NSVL nõukogude sotsalistlike vabariikide liit. oli aastatel 19221991 eksisteerinud sotsialistlik riik, mida valitses kommunistliku partei bolsevistlik diktatuur. ENSV eesti nõukogude sotsialistlik vabariik. oli Nõukogude Liidu liiduvabariik aastatel 19401991. NLKP - Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei. oli Nõukogude Liidu ainupartei ja riigi tegeliku võimu kandja. EKP eesti kommunistlik partei oli Eesti NSV ainupartei. Gorbatsov NSVL juht Jeltsin Vene NSV juht Karl Vaino - oli Eestimaa Kommunistliku Partei eelviimane esimene sekretär. Vaino Väljas - on endine Eesti NSV ja Eesti Vabariigi poliitik ning Nõukogude Liidu diplomaat. Tunne Kelam eesti komitee esimees Trivimi Velliste - on Eesti poliitik. Oli aastail 19891992 Eesti Kristliku Liidu liige. Lagle Parek - on Eesti ühiskonnategelane. Oli Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei asutajaliige 1988
mille kohaselt riik ei pea majandust vahetult reguleerima, vaid kehtestama ettevõtjatele reeglid; vaba konkurents, avatud turg, eraomand ja stabiilne raha, mille tulemusel hakkas Saksa majandus kiirelt arenema, GULAG vangilaagrite võrgustik, mida Stalin vajas Nõukogude majanduse käigushoidmiseks, metsavennad - Eesti, Läti või Leedu partisanid, kes IIms ajal ja ka hiljem võitlesid Nõukogude invasiooni ja Nõukogude reziimi vastu. 3. kommunistlikud riigid (idablokk: NSVL, Poola, Rumeenia, Saksa Demokraatlik Vabariik, Albaania, Hiina, PõhjaKorea, PõhjaVietnam, Mongoolia, Bulgaaria, Ungari, Tsehhoslovakkia, allusid Moskva diktaadile, Jugoslaavia, kes võttis vastu Marshalli plaani kaudu pakutavat abi) võim riigis oli koondunud ühe, kommunistliku partei kätte (kodanikel puudusid demokraatlikud vabadused ja õigused); kogu elu oli allutatud riigis kommunistlikule
*Hispaania kodusõda (diktatuurid ignoreerivad mittevahelesegamispoliitikat + sisuliselt katsetavad uusi relvaliike ja sõjapidamisviise) >>Hisp-s kehtest. kindral Franco diktatuur. *Austria ansluss (Austria alistub, liidetakse Sx-ga) *Müncheni kokkulepe 29 sept 1938(Inlg, Pr, It, Sx), millega Tsehhoslovakkia kohustub loovutama Sudeedimaa(tsehhid alistuvad)>>Hitleri jaoks kokkulepe kui märk lääne nõrkusest *Molotov-Ribbentropi pakt mittekallaletungi leping(10 aastat) NSVL Sx (lisaprotokoll>>Ida-Euroopa jagamine) 2. Hitleri ja tema liitlaste esialgse edu põhjused. 15 MPR-ga Hitleril vabad käed Poola ründamiseks(jagatakse pooleks) 16 Sx armee parem Poola omast(lennuvägi hävitati esimesel päeval, tankid ratsaväe vastu) 17 Poola vallutatakse väga kiiresti, sest 17.sept 1939 tungib kallale ka NSVL, hõivates Ida-Poola 18 tõhus välksõja plaan läänes(Belgia ja Hollandi vallutamine)
● 1927 visati Trotski Kommunistlikust parteist välja ja kahe aasta pärast saadeti välismaale. Industrialiseerimine ● Selleks oli vaja suurtööstuse eelisarendamist- industrialiseerimist. ● Loobuti eraettevõtlusest, majandus allutui kesksele juhtimisele. ● Majandust hakati arendama viisaastakute plaanide alusel Industrialiseerimise tulemus ● Rasketööstuse arengult möödus NSVL enamikest maailma riikidest. ● Toodangu kvaliteet oli kehv. Kollektiviseerimine ● Riik vajas vilja tööliste ja sõjaväe toitmiseks. Vilja hindade langetamiseks viidi läbi kollektiviseerimine- ühismajandite ehk kolhooside loomine. ● Maaelanike liikumisvabadust piirati ● Need, kes kolhoosidesse ei astunud saadeti Siberisse (kokku u. 9 miljonit in.) Kollektiviseerimise tulemused ● Vähenes viljasaak ja kariloomade arv.
1956.a oli vastuoluline ühest küljest sai kogu Läänega lüüa, teisalt oli Suesta kriis tõstnud USA läänemaailma vaieldamatuks liidriks. 1957.a kuulutas ta välja nn Eisenhoweri doktriini, mille järgi ameeriklastel tuleb aidata Aasia rahvaid, keda ähvardas kom.võimu kehtestamine. Võimu lõpuaastad rasked 1958.a pingestus olukord Berliinis, 1959.a tuli Kuubal võimule USA- vaenulik Fidel Castro, olukorra halvenemine Kagu-Aasias, kosmose võidujooksu juhtis NSVL. Hakkas levima suhtumine, et Am on ainelise heaolu taga ajades unustanud kõrgemad sihid ja esiplaanile peab astuma uus, teotahteline ja idealistlik põlvkond. Nende meeleolude kehtestajaks sai noor demokraadist senaator John Kennedy, kes valiti 1960.a presidendiks. Valimisloosungiks oli ,,Uus generatsioon pakub liidrit", teda on nim ka biitliks poliitikas imago sobis ootuste ja ideaalidega 1960.a. Ametissepühitsemisel lausus kuulsad sõnad: ,,Ära küsi, mida riik saab teha sinu
II MS algus 1939-1941 ·MRP-ga sai Hitler vabad käed Poola ründamiseks ·Poolat süüdistati Saksamaa ründamises, tungis Hitler Poolale 1.09.1939 a sõda kuulutamata kallale ·03.09.1939 a. kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja, veel sõtta ei astutud ·Poola armeel võrreldes Saksamaaga väga kehv seis ·Poola armee üritas üritas taanduda maa idaossa, kuid 17.09.1939 a. tungis Poolale kallale ka NSVL ning hõivas Ida-Poola ·06.10.1939 a. oli sõjategevus lõppenud ·Saksamaa ja NSVL pidasid ühise võiduparaadi: Poola oli lakanud eksisteerimast ·1939 a. novembris ründas NSVL MRP-le tuginedes Soomet; 1940 a. võttis Rumeenialt ära Bessaraabia. Kummaline sõda 1939-1940 ·Saksamaa paiskas väed läände, kus mõlemad pooled kindlustasid Prantsusmaa-Saksamaa piirile rajatud Maginot` ja Siegfried kaitseliine ·Sõjategevus soikus, algas nn
Tuumarelvad) vastasseis Euroopas ( nt. Berliini kriis) võitlus kolmanda maailma pärast (nt. Afganistani sõda, Kuuba kriis) 3. Rahvusvahelised kriisid ja konfliktikolded 1950 1980? Korea Sõda 1950 1953 Ühel pool PõhjaKorea, HRV, NSVL; teisel pool LõunaKorea, ÜRO. Korea jäi jagatuks: PõhjaKoreas olid võimul kommunistid, LK sai demokraatlikuks riigiks. Berliini kriis 1958 1961 NSVL nõudis Lääneriikide vägede väljaviimist LääneBerliinist ning kui nad keeldusid, ümbritseti LääneBerliin 1961. aastal põgenike takistamiseks müüriga. Kuuba e. Kariibi kriis 1962 Kuubale toodi NSVL tuumaraketid, USA kehtestas Kuuba suhtes sõjalise blokaadi. Läbirääkimiste tulemusel likvideeris NSVL oma sõjaväebaasi Kuubal. USA tunnistas Kuuba puutumatust ning tõi välja oma tuumaraketid Türgi territooriumilt.
võib pidada maailmasõjaks. Esimeseks kriisikoldeks võib pidada Berliini blokaadi. 1948. aasta juunis lõikas Nõukogude Liit Lääne-Berliini ära välismaailmast. Nimelt tähendab see seda, et Venemaa jagas Saksamaa kaheks. Ida-Saksamaa oli niigi Nõukogude Liidu all ning sellega lootis NSVL, et Lääne Berliin alistub talle. Paraku tuli Lääne Berliinile appi läänelik USA. Lääne Berliin NSVL ei alitsunud ning pärast 324 päeva pidi blokaad lõpetama. Berliini blokaadi võibki pidada esimeseks tõestuseks, et Külm sõda on maailmasõda ning seda täpsemalt Nõukogude Liidu ja USA vahel. Teiseks rahutuseks võib pidada Korea sõda, mis toimus aastatel 1950-1953. Korea sõda toimus Põhja-Korea ja Lõuna-Korea vahel. Põhja-Korea toetajateks olid NSVL ja Hiina ning Lõuna-Korea toetajateks USA ja ÜRO. Koreas taheti kehtestada kommunismi ning seee tähendab seda, et 1950
1988 ENSV erakorraline Ülemnõukogu istung. Tänu V.Väljasele võetakse vastu suveräänsusdeklaratsioon, st ENSV seadused on ülemuslikud NSV Liidu seaduste ees. 1988 suvel algab impeeriumimeelsete jõudude kogunemine Interrindeks. Nad räägivad venelastele, et kui eestlased saavad võimule, siis hakkavad nad venelasi majanduslikult ja füüsiliselt kiusama. Rahvarinne ja EKP rahvuslik osa (S.Kallas, E.Savisaar, T.Made, M.Titma jt) arvavad, et NSVL tuleks reformida ja paika panna Liiduleping. Rahvuslikud jõud (MRP-AEG, Eesti Muinsuskaitse Selts, ERSP) ei poolda seda. 1989 Jaan 1989 keeleseadus. Riigikeel on eesti keel. 24.02.1989 heisati sini-must-valge lipp Pikas Hermannis. Algab kodanike komiteede liikumine. Märgiti üles eesti kodanikud. Kevad 1989 esimesed Nõukogude Liidu Rahvasaadikute Kongressi vabad valimised(sinna said ka Eesti saadikud, kes keskendusid MRP avalikustamisele) 23
A. Novotny Tsehhoslovakkia juht 1953-1968. Stalinismi järgija. Praha kevade ajal (1968) lühikest aega kohaliku kompartei juht, liberaliseeris Tsehhoslovakkiat 5-21 august, A. Dubcek kuni VLO liikmesriigid sisse tungisid. G. Husak Kommunist, Tsehhoslovakkia president 1975-1989. Tühistas peaaegu kõik Dubceki reformid. Y. Arafat Palestiina Vabastusorganisatsiooni (PVO) liider G. Bush Bush senior, USA president 89-93 Viimane NSVL juht 1985-1991 (1990-1991 tuntud ka kui president). Perestroika ja glasnost. Parandas suhteid M. Gorbatsov oluliselt läänemaailmaga. B. Jeltsin Vene Föderatsiooni 1. president aastatel 1991-1999. Pol Poth Kambodza revolutsionäär, diktaator, massimõrvar L. Breznev NSVL juht 1964-1982. Suured repressioonid (?), stagna-aeg. Dissident, kirjanik NSVL-is. Nobeli kirjanduspreemia 1970. Saadeti 1974 NSVL-ist välja. Suur osa tema "Gulagi A
LK 37. 1. Miks suutis Iisrael 1948. aastal araabia maade rünnaku tõrjuda? Palestiinlaste toetus oli nõrk, samal ajal Iisraelis olid kibutsites ühiskassad, mille eest sai relvastust osta, ehk Iisraelil oli parem varustus. 2. Nimeta vähemalt 3 põhjust, miks on Iisrael suutnud Lähis-Ida sõdades oma riiklust kaitsta. Iisrael üllatas vastaseid hävitades nende lennuväe enne sõda. Hea sõjaline strateegia. Araabiamaad toetusid NSVL abile, kuid Iisrael oli tugev iseseisvalt. 3. Kuidas on terrorism aidanud palestiinlastel oma eesmärke saavutada? Kuna NSVL toetas sõjategevust, said araablased NSVL-lt abi sõjaliselt. LK 43. 1. Mis aitas kaasa Ühendriikide tõusule lääne-maailma etteotsa peale teist maailmasõda? Ühendriikide aladel ei toimunud väga sõjategevust teise maailmasõja ajal, majandus sai rahus kasvada. Samuti laenas USA väga palju sõja ajal Euroopa riikidele. 2
Prantsusmaa ja Iisraeli poolt. Põhjuseks Egiptuse otsus (26.juulil 1956) natsionaliseerida Suessi kanal, kuna Inglismaa ja USA ei andnud laenu Niiluse jõele (Assuani) elektrijaama rajamiseks. Oktoobris 1956 tungis Iisrael Egiptusele kallale, Novembris viisid oma väed kohale Suurbritannia ja Prantsusmaa. Suessi kriis Tulemus Sündmustesse sekkunud ÜRO nõudel sõlmiti vaherahu(seda nõudsid nii NSVL kui USA). Suessi kanal sai kaks aastat hiljem ametlikult Egiptuse omandiks. Egiptus väljus konfliktist võitjana Suessi kriisi tulemusel nõrgenes piirkonnas Suurbritannia ja Prantsusmaa positsioon. NSVL ja USA tähtsus kasvas. NSVL hakkas toetama Araabia riike. USA hakkas toetama Iisraeli, kui vastukaalu kommunismi levikule.
KÜLM SÕDA , RAUDNE EESRIIE(LK 6-12) 1. DEFINEERI EHK SELGITA MÕISTE, NIMETUS VM JA ISELOOMUSTA RAUDNE EESRIIE oli Nõukogude Liidu poliitiline üritus kaitsta oma poliitilist mõjuala võõrmõjutuste eest mitmesuguste abinõudega, nagu piiride hermeetiline sulgemine, vaba teabevoolu takistamine, salapolitseiline kontroll, tsensuur jm. "raudne eesriie", millega edaspidi hakati nimetama eraldusjoont demokraatlike lääneriikide ja NSVL mõjualuste Ida-Euroopa maade vahel. KÜLM SÕDA oli Nõukogude Liidu ja Lääne poliitiline, majanduslik konflikt Teise maailmasõja järgsel rahuperioodil. Laiemas tähenduses nimetatakse külmaks sõjaks otsest sõjalist vastasseisu vältivat konflikti, milles osapooled piirduvad majandusliku, poliitilise ja luuretegevusega üksteise vastu. Külmaks sõjaks nimetatakse kahe üliriigi - USA ja Nõukogude Liidu - vahelist vastasseisu pärast II maailmasõda
,,liitumisel" NSVLiga. (seda veel kohe ei tehtud? Juunikommunistid 1940. aasta suvel uue võimuga kaasa läinud ja EKPsse kuuluvaid. Juuli algul saadetaks laiali Riigikogu ja kuulutatakse välja valimised Riigivolikokku. Kommunistid koondati blokki Eesti Töötava Rahva Liit, teistel osa võtta ei lubatud. Uus Riigivolikogu kuulutas välja ENSV ja palus võtta end vastu NSVL-i. 1940 aasta 06. aug annekteeris NSVL Eesti. ENSV institutsioonid- sovhoos, hobulaenutuspunktid, masina-traktorijaamad, kolhoosid. Politsei miilits. Pankade, tööstus, kaubandusettevõtete natsionaliseerimine. Rubla kasutuselevõtt. Äravõetud maa jagati uusmaasaajate vahel. Juuniküüditamine 1941. 14. juuni- massiküüditamine, Baltimaades kokku 40 000 2) Sõja aastad 22.06.1941 8. 05. 1945 Saksamaa ja NSVLi vaheline sõda. Suvesõda- (juuni august 1941), saksa väed tungisid kiiresti edasi Baltimaadesse, Kesk-
1927 visati Trotski Kommunistlikust parteist välja ja kahe aasta pärast saadeti välismaale Idustrialiseerimine Stalin algatas relvastusprogrammi ja ettevalmistused pealetungisõjaks. Selleks oli vaja suurtööstuse eelisarendamist- industrialiseerimist Loobuti eraettevõtlusest, majandus allutati kesksele juhtimisele Majandust hakati arendama viisaastakute plaanide alusel. Industrialiseerimise tulemus Rasketööstuse arengult möödus NSVL enamikest maailma riikidest. Toodangu kvaltieet oli kehv. Ülemaailmne majanduskriis Nõukogude Liitu ei puudutanud Kollektiviseerimine Riik vajas vilja tööliste ja sõjaväe toitmiseks. Vilja hindade langetamiseks viidi läbi kollektiviseerimine- ühismajandite ehk kolhooside loomine Maaelanike liikumisvabadust piirati Need, kes kolhoosidesse ei astunud saadeti Siberisse (kokku u 9mln in) Kollektiviseerimise tulemused Väenes viljasaak ja kariloomade arv
1. vladimir lenin 1917-1922, jossif stalin 1922-1953, nikita hurtov 1953- 1964, leonid brenev 1964-1982, juri andropov 1982-1984, konstantin ternenko 1984-1985, mihail gorbatov 1985-1991 2. Hurtov - nsvl liikus tsiviilhiskonna poole rohkem kui kunagi varem. Stalin - seadis eesmrgiks sotsialistliku hiskorra kehtestamist le kogu maailma. iseloom. 3. Hurtov kuulutas stalini ebajumala kohalt tugatuks ning alustas ta ksilaste paljastamist ja koonduslaagrisse paigutatud inimeste vabastamist. oluline tegevus 1956 4. 3KGB, 1NKVD, 2NFSV. salapol. 5. nsvl moodustus 1922 ja kestis kuni 1991, koosnes algselt: Valgevene, Ukrainia,Taga-kaukaasia,gruusia, armeenia. 6
pikalelevinud vastasseisu,mis hõlmas kõiki eluvaldkondi, sellest arenes välja Külm sõda. Külm sõda kestis üle 40 aasta. Külma sõda ei olnud aga sõda, kus armeed oleksid võidelnud see oli kõikehaarav poliitiline,ideoloogiline ja majanduslik võitlus kahe ideoloogia(kommunismi ja demokraatia) vahel.Võideldi kõikidel elualadel nt. :majanduses ja relvade tootmises. 1950-1980 aastatel oli peamine murettekitav küsimus Maailmas võidurelvastumine. NSVL ja USA mõlemad kartsid, et teine pool ründab neid ja et seda vältida ja vastast ennast kartma panna hakati massiliselt tootma igasuguseid hävitusrelvi ja välja töötama ABC-relvi (tuumapommid,keemia-ja bioloogilisedrelvad). Sellega tulid kaasa ka paljud teised suurriigid(Prantsusmaa,Suurbritannia,Hiina). Peale aastate pikkust relvade massilist tootmist oli lõpuks relvi Maailmas niipalju, et sellega oleks Maailma mitu korda võinud tükkideks lasta. Varsti
NSVL okupeeris Eesti juunis 1940 Saksamaaga sõlmitud salalepingu alusel ning annekteeris augustis 1940 liiduvabariigi näol. Järgnesid poliitilised, majanduslikud, sotsiaalsed ümberkorraldused, verine terror. Teises Maailmasõjas oli Eesti suvest-sügisest 1941 sügiseni 1944 okupeeritud Saksa vägede poolt, riiklik kuuluvus ei muutunud, s.t iseseisvust ei taastatud. Teine Nõukogude okupatsioon lülitas Eesti poliitiliselt ja majanduslikult NSVL üleliidulisse süsteemi (põllumajanduse kollektiviseerimine, tööstuse integratsioon, muulaste immigratsioon). Suuri inimkaotusi toonud massirepressioonid leevendusid pärast Stalini surma (1953). Sellega ning majandusliku olukorra paranemisega (sealhulgas põllumajanduses) kaasus aga süsteemiga mugandumine ning kaasajooksiklus (väljendus eriti parteiliikmete arvu kasvus). Üleliidulise majandusliku ja poliitilise stagnatsiooni olukorras NSVL
Probleemid mis põhjustasid külma sõja ajal vastaspooltes erimeelsusi - 1) Lääneriigid, eesotsas USA-ga võitlesid selle eest, et peatada kommunismi levik Euroopas. Samas aga ei soovitud NSV-Liiduga sõjalist konflikti ja neile tehti suuri järelandmisi tänu millele muutus NSVL veelgi julgemaks hakates mõtlema juba kommunismi levitamisele üle maailma. 2) NSV-Liidule hakkas vastu USA poolt tehtud otsused mille käigus pakuti laialdast abi ( nii majandusliku kui ka sõjalist ) Ida-Euroopa riikidel kes asusid NSV-Liidu mõjusfääris soovides sellega kommunismi levikule piiri panna. 3) NSV-Liidule tekitas veel probleeme Lääne riikide tihe koostöö mille eesmärgiks oli liiga agresiivsele NSV-Liidule vastu seista. Sellise koostöö tulemusena sündis NATO
Valdade asemel külanõukogud Tuli täita liidu norm 3 oblastit Stalini surm 1953 Iseloomulikud Võitlus kodanliku natsionalismi vastu Liberaliseerumine Venestamine jooned Vastupanuliikumine Rehabiliteerumine NSVL majandus seisak Sundindustraliseerimise algus Isikuvabadus Venelaste sissevool Võõrtööjõu sisse toomine Metsavendlus(vastupanu) Pessimism Noorte osakaal ühiskonnas Alkoholism
*Sügis 1956 toimus Budapestis demonstratsioon, mis suruti maha vene sõdurite ja tankide abil. Tagajärjed: 1)ülestõus suruti maha.2) 200 000 inimest põgenes läände.3) põllumajandusreformid peatati. 2.essi kriis: Probleem: Egiptus tahtis oma kanalit oma valdusesse, kuna see kuulus Inglise- Prantsuse aktsionäridele. * 1952 sai Egiptuse riigipeaks G.A.Nasser kes püüdis kanalit iga henna eest ratsionaliseerida. Sellele seisid vastu Inglismaa, Prantsusmaa,USA ja Iisrael. NSVL pakkus egiptusele oma abi kui Egiptus liitub sotsialismileeriga. Tagajärjed: 1) egiptus sai suessi kanali oma valdusesse.2) Egiptus hakkas arenema sotsialismi suunas, kuid 70-tel loobuti. 3) Inglismaa ja Prantsusmaa mõju maailmapoliitikas hakkas vähenema. *NSV Liidu juhtkonnas tekitasid 1956. aasta sündmused aga veendumuse, et tugevat survet osutades ning maailma tuumasõjaga hirmutades õnnestub kapitalistlik süsteem taganema sundida ning lõpuks hävitada. 3
USA ja Suurbritannia, (hiljem)NSVL Lubati taastada kõikide sõja käigus sõltumatuse kaotanud riikide iseseisvus. TEHERAN- Teise rinde avamine Prantsusmaal, Saksamaa purustamise järel alustada sõda Jaapaniga. USA, Suurbritannia, NSVL Saksamaa jaotamine Poola riigipiiril. JALTA- 1945 veebruar Kooskõlastatakse Saksamaa lõplik purustamine. Sõjajärgne maailmakorraldus. ÜRO asutamine. USA, Suurbritannia, NSVL POTSDAM- 1945 juuli-august Saksamaa sõjajärgne haldamine. Sõjaroimade kohtu alla andmine
Eestlaste valikud Teises maailmasõjas Teine maailmasõda oli Eesti jaoks raskete tagajärgedega. Eesti riik kaotas oma iseseisvuse ja eesti rahvas sai tunda kannatusi, mida tõi kaasa 50 aastat kestnud nõukogude okupatsioon. Eesti nagu ka paljude teiste väikeste riikide saatuse otsustasid Saksamaa ja NSV Liit omavahelise kokkuleppega (Molotovi-Ribbentropi pakt), millega kahe suurriigi diktaatorid Ida-Euroopa ära jagasid. Kokkuleppe järgi sai NSVL Saksamaalt loa Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Bessaraabia anastamiseks. Eesti soovis sõja puhkedes jääda neutraalseks, seepärast ei kuulutatud riigis välja ka üldmobilisatsiooni. Kuid NSVL esitas Eestile oma nõudmise, et Eesti lubaks sisse nende sõjaväebaasid, ähvardades keeldumise korral jõudu kasutada. Eesti oleks võinud sellest nõudmisest keelduda ja NSVL-ile vastu hakata. Eesti, Läti ja Leedu sõjalised jõud oleksid
kommunismi leviku taasrelvastamine, tõkestamine Idablokk loob oma sõjalise bloki VLO 1955 Ungari ülestõus Suessi kriis 1956- Berliini 1948- müür Kuuba 1962- NSVL paigutab oma NSVL, USA, Kuuba NSVL viib oma (kariibi) keskmaaraketid raketid Kuubalt, kriis Kuubale USA viib oma raketid Türgist. Algavad tuumarelvastuse
vallutamata alad -NSVL majanduspoliitika: tugev sõjavägi, samas kui omad inimesed elasid vaesuses II maailmasõja põhjused ● Ideoloogilised eeldused -Hitleri saksa rahvas vajas eluruumi -Eluruumi tuli hankida vallutustega naaberrahvastelt -Stalin soovis laiendada kommunismi läände Poola ründamine ● 1. sept 1939 tungis Saksamaa Poolasse. II ms algus ● 17. sept 1939 siseneb poolasse Punaarmee ● 28. sept 1939 sõlmivad NSVL ja Saksamaa sõprus- ja piirilepingu NSVL Põhja- ja Ida-Euroopas ● Vastastikuse abistamise lepingud ● Baaside leping ● Soome Talvesõda ● 1940 okupatsioon Talvesõda Saksamaa vallutused Lääne- Euroopas ● Vallutati Norra, Taani, Luksemburg, Belgia, Holland ● Pealetung Prantsusmaale ● Itaalia (Mussolini) liitumine sõjaga ● Inglismaa (Churchill) keeldub alistumisest ● Saksa lennukid pommitavad Suurbritanniat
Mina arvan, et esimeseks suureks asjaoluks oli Endel Lippmaa töö Ameerikast toodud salaprotokollide koopiatega. Tänu nendele paberitele saadi Gorbatsov nurka suruda ja temalt tõde MRP salaprotokollide kohta teada saada. Peale tõe välja tulemis taheti Balti riikides salaprotokollidesse kirjutatut tühistada, ehk okupeeritud riikie taheti teha iseseisvateks. Õnneks see ka õnnestus ning nüüd on Balti riigid iseseisvad. Teine asjaolu oli see, et NSVL hakkas lagunema. Ta hakkas lagunema, kuna riigipöördekaatse kukkus läbi. 8.detsembril 1991 aastal sõlmisid Venemaa, Valgevene ja Ukraina Minskis SRÜ ehk Sõltumatute Riikide Ühenduse. Veidi hiljem liitusid sellega veel 8 endist NSVL liiget. See viis NSVL lõpluku lagunemiseni ning Gorbatsov loobus oma ametist. Kolmas Põhjus oligi Perestroika ehk riigi ümberkorraldamise katse läbikukkumine. Perestroika käigus lasi Gorbatsov mitmest riigist, kaasaarvatud Eestist, väed välja tuua.
kuuletumist reziimile 5. sõjavägi on allutatud diktatuurivõimule sõjavägi domineerib või on autonoomne (sõltumatu) 6. terrori kasutamine elanikkonnagruppide või laialdast terrorit ei kasutata, arreteeritakse või potentsiaalsete vaenlaste suhtes hukatakse ainult reziimi vastase tegevuse eest N: kommunistlik NSVL 1917-1991 sõjaväelised diktatuurid (Hispaania 1923-1975) fasistlik Itaalia 1922(1926)-1945 üheparteilised reziimid (Eestis 1934-1938/40) natsistlik Saksamaa 1933-1945 IV Demokraatiad ja diktatuurid Euroopas kahe maailmasõja vahel (kaart lk 66, atlas kaart nr 138) demokraatlikud riigid - ___________________________________________________________ ______________________________________________________________________________
Samuti oli teise maailmasõjaga seotud ka Eesti, kes pidi ka sõja käigus hakkama tunnistama Nõukogude Liidu alla kuulumist. Millised olid need pöördepunktid, mis viisid Eesti Nõukogude liidu alla, seoses teise maailmasõjaga? Esimeseks oluliseks märgiks Eesti tuleviku suhtes, oli Molotovi-Ribbentropi pakt ja sellega kaasnenud salaprotokoll, kus määratleti ära Eesti saatus. Me võime lugeda seda esimeseks pöördepunktiks, kuna salaprotokoll sisaldas Eesti tulevikku NSVL all, ja nii ka paraku läks teise maailmasõja käigus ning pärast seda, kui mitte arvestada vahepealset saksa opupatsiooni. Teada olevalt üks põhjustest, miks maailmasõda puhkes, oli pidevad järelandmised Saksamaale. Lääneriigid tegid järelandimisi, sest nad ei tahtnud uue sõja vallandumist ja tundsid muret ka enda heaolu pärast. Siinkohal tooksin paralleeli Eestiga, kes tegi Nõukogude Liiduga Baaside lepingu,
Sõja põhjused: Poliitilised rahulolematus Versaille süsteemiga, rahvasteliidu nõrkus, diktatuuride sõjakus, läänerinde lepitus poliitika. Majandusliku majanduse militariseerimine, majanduskriisist lõpplik väljuminne teiste riikide vallutamise kaudu. Ideoloogid suur Saksamaa idee, aasia rassi ülimuslikus , kommunistliku maailma revolutsiooni idee MRP realiseerimine: Poola jagamine 1 sept. 1939 Saksa ründab Poolat, 17 sept. NSVL ründab Poolat, 28 sept. NSVL ja Saksamaa sõprus ja piirilepingu sõlmimine, kaotati Poola riik Nõukogude Liidu laienemine 1 sept. 1939 vastastikuse abistamise ja sõpruslepingud (baaside lepingud) Eesti,Läti ja Leeduga. Balkaniriikide okupeerimine Baltiriikide inkorporeerimine, Rumeenia loovutab Bessaraabia Nõukogude liidule . Soome Talvesõda 30 nov. 1939 , NSVL ründab Soomet kuna soome keeldus baaside lepingust, märts 1940 soome loovutab NL-le piiriäärsed
............................................................................................6 11.Tallinna Äripank................................................................................................................ 6 12.LHV Pank- algselt loodud investeerimisühinguna LHV Direct; hiljem ka nime all AS Lõhmus Haavel & Viisemann, loodi aastal 1999....................................................................6 Pankade kadumine Eesti pangandusturult 1990-2009 1. NSVL Elamu-sotsiaalpanga EV Pank 2. NSVL Agrotööstuspanga EV Pank 3. NSVL Välismajanduspanga Tallinna osakond- liideti Eesti Pangaga. 4. NSVL Riigipanga EV Pank- viidi Eesti Panga koosseisu. 1 5. NSVL Hoiupanga EV Pank- muudeti riiklikuks aksjapangaks. 6. Saaremaa Aktsiapank 7. Pärnu Linnapank 8. Eesti Kirdepank 9. Eesti Kommertspank
&26 KOMMUNISTLIK MAAILMASÜSTEEM Idablokk · 1950.aastate alguses oli kommunistide võimu all ala, kus asus 13 riiki 1) NSVL, Poola, Jugoslaavia, Rumeenia, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Hiina, Albaania, P-Viernam, P-Korea, Mongoolia · Kõik allusid Moskvale, va Jugoslaavia 1) Jugoslaavia võttis vastu Marshalli plaani pakutud abi, et üles ehitada oma sotsalism 2) Seoses sellega sattus konflitsi NSVL-ga · Idablokile iseloomulik: 1) Võim koondunud kommunistliku partei kätte, kodanikel puudusid dem. Vabadused ja õigused
Kordamisküsimused 3. kursuse 2. kontrolltööks (11. klass) 1. Autoritaarsete ja totalitaarsete riikide tunnusjooned. Oskad välja tuua, mille poolest on totalitaarsed riigid autoritaarsetest riikidest karmimad. Lisaks näited konkreetsetest riikidest (näit. NSVL või Saksamaa). Autoritaarne riik Totalitaarne riik Võim on koondatud ühele isikule Võim koondatud ühele juhile ja või väiksele rühmale. tema sõltlastele. Erakondade tegevus on piiratud Kontrollitakse inimeste elu. või puudub. Valitseb hirmuvalitsus Rahval puudub võimalus oma (inimõiguseid rikutakse; juhtude otsuseid mõjutada
Saksamaale pidid jääma Poola lääneosa ja Leedu. Sõja algus: 1. septembril 1939 tungis Saksamaa kallale Poolale. 3. septembril astusid Saksamaa vastu sõtta Inglismaa ja Prantsusmaa. Saksamaal oli parem ja suurem sõja- vägi ja õhus omasid nad täielikku kontrolli (Sks õhujõud pommitasid halastamatult Poola tagalat). Poola armee üritas taanduda idaossa, kuid 17. sept 1939 tungis Poolale kallale NSVL, hõivates Ida-Poola. 6. okt sõda lõppenud, Poola riiki ei eksisteerinud. Kummaline sõda 1939-1940: Lääne-Euroopas kujunes rinne, kus olid vastamisi ühel pool Prantsusmaa ja Inglismaa (Maginot' liin) ning teisel poolel Saksamaa (Siegfriedi liin). Sügisest 1939 kuni kevadeni 1940 toimus nende vahel nn. kummaline sõda. Kummaline sõda sõda, kus pealetung puudus, vastaspooled istusid kaevikutes, harva toimus tulevahetus. Prantsusmaa vallutamine: 10
kommunismi levimist. Marshalli plaan oli osa Trumani doktriinist, mis kujutas endast USA abi riikidele, keda ähvardas Nõukogude Liidu ekspansioonioht. Marshalli plaan kestis kokku 4 aastat (1948-1952) ning programmi raames sai 13 miljardi dollari ulatuses abi ja laene koguni 16 Euroopa riiki. Sinna hulka kuulus ka Saksamaa, kes varasemalt igasugusest abist n-ö karistuseks ilma oli jäetud. Ameerika Ühendriikide abimiljarditest keeldus läänemaailma mõju kartuses NSVL. Abi tõrjusid ka nende liitlased, muuhulgas näiteks Soome, tundes hirmu NSV Liiduga suhete jahenemise ees. Eesmärk: Euroopa majanduse kiire karv, kuna kehvad majandusolud oleks võinud olla heaks pinnaseks kommunistlike ideede levikule. 4. Mille poolest erinesid teineteisest kapitalistlikud ja kommunistlikud riigid poliitiliselt, majanduslikult, ideoloogiliselt? Kommunistlikud riigid Diktatuur – kommunistliku partei ainuvõim.
21. juunil organiseeris Zdanov Tallinnas peamiselt Eesti Vabariik jäi neutraalseks. Esialgu see Nõukogude Liidust kohale toodud osalejatega õnnestus, sõda mõjutas meid vaid majanduslikult. meeleavalduse, mille käigus dikteeriti Septembris aga saabus Poola allveelaev ,,Orzel" president Konstantin Pätsile uue valitsuse Tallinnasse, mille interneerimine heade suhete tõttu koosseis, mille juhiks sai Johannes Vares venis. NSVL ületas septembris Poola piiri ja järgmisel ööl laev põgenes. (NSVL süüdistas Eestit neutraliteedi rikkumises, ise rikkudes Eesti piire Inkorporeerimine merel ja õhus vabanduseks põgeniku otsimine). Juuli algul saadeti laiali riigikogu, kuulutati välja ennetähtaegsed valimised. Loodi Eesti Töötava Baaside lepe Rahva Liit, mis tegi ulatuslikku propagandat. 24
Põltsamaa Ametikool Heli Kopter A4 SULGPALL Referaat Juhendaja: Heli Kopter Koostas: Heli Kopter Kaarlimõisa 2012 SISUKORD Sissejuhatus 3 Sulgpall 4 Sulgpall Eestis 4 Sulgpalli ajalugu Eestis 4-5 Sulgpalli ajalugu maailmas 5-7 Meistrid Eestis 7 Kokkuvõte 8 Kasutatud kirjandus 9 SISSEJUHATUS Selles referaadis räägin ma sulgpallist. Milline on sulgpall, kuidas seda mängitakse, mis on mängimiseks vajalikud tarbed. Veel räägin ka sulgpalli ajaloost nii Eestis, kui ka mujal maailmas. Toon näiteid ka Eesti Sulgpalli meistritest. SULGPALL Sulgpall on kahe vastaspoole, enamjaolt kahe mängija vahel mängitav sportmäng. Sulgpall meenutab nii tennist, sest mängitakse reketitega, kui ka võrkpalli, sest mängijate vahel on võrk. Sulgpalli võib mängida igas eas. Sulgpallimängu ...
viia igasse maailma nurka. Kohe asuti ka USA-s selliseid rakette valmistama. Üha võimsamaks muutus tavarelvastus: tankid, suurtükid, lennukid jms. Võisteldi ka õhu- ja raketitõrjerelvade väljatöötamises. 1948 märtsis sõlmisid UK, Prantsusmaa, Belgia, Holland ja Luksemburg koostöölepingu ehk Lääneliidu. 1949 asutasid UK, Holland, Belgia, Island, Itaalia, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Taani, Kanada, USA Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon ehk NATO. 1949 asutas NSVL Vastastikuse Majandusabi Nõukogu ja 1955 sidus NSVL oma Kesk- ja Ida-Euroopa satelliidid endaga Varssavi Lepingu Organisatsiooni. Hoidmaks ära uut sõda ning reguleerimaks riikidevahelisi suhteid, asutati võitjariikide kokkulepe järgi 1945. aastal 23. juunil Ühinenud Rahvaste Organisatsioon. (Praegu kuulub sinna üle 200 riigi). Peamised organid on: Peaasamblee- ühendab liikmesriikide delegatsioone ja käib regulaarselt koos, ning pidevalt tegutsev Julgeolekunõukogu.
Rahvusvahelised kriisid 1935. Etioopia (Abessiinia kriis) - Itaalia vallutas Etioopia. Rahvasteliit püüdis Itaaliat majanduslike sanktsioonide abil korrale kutsuda ent see ei andnud tulemusi. Itaalia astus Rahvasteliidust välja. 1936 - 1939 Hispaania kodusõda - kommunistide ja sotsialistide Rahvarindevalitsuse vastu alustasid mässu sõjaväelased (F.Franco). Rahvarinde valitsust toetas NSVL, sõjaväelasi Saksamaa ja Itaalia. Euroopa riigid ei sekkunud. Tulemusena kehtestati Hispaanias kindral Franco autoritaarne diktatuur. Lepituspoliitika on Suurbritannia ja Prantsusmaa järeleandmised Hitlerile, lootuses, et nii on võimalik Hitlerit rahustada ja hoida ära suure sõja puhkemine. Tegelik tulemus oli see, et Hitler sai aega sõjaks valmistumiseks. MRP Molotov - Ribbentropi pakt - Salaprotokoll, millega jagati Ida-Euroopa maad Saksamaa ja NSVL vahel.
· 14 märts kuulutas Hitleri õhutusel end iseseisvks Slovakkia. · Järgmisel päeval hõivasid Saksa ja Ungari ülejäänud Tsehhoslovakkia. · Oli teada, et järgmine ohver Poola. · 31. märts 1939 teatasid Suurbritannia ja Prantsusmaa, et kaitsevad Poolat. · Läbirääkimised NSVL-ga, et viimane Saksamaa-vastasesse liitu kaasata. MRP · Suvi 1939 - kõik trumbid Stalini käes, kõnelused Lääneriikide ja salaja Hitleriga. · 23. aug. 1939 sõlmisid Saksamaa ja NSVL mittekallaletungilepingu MRP (kestus 10a.) · Stalinile oli kasulik, kui Hitler ründab Poolat, et vallandada uus maailmasõda. Kui Euroopa nõrgestunud, siis saab Stalin ise Euroopa vallutada. · MRP salajane lisaprotokoll: jagati ära Ida-Euroopa - NSVL sai Soome, Eesti, Läti, Bessaraabia ja Leedu. · Poola jagati Saksamaa ja NSV Liidu vahel. · Uus maailmasõda võis alata! Maailmasõja algus · MRP-ga sai Hitler vabad käed Poola ründamiseks.
võis turustada - lubati kooperatiivid nii põllumajanduses kui tööstuses - väliskapitalile kontsessioonide andmine ja segaettevõtete loomine - Riik säilitas oma juhtiva osa ja kontrolli - seda teostas 1920.a. loodud Töö- ja Kaitsenõukogu Lenini juhtimisel. - 1922-24 - rahareform. Lasti käibele tservoonets, mis oli kulla alusel. 5.4. 30.detsembril 1922.a. moodustati NSVL 5.5. Võimuvõitlus Poliitbüroos - Stalin-Trotski Stalini 50 sünnipäev 1929.a. 21.detsembril - süvenes isikukultus (Edvard Radzinski andmetel sündis Stalin tegelikult 18. detsembril (6. detsembril) 1878.) 5.6. Kollektiviseerimine ja industrialiseerimine alates 1928.a. Kollektiviseerimine e. kolhooside loomine alates 1929.a. ja kulakute küüditamine. Tagajärg 1932- 1933.a. näljahäda. Industrialiseerimine eesmärk rasketööstuse, eriti sõjatööstuse eelisarendamine. Majanduse
need hiljem vallutada. 12) Mida tähendab väljend kummaline sõda? Kumbki pool polnud väga aktiivne oma sõjategevuses. 13) Reasta tähed sündmuste toimumise järjekorras! A. Juunipööre B. Massiküüditamine C. Eesti liitmine NSV Liidu koosseisu D. baaside lepingu sõlmimine E. MRP sõlmimine F. Riigivolikogu valimised Vastus: …E, D, A, F, C, B 14) Põhjenda, miks sai 1940. aasta juunipööre Eestis võimalikuks: NSVL esitas nõudmised NSVL -l lubati seejärel ehitada baasid NSVL ei oodanud kaua, ning okupeerisid Eesti
Korea sõda (1950-1953) Korea jagunes kaheks - Lõina-Koreaks, mis oli kapitalistliku orjendatsiooniga demokraatlik riik, ja kommunistlikuks Põhja-Koreaks. See toimus kohe peale II MS. Põhjus - NSVL soov kehtestada Lõuna- Koreas kommunistlik kord. Sõda algas 1950 juunis, kui NSVL relvadega varustatud ja NSVL ohvitseride juhtimisel tungisid P.-Korea sõdurid Lõuna-Koreasse. L.-Koreal ei olnud oma armeed, ta oli kaitsetu. Sügiseks oli P.-Koreal vallutatud sisuliselt terve Korea poolsaare. Nüüd sekkub sellesse ÜRO ja nõuab, et viidaks sinna oma väed. 15. sept 1950 lähevad ÜRO väed Korea poolsaarele. Suurelt osalt need väed koosnevad USA relvajõududest. P.-Korea taganeb. Oktoober 1950 ÜRO väed alustavad uut pealetungi ja jõuavad välja Hiina piirini. Sõtta sekkub ka Hiina
· 1944. pommitati puruks paljud Eesti linnad nt Tartu, Tallinn, Narva. · Oli sundmobilisatsioon saksa armeesse · 1944 Eesti läks uuesti nõukogude okupatsiooni alla · 1944-1949 pidevalt arreteeriti inimesi, metsades olid haarangud, et tabada metsavendi · 25.-26.märts 1949 Teine massiküüditamine · stalinism jõudis eestisse, peatus kirjanduslik ja kultuuriline areng Kirjanduselu 1940ndatel: - sotsialistlik realism NSVL ainulaadne loomingumeetod, mille alusel nõuti kirjanikult ideelisust, tüüpilisust ja rahvalikkust. Eestis viljeles sots.realismi Jakobson, Smuul, Leberecht. Kultuuriajakirjandus: - endise nime all jäi ilmuma ,,Looming" - ,,Varamu" ,,Viisnurk", mis tutvustas NSVL rahvaste kirjandust - ,,Sirp ja Vasar" hakkas ilmuma 1945 Eesti kirjanikud: Eestisse jäid need, kes - läksid sotsialismiideedega kaasa (Vares-Barbarus, Semper, Jakobson)
1956 tõi laev Granma salaja Kuubasse rühma revolutsionääre, juht Fidel Castroga. Alustas diktaator Batista vastu partisanisõda. Edukas, 1959 tuli C võimule. Algul peeti C-d liberaaliks, kes taastab demokraatia, kuid ta muutis meelt ja kehtestas oma diktatuuri. Alustati pahempoolseid ümberkorraldusi. Suhted USA-ga halvenesid, USA ei ostnud enam Kuuba suhkrut, oleks majandusele surmahoobi andnud, aga NSVL ostis selle ise ära. C natsionaliseeris ameeriklaste ettevõted, siis ka kuubalaste ja kuulutas, et toimub sotsialistlik revolutsioon. USA verivaevlase rollis, oli häiritud NL sateliitriigi tekest lähinaabrusesse. Washington katkestas Havannaga diplomaatilised suhted ja kuulutas majandusblokaadi. 1961 üritasid C vastased, keda oli välja õpetanud ja varustanud USA, alustada võitlust, ebaõnnestus. Tiivustatud Hruštšov tegi ohtliku avantüüri, paigaldas Kuubale maa-tüüpi
Eesti rahva valikud Teises maailmasõjas Teine maailmasõda algas Euroopas 1. septembril 1939. aastal Saksamaa sisse- tungiga Poolasse. Eestisse jõudis see 18. oktoobril 1939. aastal, mil siia toodi Nõukogude sõjaväebaasid. Kas eestlastel oli valikuid või ei olnud? Paljud mehed mobiliseeriti sõja ajal NSVL või Saksa vägedesse. Kuulumine Saksa või NSVL armeesse sõltus paljudest asjaoludest: asukoht, paiknemine, vanus jne. Need mehed, kellel oli võimalus läksid üle Saksa armeesse. Saksa sõjaväes oli koguni 50 000 Eesti meest. Saksa armee koosseisu kuulus eestlastest moodustatud Eesti Leegion. Taheti Eestit vabastada kommunistliku võimu alt ja arvati, et Saksamaa lubab taastada Eesti Vabariigi. Saksa väejuhid kasutasid sõja alguses vaid vabatahtlikke, need olid minu arvates enamasti mehed, kes tahtsid venelastele kätte maksta
1945 toimus Potsdami konverents, kus põhiküsimusena Sakamaa saatust. Rahu tuli sõlmida ka Sm liitlastega. 1945-1946 arutati Pariisi konverentsil rahulepinguid võitjate- ja vastasriikide vahel ning 10.veeb 1947 allkirjastati need. Saksamaa liitlased pidid maksma reparatsioone ning loovutama maid. Jaapaniga sõlmiti rahu 8.sept 1951. Ka II maailmasõja tulemusena ei õnnestunud saavutada õiglast maailmakorda. Saavutati küll võit natsismi üle, kuid kommunistliku diktatuuri mõju kasvas. NSVL võimu alla jäid Balti riigid, kontrolliti Kesk- ja Ida- Euroopat moodustus kommunistlik blokk. Teine maailmasõda ületas oma ulatuselt ja purustustelt Esimese maailmasõja. Sõjas mobiliseeriti 110 miljonit inimest, neist sai surma 27 miljonit. Kokku Teises maailmasõjas hukkus 50-55 miljonit inimest. Maailm lõhestus, algas külm sõda. Külma sõja olemus ja selle kujunemise põhjused Seniste liitlaste suhted teravnesid. Lääneriigid taotlesid demokraatia taastamist sõjajärgses
Lähiajalugu II Sõjajärgne maailm Raudne eesriie. Lääneriigid said juba sõja lõpus aru, et Stalin üritab kehtestada kontrolli kogu Euroopa üle, kuid kinnitust said sellele sõja järel, kui: 1) NSVL seadis Kesk- Ja Ida-Euroopas ametisse kommunistlikud valitsused. 2) Esitas territoriaalseid pretensioone Türgile. 3) Keeldus vägesid Iraanist välja viimast. Trumani doktriin 1947. aastal, seadis UDA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvast toetamise nii sise- kui välissurve vastu(kommunistide võimuhaaramistkatsed). Marshalli plaan 1947. aastal, abiandmisplaan sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele.
Roosevelti reformid - (lk 11 tv ) Roosevelti reformide kava ehk Uus Kurss . Rahvasteliit Ei täitnud oma eesmärki . Autoritaarne diktatuur - Võim ühe inimese või rühma kätte , riigivalitsemises ei küsita nõu rahvalt , puudub vägivald ja hirmuvalitsemine , leebem tsensuur , Totalitaarne diktatuur Täielik võim rahva ja riigi üle , ühe isiku ja partei käes , inimõiguste rikkumine , hirmuvalitsemine , vägivald ( küüditamine , surmalaagrid ) , Saksamaa , NSVL , Itaalia . Demokraatia Prantsusmaal ja Inglismaa näitel : Prantsusmaa Vabariik , mitme partei süsteem , Inglismaa Monarhia ( konstitutsiooniline ehk parlamentaarne monarhia ) , 2 parteid ( leiboristid ja konservatiivid ) USA Föderaalriik , presidentaalne vabariik , Vol 3 Demokraatlik Eesti 1920-1934 Autoritaarne Eesti- 1934-1940 Võrreldus : Põhiseadused Eesti vabariigi 1920 -1930 lõpp - 1 : 1920 kõige demokraatlikum , 2 : 1934
Rahvuskultuuri arenguks oli hea aeg. Sai vabalt areneda. Kirjanduses Tammsaare looming. Kunstis Viiralt, K. Mägi, K. Raud. Muusikas Tubin, Valgre. Teatris Paul Pinna. Spordis Pajusalu, Paul Keres. Arhitektuuris levis funktsionalism. Ranna Hotell, Seedri tänava ehitised, Hansagümnaasium. 12.05.09 Eesti 19391944 23.08 1939 sõlmisid Saksmaa ja NSVL mitte kallaletungi lepingu (MRP). Eestile oluline selle lisaprotokoll: Eesti jäi NSVL mõjusfääri. 1.09 1939 puhkes II maalimasõda. Algas Saksamaa pealetungiga Poolale. Saksamaa hakkas protokolli täitma. Eesti kuulutas end neutraalseks. Septembris leidis aset Poola allveelaevaga juhtum. Orzel Tallinna sadamasse. Eesti pidi interneerima (relvad likvideeriti ja paar sõdurit paigutati laevale valvele). Laev põgenes Tallinnast
Hiina Rahvavabariik (lühendatult Hiina RV või Hiina) hõlmab suurema osa kultuurilisest, ajaloolisest ja geograafilisest Hiinast (vaata käesolevas artiklis ülalpool). Alates riigi asutamisest 1949 on seda juhtinud Hiina Kommunistlik Partei. See on maailma rahvarikkaim riik, mille rahvaarv ületab 1 250 000 000, kellest enamik on hiinlased. Pindalalt on Hiina Kaug-Idas suurim ja maailmas neljas. Hiina piirneb 14 riigiga. Kommunistidel õnnestus võim haarata kuna NSVL aitas neid. 7. Demokraatia laienemine peale II MS: a. Enamikes Lääne- Euroopa riikides taastati demokraatlik kord b. Langetati valijate vanuse alammäära c. Stabiliseerumine: nii riigivalitsemine kui ka erakondlik süsteem d. Suurenes ametiühingute mõju 8. Millised soodustavad tegurid aitasid kaasa lääneriikide majanduse kiirele taastamisele?: a. Demokraatlik valitsemiskord b. Turumajandus c. Marshalli plaan d
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
