Sisukord Riigiõigus -- üldosa Riigiõiguse mõiste, süsteem, normid ja allikad Riigiõiguse mõiste Riigiõigus kui õigusharu Riigiõigus kui teadusharu Riigiõigus kui õppedistsipliin Riigiõiguse süsteem Riigiõiguse üldprintsiibid Riigiõiguse instituudid Riigiõiguse normid Riigiõiguse allikad Konstitutsioon Seadused Täitevvõimu aktid Tavad Kohtupretsedendid Õiguse üldtunnustatud põhimõtted Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted Riigiõiguse norme sisaldavad välislepingud Euroopa Liidu institutsioonide poolt antud aktid, kui neil on riigiõiguslikku tähendust Rahvusvaheliste kohtute otsused, kui need omavad riigiõiguslikku tähendust Muud riigiõiguse allikad Konstitutsiooniteooria alused Konstitutsiooni mõiste ja liigid Konstitu...
Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? avalik võim; territoorium, millel see avalik võim kehtib; rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud: Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Riigivalitsemise vormid on: monarhia; vabariik. Parlamentaarses vabariigis on kõrgeim võim parlamendi käes, presidentaalses vabariigis on võim koondunud parlamendist sõltumatu presidendi kätte. Millised on riikliku korralduse vormid? Traditsiooniliselt eristatakse riikliku korralduse kahte erivormi: unitaarriik ehk lihtriik; föderatsioon ehk liitriik; konföderatsioon ehk riikide liit; autonoomia ehk riik riigis ( Korsika Prantsusmaal). Mida mõistetakse poliitilise režiimi all? Poliitiline režiim kujutab endast poliiti...
167 Õiguse operatsionaalsed ja formuleeritud allikad...............................................................174 Õiguse argimõiste....................................................................................................................175 Õiguse tunnused teaduslikus käsitluses................................................................................176 Õigusallikad. Õiguskeel ja normitehnika .............................................................................182 ÕIGUSTLOOVATE JA RAKENDAVATE ÕIGUSAKTIDE PÕHIMÕTTELINE SÜSTEEM EESTIS ...................................................................................................................................................190 Vabariigi president Seadlus e dekreet Otsus; käskkiri........................................................190 MUUD NORMATIIVAKTID...
11 5.3.ORGANISEERITUS........................................................................................ 11 6.ÕIGUSLIK IDEOLOOGIA...................................................................................... 13 7.MITTETÄIELIKUD NORMID...................................................................................14 8.TÄIELIKUD ÕIGUSNORMID.................................................................................. 16 9.HEA ÕIGUSLOOME JA NORMITEHNIKA EESKIRI...................................................18 10.MUUDATUSED.................................................................................................. 19 KOKKUVÕTE.......................................................................................................... 20 KASUTATUD KIRJANDUS........................................................................................ 21 2...
Õiguse topeltloomusest on tänapäeval saanud üks kesksemaid doktriine. Robert Alexy selgitab topeltloomust läbi kahe dimensiooni ehk faktilise ja kriitilise. Oiguse faktiline külg tähendab õigust positiivses mõttes ehk selle sotsiaalset mõjusust. Oiguse kriitiline dimensioon tähistab õiguse loomuõiguslikku sisu ehk õigluse ideed. Neid kahte etappi tuleb selgelt üksteisest eristada, kuid nad on üksteist täiendavad ning läbi nende seotakse kaks õiguse dimensiooni üheks - kriitiline ja faktiline. Õiguse topeltloomusest arusaamiseks tuleb astuda kolm sammu: 1.Õigsus (küsida õigsuse kohta e vajalikkuse ja nõude sisu kohta. Õigus omab nõuet õigsusele. Õigsuse nõue tuleb tõstatada nende poolt, kes õigust loovad/rakendavad/tõlgendavad) 2. Diskursus (läbida see). Diskursusedoktriini põhiidee on praktilise õigsuse (õiguspärasuse) või tõe protseduuriline teooria. See rä...
Millisele legaalsele põhjale Eesti Vabariigi keeleseadus oma määrustega toetub? Ametlik keelekasutus 2011. a keeleseaduse § 4 lõike 2 alusel: eesti kirjakeele normi rakendamise kord, Vabariigi Valitsuse määrus nr 71 (09.06.2011), kehtib alates 1. juulist 2011 (sama sisuga määrused on kehtinud alates 3.10.1995) 15. Milline akt reguleerib keelekasutust õigusloomes? Määrus. Õigus- ja haldusaktide koostamise eeskuju: hea õigusloome ja normitehnika eeskiri, Vabariigi Valitsuse määrus nr 180 (22.12.2011), kehtib alates 1. jaanuarist 2012 16. Milline akt reguleerib keelekasutust igasuguses muus ametlikkuses? Ametlik keelekasutus 2011. a keeleseaduse § 4 lõike 2 alusel: eesti kirjakeele normi rakendamise kord, Vabariigi Valitsuse määrus nr 71 (09.06.2011), kehtib alates 1. juulist 2011 (sama sisuga määrused on kehtinud alates 3.10.1995)...
) Kirjeldav osa – õiguse rakendamise faktiline alus, kõik faktilised asjaolud, mis põhjustasid õiguse rakendamise Põhjendav osa – õiguse rakendamise juriidiline alus, st õigusnormid, millele toetub õiguse rakendamise akt Resolutiivosa – sõnastatud vastuvõetud otsus. Hea õigusloome põhimõtted ja nõuded on sätestatud „Hea õigusloome ja normitehnika eeskirjas“. Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 27 lõike 3 alusel. Teema 7. Õiguse rikkumine ja juriidiline vastutus. 1) Õiguse rikkumine: mõiste, tunnused ja liigid. Õiguse rikkumine on õigusnormidega vastuolus olev tegu, käitumine, milles sunjekt eirab õigunormidega kehtestatud keeldu, ei täida oma juriidilist kohustust või ületab tema käitumisele õigusnormiga lubatud piirid....
Lisaks eelnevale peab objektiivsesse õigusesse kuuluv akt olema läbinud teatud kindla formaalse tee, mis on omakorda reguleeritud vastavate õigusnormidega. Õigustloovate aktide sünniks vajalik formaalne tee on esitatud Eesti õiguskorras Põhiseaduses, Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses, Hea õigusloome ja normitehnika eeskirjas ning seaduseelnõude kohta eraldi Õigustloovate aktide eelnõude normitehnika eeskirjas. 2. Õigustloovate aktide jaotumine mandri-euroopaliku õiguskultuuri õigusvaldkondadesse Kontinentaal-Euroopa õiguskultuuris jagatakse õigus kahte suuremasse valdkonda, milleks on avalik õigus ja eraõigus, peamiselt selle alusel, milliseid suhteid nad reguleerivad...
2 JUHEND (õigusteadus) Teadusteksti spetsiifika ja selle eristamine teistest tekstivormidest Ülesanne 1.1 Käesoleva juhendi lisas on toodud üheksa erinevat teksti (vt Lisad 1 kuni 9). Sirvi tähelepanelikult toodud tekste ja ... : a) hinda toodud allikate akadeemilist kvaliteeti, määratledes, kas tegemist on akadeemilise, pool-akadeemilise või mitte- akadeemilise allikaga; b) põhjenda oma vastuseid, vajadusel allikate kohta täiendavat informatsiooni otsides; c) määratle ka lisaks millise allikatüübiga on täpsemalt tegemist (teadusartikkel, ekspertarvamus, ajakirjandusartikkel, pressiteade, normatiivmaterjal, kohtulahend jne.); d) hinda, kas lisas 1 kuni 9 toodud tekstid liigituvad õigusteaduslikus uurimistöös kasutatud õiguskirjanduse, normatiivmaterjali või kohtupraktika alla? allikad (lisad 1-9) 1. akadeemiline, teadusal...
Neil olid pühad paigad, mida hoolega hoiti: hiied, allikad, kivid, puud, jõed ja järved. Eestis on tänini teada ligikaudu 550 hiit ja enam kui 2000 muud pühapaika. 1297 Metsaraiekeeld 4 saarel Tallinna lähistel, Eric VI Menved. Keelu mõte oli küll hoida saarte metsi kui meremärke, kuid kaudselt aitas see kaasa ka loodushoiule. 1642 Sõmerpalu talupoegade rahutused Võhandu jõel (Pühajõgi) lõhuti pais ja veski. Protestiti Pühajõe (Võhandu) voolu tõkestamise vastu veskipaisudega. Arvati, et voolu tõkestades vihastati jões elavat Pikset, mistõttu kahel eelnenud aastal oli maad tabanud ikaldus. 1644 Johann Gutslaff "Lühike teade ja seletus vääralt pühaks nimetatud jõest Liivimaal Võhandus” 1664 Rootsi metsaseadus laienes Eesti alale (säästev metsaraie, mets-õunapuude, pihlakate, tammede, toomingate säi...