· Luuleraamatus ,,Seitse paid" · Luuleraamatus ,,Kõik, kõik on uus septembrikuus" · "Tuulepesad" - 5. klassi kirjanduse õpik · "Kivikillud" 6. klassi kirjanduse õpik jm · Kogumikus "Eesti jõulumuinasjutte. Kuu ja tähed kuusepuul." (TEA) · Jõuluraamatus "Päkapikk, kus peidad end?" (TEA) · Eesti keele õpik 2. klassile II osa (AVITA 2007) · Kogumikus "Minu esimene raamat" (Eesti Lastekirjanduse Keskus) · Ajakirjas "Eesti Naine" - 2008. aasta juulikuu numbris - novell "Salgamise salgamise teooria" · Kogumikus "Neli kaunist kleiti" - luuletusi aastaaegadest (TEA) · Kogumikus "Eesti lasteluule kuldraamat" (TEA) · Kogumikus "Las laps loeb" (koostanud H. Vilep) Sõnad lastelauludele: Ilmapuu lävel. Ja suvi tantsib. Eurolaul. Kaks pilti. Ema. Jõulutäht. Vanaema jutud. Tahaksin olla. Emmele. G. Adolfi Güm. hümn. Vanaisaga. Lapsel on mure. Unelaul
NT: J.SMUULI ,,MUHU MONOLOOGIDES" MUISTEND RAHVALUULE LIIK -LÜHIKE,HUMORISTLIKU VÕI NALJAND SATIIRILISE SISUGA RAHVAJUTT. VALDAVALT TÕSIELULINE. TIHEDA SÜNDMUSTIKU JA VÄHESTE TEGELASTEGA LÜHIJUTT.-HARILIKULT ÜKS TEEMA.LÕPEB PUÄNDIGA. NOVELL NT: J.KRUUSVALLI NOVELLID ,,KÜLA" ,,LÕHN" REGIVÄRSILISLE RAHVA-LAULULE ISELOOMULIK VÕTE, PARALLELISM VÄRSIRÜHMADE GRUPEE-RIMINE SISU JA VORMI PÕHJAL MÕTTELISTEKS TERVIKUTEKS. LÜROEEPIKA ZANR,PIKEM MITMEOSALINE LUULETEOS. POEEM ISELOOM.JUTUSTAV SÜZEE.
Ta on kirjutanud romaane, mis baseeruvad Eesti 20.sajandi ajalool. Tema tuntuim teos on ''Volta annab kaebliku vilet'', mis räägib 1905. aasta Vene revolutsioonist, Leninist ja dadaistide liikumisest Zürichis. Aastal 2000 võitis ta teosega ''Volta annab kaebliku vilet'' Eesti romaanivõistlusel esimese koha. Tema loomingu hulka kuuluvad: 1994 luulekogu ''Ajakirjanik'', 1998 novell ''Loomingus'', romaan ''Volta annab kaebliku vilet'', 2001 ''Vares-Barbaruse valitsus'', 2004 ''Elajas trepi eelastmel'', 2007 novellikogu ''Lugusid Anveltist ja Kingissepast'', 2009 ''Ärid kuuliaukudega majas'', 2010 ''Viimane kohtupäev'', 2011 kriminaalromaan ''Ilusast naisest ei saa head muumiat'' ja metsavenna romaan Püstol Waltheriga metsikutes laantes. 4 Teose sisu
HERA Abielu- ja sünnitusjumalanna JUNO 5. Osata kirjutada arutlust "Kuningas Oidipuse" põhjal. 6. Osata leida ja selgitada epigrammi mõtet. · Epigramm pealiskiri hauasambal või kingitusel, väike luuletus . Väljendas kultuuris toimuvat. Satiirilise iseloomuga. 7. Teada kirjanduse 3 põhiliiki ja määrata zanrid õige põhiliigi alla. · EEPIKA ehk PROOSA - romaan , novell, jutustus, eepos, andekdoot, muinasjutt, muistend · LÜÜRIKA ehk LUULE - rahvaluule, sonett, ballaad, ood, pastoraal · DRAMAATIKA ehk NÄITEKIRJANDUS draama, komöödia, tragöödia
TALLINNA TEENINDUSKOOL Geity Lande 031 PK RAIMOND KAUGVER Referaat Juhendaja: Annely Kallo Tallinn 2012 Geity Lande Referaat SISUKORD Sissejuhatus...........................................................................................................................3 Biograafia..............................................................................................................................4 Looming.................................................................................................................................4 Romaanid..............................................................................................................................5 Novelli- ja jutustuskogud....................................................
Novell algab sellega, kui peategelane on 41 aastane ja seletab, kuidas see eriline geen toimis nii, et ta sündis naiselike iseloomuomadustega. Algul oli ta nimi Callie või Calliope naiselik nimi. Ta muutis selle Caliks. See raamat räägib palju sündmustest mis leidsid aset ennem tema sündi. Näiteks see, et vanaema Desdemona ennustas poisi sündi, kuigi kõik olid valmistunud tüdruku tulekuks. Kõk tahtsid tüdrukut, sest poiss oli juba olemas. (lk 5-6) Kogu teose vältel tuleb jutt tagasi teose raamile, et Cal, habemega kees kellele meeldivad naised, kuid keda ennast on kasvatatud kui naist. Pikk osa teosest räägib külakesest, kus elas ta vanaema Desdemona koos oma venna Letyga. Nad olid orvud. Vanemad kaotasid nad Kreeka-Türgi sõjas 1919. aastal. Neil oli omavahel väga tugev side ja hoolimata sellest, et nad olid sugulased, tekkis neil romantiline suhe. Sõja tõttu pidid nad emigreeruma Ameerikasse ja nende põgenemisööl nõustus Desdemona...
Boccacio novellide maailm Dekameron on kogumik sajast lühijutustusest, mida esitavad seitse neidu ja kolm noormeest kümnel järjestikusel päeval. Novellid on Boccacio kirjutanud alates 1350. aastast. Lood räägivad erinevatesse seisustesse kuuluvatest inimestest. Esinevad nii kaupmehed, käsitöölised, kerjused, kelmid, kui ka valitsejad, kõrgaristokraat ja vaimulikud. Vaatamata klassikuuluvusele ja seisustele paljastab autor inimeste pahelise olemuse ning näitab, et iseloom ja käitumine ei ole alati kooskõlas inimese staatuse või esmamuljega. Boccacio käsitleb abielukommetesse suhtumist ja selle seotust armastusega. Tuleb päevavalgele, et üldiselt on levinud salatsemine ja abikaasa petmine, armukestega aega veetmine. Abielu traditsioon selle pühamas tähenduses on kadunud või ei ole seda kunagi olnudki. Naudingu nimel ohverdatakse truudus. Samas jutustatakse armastusest kui kõige õilsamast kogemusest ja suhtest. Selle eelduseks on lihtne...
Ja ta ütles, et kõige suurem, inimese hinge liigutav ilu tekib kurbusest, sest kurbus on seotud mälestusega kõik mälestused on kurvad. Õnn on hetkeline ja kuulub vähestele, õnne ei saa jagada, aga kurbus on kõikide ühisosa. Poe jaoks oli tähtis iga sõna ja selle kõla, sest sõnal on maagiline jõud, sõna on relv, mis võib isegi tappa ja seepärast viimistles ta oma luuletusi ja novelle eriti hoolekalt, sest ainult nii oli võimalik, et tema novell lugejat kohe köidaks. Tema novellides puudub miljöö ehk ümbritsev keskkond. Teda huvitas inimese sisemuses toimuv. Seepärast on tema tegelased skemaatilised, koondkujud, ettekujutatud maailmast ja tema tegelased muutuvad olude sunnil koletisteks, kes peavad tegema kurja selleks, et tunda end elavatena. Sellega kaasneb lõpuni ütlemata kurbus ja pessimism. Tegelased on tahtejõuetud ning sünged meeleheites piinlevad kujud, keda maailma asjad ei huvita
Töö oli suuremalt osalt 1352. Aastaks valmis ja see oli Bocaccio viimane saavutus kirjanduses ja üks tema viimaseid Itaalia keelseid töid. Teine ainus suurtöö oli ,,Corbaccio". Boccaccio parandas ,,Dekameroni ,,1370- 1371 aastatel. See käsikiri on säilinud tänaseni. Boccaccio räägib oma novellides inimeste pattudest ja nõrkustest, ülistab armastust ja elurõõmu, imetleb teravat mõistust, pilkab rumalust ning jumalasulaste liiderlikkust ning silmakirjalikust. Ükski novell ei puuduta otseselt ühiskondlikke, poliitilisi, religioosseid ega filosoofilisi teemasid. Boccaccio jutustab eraelulistest: armuihast, armukadedustest, abielurikkumistest jms. Eesti keele on tõlgitud ,,Dekameron" Johannes Semperi poolt, teos on ilmunud aastal 1957, 1993 ja 2004. Giovanni Boccaccio ütlused: ,,Tee, nagu ütleme, mitte nii tee nagu meie teeme." ,,Inimesed kipuvad uskuma pigem halba, kui head."
!944 põgenes Rootsi, suri võõrsil. Juba esimestes novellikatsetes on Gailitile iseloomulik erandlike karakterite ja harukordsete psüühiliste seisundite kujutamine romantilises laadis. Romantilise, traagiliselt lõppeva armastuskolmnurga loo esitab tema esimene raamat "Kui päike läheb looja" (1910). Gailiti ilukirjanduslik proosa aastaist 1917 1924 näib esimesel pilgul ajakaugena. Tegevuspaigaks mõni eksootiline saar tegelasteks fantastilised olevused. Tegelikult väljendab Gailiti novell ajajärgu meeleolusid küllalt täpselt. Nii teostusstiililt kui ideelise suunitluse poolest on novellistikale väga lähedane romaan "Purpurne surm" (1924). Suure osa romaanist võtavad enda alla filosoofilised arutlused. Omaette seisab esimese perioodi teoste hulgas romaan "Muinasmaa"(1918). See boheemlasromaan avab Gailiti küünikumaski. Följetone viljeles Gailit kuni 20-ndate aastate keskpaigani. Tema vestelooming puudutas peamiselt kirjanduse, kunsti ja kultuurieluga seotud probleeme
Tservjakov tundis, et peab ametniku ees vabandama, et too teda matslikuks ei peaks. Ta teeb seda oma äärmiselt pealetungival viisil ning tagajärjeks on tõsiasi, et Brizzalov vihastab ta peale hirmsasti.Brizzalov kujutab kapriisset vanameest, kes on harjunud ametnike peale karjuma. Ta on koomiline, kuid inimlik. Tservjakov toimib alandlikult igaks juhuks. Ussikest nöökides nõuab kirjanik talt inimeseks saamist. ,,Paks ja peenike"(1883). Tsehhovi novell ,,Paks ja peenike" on ehitatud üles samas laadis nagu ,,Ametniku surm". 19. Sajandi humanistliku kirjanduse tavapärane süzee oleks veennud lugejat peenikese kõrgetes inimomadustes ning paksu mõnes puuduses. Selgub aga, et paks on salanõunik, peenike aga üksnes kolleegiumiassessor. Kui peenike saab teada paksu ametiseisusest, muutub lapsepõlvesõber tema jaoks ,,teie ekstsellentsiks". Tsehhov ei pea ,,paksude" maailma
Esikohal on jutustamine. Kujutatakse tõepäraseid või sellena esitatavaid sündmusi, tegelasi ja olukordi. 2. Romaan ulatuslik jutustav teos, mis on tavaliselt kirjutatud proosavormis. 3. Värssromaan värsivormis eepiline teos, millele on iseloomulik avar elukujutus ja romaanipärane kompositsioon. 4. Kiriromaan epistolaarne romaan, kirjadest koosnev romaan, mida iseloomustab minavorm, tegelaste psüholoogiline vaatlus ja intiimne pihtimus. 5. Novell tiheda sündmustikuga ja väheste tegelastega lühijutt, mis piirdub harilikult ühe keskse teemaga. 6. Jutustus novelli ja romaani vahepealne zanr, mis on sündmustiku haardelt novellist ulatuslikum ja romaanist tagasihoidlikum. 7. Eepos - lugulaul. Ulatusliku, jutustava sisuga värssides kirjutatud teos , mis põhineb rahvalikel kangelaslugudel. 8. Müüt usundiga seotud fantastiline jutustus, aga ka muistend, mille tegelasteks on
A.H.Tammsaare ,,Jutustusi ja novelle'' Vanad ja noored A.H.Tammsaare novell jutustab neljast inimesest ning nendevahelistest probleemidest. Igal probleemil on alati kaks poolt, nõnda on ka siin: noored - Tiina ja ta mees Kaarel on üks pool ning vanad - Kadaka peremees Juhan Tare ja ta naine Mari, keda nimetatakse teoses Kadaka eideks, teine pool. Probleemiks on läbisaamine noorte ja vanade vahel ning aina süvenevad tülid. Asi algas sellega, et Juhani ja Mari tütar Tiina sai lõpuks mehele. Nimelt oli Tiina juba üpris vana
kitkub ja katkub veel viimaseid külmetanud lilli, hullab ja mõllab ja tantsib ja ulub kui hunt üle nurme. • Tõuseb kui salajast nuttu hiiest ja salust, kaevates kohavad kuused ja kased ja männid: võitluses tormiga langeb siin raksudes mõni. Aga ta ratsutab uhkelt neist langenuist üle, naerab õelalt ja kannuseid ülbelt, kolistab kändusid mööda ja vilistab ladvus: rautsete kätega kuningas – sügisemaru. Friedebert Tuglas Loodusluule • 1905 novell ’’Hingemaa’’ • 1908 poeem ’’Meri’’ • Reaalsuse ja fantaasia põimumine • Korduvad värvid • Loodusdetailid ja esemed Villem Grünthal-Ridala Loodusluule • Pooltoonide kujutus, kus puuduvad valguse ja varju teravad piirjooned • Päeva-öö üleminekud • Saaremaastikud • Rannaloodus Grünthal-Ridala luulenäide Midagi helendab, helgib ja tuikab kaugete kinkude takka, kaugete metsade takka Midagi kutsub ja hüüab ja huikab.
Kirjanduse põhiliigid ● Eepika e proosa- jutustav ilukirjandus, mis kujutab endas sündmusi, tegelasi ja olukordi. ● Lüürika e luule- ürgseim sõnakunsti valdkond ● Dramaatika e näitekirjandus- teoses kujutatakse dialoogi vormis vastuoludest ja konfliktidest lähtuvat tegevust olevikus toimuva sündmuste reana. Dramaatika ehk näitekirjandus Liigid: ● Komöödia- naljaka sisuga näidend. ● Tragöödia- K urbmäng, kus peategelane hukkub. ● Draama- tõsise konflikti ja elulise sündmusega näidend. Mõisted: ● Dialoog- kõne, kahe isiku vahel. ● Vaatus- osa näidendist. ● Stseen- osa vaatusest, kus tegelaste vahel toimub dialoog. Stseenides tegelased ei muutu. ● Remark- autori selgitavad märkused tegelaste välimuse, käitumise, kõne jm kohta. Eepika ehk proosa Liigid: ● Eepos- pikk, värsivormiline jutustav teos, mille aineks on vägilaste või jumalate teod, võitlused ● Romaan- kellegi elu...
2006 Lauluga ristitud 2007 Luule 5. Eesti proosa põhisuundumusi ja autoreid 1917 - 28. Uusromantiline proosa. Eestvedaja Tuglas. Proosa voolusuundumus ei olnud algul nii sümbolistlik kui luule oma, kuid sümbolistlikud taotlused hakkasid esile tulema Tuglase ja Tammsaare teostes. Tuglase "Kahekesi" ja Tammsaare "Pikad sammud" ning "Noored hinged". Suundumine uusromantilistele radadele tõi valitsema lüürilise elemendiga lühiproosa. Keskse koha haaras novell. Uusromantilise proosa kujutuslaad läheneb mõneti luule omale. Sündmustik ja plastilised karakterid muutuvad vähetähtsaks, neid asendab tegelaste hingeseisundite ja hoiakute esitamine, just sellel pinnal sünnivad ka novelli käivitavad konfliktid. Tegelaste reageeringud ja käitumine ei vasta tavaloogikale, nende taga varjub inimloomuse varjatud keerukus. Inimhingega seotut võimendab loodus. Sümbolistliku kujutuslaadi süvenedes tiheneb ka seiste ja vastavuste võrgustik.
enesevaatlus, tunde või mõtte meenutamine); lüürilise mina vaatepunkt, ei võrdu autori vaatepunktiga, kuid on sellele lähedane. Dramaatika žanrid: tragöödia, komöödia, draama, kuuldemäng, intermeedium, libreto, stsenaarium, aga ka antiiktragöödia, keskaegne tragöödia, Shakespeare’i ajastu tragöödia. Algne struktuur - vaatused ja stseenid. Konflikt - sisemise ja välise, subjektiivse ja objektiivse kokkukuulumine või vastuolu. Eepika žanrid: eepos, romaan, jutustus, novell, muinasjutt, laast (nii proosa- kui värsivormis). Proosažanrid: romaan (sh. realistlik romaan, modernistlik romaan, postmodernistlik romaan), novell, laast, essee, autobiograafia. Klassikalises määratluses värsivormis (nt. Homerose eeposed), tegelasteks kangelased (inimesed ja jumalad), kelle teod mõjutavad kogu tsivilisatsiooni või inimkonda. Enamasti ‘temavormis’ (kolmandas isikus), pikem narratiiv; keskendub välismaailma kirjeldamisele ja jutustamisele (aga nt
rüütlikultuurist. Rüütliromaan pärit 12. sajandist, Põhja-Prantsusmaalt. Teemaks ajalugu, isandad ja sõjaskäigud. Suurt osa Keskaja kirjanduses mängisid teoloogilised teosed, millest enamus pärinesid Katoliku vaimulikkonna sulest. Keskaja kirjanduse arenguetapid: 1) Varakeskaeg 5.-10. saj. ladinakeelsus, rahvustunde mahasurumine 2) Klassikaline keskaeg 11. 15. saj. linnade kasv, intellektuaalne aktiivsus, rahva- ja rüütlikirjanduse areng Kirjanduszanrid: romaan, novell, sonett, ballaad, romanss, müsteerium, miraakel, farss Suur osa keskaja kirjandusest oli anonüümne. RENESSANSS 14.- 16. sajandil. Renessanss = taassünd. Keskajale järgnev antiigist ja loodusest innustunud vaimuliikumine, mis sai alguse Itaaliast. Renessanssi ajal peeti inimest heaks, mitte aga veatuks. Ideaalseks peeti harmooniat ja õnnelikkust Maa peal. Oluliseks sai isiksus ja individuaalsus. Valitsevaks sai Humanistlik mõtlemine: inimlikkuse ja inimese
J. Randvere ,,Ruth". Võeti kindel suund modernistlikule esteetikale. 1912 ilmus neljas album. Selles on kõrge algupärane luule. Suits, Semper, Barbarus. Tõstetakse esile kõrgetasemelist luulet. Nad olid saavutanud uue esteetilise taseme. N-E ei olnud ainult kirjanike rühmitus, sinna kuulusid ka kunstnikud nagu K. Mägi jne. N-E all võime mõista esimest Eesti intelligentsi põlvkonda, kujuneb ka naisintelligents. 1915 viies ja viimane album. Esimene maailmasõda. Tuglase novell ,,Vabadus ja surm"- sümbolistlik novell, vang üritab vanglast põgeneda, näeb sellega palju vaeva, ning kui ta vabadusse pääseb, lastakse ta maha. N-E lõpetas oma tegevuse. Ta oli oma programmiga eesmärgid täitnud. ,,Siuru" rühmitus ,,Siurusse" kuulusid: Gailit, Under, Semper, Visnapuu, Adson, Tuglas. 1917 alustas tegevust. Mait Metsanurk kutsus kirjandushuvilised kokku Teataja toimetusse, et midagi ette võtta ajal kui kirjanduselu on soikunud
jalanõusid ega riideid kooliks. Kooli läks ta lõpuks 9-aastasena, septembri keskpaigas. Kuna matemaatika talle probleeme ei valmistanud, kanti ta peagi edasi teise klassi. Mitmete elukohavahetuste tõttu pidi ta tihti koole vahetama, rahakitsikus ei lasknud tal minna edasi õppima kohe peale seitsme klassi läbimist, vaid ta pidi töötama sovhoosides ja traktorijaamades. Aastal 1957 lõpetas ta Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikumi. Esimene trükiproov oli novell „Lõppematu tee“, mis ilmus 1958. a Elva rajoonilehes ning sai jutuvõistlusel II preemia. 1959. aastal pääses Traat õppima Moskva kirjandusinstituuti. Konkurss oli tihe: 2200-st kandideerijast võeti vastu vaid 30. Traat ise on öelnud, et see oli „viis aastat humanitaarõpinguid, arengut ja loomingulisi otsinguid.“ Peale instituudi lõpetamist oli Traat üle aasta vabakutseline, tegeledes luuletamise ja
sajandil ristiusu vastu -Jätkasid ka oma usuga =Püha Patrick -Andis ristiusu -Kaitsepühak =Algselt oli filide ja bardide looming suuline -Kloostrite lähedal pandi kirja =Saagad on proosavormis -Kõnelevad rahvausundist -Olid Põhja-Iiri ja Lõuna-Iiri saagad -Keskne teema kodumaaarmastus, fantaasia, armastus 2. Jutustada üks Boccacio novell Pilet 2 Islandi eepika, ,,Vanem Edda", kenningi mõiste, näited; draamakirjandus keskajal 1. Islandi eepika, ,,Vanem Edda", kenningi mõiste, näited Tekkekoht Skandinaavia, Norra Stavangeris (?) oli suur hulk talupoegi ja väepealikke =Jaarlid =Keeldusid 885 allumast kuningas Harold Kaunisjuuksele =Lahkusid peredega ja purjetasid Islandile =Võtsid kaasa oma rahvaluule Islandil ristisõdu ei olnud
teos kuulub. Antiikkultuurist pärit põhižanrid: 1) lüürika(sonett, ballaad, ood, hümn, pastoraal, eleegia, haiku, tanka) Tähtsus suurenes romantismiperioodil Luuletaja kogemuse vahendus, Sisemaailma elamused, Subjektiivne, isiklik, Lüüriline luule: üks mulje, idee või sündmus), Narratiivne luule (lüroeepika): süsteemselt arendatud süžee 2) eepika (proosa). Nii proosa kui värsivorm Žanrid: nt. eepos, romaan, jutustus, novell, muinasjutt, laast, Proosažanrid: romaan, novell, laast, essee, autobiograafia, Klassikaliselt värsivorm, tegelased: kangelased. Kolmandas isikus, pikem narratiiv, Välismaailma kirjeldamine, Keskmes objektiivne > väline pilt, olnud või arenev sündmus 1 3) dramaatika (tragöödia, komöödia, draama, kuuldemäng, intermeedium, libreto, stsenaarium, aga ka
Keskaeg 5. 16.saj Varajane keskaeg 5-11. saj kirikukirjandus * eepos ladina keelne Klassikaline keskaeg 12-15. saj rahvakeelne * kangelaslaulud · rüütliromaanid · trubaduuride luule · linnakirjandus · draama Hiline keskaeg e. Renessanss 16. saj Ristiusu ja kiriku tegevvõim · Võeti üle ladina keel · Paganliku Rooma riigi asemel Jumala riik · Paavst maapealne Jum...
Kew Gardens Virginia Woolf 1. Novelli aeg ja ruum 2. * Kelle vaatepunktist on sündmused edasi antud? * Mida saame tegelaste kohta teada? * Mis ühendab tegelasi? 3. * Novelli keelekasutus ( lause pikkus ja keerukus). * Kuidas haakub sisuga? Too näide. 4. Kuidas tõlgendada ( oma arvamus) 1. Novelli ruum leiab asukoha Kew Gardens'i lillepeenra juures. Iga lõik paarikeste kohta algab lillepeenra juures ning üldiselt seal see ka kestab, kui just pärast seda pole kusagile liikumist. Suurt osa mängib ka teo ning lillede ümber toimuv. Novell jaotuks nagu kolmeks ja justkui üheks lisaajaks tigu. Jutus oli küll neli paari, kuid teojutt, mis vahelduseks tuli, jaotas need paarid ainult kolmeks. Esiteks üks abielupaar kahe lapsega, teiseks kaks meest, kellele järgnesid otse kaks naist ning kolmandaks üks noorpaarike. Tekstid paaride kohta novellis on küll pikad, kuid reaalsuses oleks ne...
Naturalistide sõnakasutus oli väga detailirikas ja täpne. Nad ei süüdista ühtegi ühiskonna klassi. Kõigil klassidel on vaja rahuldada oma nõudmisi. Inimene on isekas ja julm. Instinktid, mis panevad inimene tegutsema: hirm, sugutung, nälg, omandikirg, viha. Naturalismi eristab realismist see, et vahendati elu kiretu fotograafilise täpsuseta, valimata üksikasju. Nad olid seisukohal, et kirjandus peab teenima tõde, mille ilu. Lemmikzanrid olid novell ja romaan. Modernism Uudne, nüüdisaegne. 19. ja 20. saj uuenduslikust taotlevate kirjandusvoolude ühisnimetus. Tekkis Prantsusmaal vastukaaluks realismile. Dekadents Ei ole kindlapiiriline kirjandusvool, vaid elamisviis, vastandamine looduslikule ja loomulikule eelkõige kunst ja kunstlikkust kõiges. Dekadents rõhutab, et kunst on sõltumatu, tema eesmärk on ta ise. Dekadentside moto kunst kunsti pärast. Dekdendid on langusmeeleolu poeedid. Nad eitavad
Jaan Krossi romaanid. (luuletaja ja tõlkija, prosaist, palju tõlgitud välismaal. Asus esimesena Eestis tutvustama Karl Ristikivi ajaloolisi teoseid). Kirjanik on oma proosateosed kirjutanud valdavalt Eesti ajaloo ainetel. Olevat huvitav elada sisse möödunud aegade tegelikkusesse, avastada sarnasusi mineviku ja oleviku sündmustes ja inimeste tegutsemise põhimõtetes. Kirjanik töötab iga teose eel läbi ajaloouurimusi, arhiiviürikuid, kirjavahetusi. Kross on probleemikirjanik, teda huvitab eeskätt inimese käitumine ja siseheitlused ajaloo poolt määratud olukorras. Tema tõstatatud probleemid on tegelikult ajatud, üldinimlikud, olenemata sajandist. Olulisim on rahvuslikkus. Tema tegelased on tavaliselt reaalsed isikud Eesti aja- ja kultuuriloost, K.J.Peterson, O.W.Masing, J.Köler...võimekad, teotahtelised karakterid, ei ole oma ajaga rahul. Eralduvad oma kihist, rahvusest, keskkonnast. Tähtis on isiklik vabadus, piiride murdmine.Tavaliselt k...
Esimeseks impressionistlikuks teoseks oli Stéphane Mallarmé luulest inspireeritud Claude Debussy loodud sümfooniline poeem "Fauni pärastlõuna". KIRJANDUS Impressionism avaldus kirjanduses19.-20. saj. vahetusel saksa, skandinaavia, prantsuse kultuurialas. TEEMAD- armastus ja loodus, vähe tegevust, detailirohkus, süüvimine hingeellu, hetkemeeleolude ja tundmuste esitamine, värvirohkus, maalilisus kirjeldustes aforistlik, vaimukas, mänglev stiil, lühizanrid - luuletus, novell, lühiromaan. IMPRESSIONISTID VÄLISKIRJANDUSES: Prantsuse-vennad Edmond ja Jules de Goncourt, Soome - Juhani Aho, Norra - Knut Hamsun, Saksa - Bernhard Kellermann IMPRESSIONISM EESTI KIRJANDUSES: Modernsed euroopalikud voolud jõudsid eesti kirjandusse 20. sajandi alguses: rühmitus Noor-Eesti ( 1905 - 1916), rühmitus "Siuru" ( 1917-1919). o Friedebert Tuglas (1886-1971) - impressionistlikud novellid (kogud "Kahekesi", 1908 ja
Muusika huvi päris vanaisa mängutoosilt. Uitas Kalamaja kalmistul ja tundis huvi vanade ristide vastu, hakkas mõtlema surmale, mis kajastub ka tema teostes. Looming Sai tuntuks kuuldemängudega(30),ühtegi pole säilinud. Nendes käsitles suurmeeste elu ja armastust(,,Requiem" Moart elustaja ,,Tsaikovski suur armastus"), kirj nukunäidendeid"(Miki-Hiir Eestis") Esimesed raamatud lasteraamatud, peamiselt muinasjutud ja ajaloo jutustused). 1947 novell ja leegndide kogu ,,Vaikija", kus novellis ,,Tõde eluks" käsitleb kirjanik surmateemat. 2 osaline ajalooline romaan ,,Sellest mustast mungast" kujutab tln-a 16.saj elu, peategelane Hinricus saadetaks Saksast Tln-a dominiiklaste kloostrisse Liivimaa paganaid ristiusku pöörama. Ta võitleb katku ja armastusega, kuid pettub kloostrivennastes ja hakkab elama ilmalikku elu. Romaani lõpus tõdeb, et pagaritöö on väärtuslikum kui silmakijalik palvetamine.
12. KLASSI KIRJANDUSE TESTIKS 1 HARJUTAMINE / V KURSUS / õp Rita Metsmaker 1. Täida lüngad. Eesti kirjandus 1940-1955 JUUNIS 1940. aasta _______________ okupeeris Nõukogude Liit Eesti ja sündis nõukogude eesti kirjandus. Kehtestati TSENSUUR GLAVLIT __________________. Järelevalvet kirjanduse üle korraldas ____________________ ehk ENSV Kirjandus- ja KIRJANIKE Kirjastusasjade Peavalitsus. Paljud kirjanikud heideti _____________________ Liidust välja ja nende loomingut ei avaldatud. Olukord leevenes pärast riigijuhi Jossif ___________________ STALINI surma 1953. aastal, pärast seda julgeti kritiseerida ka kommunistlikke võltsmüüte. Pagulaskirjandus (1944-1992) Pagulaskirjandus sai alguse 1940ndate keskel, kui Eestist lahkusid nõukogude ...
· "Hõllalaulud" (1967) · "Käsikäes" (1978) · "Igaviku silmapilgutus" (1982) · "Valgus rahnude all" (1990) Romaanid · "Tormiaastad" ja osa (1949) · "Ristideta hauad" (1952) · "Seitse kohtupäeva" (1957, pihtimusjutustus) · "Vaim ja ahelad" (1961) · "Kustuvad tuled" (1965) · "Sadu jõkke" (1965) · "Kes tappis Erich Hormi?" (1961) · "Surnud ei loe" (1975) · "Märgitud" (1980) · "Põhjatähe pojad,, (2009, autobiograafiline romaan) Viirlaid ja novell · Alustas novellikirjanikuna 70-aastaselt. · Ainus novellikogu ,,Saatuse sõlmed" ilmus 1993. · Novellid on päevakajalised. · Kodueestlased erinevad neis novellides täielikult mineviku eestlastest. ,,Ristideta hauad" · Romaan ilmus algselt Rootsis Lundis, Eestis ilmus see esmakordselt 1991. aastal. · Romaan ,,Ristideta hauad" on tõlgitud kaheksasse keelde (hiina, hispaania, inglise, leedu, läti, prantsuse, rootsi, soome). · Teose peategelane on soome poiss ja
Tunnused Realistide eesmärgiks oli kujutada kaasaegset elu nii, nagu see tegelikult oli, kõigi tema tumedate ja päevavalgust kartvate külgedega, ilma liialdusteta , ilustusteta. Ühiskonna varjukülgede avalikkuse ette toomine võrdus sotsiaalsete olude kriitikaga, seetõttu on nimetatud 19. sajandi realistlikku suunda kirjanduses ka kriitiliseks realismiks. Realismi zanrid Realismi olulisemateks zanriteks kujunesid romaan, novell ja jutustus Realistlik luule ja draama tõusid esile 19. sajandi lõpu poole mil realism arenes mitmes suunas: uurimuslik süvenemine tegelikkusse viis naturalismini, mis kirjeldab elu pahupoolt ja pahelisi instinkte; taastus realistlik filosoofiline romaan; kasvas ka huvi tegelaste psühholoogiliste probleemide vastu. Perioodid Realismi arengus eristatakse kahte põhiperioodi: I
1.1.5 Kui loetelu JÄREL on kokkuvõttev sõna (FRAAS), siis pannakse kokkuvõtva sõna ette mõttekriips. Lüürika, eepika, dramaatika need on kirjanduse põhiliigid. 1.1.6 Sidekriips pannakse, kui lausest jäetakse ära liitsõna korduv osa. Aias õitsesid õuna-, pirni-, kirsi- ja ploomipuud. (õunapuud, pirnipuud, kirsipuud, ploomipuud) 1.1.7 Loetelurühmade eraldamiseks kasutatakse semikoolonit. Kirjanduse zanrid on poeem, ballaad, sonett (lüürika); novell, jutustus, romaan (eepika); komöödia, tragöödia, draama (dramaatika). 2 KORDUVAD MÄÄRUSED 2.1 Kui lauses on mitu sama liiki määrust, mis on lauses võrdsed ja vastavad samale küsimusele, eraldatakse need komade või sidesõnadega. Mart käib trennis esmaspäeval, teisipäeval ja reedel. (MILLAL? kõik kolm vastavad samale küsimusele) 2.2 Aja- ja kohamäärusi, mis hõlmavad üksteist, ei eraldata koma ega sidesõnaga. Tädi Maali elab Lääne-Virumaal Vinni vallas Kulina külas
.. t�ndinud Michel Thomas on prantsuse autor,kes kirjeldab helepandamatu autorina, kellel puudub stiil. 2015 aasta 7. jaanuaril toimus Pariisis satiiriajakirja Charlie Hebo toimetuses terrorir�ndinud Michel Thomas on prantsuse autor,kes kirjeldab nnak,kus Jeemeni Al Qaeda harusse kuuluvad mehed tapsid 11 inimest ja vigastasid veel sama paljusid. Samal p�ndinud Michel Thomas on prantsuse autor,kes kirjeldab eval ilmus Michel Houellebecqi novell, mille t�ndinud Michel Thomas on prantsuse autor,kes kirjeldab ttu s�ndinud Michel Thomas on prantsuse autor,kes kirjeldab �ndinud Michel Thomas on prantsuse autor,kes kirjeldab distati autorit massiliselt islamofoobia �ndinud Michel Thomas on prantsuse autor,kes kirjeldab hutamises. Raamat "Alistumine" kujutab ette utoopilist l�ndinud Michel Thomas on prantsuse autor,kes kirjeldab hituleviku Prantsusmaad islami
from the standardization process. In their opinion ODF is free of legal encumbrances that would prevent its use in free and open source software, as distributed under licenses authored by Apache and the FSF. Vastus [redigeeri] Toetus OpenDocument [redigeeri] Mitmed omavalitsused, ettevõtted, organisatsioonid ja tarkvara toetab OpenDocument formaati. Näiteks: · Infotehnoloogia ettevõtted nagu Apple Inc., Adobe Systems, Google, IBM, Intel, Microsoft, Nokia, Novell, Red Hat, Oracle, samuti teistele ettevõtetele, kes võib või ei tööta sees OASIS OpenDocument vastuvõtmine tehniline komitee. · Üle 600 ettevõtete ja organisatsioonide edendamiseks OpenDocument vorming läbiThe OpenDocument Format allianss. [48] · NATO oma 26. kohal kasutab ODF kohustusliku standard, mida kõik liikmed. [49] ·The TAC (haldusasutustevahelise telemaatika komitee), mis koosneb e- valitsuse poliitikakujundajatele alates 25 Euroopa Liidu liikmesriigis heaksa
novellist ulatuslikum, 4+4+3+3 järgi, inglise draama tõsise sisuga romaanist tagasihoidlikum soneti värsiskeem on näidend · ei keskendu ühe peamise 4+4+4+2 · keeruline konflikt sündmuse kujutamisele · eluline sündmustik · ei ole sedavõrd LÜROEEPIKA - · ühendatud koomiline ja pingestatud nagu novell Ilukirjanduse segaliik, traagiline · tegelasi kujutatakse milles põimuvad lüürika ja · uuritakse tegelaste arengus eepika; jutustava sisuga psühholoogiat · miljöö võib hõlmata pikki lüüriline luule. · kõige hilisem dramaatika ajavahemikke ja erinevaid zanr (kuj alles 18. saj) tegevuskohti · Eduard Vilde ,,Tabamata
ära, et ma ei usu ainult nendesse kahte äärmusesse. Tark ja tubli inimene oskab elada ka ilma teistele liiga tegemata või ennast nöörida laskmata, aga ka selleks on tänapäeval vaja soodsaid eeltingimusi. Teisiti on kujutatud naisi novellides "Lodjavahi surm" ja "Armuleib". Esimeses on naine kannatanud mehe truudusetust ja kui ta lõpuks otsustab ka endapoolse truudusetusega kätte maksta, selgub, et ta on hiljaks jäänud. Kuigi osaliselt tundus see novell lausa kummitusjutuna, oli selles siiski palju õpetlikku. Ka seda saab siduda igasuguste erinevate elu keerdkäikudega. Oldi kannatatud liiga kaua ning oodatud nauding kättemaksust jäi tulemata. Inimene vastutab siiski enda eest ise ning kes on juba vabatahtlikult kaua kannatanud, ei pruugi enam suuta oma elu ümber pöörata. Ohjad tuleb haarata enda kätte. Teises loos suhtub perenaine Mari mehe sugulasse Tõnni külmusega ning peab teda tülikaks kuni hetkeni, mil vanamees
Samal aastal ilmunud kogumik "Verimust" oli tema esimene täielikult sõjatemaatikale pühendatud jutukogu. Seal sisaldus proloog (juba varem ilmunud "Malmsireenid"), kuus lühikest sõjanovelli ja epiloog. Aastal 1921 ilmunud 20-leheküljelises sõjanovellis "Süütu" analüüsis ta Eesti kaitseväe leitnant Riimani hingeelu, kes Punaarmeele infosulu tekitamiseks laseb hukata viimaseid teabega varustanud kerjuspoisi. Novell ilmus ajakirjas Murrang. 8 Aastal 1922 ilmus kaheksas osas ajakirja Odamees veergudel Kivika esimene täispikk sõjaromaan "Ristimine tulega", mis eraldi raamatuna anti välja 1923 Berliinis. Sõjasündmusi käsitletakse minategelase vaatevinklist. Kriitikud on heitnud teosele ette liigset memuaarlikkust ja psühhologiseerimist, tunnetatavad on futurismi järelmõjud
Deduktsioon on järeldamine, mis suunatakse üldreeglilt üksikfaktidele ,,Eesti kultuur on saksa kultuur, mida viljeldakse eesti keeles" Eesti ja saksa kultuur on tugevalt põimunud tänu sellele, et eestlased on ajalooliselt olnud saksa valitsemise all üsna pikka aega. Palju sakslasi leidis siit endale eesti rahvusest elukaaslase ja jäi siia paikseks. See süvendas saksa kultuuri imbumist eesti kultuuri. Novell 1)eepika 2)lüürika 3)draama Novell on kindlate vormitunnustega lühijutt. Novell on keskaja lõpus tekkinud kirjanduszanr, mis üllatas oma uudsusega. Novellis keskendutakse kindlale sündmustikule ja sündmused esitatakse kronoloogilises järjekorras. Tegevuspinge kasvab järkjärgult kuni novelli lõpus tuleb ootamatu lõpplahendus. Inimestes tuuakse esile vaid mõni üksik iseloomuomadus. Luuakse niinimetatud valmistegelane, kes tegutseb alati mingi kindla mõtte või tunde ajel. Ekspositsioon- tutvustatakse tegevuspaika ja tegelasi
Suurkujudeks on A.Puskin, M. Lermontov, N.Gogol. Vene romantism erineb euroopalikust järgmise poolest: 1.Euroopa romantism oli katoliiklik, aga vene oma õigeusklik. Katoliiklus rõhutab vastutust, süüd vale käitumise ees. Õigeusk aga müstitsismi, alandlikkust, allaheitlikkust, ettevaatlikkust. Mõlemad suunatud eksootilise poole. Vene romantikud sõidavad Kaukaasiasse. 2.Vene romantism on valitsuse vastane. 3. Vene romantismis kujuneb vajadus kirjutada ridade vahel mõistu. Aleksander Sergejevits Puskin 1799-1837 *päritolult kõrgaristokraat *tema vanaisa oli Etioopia vürst Vene tsaari teenistuses Abram Hannibal, kes oli aastatel 1731-1752 Pärnus sõjaväeinsener ja Tln ülemkomandant *ta sai hariduse keiserlikus lütseumis Tsarskoe Selo's *oli loov aristokraat, ametisse ei astunud (kooli tõttu) *3 kuu jooksul karantiinis olles kirj ta oma elu parimad teosed ja lõpetas need *abiellus peajagu pikema Nataljaga, neil sündis 4 last *abikaasa ja tsa...
Ülevaade loomingust. Betti Alveri kirjanduslikuks debüüdiks on illustreeritud kirjandus- ja pilkeajakirjas ,,Sädemed" 1927. aasta jaanuaris ilmunud ,,Liivi Deevidiiv". Selles loos on kujutatud jala- nõudeäri naiivset müüjaõpipoissi, kes uuriketi tarvis säästetud raha ohverdab nelkide ostmiseks jumaldatud neiule. Sama väljaande aprillinumbrites ilmus Betti Alveri veel jutuke ,,Pärtel Paulseni Naine". 1927. aasta ,,Loomingu" neljandas numbris avaldati Betti Alveri etüüdlik novell ,,Vaene väike". Gümnaasiumi viimases klassis kirjutas Betti Alver Vallikraavi tänava korteris poolsalamisi romaani ,,Tuulearmuke". 1.oktoobril 1927 pälvis romaan kirjastuse ,,Loodus" romaanivõistluse auhinna. ,,Tuulearmuke"-sest sai selgelt 20.sajandi teos, oma sisemise rütmi, meeleolude närvilikkuse ja tõtleva lausete poolest. 1929.aasta ,,Lastelehe" 4.numbris avaldas ta muinasjutu ,,Nukra mehe prillid", mille õpetuslikuks ivaks on kutse loomulikult rõõmsale toimimisele elus.
Friedebert Tuglase novellid Essee Essee ehk katsetus, seekord üritan ka mina lahti mõtestada Tuglase novellide varjatud mõtteid ja kujundeid. Lugesin viite erinevat novelli, kuid samas on neil kõigil ka midagi ühist. Esimene novell kandis nime ,,Hingemaa". Usun, et seal oli palju erinevaid peidetud sõnumeid, kuid kõige ilmsem ja tähtsam tundus mulle hariduse tähtsus. See on selle jutu põhiline teema, kus alguses räägib vanaisa, kui lolliks ta on jäänud. Asi pole selles nagu oleks ta kaotanud oma teadmised põllutöödes või ei oskaks ta enam rehkendada. Maailm liigub üllatavalt kiiresti arengu suunas ja kui sa ei täienda end piisavalt, siis võib sulle tõesti ükshetk tunduda nagu oleks sa puruloll
PREILI N. N JUTUSTUS ANTON TSEHHOV (Novell on ,,mina" jutustus. Tegelikult räägib Natalja Vladimirova) Lugu algab kui ta hakkab rääkima mis juhtus üheksa aastat tagasi kui ,,mina" ja Pjotr Sergeits (kohtu-uurija) ratsutasid ja läksid raudteejaama kirju ära tooma. (kirjeldatakse ilma ja hääli kuidas kõue mürinat kostus ja pilved olid taevas) Tagasi teel Pjotr hakkas järsku naerma ja ütles et see on lõbus kui tean et kohe saan ma üleni märjaks , ka ,,mina" hakkasin naerma. Nad jõudsid koju (kirjeldatakse ilma, ,,pilvede ja vihma tõttu valitses hämarus" ." lääge , ärritav heinalõhn" jne.)Pjotr pani hobused latritesse kinni. Müristas ja Pjotr küsis ,,minu" käest et kuidas meeldis,(samal ajal seistes ,, minu" kõrval hingeldades raskest sõidust) seejärel ta vaatas ,,mind" ja ütles ,,mulle" ,, Natalja Vladimirovna ma annaksin kõik ära, et aga kauem niiviisi sei...
Realism (+ võrdlus romantismiga) 1. Romantism on loomingu meetod, mis näeb maailma sellisena nagu teda näha tahetakse. Põhijooned: 1. vastuolu tegelikkuse ja unistuste vahel; 2. tunnete-, fantaasiamaailma ja elamuste eriline rõhutamine; 3. erandlikud kangelased tegelased on üdini head või halvad. Tegelased on siirad, kangelaslikud, õilsad. 4. romantilist kangelast iseloomustab individualism, ta on ühiskonnaga vastuolus. 5. tunded seatakse sageli mõistusest kõrgemale. Realism on vastukaaluks romantismile, kõige avatum, mahukam. Tuleb sõnast realis esemeline (lad.k). Tekkis 19. sajandi algul Lääne-Euroopas. Läbimurret seostatakse Stendhali ,,Punase ja mustaga". Realism on vastukaaluks romantismile, elu kujutatakse nii nagu ta on. Naturalismi äärmuslik vorm. Kasutatakse: 1. tegevuse täpset ajalist ja ruumilist määratlemist; 2. põhjuse ja tag...
lahendada kõiki probleeme, peale selle hakkas kahanema ka kiriku võim ja rahva elu ei keerelnud enam usu ümber. Muutused kirjanduses algasid kolmest uue maailmavaatega Itaalia kirjanikest: Dante Alighieri, Francesco Petrarca ja Giovanni Boccacio, kes oma uudsete teosetega, aitasid kaasa rahva arenemisele humanismi suunas. Loodi uusi kirjanduszanre, nagu näiteks F. Petrarca sonett ja G.Boccacio novell. Edasi hakkas asi edasi arenema, loodi ,,Commedia Dell` Arte", tulid uued kirjanikud, nende seas ka romaanikirjanik William Shaekespeare, kelle tuntumateks teosteks on ,,Romeo ja Julia" ja ,,Hamlet". Religiooni uuendus seisneski selles, et kiriku mõju rahva igapäevaelule kahanes ja inimesed said ennast harida, ilma, et kirik oleks neid takistanud. Sellest järeldades arenes hoogsalt ka haridus, mis arendas omakorda kõiki eluvaldkondi. Reformatsioonidega oli peamiselt seotud Martin
Peet Vallak Tegelased: Peategelane Villem Kõo Kõrvaltegelased Villemi naine Villemi poeg Majaperemehe poeg Eedi Sündmustik Peet Vallaku novell „Elu nullpunkt” (1955) jutustab loo punapäisest poepidajast Villem Kõost, kes murrab pead selle üle miks tema elu, võrreldes tema isa ja eriti vanaisaga omaga, nii halb on. Villem Kõo on aus mees, kellele kuulub pesu-, pitsi- ja nööbiäri, kuid kahjuks see eriti midagi sisse ei too. Tihti annab Villem ostjatele võlgu ja on suisa paaril korral ka niisamagi kraami heast südamest ära andnud. Ühel päeval tühja müügiraamatut
väljaannetele soomeugri, samojeedi ja kaukaasia muinasjuttude kohta LOOMING Luule: 1935 "Neemed vihmade lahte" 19591963 "Saadik Magellani pilvest" 1956 "Dzunglilaulud" 1974 "Udu Toonela jõelt" 1985 "Kirsipuu varjus" 1988 "Ehatuule maa" 2002 "Hannolaul" 2002 "Unenägija tessaraktis" 2004 "Lohe vari" 2004 "Piiridele pyydes" 2004 "Hurtsik lammutaks enda" 2004 "Surija Sandiristilt" 2004 "Rubaiid" 2004 "Tarbetud õpetussalmid" Proosa: 1934 "Anatoti prohvet" novell 1989 "Rapanui vabastamine ehk kajakad Jumalate kalmistul" romaan Draama: 1995 "Palimplastid" (ulmenäidend) BERNARD KANGRO 18.09.1910 25.03.1994 Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase ELULUGU Sündis 18.09.1910 põlisesse Võrumaa taluperre
Kui taunitav oleks see, kui kellelgi jätkuks julgust tulla ja öelda väiksele lapsele, et ta usub kedagi, keda tegelikult ei ole olemas. Seadused annavad meile selle õiguse, kuid kindlasti taunitakse tõe väljarääkija käitumist. Sõnavabadust kasutades on ka märkimisväärse tähtsusega vastaspool, kellele me oma arvamust avaldame. Arvamuste paljusus ja sõnavabadus on inimkonna ajaloos kõige enam konflikte tekitanud seoses religiooniga. 1988. aastal ilmunud Salman Rushdie novell ,,Saatanlikud salmid" solvas ja haavas paljusid moslemeid üle maailma. Rushdiel oli õigus avaldada oma arvamust ja tõekspidamisi selle teose kaudu, kuid oma sõnavabadust kasutades oleks pidanud mõtlema ka tagajärgedele. Simon Lee on öelnud järgmist: "Sõnavabadus ei ole vaba. See on kulukas. Hooletu kõne, nagu öeldakse, maksab elusid." Rushdie sõnavabaduse hinnaks oli tõepoolest paljude inimeste elu.
Lisaks fablioodele viljeles ta Iühiluulet, mis üllatab oma varjamatu avameelsusega: laulik pihib jämekoomilises laadis oma perekonnaelu hädadest, vaesusest ja viletsusest, oma nörkustest ja kirgedest. Saksamaal levisid prantsuse fabliooga sarnased švangid, mida hiljem hakati kirjutama proosas. Väga populaarsed olid XIII sajandil anekdootlikud löbusad rahvajutud samuti Itaalias, kus neid tunti novella ('uudisjutt') nime all -- sealt sai oma žanrinime novell. Rändlaulik STRICKER (XIII saj I pool) lõi terve švankide sarja "Papp Amis" kavala preestri seiklustest. Ühes neist (vt KA) esitleb papp ennast kunstnikuna, lubades Prantsuse kuningale teha sellise "imemaali", mida näevad ainult seaduslikust abielust sündinud, mitte aga sohilapsed. Kui "maal" valmis saab, ei julge ei kuningas ise ega ta õukondlased tunnistada, et nad seda ei näe. Seesama motiiv, kuid maali asemel on kuninga rõivad, esineb Hispaania valgustatud kuninga Alfonso X
Poistel suhted oma vanematega olid üsna stressirikkad, vahest ranged, aga alati hästi viisakad (näiteks ,,Jah, sir." öeldi ka isadele). Samuti olid õpetajate omavahelised ja õpilastega suhted ranged, kuid alati viisakad. Poisid said omavahel väga hästi läbi, osad olid end isegi gruppidesse jaotanud, et koos õppida ja vaba aega veeta. Vahest siiski oli tunda poiste vabas suhtluses pingeid, kuid seda rohkem kooli tõttu, sest kool oli väga stressirikas. Novell Carpe diem! Neil on alati väga tubli ja korralik poiss olnud. Ta on teinud täpselt nii nagu tema isa käsib ega pole kunagi vastu hakanud. Poisi suhe isaga on hästi range ja kohati kuri ning puudus selline hell ja õrn isa-poja suhe nagu tänapäeval levinud on. Neil otsustas pöörduda härra Keatingu poole, sest talle tundus, et ta vanemad planeerivad tema eest terve tuleviku ära ja talle ei jäägi sõnaõigust mitte milleski
Sümbolistid Arthur Rimbaud, Aleksandr Blok, Friedebert Tuglas. Naturalism Kunsti- ja kirjandusvool. Sai alguse Prantsusmaal. 19.s. Naturalistid tulid tagasi argielu probleemide juurde. Naturalistide sõnastus oli detailirikas. Tegelikust ei illustreerutud. Kujutati elu mustemat poolt julmus, alatus, kuritegevus. Naturalistid arvasid, et kirjandus peab teenima tõde, mitte ilu. Eelistati proosat draamale ja luulele. Lemmikzanrid olid romaan ja novell. Naturalistid Eduard Vilde, Emile Zola. Ekspressionism Sündis Esimese maailmasõja aegsel Saksamaal. Ekspressionistid seadsid esiplaanile inimese sisemaailma. Pöörati erilist tähelepanu tegusõnadele ja lühilausetele. Ekspressioniste iseloomustab traagiline elutunnetus. Kasutatakse süngeid ja võikaid kujundeid, mille allikaks on suurlinn, sõda, vaesus. Kunstis Kujutati dramaatilises valguses.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
