Ta hakkas kirjutama munjasjutte oma poegadele ja andis välja raamtu Õnnelik Prints 1888. 1890 novell Dorian Grey portree aasta hiljem ilmub raamat. 1892 näidend Leedi Windermere levik. 1891 tutvub a Lord Alfred Douglas ( Bosie). 1895 Oscar arreteeriti saadeti 2a sunnitööle. Constance läheb elama Sveitsi ja vahetab perekonna nime Hollandiks. Ta kirjutab memuaare Vanglast ja annab välja REandingi vangla ballad 1898. pärast seda rändab ta ringi euroopas. sureb mengiiti, pariis Novellid: Tähtsusetu naine 93, Ideaalne abikaasa 95, Kui tähtis on olla tõsine. Hendrik Ibsen 20märts 1828-23 mai 1906 Sündis norra väikelinnas Skienis. Isa Knud Ibsen oli varajas kaupmees. Lapsepõlvest pole palju teada. Peres 5 last kolm venda ja õde. Koolipõlv pole samuti midagi teada. Lapsena tahtis saada arstiks. Kolis 15aastasena kodust ära. Grimstadis. Hakkas tundma huvi kirjanduse vastu. Leidis endale paar hingekaaslast. Kirjutas epigranmme, joonistused, karikatuure. luges väga palju.
* haridus peamiselt ülikkonnale * rahva harijateks preestrid * silmapaistvad saavuused matemaatikas ja astroloogias * jumalad tähtsal kohal ning neid oli rohkem kui üks * religioon igapäevaelus väga tähtis * kihistunud ühiskond Erinevused: EGIPTUS Kiri: Hieroglüüfkiri Haridus: Polnud kättesaadav, vähe kirjaoskajaid, rohkem ülikutele Surmajärgsus: Usuti surmajärgsesse ellu Jumalad: Rohkem looma kujuga Templid: Tavalised templid Teadmised: Päikesekalender, lühiteosed, novellid, ''Sinuhe jutustus'' Teadus: Suured saavutused geomeetrias ja arstiteaduses Valitsemine: Vaaraod Matmine: Palsameerimine MESOPOTAAMIA Kiri: Kiilkiri Haridus: Haridust võimaldati rohkem, koolid templite juures Surmajärgsus: Ei usutud surmajärgsesse ellu Jumalad: Inimese moodi Templid: Tsikuraadid (astmiktemplid) Teadmised: Kuukalender Kirjandus: Eeposed, ''Gilgames'' Teadus: Suured saavutused matemaatiaks ja astronoomias Valitsemine: Kuningad Matmine: Ei palsameeritud
Surnu asetati kivist sarkofaagi mis omakorda paigutati püramiidi või koopasse hauakambrisse ja suleti see. Egiptuse arhitektuuri üheks osaks ongi püramiidide ehitamine milledest kuulsaim on 1922.a. avastatud mitterüüstatud Tutanhamani hauakamber peale kiviarhitektuuri on Egiptus ka skulptuuri sünnimaa. Tuntuim naiseportree on kuninganna Nofretete, Ehnatoni naise porteebüst Kuigi suur osa Egiptuse kirjandusest on seotud religiooniga, on nad aluse pannud ka päris uuele kirjanduszanrile - novellid Lühijuttude seast on kuulsaim ,,Sinuhe jutustus" Suured on Egiptuse saavutused teaduses: esimese rahvana maailmas võtsid nad kasutusele täpse päikesekalendri tänu ehitustegevusele arenes märkimisväärselt Geomeetria Kuid suurimad olid saavutused siiski Arstiteaduses , sest nad oskasid teha isegi silmaoperatsioone Ja uurisid inimese siseelundkonda Egiptuses oli koos tsivilisatsiooniga välja kujunenud kiri, mis arenes 750 märki sisaldavaks hieroglüüf kirjaks
1917 naases ta eestisse ja hakkas organiseerima Siuru rühmitust. 1917 abiellus Eloga. Ajakiri ,,odamees" 1919. 1919-1921 ajakiri ,,Ilo", 1922 Eesti kirjanike liidu esimees. 1923 ajakiri ,,Looming" mis toimetas end riigieelarvest. Looming: 1906-raamat ,,Hingemaa" 1908-novellikogu ,,Kahekesi" 1917-novell ,,Saatus" 1920-novell ,,Raskuse vaim" 1915-romaan ,,Felix Ormusson" 1937-romaan ,,Väike Illimar" Teinud palju tõlkeid. A.Kivi ,,Seitse venda" Tolstoi ,,Peeter Esimene" Tsehhovi novellid Põhiosa A-Kalda loomingust Ta on kirjutanud palju reisikirju(Hispaania, P-Aafrika, Norra). Ilukirjandus, Novellid(Popi ja huhuu, Suveöö armastus, Toome helbed). Marginaalid, miniatuurid, monograafia, tõlked. 1949 visati ta kirjanike liidust välja. Aastast 1917 on ta nii hinnatud kultuuritegelane kui ka novellist. Üks kultuurkapitali algatajatest. 1944 kolisid nad Tallinnasse, Nõmmele. Proosa 20. sajandi esimese kümnendi lõpuks kujunes välja uusromantiline proosa
rahvuskirjandust, nagu tema aja Petfi-epigoonid: anekdoot: lihunik pakkis liha tema luulekogumiku lehtedesse Kálmán Mikszáth Szegedisse ajakirjanikuks, kus teda armastati ja hinnati · 1881-82: kirjanduslik läbilöök: novellikogude Tót atyafiak Slovaki kaimud ja A jó palócok (15 novelli) Head palootsid ilmumine: · 1881-1900: iroonilised, anekdootlikud lühiromaanid ja pikemad novellid · Realism romantism loomulik, otsene, kõnekeelne, anekdootlik stiil · teemad elu ilust ja sügavusest, samas ka oma ajastu probleemid, kuigi ta püüdis vältida kirjutamast traagilistest vastuoludest · realism: tõetruu kujutus maastikust, inimestest, hingevalud ja moraalsed dilemmad, iroonia ja huumor .romantism: ootamatud pöörded, veidrikud, ebausklikus, balaadide maailm, liialdused, idealiseeritud naistegelased Mõjutatud sellest, et kirjanik nägi
,,Egiptuse ja Mesopotaamia kultuuriline pärand" Üheks varasemaks kultuuri hälliks oli Tigrise ja Eufrati org Mesopotaamia ehk"jõgedevaheline maa". Suurimat imetlust pälvivad kindlasti sumerid, kes olid üle tuhande aasta teerajajad ajaloo näitelaval. Kui nad sinna astusid, polnud Egiptuse püramiide veel olemas, ja kui nad sealt lahkusid, puudus meie ajaarvamise algusest Jeesus Kristuse sünnist veel nii palju sajandeid, kui palju neid sellest peale on nüüd möödunud. Sumerite kõrgelt arenenud kultuur mõjutas naabreid, eriti Mesopotaamia põhjaosas elavaid semiidi rahvaid. Semiitide arv suurenes aja jooksul ja tõrjus lõpuks sumeri keele välja. Sumeri rahvas sulas semiitidega ühte ja kadus ajaloo näitelavalt. Mesopotaamia 1. Tsivilisatsiooni algus Sumerite riigid (3000 2340 eKr) a. Päritolu maailma vanim rahvas, kes tulid Mesopotaamia lõunaossa u 3500 eKr arv...
kirjandusteos merehädalise seiklusest inimtühjal saarel. Mõiste tuleb D.Defoe romaanist ,,Robinson Crusoe" , mille peategelane elas 28 aastat üksikul saarel. 20. sajandil hakati kirjutama nn robinsonaadide paroodiaid, kus tegelased jäid samuti üksikule saarele, aga pidid seal taluma suuri raskusi, millest kõige tuntum on W. Goldingi romaan ,,Kärbeste jumal" Eriti viljakaks ajaks seikluskirjanduse loomisel oli 19. sajand, hakati viljelema põnevus ja õudusjutte. Nt Edgar Allan Poe novellid või M. Shelley romaan ,,Frankenstein". Sama vana on ka kolmas seikluskirjanduse liik- dektetiivromaan, mille üheks loojaks on Conan Doyle (Sherlok Holmes) ka Agatha Christie ( Hercule Poirot) Dektektiivromaani reeglid. 1. Teos peab toetuma toimepandus kuriteole. 2. Süüdlasena kõnealla tulevaid isikuid peab olema alla kümne. 3. Süüdlane peab tegevustikku ilmuma juba teose alguses, mitte teose viimastel lehekülgedel. 4
ja ,,Eesti ajalugu''. · Tuntuim arheoloog oli Harri Moora, ajaloolasena tegid endale nime Hans Kruus, Hendrik Sepp, Peeter Tarvel. · Eesti teaduselu küpsuse tõendina valmis aastail 1932-1937 8-köiteline ,,Eesti Entsüklopeedia''. · Areenile astus ,,Siuru'' rühm, koondades eesti tippluuletajaid nagu Gustav Suits, Marie Under, Henrik Visnapuu, Artur Adson. · Eelistatuim kirjandusvool oli endiselt uusromantism. Proosaloomingus olid esikohal lühivormid, peamiselt novellid. Meisterlikkuse saavutasid Friedebert Tuglas ja August Gailit. Romaane kirjutasid Anton Hansen Tammsaare ja Mait Metsanurk. · Kümnendi keskel asendus uusromantism uusrealismiga, esikohale tõusis proosa ja romaanizanr. · Senine suhteliselt tagasihoidliku kunstiväärtusega olustikuline realism läks 1930. a. keskel üle märksa kunstiküpsemaks psühholoogiliseks realismiks. Silma paistsid Anton Hansen Tammsaare ja Karl Ristikivi.
teoseid leidub kõigis kirjandusliikides ja zanrides. Kirjanduse seisak ning allakäik 1940. aastate okupatsioonides ja sõjaolukorras oli järsk ja paratamatu. 1920. aastate esimesel poolel paistis oluliselt välja vooluline mitmekesisus, kus kõrvuti esinesid klassikalised traditsioonid ja modernistlikud eksperimendid. Kirjanduses hakkas taanduma uusromantiline elutunnetus, kuid selle viljelejaid oli veel alles. Friedebert Tuglase uusromantismilised novellid olid väga kõrgel tasemel. Näiteks kirjaniku teoses ,,Popi ja Huhuu" avaldub vabaduse ja surma teema ning silmapaistvat rolli mängivad loomad, kellele on omistatud allegooriline tähendus: ahv (Huhuu) - kurjus, tigedus, toorus, kergemeelsus ning koer Popi arukus, truudus, tundelisus. Kirjanikku huvitab vaimu ja võimu võitlus inimeses ja inimeste vahel. Kui kodust (maailmast) lahkub mõistus (Isand), siis
minevikutasandist ning mõjutab tulevikutasandi sündmusi. 3) Jutustuselähedane novell: arvukad seiklused antakse edasi kokkusurutult minevikutasandile kuuludes. 4) Jutustus: sisaldab mitu ühesuguse väljaarendatusega episoodi, mineviku- ja olevikutasand pole märkimisväärselt vastandatud. Olemas on ka sisulis-tegevuslik keskendatus ühele sündmuste arendusele, mis on novellile äärmiselt omane. Liiv arvab, et rangemalt võttes pole kõik ,,Dekameroni" lood siiski novellid, ülekaalus on anekdoodilähedane novell, mille tunnuseks on väike maht, sündmuste range ühtsus ning üldistusjõud. Seetõttu arvab Liiv, et (tsiteerin:) ,, ,,Dekameron", too novellizanri musterteos ise annab tunnistust liigse ranguse ning jäiga lahterdamise mõttetusest." Täienduseks ja kokkuvõtteks. Liiv toob viimasena välja, et eesti kirjandusteadlastest on A. Aspel andnud novellile üsna olemusliku iseloomustuse: 1) Lühidusest järeldub novelli olulisim printsiip: kontsentratsioon
Tema poolt vene keelest tõlgituna on Eestis ilmunud Nikolai Jevreinovi "Lõbus surm" (1922) ja Nikolai Gogoli "Surnud hinged" (1938). Teosed Kronoloogiline koondnimekiri Albert Kivika kirjutatud teostest (sulgudes on esitatud esmatrüki koht ja aeg). "Ohverdet konn" (Tartu 1919) lühijuttude kogumik, koos Erni Hiirega "Lendavad sead" (Tartu 1919) lühijutud "Sookaelad" (Tartu 1919) viis novelli "Mina" (Tartu 1920) lühijutud "Verimust" (Tartu 1920) novellid ja lühijutud "Maha lüüriline sokolaad!" (Tartu 1920) kirjanduslik manifest "Jüripäev" (Tartu 1921) romaan "Nõuandja" (Tartu 1921) lastejutt "Lumimemm" (Tartu 1921) lastejutt "Verine väits" (Berliin 1922) novell "Ristimine tulega" (Berliin 1923) romaan "Jaanipäev" (Tartu 1924) romaan "Mihklipäev" (Tallinn 1924) romaan "Murrang" (Tallinn 1925) romaan, "Jüripäeva" ümber töötatud väljaanne "Miniatüürid" (Tartu 1926) lühijutud
Poe'd võib pidada pessimistiks, sest tema teoste läbiv teema on piinav kurbus ning ka tegelased on passiivsed. Poe novelle iseloomustab loogiline ülesehitus, jutustusviisi põnevus ja lakoonilisus, usutavus (viitab ajaleheartiklitele ja entsüklopeediatlee), detailiderohkus. Ta on oma stiililt rahulik. Tema üldine jutustamislaad on pigem realistlik kui romantiline. Ta on väga suure lugemusega kirjanik. Temaatiliselt jaotatakse tema novellid kolmeks: 1. Hirmu- ja õudusjutud Teda võib pidada gooti traditsiooni jätkajaks. Läbivaks teemaks on õudus, kurbus ja kannatus. Surm on Poe jaoks päästja, kes vabastab vaimu kurnavast kehast. Sageli kasutas õudseid detaile, nagu elusalt matmine. Täiuslikuks peab ta naise surma kujutamist, mis on ka tema lugudes läbiv motiiv. Kuigi tema jaoks olid armastus ja ilus olulised, on need tema teostes alati seotud surmaga. (,,Enneaegne matmine", ,,Punase surma mask") 1
("Rottide võidujooks") Ta vihkab kirjanikke, kes on end raha eest maha münud. Ühiskonnast võõrandumisega on tihedalt seotud ka lapsepõlve idealiseerimine. Lastes on siirust ja omakasupüüdmatust, mida täiskasvanute maailmas ei leidu. Nii tema kui ta tegelaste mõttelaadi kannavad zen-budistlikud ideed. Tuleb loobuda maistest väärtustest ja olla salliv kõige elava suhtes. Loomingu ülevaade 1 romaan, 2 novellikogu ja mõned üksikud novellid. - Novell "Noored" (1940), novell "Parim päev banaanikala püügiks" (1948), romaan "Kuristik rukkis" (1951), kogumik "Glassi perekonna kroonika" (1961-63), novell "Hapworth 16, 1924" (1965) Erich Maria Remarque 1998-1970 Elulugu Ta sündis Saksamaal suhteliselt vaeses perekonnas ja tema kodanikunimeks oli Erich Paul Remark. Tundis huvi kirjanduse, muusika ja kunsti vastu ja oli üsna hea viiulimängija. 1916 läks ta otse kolipingis vabatahtlikuna I MS. 1919 sai ta haavata ja lahkus armeest
ning revolutsiooniromantiliste luuletuste ja proosapaladega (poeem "Meri" ja "Kätki laul"). Varasemad tööd on koondatud kogusse "Liivakell" III (1919, 1920). Sellesse perioodi kuuluvad tähtsamad teosed on jutustus "Siil" (1901), novell "Hunt" (1903), novell "Hingemaa" (1906), poeem "Meri" (1908), novellikogud "Kahekesi" (1908) ja "Õhtu taevas" (1913). 19141925: kõrgperiood. Seda perioodi iseloomustavad novellid ja uusromantism. Jäävväärtuslik on omapärane, pildirohke, sümbolitele ja mõttekujutlustele tuginev novellilooming. Sellesse perioodi kuuluvad tähtsamad teosed on kunstifilosoofiline suvitusromaan "Felix Ormusson" (1915), uusromantilised kogud "Saatus" (1917), "Raskuse vaim" (1920) ja "Hingede rändamine" (1925). 19251971: psühholoogilise realismi periood. Selle perioodi tähtsaim näide on
2. "Lantselot ehk Karurüütel" 3. "Percacel ehk Graali lugu" "Tristan (võib olla ka Tristram) ja Isolde lugu"' Vapper ja aulik kuningapoeg Tristan kasvab oma onu, kuninga Marki õukonnas. Intriigide ja võlujoogi mõju pärast Armub Isoldesse. Pärast suure hulga progleeme surevad mõlemad kurbusesse, kuna ei saa koos olla. Nende haudadest kasvavad välja puud, mis kasvavad ladvast kokku. Novell Novelli tüübistik: · tabavate vastustega novellid · imetunnetele keskenduvad novellid · jandid · abieluväline armastus · lood paavstidest ja munkadest Tüüpiline novelli näide on Boccaccio "Dekameroon", mis on iseenesest novellide kogum. Linnaluule ja -romaan 13. sajandil muutusid linnad peamisteks kultuuri- ja hariduskeskusteks. See tõi kaasa rüütliromaani ammendamise ning linnaromaani tekimise. Linnaromaani iseloomustavad: 1. kaine mõistus 2. arukus 3. prodeerimine 4
UUSROMANTILINE PROOSA ja/või EKSPERIMENTAALNE LÜHIPROOSA (kõrgaeg u 1909 25) Uusromantilise proosa tuli Eestisse 1908-1909.a, mil ilmusid Tuglaselt novellikogu ,,Kahekesi" ja Tammsaarelt ,,Noored hinged" ning ,,Pikad sammud". Psühholoogilise impressionismi katsed (Tuglas ,,Toome helbed") ja väljaarendamata sümbolistlikud taotlused (Tuglase ja Tammsaare miniatuurproosa). Uusromantiline proosa tõi endaga kaasa lüürilise elemendiga lühiproosa, peamiselt novellid, mis olid klassikalised ja modernistlike kujundivõtetega. Tegelaste hingeseisundite ja hoiakute esitamine, inimloomuse varjatud keerukus. Loodus, mis vihjab kõiksusele ja saatusele. Olulisele kohale tõuseb esseistlikkus, tegelaskõnes hargnev arutlus. Ajaluulega liikus proosasse ekspressionism (Kivikase tekstid). Impressionistlikud katsetused (Tammsaare lühiproosakogu ,,Pöialpoiss" (1923)), ,,Noor-Eesti" ja ,,Siuru"-vaimuline uusromantism. 1920ndate I pooles domineeris novell romaani üle
Inimveidruste ja terav meelsuste kirev loetelu on intermeedium "Hädaliste hospidal" , meenutades varasemaid Erasmuse ja Rabelais' ning hilisemaid Quevedo satiire. "Sevilla vangla", mille puhul võib mõistagi otsida autobiograafilisi taustu, kujutab poomissurma eelset piirsituatsiooni, jättes õnnelikugi lahenduse külge "musta huumori" varju. 11 Novellid Võib õieti pisut kahelda, kas Cervantes üldse kirjutas novelle peale nende, mis ta oma "Don Quijote" 1. osasse põimis. Proosapalade tsükli Novelas ejemplares tiitel on küll tuletatud itaalia sõnast novella, millest ju tänapäevane termin "novell" pärineb. Vastuolu tekitab aga Cervantese vihje eessõnas, kus ta ütleb end olevat esimese, kes hispaania keeles seda zanri viljeleb, ning samuti tõik, et tsüklis sisalduvate palade maht lubaks neid ka lühiromaani kategooriasse paigutada
Hispaania renessansis oli tähtsal kohal romaan. Eriti arendas romaani edasi Hispaania renessanssi ajastu. Miguel de Cervantes Saavedra (1547-1616) sündis Madridi lähedal linnakeses Alcal de Henares, arsti perekonnas. Hariduse sai Madridis humanitaarkallakuga koolis, kus hakkas avalduma ka ta kirjanduslik anne. Töötas kardinali sekretärina ja peale seda läks Hispaania armeesse sõjaväkke, pidades seda tähtsaks. Ühes lahingus sai ta vasakust käest halvata, kuid pidas seda oma elu parimaks päevaks. Oli viis aastat Alzeerias mereröövlite käes vangis. 1580 pääses Hispaaniasse tagasi ning hakkas kirjandusega tegelema. Tema esimesed katsetused ei toonud edu, võiks öelda, et need olid halvad. Ta töötas kakskümmend aastat tavalise maksukoguja ning kroonu moonavarustajana, rännates ringi mööda Hispaaniat. Sealjuures pidi ta kaks korda vangis istuma. 1605. a ilmus "Don Quijote" 1 osa, mis tõi talle tuntuse kirjanikuna. Cervantes kirjutas raamatule...
Kalamaja ja Westholmi poiss pürgis Tartu Ülikoolis õppima juristiks, kuid temast sai hoopis luuletaja. (http://www.ekl.ee/ind/index.php?page=15&lang=1) 5 2.1.2. Luulekogud ,,Söerikastaja" (1958) ,,Kivist viiulid" (1964) ,,Lauljad laevavööridel" (1966) ,,Vihm teeb toredaid asju" (1969) ,,Voog ja kolmpii" (1971) ,,Põhjatud silmapilgud" (1990) ,,Maailma avastamine" (2005) 2.2 Novellid 2.2.1. Novellide iseloomustus 1970. aastatel hakkas Jaan Kross novellides, hiljem ka romaanides suureks kirjutama Eesti kultuuris ja Eestimaal tegutsenud inimesi. Nendeks olid näiteks Otto Wilhelm Masing, Kristian Jaak Peterson, Johann Köler ning Johann Voldemar Jannsen. Krossist sai Eesti kultuuriloo kroonik. Novelli vormis jutsutab Kross alati kellegi teise loo: kas siis koolivenna või sõbra. (Laanes, 2007) 2.2.2. Novellide loetelu ,,Neli monoloogi Püha Jüri asjus" (1970)
ridadest koosnev luule (algselt laul), kõige tähtsamad olid hümnid ja ülikute kiidulaulud. chu ci Esimene autoriluule zanr, esimene autor oli Qu Yuan. Fu Han dünastia luule, mis ühendab laule ja proosat. Rapsoodia. Iseloomulik oli liigne kujundlikkus ja palee-elu kirjeldamine. pian wen proosaluule, mis oli kirjutatud kohmakas kõrgstiilis qiguai xiaoshuo imelised jutud ennekuulmatutest asjadest, pisijutud ja novellid chuanqi kevade ja sügise annaalid huaben Hiina romaani eelkäija, kogumikud, mis hakkasid tekkima 13. saj-l JAAPAN Autorid: Kakinomoto no Hitomaro Luuletaja Asuka perioodil, kõige tähtsam Manyoshu luuletaja. Ariwara no Narihira Waka luuletaja, ,,Ise monogatari" kangelane Ono no Komachi Waka naisluuletaja, peetakse ilusa naise sümboliks Jaapanis Murasaki Shikibu Naisluuletaja ja romaanikirjanik, Genji lugude autor (,,Genji monogatari")
ARVESTUS 1. Seleta lahti renessansi mõiste: Renessanss (ehk taassünd) - keskajale järgnev, antiigist ja loodusest mõjutatud vaimuliikumine eelkõige Lääne-Euroopas XIV-XVI sajandil. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, Firenzet. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit eelkõige Dante Alighieri ja Francesco Petrarca tekstidest. Tähtsal kohal oli humanism!!!!!!!!!!!!!!!!! inimene ei sõltunud enam nii palju kirikust, asju tehti enda, mitte jumala pärast individualism ja saamahimu. Ideaaliks sai üksikisik, kes teostab end iseseisvalt. Oluliseks muutus isikuvabadus sõltumatus keskaegsetest kollektiividest, ka autoriteetidest ja dogmadest. Sel perioodil toimusid suured maadeavastused, leiutati trükikunst. AUTORLUS ! KIRJANDUS: (Dante Alighieri, Petrarca, Boccaccio) Uus mahe stiil (dolce stil nuovo) (mõjutatud Platoni filosoofiast) tähendas uut filosoofilist s...
• Kirikuõpetaja poeb Kuopio lähedalt, äratas tähelepanu juba noorena, kui võitis üliõpilaste kirjandusvõistlus • Loomingus pidevalt uue ja vana konflikt, rohkelt looduse kirjeldust, mis seotud lüürika ja melanhooliaga, tunnelmakuvaja • “Raudtee”, “Kirikuõpetaja tütar”, “Kirikuõpetaja proua”, “Helsingisse”, “Üksinda”, “Juha” • Mõlemad novellid tekitasid paha meelt seksi ja joomise pärast • Esimene Soome elukutseline kirjanik, kes kirjutamisest ära elas Teuvo Pakkala (1862-1925) • Lapsia, Pikku ihmisiä Rahvuslik uusromantism • ensimäisen sortokauden aikana n 1895-1905 • kõigis kunstivaldkondades tärkas Karjala-huvi: karelianism + “Kalevala”-huvist tingitud mütoloogilid-rahvuslik ainevald • individualism • mõjutust saadi Pratsusmaalt, Pariisis elanud kuntsnike kaudu
lahendust. Teised autorid vastandavad reaalsust ja väljamõeldut. (Grenz 2003: 41) Postmodernne kirjandus vastandab korduvalt kaht või enamat autonoomset maailma. Tegelased, kes loos osalevad, on tihti segamini aetud, samuti on segi aetud, millistesse maailmadesse nad kuuluvad, mis muudab omakorda ebakindlaks selle, kuidas nad omavaheliste kohtumiste ajal käituma peaksid. (Grenz 2003: 41) Postmodernistliku kirjanduse alla kuuluvad romaanid, novellid, jutud. Kuid samuti võib sellena käsitleda mitmesuguseid massi- ja popkultuuri kuuluvaid kirjanduslikke väljundeid ja zanre: äärmiselt mitmekesist ulmekirjanduse valdkonda, erinevaid kriminaal- või õuduskirjanduse teoseid ja miks mitte ka tänapäevaseid koomiksiraamatuid oma eripärase lugemisstrateegia, ootuste ja esteetikaga. Muidugi saab siia arvata ka lood, mis käsitlevad kaasaegset maailma. Kraavi 2005: 170; Granz 2003: 42) 3.3 Kunst
Õppis Tartu Ülikoolis, töötas ajakirjanikuna. Oli abielus, tema hea sober oli Visnapuu. 1944 emigreerus Rootsi ja elas seal kuni surmani koos perega. Kuulsaks sai Gailit oma novellidega. 1917 ilmus kogu "Saatana karussell". Tema novellides on palju fantastilisi,katastroofilisi sündmusi (nt fosfortõbi,saatan seikleb). Eesmärk oli kujutada sõja ja hävingu mõju inimesele. Ta kirjutas ka följetone (pilkav proosajutt; kogu "Klounid ja faunid"). Hilisemad novellid on kogus "Ristisõjad", mis on realistlikum ja tasemelt tugevam. Gailiti loomingule on omane: a) värvikad kirjeldused b) realis, mis põimub romantilise elutunnetusega c) erakordsed tegelased, kelles sagely avaldub liialdatult mõni iseloomujoon d) erakordsed sündmused ja humor e) unistuste ja reaalsuse kokkupõrge, unistused on alati tähtsad f) kummalised tegelaste nimed. Gailiti kuulsaim roman on "Toomas Nipernaadi" (1928). Romaan koosneb seitsmest novelist, mis moodustavad terviku
romantiline. Ta hindas romantikuile omaselt kõrgelt loodust ning lihtsaid, õpetamata, looduslähedasi inimesi. Primitiivse looduslähedase elu hindamine oli romantikuile ideaal, mille poole püüelda Veel häid romantismi näiteid: Walter Scott (1771-1832) ,,Ivanhoe" Victor Hugo (1802-1885) ,,Hüljatud" Alexandre Dumas (1802-1870) ,,Kolm musketäri" Aleksandr Puskin (1799-1837) luule ja romaanid Edgar Allan Poe (1809-1849) novellid 6 3. ROMANTISM MAALIKUNSTIS Kujutavas kunstis on romantism suund, mis tekkis 19. sajandi algul ja kestis sama sajandi keskpaigani. Kunstis tugineb romantism samadele sotsiaalsetele ja esteetilistele alustele, millele teisteski kunstiliikides. Iseloomulik on ainestiku valimine ajaloost (eriti keskajast),legendidest, saagadest ja kirjandusteostest. Teoste tundeskaala ulatub hardusest heroilise paatoseni
(19. veebruar 1920 Tallinn 25. detsember 2007 Tallinn) ELULUGU Jaan Kross on tänapäeva Eesti teenekaim kirjanik ning mitmekordne Nobeli kirjandusauhinna kanditaat. Jaan Kross on sündinud Tallinnas. Tema isa Jaan Kross seenior oli ettevõtlik mees, kes töötas riiklikule relvatehasele suurtükimürske ümber ehitades ning see võimaldaski nende perel 1934. aastal Kalamajja kena üürimaja ehitada. Seega oli tublidus ja töökus noorele Jaan Krossile eeskujuks juba väiksest peale. Kuid paraku lõppes Jaan Kross seeniori elu Venemaal vangilaagris. Jaan Kross käis Tallinna Jakob Westholmi Gümnaasiumis ning 1938. aastal läks ta Tartu Ülikooli, kus ta 1944. aastal õigusteaduskonna lõpetas. Kohe peale ülikooli lõpetamist vahistati Jaan Kross mobilisatsioonivastase tegevust eest Saksa Julgeolekuteenistuse poolt. Sõja lõppedes asus ta tööle Tartu Ülikooli riigi ja rahvusvahelise õiguse kateedri õppejõuna. Ju...
Pärast seda hakkas tema loomingu viljakaim ajajärk. · Wilde armastas kirjutamise lõpetada nii-öelda ühe sõõmuga ja nii on tema teosed suhteliselt väikesed. · Pariisis lõi ta luuletuse ,,The Harlot's House" ja näidendi ,,The Duchess of Padua", mille ta lõik kindlale näitlejale, kes seda nõrgaks pidas ning näidend ise oli ka edutu. · Wilde muinasjutud on kogutud proosaraamatutesse ,,The Happy Prince" ja ,,A house of Pomegranats". · Satiirilised novellid: ,,Lord Arthur Savile's Crime". · 1890.aastal ilmub ,,Dorian Gray portree" · Näidendid: ,,Lady Windermere's"(1892), ,,A woman of no Importance" (1893), ,,The Importance of Being Earnest" (1984) ja ,,An Ideal Husband". Nendest alates algas Wilde hiilgeaeg, mis kestis 3 aastat. Wilde tunnistas näidendite nõrkust, kuid need tegid ometi inimestele nalja. · Wilde oli moejünger, võluja, sübariit, maiasmokk, kunstnik, kunsti toetaja, kirjanik,
saata korda sada heategu. Sonja oli Dostojevski esimene tegelane, kes oli absoluutse headuse kandja. Dostojevski kasutas teoses teisiktegelasi, kes sarnased Raskolnikovile seesmiselt ja vastandasid inimhinge kuritegelikku printsiipi. Sonja teisikud uskusid kõik, et maailma päästab ainult andestamine. Dostojevski pani vastanduma härrandlikkuse ja rahvalikkuse, kasutas palju sümbolismi unenägudest ja sees olid ka piiblimotiivid. A. Tsehhovi novellid lastest, "Magada tahaks" Tsehhovi üheks teemaks novellides on lapsed ja vaeslapsed. Tal endal neid küll ei olnud, kuid pidas neid erakordseks. Lapsed on kõige puhtamad olevused, kes näevad maailma teisiti ja võib-olla õigemini kui meie. Noor 13-aastane Varka, kelle kasuvanemad orjastasid, peab väikelast hoidma, kes ei taha jääda. Lisaks pidi ta täitma kõiki käske ja olema teenija eest. Pikast magamatusest kerkivad ta silme ette igasugused viirastused
· süveneb matsi ja vurle probleem · Nn üliõpilasnovellide tsüklis "Pikad sammud" (1908), "Noored hinged" (1909) ja "Üle piiri" (1910) eritleb Tammsaare noorte haritlaste sümpaatia- ning armusuhteid. Ta on teinud seda ühelt poolt avameelsusega, mis ületas toonaste kõlblusnormide piirid ja sokeeris heakodanlikku avalikku arvamust; puhtakujulised psühholoogiliselt impressionistlikud novellid · "Varjundid"- autobiograafiline, tegevuspaigaks Kaukaasia; kahe inimese traagiline armastuslugu. Siit tuleb sisse motiiv, et armastus ja surm on omavahel seotud; impressionistlik · "Kärbes" - irooniline sümbolnovell · "Poiss ja liblik" Loomingu III periood · loomingu tippaeg, ilmusid kõik romaanid · psühholoogilisse analüüsi toodud nii maa kui linn · 1922. a "Kõrboja peremees" - romaan saatuslikust armastusest; teose peamist
See väljendub nii tema monoloogis isale, kui ka julguses ja suutlikkuses endalt ise elu võtta. Ning loomulikult ka selles, et viimasena asjana soovis ta, et neid Guiscardoga kõrvuti maetaks. Antud loos oli abielust juttu jällegi nii palju, et Ghismonda oli abielus olnud ühe hertsogiga, kuid seda lühikest aega. Kogu raamatu põhjal mõtlen, et autor üldiselt ei austa abielu üksi, vaid ainult käsikäes suurte tunnetega , kuna väga paljud novellid on petmisest ja sellega kaasaskäivast kavalusest ja tarkusest, mida tunduvalt rohkem hinnatakse, kui truudust oma abikaasale. Novell oli väga kurva lõpuga ja armunute suhtes ebaõiglane. Arvan, et vürst kahetses oma kangust elu lõpuni. Seda tõestas ka see, et ta tütre viimase soovi täitis ja armunute kehad avalikult kõrvuti lasi matta. Arvan, et selle novelli puhul tahab autor näidata armastuse jõudu ja selle ülimalt tugevat mõju inimestele. Esimene novell, 6. päev
kirjanduslikule ajakirjale ,,Lõuna". Pere kolis tagasi Argentiinasse, kus Borges jätkas kirjanduslikku tegevust, tehes kaastööd sürrealistlikele ajakirjadele. Määrati Rahvusliku Raamatukogu direktoriks ja Ülikooli kirjandusprofessoriks. Halvenes silmanägemine ja ta jäi pimedaks. Kirjutas pärast liiklusõnnetust nn uues stiilis esimese jutustuse ,,Hargnevate teede aed" oli raamatu ja labürindi kombinatsioon, millega Borges leiutas hüperteksti. Tema fantastilis-intellektuaalsed novellid on leidnud vaieldamatu koha 20. sajandi maailmakirjanduse klassika seas. Teosed: ,,Universaalne nurjatuste ajalugu", ,,Kunsttükid". · Gabriel García Márquez (1927) Sündis Columbias, oli kirjanik, stsenarist ja publitsist. Kirjanikuna viljeleb ta maagilist realismi.Vanaisal oli tema varajasele lapsepõlvele suur mõju. Õpetas kasutama sagedasti sõnaraamatut, tutustas talle jää ,,imet". Ka vanaemal oli suur mõju Gabrielile, kes oli esimene ja peamine
Teadus: TÜ kujunes oluliseks teaduskeskuseks: teadusseltsid: Õpetatud Eesti Selts, Loodusuurijate Selts, Eesti Arstide Selts jt. 1938. a. asutati Eesti Teaduste Akadeemia. Tähelepanu rahvusteadustele, Olulisemad teadlased: E.Öpik, L.Puusepp, T.Lippmaa jt. Valmis 8-köiteline Eesti Entsüklopeedia. Kirjandus: Tekkis kirjanduslik rühmitus 1917. aasta ,,Noor-Eesti" järglasena ,,Siuru" (G.Suits, M.Under, H.Visnapuu, A.Adson). Kirjandusvoo: uusromantism. Proosaloomingus olid esikohal novellid. Uusromantism asendus uusrealsimiga, esikohale tõusis proosa ja romaanizanr (Tõde ja õigus). Näitekirjanduse võidukäik. 1930. aastate keskpaigaks läks realism üle psühholoogilisele realismile. Suure populaarsuse saavutas ajalooline romaan. Siurulaste kõrvale tekkis ,,Arbujad"(H.Talvik, B.Alver, K.Merilaas, A.Sang, U.Masing, B.Kangro). Kujutav kunst: Esinesid impressionism ja ekspressionism, mõnevõrra kubism ja konstruktivism. Vanameistrid: K.Raud, K.Mägi. Nooremad: N.Triik, P
lisandus veel haige süda. 26. detsembril, 1933 aastal Eduard Vilde suri. Ta matused toimusid 30. detsembril. Edurad Vilde kirjandus 1. Suuremad teosed · "Mahtra sõda" - ajaloolise triloogia osa (1901) · "Prohvet Maltsvet" - ajaloolise triloogia osa · "Kui Anija mehed Tallinnas käisid"- ajaloolise triloogia osa · "Astla vastu" · "Külmale maale" (1896) · "Mäekula piimamees" · "Pisuhänd" · "Side" (1915) 1. Novellid · "Minu pommid" · "Mässajate nimekiri" · "Liha" · "Gri?a kummaline unelm" · "Seadusemees" · "Tooma tohter" · "Viaburi" (1909) · "Surnute pidu" · "Asta ohver" · "Loojak" - kunstiteemaline novell · "Kuival" · "Leib" 1. Jutustused · "Musta mantliga mees" · "Kurjal teel" 1. Kogumikud · "Jutustused" (1913) · "Asta ohver" (1914) · "Muiged" (1914) 1.Jutukesed ja jutud · "Minu esimesed "triibulised""(1904)
tuntuks karikaturistina. Tegevus karikaturistina Karikatuurilooming arvustab tsarismi, baltlust ja tõusiklust ning joonistuslaad kõneleb "Simplicissimuse" koolkonna juugendlikust mõjust. Algatas eesti lasteraamatute illustreerimise ("Pambu-Peedu", "Lõhkiläinud Kolumats"). Tegevus kirjanikuna Kirjutanud lasteraamatuid, mälestustesarja, reisiraamatuid, näidendeid, vesteid, teatri-, kirjandus- ja kunstikriitikat jm. Loomingu väärtuslikum osa on psühholoogilised novellid. Lisaks kirjutas ka ajaloolisi ja kaasajaainelisi romaane. http://et.wikipedia.org/wiki/Karl_August_Hindrey · Värsivormilised lasteraamatud: o Piltvärsslood "Pambu-Peedu", "Seene-Mikk", "Piripill-Liisu" (kõik 1906); o "Nina-Jass ja Näpp-Mall", "Lõhkiläinud Kolumats" (1918) · K. A. Hindrey värsslugudega, mille tegelaskujusid ning süzeejoont järgisid autori groteskses stiilis joonistused, tuli eesti lastekirjandusse huumor.
Barokk 17.saj Prantsusmaa, Inglismaa, Saksamaa,( Hispaania)Vastandid, toretsev, pessimistlik, mitmetähenduslikkus, vastandite ühendamine, traditsionaalsus, uue otsimine, tõde, skeptiline ja pessimistlik. õpetlikkus. Ülepingutatud stiil. Hispaanias, Portugalis ja Itaalias. Dramaatika. Barokkteater- puuduvad piirid, ei ole ahistavaid piiranguid. Vastandite segunemine. Mitmekesine. Sümboolika ja allergooria. Gracian (proosakirjandus)- ,,Vaimuteravus ja loovuse kunst". Kontseptid- vaimukalt üldistavad kujundid. Vastandamine 17.saj algus. Kirjutas üldistavalt, mõistuliselt, elule tagasivaatavalt. ,,Käsioraakel"- proosa. ,,Criticon"- romaan. Allegooria. Sümbolid. Põlgeb vaimset piiratust. Hisp.Elutarkus ja moraliseeriv, harivad, õpetlikud. Näitavad elu erinevates aspektidest. Raske ehitusega- igas lauses uusmõte. Enesekindel- ühes lauses väidab üht ja ärgmises juba vastandab.Gracian piitsutab kibeda sarkasmiga kaasaja pahesid ja näitab oma k...
millestki, näeb kõike ja jätab kõik meelde. Ta on nii kahvatu, et seda on näha isegi läbi musta loori, ja ta paneb hajameelselt kinda valesse kätte... Ahmatova luulepiltidel ei näe me ahastust, meeleheitlikku nuttu ega hüstteriat, kuid ometi õhkub neist otsatut kurbust, sest asjadest, mis on olnud õnnehetkede tunnistajaks, on saanud kangelanna ahastuse ainukesed pealtnägijad. Seda sügavam on valu, kui ta jääb hinge. Ahmatova luulepildid mõjuvad nagu novellid, neis on psühholoogilist pinget, detaile, dialoogi. Samas on selline luule ka külm ja vaoshoitud. Ahmatova luule pälvis suurt tähelepanu ja isegi hiljem ärritas see Stalinit. Tema värsside sisust väljarebitud sõnu kasutati koguni süüdistuses luuletaja vastu siis polnud enam tähtsust, mida nad tegelikult tähendasid. Laul viimasest kohtumisest Ah kui armetult külmetas rind, aga sammud jäid kergeteks. Taskust tõmbasin pahema kinda ja paremasse see läks.
paistavad nad silma kujundlikkuse, meloodilisusega ja rütmilisusega. Ehkki Poe pidas ennast eelkõige luuletajaks, tuli tal rahapuuduse tõttu pöörduda tulusama zanri poole. Teda peetakse anüüdisaegse ulme ja õudusjutu rajajaks ning ameerika kirjanduses novellizanri alusepanijaks. Kokku on Poe kirjutanud ligi 70 novelli ja jutustust. Neid iseloomustavad meisterlikult ehitatud süzee, teravmeelsed ning loogilised konsruktsioonid, põnevus, lakonism. Temaatiliselt võib Poe novellid ja jutustused jagada kolmeks: hirmu ja õudusjutud, ulme ning detektiivilood. Hirmu ja õudusjuttudes valitsevad dramaatilised ja jubedad olukorrad, kannatused ning surm, mis toob rahu; ulmejuttudes avaneb inimmõtte ammendamatu leidlikkus. Detektiivjutte iseloomustab süzeeline põnevus, millega kaasneb kuritöö analüüs. Eestisse jõudis Poe looming esmakordselt 20. sajandi algul Johannes Aaviku keeleuuenduslike tõlgete kaudu.
öeldi, et Tuglas polnud ka hea kirjanik, vaid kirjutas reeglite pühjal, kunstiline pool puudus 1915 "Felix Ormusson"- räägib noormehe suvistest seiklustest. Tuglast hakati Felixiks pidama. I ja ainukese impressionistliku romaaniga tegemist Eestis. 1937 "Väike Illimar"- minavormis kirjutatud. Räägib vanamehe häälega, vanamehelik väike mees mõtleb ja arutleb elu üle. 1917 kerkisid tema novellid esile. "Hingemaa"-novellid erinevas stiilis, esimene REALISM. Kolkakülla saabub noor meesõpetaja. Vanamees annab ülevaate nende küla elust ja olust. Ühiskonnas valitseva ebaõigluse pilt. Toetub palju looduskirjeldusele. Novell läheb edasi vanglas, kus saavad kokku 2 meest, kes räägivad üksteisele oma lugusid. Kohalikele polnud mõisa põletamisega mingit pistmist aga süü langes ikka neile. Tugev ühiskonnakriitika sees. "Popi ja Huhuu"- SÜMBOLISM
jääb magama. Kui ärkab üles, on pime. Surnuaed on ülerahvastatud. Kõik surnud on haudadest üles tõusnud. Nad kustutavad hauakirju oma haudadelt. Selle naise hauakirjaks oli ka, et oli armastav abikaasa oma igavesti armastavale mehele. Kõik kirjutasid sinna tegeliku põhjuse, miks nad surid. Noor naine kirjutas, et tuli armukese juurest, jäi vihma kätte, külmetas ja suri kopsupõletikku. Veel üks teema on andekdootlikud lood, sellised novellid, kus on mindudki välja puändi peale. ,,Surmamõistetu". Tegevus toimub ühes Euroopa väikeriigis. Mõistetakse surma üks kurjategija, seal riigis on timukad. Pannakse vanglasse ja määratakse eluaegne vangistus. Hakkab riigi raha sööma. Kuidas vabaneda sellisest tülikast vangist, sellele on üles ehitatud kogu see novell. 3. O. Wilde elu ja looming 1854-1900. Aforismidest võib kasutada kindlasti midagi oma kirjandites. Omalaadne kalliskivi Inglise kirjanduses
Renessanss Renessanssi algus. 8. aprill 1341. a Rooma senaator andis Kapitooliumi mäel luuletaja Petrarcale loorberipärja. See autasustamise viis oli mitu sajandit unustusehõlmas olnud. Humansim ja humanistid. Itaalias iga renessansi sajand omaette ajajärk: trecento -14. saj (alates 1300. a) quattrocento -15. saj cinquecento -16. saj. · Humansimi ajalugu Itaalias renessansilku mõtte sünniga seotud parimate lootuste täitumine ja järgnenud pettumus. · Esimene renessansi uurija Sveitsi filosoof ja kunstiteadlane Jacob Burckhardt, raamatu ,,Itaalia renessansikultuur"(1860) autor. renessanss kui vabanemine kristlikust dogmatismist. ! Uus ajastu algas humanismist (renessansi filosoofia). · Esimesena kasutas sõna ,,humanism" Leonardo Bruni (1374-1444) ühendas ettekujutuse õpetatusest inimese harituse ja kõlbelise väärikusega. · Humanistid pühend...
kujunes ennesõjaeelse kirjandustraditsiooni loogilkiseks jätkuks. Kaunid mälestuspildid kadunud kodustjavõõrvõimurealistlik kujutaminekosutasidräsitudhingi.Romaanpidilugejatehinges hoidma alles neid tundeid millega kodumaalt oli lahkutud: vik´hkamist vaenlase vastu, kurbust kaotuse pärast ja kindlat teadmist kaotuse suurusest. Kaotusvalu oli kergem kanda, kui seda sai võttakui rahvuslikku,mittekui isiklikku tragöödiat. Teemad, zanrid Pagulase esimese aastate romaanid ja novellid kirjutasid lahti Eesti mälestust ja sõjakogemust. Palju kirjutati põgenemisteekonnast, sageli vastandati teekonna koledusi eelnenud õnneajale. Paljude romaanide tähtsus on ennekõike ajaloolise dokumendina. Oluline oli sündmus, tegelaskujutus jäi teisejärguliseks. Domineeris romaan, palju kirjutati ka mamuaare. Sõda ja kodumaalt põgenemine A. Viirlaid"Ristidetahauad" (1952).Kirjeldabsõjaviimastmeeleheidlikku etappi1944.aastal,mis
· Tema novelle nimetatakse avatud novellideks avatud novell jääb lahtiseks, ei lõppe ära · Pöörab suurt tähelepanu detailidele ja olustikule pisiasjad on kõige olulisemad, samas kõige hirmsamad · Sagedane tegelaskuju on väikekodanlane, kes on egoistlik mats, piiratud silmaringiga jne o Inimväärikuse täielik puudumine o Lakeilik lömitamine (tallalakkuja) o Pole vaid ohver, vaid kannab vastutust oma tegude eest · Novellid: o Novellett (väike novell) ,,Paks ja peenike" Kahe koolivenna kohtumine, mis muutub piinlikuks farsiks (fars pilkav naljalugu) o ,,Palat nr 6" Elu koledusest möödavaatamine tähendab nendega leppimist, aga leppimine tähendab kurjusele kaasaaitamist o ,,Inimene vutlaris" Piiratud maailmavaatega väikekodanikest o ,,Daam koerakesega"
Tänapäeva Corpus Iuris’es kolmandal kohal olev raamat on tegelikult Justinianuse teine koodeks, mis pretendeeris enamale kui vaid ajaliselt esmajärgulisele kehtivusele. Austus, mida me õigustatult tunneme Corpus iuris civilis’e kui Rooma õiguskultuuri reservuaari vastu, ei või juhtida meid kõrvale küsimusest, millele oli kodifikatsioon suunatud omas ajas ja mida ta saavutas. Justinianus ja Tribonianus seadsid oma tööle praktilisema eesmärgi. Ennekõike pidid koodeks ja novellid andma kohtupidamise ja halduse kasutusse kehtiva õiguse käepärasemas vormis. CIC sisaldas allikaid Rooma õiguse tuhandeaastasest ajaloost. Õiguspraktika ei saanud tegelda kauge ja võõrkeelse õiguse minevikuga, et korraldada kaasaegne. Nii hakati Justinianuse vastupidisele seadusele vaatamata varsti tegema väljavõtteid digestidest, mis ju olid ise juba katkendid. Akadeemiline hariduse ja õiguspraktika valmistasid kreekakeelseid
,,Külmale maale" (kriitilise realismi tähtteos)-maaromaan, mis räägib külaelust. Vilde rõhutab, et ühiskond peab olema kõlbeline, alles siis saab inimeselt nõuda moraalset käitumist. Käsitletakse au ja väärikuse küsimusi. "Raudsed käed"-linnaromaan "Lunastus" "Mahtra sõda"-romaan, mis räägib vastuhakust Mahtra mõisas 1858.aastal, "Kui Anija mehed Tallinnas käisid", "Prohvet Maltsvet"-ajalooline triloogia Kunstiküpsed jutustused ja novellid: "Seadusemees", "Tooma tohter", "Astla vastu", "Koidu ajal" 1912-1933 psühholoogiline Vilde Romaan "Mäeküla piimamees" Näidendid: draama "Tabamata ime",komöödia "Pisuhänd", "Side". "Pisuhänd" Ludvig Sander tahab seltskondlikku positsiooni parandada ja ostab koolivend Tiit Piibelehelt romaani käsikirja ning võidab sellega kirjandusauhinna. Piibeleht kasutab Sanderit ära, et saada endale Vestmanni noorem tütar.
Eepika - üks ilukirjanduse kolmest liigist, kujutab sündmusi, mis on olnud. Autor on just kui kõrvalseisja ning tema suhtumine kujutatavasse avaldub kaudselt. Saaga - (islandi saaga) muinasislandi jutustus; selleks nimetatakse ka germaani rahvaste vana kangelaslaulu ja Vanas Testamendis sisalduvaid iisraeli rahva esiisade lugusid. Bardid - laulikud, kes esitasid muusika saatel ülistuslaule valitsejaile ja sangareile. Vanem Edda - (kirja pandud XI-XII käsikiri koostati aga XIII saj) ei ole kindla sü¾eega ühendatud terviklik eepos, vaid koondab laule, mis pärinedes eri aegadest, paiguti üksteisele ka vastu räägivad. Arvatakse, et nad on kirja pandud XI-XII saj. selle mütoloogilised laulud pajatavad maailma tekkest. Tegelasteks on vanimad hiiud ja nendega sõjajalal olevad jumalad aasid. (Valhalla on sõjakangelaste manala, kuhu sangareid kannavad jumalikud neitsid valküürid, kes neid seal õlle ja mõduga kostitavad.) Nibelungide laul - XII j...
ajal siiski midagi toimub. Hindrey rõhutab siin ühelt poolt sündmuse pidevat minevikulisust. Kõik oluline on juba sündinud, kuid kujutatava novelliolevikuga ometi veel kuidagi seotud ja ajendab seetõttu mõtlema, meenutama, eritlema, väikest viisi tegutsemagi. Kõige eredamalt ilmneb see novellides ,,Välkvalgus" ja ,,Isa". Viimases arutab kirjanik oma suhteid isaga ning visandab kõrvale õemees Hermann Krugi portree. Hindrey jutustab meelsasti esimeses isikus ning tihti ta novellid lähtuvadki mingist autobiograafilisest seigast, nagu ,,Isas". 2 Novellis ,,Noored baltlased" kujutatud püstoliduelli on Hindrey Münchenis tudengipäevil erapooletuna kaasa teinud. Jutustused koertest rajanevad tõsielule, Abja mõisas oli isegi koerte surnuaed. Koeri oskab Hindrey mõjukalt kujutada ning vastavad lood kuuluvad ta loomingu paremikku. 1933
Samal ajal oli Annast linnas saanus haritud naine. Eevil ja Villul oli ühine pisike poeg väike Villu. Villu saab Annale kivilõhkumist demonstreerides hullusti vigastada (silm, käsi). Anna armastus on aga suur ja sirgjooneline. Anna tegi Villule abieluettepaneku, aga Villu keeldus ja lasi end maha, kuna uhkus ei luba vigasena Kõrbojale peremeheks minna. Ning lõpuks läheb Eevi koos oma pojaga Vargamäele valitsema. 1923 novellikogu ,,Pöialpoiss"- psühholoogilise põhikoega novellid, kus on fantaasiat ning kohtab veidi ehk õudusjutte. ,,Pöialpoiss" ohvitser koos oma ustava sõbra ja kaitsja koeraga läheb mõisa öömajale ning tutvub seal peretütrega. Öösel läheb ta oma tuppa, et magama jääda, aga kuuleb samme, hiljem on keegi aga ukse taga ja katsub ukselinki, sellest kõigest kohkub ka koer. Ukse avab aga väike lilliput, kes teritab pidevalt
· "Klounid ja faunid" (följetonid), 1919 · "Rändavad rüütlid" (novellikogu), 1919 · "August Gailiti surm" (novellikogu), 1919 · "Purpurne surm" (romaan), 1924 · "Idioot" (novellikogu), 1924 · "Vastu hommikut" (novellikogu), 1926 · "Aja grimassid" (följetonid), 1926 · "Ristisõitjad" (novellikogu), 1927 · "Toomas Nipernaadi" (romaan novellides), 1928 · "Isade maa" (romaan), 1935 · "Karge meri" (romaan), 1938 · "Kogutud novellid I-III" (novellikogu), 1940-1942 9 · "Ekke Moor" (romaan), 1941 · "Leegitsev süda" (romaan), 1945 · "Viimane romantik" (novellikogu), 1949 · "Üle rahutu vee" (romaan), 1951 · "Kas mäletad, mu arm?" (ühendab mitut proosazanri), 19511959 · "Põhjaneitsi" (novellikogu), 1991 August Gailit "Purpurne surm" Sisukokkuvõte
temajaoks on luuletustes ja novellides jaoks väga tähtis nn optimaalne pikkus ja teine tähtis asi on efekti ühtsus - midagi ei tohi olla üleliigset. tema proosat liigitaktakse kolme rühma: 1. õudusjutud("Usheri Maja Kukk") 2. dektektiivi lood 3. ulme valdkonda kajastavad tekstid. 1827 "Tamerlan ja teisi luuletusi" - Tema esik teos/kogu 1839 "Usheri Maja Kukk" 1840 "Groteskid ja arabeskid" - kahe köiteline kogu. 1842 "punase surma mask" "Kaev ja pendel" - novellid 1845 poeem "Kaaren" MODERNISM (pr k. moderne - uudne , nüüdisaegne) tekkinud prantsusmaal vastukaaluks realismile. uuendlikkust taotlevate kirjandusvoolude ühisnimetus. I periood - 19 saj lõpu UUSROMANTISM, mis algab dekadentsiga, keskmeks saab sümbolism, selle ümber põimvad estetism, impressionism etc. - kõik need voolud vastandavad end realismile. II periood AVANGARDISM(eelvägi vms) 20. saj esimesel kümnendil.
Tema loomingus on omapäraselt ühendatud realistlik ja romantiline elutunnetus ning kujutuslaad. Ilukirjanduses jaotatakse Tuglase looming kolme perioodi: 19011914: otsingute ja katsetuste periood. Põimuvad realism ja romantism. Tuglas tuli kirjandusse realistlike jutustuste ja novellidega ("Siil", "Hunt", "Hingemaa", 1906) ning revolutsiooniromantiliste luuletuste ja proosapaladega (poeem "Meri" ja "Kätki laul"). 19141925: kõrgperiood. novellid, uus-romantism. Jäävväärtuslik on tema omapärane, pildirohke, sümbolitele ja mõttekujutlustele tuginev novellilooming (näiteks kogu "Saatus", 1917). Tuglast peetakse eestikeelse klassikalise novelli loojaks. 19251971: psühholoogiline realism. Romaaniga "Väike Illimar" (1937), mis kujutab lapse silma läbi nähtuna mõisaelu ja -inimesi, jõudis Tuglas taas realismini. Ta viljeles ka kirjanduse lühizanre ("Marginaalia") ja tõlkis meisterlikult nt. soome keelest.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
