Kas teadsid, et... Tammsaare... omas algoskust viiulimängus ja armastas muusikat. tundis põhjalikult vene kirjandust. valdas täielikult vene ja saksa keelt. valdas passiivselt inglise ja prantsuse keelt. omas suurt lugemust originaalkeeltes huvitus INIMESEST. 4 maailmavaade oli teaduslik. Looming Külajutud ja jutustused Novellid Miniatuurid Romaanid Näidendid Esseed Tõlked Loomingulist teed alustas Tammsaare külaelu kujutajana, toetudes kodupaiga miljööle ja seal tundmaõpitud inimtüüpidele; elutunnetus lähendas teda juba esimestes teostes kriitilisele realismile. Varasemad lühipalad ja jutustused paistsid silma huvitava karakterijoonistuse ja tabava olustikukujutusega. Tegelikkust kopeeriv
Vinci, Michalangelo duaalsed isiksused pole välja kujunenud Medicid - Lorenzo, kes oli paljude Selstkond on lõbusad, noored, peenetun- humanistide metseen delised ja õilsad - katku eest põgenute meeleolu äärmised varjundid Euroopa oli rahutu - sõjad unistus ühtsest Euroopast nagu seda oli unistus Kõige viimase päeva novellid on neist, kes ühtsest Itaaliast - ebaõnnestumine ja pettu- armastusest käituvad heldelt või suure- mus (kirikureform) meelselt Maadeavastused Kuunda päeva (Piibli järgi inimese loomise päeval) jutustatakse teravmeelse- Rekonkista test ja nupukatest inimestest Kirikureform
Imetleb inimeses elutäiust, kaitseb loomulikkust. Rõhutab ka mõistuse ja eneseanalüüsi tähtsust, mis peavad loodust abistama. Taunib äärmuslikkust, „Mida ma tean?“. Elukogemuse tarkus. 12.Renessansi romaan ja novell (XV-XVI saj.): rüütliromaan, pastoraalromaan (RA), Fernando de Rojase „Celestina“ (RA), François Rabelais (Gargantua, Pantagruel, MKL, RA), kelmiromaan (Tormese Lazarillo elukäik, RA), Cervantes (Don Quijote, Näitlikud novellid, Koerte kõnelus) XV saj 2. pool – romaan hakkas omandama oma tänapäevast kuju. Üleminek proosale. Renessansi enim viljeldud romaaniliik – rüütliromaan. Kangelaste rüütellikkus oli väga lähedane renessansi ideaalile terviklikust inimesest. Ka lihtsalt ajaviitelektüüri. Renessansi romaanide kujutusviis on märksa konkreetsem ja looduspärasem. Uusaja viimase tuntud rüütliromaani autor oli Cervantes – „Persilese ja Sigismunda kannatused“. Taustana ajalooline olustik
vastuarmastuse puudumine. 10 Maailmakirjandus II Keskajast klassitsismini · Mõjutas kogu ülejäänud renessanssi vormipeenusega, platoonilise armastuse idee koos melanhoolia, igatsuse ja tundelisusega. Kõik edasised tähtsamad Itaalia kirjanikud 15- 16 saj olid petrarkistid. Giovanni Boccaccio · 13 sajand olid novellid juba Itaalias popid nt anolüümne novellikogu ,,Novellino" sada lustlikku rahvajuttu. · Novelli kui kunstilise zanri algatajaks peetakse Boccacciot. Annab tegelastele psühholoogilisi varjundeid, kujutab kaasaegset elu. Uus kvaliteet proosas. · ,,Dekameron" kirjutas selle juba küpse kirjamehena. · Sünnipaik Firenze; 14aastaselt läks Napolisse äri ja õigust õppima, sattus hoopis õukonnaga tutvuma, kust sai alguse ta kunstilembus
Corpus iuris canonici ja Corpus iuris civilis. Eelnevad tekstid koosnevad: 12. sajandi Gratiani Decretumist, 1234. aasta Liber Extrast, 1298. aasta Paavsti Boniface VIII Liber sextusest, 1311. aastal loodud Clementine Decretalsist, Extravagantes Ioannisest XXII, mis loodi 1325. aastal ja 1501. aastal loodus Extravagantes comunesest. Tsiviilõigust õpetati Rooma õiguses Justinianuse kogust. Keskaja juristid jagasid tekstid neljaks osakas: Kokkuvõtted, koodeksid, Instituudid ja Novellid, mille abil õpetati tsiviilõigust terve keskaja vältel. Õigusteaduse õpetamise viisid Õigusteadust õpetati süsteemselt - õigusteaduse raamat jaotati ära mitmeks osaks ja osad, mis kuulusid lectio ordinariasse õpetati õpilastele kindlatel päevadel magistrantide poolt. Osad, mis kuulusid hoopis lectio extraordinariasse õpetati õpilastele bakalaureuse kraadiga õpetajate poolt. Ülikoolid korraldasid ka vaidlusi, mis tavaliselt toimusid kaks korda aasta- kevadel ja suvel.
Kooli nimi Referaat Eesti ajalugu 1920-1940 Koostaja:................. .....klass Juhendaja:............... Koht, millal Sisukord 1.Sisepoliitika............................................................................................3 5 lk 2.Välispoliitika..........................................................................................6 8 lk 3.Majanduspoliitika.................................................................................9 11 lk 4.Kultuuripoliitika..................................................................................12 13 lk 5.Vabadussõjalased.........................................................................................14 lk 6.Konstantin Päts........................................................................
Peatükid jagunevad fragmentideks ja fragmendid paragrahvideks. CORPUS IURIS CIVILIS'E III OSA: "CODEX IUSTINIANUS" Koodeks, tähistatakse ka C. või Cod. või CI. või CJ. esimene versioon koostati aastal 529, uus 534 12 raamatut, jagatud peatükiks. Nendes nummerdatult imperaatorite korraldused (constitutiones) (pikemad jaotatud paragrahvideks). CORPUS IURIS CIVILIS'E IV OSA: "NOVELLAE" Novellid, tähistatakse tavaliselt Nov., koostati ca 556 Sisaldab pärast Koodeksi koostamist vastuvõetud keisri korraldusi (novae leges), on käesoleva sissejuhatava kursuse puhul vähemtähtis ja seda ka klassikalise Rooma õiguse uurimise seisukohalt ÕIGUSE SÜSTEMATISEERIMINE 1. Institutsiooniline süsteem: a. (Nii nimetus kui sisu on alguse saanud Gaiuse "Institutiones"-st G.1.8.) b. PERSONAE - isikud - isikutega seotud õigus
Poos ja ülepakutus kadunud, kohatine sügav pessimism, aga sellest hoolimata ei saa Gailitist realisti. Tööde põhitoon lüüriline, sekka kriitilisust, koomikat ja pisut groteskigi. Näiteks Viimne romantik, peategelaseks vaimugeeniusest kukk, tõeline aristokraatlind Kerill-Kerkerill. Aga ei saa temagi ümberringi laiutava matsikarja ja toore jõu vastu. Ja tema unistuski lendu tõusta kukub haledalt läbi. Õnneks laseb G tal seda pärast surma siiski teha. Neis kogudes ka Piibli-ainelised novellid Laatsarus ja Barrabas. Püromaaninovell Punased hobused. Niminovell Vastu hommikut peegeldab konkreetset aega - 1924.a. detsembriülestõusu mahasurumist. 4 inimest - revolutsionäär Soiden, pops Rabakukk, teenijatüdruk Aane ja poisiohtu Tanil ööl enne surmaotsuse täideviimist. Igaüks analüüsib elatud elu. Mehine Soiden leiab, et tema elu on elamata jäänud ja idee, mille pärast ta võitles, pole seda väärt. Rabakukk on
(,,Ameto nümfid"). 1350. tutvus Petrarcaga, kellega sai südamesõbraks. Sõbra eeskujul pühendus ka Boccaccio antiigi uurimisele, kirjutades rea ladinakeelseid teoseid. Boccaccio paistab silma hea inimhinge tundjana, mida demonstreerib lühiromaanis ,,Fiammetta", mida peetakse psühholoogilise proosaromaani alguseks Euroopa kirjanduses. Peateose ,,Dekameron" kirjutab Boccaccio juba küpse kirjamehena. Tõukeid ,,Dekameroni" loomiseks sai autor nii elust kui kirjandusest. Ta ühendas oma novellid raamjutustusega, ühendades novellid tervikuks. ,,Dekameroni" ehk ,,kümmepäevaku" tegelasteks on 10 noort inimeseks, kellest igaüks jutustab 10 päeval kaaslastele ühe loo novelle on teoses kokku 100. Jutustatakse Firenze lähedal villas, avalehekülgedel kirjeldab Boccaccio sel ajal levinud katkust tingitud masendust (katk viis hauda ka Petrarca armsama). Teemades leidub rohkesti sarnasust keskaegse linnaproosaga: munkade liiderlikkus, kohtunike äraostetavus, inimeste patud ja nõrkused
Poe'd võib pidada pessimistiks, sest tema teoste läbiv teema on piinav kurbus ning ka tegelased on passiivsed. Poe novelle iseloomustab loogiline ülesehitus, jutustusviisi põnevus ja lakoonilisus, usutavus (viitab ajaleheartiklitele ja entsüklopeediatlee), detailiderohkus. Ta on oma stiililt rahulik. Tema üldine jutustamislaad on pigem realistlik kui romantiline. Ta on väga suure lugemusega kirjanik. Temaatiliselt jaotatakse tema novellid kolmeks: · Hirmu- ja õudusjutud Teda võib pidada gooti traditsiooni jätkajaks. Läbivaks teemaks on õudus, kurbus ja kannatus. Surm on Poe jaoks päästja, kes vabastab vaimu kurnavast kehast. Sageli kasutas õudseid detaile, nagu elusalt matmine. Täiuslikuks peab ta naise surma kujutamist, mis on ka tema lugudes läbiv motiiv. Kuigi tema jaoks olid armastus ja ilus olulised, on need tema teostes alati seotud surmaga. (,,Enneaegne matmine", ,,Punase surma mask")
äng. Teos "august gailiti surm" sisaldab tubli annuse eneseirooniat. Kirjutas ka följetone, millest tuntud "klounid ja faunid", kus ilmneb Gailiti tollane teravalt kriitiline, ilusõnalisuse vastane hoiak, eriti salvav on ta Underi luule vastu. Novellikogud Idioot, Vastu hommikud ja Ristisõjad tähistavad G kõrgtaseme saabumist. Novellilooming on nüüd rahunenum. Realismi ta siiski välja ei jõudnud, vaid jäid tugevalt romantiliseks kirjanikuks. Ent tema novellid muutuvad nüüd psühholoogiliselt veenvateks, sügav sisseelamine tegelase siseellu on edastatud G-le omase värvikusega. G püsiv ühik novell. Selgete vastandpaaride esitamine. Voolav ja päikeseline jutustamisstiil ja värvikate tegelaskujude loomine. 10. Eesti proosa põhisuundumusi ja autoreid 1929 - 44. Naturalismi ja agulirealismi esiletõus. August Jakobson romaaniga "Vaeste-Patuste alev",
Friedebert Tuglas Ta ruttas välja ja leidis jõe kaldalt kojutuleva laadalise, rändava leierkasti-juudi või INIMESE VARI hilise külamehe: Kogutud novellid 2, Kirjastus "Eesti Raamat", 1971 Kuid ta aukunutetud silmad ei näinud seda, keda ootasid. Ja ometi läks nüüd ikka sagedamini sõdureid üle jõe, vahel mitugi päeva jooksul. 1 Ühed tulid siit- ja tei-sed sealtpoolt jõge
probleemi lahendust. Mõnes teoses lisanduvad nendele arenguetappidele veel: proloog eellugu, milles esitatakse mõni põhisündmustikule eelnenud sündmus või selgitatakse teose sisu ning autori kavatsusi; epiloog järellugu, milles tehakse kokkuvõte toimunust või tutvustatakse tegelaste edasist saatust. Ilukijandus e. belletristika 1)Luule e. lüürika (sonetid, oodid, pastoraalid) 2)Proosa e. eepika (teosed millel on sisu: novellid, romaanid, eeposed) 3)Näitekirjandus e. dramaatika. (põhizanrid on komöödia, tragöödia ja draama. Kuuldemängud, sketsid e. koomilise sisuga lühinäitemängud, libretto e. ooperi sisu-alustekst) Kõnekujundid · Epiteet-lauseid kaunistav omadussõna ( Maa on maksa karvaline)· Võrdlus (Mustad silmad,siia-sinna, hüpplesid kui kirbupaar. M.Under)· Metafoor e. troob- ühendab erinevaid nähtusi, sarnasuse alusel. Ülekantud tähenduses.( Sinise taeva silm)· Isiksustamine e.
Loomingus kerkib esile mats (looja) ja vurle(tarbija) ,naiskarakterid olid tugeva isiksusega.Tõlkis "Kuritöö ja karistuse" Dostojevski , "Dorian Gray portree" O.Wilde. Alustab kirjutamist jutustustega, mis on maaeluteemalised,kjutavad inimeste väiklust ,vaimuvaesust,mõistmispüüde puudumist kahe põlvkonna vahel.1900, Postimehes "Kilgivere Kustas" , "Ärakadunud poeg". 1901a . "Mäetaguse vanad" - jutustus.tüüpilised karakterid - palju lobisev eit , mõtlik vanamees. Novellid , artiklid,miniatuurid,näidendid, romaanid.1903.a "Tähtis päev".1921 "Juudit" -piibli müüdi tõlgendus , draama või tragöödia.avab autori kõrgperioodi, pingeline isikudraama Ajapikku omandas Tammsaare looming suure psühholoogilise sügavuse ja ühiskonnakriitilise teravuse, rikastus kunstiliselt ja mitmekesistus elukujutuse poolest. Ta on 20. sajandi eesti kriitilise realismi kõige silmapaistvamaid esindajaid. Samas ei piirdunud
Kirjandusliku mõtte areng ekspressionismi mõjud, ülekaalus lüürika, 20. aastate teisel poolel ka proosa. Visnapuu meelest tulekul uus realism, kus oluline sisu, tendents. Tuglas leiab aga, et senine eesti küla- ja agulirealism ei puuduta hingelisi ega filosoofilise küsimusi. Kivikas kutsub üles looma uut tüüpi naturalistlikke teoseid. Tõlge: ajaviitekirjandus, õnneks ka Dante, Sophokles, Shakespeare, Goethe, Schiller. Teoseid 20. aastaist: sümbolistlikud novellid by Tuglas & Gailit, ka Tammsaare. Ekspressionistlikud jutustused by Metsanurk, Kivikas. Realism erinev, kergem, kunstilisem. Lutsu Paunvere-värk, tipp on ,,Kõrboja peremees" ning T&Õ alustamine by Tammsaare. Jakobsoni ,,Vaeste-Patuste alev", Gailiti ,,Nipernaadi". Näitekirjandus: 1912-15 juba Vilde ,,Tabamata ime", ,,Pisuhänd", Kitzberg ,,Libahunt", ,,Kauka jumal", Lutsu ,,Kapsapää". Kutselised teatrid juba Estonia, Vanemuine, Endla, Tallinna Draamateater
Esilavastus ,,Estonias" Paul Pinna ja Theodor Altermanniga peaosades saabutas hiilgava menu. Seda lavastatakse aina uuesti ja uuesti. LOE KATKENDIT!!!!!! ,,Mäeküla piimamees" Romaan ,,Mäeküla piimamees" on Vilde loomingu kunstilisi tippe. Siin on kirjanik taas pöördunud talupoja ja mõisniku suhete poole, kuid sootuks uues, iroonilises võtmes. Alates 1921. aastast ravis Vilde oma halvenevat tervist välismaa kuurortides, kirjutas mõned meisterlikud novellid. Tartu ülikool nimetas ta audoktoriks. Vilde kogutud teosed ilmusid aastatel 1923- 1935 33 köites, sisaldades kokku 7500 lk. Viimaste köidete ilmumist Vilde ise enam ei näinud. Kirjanik suri 26. detsembril 1933 ja on maetud Tallinna Metsakalmistule. Vilde teoseid on välja antud suuretiraazilistes kordustrükkides. Mitmed teosed on jõudnud kinolinale, paljud tõlgitud naaberrahvaste ja teistessegi Euroopa keeltesse. Kirjaniku viimases elukohas Tallinnas Kadriorus asub memoriaalmuuseum.
allesjäänutega liitusid August Alle ja Johannes Barbarus. Ent see ei päästnud ühingut - lapitud ja paigatud, ei võtnud ta enam hinge sisse. Siuru kui ühing, koguteoste väljaandja ja kirjastus läks hingusele. Aeg oli muutunud, puhkenud Eesti Vabadussõda. Siuru rühmituse teeneks peetakse seda, et nad muutsid kirjanduse populaarseks ja tõmbasid sellele üldsuse tähelepanu. Siuru oli jätkanud Noor-Eesti traditsioone, liikudes sümbolismi suunas. Loomingus oli eelistatud lüürika ja novellid. Siurulased tähtsustasid armastusluulet ja viisid selle uuele stiilitasandile. Võrdluseks Noor-Eesti: "Noor-Eesti" oli kirjanduslik rühmitus Eestis. Esindab 20. sajandi alguse kultuurimurrangut ja tekkis noore haritlaskonna eneseotsingu tulemusena. Rühmitus "Noor-Eesti" sai alguse 20. sajandi alguses loodud salajastest õpilasringidest. 1903. aastal loodi Tartu õpilaste kirjanduslik-poliitiline ring "Eesti Ühisus", mille nimi muudeti "Kiirte" neljanda albumi "Noor-Eesti" väljaandmisel.
Postmodernistlik romaan on modernismi jätk kui ka eitus. Postmodernism minetas ängi ja maailmavalu, et nautida maailma kirevust. Postmodernism arvestab tavaliselt lugejaga, teosed on mitmekihilised ja mitmeti loetavad. Subjektikesksus on taandunud (ei puurita inimhingedesse) ja rõhutatud on tegevustikku. Teised žanrid. Novell on proosa lühivorm, mis keskendub peamisele (piiratud detailirohkus, tegelaste arv ja nende areng). Novellid on tihedad ja läbimõeldud; suletud novell on hoolika ülesehitusega, mis lõpeb püändiga; avatud novell on hajusam ja püant on valikuline. Kirjandusloo mõiste. Kirjanduslugu kui kirjanduse ajalugu. Kirjanduslugu kui kirjanduse (tekstide kogumi) suhe ajaloosündmustega. Kirjandusloo arengu iseloomulikud jooned 20. sajandi II poolel (formalism, funktsionialism, kirjandusloo olevikukesksus, võimalikke vaatepunkte kirjandusloole tänapäeval).
Impressionismi teadlik esindaja Taanis on kirjanik Hermann Bang (1857-1912). Tema romaanid käsitlevad enamasti vanade, lõpulekalduvate suguvõsade ja neist võrsunud eluväsinud kaotunnustega märgitud inimeste olemasolu kurbloolisust peene, haiglase, põgusa psühholoogilise realismiga. Impressionism ei ole vastuolus realismiga, vaid selle stiililine edasiarendus. Tema viis on tabada asju ja asjaolusid esimese põgusa, pinnapealse pilguga ja anda edasi ainult saadud üldmuljet tõetruult. Novellid ,,Valge maja" 1898 ja ,,Hall maja" 1901. Tema teised tuntud teosed on: ,,Lootusetud suguvõsad" (1978, eesti k. 1912), ,,Vaiksed eksistentsid" (1886), ,,Teine" (1889), ,,Mikael" (1904), ,,Isamaatud" (1906). Teised osalt stilistiliste ja süvenenud kunstiliste huvidega, osalt naturalismi ja positivismi jätkavad kirjanikud sellest põlvest on Karl Larsen (1860-1931)- ,,kunst kunsti pärast" kalduvustega esseist ja jutustaja; Peter Nansen (1861-1918)- dekatentsne Kopenhaageni
Akmeistid tähtsustasid täpset sõnakasutust; nende vormimeisterlikul luulel oli teatud seoseid estetismiga, võis täheldada individualismi ja elitaarsuse ilminguid. A.Ahmatova- Ahmatova luuletused oli erakordselt lihtsad, kuid peitsid endas sügavaid tundeid, samuti olid konkreetsed ning uudsete rütmidega. Ahmatova luulet täidab tihti kurbus, kus kangelane kannatab armastuse pärast ja unistab eraklikust elust ja surmast. Ahmatova luuletused mõjuvad nagu novellid, sest neis on psühholoogilist pinget, dialoogi ja tähendusrikkaid detaile. Sümbolism- Sümbolistid pöörasid oma loomingus tähelepanu nii headusele kui ka kurjusele, ent kurjus huvitas neid isegi rohkem, sest läbi ajastute on saatan olnud kunstis põnevam kui jumal. Sümbolistid pidasi oluliseks rõhutada, et kui maailmas on üldse midagi püsivat ja absoluutset, siis on see ilu, mida võib näha kõiges - inetuses, kurjuses, keelatud armastuses ning surmas. A
· Rõhutas kirjandusteoste vormi · Tõusis kirjanduskriitika, muutus analüüsivaks · Arendas eesti keelt ja rikastas sõnavara · Avaldati noori autoreid · Päästeti kaks kirjanikku: Kristjan Jaak Peterson ja Juhan Liiv "Siuru" 1917-1919 · Tekkis vastukaaluks sõja- ja elukoledustele · Kuulusid:, Marie Under, Henrik Visnapuu, Johannes Semper, Artur Adson, August Gailit, Friedebert Tuglas · Väljundiks peamiselt luule ja novellid, kus peateemadeks olid armastus ja loodus · Aastail 19171919 ilmus Siuru ühisväljaannetena kolm albumit · Siurulaste motoks oli ,,Loomise rõõm- see olgu meie ainus tõukejõud"- Tuglas. · Esikkogud: Marie Under ,,Sonetid", Hendrik Visnapuu ,,Amores", Johannes Semper ,,Pierrot", Artur Adson ,,Henge Palango", August Gailit ,,Saatana karusell" · 1919. aastal tekkisid siurulaste vahel konfliktid, mis viisid August Gailiti ja Henrik
teemad aktuaalsed. Luuletaja käsitleb elu sageli selle pahupidisuses, otsib ideaale inimese ja ühiskonna vastuolude kaudu. Ta ründab dogmasid ja nurinähtusi (näit fasism). Talvik kaitseb kultuuri tulevikku, seisab vaimse vabaduse eest, eitab orjameelsust kõigis selle ilminguis. Vaatamata loomeaja lühidusele, kuulub H. Talvik eesti luuleklassikute hulka. 13.Anton Tsehhovi elu ja looming Anton Tsehhovi elu ja novellid 1860-1904 Elu: Pärit Taganrogist, ,,See oli linn, kus isegi koerad läksid igavusest hulluks." Vanaisa oli pärisori, töötas end ise üles ja ostis pere pärisorjusest vabaks. Mõisnik kinkis ka tütre: teda ei suutnud vabaks osta. Isa oli väikekaupmees. Võimukas, karm, lapsed pigem austasid, kartsid teda kui armastasid. Ta mängis ka viiulit ja laulis kirikukooris. Ema oli leebe, tagasihoidlik, kunstnikuhing. Õppis kohalikus gümnaasiumis
tõi proosasse pastoraalse teema (,,Ameto nümfid"). 1350 tutvus Petrarcaga said südamesõpradeks. Petrarca eeskujul pühendus Boccaccio antiigi uurimisele, kirjutas ladina k. Boccaccio paistab silma hea inimhinge tundjana, mida näitab lühiromaan ,,Fiammetta" peetakse psühholoogilise proosaromaani alguseks Euroopa kirjanduses. Peateose ,,Dekameron" kirjutab Boccaccio küpse kirjanikuna. Tõukeid selleks sai nii elust kui kirjandusest. Ta ühendas novellid raamjutustusega, mis ühendas novellid tervikuks. ,,Dekameroni" ehk ,,kümmepäevaku" tegelased on 10 noort inimest, kellest igaüks jutustab 10 päeval kaaslastele 1 loo novelle kokku 100. Jutustatakse Firenze lähedal villas, avalehekülgedel kirjeldab Boccaccio toona levinud katkust tingitud masendust (katk tappis Petrarca armsama). Teemades leidub sarnasusi keskaegse linnaproosaga: munkade liiderlikkus, kohtunike äraostetavus, inimeste patud ja nõrkused
- aja kujutamine ringlevana (kõik, mis kunagi oli, on alati ja kõikjal alles) - lugeja haaramine tekstiloome protsessi - jäikade ühiskonnanormide kõigutamine - kohtuvad moodne tsivilisatsioon ja folkloor - kõikvõimalikud kujumuutused/moondumised: *inimkeha muutumine loomaks *tegelaste kahestumine *ühe ja sama isiku ilmumine inimese ja vaimuna Gabriel Carcia Marquez (sünd 1928) - unenäolisus - paljud tema novellid koonduvad korduva kujundi ümber: *“sinise koera silmad“, „ma tulin kell kolmveerand kuus“ *need kordused avavad järkhaaval oma tähendust - väldib lõpliku või lõpetatud tõe väljaütlemist: *jutud on vihjelased, sümboolsed *loob pinge, kuid jätab selle lahendamata *ei selgu, mis tegelastest sai 12. KLASS Uuem kirjandus Alates 1980. aastatest - eesti kirjanduses tekkis veel uusi kirjandusvoole, maailmakirjanduse
ja ühendab need oma tundeväljenduses uude loomingujärku, mille juhatas sisse romaan meeleolukateks kõlaseosteks. E. on Liivi "Felix Ormusson"(1915). Novellikogudel kõlasümboolika edasiarendaja. Uus "Saatus", "Raskuse vaim" ja "Hingede rändamine maailmanägemine, indiviidikeskus, inimese on ühine esteetiline põhialus, kuigi üksikud üksildus ja eemaldumine traditsioonilistest novellid on suurte erinevustega. Kirjaniku väärtustest tulevad E. luules esile. Ridala luule ideaaliks oli luua müütidele sarnanevaid novelle, vormiliselt paindlikum ja väljendusrikkam, ta põimis teostesse fantastilisi sündmusi ja värsiridade pikkus ja paigutus annab tegelasi. Tema stiil muutus eriti detaili- ja edasiluuletuse tähendust ja meeleolu. On Ridalal pildirikkaks. Kolmandal loominguperioodil, mille
Puskini eesmärgiks oli kirjutada hinge enneaegsest vananemisest, ükskõiksusest elu ja selle nautimise vastu. Värssromaan ei sisalda läbinisti negatiivseid ja positiivseid tegelasi, igaühel on oma voorused ja puudused. Sellega jõudis Puskin realismi, millele viitab ka teose tegevustiku kujutamine kaasajas. Erakordseks tollastest teostest teeb ,,Jevgeni Onegini" intrigeerivaks ka selle lõpp inimesed lähevad lahku elusatena. Anton Tsehhovi elu ja novellid 1860-1904 Elu: Pärit Taganrogist, vanaisa oli pärisori, töötas end ise üles ja ostis pere pärisorjusest vabaks. Sai hea hariduse ja õppis arstiteadust. Ta oli väga viljakas autor kirjutas, et peret üleval pidada. Seadis endale ülesandeks näidata inimpahesid eri nurga alt. Tsehhovi novelliloomingut iseloomustab: 1)ta ei tunne kaasa oma tegelastele, naerab nende üle: nad ei tee midagi, et oma
Jaan Undusk (s 1958) Jaan Undusk on ilmselt paljudele tuttav ennekõike kirjandusteadlase või teoreetikuna. 90ndate originaalsemad ja põhjalikumad kirjanduskäsitlused just tema sulest. Paralleelselt teoreetilise loominguga valmivad ka Unduski esimesed proosatekstid. Kuskil alates 70ndate lõpust, 80ndate algusest avaldab Undusk ka vähesel määral luulet ja olulisemalt rohkem novelle ja jutustusi. Eraldi esiletõstmist väärivad kultuuriloolised novellid, ennekõike ,,Sina, Tuglas" (1986). Peategelaseks on tuntud eesti kirjanik. Selle novelli kõrval on ta nt kirjutanud veel eesti kunstnikust Erich Obermannist ja ühe novelli peategelaseks Goethe. 1990 aastal Eesti nüüdiskirjandus Janek Kraavi ilmunud ka pikem romaan ,,Kuum". Proosatekstide kõrval Undusk kirjutanud ka kolm näidendit
Tarapita üks oluline mõjuallikas asus Lääne- Prantsusmaal kirjaniku H. Barbusse asutatud rahvusvaheline rühm ,, Clarte,, Inimesed: · Johannes Barbarus · J. Semper · F. Tuglas · M.Under Teosed: · ,,Iseseisvus ja meie,, · ,,Noorsoo kriis,, 2) Ilukirjanduse põhiliigid ja zanrid, poeetilised kujundid. Ilukijandus e. belletristika 1)Luule e. lüürika (sonetid, oodid, pastoraalid) 2)Proosa e. eepika (teosed millel on sisu: novellid, romaanid, eeposed) 3)Näitekirjandus e. dramaatika. (põhizanrid on komöödia, tragöödia ja draama. Kuuldemängud, sketsid e. koomilise sisuga lühinäitemängud, libretto e. ooperi sisu- alustekst) Kõnekujundid · Epiteet-lauseid kaunistav omadussõna ( Maa on maksa karvaline) · Võrdlus (Mustad silmad,siia-sinna, hüpplesid kui kirbupaar. M.Under) · Metafoor e. troob- ühendab erinevaid nähtusi, sarnasuse alusel. Ülekantud tähenduses.( Sinise taeva silm)
novellikogusid ,,Kaheksa jaapanlannat"(1968), ,,Sõnumitooja"(1972) ja ,,Õukondlik mäng"(1972). Kirgi küttis üles ,,Kaheks jaapanlannat", eesti modernismi üks tuumteoseid. Väheldase kogu üheksas novellis on nõukogude tegelikkuse pinnalt väljakasvatatud situatsioonidele vajutatud groteski ja absurdsuse pitser. Kogu südamikku moodustavates novellides produtseerib absurdi tegelase ebatavaline ja/või ettearvamatu käitumine, mis viib sotsiaalse masinavärgi tasakaalust välja. Kuivõrd novellid on ankurdatud kaasaja reaalides, saab neid lugeda poliitilise tähendusega paraboolidena, mille teravik on suunatud inimest nivelleeriva ja manipuleeriva süsteemi vastu. Valtoni looming haakub ses suhtes Kesk-Euroopa absurdikirjandusega(S.Mrozek jt). Mitmes novellis tekitab kummastust tegevuse vstuolu tegevuskoha ja sellega seotud kokkuleppeliste reeglitega, n-ö kohatu käitumine. ,,Salmonellas" hakkab patsient
"DEKAMERON". Juttude, novellide kogu. On dateeritud erinevalt. Praego on u 1349-53.aastal. sel ajal oli must surm, katk 1348.aastal. enne seda ta ei saanud seda kirjutada. Kui lugeda sissejuhatava osa, kus on katku peegeldus, mille ajal seltskond 3 noormeest ja 7 neidu varjavad end Firenze lähedal villas, ootavad, kuni katk läbi saab. Et aeg mööda läheks, loevad nad üksteisele lugusid. 10 päeva, iga päev 10 lugu. Vorm ise on raamjutustus, st et on mingi raam, mille sees on novellid ja kuidagi on nad ühendatud. 24. märts Dekameron on Boccaccio peateos. Andis edasi väga hästi intiimsust ja armastust. Boccacciol ei olnud sellist ärksust laiema elu suhtes, kui oli seda Petrarcal ja Dantel. Eraelulised teemad, pühakud, paavstid, üllad teod. Esikohal siiski armastuse teema. Teisalt aga, kui võtta teos kokku, võib öelda, et isegi kui ühiskondlik teema ei ole teoses otseselt välja toodud, siis laiemas mõttes tõi ta teoses tolle aja elustikku ja
Tapa Gümnaasium Renessanss Lisbeth Vinter 10b Tapa 2011 1 Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') (itaalia keeles Rinascita ,,taassünd") oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemalduminereligioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgneskeskajale. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka vaidlustatud. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13. sajandi lõpu Firenzest, eelkõige Dante Alighieri jaFrancesco Petrarca tekstidest. 14. sajandil elas roomakatoliku kirik, millele toetus keskaegne kultuur ja maailmapilt, läbi tõsist kriisi. Prantsuse kuningat...
oma saart aga otsin ma. Friedebert Tuglas, 1886-1971. aasta: ● Pärit Tartumaalt Ahjast; ● Õppinud Tartu linnakoolis ja H. Treffneri gümnaasiumis; ● Kuulus Noor-Eesti rühmitusse; ● Kuni 1917. aastani Helsingis maapaos ja reisis Euroopas; ● Kuulus rühmitusse Siuru; ● Toimetas ajakirju Odamees, Ilo, Tarapita, Looming; ● 1922. aastal asutatud Eesti Kirjanike Liidu esimene esimees. ● Looming: ○ Novellid: ■ „Hingemaa“; ■ „Inimese vari“; ■ „Popi ja Huhuu“; ■ „Suveöö armastus“; ■ „Toomehelbed“. ○ Romaanid: ■ „Felix Ormusson“; ■ „Väike Illimar“. Siuru, 1917.-1919. aastal: ● Friedebert Tuglas ehk Felix; ○ kevadel pagulusest tagasi saabunud; ○ valiti ühingu sekretäriks.
Võib jagada kaheks: a) meedia jaoks kirjutatud lühilood, b) kunstiline lühiproosa. Esimesed keskenduvad mingile päevasündmusele, andes sellele vildaka ja üllatusliku paroodilise vaatenurga, need on poliitiliselt ebakorrektsed testivad ühiskonna tolerantsipiiri. Teist iseloomustab see, et neis on rohkem kirjeldusi, tegelased kannad mingit elufilosoofiat, lõppevad puändiga. On väga kriitiline kristluse suhtes. Olulisim osa tema novellidest kogumikus ,,Pagaripiparkook" (1999). Novellid algavad realistlikus laadis, kuid tegelased satuvad siis mingitesse uskumatutesse situatsioonidesse. Animatsioonipoeetika kõike võib juhtuda. Tema tegelased on tihti teatud tüüpi fanaatikud või äärmuslased. Nad ei tea oma funktsiooni või eesmärki elus. Palju kaasajooksmist uute trendide, võimalustega naeruvääristab uute olude ja asjadega kaasa minemist, fanatismi. Üsna nukker ja mõtlemapanev huumor. Samas
Haridus: ühtluskooli põhimõte, 6+5 klassi, omakeelne, kohustuslik algharidus, haritlaste üleproduktsioon. 1934. aastal haridusreform: 4 klassi kohustuslikku, 5 klassi keskkool, 3 klassi gümnaasiumit. Teine etapp 1937. aastal: valik hairduste vahel..Progümnasium ja reaalkool. Valida humanitaar- ja reaalharu vahel. Rõhku hakati panema ka kutseharidusele.. Teadus: teadusseltsid, Eesti Teaduste Akadeemia, maailmamainete saavutamine, Eesti Entsüklopeedia. Kirjandus: Siuru, uusromantism, novellid, uusrelism asendab uusromantismi, proosa, siis psühholoogiline realism, ajalooline romaan, Arbujad(Talvik, Alver, Masing). Baaside ajastu. MRP Vjatseslav Molotov, Joachim von Ribbentrop. Eestis välisminister Karl Selter. 24. sept Molotov esitab Selterile vastastikuse abistamise pakti. Eesti delegatsioon Moskvasse Selter, August Rei, Ants Piip, Jüri Uluots. Molotov teatas, et kuna vahepeal on Nõukogude kaubalaev ,,Metallist" uputatud Narva lahes, siis peavad nad väed sisse tooma
Sellest ajast näiteks ,,Kiri õpetatud naabrile". Mida aeg edasi, seda nõudlikumaks muutus loomingu ja temaatika osas. Paljuski on juttudes purjus kaupmehed, naiste salakavalus, meeste seiklused, humoorikas sisu. Kuna oli nõudlik enda suhtes, vaatas ka kriitiliselt ümbritsevat. Talle ei meeldinud väikekodanlikkus (materiaalsuse tähtsustamine, vaimsetest väärtustest mitte lugu pidamine, oma arvamus pm puudub, arvestatakse üldiste ja heakskiidetud tõdedega). Novellid: ,,Magada tahaks", ,,Vanka", ,,Ametniku surm", ,,Paks ja peenike", ,,Kurbus", ,,Palat number 6" ,,Paks ja peenike" Kaks head tuttavat kohtusid vaksalis. Paks ja peenike. Peenikesel oli poeg ja naine kaasas. Üle pika aja kohtusid. Meelitavad üksteist. Paks ja peenike õppisid koos gümnaasiumis. Peenike räägib, et on suht edukas, teeb tubakatoose. Paks on salanõunik. Peenike kahvatub jne. Hakkab hullult meelitaba, ,,teie ekstsellents" ees ja taga. Peenike poeb hullult
1. REALISM ,,Realismus" - esemeline, reaalne. Terviklik kirjandussuund levis Lääne-Euroopas 1830-1870. 1830. aastatel oli romantismi hiigelaeg. Peagi aga romantismist tüdineti. Realism kujuneski romantismile vastukaaluks. Samas põimusid need kaks suunda pidevalt omavahel. Iseloomulikke jooni esineb juba antiigist alates. 1831 Stendhal ,,Punane ja must" - esimene realismi esindav teos. Realism kunstimeetod, mille järgi kirjanduse ja kunsti ülesanne on kujutada elu tõepäraselt ning avada nähtuste olemus ja põhjuslikud seosed. Realism toob esile ajastule iseloomuliku tüüpilise ja peaks vältima juhuslikku ebaolulist. Selle poolest erinev naturalismist. Realism jälgib isiku suhteid keskkonnaga, ühiskondlike tingimuste mõju kommetele ning inimese või grupi saatusele (kuidas ühiskonnas kehtivad seadused ja ühiskondlikud normid mõjutavad inimese käitumist). Tegelaste karakterites liitub individuaalne tüüpilisega. Süzee areng lähtub reaalse ...
Keskaja kirjandus 1. Euroopa keskaja ajalooline taust, iiri saagad 5- 15 saj. Keskaja alguseks peetakse Rooma Impeeriumi hukku. Rooma impeeriumi aegu oli toimunud vallutatud alade romaniseerimine, Oluline oli kirik ja religioon-- vaimulik kirjandus, aga selle kõrval kujunes ka rahvuskirjandus (antiikkirj mõju) nt rahvuseeposed ja rahvaluule. Ristisõjad. Eesti kristianiseeriti 13. saj. Feodaalsuhete kujunemine, arenes feodalismi kirjandus. Kloostri- ja kirikukoolid, 7 vabakunsti: grammatika, retoorika, dialektika, geomeetria, aritmeetika, astronoomia ja muusika. Vaimulikud olid ainuke haritud seisus ja nad kasutasid ladina keelt. Keldid elasid juba 1 aastatuhandel Lä- Eur (Briti saared,Pürenee, Sm lõ ja Pr ida osas). Pr keldid- gallialased, Br keldid- iirlased, sotlased. Iiri kirjanduse tekkeajaks peetakse 2.-7. sajandit, üleskirjutati 11.-12. sajandil munkade poolt. Iirimaal olid laulikud ehk bard'id ja jut...
Tuglas. NOVELL vanemas tähenduses uudisjutt; lühike proosajutustus ühe süzeeliini ja ühe teema või konflikti ümber keskendatud väheste tegelastega. Juba Vana-Kreekas jutustati novellilaadseid lugusid, nt lood Arionist ja Polykratese sõrmusest. Zanri rajas Giovanni Boccaccio oma klassikalise novellikoguga ,, Dekameron " ( 1348- 1353 ). See koosneb sajast raamnovellist, jutustajaiks kümme noort inimest. Tihedalt läbi komponeeritud ja peasündmuse ümber keskendatud novellid, mille tegevustik areneb põnevuse astme üha tõustes, kuni jõuab ootamatu ja üllatusliku lõpplahenduseni ( puänt ). Sellist n-ö lukustava lõpuga novellitüüpi suletud e toskaana novelli viljeldakse tänini. Selle kõrvale tekkis ka teine, vabama ja lõdvema struktuuriga nn cervanteslik novell ( M.de Cervantes Saavedra järgi ). 19.saj lõpul tekkis traditsioonilise novelli kõrvale tsehhovlik e avatud novell ( A.Tsehhovi
aastal. Sinna kuulusid August Gailit, kes oli ka selle rühmituse asutaja, Marie Under, Johannes Semper, Friedebert Tuglas, Artur Adson, Henrik Visnapuu. Siurulaste motoks oli ,,Loomise rõõm see olgu meie ainus tõukejõud" Tuglas. Siuru rühmituse teeneks peetakse seda, et nad muutsid kirjanduse populaarseks ja tõmbasid sellele üldsuse tähelepanu. Siuru oli jätkanud Noor-Eesti traditsioone, liikudes sümbolismi suunas. Loomingus oli eelistatud lüürika ja novellid. ·Tarapita- oli kirjanduslik rühmitus, mis tegutses aastatel 19211922; anti välja 7 numbrit samanimelist ajakirja. Tegemist oli eelkõige kirjanduspoliitilise rühmitusega, mis teadvustas kultuuri kehva olukorda ja võitles kirjanduse ja kultuuri parema koha eest uues ühiskonnas. Erinevalt Noor-Eestist ja Siurust jätsid tarapitalased tagaplaanile tundeelamused ning asusid kohe analüüsima ja üldistama, astudes nii võitlusesse ohtlike sotsiaalsete pahedega
Sündis Tartumaal Sangaste mõisa lähedal. Kasvas Läti lähistel. Isa lätistunud liivlane, ema saksastunud eestlane. Gümni ei lõpetanud, vaid hakkas Lätis ajakirjanikuks. Töötas saadikuna. I MS ajal põgenes Riiast Eestisse ja jäigi siia. Sõbrustas Visnapuuga. Kuulus Siurusse, kus sai tuntuks. 1920ndatel jõuab suuremale kirjanduslikule tasemele. Oli Vanemuise direktor, 1930ndatel Tallinnasse. Kirjutas peamiselt lühijutte, kuid ka mõned novellid, romaanid. Kirjandusse tuligi novellikirjanikuna, juttudes fantaasiaküllasus, eksootilisus ja õudus. Tegelastel naljakad nimed: Nipernaadi, Siimon Vaa, Katariina Jee jne. 1928 novellikogu “Toomas Nipernaadi”. Seal on (talle varem iseloomulik olnud) tegelaste grotesksus juba vähenenud. Novellikogud “Saatana karussell”, “Idioot”. 1935 “Isade maa” kujutab Vabadussõda, milles ta sõjaväeametnikuna osa võttis. 1939 romaan “Karge meri”.
5. loeng 20. sajandi mustanahaliste kirjandus Booker T. Washington (1856 – 1915) – USA afroameeriklasest mõtteklassik, 19. sajandi lõpu väljapaistvamaid ameeriklasi. Harlemi renessanss (New Yorgi linnaosa järgi) – 1910. – 1920. aastatel afroameeriklaste kirjanduslik ärkamine. Esindajaid: Jean Toomer (1894 – 1967) – hübriidraamat „Pilliroog“ ehk „Suhkruroog“ („Cane“, 1923) koondab 117 leheküljele proosat, luulet ja draamalõike. Kolmeosalise teose lühikesed novellid on põhiliselt pealkirjastatud noorte mustanahaliste naiste nimedega, kelle temperamenti, tugevusi ja nõrkusi impressionistlikus proosas väljendatakse. On lintšimislugusid, tegevust nii tööstuslikes Põhja linnades kui ka Lõuna maakolgastes. Luuletused on õhulised, unistuslike kujundite rikkad, kohati meenutavad töö- või pidulaule; Zora Neale Hurston (1891 – 1960), ebatüüpiliselt suhtus valgetesse võõristuseta ja erilise ohvritundeta.
aasta revolutsiooni tuli Vilde kodumaale. Eesti Vabariigi algaastail tegutses ta veel mõnda aega poliitikuna, et siis tagasitõmbunult pühendada vaid kirjandusele. Kriitilise realismi algataja ning silmapasitev esindaja ,,Külmale maale". Vilde loomingujärke on iseloomustatud erinevalt, kõneldud on põnevus-ja nalja-Vildest, realistlikust Vildest, ajaloo Vildest ning psühholoogilisest Vildest. Psühholoogilise realismi kasvu Vilde loomingus näitavad romaan "Mäeküla piimamees" (1916), novellid ("Kuival", "Tooma tohter" jt.) ning näidendid ("Tabamata ime", 1912). Neid teoseid kirjutades huvitas Vildet inimeste käitumispsühholoogia seostatuna armastus-, kunsti- ja ühiskonnaelu probleemidega. Kirjanik pöördus taas ka nalja-Vilde aegadesse. Nüüd, juba küpse meistrina, kirjutas ta ühe parema eesti komöödia "Pisuhänd" (1913). Ajalooline triloogia kirjutas: ,,Mahtra sõda", ,,Kui Anijamehed Tallinnas käisid", ,,Prohvet Maltsvet". "
Tema tegelased armastavad elu ja Gailiti kirjandus on täis erakordseid põnevaid tüüpe ja kirevaid elusaatusi. Seda sellepärast, et Gailit uskus, et elu on elamiseks. Gailit sai kuulsaks aastal Siuru ajajärgul ehk 1910 lõpus ja 20ndatel kus oli laialt levinud ekspressionistlik-naturalistlik stiil. Tolleaegsetes tema novellides puudub rööm ja on rohkelt groteskseid visioone inimestest kellel on suured vaevad. Looming saavutas kõrgtaseme 1920 aastal kui ta novellid said realistlikumaks. Peale Eestist pagemist aastal 1945 ei kirjutanud Gailit enam palju kuid see väheke mis ta lõi nagu näiteks „Leegitseb süda“ mis räägiv kuidas saada üle pidevusest ja üksindusest ja kuidas peaks kunstnik elama ja looma ning kolmeköiteline „Kas mäletad, mu arm?“ pole hävinud Eesti ühiskonda õigupoolest ilustanud kui neis valitseb siiski helgelt nostalgiline meeleolu. Gailiti isa oli lätistunud liivlane ja ema saksatanud eestlane
aasta revolutsiooni tuli Vilde kodumaale. Eesti Vabariigi algaastail tegutses ta veel mõnda aega poliitikuna (oli Eesti saadik Berliinis), et siis tagasitõmbunult pühenduda vaid kirjandusele. Vilde loomingujärke on iseloomustatud erinevate epiteetidega. Kõneldud on põnevus- ja nalja-Vildest, realistlikust Vildest, ajaloo-Vildest ning psühholoogilisest Vildest. Psühholoogilise realismi kasvu Vilde loomingus näitavad romaan "Mäeküla piimamees" (1916), novellid ("Kuival", "Tooma tohter" jt.) ning näidendid ("Tabamata ime", 1912). Neid teoseid kirjutades huvitas Vildet inimeste käitumispsühholoogia seostatuna armastus-, kunsti- ja ühiskonnaelu probleemidega. Kirjanik pöördus taas ka nalja-Vilde aegadesse. Nüüd, juba küpse meistrina, kirjutas ta ühe parema eesti komöödia "Pisuhänd" (1913). "Pisuhänd" sündis kirjanduslikust võistlusest A. Kitzbergi "Libahundiga", mida Eesti Kirjameeste Seltsi zürii oli eelistanud Vilde "Tabamata imele".
Tôusis Prantsusmaa Senati liikmeks ja Prantsuse Akadeemia liikmeks. Tôlkis vene kirjanikke: Pushkinit ja Gogolit, ôppides vanas eas ära vene keele. Kirjandusse tulek oli skandaalne ilmus nn. Glara Gazuli nime all (nagu oleks hispaanlannast kirjanik), avaldades näidendeid. Teine avalikkuse ette tulemine sama petlik: avaldas oma nime all lôuna-slaavi laulude "tôlked" tegelikult môtles need välja. Merimee parimad teosed on pikemad novellid. Tuntum teos on "Carmen" Teoses on sündmuste ajaline järjestus segi . Lugeja saab algul tuttavaks ühe geograafi- maadeuurijaga, kes ööbib juhuslikus kôrtsis ja kohtab seal arvatavat môrtsukat don Joze'd. Môrtsukas pôgeneb. Sellele järgneb maadeuurija juhuslik kohtumine vôluva mustlasnaisega(Carmen), kes on osav varas ja maadeuurija(minategelane) jääb ilma oma kuldkellast. Järgneb pikk lugu don Joze ja Carmeni armastusloost:
sajandil juba fatalism - idamaine suhtumine. Siit tulebki romantismi äärmiselt oluline tahk - inimese sisevaatlus - inimese sisevaatlus on tähtsam kui inimest ümbritsev maailm. "Tundeline teekond läbi Prantsusmaa ja Itaalia" - kirjeldatakse, mida vaatleja ise mõtleb sellest keskkonnast. Romantismis on tähtis tema subjekt. Jälle toimubki eemaldumine, selle subjekti puhul hakkavad kirjeldama uued karaketerlikud omadused, tegelane ei ole ainult hea, ta võib olla ka paha. "Kristuse vaim" - novellid, Chateaubriand, sisemaailm. Romantikuid võib nimetada esmasteks psühholoogideks. Inimeses on nii hea kui halb olemas, inimene ei läbinist halb ega läbinisti hea - sellest kujuneb 19. sajandi põhilisi probleeme. Romantikud on siin esimesed, kes täheldavad siin psüühilisi momente, nt Edgar Allan Poe, keda huvitavad haiglaslikud seisundid, teeb igast gooti ideest omaette kunstiteose. Mingite nähtuste täheldamisel kuulub romantikutele oluline roll - tuntakse huvi tugevate tunnete vastu
Pisuhänd Eduard Vilde 1. Autor on oma teoses üritanud välje tuua vastandlikke inimloomusele omaseid käitumislaade, vastandades näiteks leebe Laura ja enesekindla Matilda. Põhirõhk on Piibelehel, Sandril ja Vestmanil. Sandri puhul on välja toodud ta silmakirjalikkus, Piibelehe puhul lihtsameelsus, hiljem aga kavalus. 2. Vilde poolt kasutatavad remarkides avaldub tihti tegelaste käitumine ja suhtumine. Väikesed zestid vihjavad tegelaskuju tundmustele. Näiteks on remarkidega esile toodud Laura alandlikkus ja abivalmidus oma õe Matilda ees, kui too talle kindaid, ridiküli toob ning ahju kohendab. 3. Vestman oli soliidse välimusega härrasmees, kes kandis peas kübarat ning käes hõbenupuga keppi. Ta oli tuntud ärimees, kelle jaoks oli tähtis vaid rahanduslik edu ja kuulsus. Ta oli praktiline ning materjalistliku ellusuhtumisega inimene. Tihti kippus ta teisi süüdist...
FLKU.05.091 EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II Kevadsemester 2018: kordamisküsimused eksamiks 1. Eesti proosa ja draama põhisuundumusi ja autoreid aastatel 195665. Tugev tsensuur. Eestis on Nõukogude võim, suured repressioonid, esteetiline kaanon, eeltsensuur toimib endiselt, kuid leeveneb. Mängitakse peitust, nagu oleks kõik endine, kuid päris endine enam olla ei saa. Sulaaja proosa: ühiskondlik rõhuasetus (1950ndate alguses sotsialistlik realism, võlts optimism. Sotsialistlik realism hakkab tagasi muutuma realismiks. Psühholoogilised armastuslood ei tõuse esile, vaid ühiskondlikud panoraamid ja sotsiaalse väljakäiguga realism), dokumentaalsuse taotlusi (võlts dokumentaalsus muutub päris dokumentaalkirjanduseks, nt Smuuli ,,Jäine raamat"), romantilisi jooni (pärisrealistlikud taotlused põimuvad romantilise esteetikaga), noorsookirjanduse iseseisvumine (see tõotab proosakirjandu...
Teos “August Gailiti surm” sisaldab tubli annuse eneseirooniat. Kirjutas ka följetone, millest tuntud “Klounid ja faunid”, kus ilmneb Gailiti tollane teravalt kriitiline, ilusõnalisuse vastane hoiak, eriti salvav on ta Underi luule vastu. Novellikogud „Idioot“, „Vastu hommikut“ ja „Ristisõjad“ tähistavad Gailiti kõrgtaseme saabumist. Novellilooming on nüüd rahunenum. Realismi ta siiski välja ei jõua, vaid jäi tugevalt romantiliseks kirjanikuks. Tema novellid muutuvad nüüd psühholoogiliselt veenvateks, sügav sisseelamine tegelase siseellu on edastatud Gailitile omase värvikusega. Gailitile on omane püsiv novellide kirjutamine, kus ta esitab selgeid vastandpaare. Talle on omane voolav ja päikeseline jutustamisstiil, värvikate tegelaskujude loomine. Gailit on uusromantik, mis on erandlik teistega võrreldes. Kui kirjandus liigub realismi poole, on tema romantik. Gailiti kõrgaeg on 1920ndate keskel, samal ajal mis teistelgi. Kõrgaeg kestab 20a
1. Liivimaa kroonikad. Läti Hendriku kroonika; Liivimaa noorem riimkroonika; Liivimaa vanem riimkroonika. Balthasar Russowi kroonika; Chr. Kelch ,,Liivimaa ajalugu" Läti Hendriku kroonika Ainus selline allikas, mis kirjeldab põhjalikult eestlaste muistset vabadusvõitlust. Samas kirjeldab ta ka sõja eelaega alates 1184. Kroonika kirjutatud ladina keeles. Kirjeldab kuidas väinajõe suudmes tegutseb esimene liivimaa piiskop, kes pöörab liivlased ristiusku. 1190 Lübecki ja Bremeni kaupmehed asutavad Saksa ordu ja 1199 astub mängu Liivimaa kolmas piiskop Albert. Hakatakse ehitama Riia linna 1201, aasta hiljem kuulutab paavst sõja Maarjamaaks nimetatud vanal liivimaal. 1204 algab neljas ristisõda ja sellest ajast on Tiit Aleksejev kirjutanud kaks romaani, nt ,,Palveränd". Läti Henrik on oma Kroonikates kirjeldanud võikaid stseene, kus ristirüütlid on langenud võitlusesse paganatega ja juhuslikult võitnud, siis kohtlevad nad n...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
