minimaalselt pingutades võiksid määratleda, millisel viisil tuleb käituda ning ning stabiliseerida seeläbi suhteid ühiskonnas. Seetõttu on alates 1.01.2012 oluline teada, mida reguleerib ja millised nõuded kehtestab «Vabariigi Valitsuse seaduse» § 27 lõike 3 alusel valitsusasutuste poolt väljatöötatavate õigustloovate aktide eelnõudele esitatavate nõuete ühtlustamiseks 22.12.2011 vastu võetud hea õigusloome ja normitehnika eeskiri (RT I, 29.12.2011, 228, jõustunud 01.01.2012)? Tegelikult on igas arenenud ühiskonnas suur hulk erinevaid eluvaldkondi reguleerivaid õigusnorme. Õigusnormid grupeeruvad süstematiseeritult moodustades üheskoos õiguskorra. Õigus – õigussugukond – õigusperekond – õiguskord – õigusvaldkond – õigusharu – õigusinstituut. Tänapäevase õigustaksonoomia kohaselt moodustavad õiguse õigussugukonnad, mis omakorda koosnevad lähedastest õigusperekondadest
Õiguspoliitika ja normitehnika Eksamiküsimused 1. Mis on normitehnika (mõiste)? kui õppeaine on õpetus õigustloova akti (õiguse üldakti) eelnõu ettevalmistamise, kokkuseadmise ja kirjapanemise teoreetiliselt põhjendatus meetoditest ja võtetest. 2. Mida tähendab õigusliku reguleerimise tabavuse printsiip? Peab olema tagatud adekvaatne vahekord õiguslike ettekirjutuste, neist arusaadavuse ja regulatsiooni täpsuse vahel. 3. Palun kirjelda lühidalt õigustloova akti eelnõu ettevalmistamise II etappi eelnõu
NORMITEHNIKA 2012/2013 õ-a Normitehnika - õpetus õigustloova akti eelnõu ettevalmistamise, kokkuseadmise ja kirjapanemise teoreetiliselt põhjendatud meetoditest ja võtetest. Nõuded normitehnikale sätestab VV 1996.a 11. juuni määrus nr 160. Riigikogu kodukorra seaduse § 53 lg 3, sätib: kui eelnõu algataja ei ole järginud sätestatud eelnõu vorminõudeid ja üleandmise tingimusi, tagastab Riigikogu juhatus eelnõu selle algatajale juhtivkomisjoni määramata. Seega – normitehnika nõuete eiramine võib kaasa tuua eelnõu tagasilükkamise. Õigusnorm – on üldise iseloomuga ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis kehtestatakse riigi poolt ja tagatakse riigi sunniga. Koosneb hüpoteesist, dispositsioonist ja sanktsioonist. Hüpotees on eeldus(ed) või tingimus, mille esinemisel on see norm kohaldatav. Dispositsioon on õigusnormi selline osa, milles määratakse konkreetne tegu või tegevusetus, mis tunnistatakse õigusrikkumiseks.
millele saab viidata ja mis on hõlpsasti leitavad. Lisaks eelnevale peab objektiivsesse õigusesse kuuluv akt olema läbinud teatud kindla formaalse tee, mis on omakorda reguleeritud vastavate õigusnormidega. Õigustloovate aktide sünniks vajalik formaalne tee on esitatud Eesti õiguskorras Põhiseaduses, Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses, Hea õigusloome ja normitehnika eeskirjas ning seaduseelnõude kohta eraldi Õigustloovate aktide eelnõude normitehnika eeskirjas. 2. Õigustloovate aktide jaotumine mandri-euroopaliku õiguskultuuri õigusvaldkondadesse Kontinentaal-Euroopa õiguskultuuris jagatakse õigus kahte suuremasse valdkonda, milleks on avalik õigus ja eraõigus, peamiselt selle alusel, milliseid suhteid nad reguleerivad
6 muutmisvormeli näide, § 35 lõigetes 2 ja 4, §-s 36, § 37 lõigetes 1–4 ning §-s 38 sätestatut seadusest ja käesolevast jaost tulenevate erisustega. (Normitehnika...) Töö lisas tuuakse ära kõik olulised vormistamise paragrahvid, mille nõudeid tuleb arvestada KOV määruseeelnõu koostamisel, vastavalt ülaltoodud paragrahvide nimekirjale. (Lisa 2) 2.1 Õigusloome normitehnika olemus. Normitehnika kõige üldisem definitsioon võiks olla järgmine: normitehnika on õigustloovate aktide eelnõude ettevalmistamisel kasutatavate, teoreetiliselt põhjendatud võtete ja meetodite kogum. Sellest definitsioonist tuleneb, et normitehnika esemeks on õigusloome ehk õigustloovate aktide eelnõude väljatöötamine. Seega on normitehnika vahetult ja lahutamatult seotud õigusloomeprotsessiga. Kogu selle protsessi
................................11 5.3.ORGANISEERITUS........................................................................................ 11 6.ÕIGUSLIK IDEOLOOGIA...................................................................................... 13 7.MITTETÄIELIKUD NORMID...................................................................................14 8.TÄIELIKUD ÕIGUSNORMID.................................................................................. 16 9.HEA ÕIGUSLOOME JA NORMITEHNIKA EESKIRI...................................................18 10.MUUDATUSED.................................................................................................. 19 KOKKUVÕTE.......................................................................................................... 20 KASUTATUD KIRJANDUS........................................................................................ 21 2
4.6 Seadused, mis viitavad mõnele teisele sama seaduse normile või mõne teise seaduse normile: Karistusregistri seadus. § 26. Karistusandmete kustutamise tähtaja kulgemine. Karistusõiguste valdkonnast. (2) Kui isikule on mõistetud eluaegne vangistus, siis tema karistusandmeid ei kustutata, välja arvatud käesoleva seaduse § 25 lõike 1 punktis 9 ettenähtud juhul. 4.3 Seadused, mis defineerivad mõne mõiste antud seaduse tähenduses Õigusloovate aaktide eelnõude normitehnika eeskiri. 1. peatükk § 1. Seaduse eelnõu vastavus kehtivale õigusele (1) Seaduse eelnõu peab olema kooskõlas põhiseaduse, rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normide, Eesti Vabariigi suhtes jõustunud välislepingute ning Euroopa Liidu õigusega. 5. Seadused, millega harmoniseeritakse EL õigusakted. Euroopa Liidu Nõukogu määrus. §1. Euroopa majandushuviühingule kohaldatavad sätted
Milline allikas esitab kõige täpsemalt a) mitmesugust õigekeelsusinfot (nt eesti kiri, käänamine-pööramine, õigehääldus, kasutus- soovitus või -keeld) ja stiilimärgendeid koos? - Eesti keele käsiraamat b) eesti omasõnade tähendust ja kasutusümbrusi? - Õigekeelsussõnastik. c) eesti võõrsõnade ja tsitaatsõnade õigekirja ja tähendust? - Võõrsõnade leksikon. Nimi: PRAKTILISED ÜLESANDED 1. Kirjutage lause normitehnika eeskirja ja õigusteadlaste kokkuleppeid arvestaval viisil sobivate sümbolite ja sidenditega ümber. · Maksu mõiste ja liigid selguvad maksukorralduse seaduse paragrahvis kaks ja paragrahvi kolm lõigetes üks ja kaks. Maksu mõiste ja liigid selguvad MKS § 2 ja § 3 lg-tes 1 ja 2. 2. Kohendage lauseid ja fraase ning parandage ebatäpsused ja vead · Põllumajandustoetuste administreerimine toimub PRIA-s Põllumajandustoetuste haldamine toimub PRIA-s
Sisu ja vorm on filosoofilised kategooriad, mis väljendavad nähtuste eriomaseid tervikseoseid ja nende peegeldumist mõtlemises. Sisu on nähtuste kõigi elementide ja funktsioonide süsteem; vorm on sisu väline avaldus ja struktuur. Sisu on vormi suhtes määravam ja ühtaegu temast muutlikum. Vorm on püsivam ja muutub hiljem kui sisu. 1 Kuna vorm on suhteliselt iseseisev, võib ta sisu arengut takistada või soodustada. Kumb on esmatähtis, kas sisu või vorm? Kui lause on vormilt õige, aga sisult vale, siis kuidas suhtuda lausesse tervikuna? Kas õige vorm annulleerib mõttetu sisu ja lause on õige? Või muudab jabur sisu mõttetuks ka korrektse vormi ning lause on pigem vale? Vastus sõltub paljuski sellest, kas pidada keeles esmatähtsaks vormi või sisu. Kas vorm on sisu või sisu vormi teenistuses? Mina asetaksin sisu kindlasti esiplaanile, kuigi keeleline sisu va...
PRAKTIKUM nr. 2 JUHEND (õigusteadus) Teadusteksti spetsiifika ja selle eristamine teistest tekstivormidest Ülesanne 1.1 Käesoleva juhendi lisas on toodud üheksa erinevat teksti (vt Lisad 1 kuni 9). Sirvi tähelepanelikult toodud tekste ja ... : a) hinda toodud allikate akadeemilist kvaliteeti, määratledes, kas tegemist on akadeemilise, pool-akadeemilise või mitte- akadeemilise allikaga; b) põhjenda oma vastuseid, vajadusel allikate kohta täiendavat informatsiooni otsides; c) määratle ka lisaks millise allikatüübiga on täpsemalt tegemist (teadusartikkel, ekspertarvamus, ajakirjandusartikkel, pressiteade, normatiivmaterjal, kohtulahend jne.); d) hinda, kas lisas 1 kuni 9 toodud tekstid liigituvad õigusteaduslikus uurimistöös kasutatud õiguskirjanduse, normatiivmaterjali või kohtupraktika alla? allikad (lisad 1-9) 1. akadeemiline, teadusal...
5. 3 Süsteemi organiseeritus Süsteemi organiseeritus viitab süsteemi korrastatusele, mida organiseeritum on süsteem, seda raskem ja ebatõenäolisem on teda väljaspoolt mõjutada.30 Õigustloova akti organiseeritus on kindlasti seaduse koostamisel üks essentsiaalne asjaolu, millest seadusandja võiks kinni pidada. Kuna KarS on küllaltki hästi organiseeritud, on kõnealust seadust kindlasti kohaldatud vastavalt Vabariigi Valitsuse määruse ,,Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja'' põhimõtete järgi. 6. Uuritava õigustloova akti liigitamine õigusvaldkonda KarS'i liigitamine õigusvaldkonda on kohati problemaatiline, kuna tegemist ei ole õigusaktiga, mis vastaks puhtalt era-või avaliku õiguse tunnustele. Käesolevas peatükis 29 R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn 2007. Lk. 90. 30 R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn 2007. Lk. 92. 13
14. Millisele legaalsele põhjale Eesti Vabariigi keeleseadus oma määrustega toetub? Ametlik keelekasutus 2011. a keeleseaduse § 4 lõike 2 alusel: eesti kirjakeele normi rakendamise kord, Vabariigi Valitsuse määrus nr 71 (09.06.2011), kehtib alates 1. juulist 2011 (sama sisuga määrused on kehtinud alates 3.10.1995) 15. Milline akt reguleerib keelekasutust õigusloomes? Määrus. Õigus- ja haldusaktide koostamise eeskuju: hea õigusloome ja normitehnika eeskiri, Vabariigi Valitsuse määrus nr 180 (22.12.2011), kehtib alates 1. jaanuarist 2012 16. Milline akt reguleerib keelekasutust igasuguses muus ametlikkuses? Ametlik keelekasutus 2011. a keeleseaduse § 4 lõike 2 alusel: eesti kirjakeele normi rakendamise kord, Vabariigi Valitsuse määrus nr 71 (09.06.2011), kehtib alates 1. juulist 2011 (sama sisuga määrused on kehtinud alates 3.10.1995)
reguleerimata jäätmeseadusega (RT I 2004, 9, 52). Kui pakendile on kehtestatud teiste õigusaktidega nõudeid, mis käsitlevad ohutust, tervisekaitset ja transporti, kohaldatakse ________________________________________________________________________ ¹ Vabariigi Valitsuse 28.09.1999. a määrus nr 279 ( RT I 1999,73,695; 2001, 92, 562; 2004, 10, 61; 2005, 9, 37; 2005, 35, 272) ,,Õigustloovate aktide eelnõude normitehnika eeskiri" § 14. ² Vabariigi Valitsuse 28.09.1999. a määrus nr 279 ( RT I 1999,73,695; 2001, 92, 562; 2004, 10, 61; 2005, 9, 37; 2005, 35, 272) ,,Õigustloovate aktide eelnõude normitehnika eeskiri" § 15. 10 pakendiseadust nendest õigusaktidest tulenevate erisustega. Norm selgitab, mis on selle seaduse ülesanne. § 2 Pakend
eesmärgil või kaubanduslikus koguses, samuti sellise tubakatootega kauplemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. § 33. Järelevalvet teostavate ametiisikute õigused (1) Järelevalve teostajal on õigus oma pädevuse piires: 17 K. Pikamäe. Kaalutlusõigus ja selle kohtulik kontroll, magistritöö. Tartu Ülikooli Õigusinstituut, 2003, lk. 12 18 K. Merusk. Õigusriigi printsiip ja normitehnika. Tartu 1999, lk. 75-77 6) nõuda õigusrikkumise lõpetamist, esialgse olukorra taastamist või edasiseks õiguspäraseks käitumiseks vajalike toimingute tegemist; 8. Milliseid juriidilise vastutuse liike akt sisaldab? Kõige laiemas võtmes tähendab juriidiline vastutus nii karistusõiguslikke sanktsioone kui ka tsiviilvastutuse juhtudel kohaldatavaid õiguslikke tagajärgi. Üheks sellise vastutuse liigiks on
Ka otsetoetused eksportivatele ettevõtetele toimuvad läbi EASi pakutava ekspordi arendamise toetuse, millesse on koondatud mitmed varasemad eraldiseisvad teotused. Samuti jätkub klastrite arendamine ja kaitsealaste vastuostude vahendamine, mille raames viiakse müüjad kokku Eesti ettevõtetega, aidates ühtlasi kaasa viimaste rahvusvahelistumisele. Õigus- ja ettevõtluskeskkonna arendamise tegevussuuna osas on oluliseks teetähiseks hea õigusloome ja normitehnika eeskirja jõustumine, mis täiustab ka senist mõjude hindamise süsteemi. (Eesti Ettevõtluspoliitika Rakendusplaan: 3) 2012 aasta tegevuste rahastamiseks on kavandatud otseste toetustena 42 miljonit eurot, millele lisandub ettevõtete toetamine läbi finantsinstrumentide summas 4,78 miljonit eurot. Tagatiste ja käenduste abil ettevõtetele kättesaadavaks muutuva laenu ja tagatud ekspordimahuks on kavandatud 693,6 miljonit eurot. Rakendusplaani eelarvele on
dokumenteerituna õigusaktis. Dokumenteerimisel järgitakse spetsiifilisi võrminõudeid: loogiline struktuur, sümbolid, normikeel. Kehtestatud korras õigusnormi kirjalikku, vorminõuetele vastavat dokumenteerimist tähistatakse terminiga sätestamine. Sätestamine on normatiivne toiming. Õigusaktis dokumenteeritud õigusnormi tähistatakse teminiga säte. Säte peab vastama grammatika- ja loogikareeglitele ning normitehnika sisu- ja vorminõuetele. Grammatikareeglite järgimine tagab keelelise mõtteselguse keelesüsteemi leksikaalsel ja grammatilisel tasandil ning õige süntaksi osas. Formaalloogika reeglite järgimine tagab mõtlemise ning mõisteselguse. Normitehnika reeglite järgimine tagab spetsiifilise esitusviisi selguse ning esitusviiside unifitseeritud üldkasutuse. 26. Õiguse allika mõiste pärineb rooma õigusest, seda kahes tähenduses:
mõjutada valikut, see ei tohi olla vaid deklaratiivse eesmärgiga. ÕMA ei saa olla juba tehtud otsustuste kirjeldus. ÕMA tulemused tuleb teha teatavaks (avalikkus), et need saaks täita oma preventiivset rolli teistes õiguspoliitilistes protsessides. Tuleb pöörduda avalikkuse poole, konsulteerida julgelt ja õigeaegselt huvigruppidega. Neid kriteeriume võib kasutada ka olemasolevate aktide analüüsiks. Eesti normitehnika nõuded nõuavad õigusakti mõjude analüüsi kirjapanekut õigusakti seletuskirjas, seega täidab ÕMA oma eesmärki kehtivuse eelse vahendina. 2. Eesti Vabariigi põhiseadusest õigusloome kvaliteedile tulenevad alusnõuded ja selle kvaliteedi indikaatorid 1. SEADUSLIKKUS - õigusriigi printsiibist tulenev põhimõte, mis tagab selle, et meie regulatsioon ja selle mõjud peavad olema põhiseaduse ja seaduse pärased. Hõlmab ka
............................................................167 Õiguse operatsionaalsed ja formuleeritud allikad...............................................................174 Õiguse argimõiste....................................................................................................................175 Õiguse tunnused teaduslikus käsitluses................................................................................176 Õigusallikad. Õiguskeel ja normitehnika.............................................................................182 ÕIGUSTLOOVATE JA RAKENDAVATE ÕIGUSAKTIDE PÕHIMÕTTELINE SÜSTEEM EESTIS ...................................................................................................................................................190 Vabariigi president Seadlus e dekreet Otsus; käskkiri........................................................190 MUUD NORMATIIVAKTID...........................................................
dokumenteerituna õigusaktis. Dokumenteerimisel järgitakse spetsiifilisi vorminõudeid (loogiline struktuur, sümbolid, normikeel). Kehtestatud korras õigusnormi kirjalikku, vorminõuetele vastavat dokumenteerimist tähistatakse terminiga sätestamine. Sätestamine normatiivne toiming (juriidilisi järelmeid tekitav toiming). Õigusaktis dokumenteeritud õigusnormi (käitumiseeskirja) tähistatakse terminiga säte. Säte peab vastama grammatikareeglitele ning normitehnika sisu- ja vorminõuetele. Grammatikareeglite järgimine tagab keelelise mõtteselguse. Formaalloogika reeglite järgimine tagab mõtlemise ja mõisteselguse. Normitehnika reeglite järgimine tagab spetsiifilise esitusviisi selguse ja esitusviiside ühetaolise üldkasutuse. Normitehnika reeglite järgi konstrueeritakse õigusnorm keeleliselt erilises ülimas ratsionaalses ja lakoonilises vormis, kasutades spetsiifilisi tähistusi: 1) paragrahv - §, 2) lõige - (2), 3) punkt - 1)
Dokumenteerimisel järgitakse spetsiifilisi vorminõudeid (loogiline struktuur, sümbolid, normikeel). Kehtestatud korras õigusnormi kirjalikku, vorminõuetele vastavat dokumenteerimist tähistatakse terminiga sätestamine. Sätestamine on normatiivne toiming (juriidilisi järelmeid tekitav toiming). Õigusaktis dokumenteeritud õigusnormi (käitumiseeskirja) tähistatakse terminiga säte. Säte peab vastama grammatikareeglitele, loogikareeglitele ning normitehnika sisu- ja vorminõuetele. Grammatikareeglite järgimine tagab keelelise mõtteselguse keelesüsteemi leksikaalsel ning grammatilisel tasandil ning õige süntaksi osas. Grammatilisest aspektist on normilause (sentents) vorm, selle sisuks on õigusnorm (käitumisreegel). Formaalloogika reeglite järgimine tagab mõtlemise ning mõisteselguse (õigusnormi tekstis esitatud spetsiifiline olustik ning õiguspärase käitumise reegel esitatud olustikus peavad
nimetus, aeg ja koht jm.) Kirjeldav osa – õiguse rakendamise faktiline alus, kõik faktilised asjaolud, mis põhjustasid õiguse rakendamise Põhjendav osa – õiguse rakendamise juriidiline alus, st õigusnormid, millele toetub õiguse rakendamise akt Resolutiivosa – sõnastatud vastuvõetud otsus. Hea õigusloome põhimõtted ja nõuded on sätestatud „Hea õigusloome ja normitehnika eeskirjas“. Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 27 lõike 3 alusel. Teema 7. Õiguse rikkumine ja juriidiline vastutus. 1) Õiguse rikkumine: mõiste, tunnused ja liigid. Õiguse rikkumine on õigusnormidega vastuolus olev tegu, käitumine, milles sunjekt eirab õigunormidega kehtestatud keeldu, ei täida oma juriidilist kohustust või ületab tema käitumisele õigusnormiga lubatud piirid.
arvestades tuleks alusPM. teks: Rahvasuveräänsus, Riigi rajamine vabadusele õiglusele, Sisemine kaitse, Rahvuse kaitse läbi aja, Inimväärikus, Sotsiaalriiklus, Demokraatia, Õriiklus, PõhiÕte kaitse. Kõik ülejäänu vajaks põhjalikumat analüüsi. Aluspõhimõttel on regulatiivne toime: tuleb alustada Õteooriast ning jätkata meetodiotsinguga (väärtusjurisprudentsiga). VI Hea Õloome tava, Õaktide mõju analüüs ja sellele vastavast Õloomest Eestis VI-1 Normitehnika ja Õloome Õakti mõjudest Õ siht on muuta või hoida õ subjektide käitumist teatud soovitud suunas. Ideaalis kui Sandja loob neid reegleid tugineb ta ühiskonnas tegelikult eksisteerivatele faktidele, väärtustele. Ei pea ainult tegelikkusele tuginema, vaid sellest ka õppima, analüüsima. Reeglite auditoorium on seesama ühiskond, kellel on samuti õ teada loodavate reeglite kohta, mitte läbi ius scriptumi, vaid ikka ka laiemalt läbi õ mõõdu
vastuvõtmise raskeks ja tagab selle, et neid tehakse vaid siis, kui on tõesti hädasti tarvis. Kuigi demokraatlik riik ei saa parlamendi töökorralduses obstruktsioonivõimalust täielikult välistada, kehtib parlamendierakondade vahel tavaliselt kirjutamata reegel, et obstruktsiooni rakendatakse üksnes erakorralistel juhtudel ja ajutiselt. 95. Millised seadused reguleerivad SE ja OE menetlusi? (RKKTS peamine, lisaks ESML ratifitseerimise seadus) Hea õigusloome ja normitehnika. 96. Kas § 104 lg 2 loetelu määrab kohustuslikud nn konstitutsiooniliste seaduste pealkirjad? Jah 97. Kas nn konstitutsioonilises seaduses tohib viidata lihthäälteenamust nõudvale seadusele? Võib, kui vastava küsimuse reguleerimine ei ole olemuslikult konstitutsioonilise seaduse reguleerimisese. 98. Kui vastuolus on nn konstitutsiooniline seadus ja poolthäälte enamust nõudev seadus, kumba kohaldatakse? NB
Autor leiab, et õigusteaduse mõistmisel on normide struktuuri mõistmine äärmiselt oluline element. 2. Mida reguleerib ja millised nõuded kehtestab «Vabariigi Valitsuse seaduse» § 27 lõike 3 alusel valitsusasutuste poolt väljatöötatavate õigustloovate aktide eelnõudele esitatavate nõuete ühtlustamiseks 28.09.1999 vastu võetud õigustloovate aktide eelnõude normitehnika eeskiri? (RT I 1999, 73, 695, jõustunud 01.01.2001)? Seaduse eelnõu kooskõlastamiseks esitamise ning Vabariigi Valitsusele ja Riigikogule esitamise korral lisatakse eelnõule seletuskiri. Seletuskirja eesmärk on põhjendada seaduse vastuvõtmise vajalikkust ja eelnõu põhiseisukohti ning anda ülevaade seaduse vastuvõtmisega kaasnevatest mõjudest. Seega on nõue, et
teatud mõtete universaalne struktuur. Autor leiab, et õigusteaduse mõistmisel on normide struktuuri mõistmine äärmiselt oluline element. 2. Mida reguleerib ja millised nõuded kehtestab «Vabariigi Valitsuse seaduse» § 27 lõike 3 alusel valitsusasutuste poolt väljatöötatavate õigustloovate aktide eelnõudele esitatavate nõuete ühtlustamiseks 28.09.1999 vastu võetud õigustloovate aktide eelnõude normitehnika eeskiri? (RT I 1999, 73, 695, jõustunud 01.01.2001)? Seaduse eelnõu kooskõlastamiseks esitamise ning Vabariigi Valitsusele ja Riigikogule esitamise korral lisatakse eelnõule seletuskiri. Seletuskirja eesmärk on põhjendada seaduse vastuvõtmise vajalikkust ja eelnõu põhiseisukohti ning anda ülevaade seaduse vastuvõtmisega kaasnevatest mõjudest. Seega on nõue, et väljatöötatavate õigustloovate aktide eelnõudele peab olema lisatud eelnõud selgitav ning põhjendav seletuskiri.
õigusaktis. Dokumenteerimisel järgitakse spetsiifilisi vorminõudeid (loogiline struktuur, sümbolid, normikeel). Kehtestatud korras õigusnormi kirjalikku, vorminõuetele vastavat dokumenteerimist tähistatakse terminiga sätestamine. Sätestamine normatiivne toiming (juriidilisi järelmeid tekitav toiming). Õigusaktis dokumenteeritud õigusnormi (käitumiseeskirja) tähistatakse terminiga säte. Säte peab vastama grammatikareeglitele ning normitehnika sisu- ja vorminõuetele. Õigusnormide liigid Liigitatakse erinevatel alustel. Õigusliku reguleerimise eesmärgi järgi liigitatakse õigusnorme: 1) regulatiivsed määravad õigusi ja kohustusi; 2) õigustkaitsvad näevad ette juriidilise vastutuse õigusrikkumise eest. Regulatiivne norm on nt kohtute seaduse § 10 lg 1: Maakohtu tööpiirkonna määrab justiitsminister. Selle normi kohaselt on maakohtu tööpiirkonna määramise õigus justiitsministril, mis on samas ka tema
sotsiaal riiklust, demokraatiat, õigus riiklust, põhiõiguste ja vabaduste austamist ning riigi võimu tegevuse proportsionaalsust. VI teema. Hea õigusloome tava, õigusaktide mõju analüüs ja sellele vastavast õigusloomest Eestis 1. Hea õigusloome tava: olemus, vajalikud tegevused ja õigusloome kvaliteedi indikaatorid 2. Eesti Vabariigi põhiseadusest õigusloome kvaliteedile tulenevad alusnõuded ja selle kvaliteedi indikaatorid 3. Hea õigusloome tava ja normitehnika eeskiri: 3.1. seaduseelnõu väljatöötamiskavatsusele esitatavad nõuded; 3.2. eesmärkide püstitamine, kriteeriumid ja hierarhia. 1. Hea õigusloome tava: olemus, vajalikud tegevused ja õigusloome kvaliteedi indikaatorid Hea õigusloome tava eesmärk on õigusliku regulatsiooni maksimaalne kasu. Peaaegu kõik hea õigusloome tava reeglid on tuletatud õigusloome mõjude erinevatest analüüsidest.
poliitikaga, nagu regionaal-, põllumajandus-, kalandus-, energia- ja transpordipoliitikaga. Poliitiliste algatuste keskkonnaalase, sotsiaalse ja majandusliku mõju süstemaatiline hindamine ning keskkonnamõju hindamise õigusaktide rakendamine kindlustab paremate otsuste vastuvõtmise ja sidusama poliitika käsitlemise. • „Vabariigi Valitsuse reglement“ • Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud „Mõjude hindamise metoodika“ • „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ • „Keskkonnamõju hindamise seadus ja keskkonnajuhtimissüsteemide seadus“ • määrus „Strateegiliste arengukavade liigid ning nende koostamise, täiendamise, elluviimise ja aruandluse kord“ • Keskkonnavastutuse seadus Esmatähtis eesmärk nr 8 -Muuta liidu linnad säästvamaks. Esmane on aidata linnadel areneda säästvamaks. Enamik linnasid seisavad silmitsi samade
eelnõu talle vastuvõtmatul (moonutatud) kujul vastuvõtmist. Eelnõu algatamiseks esitatakse istungipäeva alguses eelnõu koos seletuskirjaga Riigikogu kõnepuldist istungi juhatajale. Seda tehakse enne päevakorraküsimuste arutamist. Algataja võib eelnõu tutvustamiseks pidada kuni 2-minutilise sõnavõtu. Esitatud eelnõul peab olema kuupäev, allkiri ja ta peab vastama Riigikogu juhatuse poolt kehtestatud normitehnika nõuetele. Tehniliste puuduste korral eelnõus määrab juhatus tähtaja nende kõrvaldamiseks. Kui eelnõu vastab nõuetele, siis määrab juhatus selle edasiseks menetlemiseks juhtivkomisjoni, milleks on praktiliselt alati mingi alaline komisjon. Juhtivkomisjon võib teha juhatusele ettepaneku lülitada eelnõu täiskogu töönädala päevakorra projekti või arvata menetlusest välja. Kui tegu on Riigikogu liikme,
Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? avalik võim; territoorium, millel see avalik võim kehtib; rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud: Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Riigivalitsemise vormid on: monarhia; vabariik. Parlamentaarses vabariigis on kõrgeim võim parlamendi käes, presidentaalses vabariigis on võim koondunud parlamendist sõltumatu presidendi kätte. Millised on riikliku korralduse vormid? Traditsiooniliselt eristatakse riikliku korralduse kahte erivormi: unitaarriik ehk lihtriik; föderatsioon ehk liitriik; konföderatsioon ehk riikide liit; autonoomia ehk riik riigis ( Korsika Prantsusmaal). Mida mõistetakse poliitilise režiimi all? Poliitiline režiim kujutab endast poliiti...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
