Arvustus "Dekameron" Giovanni Boccaccio 6.peatükk I Novell Novell jutustab kuidas Orettal oli vaja minna lossist ühte kohta,teekond oli pikk,seega üks aadlimeestest pakkus Orettale kohta oma hobuse seljas.Aadlimees hakkas jutustama üht novelli,mis tal välja ei tulnud.Ta eksis nimedes ja kordas sõnu.Lõpuks ei kannatnud Oretta seda ja leidis vabanduse,et saaks aadlimehe vaikima panna.Aadlimees mõistis oma viga. II Novell Jutustab pagar Gist,kellel oli imehea vein.Ta kutsus Geri ja tema saadikud veini jooma.Hiljem käskis Geri ühel oma teenril Cisti käest veini tuua,teener võttis kaasa vales suuruses pudeli.Cist ei andnud veini ,sest see ei olnud tavaline lauavein kuid hiljem loovutas kõik veini Gerile. III Novell Kuningas Roberto saabus marssalina Firenzesse,kus hakkas talle üks naine meeldima.Tal õnnestus magada na...
). Jõulude ajal kirjutab ta kirja vanaisale, et to ta seal ära viiks. Mõisas õpetati teda kunagi kirjutama, kui ta ei oska kirja saata ja kiri ei jõua kunagi vanaisale. Selles novellis puudub Tsehhovile omane niiöelda "väike inimene".Tegu on autori teise loomeperioodi lühinovelliga, mis paneb lugeja peategelasele kaasa tundma. Novellis "Vanka" hakkab lugejana peategelasest kahju. Selle loomeperioodil esinesid Tsehhovil sarnased, tõsiseid eluprobleeme kujutavad novellid (sotsiaalpsühholoogilised teosed). Selle perioodil pidas Tsehhov kõige süüdlaseks pärisorjust ja selles teoses on Vanka pärisorja lapselaps ning seega peaaegu kirjaoskamatu. Rääkimata teadmistest kirja saatmise kohta. Sissejuhatus Kirjeldatakse Vanka ettevalmistusi kirja kirjutamiseks. Sõlmitus Vanka hakkab kirja kirjutama. Kulminatsioon Vanka kirjutab aadressi koha peale "külasse vanaisale". Pööre Saab teada, et kirju veavad laiali purjus noorukid.
1.Tutvustan lühidalt iga novelli sündmustikku. 1.1 Popi ja Huhuu: Popi oli koer, Huhuu ahv. Esialgu oli kõik korras peremees toitis ning hoolitses nende eest, kuid kui peremees kodust lahkus ning enam tagasi ei tulnud, muutus kõik. Loomad nälgisid ning ootasid kannatamatult peremeest koju. Popi vihkas Huhuud ning ustutavasti Huhuu ka Popit. Ühel õhtul pääses Huhuu oma puurist välja ning kui tal igav hakkas, siis kiusas ta Popit väga jõhkral viisil. Iga päevaga igatses Popi oma vana head peremeest aina rohkem. Kuid peremeest ei tulnudki enam koju ning Popi pidi leppima Huhuuga. Pärast seda kui Huhuu Popile ühe lihakäntsaka oli toonud, hakkas ta Huhuud austama ning mõistis, et Huhuu tegelikult hoolib temast. Ta tegi seda küll oma kalgil ja tujukal moel, kuid õnneks oskas Popi seda hinnata. 1.2 Toome helbed: Peategelane Leena oli oma vanuse kohta veidike lapsik. Leena, kes ole...
Tuglase novellid ,,Maailma lõpus" Novell on üles ehitatud läbi ühe tegelase silmade, kes enda ümber toimuvat kirjeldab. Saarele jõudes jääb ta teiste meremeeste poolt mahajäetuks ning seisab silmitsi salapärase saarega. Peagi on ta juba hiiglaneitsi kütkeis, kellega ta saarel kummalisse suhtesse astub. Konfliktiks kujunebki seesama peategelase suhe hiiglaneitsiga, sest algne uneline ja paradiisilik suhe, täis õrnust, küllust ja hellust, muutub tegelase jaoks ühel hetkel hoomamatuks. Kuigi hiiglaneitsi suutis panna tegelase end tundma suuremana kui hiiglane ise, on ühel hetkel armunute vahekorrad pöördunud, tegelane tunneb end neitsi poolt ahistatuna, kammitsetuna. Ta üritab neitsi käest lahti rabeleda, kuid hiiglane on metsik, temast tugevam ja saab ta kätte. Võikalt vägistab ta peategelase, paradoksaalselt Iha Templis. Siiski sai mees allakäigust võitu, kui ta metsa põgenenuna taas hiiglasega ...
Tuglase novellid. Kevad. Algkoolis on geograafia tund. Õpetaja seletab tahvli ees ja järsku küsib Lohuotsa, et see vastaks mida ta just rääkinud oli. Poisi tähelepanu olid vahepeal kõrvale tõmmanud temajaoks hoopis huvitavamad asjad. Ta kutsutakse tahvli juurde, kuid ka seal ei tule talle meelde millest õpetaja hetk tagasi rääkis. Lohuots peab akna kõrvale seisma ja sealt õpetaja juttu jälgima. Kuid ka seal seistes see tal ei õnnestu, ta jääb hoopiski talveunest ärganud kärbest jälgima. Jalad hakkavad väsima ja talle meenub kus ta seisab. Ta jäetakse pärast tunde. Poiss mõtleb, et väljas on ju ometigi kevad, kuid neil käsitakse siin õppida. Pärast tunde hakkab ta raamatut lugema, olles natuke lugenud rändab ta pilk aknast välja..seal kraaksub vares ja kogu loodus kisendab,: "kevad, kevad!" Asuja. Oli kord vana mõisnik, tal oli mõisavalitseja kes ütles, et võiks mõisa ümbrusega midagi ette võtta, et see nii räämas jne, võtaks mõned puud ...
Kevad Friedebert Tuglase novell 1.Lühikokkuvõte. Antud novell Kevad räägib ühest geograafiatunnist. Õpetaja Kalning joonistab tahvli peale taevakehi , kui äkki ta hüüab ,et Lohuots jutustagu , millest ta just oli rääkinud. Kuid Lohuots ei kuulanud, nad olid poistega rääkinud , kuidas tunniandja oli tänaval kukkunud ja räägiti ka Lohuotsa uuest noast. Lohuots muidugi ei teadnud , millest Kalning oli rääkinud ja jäi peale tunde. Samuti panid Lohuots nurka seisma otse akna äärde, kust ta pidi kuulama , kuidas esimesest pingist keegi tahvli juures tunniandja juttu ette vuristas. Lohuots ei kuulanud ka seegi kord, kuna ta vaatas aknast välja ja ta mõtted läksid uitama. Seal seistes vaatas ta üle ka mis ta taskutes leidus ja mõtles kevadele. Kui tunnid lõpevad jääb Lohuots sinna ta loeb mõne minuti hoolikalt, kuid taas lähevad ta mõtted uitama ja ta kuuleb , kuidas teises ruumis põrandat p...
,, Inimese vari" · Kas tegemist on saatusliku nn ,, raisatud" armastusega? Oli kuna sõduri ema pidi nii kaua oma nn poega ootama ning kui ta ükskord tuli oli ta põlenud ja väga halvas olukorras ning siis pidi asjatult ema hakkama teda tohterdama ja tema pärast vaeva nägema kuna ta suri natukese ajapärast, nii kui nii ära. · Kes oli tegelikult see nn poeg ( lähtu surnuaial toimunud vestlusega)? Olles seda novelli lugedes arvan mina, et see kes oli nn poeg oli hoopis selle poja tapja. ,,Toome helbed" · Kas saatuslik armastus? Miks? Ei ole, sest see nn saatulsik armastus ei muutnud tüdruku elu. · Mida sümboliseerivad novelli lõpus langevad toome helbed? Võibolla seda, et Leena viimane loodus Vidrikult vastu armastust oli kadunud. ,, Popi ja Huhuu" · Oskamatult kasutatud vabadus? Ma arvan, et ei ole oskamatu kuna Huhuu sai kenasti omale söögi leidmisega hakkama...
Täiskasvanute maailma saladusi avastades Igal inimesel on saladused, neid saladusi me hoiame, kanname endaga kaasas, kuid kui aeg tuleb siis räägime neist kasvõi võõrastele, peaasi et kellegagi rääkida saaks. Kas pole mitte nii, et mida vanemaks inimene jääb, seda vähem elurõõmu temasse püsima jääb, inimene satub rutiini ohvriks. Kahjuks on tänapäeva ühiskonnas eesmärgiks teenida võimalikult palju raha, ning majanduslikult võimalikult kõrgele tõusta. Miks inimesed hindavad materiaalseid väärtusi nõnda kõrgelt, nagu miski muu ei loeks, mida rohkem raha seda õnnelikum oled? Kas tõesti on see tänapäeva arusaam, õnnest ning täisväärtuslikust elust. Raha ei tee kedagi õnnelikuks, ainult hetkeliselt, pere, sõbrad, tuttavad on need kes teevad selle elu elamist väärt. Kõige paremini kirjeldab täiskasvanute maailma avastamist ''Toome helbed''. Mariest oli juba saamas võrratu noor daam, kes kahjuks vandu...
Boccaccio novellid Essees annan ülevaate kahest Giovanni Boccacio novellist, mille teos kannab pealkirja ''Dekameron I''. Valisin analüüsimiseks esimese päeva neljanda novelli ja viienda päeva neljanda novelli. Esimene novell räägib mungast, kes tegi pattu, tuues tüdruku kloostrisse oma kambrisse. Abt, kellele vahele jäädi, tahtis munka noomida, kuid nähes tüdrukut, ei suutnud ka tema talle vastu panna. Kuna nii munk kui ka abt eksisid reeglite vastu, otsustasid mõlemad sellest vaikida ja pääsesid sel moel puhtalt. Arvan, et autor tahtis novelliga öelda seda, et ka kõige korralikumad inimesed ei pruugi suuta ahvatlustest loobuda ning võivad reeglite vastu eksida. Selle loo puhul on novelli tunnuseks püant, kus abt, kes peaks olema kloostris teistele eeskujuks, eksib ka ise reeglite vastu ning teeb sama vea, mis munk. Minu meelest oli see jutt üsna huvitav. Teises novellis oli juttu naisest, kes ei...
Tuglase novellid ,,Maailma lõpus" -Ankur hiivati, purjed tõmmati üles, ning sõideti avamerele. Kulus päev, ning jõudis kätte öö. Tegelane ärkab kahe seltsimehe vahel laegda taeva all. Tegelane- poiss, oli alles noor, ning ei olnud sellise eluga harjunud. Tema reisikaaslasteks oli 30 meest. Ilm kiskus tomisemaks, meestel tuli teha rohkem tööd. Jõuti piirini, kus keegi polnud käinud. Laev langes tormi küüsi. Järsku aga hakkas laev vaikselt liuglema. Laeva ees kerkis midagi musta, see ei olnud midagi, mida keegi oleks tundnud. See oli must sein, mida keegi polnud varem näinud. Kokkupõrget ei toimunud, vaid meeskond leidis enda ääretust pimedusest. Ei olnud tunda midagi, kõik oli pime, vaikne, laev ei liikunud. Nad jõudsid tühjuse riiki. Kaotati ajataju. Ükskõiksus võttis võimu. Järsku puhus tuul, köied pingutusid, mastid naksusid. Ülestõus surnuist. Hääletus täitis südameid. - Hommik. Vesi oli sügav ja taevas sinine. Merest paistis saar, ...
Kuid nagu enamus juhtudel, said ka selles majas uued kombed koduseks. Need ei pruukind küll meeldida, aga vähemalt oli mingi üldpilt, mis polnud enam võõras. Novellis ,,Inimese vari" oli peamiseks kujundiks see, et oluline on, et tunneksid ennast vajalikuna. Naisel polnud lõppkokkuvõttes oluline, kas ta hoolitses oma poja või kellegi võõra eest peaasi, et ta sai tunda ennast vajalikuna. Tal oli kelle eest hoolitseda ja keda armastada. Kõik need novellid olid omamoodi, kõik nad lõppesid kurvalt ja oli tunda masenduse hõngu nagu teistelgi autoritel ja lugudel olid ka sellel sügavamõttelised ideed. Iseasi, kas neist aru saad.
Tsehhovi novellid ,,Daam koerakesega" · Anna Sergejenva oli abielus kui ta kohtas meest, kellesse ta kiindus ning kellega ta hakkas oma meest petma. Kuidas oleks pidanud sinu arvates Anna käituma, et ta teguviis oleks olnud kõigi suhtes õiglane? Abielludes lubatakse olla teineteisele truud ning austada partnerit. End pühendatakse vaid ühele - inimesele, kellega jagatakse tervet oma elu. Mõnikord mõistetakse alles pärast abiellumist, et inimene, keda peeti oma hingesugulaseks, ei olegi talle see üks ja õige. Nii juhtus ka Annaga. Gurovisse armudes unustas ta, kuidas väärika naisena tegutseda. Kuigi ta ei olnud oma mehega õnnelik, ei olnud petmine õigustatud käitumine. Austusest oma mehe vastu, oleks ta pidanud oma armusuhte talle üles tunnistama ning seejärel temast lahku minema. Selline teguviis oleks olnud õiglane nii ta mehe kui ka Gurovi suhtes. Vaevalt, et Gurov oleks tahtnudk...
Friedebert Tuglase novellid 1. Iseloomusta ühte Tuglase novelli vastavalt novellitunnustele. Valisin novelli „Inimese vari“ Teoses on vähe tegelasi, neist kahte, Maretit ja tema poega Jakobit, võib lugeda peategelasteks, ülejäänud tegelastega on kokkupuude vaid põgus: võõras sõdur, arst, metsavaht ja tema naine – ebaolulised kõrvaltegelased ei ole novellis kohased. Juba loo algus tekitab ootusi ja salapärasust, sündmused järgnevad üksteise järel ning on väga kaasahaaravad: ema teadmatus, sõna saamine poja kohta, poja koju jõudmine – pinge tõuseb aste-astmelt, kuni pöördepunktini, milleks on mehe surm – siin toimub hetkeks pingelangus, kuid rõhuv meeleolu hoiab huvi üleval. Iga sündmust ja meeleolu on järjekindlalt eredalt ja intensiivselt kujutatud. Näiteks mehe surnukeha on kujutatud muutuvat üheksainsaks lõkendavaks haavaks, mees otsekui sulas oma palavikku. Ja ema...
kindralile pähe) 5) Sündmuste käsitlus on objektiivne ja jutustav 6) Mingi objekt võib saada sümboolse tähenduse 7) Lõpus on puänt (ametnik sureb) 2. Sõnasta novelli peamõte. Inimene ei lasknud juhtunust lahti ja teda vaevanud süümepiinad said talle saatuslikuks. 3. Milline on novelli puänt? Kuidas see haakub Tšehhovi loomingupõhimõtetega? Ametnik sureb. Tšehhovile on iseloomulik surmaga lõppevad ja lahtise lõpuga novellid. Näitab, kuidas argpükslik ja alandlik lihtinimene jääb alla “kõrgemale” ja tugeva iseloomuga inimesele. “JONÕTS” Sissejuhatus: S. kubermangus elab tark, huvitav ning meeldiv Turkinite perekond – Ivan Petrovitš, Veera Jossifovna ja Jekaterina Ivanovna. Sõlmitlus: Dmitri Jonõtšile räägitakse, et nii intelligentne inimene, kui tema, peab kindlasti tutvuma Turkinitega. Teemaarendus: ● Jonõtš tutvub Ivan Petrovitšiga ning saab küllakutse nende koju.
Edgar Allan Poe Novelle Retsentsioon Berenike Berenike novell on jutustus läbi tema sugulase Egaeuse silmade läbi. Kogu sündmustik toimub Egaeuse sünnikodus, mis on üks iidsemaid kantse sellel maa alal. See on üks muinasjutuline ja hall pärusmõis, mis on väga ilus oma peasaalide ja raamatukogudega. Egaeus on üks unistaja, kes põeb väga rasket haigust, mis paneb teda maiseid asju mitte eriti vaatama vaid ta elab pidevalt oma unistuste maailmas ,milles ta mõtleb ühe uuesti ja uuesti välja uusi seoseid. Ta oli väga veider ja tasane mees, kes teeb endalegi üllatusena halbu tegusid. Berenike on täiesti erinev Egaeusele, ta on tulvil tegutsemislusti, luusis ringi mööda mäenõlvu ja elas muretut elu. Ühel päeval jäi ta aga haigeks. Ja otse Egaeuse silme all ta muutus täielikult. See puudutas Berenike vaimu , harjumusi ja iseloomu. Ta muutus kõhetuks ja isegi koledaks naiseks. Tõbede seas mida ta põdes ...
Tuglase novellid ,,Taevased ratsanikud" -hilissügise varajane õhtu, kus pronkshiiglastest malmhobused juhtisid võimsalt võlvilt õhtuse avaruste metallimerre. Türklane ahviga. Ahv tantsis ning nendega kaasas olev poiss mängis vilet. Inimesed ruttasid neist mööda ja ei pannud neid tähele. Türklane võttis ahvi ja hakkas astuma. Nad jõudsid kiviteppidele. Ahv kartis pimedust ja istus seetõttu türklase õlal. Poiss- Bova. Ta oli näljane ning peatus vorstipoe ees. Poemüüja ässitas ta eemale. Bova sai türklase vastu kurjaks, kuna too talle vorsti ei ostnud. Nad olid väsinud, jõudsid kongi, vanamees murdis neile leiba ja nad jäid tukkuma. Bova ärkas, kuna vanamees hakaks oma raha lugema, raha oli palju. Bova ei suutnud magama jääda, ta oli endiselt näljane ja nägi kujutelmas vorste. Bova oli koos ahviga kasvanud, mõtles erisuguseid mõtteid. Ja ta leidis, et türklane on tema õnnetuses süüdi.bova tahtis vanamehe käest raha saada, kuid too ärkas s...
Pirita Majandusgümnaasium Edgar Allan Poe novellid Retsentsioon Tallinn 2008 Berenike Räägib Egeusist. Üsna rikkast mehest, kes kasvab üles aina rohkem oma mõtlemishaigust põdedes oma isa lossis. Ta kasvas üles koos oma onutütre Berenikega, kellega nad olid täielikud vastandid. Berenike oli elurõõmus, ergas ja tulvil elamislusti, samal ajal kui Egeus oma haiguse tõttu elas ainult endas.
Fr. Tuglase novell "Inimese vari" Novelli peamised sündmused toimuvad sõja lõpul, sest kõik ootavad sõjast koju oma mehi ja poegi. Novellis on kasutatud musti ja tumedaid toone. Missugused detailed vihjavad sellele, et Maret hoolitses võõra inimese eest ja mattis oma poja tapja ? Kui Maret ta leidis ja tema poole pöördus, ei vastanud mees midagi. Taei teadnud, kust uksest koju minna. Mareti arvatav poeg tundus suurem, kui poeg, kes enne kodust lahkus, Kui Maret mehele rahakukru ulatas, ei tundnud mees seda äragi. Võõras tahtis koguaeg lahkuda. Levisid jutud, et leiti laip, kelle nägu polnud võimalik ära tunda, kui Maret ei teinud sellest välja, vaid uksu, et tema poed on koju jõudnud. "Inimese varju" on nimetatud Tuglase kõige traagilisemaks novelliks kuna see kirjeldab alguses sõja masendust ja kurbust. Maret on väga kiindunud oma poega ning kui ta on leidnud oma arvatava poja, pühendab ta enn...
Anton Tsehhovi humoristlikud ja satiirilised novellid Aastast 1880-1888 Anton Tsehhov sündis 29. Jaanuaril 1860. Aastal. 1879 lõpetas gümnaasiumi ja astys Moskva ülikooli arstiteaduskonda. Ülikooliõpingud on kajastunud ka mitmetes teostes. Kirjanduslikku tegevust ajendas perekonna majanduslik kitsikus. Tsehhovi humoristlikud novellid minetavad kiiresti oma meelelahutusliku laadi. Need on lõbusad ja äärmiselt teravmeelsed, kuid Tsehhovi elu-ja inimestekäsitlus kujuneb juba varakult tõsimeelseks ja sügavalt novaatorlikuks. ,,Ametniku surm" (1883). Novelli motiiv on inimväärsuse täielik puudumine, lakeilik teenistusvalmidus ,,kõrgemate" ees. Süzee põhineb väikeametniku ja kõrge ülemuse kokkupõrkel. Istudes teatris ning etendust nautides juhtus Tservjakovil inimlik äpardus
Toome helbed Lühikokkuvõte. On hiliskevad, toomingaõied pudenevad, Leeni mängib nukkudega ja unistab. Ta näeb vanas õunaaias suudlevat paari ja temas tärkab arusaamine täiskasvanute maailma suurest saladusest armastusest. Oja kaldal kohtab Leeni karjapoiss Vidrikut, kes püüab kala. Temas tärkab naiselik õrnus, ta tahab poisile kuidagi hea olla, toob talle kodust võileivagi, tahaks pea tema õlale toetada ja armunud olla aga Vidrik on tähelepanematu ja jäme, teda huvitab ainult kala kinni püüdmine. Leeni tunneb valu ja pettumust, toomingatest pudenevad viimased õied, maa on muutunud valgeks nagu vaiksel talveõhtul. Peategelaste iseloomustus. Leeni lapsemeelne, unistav, õrnuke. Vidrik jäme, tähelepanematu, ükskõikne, rahulik, kohmakas, tal oli iga asja kohta oma arvamus. Puänt. Leeni tõi Vidrikule võileiva. Vidrik hakkas seda suure isuga sööma. Leeni istus Vidriku kõrval ja vahtis üksisilmi ta suule. ...
Maailma lõpus Lühikokkuvõte. Merereisijad jõuavad tundmatu saareni ja väike seltskond läheb paadiga maale, teiste hulgas ka noor laevapoiss. Hommikul ärgates avastab noormees, et ta on üksinda saarele maha jäetud. Noormees kohtab hiiglasi, tütart ja tema isa, kes võtavad ta enda juurde elama. Noormehe ja hiidneitsi vahel tärkab kirg. Hiidneitsi kirg on väga väsitav ning sellepärast püüab noormees korduvalt põgeneda, kuid hiidneitsi saab ta kätte. Noormees ei suuda seda kirge enam taluda ja tapab hiidneitsi. Saarelt põgenedes eksleb ta maailmas ringi kuni jõuab koju. Kuid ka kodu ei paku talle enam rahuldust, inimesed on võõraks jäänud. Nii jääbki noormees maailma ringi rändama. Peategelase iseloomustus. Hiidneitsi ilus, noor, heatahtlik, vastupandamatu, järeleandmatu, oma iha peale surumine. Puänt. Noormehe ja hiidneitsi vahel tärkas kirg ja iha üksteise vastu. Lõpuks ei suutnud noormees enam hiidneitsi kirg...
Hüpikkonn Kuningas oli väga suur nalja austaja. Ta oli valinud ka kõik oma ministrid selle järgi, kes paremini nalja teeb. Kuningas oli ka väga tüse, nagu ka ta ministrid. Tema kojanarr, Hüpikonn oli lisaks narrile veel ka kääbus ja lombakas, mis muutis tema väärtuse kuninga silmis eriti kõrgeks. Nimi Hüpikkonn oli talle antud kuninga ja seitsme ministri poolt, kuna narr ei suutnud liikuda nagu tavalised inimesed, vaid liikus hüpeldes. Hüpikkonn ja tema sõbranna Trippetta,(ka kääbus, aga siiski väga proportsionaalne ja oivaline tantsija) oli kuningas saanud kaugelt maalt. Kuna kuningas teadsis, et Hüpikkonn, ei talu hästi alkoholi, sundis ta teda ikka jooma, kuna armastas vingerpusse mängida. Trippetta läks kuningalt paluma, et too lõpetaks oma julmuse, aga kuningas viskas selle eest Trippettale hoopiski veini näkku ja tõukas teda. Langes pool minutit surmvaikust, kuni selle katkestas imelik hääl. Seepeale pakkus Hüpikkonn ette mängida ...
22.11.2007 F. Tuglase novellid Essee Mina lugesin Friedebert Tuglase novelle ,,Hingemaa", ,,Inimese vari", ,,Suveöö armastus", ,,Toomehelbed" ja ,,Popi ja Huhuu". Kõige enam, meeldis mulle novell ,,Suveöö armastus". See novell rääkis Maalist ja Kustast. Kusta läheb öösel maali juurde, eirates Maali palvet. Maali teab, et Kusta on mees, nagu mees ikka ning tahab vaid üht, kuid Maali ise ootab, et Kusta teda armastaks ja temast hooliks
Popi ja Huhuu Lühikokkuvõte. ,,Popi ja Huhuu" on lugu koerast ja ahvist, kes jäävad omapead elama inimtühja majja. Nende peremees, kirjanik nimetab teda Isandaks, lahkub ühel hommikul kodunt ega tule enam tagasi. Aegamööda tuhmuvad Popi koeraajus mälestused heast Isandast ja koer hakkab järjest rohkem sattuma Huhuu mõju alla, kuigi ta kardab ja vihkab ahvi. Lõpuks lepib Popi oma saatusega ja kuuletub täielikult ahvile. Peategelaste iseloomustus. Popi koeralikult truu, alistuvad hingega, vajab käskijat kellele kuuletuda, intelligentne, kuid tal puudub iseseisvus. Huhuu edev, tige, egoistlik, kuid ta suudab oma käitumises olla iseseisev. Puänt. Huhuu tõstis kasti üles ja viskas vastu põrandat. Kuuldus hirmus plahvatus ja leek tõusis laeni. Maja vajus mürinal pooleks. Sümbolid. 1) Isand kordaloov inimmõistus ja tarkus. 2) Isanda maja terve maailm. 3) Huhuu kiuslikkus, ahnus, naudinguiha. 4) Popi a...
"Elu nullpunkt" Peet Vallak Puusepp Reos Lugu räägib puusepp Villem Reosest, kes armastab Ellu, kuid naine abiellub hoopis kingsepp Veskega. Villem nägi, et Ell ei ole õnnelik ja lootis, et naine tuleb tema juurde tagasi, sest tema ju armastas Ellu üle kõige. Puusepp parandas oma maja ja külas räägiti, et ta teeb seda seepärast, et kavatseb naise võtta. Ann, kes oli naabertalu teenijatüdruk, käis iga päev Villemi juures. Ann armastas puuseppa, kuid viimane oli Anne vastu väga tõrges. Villem pidas plaane Liinaga, aga kuna kogu küla rääkis, et Villem võtab Anne endale naiseks, jäi puusepp Liinast ilma. Peale seda hakkas ta mõtlema, et võiks siis ikkagi Annega naituda, mis sest, et Ann vanuse poolest ta tütar võiks olla. Kuid oli juba liiga hilja. Ühel õhtul tuli Ann jällegi Villemi juurde ja teatas, et leidis endale omavanuse noormehe, kellega abiellub. Nii jäi puusepp kõigist nais...
3)Sündmuste esitamine ajalises järgnevuses 4)Süzeeskeem: Sissejuhatus Sõlmitus Arendus Kulminatsioon Puänt 5)Tegevuskoht ja aeg ei ole nii olulised kui romaanis või jutustuses 6)Keskendub ühele sündmusele või probleemile 7)Sündmustega kõrvuti jälgitakse tegelaste siseelu ja omavahelisi suhteid 8)Tegelaste arengut ei näidata Tuglase novellid: Tema novelle iseloomustavad: 1)Realistlik täpsus lüürilistundelise aineesitluse kõrval 2)Terav detailimeel 3)Tugev keskendatud 4)Inimsaatuste otsustavate murdehetkede valimine novelli sisuks 5)On kirjutanud nii realistlikke kui uusromantilisi novelle. 6)Arendab Eesti kirjandusest välja Uusromantilise novelltüübi.
Ovaalne portree Lksin koos kammerteenriga hte ajutiselt ja hiljuti mahajetud lossi, et mitte veeta d lageda taeva alla.Seadsime end sisse hte viksemasse ja vhem luksuslikumasse tuppa sisse. See asus hes krvalises tornis.Selle sisustus oli kallihinnaline, kuid vanamoodne. Seinu katsid hulgalised maalid, mille vastu ma ka kohe huvi tundsin.Oli juba ja lasin kammerteenril sulgeda kik rasked luugid ning lasin sdada knnlad. Seda kike selleks, et vaadata maale.Leidsin pisikese kite vdipeatsist, milles kritiseeriti ja kirjeldati seinal rippuvaid maale. Lugesin kaua, umbes keskni kuni mulle knalde asukoht ei meeldinud ja ma olin sunnitud seda muutma. Sellel teol oli aga hoopis ootamatu tagajrg, sest arvukad knaladvalgustasid nd toa seda osa, mida ma enne polnud ninud. Seal rippus maal hest sja naiseikka judnud tdrukust. Sulgesin silmad, et saada aega natuke jrele melda. Natukese hetkeprast kinnitasin pilgu taas maalile. Kunstitoesena oli maal ...
Jaan Kross (19. veebruar 1920 Tallinn 27. detsember 2007) oli eesti kirjanik. Ta esitati mitu korda Nobeli kirjandusauhinna kandidaadiks. Elulugu Jaan Kross sündis Tallinnas, õppis pärast Jakob Westholmi Gümnaasiumi lõpetamist Tartu Ülikoolis (193845) õigusteadust . Saksa okupatsiooni ajal 1944. aastal arreteeriti Saksa Julgeolekupolitsei ja SD poolt ning viibis eeluurimise all Keskvanglas. Aastal 1944 ta vabanes ja jätkas õpinguid Tartu Ülikoolis, kus oli pärast lõpetamist ka kuni 1946. aastani õppejõud (uuesti 1998 vabade kunstide professorina). 1946. aastal ta arreteeriti Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi poolt, mõisteti süüdi NKVD Erinõupidamise otsusega ja viibis GULAGi laagrites Krasnojarski krais ja Komis, kust vabanes 1954. aastal. Pärast naasmist hakkas 1954. aastal professionaalseks kirjanikuks. Kross alustas kirjanduses luuletajana, läks hiljem üle proosale ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Viim...
Edgar Allan Poe novellid ,,Must kass" Mees ja naine armastasid väga loomi, seetõttu oli neil kodus igat sorti elusolendeid. Mehe eriline lemmik oli must kass Pluto. Aja möödudes hakkas mees liialt jooma ning ühel päeval lõi kassil vihahoos silma peast välja. Mida edasi, seda kalgimaks ta muutus ning jõudis lõpuks selleni, et poos oma kunagise lemmiku üles. Mõne aja pärast tabas tema maja tulekahju, mille käigus ainult tema voodi peatsis olnud sein jäi püsti. Õõvastaval kombel oli sellel kassi kujutis. Ta uskus, et mõni naaber oli üles pootud kassi tema äratamiseks tuppa visanud ning see oligi seinale oma jälje jätnud. Varsti peale seda leidis mees lähedasest kõrtsist endale uue välimuselt endisega sarnase kassi, vaid rinnal olid tal valged karvad, mis võtsid võlla kuju. Mees hakkas looma jälestama, kuid hoidis end tagasi ega teinud kassile kuidagi liiga. Ühel...
Mehis Heinsaar Heinsaare novelle seostatakse sürrealismiga, muinasjuttudega ja maagilise realismiga. Ometi näib, et need mõisted ei suuda täpselt iseloomustada tema tekstide kummalist, aga samas väga inim-ja looduslähedast maailma. Arvustajad on Mehis Heinsaarega tõesti pisut hädas. Ta jutud sümpatiseerivad kõigile, aga nende liigitamine paneb ebalema. Võibolla on tekkinud isegi vajadus autorit sildikleepimise eest kaitsta. See oleks ka arusaadav. XX sajandi voolu- ja stiililoolised mõisted kannavad endas kirjandusliku mälu ja assotsiatsioonide taaka. Nad on tänaseks natuke väsinud ja rasked. Heinsaare palad aga on kirjutatud värske ja hapra käega. Need on tihti õhulised ja kergejalgsed visioonid, isegi siis, kui tekstide taga on aimata sügavat dramatismi. Nii et tekib imelik tunne. Ûhelt poolt on Heinsaare novellide kujundusvõtetes palju tuttavlikku: meenuvad näiteks Mari Saadi freudistlikud lapsepõlvenägemused, Valtoni unenäo- ja Vin...
NOVELLE Edgar Allan Poe 19. jaanuar 1809, Boston - 7. oktoober 1849, Baltimore Reetlik süda Mina-tegelase jutustus, kuidas ta mõrvas sinisilmse vanamehe, kes teda ärritas. See sallimatus ja noore mehe närvilisus olid ka põhjuseks, miks ta sai kuriteoga hakkama, ent ei suutnud seda varjata. 8 päeva oli mees ülisõbralik oma tulevase ohvriga, viimasel ööl aga hiilis tolle kambrisse ja jäi ootama, et vanamees uinuks. Kuid too ei jäänud magama, aimates halba. Mees tappis kärsitusest vanamehe, ootamata vaikust. Surija karjatust olid kuulnud naabrid, kes kutsusid politseinikud. Samal ajal oli mõrvar vabanenud surnukehast: tükeldanud ja põrandalaudade alla laitmatult peitnud. Politsei jäi kahtlustamata kauemaks vestlema ja mees läks hulluks, tunnistades lõpuks kõik üles ta oli hakanud kuulma vanamehe südamelööke oma peas, kuigi see oli võimatu.
T-i tervisele mõjus see läbikukkumine katastroofiliselt. 1898. aasta detsembris toimus ,,Kajaka" uus esietendus, millega kaasnes tohutu menu. Tema looming on ammendamatult rikas, üldinimlik, sisu jääb aegumatuks, tema näidendeid lavastatakse ikka ja jälle uuesti, sest iga põlvkond leiab neist oma tõe ja ilu. Tsehhovi novellide tegelased on tavaliselt piiratud silmaringiga väikekodanlased, kellel puudub inimväärikus. Loomingu algusperioodi novellid on muretud ja humoorikad. Hiljem, hilisemas loomingus muutuvad novellid väliselt kiretuks, rangelt objektiivseks.Oma novellides püüdis ta kujutada täpselt ja ausalt, kuidas tema kaasaegsed elavad ja millest mõtlevad, andmata seejuures autoripoolset hinnangut. Lugeja ülesanne on kirjutatu lahtimõtestamine ja hindamine. Realistina, nähes kriitiliselt Vene elu 19. sajandi künnisel, suutis ta oma loominguga märkamatu kergusega tungida inimhinge peensustesse. Tema uuenduslikud ja
Franz Kafka (3. juuli 1883 Praha 3. juuni 1924 Austria Viin) oli üks 20. sajandi silmapaistvamaid kirjanikke. Franz Kafka sündis Prahas rikka juudi lihakaupmehe pojana. Nimi pandi talle Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinardi järgi. Franzile ei meeldinud fakt, et ta oli juut, kuna ei leindud endas juutidega ühiseid jooni. Esialgu õppis Praha saksa gümnaasiumis germanistikat, ent isa survel asus õppima Praha ülikoolis juurat. Ülikoolis kuulus ta intellektuaalide ringi, kuhu kuulusid lisaks temale ka Franz Werfel, Oskar Baum ja Max Brod. Viimasega olid nad elu lõpuni head sõbrad.Ta valdas vabalt nii saksa kui tsehhi keelt. Pärast juurapraktikat töötas juristina tööõnnetuskindlustusseltsis, kus Lühikesed töötunnid andsid talle piisavalt aega kirjutamiseks. Ta nägi siis väga noor välja, 28-aastaselt peeti teda vahel ekslikult 15- või 16-aastaseks. . 1912. aastal kohtas Kafka Felice Bauerit, kellega ta oli kihlatud kaks korda ja kell...
On . Lapsehoidja Varka, kolmeteistkmneaastane tdruk, kiigutab hlli, milles lamab laps, ja miseb vaevu kuuldavalt: "iu- kussu magama- unelaulu laulan ma..." Ikooni ees pleb roheline ripplambike; le kogu toa, nurgast nurka, on tmmatud nr, millel ripuvad mhkmed ja suured mustad aluspksid. Lambikesest langeb laele suur roheline laik, ja mhkmed ning aluspksid heidavad pikki varje ahjule, hllile, Varkale... Kui lambike vilkuma hakkab, siis elustuvad laik ja varjud ja liiguvad nagu tuule kes. On umbne. Ninna tungib kapsaleeme ja saapanaha lhna. Laps nutab. Tema hl on nutust ammu juba khisema hakanud ja ta on rammestunud, kuid kisab ikka veel, ja pole teada, millal ta rahuneb. Varka aga tahaks magada. Ta silmad vajuvad kinni, pead kisub allapoole, kael valutab. Ta ei saa liigutada ei silmalaugusid ega huuli, ja talle tundub, et ta ngu on ra kuivanud ning kangestunud, et pea on muutunud vikeseks justkui npnelapea. "iu- kussu magama,"...
Boccacio novellide maailm Dekameron on kogumik sajast lühijutustusest, mida esitavad seitse neidu ja kolm noormeest kümnel järjestikusel päeval. Novellid on Boccacio kirjutanud alates 1350. aastast. Lood räägivad erinevatesse seisustesse kuuluvatest inimestest. Esinevad nii kaupmehed, käsitöölised, kerjused, kelmid, kui ka valitsejad, kõrgaristokraat ja vaimulikud. Vaatamata klassikuuluvusele ja seisustele paljastab autor inimeste pahelise olemuse ning näitab, et iseloom ja käitumine ei ole alati kooskõlas inimese staatuse või esmamuljega. Boccacio käsitleb abielukommetesse suhtumist ja selle seotust armastusega. Tuleb
sajandi lõpu ja 20.sajandi alguse üks nimekamaid novellimeistreid ja draamakirjanikke. Kooli ajal hakkas teda huvitama teater. Tal oli hea näitlemis- ja improviseerimisoskus. Ta õppis arstiteadust ja samal ajal tegi kaastööd huumoriajakirjaga. Vahepeal käis ta reisil Kaug-Idas, e aidata sealseid inimesi ja õppida paremini tundma sealset piirkonda. Kui ta sealt naases, ostis ta endale mõisa ja avas seal haigete vastuvõtu ning lisaks sellele rajas ta ka kooli. Tsehhovi novellid on väga lihtsa süzeega. Ta suudab edasi anda elu katkematut voolu. Ta tähtsustas elu pisiasju- need olid kõige tähtsamad ja kõige hirmsamad. Paljud tegelased olid väikekodanlased - eri rühmade esindajad. Tsehhov ise oli samuti pärit väikekodanlaste perekonnast. Ta mõistis, et väike inimene pole üksnes ohver, vaid kannab samuti vastutust oma ebanormaalse elu eest. Novellis ,,Palat nr. 6" oli peategelaseks doktor Ragin. Minu arust oli ta intelligentne, elukogenud ja haritud mees
Kirjandusteose analüüs 02.10.08 Novellid Anton Tsehhov Novell on proosa lühivorm, mis tavaliselt keskendub ühele kesksele sündmusele. Tegelasi on vähe ja nende minevikust ega tulevikust me suurt teada ei saa. Novell algab tavaliselt sissejuhatusega, mis peaks lugejal aitama häälestuda peatselt algava loo miljöösse. Hetke, mil põhisündmused alguse saavad, nimetatakse sõlmitluseks. Loo arenedes pinge kasvab, kuni jõuab haripunkti ehk kulminatsiooni
Leegitsev Süda Romaanis on sõlmküsimuseks elu ja kunsti vahekord. Rahva elu ja saatuse seos kunstiloomingu sügavamate juurtega avaldub Anu ja Joosep Maarva, Taavet Rabaraua ja Kaie Skalle kaudu. "Jumal ja kunst oli logejaile ja täissöönuile, kes oma igavuses ei teadnud, kuhu end lõpuks toppida. Siis kujutlesid nad, et leiavad jumalas lunastust ja kunstis sügavaid elamusi. Sellega rahustasid nad oma kõverat südametunnistust ning suigutasid hinge kas järgmiseks pühapäevaks või eelolevaks kunstiõhtuks." Tegevusaeg toimub sõjajärgsetel aastatel. Põhiliseks tegevuskohaks on Verilaid. Natuke aega toimub tegevus ka Prantsusmaal Pariisis. Romaan räägib Anu Maarva eluteest Verilaius. Tal sünnib poeg, kelle isaks on Taavet Rabaraud. Mees seda ise tunnistada ei taha, kuna Anu oli tema juures teenijaks. Anu poeg Joosep on helilooja. Ta ei ela emaga koos, kuid käib tal mõnikord külas. Joosepile m...
Dekameron 5.päev Neljas novell 1.tegelased Härra Lizio da Valbona a)Oli pärit rikkast perekonnast. Elukutselt oli rüütel. b)Välimuselt oli ta korralik.Ta oli alati korrektselt riietatud ning soeng oli alati ilusti korras. Kuna ta oli juba päris vana, siis ta juuksed ja habe olid hallid ning näos olid kortsud nagu vanadel inimestel ikka. c)Ta oli üsna range, kuid samas usaldas inimesi kergesti, kuna ta hakkas väga ruttu usaldama ühte noormeest, kes neil tihti külas käis, ning kes oli armunud ta tütresse. Range oli ta selle poolest, et tütar varjas ta eest saladust, milleks oli armastus selle sama noormehe vastu, kuna ta ei teadnud kuidas ta sellesse suhtub. Võib öelda ka, et ta oli üsna leplik, kui ta avastas Ricciardo tütre voodist, ning saades teada nende armastusest. d)Väärtustas ta eelkõige pe...
"Väikesed inimesed" tänapäeval Kas ka tänapäeval leidub "väikeseid inimesi" ? Minu arvates leidub ja rohkem, kui me arvatagi oskame. Vene kirjanikul Anton Tsehhovil on novellides fookuse alla võetud just need "väikesed inimesed" , mis ei ostuta mitte inimese kasvule, vaid tema automatiseeritud käitumisele ja erinevatele iseloomujoontele. Nende tunnusteks on näiteks pugejalikkus, mis praeguses maailmas ei ole just võõras mõiste. Pugemine võib olla väga erinev, seda teevad nii noored, kui vanad, eelkõige on eesmärgiks kellegi silmis parem paista või plusspunkte teenida. Ka minu tutvusringkonnas leidub inimesi, kes üritavad pugedes end teiste silmis paremana näidata ning kohati on see läbinähtav ja paneb muigamagi. Novellis "Paks ja peenike" kirjeldab Tsehhov kahte vana koolikaaslast, kes oma ametipostist räägivad, ning üks tegelastest, kuuldes et teine on salanõunik hakkab teda "teie ekstsellentsiks" kutsuma. Se...
sõduri ka lähedased. Kuigi armastus lõpeb Tuglase novellides pea alati traagiliselt, ei tähenda see moraalset kaotust. Ema Mareti armastus tõstab inimvääriliseks- olgugi elu viimasteks üürikesteks hetkedeks- inimnäota olendi, ,, inimese varju". Armastus, eriti kui selles leidub omakasupüüdmatut hoolivust, jääb ka Tuglase novellide karmis maailmas alistamatuks jõuks, olgu tegelasteks loomad või inimesed. Tuglase novellid on kinnituseks väitele, et inimese loomus on aja kulgedes muutumatu. Olgu sündmused toimunud esimese maailmasõja ajal või tänapäeval.
Pelgulinna Gümnaasium Sjuzana Solonenkova 12. K klass Väike härra Friedemann Gladius Dei Thomas Mann Referaat Tallinn 2009 SISUKORD Väike härra Friedemann 1. Sisukokkuvõte.......................................................................... 3 2. Põhitegelaste kirjeldus............................................................. 5 3. Teose analüüs........................................................................... 6 Gladius Dei 4. Sisukokkuvõte......................................................................... 7 5. Peategelase kirjeldus............................................................... 7 6. Teose analüüs.......................................................................... 8 1.Sisukokkuvõte ...
Kõik ei ole üks ja seesama. Kõik inimesed erinevad üksteisest millegi poolest- välimuse, iseloomu, käitumise, usu või muu tunnuse järgi. Lugedes Tsehhovi teoseid, sain tuttavaks paljude kirjude tegelastega, mis pani mõtlema, et inimestel on ka omad värvid. Suheldes inimestega, ei või iial teada, millise persooniga sa parasjagu tutvust teed. Tsehhovi novelli "Inimene vutlaris" peategelane Belikov oli väga endasse tõmbunud inimene. Ta varjas oma nägu ülestõstetud kraega, krandis tumedaid prille ning toppis kõrvad täis puuvilja. Sellised inimesed on need, kes püüavad ennast eraldada ümbritsevast ja kaitsta välismõjude eest. Tundus, et Belikov hoidis elust eemale ning ei tahtnud seista vastamisi elule iseloomulike omadustega. Kuna tegelane tahtis ise vultaris olla, siis see ta arvatavasti kirstu viiski. Kui midagi väga tahetakse, siis peaks ka mõtlema, kas see on hea, sest tagajärg võib alati olla ootamatu. B...
Novell ,,Viimne romantik" Vasta konspekti järgi küsimustele: 1.2.1 Ajad olid muutunud, sõjariietes mehed käisid ringi, oli olnud sõda. Päevad olid muutunud halliks ja tühjaks. Tegelastele(lauda loomadele) mõjus see laastavalt kuna enam ei tohtinud teha asju mis varem .Ei võinud nad enam vabalt ringi käija ja kadunud olid rohelised niidud .Nende asemele oli nüüd ehitatud elamud ja igalpool käisid ringi võõrad inimesed. Kadunud oli ka lootused kunagi ära lennata lõunamaa sooja päikese kätte jne. Ei hoolitud enam häist kommetest, ilust ja sugukonna puhtusest. Kui kunagi olid tegelased ilusad ja uhked siis aeg oli teinud nad vanaks ja kaodanud ära nende ilu. ,,Kõik pahed olid alanud päevast, mil sõjariistus mehed hakkasid ringi luusima." ,,Olid ajad ja rõõmud! Kuid siis tulid uued, jubedad päevad." ,,Kuhugi ei tohtinud enam minna, igal pool seisid tihedad okastraadid, aiad ning inimlapsed." ,,Polnud enam kõrgeid ideaale, mõtisklusi igavesti...
PROOSAKIRJANDUS Friedebert Tuglas- novellid August Gailit- romaan novellides „Toomas Nipernaadi“ (1928) Anton Hansen Tammsaare- realistlikud romaanid „Kõrboja peremees“ (1922) „Tõde ja õigus“ (1926-1933) 1-5 osa August Jakobson- romaan „Vaeste patuste alev“ (1927) PROOSA 1930ndatel – ajaloolised romaanid Mait Metsanurk „Ümera jõel“ (1934) August Mälk „Surnud majad“ (1934) Albert Kivikas „Nimed marmortahvlil“ (1936)
mis ei lase tal magada ning see kurjus on laps, kes olekas vaja ära tappa, et lõpuks Varka magada saaks. 3.Süüdi on härrased, kes ei lase üldse Varkal puhata ja kogu aeg sunnivad teda tööle, et ta ei saaks magama jääda. ,,Kurbus" 1.Tal suri poeg palavikku. 2.Sest ainult hobune kuulab tema muret ning ei rutta kuhugi. 3.See räägib kuidsa inimene kaotab oma poja ja keegi ei taha tema muret kuulata. Tsehhovi novellid ,,Naela otsas" 1.Sest keegi oli Katja juures keda kõik inimesed väeosadest teadsid ja kartsid. 2.Sest tema juures oli Prokatilov ning ta ei tahnud sinna minna kui Prokatilov seale tema naise juures on. 3.Ta ei saa koju minna tähistama, sest Prokatilov oli tema naise juures ning ei saanud süüa. 4.Pilgatakse seda , et Prokatilov istub tema naise juures ning kuidas ta ei peaks kurvastama, et keegi tema naise juures on. ,,Paks ja peenike" 1
2. ,,Jonõts" Sissejuhatus: S. kubermangus elab tark, huvitav ning meeldiv Turkinite perekond Ivan Petrovits, Veera Jossifovna ja Jekaterina Ivanovna. Sõlmitlus: Dmitri Jonõtsile räägitakse, et nii intelligentne inimene, kui tema, peab kindlasti tutvuma Turkinitega. Teemaarendus: 1. Jonõts tutvub Ivan Petrovitsiga ning saab küllakutse nende koju. 2. Jonõts läheb Turkinite juurde. 3. Jonõts näeb Jekaterinat. 4. Veera loeb ette oma romaani. 5. Jekaterina mängib rasket klaveripala. 6. Jekaterina kavatseb konservatooriumi õppima minna. 7. Jekaterina vanemad keelavad selle ära. 8. Enne kojuminekut käis Jonõts restoranis õlut joomas. 9. Veera migreenihood suurenevad, kui Jekaterina ähvardab konservatooriumisse minna. 10. Jonõtsi abiga hakkab Veeral natuke parem. 11. Jonõts kutsub Jekaterina endaga aeda. 12. Jonõts läheb Turkinite juurde abielluettepanek...
" ja "Kes on kunstnik?" ei leidu ühest ja ainuõiget vastust. Neid kahte mõistet on sama võimatu kindlalt defineerida kui vabadust, õiglust või head ja halba. Ometi on igaühel olemas oma nägemus kunstist ja tihti on need inimestel täiesti erinevad, ka selle mõju inimestele on varieeruv. Mõne jaoks on kunst iga abstraktne joonistus, mõni liigitab sinna alla vaid tunnustatud suurmeistrite teosed. Kunsti ja kunstniku rolli ühiskonnas kirjeldavad pea kõik Thomas Manni novellid. Mann üritab lahti mõtestada kunsti üldist olemust, leida omapoolset vastust eelmainitud defineerimatutele mõistetele ja näidata kunstnikku erinevates aegades ja olukordades. Nii nagu Thomas Mann ülistas oma vanemates teostes haiget inimest, omistas ta hiljem ka kunstnikule veidra, vaevatud, tavapärasest teistsuguse inimese olemuse. Kunstnik on Manni silmis eraklik ja üksik isik, kellel tavainimestega on raske või üldsegi võimatu nii-öelda ühel lainel olla
Peategelaste seas puusepp e höövelsepp.Maalermeister tuleb toime ka lihtsama restaureerimisegaLisanduvad noateritaja,päevapiltnik,pagar,lihunik,kingsepad.Kriminaalsed kujud vargad ja petised.Harvem kohtab puhtatüübilist instinkti-inimest.Selline vandaalitseb ja on ohlik. Gailit novelistina:kohtab muinasjutu kompositsioonivõtteid.Sündmused arenevad ja lahenevad muinasjutulikus tempos.Põhitüüpi tegelane:ahne,vitaalne,seisuseuhke.Võlub fantaasia ja empaatiaga. Novellid on täis õudu, kuritegusid, tõbesid. Hilisemates novellides fantastilisus väheneb. Gailiti esimese loomingujärgu novellides on mõndagi ühist Tuglase lühiproosaga. Neis on tegevuskohtadeks ebamaised saared, mered või tundmatud maakohad; tegelasteks iseäralikud, haiglaste kalduvustega, müütilised või poolfantastilised olevused, keda juhivad üleloomulikud jõud ja juhtumused. Novellide maailm on täis õudu, kuritegusid ja tõbesid
käitumisest, elamustest eri situatsioonides, suhtumisest mitmesugustesse nähtustesse, ei anna, mis juhtus enne või pärast. Lühike periood seega tuuakse esile vaid olulised, tegelikkuses või fantaasiaga loodust. Eepika on objektiivsem kui lüürika ja subjektiivsem tüüpilised jooned. Zanri rajas Giovanni Boccaccio "Dekameroniga", milles nn suletud e kui dramaatika. toskaana novellid - tegevustik areneb põnevuselt tõusvas joones, lõpplahendus ootamatu Eepika zanrid ja üllatuslik. Vabama, lõdvema struktuuriga on nn cervanteslik novell. 19. saj tekkis veel Romaan eepika suurvorm, loetavamaid ja tähsamaid zanre tänapäeva kirjanduses, mida tsehhovlik e avatud novell süzeearendus ei vii alati puändini, tooni annavad peidetud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
