on ta tundmatu. Ainuke silmapaistvam näide meie renessanssarhitektuurist ongi Tallinnas - Mustpeade vennaskonna hoone (Tallinn, Pikk tn. 26) oma huvitava raidportaali ja reljeefidega, mille on loonud Hollandist pärit meister Arent Passer ( 1560-1637) Mustpeade maja kaunistuste kirjeldus Hoonele 1575. a. lisatud etikust on fassaadi müüritisena säilinud kaks etikukivi annetajale Ewert Schroederi ja Hans Koseri initsiaalidega ning Bergeni, Brügge, Londoni ja Novgorodi hansakontorite raidkivist vapitahvlid I ja II korruse vahel. Praeguse ilme sai fassaad 1597. a., mil tuntud kiviraiduri ja ehituskunstniku Arent Passeri ideekavandi teostas ehitusmeister Hans Luttigk. Kahekorruselise maja viil ääristati dekoratiivsete voluutidega, fassaadile lisati rohkesti uut raiddekoori - suured reljeeftahvlid (Kristus ja allegoorilised naisfiguurid - Õiglus ja Rahu), lõvi-, soku- jm. maskid ja
Seda oja kutsuvad kohalikud Suurkraaviks, kuna oja on mitu korda suurvee äravoolu tõttu suurendatud. Joa juurde on ehitatud huviliste jaoks vaateplatvorm. Joa ligidale on rajatud veel kohvik, hostel ja parkimisplats, et huvilisi oleks rohkem. Hermanni linnus Hermanni linnus asub Narvas, Narva jõe kaldal. Linnus on ehitatud arvatavasti 1220. Aastal, sest esimesed teated pärinevad sellest ajast. Väidavalt on linnus ehitatud taanlaste poolt. 1294. aastal põletas Novgorodi vürsti väesalk Narva linnuse. Praeguse linnuse vanimad osad on säilitud arvatavasti aastast 1300. 14. Sajandi ajal laiendati linnust, algul ehitati põhjaküljele väike eeshoov ja pärast läänepoolsele küljele suur eeshoov. Teise maailmasõja ajal sai linnus tugevasti kannatada. Peale teist maailmasõda hakati linnust restaureerima. Tänasel päeval on korrastamata veel konvendihoone idatiib. Kasutatud kirjandus · http://www.ida-virumaa.ee/ · http://www
tugev. Prantsusmaa tsentraliseeritud riik kujunes 16. Sajandi alguseks. Linnad arenesid, tekkisid manufaktuuri, toodeti luksuskaupasid. Saksa-Rooma riik killustatus püsis, keisrit valisid seitse kuurvürsti, valiti teadlikult nõrk valitseja, et feodaalie sõltumatus säiliks. Venemaa Moskva vürstiriik tugevnes, vürst võttis Venemaa suurvürsti tiitli. Moskva suurvürstiriik koos liitlastega võitis mongoleid, kuid mongoli-tatari ike jäi püsima. Suurvürst Ivan III liitid Novgorodi ja Pihkvamaa. 19.Nimeta katoliku kiriku õpetusele iseloomulikke jooni. Katoliikliku õpetuse järgi moodustavad Kristuse lepitussurm inimkonna pattude eest ja pühakute heateod jumaliku armuvara, mida katoliku kirik jagab oma liikmetele seitsme sakramendi kui iseenesest mõjuvate õndsakstegevate vahendite kaudu. 20. Iseloomusta ordude ja kloostrite tegevust kõrg- ja hiliskeskajal. Kõrgkeskajal hakkasid tekkima reformid. Vastukaaluks langusele tekkis kiriku sees uuendusliikumine
püha paikka Valhallasse. Loomulikult surnuna läksid surnuteriiki,kus valitses nälg ja kurbus. Odin-inimeste isa, sõdalaste, kaupmeeste kaitsja.Valdas tarkuse ja nõiduse kunste.Thor-piksejumal. Kuidas lahendas Prantsuse kuningas probleemi ründavate normannidega? V:Prantsuse kuningas andis normannidele lääniks poolsaare Põhja- Prantsusmaal.Nirmannid rajasid sinna enda kuningriigi-Normandia. Kuidas on varjaagidega seotud Vana-Vene riigi ajalugu? V:Mitmed varjaagid olid Kiievi ja Novgorodi vürstid. Kaugemad punktid, kuhu skandinaavlased jõudsid? V: Island,Gröönimaa lõunarannik,Põhja-Ameerika rannik Miks peetakse Ameerika avastajaks Columbust mitte Leif Erikssoni? V: Sest Columbus kirjutas Ameerikast raamatu. VIIKING-Taani, Norra, Rootsi sõdalane u.8-11 saj. Kuidas nim. Oma kuningriiki bütsantslased ise? Kuidas lääneeurooplased? miKs? V:Lääneeurooplased-............................................... Bütsantslased-..................................................
Filosoofiline: toimub inimeksistensi üle arutamine, hea ja kurja vastandamine. Lermontovi huvitab surmateema. Ühiskonnakriitiline: eetikaprobleemid, inimkriitika, väga kriitiline oma põlvkonna suhtes. Loomingu läbivaks teemaks on armastus, au ja vabadus. Lermontov räägib elust nii nagu see tegelikult on. Lermontovi poeemid Põhiteemad on au ja vabadus. ,,Jooksik" ,,Kaukaasia vang" - tserkesside suguvõsa, tüdruk hukatakse reetmise eest isa ja venna poolt ,,Vabaduse viimane poeg" - Novgorodi vabaduspüüdlused ja soov mitte alluda Moskvale ,,Laul kaupmees Kalasnikovist" - eelkõige auküsimused ,,Mtsõri" - omanäoline. Mtsõri kruusiakeelne, inimene kes valmistub kloostris mungaks saama. Tegelane ei soovi mungaks saada, rändab mööda maailma ringi, kuid jõuab tagasi kloostrisse. Vabadustunne sõltub suuresti inimese sisemaailmast. ,,Deemon" - valmimine võttis aega 10 aastat. 5 erinevat varianti, enne kui rahule jäi.
Muinasaeg ehk esiaeg-ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni XIII sajandi alguses p.K.r. muistis-muinasjäänused(asulakohad,kalmistud,relvad,ehted jne) muinasaja uurimine täppis- ja loodusteadused-suureks abiks arheoloogidele dendrokronoloogiline skaala-pikaajaliste mõõtmiste ja võrdluste baasil koostatud puude kasvuringide paksuste muutusi kajastav Numismaasikud-tegelevad aaretes ja kaevamisel päevavalgele tulnud müntidega,nad määravad mõntide vermimiskoha ja-aja,aarete koosseisu põhjal ka kaubandussuhteid Etnoloogia-rahvateaduse uurimistulemus Muinasaja periodiseerimine-Eesti ajaloo kõige pikem periood uheksandast aastatuhandest e.K.r. kuni muistse vabadusvõitluse lõpuni XIII sajandi esimesel veerandil p.K.r. paleoliitikum-vanem kiviaeg algas esimeste inimeste kujunemisega ja lõppes Põhja-Euroopas jääaja lõpuga Mesoliitikum-keskmine kiviaeg,kestis Eestis IX aastatuhandest e.K.r. kuni V aastatuhandeni e.K.r...
Ristisõjad ÜLEVAADE EUROOPA AJALOOST 11.-13. SAJANDINI (KÕRGKESKAEG) Majanduse ja ühiskonna areng: *rahvastiku arvu kiire kasv - kasvas 13-ks sajandiks (10ndal 40 miljonit) 70 mln-ni *põllumajanduses mitmed uuendused: -kaheväljasüsteemilt üleminek kolmeväljasüsteemile (kolmandik söötis, 2/3 haris-pidevalt kasutusel oleva maahulk suurenes) -ratasadra kasutuselevõtt -härjad hakkasid tööloomadena asenduma hobustega (hobused kergemini juhitavad) -asustusala laienemine *linnade kasv ja kiire areng (13. saj oli keskaegse linnakultuuri kõrgaeg): -käsitöö ja kaubanduskeskused -hoogne areng oli Itaalias (Vahemere kaubandus), Madalmaad, Saksa mereäärsed linnad *kaubanduse kiire areng: -Vahemere kaubandus -Hansa liidu moodustamine(1160 - ühendas Põhja- ja Läänemere äärseid linnu ning Novgorodi) lõppes, kuna Venemaal hakkas tekkima tsentraalne riik - Prantsusmaalt Vahemere äärde, sealt edasi meritsi idamaadesse*vastasseis keisrivõimu ja paavstivõim...
Algsest hoonest on säilinud vaid vundament ja ühe apsiidi müür kuni 11 meetri kõrguseni. Ümberehitustööde käigus kujundati Püha Sofia katedraal ümber kolmelööviliseks ja ühe apsiidiga basiilikaks. Kiriku lõunaküljel asuvad kaks sümmeetrilist torni, mille kõrguseks on 50 meetrit. Sisekujundusele lisasid bareljeefid ja nikerdustega karniisid, katedraali ehivad puuskulptuurid. Kiieviga võistleb sel ajal tähtsuselt Novgorod, mis oli Põhja-Venemaa suurim kaubalinn. Ka Novgorodi ehitati Sofia katedraal 13 kupliga, kuid see põletati varsti maha. Hoone taastati veidi tagasihoidlikumalt- viielöövilise ristkuppelkirikuna. Novgorodile on iseloomulikud 12.-13. sajandi nn. ühe uulitsa kirikud. Nagu Bütsantski polnud Venemaal arenenud skulptuuri, seda vaimustavam oli aga maal. Kirikute siseruume kaunistati mosaiikide ja freskodega-. Nagu Bütsantsiski, oli piiblilugusid illustreerivate stseenide ja figuuride paigutus kindlalt määratud. Mosaiike ja freskosid näeb nt
Antropogenees:inimese kujunemise lugu. austrolopiteekused-elasid 5milj aastat tgsi, kõndisid kahel jalal. Homo habilis- elasid 2,5milj a tgsi, oskas valmistada tööriistu. Homo erectus-2-0,5milj a tgsi, tööriistu kasutada, tuld teha, püstine inimene. neandertallane-250000- 3000a, kõnevõime, küttimine, mattis surnuid, eluaset tegi. Homo sapiens-200000a tgsi küttida, rääkida, tuld teha, võimeline õppima, oskab valmistada tööriistu. Paleoantropoloogia- uurib inimese fossiilseid jäänuseid.Arheoloogia-uurimisobjektiks peamiselt maapõues säilivad muistised. Jaotavad ajaloo kolmeks peamiseks etapiks:kiviaeg, pronksiaeg, rauaaeg.Ajaloolased jaotavad ajaloo kõigepealt pikaks esiajaks, seejärel kirjalike allikatega kaetud nn ajalooline aeg, mis jaguneb kolmeks: vanaaeg, keskaeg uusaeg. KIVIAEG-jaguneb 3ks:vanem kiviaeg e paleoliitikum, keskmine e mesoliitikum, noorem kiviaeg e neoliitikum. Kunda Kultuur-asukohaks Pulli küla, Läänemere idakallas Po...
läänemeresoomlaste ja balti hõimude poolt. (lk 52) 8. VanaVene riigi tekkimine VanaVene tähtsaima ajalooallika ,,Jutustus möödunud aegadest'' järgi polevat põhjapoolsed rahvad, sealhulgas idaslaavlased, oma maa valitsemisega ise hakkama saanud. Hõim sõdis hõimuga ja vürst vürstiga. Niisiis lepiti kokku, et kutsutakse valitsejad võõtsilt. 862. aastal saabunudki kohale viikingipealik Rjurik koos vendade ja kaaskonnaga. Ta asus elama Novgorodi. Kui Rjurik suri, sai Novgorodis vürstiks ta lähikondlane Oleg. 882. aastal vallutas Oleg Kiievi, kuna ta soovis valitseda kogu teed ,,varjaagide juurest kreeklasteni''. Vallutanud tähtsa kaubalinna, kuulutas ta end suurvürstiks. 882. aastat peetaksegi VanaVene ehk KiieviVene riigi asustamisaastaks (lk 53) 9. Venemaa ristiusustamine Venemaa üks tähtsamaid ajalooallikaid räägib, et 988. aastal lõi Kiievi kohal särama ,,Kristluse usu valgus''
kaubalinnade liiduks. Liidu tähtsaimaks keskuseks sai Lübeck ja poliitiliseks organikd linnade esindajate kokkutulek hansapäevad. Seal otsustati sõja ja rahu küsimusi, lahendati liikmete vahelisi tülisid jne. Hansakaupmehed toimetasid Lääne-Euroopasse Põhja- Venemaalt ja Skandinaavia maadest karusnahku, mett ja vaha, Skandinaaviast veel rauda ja Liivimaalt vilja. Venemaal kujunesid Hansal väga tihedad suhted Novgorodiga. Sidemete hõlbustamiseks rajati Novgorodi Hansa kaubakontor. Lääne-Euroopast Venemaale ja Põhja-Euroopasse veeti eelkõige luksuskaupu ja Flandria tekstiiltooteid ja soola. Pangad Kaubanduse areng suurendas nõudmist metallraha järele. Varakeskajal käibinud Frangi hõberaha ja araabia ning Bütsantsi müntide kõrvale tekkisid nüüd näiteks Firenze floriinid ja Veneetsia tukatid. Müntide hulk tingis tarviduse erinevaid vääringuid tundvate rahavahetajate järele
jõgedest suurima vooluhulgaga. Neeva suudmealal asub Peterburi. Pildid Nevast AJALUGU Ajalooliselt jäi Neeva jõe ümbrus Ingerimaa koosseisu. Eelajaloolise aja lõpus kulges siit aga viikingite kaubatee "varjaagide juurest kreeklaste juurde". 12. sajandi teisel poolel püüdsid seda ala enda valdusesse saada rootslased. 15. juulil 1240 toimus Izora jõe Neevasse suubumise koha läheduses Neeva lahing. Lahingu käigus purustas Novgorodi vürst Aleksander Rootsi väed ja sai siit endale hüüdnime Aleksander Nevski. Oreseki kindlus Peterburi linna kohal, Ohta jõe suudmes, asus 1300. aastal rootslaste poolt ehitatud Landskrona kindlus, mille eluiga polnud kuigi pikk. Laadoga järve ääres Neeva lähtes ehitasid 1301. aastal novgorodlased Oreseki kindluse. Rootsi sai maad jälle enda valdusesse 1617. aastal sõlmitud Stolbovo rahuga. Pärast rahulepingu sõlmimist
vaid 75,3% 1939. aasta alguses Eesti tollasel territooriumil elanud rahvastikust. 1941 ja 1949 küüditati suur hulk Eesti elanikke, valdavalt eestlasi kokku umbes 30 000 inimest. 1945. aastal hakkasid Eestisse hulgi saabuma Nõukogude relvajõududest demobiliseeritud ning Nõukogude tagalasse evakueeritud. Samuti tuli siia rohkesti varem mujal NSV Liidus elanud eestlasi. Sõjajärgsetel aastatel saabus Eestisse uusi elanikke eeskätt Venemaalt, peamiselt Leningradi, Pihkva, Novgorodi jmt Eestile lähemast oblastist. Nii Teise maailmasõja aastatel kui ka sõja järel saabus Eestisse umbes 40 000 ingerlast. Esmalt saadeti ingerlased 1942. aasta talvel sakslaste poolt sõja jalust Eestisse. 1944 kutsus Soome valitsus nad Soome, kuid Soome ja NSV Liidu rahulepingu põhjal saadeti ingerlased Soomest välja ja paigutati Kalinini oblastisse. Sealt tulid nad omatahtsi Eesti taludesse tagasi, kust enamik neist saadeti 1948. aastal Siberisse
sajandi keskpaigas kõigest 10 miljonit. Terve sajand oli Venemaa ka merest ära lõigatud. Tema ainus merepiir oli Valge mere rannikul. Suurimaks sadamalinnaks oli sealne Arhangelsk. Kiratses kaubavahetus ja ka suhted L- Euroopaga. Süvenes Venemaa mahajäämus ja endassesulgumine. ALEKSEI 1645-1676 1649. a. Maakogu seadustikuga kuulutati tsaari võim jumalapoolt antuks. 1656. a. kirikulõhe (raskol). Vene õigeusu kirik lõheneb. See saab alguse mordva talupojaperest pärineva endise Novgorodi metropoliidi, nüüdse Moskva patriarh Nikoni kirikureformidest. Reformide teostamiseks kutsus ta maale ukraina ja kreeka õigeusu vaimulikke. Vanausulised pidasid neid aga väärusulisteks, keda jumal on karistanud võõra võimu alla sattumisega. Vanausuliste arvates oli nende kanda Moskva kui III Rooma missioon. Uute kommete juurutamine tekitas aga laialdast umbusku ja vastupanu. Seda tihti hirmu tõttu. Reformi vastased ehk vanausulised pandi kirikuvande alla ja neid kiusati taga. See
faasitud servaga kandekaarele ja kaheksatahulisele kivisambale nende vahel. Gooti traditsiooni järgi ehitatud kahelöövilise saali sammastel olid moraliseerivad raidkirjad liigsöömise,-joomise ja lobisemise vastu (hävisid interjööri ümberehitusel 1908). Hoonele 1575. a. lisatud etikust on fassaadi müüritisena säilinud kaks etikukivi annetajale Ewert Schroederi ja Hans Koseri initsiaalidega ning Bergeni, Brügge, Londoni ja Novgorodi hansakontorite raidkivist vapitahvlid I ja II korruse vahel. Praeguse ilme sai fassaad 1597. a., mil tuntud kiviraiduri ja ehituskunstniku Arent Passeri ideekavandi teostas ehitusmeister Hans Luttigk. Kahekorruselise maja viil ääristati dekoratiivsete voluutidega, fassaadile lisati rohkesti uut raiddekoori - suured reljeeftahvlid (Kristus ja allegoorilised naisfiguurid - Õiglus ja Rahu), lõvi-, soku- jm. maskid ja maskaroonid korruse vahet markeerival vööndil, bareljeefid
saj Liivimaal), tegu on ladina keele keskaja variandiga. Teiseks põhiliseks keeleks oli kesk-alam-saksa keel (Hansa linnade asjaajamise keel, mis tänapäevaks on elava keelena peaaegu välja surnud, tegelikult lähedasem tänapäeva hollandi keelele). Saksa Ordu Preisimaa haru sisemine asjaajamise keel oli ülem-saksa keel, sealt Liivimaale saadetid dokumendid on kesk- ülemsaksa keel. Vanavenekeelne dokumentatsioon selle eri variantides, olgu tegu Novgorodi poolse keelega jne. Eesti keelseid dokumente keskajast ei ole, mõni üksik asi välja arvata (vande ja palvetekstid). Need dokumendid ise on võimalik jagada mitmel erineval viisil, tegu on kirjavahetusega, ürikutega, esmajoones läänikirjadega, lepingutega, kantselei raamatutega, arveraamatutega, nede hulk ajas kasvab, 13. sajandist on neid väga vähe. 1208 esimene Liivimaal kohapeal kirjutatud. 15. saj II poolest on seda massiliselt, al 16. saj algusest kasvab see massiliselt.
Ajalugu II Keskaeg 330; 395; 476 1453; 1492 Lääne-Rooma riigi lagunemine Kolumbuse avastused Ameerikas Feodaalkord: palvetajad, sõdijad, töötegijad Ristiusu levitamine: Jumal või Saatan = usklik või ketser Varakeskaeg (germaanlased, Bütsants, Araabia kalifaat) 5.saj kuni 11.saj algus Kõrgkeskaeg (paavstid, Avignoni vangipõli) 11.saj kuni 14.saj II pool Hiliskeskaeg e varauusaeg kuni reformatsioonini 1. Suur rahvasterändamine: Lääs ja Ida Rooma rahu lõpp Marcus Aureliuse surm 180 (eelnevalt hõlmas Sotimaast Põhja-Aafrikani) Caracalla edikt 212: kõik õigused kõigile Rooma alade vabadele kodanikel...
Öösel hiiliti salaja laevadele ja prooviti põgeneda, aga jõel võtsid sakslased neid kaitsetornidega sillal noolte ja odadega vastu. Järgmisel öösel põgenesid nad maismaateid mööda. Lisaks sõjakannatustele oli puhkenud katk, peamiselt latgalite ja liivlaste alal ning Sakalas ja Ugandis. Katku pärast sõlmiti rahu liivlaste, latgalite ja eestlaste vahel. 1212. a. sõlmisid eestlased ka sakslastega Toreida vaherahu kolmeks aastaks. Suhted venelastega 1210. a. piirasid Novgorodi vürst Mstislav Ulja ja Pihkva vürst Vladimir kaheksa päeva Otepää linnust. Eestlased olid sunnitud rahu paluma ning 400 hõbemarga eest osteti end vabaks. 1212. a. tuli Mstislav taas Eestisse, Järvamaale, kuna seal sakslasi ees polnud, liiguti Harjumaale Varbola linnust piirama. 700 hõbemarga eest said ka nemad vabaks. Vahepeal oli Lembitu oma salgaga Pihkvasse tunginud ja hakanud seal rahvast tapma
selles laiendati vasallide pärandamisõigust läänidele ja tugevdati nende seisundit veelgi. Sisevõitlus kestab. XI sajandil jätkusid V-Liivimaal sisevõitlused 1410 Saksa ordu jäi Grünwaldi lahingus Poola ja Leedu vägedele alla. 1507 võeti vast seadus, millega loobuti talupoegade sõjalisest abist ja eestlastel keelati relvade kandmine. Välispoliitika. XIV sajandi lõpul hakkas killustunud Vana-Liivimaa välispoliitiline seisund halvenema. 1481 Moskvo, Novgorodi ja Pihkva ühendatud vägede korraldatud sõjaretk Liivimaale. Wolter von Plettenberg Liivi ordumeister 1494 1535 1501 tungiti arvuka väega Venemaale. (Väikse kokkupõrke järel Venelased põgenesid. Kuna eestlasre seal levisid rasked nakkushaigused, pöörduti tagasi. 1502 Venelaste rüüsteretk 1502 Plettenberg tungis uuesti Pihkvamaale Smolino järve lahing, kus venelased olid sunnitud taganema. 1503 sõlmiti vaherahu Linnad ja kaubandus Linnade õiguslik korraldus
Altermanniga välja Eesti esimest teatriajakirja "Näitelava", 1912 suvel mängis Kieli Väikeses Teatris. Ta katsetas ka näitekirjanikuna - teatud menu pälvis draama "Tasujad". 24. august 1913 "Estonia" uue teatrimaja avamisega paljutõotavalt alanud hooaeg muutus Pinna jaoks vägikaikaveoks seltsi juhtkonnaga. Korrarikkumised ja kõrgendatud enesehinnang viisid selleni, et kevadel 1914 jäi tööleping teatriga uuendamata ning Pinna suundus õnne otsima Venemaale. Ta sai koha Nini Novgorodi aastalaadal esinevas trupis ja saavutas taas edu, olles seega ainus eesti näitleja, kes suutis läbi lüüa nii eesti kui ka saksa ja vene teatris. Kui puhkes I maailmasõda, naasis Pinna Tallinna, kus avanes trööstitu pilt - teater ei tegutsenud, "Estonia" hoone oli muudetud hospidaliks, mitmed meesnäitlejad olid mobiliseeritud. Saanud tööpakkumise Moskva Nikitski Teatrilt, pidas Pinna paremaks kodumaalt lahkuda. Moskvaski tõusis
7. Kui olulised või ulatuslikud olid koloniseeritud territooriumid? Kui püsiv oli kolonisatsioon? Bretoni viikingid kasutasid koloniseeritud ala hoopis edasiste sõjaretkede läbiviimiseks. Maa oli tihti kasutukõlbmatu ning väärtusetu. Puudus igasugune kaubandus ja õitseng. Kolooniad püsisid vähe, nende eest ei hoolitsetud. Viikingite Britannia koloonia püsis vaid 20 aastat. Samas tänu Venemaa viikingitele rajati Novgorodi linn, seega võis ka kasu olla kolooniatest. 8. Milliseid mõjutusi said skandinaavlased või viikingitest kolonistid ise vastava piirkonna kultuurist/kommetest/usust? Inglise keel mõjus ka nende keelele. Tekstides kujutati viikingeid stereotüüpselt, kuigi ajati erinevalt. Ajalugu ei räägitud alati korrektselt, tehti üldistusi, moonutati. Friisid mõjutasid skandinaavlaste spirituaalset maailma, millele on viidatud ka Skandinaavia mütoloogias.
saj. tekib varafeodalistlikus riigis. 988.a võetakse vastu ristiusk. Hakatakse sisse tooma kiriku kirjandust, et usku levitada pannakse, alus vene tähestikul. Kitillitsa-üks loojatest oli munk Kyrillos. Oluliseks on see,et venemaal kujunenud rihedad kultuuri sidemed Bütstantsiga(tolle aja euroopa hiigel raamatukogu) . saab alguse ka ilmalik kirjandus,mis tugineb venerahva luulele . zanrid-bölina., rahvaluule. Leetopsid-kroonika laadsed kirjutised. Tuntuim"lugu igori sõjaretkest." Novgorodi ühe noore vürsti ebaõnnestunud sõjakäigust. Keskaja lõpuks on venemaa killustatud välisvaenlasel oli vaba tee. Tasa pisi hakatakse arusaama,et on vaja ühtset keskset võimu. Kerkib esile Ivan IV. Saab alguse ka romaan, tekivad teater ja luule. Lõpuperioodil kerkib esile uut tüüpi tegelane- aktiivne energiline nooruk, kes pilkab moraali,seikleja tüüp. Klassitsism ja eelromantism- Peeter I on valitseja. Valmib peterburi linn , pannakse alus peterburi teaduste akadeemiale
käsitöö areng ja meistrite väljakujunemine käsitöö aladena tüusid esile raua tootmine ja töötlemine, rauatöötlemis meistrid olid Saaremaal Tuius ja Virumaal. Kujunesid välja ka relvasepad, kes graveerisid ja ilustasid tehtud odasid ning mõõku. vahetuskaubandus, vahenduskaubandus peamised parnerid oli liivlased, soomlased, karjalased, vadjalased ja balti hõimud. Vahetuskaubaks olid karusnahk ja vaha. Vahenduskaubaks oli vili, millega varustati Novgorodi. rehielamu, sumb-, rida- ja hajaküla - Rehielamu oli praktiline elamu, kus kuivatati ka vilja. Sumbkülad asusid Kesk-, Lääne- ja Põhja-Eestis ning Saaremaal. Ridakülad olid Ida-Eestis voorte vahel, Hajakülad aga Lõuna-Eesits, küngaste vahel. 45 kihelkonda, 8 suurmaakonda, 4 väikemaakonda - riikluse kujunemise alged - varanduslik ebavõrdsus,vanem tekkisid eraomandus ja orjad. Vanemad olid ülemad, kes juhtisid linnuseid ja kihelkondi.
muudetud) pakkus juba looduslikult väga häid kaitsevõimalusi. 1220. aasta paiku läks linnus tõenäoliselt ilma lahinguta taanlaste valdusesse, kelle valitsuse all hakati rajama esimesi kivihooneid ja ümbritsema linnust kivimüüriga. Esimest korda mainitakse asulat Tarvanpea nime aastal 1226 Läti Henriku kroonikas, taanlaste uut tugikohta nimetatakse Wesenberghiks (Tarvanpea keskalamsaksa keeles) aastal 1252. Nimetust Rakvere seostatakse Rägaverega (1268 Rakovor Novgorodi ürikutes). Esimesed sajandid linnana 1302. aastal sai linnuse juurde kujunenud asula Lübecki õigused. 1346. aastal müüs Taani kuningas Eestimaa, sh. Rakvere Saksa Ordule, kes omakorda pantis selle aastal 1347 Liivi Ordule. Ordu ehitas lihtsalst ringmüürilinnusest tornide ja eeshoovidega kaitstud konvendihoone, millest sai Rakvere foogti asupaik. 14. sajandi keskel oli Vallimäe põhjajalamil ehk nüüdsel Teatrimäel ka saviga seotud müüridega kivimaju. 15
Kaupmehed laiendasid oluliselt Bütsantsi mõjuvõimu maailmas. Kaupmeeste järel tulid misjonärid. Kristluse levitamine oli üks võimu kindlustamise vahendeid. Misjonärid jõudsid Kaukaasiasse, Balkanile, Musta mere piirkonda ja isegi Etioopiasse. Vastulöök tuli Moraavias, tänapäeva Tsehhimaal. Seal jäid võitjaks paavsti pooldajad. Edukalt kulges õigeusu levitamine Venemaal. Kiievi-Vene vürst Vladimir kuulutas 988 aastal ristiusu riigiusuks. Novgorodi Venest levis õigeusk varakult ka Karjalasse. kehtestas õigeusu Konstatinoopol sai pühaks linnaks kõigile kristlusse (õigeusku) pööratud rahvastele. Misjonärid olid suurepärased diplomaadid. Nad käitusid alandlikult, erilist tähelepanu pöörasid mõjukate inimeste abikaasadele. Misjonäri ehk vaimse isa mõjul said paljudest barbarite pealike naistest Bütsantsi huvide kaitsjad ja lobitöö tegijad. Rooma kirikus peeti jumalateenistust ladina keeles. Bütsantsi misjonärid
Kontrolltöö varakeskajast A rida Nimi ja perekonnanimi: Punktid / hinne: .......... klass 1. Suur rahvasterändamine ja Frangi riik (5 p.) Moodusta järgnevaid sõnu ja mõisteid kasutades (vajadusel uusi lisades) sisult ja vormilt korrektseid lauseid a) Hunnid, germaanlaste sisseränne, germaanlaste kuningriigid, Põhja Aafrika, Hispaania, vandaalid, läänegoodid Hunnid põhjustasid rahvaste rände, mille taga järgjel tekkisid germaanalste riigid b) Lääne-Rooma keiser, Odoaker, tüli, kõrvaldama, 476 odoaker kukutas viimase lääne-rooam keisri aastal 476. c) Frangi kuningriik, Gallia, roomlased, Chlodovech, Merovingide dünastia Chlodovechi juhtimisel loodi Frangi kuningriik Galliasse, mis peale Chlodovechi surma jagati 3 poja vahel, toimus võimuvõitlus, ja Merovingide dünastia lõppes. d) Rooma ristiust, paganad, frangid, 496 e) Karl Suur, karolingide renessa...
Rubinstein. M. Balakirev (matemaatik), C. Cui (sõjaväelane), M. Mussorgski (sõjaväel.), N. Rimski-Korsakov (mereväelane) “ROMEO JA JULIA” avamäng fantaasia sümfoonia nr 6 H-moll “PATEETILINE” “AASTAAJAD” klaveripala Pähklipureja “LILLEDEVALSS” H-moll instrumentaal kontser 23.osa 4. Sergei Rahmaninov 1973-1943, wunderkind ja tema kujunemine maailma üheks silmapaistvaimaks pianistiks, heliloojaks, dirigendiks. Rahmaninov sündis Novgorodi kubermangus, ta on maetud USA-sse. 4-aastaselt hakkas Rahmaninov klaverit õppima, 9-aastaselt läks ta Peterburi konservatooriumisse. 1888 läks ta Moskva konservatooriumisse klaverit ja kompositsiooni õppima. Õpingute ajal tutvus ta paljude silmapaistvate vene heliloojatega. Peale konservatooriumi lõpetamist kutsuti teda ooperi teatrisse dirigendiks. 1904. aastal sai temas Moskva Suure teatri dirigent. Põhiliselt juhatas ta vene oopereid. 5. Rahmaninov kui helilooja
Viis tugisammast. – Usutunnistus, Palvus 5x päevas, Almus, Paast ramadaanikuul, Palverännak Mekasse. Hansa Liit Põhja-Euroopa peamised kaubateed kulgesid Põhjamerel ja Läänemerel. Peamiseks kaubavahendajaks sai siin XII sajandil tekkinud Hansa liit. Alguses oli see saksa kaupmeeste ühendus, kuid muutus XIV sajandil kaubalinnade liiduks. Liidu tähtsaimaks keskuseks sai Lübeck ja poliitiliseks organiks linnade esindajate hansapäevad. Sidemete hõlbustamiseks rajati Novgorodi Hansa kaubakontor. Kaubeldi karusnaha, mee, vahaga, rauaga ja ka viljaga. I ristisõda 1096 - 1099 Islami ajaarvamise algus 622 Lääne-Rooma riigi lõpp 476 IV ristisõda 1201 - 1204 Karl Suur kroonitakse keisriks 800 Keskaja lõpp 1492 Frangi riiki valitseb Karl Suur 768 - 814 Keskaja algus 476 Jeruusalemma vallutamine 1099 Kõrgkeskaeg 11 - 13 saj Karl Suur kroonitakse keisriks 800 Riia linna asutamine 1201 843.a.- Verduni lahing 1119.a - Bologna ülikooli asutamine 1054 – Kiriku lõhe
Üleminek muinasajast keskaega Maade jagamine Riia piiskopile 2/3 vallutatud aladest, Mõõgavendade ordule 1/3. Ordul oli palju tugevam sõjaline jõud ning piiskop ei saanud orduta hakkama. 1222 eestlaste ülestõus ajas jaotusplaanid sassi, Taani kuninga osad maad langesid ordu kätte. 1224 Tartu vallutamine enne seda sõlmisid ordu ja piiskop maade jagamise lepingu ning Eestimaa piiskop sai endale maad (Sakala ja Ugandi). Sellest kujunes Tartu piiskopkond. Pool territooriumist andis Tartu piiskop ordule. Läänemaa sai Riia piiskop. Lõpulikuks korraldamiseks vahekohtunik Modena piiskop Guillelmus. 1226 puhverriigi moodustamine Taani ja saksa valduste vahel, pidi tuginema eesti vanemate ja kohtunike autoriteedil. 1227 puhvri langemine ordu alla 1228 Saare-Lääne piiskopkonna teke 1236 ordu lüüasaamine leedulastelt ja semgalitelt Saule lahingus paavsti palvel ühineti Saksa ordu Liivimaa haruga > tugevam sõjaline jõud ja rahvusvahelin...
väljaränderajoonidele suunatud intensiivsemate rändelainete kõrval toimis kogu aeg pidev ja hajutatum ümberasumine, täiendamaks juba tekkinud eesti asundusi või otsides töövõimalusi Venemaa linnadest. Selline oli just Eesti lähipiirkondadesse - Peterburi ja Pihkva kubermangu suundunud ränne, mis nagu eespool viidatud, oli toimunud juba enne massiliikumise algust. Eriti populaarseks muutus nn. “lähis-Venemaa” 1860. aastate lõpus - 1870. aastail, mil Peterburi, Pihkva ja Novgorodi kubermangus tekkis üle 30 eesti asunduse. Uute maa-alade hõlvamine ja asunduste loomine seal kulges intensiivselt aga kuni Esimese maailmasõjani välja. Eriti suurt külgetõmbejõudu omas Jamburgi kreis Ingerimaal ning Taga-Peipsi ehk Oudovamaa. 1897. aasta andmeil elas Jamburgi maakonnas (Narva linna arvestamata) 10 640 eestlast ehk 16,3% maakonna rahvastikust. Oudova maakonnas elas 15 278 eestlast ehk 10,5% sealsest rahvastikust. 1912
15. Nimeta varaseid allikaid, millest võib leida ainest eesti mütoloogia kohta. Too vähemalt kaks näidet nendes allikates vahendatud mütoloogiliste süžeede või motiivide kohta. Bremeni Aadama Hamburgi kiriku piiskopide teod- kirjeldatakse saart Aestland (Eesti?), mille elanikud “ei usu kristlaste jumalat”. Selle asemel “austavad nad draakoneid ja linde, kellele nad ohverdavad kaupmeestelt ostetud inimesi, kes valitakse väga hoolikalt välja. Novgorodi tohtkiri- neid leitud Novgorodi väljakaevamistel, seal mainitakse nn Jumala noolt ehk PIKSET. See oli loits pikse vastu, et inimene viga ei saaks. Hiljem vastu vaieldudoli hoopis mingi kuldne kurikas või vaskne vasar. Jumala nooleks olid teatud haigused, nt lendva. Henriku Liivimaa kroonika- mainitakse „suurt jumalat“ Tharapitat, samuti räägitakse Tharapitast loobumist ristimise läbi. Juttu Virumaa ristimisest, seal on 3 küla, kus mägi, metssündis saarlaste Tarapitha, kes lendas Saaremaale
Mongoli-tatari ikka ajal õitsesid Novgorod ja Tver. Samal ajal algas vene ühiskonna mahajäämine Euroopast, isoleeritus läänest kestis kuni 17. sajandi lõpuni ja tõi endaga kaasa umbusu ,,tundmatute" võõramaalaste suhtes. Aleksander Nevski srn. 1263 Novgorodi vürst 1236-1252, Vladimiri vürst 1252- 1263. Tõrjus sakslaste vallutusretked 1240 Neeva ja 1242 Jäälahinguga. Sai hästi läbi Kuldhordi khaaniga. Daniil srn. 1303 Moskva vürst 1263-1303. Tema ajal algas pisikese Moskva vürstiriigi esiletõus. Ivan Kalita srn. 1340 Moskva vürst 1325-1340, Vladimiri suurvürst 1328- 1340
teened Tallinna keskaja uurimisele on väga olulised. Avaldasid esimese Tallinna keskaegset arhitektuuri käsitleva monograafia. 20. sajandi I pool Ühed sensatsioonilisemad ja huvitavamad arheoloogilised kaevamised just Vene linnades. Novgorodi kohta on arheoloogilistest kaevamistest kõige rohkem uurimusi, kuid neid toimus ka vana Laadogas. Vana Laadoga uurimisega alustas Repnikov, avastas ruttu vana Laadoga asula, viikingitega seotud leide jne. Novgorodi kaevamised hakkasid pihta 1932. aastal ning esimeseks arheoloogiks, kes seal kaevas oli Artšihovski, enne seda olid suuremad kaevamised just vana Laadogas. 1930. aastatel olid kõige kõrgemal tasemel keskaegsetest linnadest Rootsi linna Lungi uurimine. Küllalt hea metoodikaga nopiti kõik leiud välja ning sealt algas ka süstematiseeritud linna leidude uurimine. Sõja ajal jäi linnaerholoogia soiku, kuid Inglismaal olid mõningad arheoloogid, kes juba sõja
Lääne-Euroopa varakeskajal Keskaja kronoloogia - keskaja alguseks loetakse Lääne-Rooma viimase keisri Romulus Augustuluse troonilt tõukamist aastal 476. keskaja lõpuks loetakse Konstantinoopoli vallutamist türklaste poolt aastal 1453, Ameerika avastamist Kolumbuse poolt aastal 1492, usupuhastuse algust Saksamaal aastal 1517. Frangi riigi teke - Reini alam- ja keskjooksul elanud frangid tungisid kuninga juhtimisel Galliasse ja rajasid sinna oma riigi. Nad võtsid vastu ka ristiusu. Kui kuningavõim nõrgenes hakkasid tekkima üksteisest sõltumatud suured piirkonnad, mida valitsesid kuninga kojaülemad majordoomused. Paavstiriigi teke Pippin Lühike kinkis paavstile Rooma ja Ravenna lähipiirkonna. Tekkis paavstiriik ehk kirikuriik. Ariaanlus usuvool, mille kohaselt on Kristus ajalik olend ja on oma olemasolu eest tänu võlgu Jumalale. Ariaanlus levis germaanlaste seas. Chlodovech Frangi riigi esimene kuningas ja selle looja ja tänu temale ...
hävitati Otepää linnus. 2. Eestlased tegid vasturetke 1210.a, kui hakati piirama Võnnu linnust (Ümera lahing). 3. 1211.a piirasid sakslased Viljandi linnust, sundisid eestlased alistuma ning ristisid neid. Samal aastal tegid eestlased vasturetke liivlaste Toreida linnuse alla. 4. sõlmiti 1212.a vaherahu kolmeks aastaks. 5. 1215.a kevadel korraldasid sakslased sõjakäigu Läänemaale 6. 1217.a talvel piiras suur Novgorodi vägi ümber Otepää linnuse. 7. 21.sept 1217 toimunud Madisepäeva lahingus eestlaste malev purustati, Lembitu ja Kaupo langesid. 8. Taanlased saabusid 1219.a suure laevastikuga.Tugevad taanlased vallutasid Põhja-Eesti alad, algas võiduristimine - kes jõuab enne ristida, seda loeti maa isandaks. 9. 1220.a tungisid Läänemaale rootslased, kes lootsid samuti vallutustest osa saada. Nemad löödi aga kiiresti tagasi. 10. 1222
Pildid 10 11 12 13 14 15 Lisa Et Katariina õige (põhi)nimi oli Sophie, kutsuti teda perekondlikult Fieke, Figge või Figchen. Voltaire nimetas Katariinat Catherine le Grand - Katariina Suur meesoost artikliga, mis kõditas juba lapsena mehelikku eelistanud keisrinna enesearmastust iseäranis. Keisrinna portree järgi Vene 100-rublasel paberrahal nimetatakse viimast "Katariinaks". Katariina tiitel ,,Katariina Teine, Venemaa, Moskva, Vladimiri, Novgorodi keisrinna ja isevalitseja, Kaasani, Astrahani, Siberi, Hersoni-Tauria keisrinna, Pihkva valitsejanna ja Smolenski suurvürstinna, Eestimaa, Liivimaa, Karjala, Tveri, Jurgorodi, Permi, Vjatka, Bulgaaria ja teiste vürstinna, Novagorodi ja Alammaade, Tsernigovi, Rjazani, Polotski, Rostovi, Jaroslavli, Beloozjorski, Udorski, Obdorski, Konda, Vitebski, Mstislavski valitsejanna ja suurvürstinna ja kõigi põhjamaade ja
Referaat Julius Kuperjanov Sissejuhatus Julius Kuperjanov on üks Eesti Vabadussõja tuntumaid kangelasi, kellest sai legend juba eluajal. Tema elu oli küll väga lühike, kõigest 24 aastat ning töö Eesti riigi loomisel ja kaitsmisel oli vaid 15 kuud. Selle ajaga sai ta aga legendaarseks. Ta aitas Eesti Vabariiki, kui ta töötas Eesti tagavarapataljoni ülema abina, Tartu kaitseliidu ülemana ning partisanipataljoni ülemana. Ta oli üks kahest Eesti ohvitserist, kelle nimi omistati tema poolt juhitud väeosale ja kelle teeneid vääristati postuumselt kolme vabadusristiga. Tänaseni on Julius Kuperjanov, Johan Laidoneri ja Johan Pitka kõrval üks kolmest tuntumast Eesti sõjamehest Vabadussõjas. Julius Kuperjanovi elulugu Julius Kuperjanov sündis 11. oktoobril 1894 aastal Pihkva kubermangus Novorzevi linna lähedal asunud väikeses Ljohhova külas. Venemaalt tuli pere Eestisse tagasi 1904. aastal, sest neil oli o...
Otepää lahing, 1208 Võnnu piiramine, 1210 Ümera lahing, 1210 Turaida lahing, 1211 Viljandi lahing, 1211 Lehola lahing, 1215 Riia lahing, 1215 Soontagana lahing, 1215 Otepää lahing, 1217 Soontagana lahing, 1217 Madisepäeva lahing, 1217 Lindanise lahing, 1219 Lihula lahing, 1220 Tallinna piiramine, 1221 Saaremaa lahing, 1222 Soela lahing, 1223 Teine Ümera lahing, 1223 Viljandi lahing, 1223 Tallinna piiramine, 1223 Tharbata lahing, 1224 Novgorodi Vabariigi ja Mõõgavendade ordu vahelisest sõjategevusest Eesti- ja Liivimaal vaata Mõõgavendade ordu
Väike-Maarja Gümnaasium Kaspar Bork 11.klass Õigeusk Referaat Väike-Maarja 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.ÕIGEUSU TEKKIMINE........................................................................................................4 2.ÕIGEUSU KIRIK....................................................................................................................4 3.ÕIGEUSK EESTIS..................................................................................................................6 3.1Aleksander Nevski katedraal..............................................................................................6 4.ÕIGEUSKLIKE PALVERÄNNAKUD...................................................................................7 5.PÜHAKIRI.......................................
Liivisõja põhjused: Vana-Liivimaa oli poliitiliselt killustunud, kohalikud feodaalsed väikeriigid olid sõjaliselt nõrgad ja seega kergeks saagiks tugevamatele naabritele. Ümber Vana-Liivimaa olid kujunenud tugeva keskvõimuga riigid: Rootsi (kellele kuulus ka Soome ning kes üritas laiendada oma võimualuseid territooriumeid ida ja lõuna poole.Taani, kes hakkas pretendeerima uuesti vahepeal ära müüdud aladele.Poola ja Leedu unioon (e. liit). Venemaa, mis oli kujunenud ümber Moskva suurvürstiriigi ja allutanud enesele Novgorodi ja Pihkva vürstiriigid ning sellega seoses saanud Vana-Liivimaa naabriks. Venemaa eesmärgiks oli jõuda läbi Vana-Liivimaa alade vallutamise Läänemerele. Sõja puhkemisele aitavad kaasa ka kaubanduslikud tülid Venemaa ja Vana-Liivimaa vahel. Näiteks Hansa kaubakontori sulgemine ja Vana-Liivimaa poolsed takistused käsitööliste siirdumisele Venemaale. Liivi sõja ajendiks oli nn "Tartu maks", mille maksmata jätmine viis s...
Aliise Moora märgib oma raamatus ,,Eesti talurahva vanem toit", et mulgi puder üle Peipsi Odava poole pole pole jõudnud. Küllaga aga märgib ta ka oma raamatus, et 19. sajandil ja 20. sajandi algul, mil kaer oli Kalinini oblastis esimeseks jahu- ja tangaineks (nagu kohalike elanike suust on üles tähendatud) keedeti kaeratangudega seal hapukapsasuppi, putru, tehti kilet ja kama. Samuti nimetab Aliise Moora oma raamatus, et 19. sajandil ja 20. sajandi algul keedeti Novgorodi kubermangu Beloozerski kreisis kartuliputru koos kaeratangudega, mis meenutas meie segadisputru (kartulid odratangudega) ehk mulgi putru. Aliise Moora lisab veel, et Venemaa põhjapoolses osas tarvitati peamiselt kaeratangu ja - jahu, kui Eestis tarvitati samal ajal peamiselt just odratangu ja -jahu. Aegajalt ikaldusega seoses on mulgi pudru söömise ja valmistamise tava ka Eestis kahanenud, näiteks kirjeldatakse ERM-i uurimisretkedelt kogutud andmete põhjal, et 1936
1458-63 piirisõda Pihkva ja Tartu pk vahel. 1471 võitis Mosvka Ivan III Novgorodi väe ja 1478 liideti Novgorod Moskvaga. Poliitiline tasakaal muutus ja Liivimaa vastaseks sai suur-tugev Moskva. 1480-81 Vene-Liivi sõda. Venelased jõudsid Viljandini, sõlmiti 10 aastaks status quo. Samal ajal Novgorod ja Pihkva juhtkond vahetati Moskva poolt ümber ja isiklikud suhted katkesid, tekib ebakindlus Vene suhtes. 1492 rajati Narva vastu Ivangorod, mida nähti suureks ohuks. Novgorodi kaubavahetus lõpetati, ajendiks suurvürsti meelest Tallinna paari venelase hukkamine, kus üks oli ära keedetud (valeraha tegi) ja teine põletati (keelatud vahekorras märaga). Venelaste sõnul selline tegevus Venemaal tavaline ja pole õiglane sedasi karistada. Aga see oli rohkem küll otsitud ettekääne Novgorodi kaubahoovi sulgemiseks. Tagamaad tegelikult veidi ebaselged. 1490. aastail räägiti vene ohust, mis levis ka Euroopasse. 1501-1502 Vene-Liivi sõda
* polnud ühtset riiki ja sidemed maakondade vahel nõrgad * ühisoperatsioonid küll venelastega, kuid neid pidi meelitama ja nad ei pidanud kokkulepetest alati kinni * vastased kasutasid ära naabritega keerulisi suhteid Vana Liivimaa piirid 1267. alistati Kuramaa (kolmas katse) 1290. andsid alla semgalid. Nüüd oli Liivimaa ristisõda lõppenud. Rootslased vallutasid soomlased. Liivlased ja rootslased jõudsid karjalaste ja vadjalaste aladele, kus põrkuti Novgorodi ja Pihkva vürstiriigiga. 13.saj teisel poolel sõlmisid sakslased ja rootslased vene vürstidega rahu, kujunes välja ida ja läänekiriku piir. Idast õigeusklike vürstiriikidega ja lõunast leedu hõimudega Liivimaa. Üleminek keskajale Maade jagamine 1224. sõlmisid Riia piiskop ja ordu maade jagamise lepingu, mille järgi Eestimaa piiskop sai endale Sakala ja Ugandi koos külgnevate KeskEesti maakondadega Tartu piiskopkond, keskus Tartu.
tekstide ja koodide katel. Peterburgi ruumi iseloomustab ka teatraalsus: linna arhitektuur mõjub kui lavakujundus. Samuti võib kindlalt vahet teha ,,laval" ja ,,lavatagusel". ,,Peterburi mütoloogia" arenes välja linna sümboolsuse sügavamatest tasanditest. Peterburgi peeti Vene meresadamaks, Vene Amsterdamiks (paralleel Veneetsiaga oli samuti), kuid samas see oli Venemaa sõjaväe pealinn ja imperialistlik residents, riiklik keskus. Peterburg ehitati asendamaks Novgorodi, mille Ivan Julm oli hävitanud ja selleks et taastada kultuuriline tasakaal, mis varasele Venemaale omane oli. Linn pidi olema majanduse ja kultuuri keskus. Peterburgi võib pidada lisaks ,,Aasiale Euroopas" ka ,,Euroopaks Venemaal". Pealinnana, Venemaa sümboolse keskusena, uue Roomana, oli Peterburg riigi sümboliks ja selle väljenduseks, kuid anti-Moskva-meelse valitsusega sai sellest Venemaa vastandus.
Tartu linna esmamainiti 1030. aastal vene kroonikas, mil Kiievi suurvürst Jaroslav Tark asutas Jurjevi (Tartu) linna. (Salupere 2004:9) 1.1Keskaeg 13. Sajandi teisel poolel alanud sõjas Saksa ordu vastu käib Tartu mitu korda käest kätte, kuni jääb 1224. aastal lõplikult sakslaste kätte. Samal aastal läänistatakse Tartu ja selle ümbris ning Tartus saab keskaegse vasallriigi keskus. 1280. aastatel võetakse Tartu Hansa Liidu liikmeks ning kujuneb õitsvaks kaubalinnaks Pihkva ja Novgorodi kaubateel. 1558. aastal vallutasid Tartu Vene väed. Elanikud küüditatakse Venemaale, Tartu jääb Vene võimu alla. (Lukka : 2004) 1.2Poola aeg 1583. aasta rahulepinguga jäi Tartu katoliikliku Poola valdusesse. Kuningliku privileegiga jäeti linnarahvale nende usk ja Jaanik kirik. (Salupere 2004: 16) Jesuiidid asutasid Tartus 1583. aastal kõigepealt gümnaasiumi tüüpi õppeasutuse, mis 1585 muudeti kolleegiumiks, mis ei erinenud oluliselt tol ajal Euroopas tegutsenud
Võimas rühm" "Balakirevi ring", "Vene kuldne viisik". Venemaa demokraatlikem muusikute rühmitus. Loomingulise grupina 1850 (Mahtra sõda) - 1870-ndate alguseni. Alus Dargomõzski kodus. Idee: Vene kultuur ei tohi hävida, kaitsta demokraatlikke ühiskondlikke ideid. Kuulusid: Mili Balakirev, Cesar Cui, Modest Mussorgski. Kodused kontserdiõhtud. Mängiti Lääne-Euroopa heliloojate teoseid, õpiti nende pealt. Balakirev - ülikoolis pooleli matemaatika õpingud, et pühenduda muusikale. Cui ja Mussorgski - sõjaväelased. Kõige rohkem kogemusi muusikas Balakirevil (iseõppija). B. õnnistus - fenomenaalne mälu muusikas; väga hea vestluskaaslane, klaverimängija, pildus vaimukusi, originaalsusi, oskas rääkida nii, et teda kuulati. Hakati õppima komponeerimist. Õppetöö vaba; õpiti huviga. Mängiti põhiliselt kergemat ja saksa ning itaalia repertuaare. Nendega liitus Stassov (kunstikriitik, laia silmaringiga, rääkis ajalo...
6) Venemaa Suur rahvasteränne ja slaavlased: · lääneslaavlased (poolakad, tsehhid, slovakid · lõunaslaavlased (bulgaarlased, horvaadid, makedoonlased, serblased, sloveenid) · idaslaavlased (venelaste, valgevenelaste, ukrainlaste esivanemad; eraldi rahvusteks kujunesid keskaja lõpuks) Idaslaavlased liikusid järgnevatel sajanditel vähehaaval müüda jõgesid põhja poole. 882. a Rjuriku lähikondlane Oleg ühendas Novgorodi ja Kiievi vürstiriigi. Usk: Vladimir tutvus kõikide usunditega, valis bütsantsi õigeusu. NB! 988 algas ristimine. 1237. a. hakkasid Vene alasid vallutama mongolid. - Tsingis-khaani juhtimisel olid nad liitunud, hästi organiseeritud, sõjakunstis vilunud; tema järglane Batu-khaan alustas Vene alade vallutamist. 1480. a. kohtumine Ugra jõel, Venemaa iseseisvus mongolitest. 16. saj. algas Vene riigi laienemine naaberalade arvelt Ivan IV ehk Ivan Julma juhtimisel.
KORDAMINE AJALOO KONTROLLTÖÖKS 20.11 KESKAEG 1.LIIVIMAA RISTISÕDA Ristisõda-Territooriumi ristiusustamine. Ristiusu kirik jagunes kaheks: 1)KATOLIKU KIRIK, mida juhtis ROOMA PAAVST. 2)ÕIGEUSU KIRIK, mida juhtis KONSTATINOOPOLI PATRIARH. KIRIKU LÕHE ehk kiriku lõhenemine õigeusu kirikuks ja katoliku kirikuks. Tegid erinevad kirikuvanded. Liivimaa ristisõja eeldused olid: 1)Lübecki linna rajamine. (Kaubanduse põhipunkt) 2)Kogede kasutuselevõtt. (Ülihea laevake, millega kaupu transportida) Erinevate huvirühmade eesmärgid Liivimaa ristisõjas: 1)Rooma paavst ja katoliku kirik-Toetas vallutussõda usulistel ja võimulistel eesmärkidel. 2)Saksa kaupmehed-Toetasid ristisõda, et saaks rajada kindla tugiala Väina jõeäärde. 3)Taani ja Rootsi kuningad-Üritasid sõjaolukorda ära kasutada ning Eestisse kanda kinnitada. 4)Saksa rüütlid-Olid meelsasti valmis ristisõda alustama, sooviti seisus...
30. Nibelungide laulu naiste kättemaksumotiivid, kuidas mehed on kaasatud. Brünhild saab teada, et tema neitslikkuse on röövinud 'ori' Siegfried, on see tema jaoks talumatu solvang ja ta laseb Tronje Hagenil Siegfriedi tappa. Siegfriedi naine Kriemhild asub mehe eest kätte maksma, kuid aja jooksul asendub see ihaga kätte saada nibelungide aare. Ta tapab oma vennad ja Tronje Hageni raevust, et Reini jõkke uputatud aare jäi tal kätte saamata. 31. Vana-vene kirjandus, Novgorodi kiri, kirillitsa ja ustav. Vana-vene kirjandus on arvatavasti üle 1000 aasta vana, tekkinud umbes 10. sajandil. Väga vähe on säilinud kirjalikke allikaid, alles on jäänud vaid mõned kiriklikud tekstid ehk klerikaalsed tekstid. Novgorodi kiri Novgorodist on leitud kõige vanemad kirjalikud märkmed. Novgorod oli sel ajal demokraatlik hansalinn. Nii mehed kui naised kirjutasid kasetohule, kiri sarnaned ruunikirjaga. Kirillitsa 9
ja paigahaldjad, esivanemate austamisega seotud pühamud Lõunapoolsete viljakasvatajate usund: dualistlikud kontseptsioonid, maaema ja taevajumal (deus otiosus), viljahaldjad, külapühamud ja preestrid ERINEVUSED NÄITEKS KÜTTIDE JA VILJAKASVATAJATE USUNDIS 9. Nimeta varaseid allikaid, millest võib leida ainest eesti mütoloogia kohta. Too kaks näidet nendes allikates vahendatud mütoloogiliste süzeede või motiivide kohta. Novgorodi esimene leetopiss (umbes 1071) Jumal = eestis kurat (elavad sügavikkudes, välimuselt mustad, sabadega), kui sureb mõni Teie (Novgorodi mees) inimestest, siis viiakse ta üles taevasse, aga kui sureb mõni meie inimestest, siis meie jumal viib ta sügavikku Bremeni Aadama Gesta Hammaburgensis ecclesiae pontificum (Hamburgi kiriku piiskoppide teod, 1073-1076) kirjeldatakse saart, mille elanikud "ei usu kristuse jumalat", selle asemel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
