Võitjariikide konverents. Ida-Preisimaa põhjaosa Nõukogude Liidule,Saksamaa tegelik jagamine,kohtumõistmise korraldamine, reparatsioonid saksa-le ja tema
Et Sm saaks täitsa vabalt kasutada neid maanteid ja asju, mis asusid Poola koridoris. Peamine propaganda jälle, et kiusatakse taga seal olevaid sakslaseid. Nüüd lõpuks lääneriigid ei olnud vastu tulema neile nõudmistele. Inglismaa teatas, et tema garanteerib poola sõltumatust, et kui talle tungitakse kallale, siis ta astub ka välja. Inglismaal oli vaja leida ka liitlasi Sm vastu. Kevadel ja suvel 39 toimusid läbirääkimised kolme riigi vahel. Inglismaa, Prantsusmaa ja NSVL. Pmst sel teemal, et luua Sm vastane liit, et Sm ohjeldada. NSVL polnud riigipiiri Sm-ga ja seetõttu NSVL soovis, et lääneriigid lubaksid paigutada oma sõjaväge Eesti Läti Leedu Poola territooriumile, siis saab aidata. Lääneriigid polnud nõus Poole territooriumile paigutamisega, aga Eesti, Läti , Leedu oli savi suht neil. Samal ajal kui NSVL pidas läbirääkimisi Pra ja Ing oli ta kahepalgeline, pidas ka läbirääkimisi Sm-ga. Konkreetne leping sõlmiti Sm-ga-
NSVL läksid natuke Soomet(Karjala, Petsemo), Eesti, Läti, Leedu(II ms lakkasid olemast),Ida-Preisimaa, Ida-Poola, Besaraabia. Külm sõda- USA ja NSVL vahel, Lääs ei tahtnud konflikti, oli valmis järeleandmisi tegema NSVL-ile. Stalin sai hoogu juurde. Lääs hakkas mõistma, et vaja teha midagi.Trumani doktriin 1947- USA seisukoht, mis ütles et kui mõnes riigis sisemised või välimised jõud ohustuvad demokraatiat siis USA sekkub ja annab abi.(Henry Truman-esimene kes venelased pikalt saatis. Usa president, neli korda valitud.).Marshalli plaan
ja maalikunst ning televisioon, aga NSV Liidus jäi areng toppama. Külma sõja tulemusena katkestati ühendusteed läänepoolega ning Saksamaa lõhenes lõplikult pärast Berliini blokaadi. Korea jagunes kaheks: Lõuna Korea Vabariik ja põhjas Korea Rahvademokraatlik Vabariik. Korea on tänase päevani sellises seisus. Afganistani sõda läks maksma 80 miljardit USA dollarit ja NSVL süvenes majanduskriis. Pärast Vietnami sõda rajati Vietnami Sotsialistlik Vabariik. Et uus sõda tulemata jääks, allkirjastati kokkulepe USA ja NSV Liidu vahel, kus NSVL lubas oma väed Kuubalt ära viia juhul, kui USA lepib kommunismimeelsusega. Arvan, et kui kõike seda poleks juhtunud, ei oleks me maailmaga nii kaugele praegu arenenud.
Euroopas lõppes sõda Saksamaa kapituleerumisega 8.mail 1945. Potsdami konverentsil leppisid võitjariigid (Ameerika Ühendriigid, Nõukogude Liit, Prantsusmaa ja Suurbritannia) kokku sõjajärgsete korraldamiste küsimustes. Euroopas jagasid võitjariigid omavahel alad okupatsioontsoonideks. Eraldi jagati neljaks veel Berliin. Ülejäänud maailmas Taastati 1940.a Rumeenia piir ja Ungari andis Rumeeniale tagasi Transilvaania, osa Ungari territooriume läks ka Tsehhoslovakkiale, Soomelt sai NSVL Petsamo ja Porkkala, Itaalia andis Aadria mere saared ja osa Veneetsiast Jugoslaaviale. Trieste kuulutati vabaks territooriumiks. Teise Maailmasõja tulemused muutsid järsult jõudude vahekorda. Prantsusmaa ja Suurbritannia asemel tõusis USA osatähtsus, kes läks majandusliku arengu poolest teisest riikidest kaugele ette. Teiseks määravaks maailmapoliitika jõuks sai Nõukogude Liit, kes kehtestas oma võimu Ida-Euroopas ja suures osas Aasias. Lääne mõju üritati idablokis
ning alustas suurtöösuse eelisarendamist. Taheti saada paremaks teisest kapitalistlikest riikidest ja enamikest riikidest saigi mööda. Alguses kadus tööpuudus, kuid hiljem hakkas tootlikkus langema ning rahvas vaesuma. 14. Milles seisnes sundkollektiviseerimine? Selle eesmärk? Millised olid sundkollektiviseerimise tagajärjed? Oli vägivallakampaania osa. Tähendas talumajapidamiste ühendamist ühismajanditesse ehk kolhoosidesse. Kuna NSVL oli teraviljapuudus, siis Stalin võttis vägisi viljatagavarasid, seejärel tekkis näljahäda, mille käigus surid miljonid inimesed.Sundkollektiviseerimise käigus küüditati jõukamad talupojad Siberisse ja sunnitöölaagritesse, sest talupojad polnud toimuvaga nõus. Lõpuks andsid talupojad alla. Tagajärjeks oli see, et vähenes nii teraviljade kui loomade arv, tootlikkus ei tõusnud.. 15. Millised olid NSV Liidu välispoliitika peaeesmärgid ja suuremad saavutused 1920-1930
1. Pärast II MS'i muutusid paljude riikide piirid, mistõttu pidid miljonid inimesed ümber asuma. Samuti muutis II MS jõudude vahekorda maailmas. Üliriigiks muutus USA, teiseks suureks jõuks sai Nõukogude Liit. Juba II MS'i käigus jahenesid NSVL'i ja läänebloki riikide suhted. 1946 a. pidas Stalin kõne, kus rõhutas sõdade paratamatust kaasaegses maailmas. Stalini kõne andis märku, et NSVL on valmis konfliktiks Läänega. Kuu aega hiljem pidas kõnne Churchill, kus kutsus liitlasti kommunismile vastu seisma. Läänes Churchilli ei toetatud, ei tahetud konflikti NSVL'iga. Stalin sai sellistest järeleandmistest aina hoogu juurde. Unistades maailmavalitsemisest, tugevdas ta kommunistlikku kihutustööd ning likvideeris viimased demokraatia jäljed Kesk- ja Ida-Euroopas, valmistudes ka intensiivselt sõjaks. Pikkamööda hakkasid lääneriigid neile nähtustele
1929 saautas ta ainuvõimu. Tema ajal kujunes lõplikult välja kommunistlik totalitaarne diktatuur. Stalini ajal allutatu majandus rangele riiklukule kontrollile, alustati industraliseerimist, kehtestati plaanimajandus, talurahva massiline ja vägivaldne kollektiviseerimine, mindi üle kaardisüsteemile ning sõjavägi oli allutatud parteile. Ühiskonnas oli lubatud ainult üks partei ÜKP, kujunes Stalini isikukultus, rakendati terrorit. Reformid NSVL 1920ndatel Toimus rahareform, mille käigus võeti käibele uus rahaühik, mis oli kindlustatud kullastandardiga. Toimus ka sisepoliitilisi reforme nagu justiitsreform. Selle käigus ühtsustati kohtusüsteemi, piirati ja lihtsustati tribunalide süsteemi. Kaotati Ülevenemaaline Erakorraline Komisjon, mille funktsioonid anti üle Siseasjade Rahvakomisariaadile, mille juurde loodi ka Riiklik Poliitvalitsus. Sellele allutati
Näiteks Natsi-Saksamaal kiusati taga juute. · Valitsevale korrale vastupanu mahasurumiseks loodi sala-ja julgeolekuteenistused. Näiteks Saksamaal GESTAPO ja Nõukogude Liidus GPU. · Iseloomulik oli ka inimeste meelsuse pidev töötlemine ehk propaganda. Saksamaal haridus- ja propagandaministeerium eesotsas J. Goebbelsiga. · Juht toetus valitsevale või ainsale lubatud parteile. Saksamaal oli Natsionaalsotsialistlik, Itaalias fasistlik. 3. NSVL 1922. aastal moodustati Nõukogude Sotsialistlik Vabariikide Liit (NSVL), mis ühendas erinevaid sotsialistlikke liiduvabariike: Venemaad, Ukrainat, Valgevenet. Lõplikult kujunes nõukogude riiklik korraldus välja 1936. aastal vastu võetud põhiseadusega. 4. Miks ja kelle vahel puhkes kodusõda Venemaal? Enamlaste võimuletulekuga ja esimeste ümberkorraldustega polnud rahul Venemaa teised poliitilised jõud ja ühiskonnakihid. Algas avalik võitlus nõukogude võimu vastu. 1918. a.
Liivi orduriik Liivi orduriik, Mõõgavendade ordu õigusjärglane, oli eestlaste muistse vabadusvõitluse järel Vana- Liivimaa sõjaliselt võimsaim ja suurim riik. Koos Lätis ja Liivimaal asuvate territooriumidega oli tema pindala umbes 55 000 km2, alates 1347. a., mil Liivi ordu valdusse läks üle Eestimaa hertsogkond 67 000 km2. Eestist kuulusid ordule Sakala, Järvamaa, Nurmekund, Alempois, Mõhu, Harjumaa, Virumaa ja Vaiga põhjaosa. Ordul oli valdusi ka Lääne-, Saare- ja Hiiumaal. Ordu nõrkuseks oli see, et tema valdused ei asunud kompaktselt, vaid paiknesid vaheldumisi piiskoppide valdustega ning olid laialipaisatud liig suurele maa-alale. See muutis raskeks oma valduste kaitmise ning killustas sõjalisi jõude. Aastail 1237-1459 allus Liivi Ordu (alamsaksa keeles Dutscher Orden to Lyffland) Saksa Ordu kõrgmeistrile. Kõrgmeistri asupaigas Marienburgis (praegune Malbork Poolas) toimusid Saksa ordu suurkapiitli koosolekud, millest võtsid osa k...
POLIITILINE KAART VÕITJA / KAOTAJA SKS. KAOTUSED RAHVAORG. Pärast 1MS Lagunes Saksamaa,Türgi, *võitjadUSA, UK, Kaotab territooriume, Rahvaste Liit AustriaUngari, Eesti vabanes. Prantsusmaa. kolooniaid, sõjaväe, maksab *kaotajad Saksamaa, preparatsioone. Venemaa. Pärast 2MS Saksamaa lagunes, NSVL *VõitjadUSA, NSVL Kaotas territoorimi, ei tohi ÜRO, IMF, IBRD suurenes, Soome ja blakan *Kaotajad Saksamaa, Itaalia, relvastuda väikeste kaotustega. Eesti Soome , Jaapan pole vaba. külm sõda, ajastu, vahendid NÄITED Berliini blokaadiga algas kommunistliku ja läänemaailma pikaajaline vastasseis, mida hakati nimetama külmaks sõjaks, kuna tuumarelvade kasutuselevõtt sundis mõlemaid pooli hoiduma otsesest sõjalisest kokkupõrkest. Vastase üle võidu
NSVLi nõudmistega, näiteks õigusega Poola pinnal baase omada. Hitlergi alustab Staliniga läbirääkimisi, olles nõus tema soovidega nii Poolas kui Balti riikides. 1939 suvel jõutakse MRP (Molotovi-Ribbentropi paktiga) paktiga. 23. augustil 1939 sõlmivad Saksamaa ja Nõukogude Liit mittekallaletungilepingu 10 aastaks ja jagavad salaprotokollis ära mõnjusfäärid. Saksamaa saab Leedu ja Lääne-Poola, NSVL Soome, Läti, Eesti, Ida-Poola ja Bessaraabia Musta mere ääres. NSVL sai nõutud alad ja vabad käed Balti riikides ja Ida-Poolas, sealhulgas Valgevenes ja Ukrainas, mis olid Poola osad. Saksamaa sai aga vabad käed Lääne-Poolas. Agressorite bloki kujunemine Oktoober 1936 Berliin-Rooma telg. November 1936 antikomiterni-pakt Saksamaa ja Jaapani vahel, suunatud Nõukogude Liidu vastu. Novemeber 1937 Itaalia ühineb Antikomiterni-paktiga. Mai 1939
Poola-Leedu konflikt Soome soov eemalduda ohutsoonist Venemaa vastuseis Eesti-Läti kaitseliidu leping Suhete normaliseerumine Eesti-Saksa majandus- ja kultuurisidemed 1932 MKL NSVL'iga (ebapüsiv) Toetuse otsimine suurvõimudelt 1921. aastal liitus eesti Rahvaste liiduga Eesti lootis Suurbritannia toetusele Kollektiivse julgeolekusüsteemi kujundamine Aktiivsus rahvaste liidus Ohu kasv 1930.ndatel kujunesid jälle ohuallikad: kommunistlik NSVL ja natsionalistlik Saksamaa Ilmnes Rahvasteliidu suutmatus Tekkis sõjaliste-poliitiliste liitude ja blokkide süsteem Suured välispoliitilised raskused Eestis Suhted demokraatlike riikidega Suhted lääneriikidega jahtusid Suuriikide aetav lepituspoliitika käis väikeriikide arvelt 1935. jätsid inglased läänemere sakslastele ja venelastele Lääneriike häiris Eesti autoritaarne riigikord Suhted NSVL'iga Eesti-NSVL suhted olid head
rahulda ning lääneriigid pakkusid igakülgset abi Poolale. 4. Selgita mõiste - Poola koridor: Saksamaa piirkond (Lääne-Preisimaa), mis Versailles' rahulepinguga Poolale anti 5. MRP kirjeldus 23. augustil 1939. aastal sõlmisid (Nõukogude Liidu välisminister) Vjatseslav Molotov ja Joachim von Ribbentrop (Saksamaa välisminister) Moskvas mittekallaletungilepingu ja selle juurde kuuluva salajase lisaprotokolli. Selle järgi jaotasid Saksamaa ja NSVL Euroopa kaardi järgmiselt: Saksamaa huvisfääri kuulusid Poola lääneosa ja Leedu. NSV Liidu huvisfääri jäid järgmised alad: Soome, Eesti, Läti, Poola idaosa ja Bessaraabia. 6. Selgita mõiste: Rapallo leping - 16. aprillil 1922. aastal Itaalias Genova eeslinnas Rapallos Vene SFNV ja Saksamaa Weimari vabariigi vahel sõlmitud rahvusvaheline leping, millega taastati riikide vahel diplomaatilised suhted, loobuti sõjakahjude nõudmistest ning lepiti kokku kaubandus- ja
5) Ülemaailmse majanduskriisi mõjud 6) Totalitaarsete reziimide teke, nende agressiivne välispoliitika, äärmuslike ideoloogiate mõju 7) Müncheni sobing ja MRP leping soodustasid sõja alustamist 8) ...... 2. Sõja algus: 1)1939.a. märtsis esitas Saksamaa nõuded Poolale ( loovutada Danzig + kaotada Poola koridor) 2)1939.a. aprillis denonsseerib (tühistab, ütleb lahti) ühepoolselt Saksamaa Poola mittekalla- letungilepingu 3) 23.aug. 1939 Sa. - NSVL vaheline mittekallaletungileping (MRP) tagas Saksamaale kindla tagala. Hitler ja Stalin võisid vallutusi jätkata teineteist takistamata. 4) 1939, 1.sept. tungis Saksamaa kallale Poolale. Sa. väed purustasid Poola armee paari näda- laga, kasutades uudset välksõja plaani (Blitzkrieg) taktikat. 3. sept. kuulutasid Saksamaale sõja Suurbritannia ja Prantsusmaa. 17.sept. tungis Poolale kallale ka Nõukogude Liit.
loobub Locarno lepingu täitmisest. 2. Lääneriikide rahustamispoliitika (mida tähendas, kas õnnestus) – lääneriikide tegevusetus, mis põhines lootusel, et saavutatud edu järel (Itaalia ja Saksamaa vallutused) diktaatorid rahunevad. Usuti, et diktatuure on võimalik üksteise vastu välja mängida, kuid see lootus osutus lühinägelikuks. 3. Kominterni-vastane pakt (millal, kes sõlmisid, kelle vastu) – 1936. aastal sõlmisid Saksamaa ja Jaapan NSVL vastu suunatud pakti, millega järgmisel aastal ühines ka Itaalia. 4. Hispaania kodusõda (millal, seos teiste Euroopa riikidega) – 1936-1939. Francsisco Franco. Hispaania kujunes polügooniks, kus Saksamaa, Itaalia ja NSVL katsetasid uusi relvaliike ja sõjapidamisviise. 5. Austria anšluss ja Müncheni kokkulepe (millal toimusid, sisu, tagajärjed) – 1938 Austria ansluss (liitmine). Hitleri salapolitsei
Eesti teise maailmasõja ajal 1.MRP-Molotovi-Ribbentropi pakt-23.august 1939. • Sõlmiti Moskvas, NSVL<->III Reich • Ida-Poola, Soome, Eesti, Läti, Bessaraabia-NSVL • Poola alad, Leedu-Saksamaa • 1.september 1939 tungisid Saksa väed Lääne-Poolasse • 17.sept ründas Ida-Poolat Punaarmee • 28.sept läks Leedu NSVL alla, Poola lahing-maade jagamine, sõbralik paraad • Sellega algas II MS 2.Baaside leping. Baaside aeg. • Baaside leping sõlmitakse 28.september • 18.okt tulid sisse baasid-35 000, Lätisse ja Leetu enam-vähem samal ajal • Soome hakkas vastu, puhkes TALVE SÕDA (30.nov 1939-12.märts 1940) 3.Eesti okupeerumine • Välksõda, tähelepanu Lääne-Euroopal, Saksamaa vallutab hästi kiiresti palju riike (7)
KÜLM SÕDA (1945-1990) Rahvusvahelised suhted pärast II MS Iseloomulikud jooned: 1. Sotsiaal leeri tekkimine 1945-1950: Sõjaliste blokkide, majandus organisatsioonide tekkimine. + raudne eesriie 2. Koloniaalsüsteemi lagunemine 3. Kriisid 1948/49...1980 4. Pingelõdvendusperiood (1970nd) 5. Perestroika NSVL sotsialismi leeri lagunemine 1980..1987-1990 1950 Stalinism hakkab survestama Ida-Euroopat Hitleri vastase koalitsiooni tuumikriigid: USA, prants, inglis, venemaa RAUDNE EESRIIE 11.05.1945 telegrafeerib Churchill Trumanile Nõukogude rinde kohal lasub raudne eesriie keegi ei tea, mis seal taga toimub. 09.02.1946 Stalini kõne Moskvas rõhutas sõdade paratamatus kaasaegses ühiskonnas: Kapitalismi areng toimuvat vaid kriiside ja sõjaliste katastroofide kaudu.
Reagan (loll president, aga kuulas õigeid nõuandjaid) Reaganoomika Reagani majanduspoliitika · Sotsiaalprogrammide kärpimine · Maksude vähendamine · Eraalgatuse soodustamine o Tulemus: esialgsete tagaslöökide järel, algas USA majandustõus Reagani välispoliitika: · NSVL kurjuse impeerium · Igale, ka kõige väiksemale NSVL sammule tuleb reageerida. Nt Grenada operatsioon 1983 · Käivitati ulatuslik relvastusprogramm, eesmärgiga NSVL välja kurnata (võidurelvastumine viidi kosmosesse ja nafta hinnaga mängimine)
· Aatompommi esmakordne kasutamine 1945 · Teise rinde avamine Euroopas 1944 · Talvesõja algus 1939 · Saksamaa kapituleerumine liitlastele 1945 · Teherani konverents 1943 · Potsdami konverents 1945 · Kurski lahing 1943 · Midway lahing 1942 · Prantsusmaa kapituleerumine Saksamaa ees 1940 · Moskva lahing 1941 4. Märkige sündmus, mis toimus · 01.09.1939 II MS algus · 02.09.1945 II MS lõpp · 22.06.1941 Saksamaa ründas NSVL, (Sks vs NSVL sõja algus) · 06.06.1944 Normandia dessant · 07.12.1941 Jaapani rünnak USA mereväebaasile Pear'l Harbour'ile · 23.08.1939 Molotov-Ribbentropi pakt · 08.05.1945 Saksamaa kapituleerumine · 06.08.1945 Esmakordselt kasutati aatompommi, Hiroshima pommitamine 5. Mõisted · Kummaline sõda tegevus läänerindel 1939-1940, sõda oli aga sõjategevust ei toimunud · Jätkusõda Talvesõja jätk Soome ja NSVL'i vahel aastatel 1941-1944
44. Lääs võidab kõlma sõja Uus strateegia külma sõja võitmiseks USA president Ronald Reagan uskus, et Lääs peab kommunistliku süsteemi hävitama, mktteselle levikut piirama. 1) Takistada NSVL-i võimutsemist; 2) Lääs peab NSVL-i majanduslikult nurka suruma ( sisstulekuallikad: nafta, gaas, relvamüük); 3) Ühendriigid pidid sundima peale uue kõrgtehnoloogilise võidurelvastumise laine, millega NSVL poleks suutnud kaasa minna. Ainsana toetas R. Reaganit Margaret Thatcher, aga sellest hoolimata jätkas Reagan oma plaani eluuviimist. USA toetus nõukogudevastastele liikumistele NSVL-i ja USA peamiseks võitluskhaks oli kujundenud Afganistan. USA varustast vastupanuvõitljaid e modzaheede moodsate relvadega ja õpetas neid välja. NSVL-i soomuskopterite vastu saadeti afgaanidele Stingeri rakette. Reagan toetas ka Poolat aidates põranda alla läinud Solidaarsusel rasked hetked vastu pidada
Saksamaa, Jaapan ja Itaalia 1940. aasta sügisel. 29)Mis kuupäeval algas ja millistel kuupäevadel lõppes II maailmasõda(Euroopas ja maailmas)? Algas: 1. september 1939 Lõppes: *8. mai 1945 (Euroopas) *2. september 1945(maailmas) 30)Millised olid II maailmasõja puhkemise poliitilised, majandusliku ja ideoloogilised eeldused?Poliitilised: Versailles' süsteemi ebaõnnestumine, Rahvasteliidu abitus lääneriikide järeleandmispoliitikasMajanduslikud: Saksamaa kui ka NSVL vajasid rakendust oma sõjaväele, Saksamaa pidi suurtöösturitelt võetud võlgu tagasi maksma.Ideoloogilised: kommunismi levitamine, eluruum Saksa rahvale. Aastaarvud 1938 Saksamaa okupeeris Austria 1938 Müncheni kokkulepe 23. 08. 1939 Molotovi Ribbentropi pakt 1940 Kolmikpakti sõlmimine 22.06.1941 Saksamaa tungib kallale Nõukogude Liidule 07.12.1941 Jaapan kuulutab USA-le sõja ja ründab Pearl Harborit
4) Kasutati lepituspoliitikat, anti järele Saksamaa tahtmistele. 5) Saksamaa muutus järjest agressiivsemaks, aga lääneriigid ei teinud selle vastu midagi. 6) Saksamaa ja NL sõlmisid MRP. 7) Mõlemad riigid jätkasid vallutusi. 5. Sõjakate suurriikide eesmärgid. 1) Jaapan. a) Tahtis ülemvõimu Ida-Aasias. 2) Itaalia. a) Tahtis muuta Vahemerd Itaalia sisemereks. 3) Saksamaa. a) Eluruum. 4) NSVL. a) Ülemaailmne kommunism. b) Vajadus kaitsta end võimaliku rünnaku eest. 6. MRP sõlmimise tagamaad, sisu ja selle tagajärjed Euroopale. 1) NSVL teatas, et nende eesmärk on parandada suhteid Saksamaaga. 2) Ribbentrop alustas läbirääkimisi Molotoviga. a) Arutati mittekallaletungilepingut, salaprotokolli. 3) Salaprotokolliga pidid NSVL ja Saksamaa jagama Euroopa mõjupiirkondadeks.
Valimispiirkondades olid koostatud nõnda moodustatud, et katoliiklased, iirlased olid vähemuses, ei saanud selle tõttu valitsemises osaleda. Tegevust aktiveeris Iiri Vabariiklik Armee - IRA, kes alustas terrorirünnakuid võimude vastu. IRA liikmeid võeti kinni, vangistati, kes alustasid näljastreiki. Nende eesmärk oli iseseisvus. Sotsialismileeri teke 5 sõjale järgneva aasta jooksul läks võim Ida-Euroopas ja osa Aasia riikides kommunistide kätte. Suuresti oli see seoutud NSVL vägede kohalolekuga antud riikides. Erandiks Jugoslaavia, kus oli valitsejaks Tito, teiseks Albaania, kus oli tegemist Jugoslaavia abiga. Hiina. kommunistid tulid võimule oma jõuga. Kujunes 2 kommunistlikku riiki: NSVL ja Mongoolia, kes oli sõltuvusest NSVList Euroopas tekkis 9 sotsialismileeri riiki: 1. Poola 2. SDV 3. Tsehhoslovakkia 4. Bulgaaria 5. NSVL 6. Ungari 7.Rumeenia 8. Jugoslaavia 9. Albaania Aasias: 1. Mongoolia 2. Hiina 3. Põhja-Korea 4. Põ-Vietnam ->vietnam
rahvuskogu, kultuur-autonoomia ja kultuurkapitali seadused Eesti II Maakond ja vald 28.sept 1939 baaside leping maailmas. 1940-1941 I NSVL okupatsioon (riigipööre ajal 21.juuni 1940, inkorporeerimine NSVL'i 6.aug 1939-1945 1940, küüditamine 14.juuni 1939) 1941-1944 saksa okupatasioon (suvesõda, Eesti taasiseseisvumis katse, II NSVL okup algus 1944)
katastroof, mis lõi aluse keskkonnaprobleemidest kõnelemiseks. 3. NSV Liit hävitas omariikluse aegseid sümboleid ja mälestisi, et vähendada Eesti rahva ühtekuuluvustunnet ning eneseteadvust ja sümboolika hävitamise abil hävitada ka ühtset Eesti riiki – iga riigi häving algab tema sümboolika hävitamisest (ühesõnaga – et eestlaste rahvuslikku identiteeti alla suruda). 4. Eesti Muinsuskaitse Seltsi roll taasiseseisvumise aegses rahvaliikumises oli NSVL poolt hävitatud omariikluse aegsete mälestiste ja sümbolite taastamine ning seeläbi riigi iseseisvumise taastamine. 5. 5. 1988. aasta öölaulupeod erinesid tänastest selle poolest, et tollal oli see palju suurema väärtusega – nõuti ENSV juhtkonna tagasiastumist, laulupeol olles kaotati hirm miilitsa ees ja julgeti isegi välja võtta lipud, mis kauaks olid peitu pandud ning tunti ühtekuuluvust teiste sealolijatega
Ameerika asus I MS lahingupiirkonnast kaugel, sõjalisi purustusi polnud ning tegeldi rohkem tehnikaga. Võidutses majanduslik liberalism. 1920-aastatel kasvas kuritegevus, üks selle põhjusi oli kehtestatud keeluseadus (alkohoolsete jookide valmistamist, müüki ning sisse- ja väljavedu keelav seadus). Tekkis maffia (Al Capone). Ülemaailmne majanduskriis sai alguse börsikrahhist Ameerikas. 1929. a. 1932. aastani vähenes tööstustoodangu maht 50%, paljud jäid töötuks. Edgar Hoover jäi põhimõtte juurde, et riigi asi ei ole majandust juhtida. 1932. a. valiti presidendiks F. D. Roosevelt. New deal (1933. märtsis juuni), majandus hakkas ülesmäge minema. 1938 teine majanduskriis. Koostati Saksamaa abistamiseks Dowesi ja Jongi plaan, eesmärgiks luua Euroopas norm. maj. situatsioon, millega kaasneks ka poliitiline stabiilsus. Briandi-Kellogi pakt nägi ette sõjalisest jõust loobumist riikidevahelistes suhetes. 1935. a. võeti vastu neutraliteedise...
Philip Kaat Majandus arenenud tööstusriikides pärast II maailmasõda Teise maailmasõja lõppedes olid kõik riigid majanduslikus kriisis, sest sõjakulutused olid massiivsed. Suued riigid nagu USA, NSVL, Saksamaa ja Jaapan olid kulutanud sõjategevusele ülimalt palju raha, väikesed riigid ei suutnudki sõdida ning nende raha põhimõtteliselt võeti ära (,,liitlastelt" sai ju ikka laenu võetud). Ameerika Ühendriigid väljusid teisest maailmasõjast majanduslikult võimsama lääneriigina. Üle poole mläänemaailma tööstustoodangust toodeti nüüd USAs. Tänu taolisele kiirele majandustõusule kujunes lääneriikides heaoluühiskond. Inimeste pidevalt suurenevad
AJALUGU 20. ndate totalitaarsed riigid: Itaalia, Saksamaa ja NSVL. Autoritaarsed riigid: Eesti, Läti, Leedu, Poola, Austria, Ungari, Jugoslaavia, Bulgaaria, Albaania, Kreeka, Portugal, Hispaania, Türgi jne. Demokraatlikeks jäid uute riikide seas vaid Soome ja Tšehhoslovakkia. Demokraatia säilis, kuna tegu oli juba vanade demokraatlike maadega. Demokraatia peab olema juurdunud. 30.ndad on agressioonide ajastu. Iseloomustab seda ajastut veel lepituspoliitika (Inglismaa ja Prantsusmaa). See väljendus Saksamaale järeleandmiste tegemistes
Kui II ms oli alanud , poola jagatud ning baltimaadesse sõjaväebaasid rajatud esitas nõukogude liit ka Soomele karmid nõudmised: loovutada alasid ning sõlmida vastasikuse abistamise leping. Soomlased aga lükkasid need nõudmised tagasi. Nad ei olnud nõus piirimuutustega ega vene sõjaväebaaside loomisega soome aladel. Nüüd alustati nõukogude liidus ägedat soome-vastast kihutus tööd. NSVL süüdistas soomet selles, et tolle suurtükivägi olevat tulistanud nõukogude vägesid. Edukus: Soome rahva ja kaitseväe kangelaslikkus ning punaarmee väejuhtide saamatus tõmbasid Stalini vallutusplaanile kriipsu peale. SB ning prantsusmaa kavatsesid saata soomele appi oma väed ja see sundis Stalinit rahulduma vähemaga. Tulemused: Algasid rahuläbirääkimised ning 1940 12.märtsil sõlmiti Moskvas rahu. Soomel tuli loovutada Karjala maakitsus ja Viiburi linn ning mitmed muud alad
Kultuur ENSV-s- kas vaba looming või riiklik tellimus? Kultuuripoliitika oli NSVL-is pideva ideoloogilise surve all. Kogu NSV taheti muuta üheks rahvaks. Riik taheti muuta sisult sotsialistlikuks ja vormilt rahvuslikuks. Valitses karm tsensuur, kõik nõukogude riigid jäid välismaailma ja lääneriikidega võrreldes arengust kõvasti maha ja elukvaliteet oli ka päris madal. Eesti muutus iga päevaga aina rohkem venepäraseks. Raamatukogud puhastati ,,kodaniku ühiskonna pärandist". Hävitati palju Eesti aegset kirjandust, alles jäeti ainult üksikud eksemplarid. Suruti peale vene keelt, paljud asutused muudeti vene keelseteks. 1960. aastatel, millal kord ei olnud enam haritlaste ka loometegevuse suhtes nii range, algas haritlaste uus põlvkond. Kõrgkultuur sai ränga löögi, aga püsima jäid isetegevusharrastused. Edaspidi tegutsesid koorid, rahvatantsijad nind ka pillimehed. Taastus ka laulupidude traditsioon, nendest said rahvus...
Mõisted Anšluss- Saksamaa liitis Austria 1938. Saksamaaga (Ostmark) München kokkulepe- Sellega sai Saksamaa loe okupeerida Sudeedimaa Molotovi-Ribbentropi pakt- Tegemist on mittekallaletungilepinuga, kuigi tegelt jagasid Saksamaa ja NSVL omavahel Euroopa ära Kummaline Sõda- II MS varane faas, kus reaalselt sõjategevust Prantsusmaa-Suurbritannia ja Saksamaa vägede vaehl ei toimunud, kuigi amtelikult olid sõjas Talvesõda- Sõda NSVL ja Soome Vabariigi vahel algas 30.Nov 1939, lõppes 13. märts 1940. Kuigi Soome säilitas iseseisvuse, pidi loovutama 13% oma aladest Kolmikpakt- Oli Jaapani, Saksamaa ja Itaalia vaheline pakt, sõlmiti 27.sept 1940 Berlinis (teljeriigid) Lahing Britannia pärast- Oli Inglismaa lõunaosa tohutu pommitamine sakslaste poolt, lisaks meresõda (1940 suvi) Lend- Lease seadus- USA abiandmisesüsteem neile riikidele, keda USA pidas oluliseks enda kaitse seisukohalt, enamasti Inglismaale, kuigi ka NSVL
17. Milliseid meetmeid kasutati USA-s kriisist väljumiseks? Kui tulemuslikud need olid? USA president Roosevelt esitas kava " Uus kurss" kriisist väljumiseks. Eesmärk oli päästa kapitalism. Võeti vastu hulk seadusi, korraldati ühiskondlikke töid , tühistati kuiv seadus. USA hakkas kriisist väljuma juba 1933. aastal, kuigi päriselt ei õnnestunud sellest toibuda, kuni Teise maailmasõja alguseni. 18. Miks jäi kriisist puutumata NSVL? Kommunistlik propaganda üritas esitada NSVL kui plaanimajandust kasutatavat kriisivaba ühiskonda, millel olid selged eelised kapitalistliku korra ees. Rasketööstuse kiire areng. 19. Kuidas mõjutas majanduskriis pika demokraatiakogemusega riike ja nn noori demokraatiaid? Pika demokraatiakogemustega riikidel õnnestus majandus tõusuteele suunata ja surustistest väljuda. Suurem osa Euroopa riike ostsis " tugevat valitsejat" , kes korra majja lööks ( nt. saksamaal kehtestati natslik reziim). Autoritaarne kord pääses võimule
üritasid relvajõuga võimule pääseda (Trumani doktriin) 1847. pakkus USA välisminister George Marshall välja kava, mis nägi ette Euroopa taastamist ja USA ulatuslikku abi sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele (Marshalli plaan) Trumani dokriin ja Marshalli plaan pidid andma eelise võitluses kommunismi ja Nõukogude Liidu vastu abi osutamisega proovisid vähendada kommunismi levikut Euroopas 1948. alustas NSVL takistama lääneliitlaste juurdepääsu Lääne-Berliini, NL sulges kõik teed, mis ühendasid Lääne-Saksamaad Berliiniga, et takistada sinna vajalike kaupade toimetamist (Berliini blokaad) lääneriigid korraldasid õhusilla, mis varustas linna kütuse ja toiduainetega Berliini blokaad lõpetati, sest see ei andnud Moskvale meelepäraseid tulemusi NSVL ja lääneriikide suhted lõplikult rikutud
2. Desarmeerimiskokkulepped 3. Helsingi nõupidamine – lõppakt 1975. OSCE (Euroopa Julgeolekuorgan). Suhted hakkasid soojenema. Kõigepealt sõlmiti Idalepingud: - Oder-Neisse joot tunnustatakse Ida-Saksamaa piirina. - Suhete aluste leping. - Transpordileping. - Vastastikune tunnustamine. VÕIDURELVASTUMINE Strateegiline relv – tuumapomm+selle kandur (külma sõja ajal oli kontinentaalrakett kujunenud). Desarmeerimise kokkulepped NSVL ja USA vahel. Võidurelvastumine, strateegiline relv. Seisnes selles, et vastasest ette rebida, aga 70nda algusesk olid mõlemad ühel maal. Enam ei saanud paremaks. Seepärast istuti ühe laua taha ja arutati, kuidas strateegilist relva piirata. 1972. a kirjutasid alla USAst R.Nixon ja NSVLst L.Brežnev SALT-1 ehk SRP-1 kokkuleppele: 1. kumbki osapool tohtis ehitada ainult ühe raketitõrjesüsteemi, see oli tähtajatu. 2
Kordamisküsimused sõjajärgsest ajast: 1940. aastate teine pool-1950. aastad. 1.Külma sõja kujunemine ja selle avaldumise vormid: võidurelvastumine, sõjalised liidud; *NSVL eraldas oma mõju all olevad riigid raudse eesriidega, tõkestades nende läbikäimist lääneriikidega. Lääne-riikide eesm: demokraatia taastamine. Nsvl eesm: oma maailmavaate levitamine Ida-Euroopas.Külm soda-pikaajaline pingeseis.Külm soda oli NSVL ja idabloki vastatsseis demokraatlike lääneriikidega. 1947.a ühendriikide president Harry Truman kuulutas välja doktriini,Trumani doktriin,e USA toetab kõiki riike , mis võitlevad kommunismi vastu. See oli murrang USA välispoliitikas, sest oli isolatsionismi(euroopa asjadesse ei tohtinud sekkuda) lõpp.Usa riigisekretär George Marshall kuulutas välja abiandmisplaani sõjas kannatada saanus EU riikidele.Marshalli plaan(1948-1952). Ida-Euroopa rigid abi vastu ei võtnud, sest NSVL keelas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
