Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"normile" - 217 õppematerjali

normile on iseloomulik see, et seda ei saa kehtestada vaid välise sundusega, negatiivsete sanktsioonidega ähvardades.
thumbnail
83
doc

Õiguse sotsioloogia

· kui kindlalt või jäigalt regeeritakse normide rikkumisele: dopingukasutaja saab võistluskeelu, baarileti taha tukkuma jäänu võib politsei lihtsalt koju toimetada; · kui enesestmõistetavaks peetakse ühest või teisest normist kinnipidamist: punase tulega tee ületamine erineva liiklustihedusega tänavatel; · kas on vastavuses normi tähendus ühiskonna asjade sujumiseks ja see, milline kaal antakse antud normile või selle rikkumisele massiteadvuses. Hälve ­ käitumine, mis läheb vastuollu üldiselt järgitavate normidega ehk toimimine, mis pole normist tuleneva reegliga kooskõlas. Hälbinud inimene ei pea normidest kinni. Hälbeline käitumine on täpsemalt määratletav tahtelise käitumisena, mis pole kooskõlas antud inimühenduse nii- või teistsuguste normidega. Tavamõistes peetakse hälbivaks käitumist, mis erineb elanikkonna valdava osa käitumisest.

Kategooriata → Õiguse sotsioloogia
329 allalaadimist
thumbnail
638
pdf

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

vahemikku 3243965 ppm ja mõõtmistulemuste standardhälve oli 380 ppm. Korterites suveperioodil mõõdetud keskmised CO2 kontsentratsioonid jäid vahemikku 6141565 ppm ja nende keskmine oli 1062 ppm. Sisekliima projekteerimiskriteeriumi (CR 1572) kohaselt on soojusliku mugavuse II (B) klassi CO2 sisalduse piirnorm 1010 ppm ja III (C) klassi piirnorm 1540 ppm (välisõhu CO2 tasemel 350 ppm). Suveperioodil uuritud korterites vastas siseõhu CO2 sisaldus II normile 56 % ja III normile 84 % mõõteperioodi ajast (vt Joonis 8.5 vasakul). Pidades silmas ka seda, et energiatõhususe lähteparameetrite määramise standard (EVS-EN 15251) lubab soojusliku mugavuse klassidesse liigitusel piirsuuruste 5% ületamist, vastab suveperioodil nii II ja III tasemele vastavalt 1 (5,9 %) ja 2 (11,8 %) korterit 17 uuritud korterist. 159 Joonis 8.5 Suveperioodi CO2 mõõtetulemuste kumulatiivne jaotus (vasakul).

Ehitus → Ehitusfüüsika
66 allalaadimist
thumbnail
107
doc

Õiguse alused põhjalik konspekt

Tänapäeva demokraatlikud riigid tunnustavad rahvusvahelise õiguse normide kehtejõudu võrdselt riigisiseselt kehtestatud õigusnormidega või peavad neid isegi siseriiklike normide suhtes ülimuslikuks. 5. ÕIGUSE VORMID EHK ­ALLIKAD 5.1. ÕIGUSVORMI MÕISTE JA LIIGID Õigusvorm (ehk õigusallikas) on õigusnormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud või tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu riik annab normile üldkohustusliku tähenduse. Õiguse ajaloolise arengu protsessis on õigusvormidena olnud kasutusel õiguslik tava, juristide arvamus, kohtu- ja halduspretsedent, leping ja normatiivne akt. 1. Õiguslik ehk sanktsioneeritud tava on ajaliselt esimeseks ja seega vanimaks õigusvormiks. Tekkis ürgühiskondlike tavade kasutusele võtmisel riigivõimu imperatiividena ja nende täitmise tagamiseks riigi sunnivahendite rakendamisel. Õiguslikke tavasid tunnustav

Õigus → Õiguse alused
453 allalaadimist
thumbnail
84
doc

Haldusõigus

t. näiteks teha võib vaid seda mis on lubatud, mitte nagu eraõiguses, et lubatud on ka see mis ei ole keelatud. Eraõiguslike normide kasutamise käsitlused: 1. on olemas õiguse üldised põhimõtted, mis on normeeritud tsiviilõiguses, kuid mis kehtivad üldosana kogu õiguse kohta 2. eraõiguse norme kasutatakse avalik-õiguslike lünkade tekkimises 3. kui on tegemist konkreetse viitega õigusaktis eraõiguse normile, siis saab seda kasutada. Kõige selgem ja kindlamalt määratud juhtum (nt riigivastutuse seadus §22 lg 2; haldumenetluse seadus §105). Halduse toimimine eraõiguslikes vormides 1. kasutab eraõiguslike vorme põhitegevuse toetuseks (ostab kontoritarbeid, autosid, kinnistuid, abiteenistujad töötavad töölepingu alusel). 2. osaleb majandustegevuses kui eraõiguslik ettevõtja (riigi- ja KOV äriühingud) 3

Õigus → Õigus
845 allalaadimist
thumbnail
38
doc

Ãœldine Teatriajalugu I

Angela koos teenijatüdrukuga jäävad vahele, teesklevad, et on varjud ja lipsavad läbi salukse minema. Manueli teenril on peremehe tagant tuuri pandud hunnik münte ja teenijatüdruk avastab selle. Teener hakkab uskuma, et tegu oli viirastusega/kummitustega. Manuel aga oli arvamisel, et kõigel on oma seletus. ,,Ainult lihtrahvas kardab surnuid ja kummitusi," Tirso ,,Don Juan". Lõpus selgitused, seletused, pulmad ja õnnelik lõpplahendus. Komöödia keskendub pidevalt mingile normile, mäng on võimalik normi piires. Calderon normi ei lõhu, aga loob selle kõrvale salajase piirkonna, kus mängib, aga siis pöördub tagasi normi juurde. ,,Kindlameelne prints" 1629 - prints Fernando satub mauride kätte vangi. Lunarahaks pidi kuningas loovutama ühe kristlaste linna. Kui Fernando sellest kuuleb, siis ta keeldub sellisest vahetuskaubast. Hispaania sõjavägi tõttab printsi päästma. Fernando sureb enne, sest on nõrgaks jäänud

Kategooriata → Üldine teatriajalugu
165 allalaadimist
thumbnail
78
docx

Euroopa Liidu eksamikonspekt

Eliidi seas võib see kummutada eelarvamusi EL suhtes, tavakodanikud saavad kasu enda harimise näol teadlikkuse suurenemisel. Tekib küsimus, kelle huve peaksid regionaalsed võimud Brüsselis esindama, väheste organiseeritud või paljude mitteorganiseeritud? Euroopa Valitsuse Valge paber pakkus välja et piirkondlikud võimud ja kodanikuühiskonna organisatsioonid on kaks fundamentaalset silda EL kodanike ja EL institutsioonide vahel, samas viidates tööjaotuse normile nende kahe vahel: poliitiline esindatus ja kodanikuühiskonna osalemine. Kontsept “kodanikuühiskond” tähistab antud juhul mitmeid erinevaid komponente: organiseetud äridest vabatahtlike organisatsioonideni, murelikest kodanikest religioossete kogukondadeni. Kodanikuühiskond kujutab endast ka organiseeritust ja eneseteadlikkust. Poliitilised institutsioonid peaks häält tegema nende eest, kes pole suutnud ennast kuskile organiseerida ehk siis üldiselt rahva eest.

Ühiskond → Ühiskond
35 allalaadimist
thumbnail
43
doc

Sissejuhatus vene kirjanduslukku II

Anna ja Vronski kohtuvad ballil ja armuvad. Vronskilt oodatakse abieluettepanekut Kittyle, aga seda ei juhtu. Anna sõidab tagasi Peterburi ja mõtleb ballile. Anna tahtis ise elada, mitte jälgida, kuidas teised romaanides elavad. Tolstoi rõhutab seda, et Annas on tohutu elujõud, mis on kasutamata. Vronskiga kohtudes ta tunneb seda. Annat ja Vronskit saadab raudtee. Raudtee on sümbol. See on progressi sümbol. Tolstoi eitab progressi. Tema arvates ei ole elu vaja keerulisemaks muuta. Normile vastab see, mis on lihtne. Tolstoi hakkab selles tekstis kujutama sümboleid, allegooriat. Sümboolse tähendusega on tegelaste unenäod. Anna ja Vronski hakkavad nägema ühesuguseid unenägusid. 4. osa peatükid 2 ja 3 ­ kirjeldatakse Vronski unenägu. Unenägu peab kirjanduses olema ebaloogiline. Tolstoi on esimene, kes hakkab nii kirjeldama unenägusid. Selleks ajaks on Anna hakanud ilmutama armukadedust. Seltskonnaüritustel nad koos käia ei saa. Anna mees ei anna Annale ka lahutust

Kirjandus → Kirjandus
109 allalaadimist
thumbnail
180
docx

ASJAÕIGUSE konspekt

nende okste viljadele tema kinnisasja piirides oleva oksa ulatuses. (10) Kinnisasja omanikul on õigus viljadele, mis on kukkunud tema kinnisasjale naaberkinnisasjalt kasvavalt puult või põõsalt. (11) Kinnisasja piiril kasvava puu vili, samuti puu maharaiumisel või mahalangemisel ka puu ise kuulub naabritele võrdsetes osades. Säte on mõeldud naabrite vaheliste erimeelsuste reguleerimiseks üle piiri kasvavate juurte, okste ja viljade osas. Lisaks käesolevale normile on kinnisasja omanikul, kelle naabri puude ja põõsaste oksad ja juured tema kinnisasja kahjustavad, ka AÕS § 89 tulenev negatoornõue. § 150. Piiril kasvavad puud ja põõsad Piiril kasvavad puud ja põõsad on naabrite kaasomandis. § 151. Piirirajatis (12) Kui kaks kinnisasja on teineteisest eraldatud müüri, heki, kraavi, peenra või muu sellise asjaga, on see naabrite ühiskasutuses, sõltumata asja kuuluvusest. (13) Käesoleva paragrahvi 1

Õigus → Asjaõigus
79 allalaadimist
thumbnail
80
doc

Õiguse sotsioloogia

Kultuurikontaktid võivad tuua kaasa normi ja hälbe vahekorra erisugusest mõistmisest sugenevaid konflikte. Nt homoseksuaalsus. Negatiivse skaala lõpus retsidiivne kuritegevus (sarimõrvarid jne, Tsikatilo) ­ negatiivne hälve. Ühiskonnavastane iseloom, normidega vastuolus. Rahu ajal tapmine kuritegu, sõjaajal kuritegu vastase mittetapmine. Normi ja hälbe vahekorra käsitlemisel inimkäitumise tendentsidena avalduvad asjaolud: o Normile vastavana esineb tegelikkuses teatud hulk reaalselt võimalikke toimimisviise, mis koos annavad suurema osa praktikas esinevaist toimimisaktidest. o Selliselt mõistetava normipärase käitumise ja normist hälbiva käitumise piirjooned on reaalses elus tinglikud, muutlikud. o Normipärane ja hälbiv käitumine on omavahel seotud ka selles mõttes, et üks teiseta ei oma mõtet ega pole võimalik.

Õigus → Õigus
205 allalaadimist
thumbnail
67
pdf

Õiguse Alused kordamisküsimused

normide kehtejõudu võrdselt riigisiseselt kehtestatud õigusnormidega või peavad neid isegi siseriiklike normide suhtes ülimuslikuks. 36. Mida mõistetakse õiguse vormide (õiguse allika) all ja milliseid õiguse vorme on ajaloo jooksul kasutatud? Õigusvorm (ehk õigusallikas) on õigusnormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud või tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu riik annab normile üldkohustusliku tähenduse. Õiguse ajaloolise arengu protsessis on õigusvormidena olnud kasutusel õiguslik tava (tekkis ürgühiskonna imperatiividena ja nende täitmise tagamiseks riigi sunnivahendite rakendamise. Õiguslik tava toetub rahva moraalsetele tõekspidamistele ja harjumustele, seetõttu on ta püsiv ja konservatiivne, kaitstes sageli arhailisi ja mineviku eelarvamustel rajanevadi suhteid.), juristide

Õigus → Õigus alused
282 allalaadimist
thumbnail
46
doc

Õiguse aluste kordamisküsimused

ÕIGUSE ALUSED 2011/2012 KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS 1. Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? · Avalik võim · Territoorium, millel see avalik võim kehtib · Rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Riigil on 3 põhitunnust: 1)territoorium Territooriumi moodustavad maa-ala, maapõu, õhuruum ja kui tegu on mereriigiga, siis ka territoriaalvesi. Riigi alla kuuluvad tinglikult ka selle riigi lipu all liikuvad alused ning teistes riikides asuvad saatkondade territooriumid. Riigi territooriumi määrab riigipiir, mis määrab ühtlasi ka riigi suveräänsuse ulatuse. Riigipiiri rikkumine on alati karistatav. 2)rahvas/elanikkond Rahvas moodustub kõigist antud riigi alal elavatest ja selle seadustele alluvatest isikutest. O...

Kategooriata → Uurimistöö meetodid
73 allalaadimist
thumbnail
72
doc

Eesti uusaeg (1710-1900)

otsuse täide. Nende tööväli pidevalt suurenes, pidevalt määrati juurde uusi adrakohtunikke. Adrakohtunike ametit täidavad samuti kohalikud aadlikud. Nemad võtavad endale appi nutikamaid talupoegi, kes neid aitavad. Ei ole eluaegne amet, iga kolme aasta tagant ümberkorraldused. Sillakohus ­ kohtunike üheks tähtsamaks küsimuseks oli ka teede ja sildade korrashoid. Nemad peavad tagama, et teed oleks läbitavad, vastavalt normile ehitatud. Kui mees- ja maakohtud on oma kompetentsi piiri saavutanud, siis järgmine instants Eestimaa ülemmaakohus ja Liivimaal õuekohus. Väärikam, vanem, õigusloome mõttes edasiarenenud on Eestimaa ülemmaakohus. See on sama institutsioon, mis maanõunike kolleegium (muutus ülemmaakohtuks, kui kohtutegevusega liitus kohalik kindralkuberner). Kuberneril pole alati aega kohtutöös osaleda, tihti määras kedagi endale asendajaks

Ajalugu → Ajalugu
371 allalaadimist
thumbnail
190
pdf

Õiguse üldteooria

Õige õiguse reeglid korraldavad koostööd ühiskonnas, mille lõppeesmärk on „vaba tahtega inimeste ühiskond“ (sotsiaalne ideaal) – eeskuju. 16. EEMALDUMINE ÕIGUSFILOSOOFIAST Skepitsismi õhe varjundi moodustab relativism. Gustav Radbruch (1878-1949) õpetuse aluseks „sein“ ja „sollen“ eraldmine , Georg Jellinek, Max Weber, Hans Kelsen – puhta õiguse õpetus, teravas vastuolus loodusõigusega, tipus seisab hüpoteetiline põhinorm – ei põhine ühelegi kõrgemale normile, ning on samaaegselt kehtiv norm. Eestlastest Artus- Tõeleid Kliiman – nimetab seda ürgnormiks või fundamentaalnormiks. Põhinormist tulenevad kõik positiivse õiguse normid. K samastab riiki õiguskorraga. Kõikidele posistivistidele on omane õigusfilosoofiast eemaldumine, selle asemele asetavad nad võimu kui normiloova tõelikkuse, mille suhtes filosoofia ei ole rakendatav. Õigusfilosoofia tegeleb õiguse alguse, aluse ja sisu probleemidega; positivistlik käsitlus

Õigus → Õigus
426 allalaadimist
thumbnail
192
pdf

NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT

põrandad niiskuskindla kergesti puhastatava ja desinfitseeritava materjaliga. 7.11. Laagris on noortel lubatud magada telkmajades. Telkmajade ümbert tagatakse vihmavee äravool. Telkmajades peab olema laudpõrand ja automaatselt sisselülituv kütteseade. Õhutemperatuur telgis peab vastama käesolevate nõuete punktis 7.6 toodule. 24 8. Laagri ruumide (hoonete) sisustus 8.1. Laagri ruumide kunstlik (tehis-) valgustus peab tagama kõikide ruumide normile vastava, ühtlase ja hajutatud valguse. 8.2. Kunstliku (tehis-) valgustuse valgustustiheduse minimaalväärtused peavad vastama tabelis 2 toodule. Tabel 2 Kunstliku valgustuse valgustustiheduse minimaalväärtused laagri ruumides Ruumi nimetus Minimaalne valgustustihedus Pind, mille kohta kehtib

Muu → Amet
36 allalaadimist
thumbnail
193
docx

Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt

Majutusruumis peab olema loomulik ventilatsioon (vähemalt üks avatav aken või akna osa) või seda asendav sundventilatsioon. Pesemis- ja tualettruumis ning suitsetamiskohas peab olema nõuetekohane sundventilatsioon. §7. Ventilatsioon Majutusettevõtte üldkasutatavates, majutus- ja hügieeniruumides peab olema loomulik ventilatsioon või sundventilatsioon. 20. Majutusruumis peab olema üldvalgustus ja voodi juures kohtvalgustus. 21. Kunstlik üldvalgustus peab tagama kõikides ruumides normile vastava ühtlase hajutatud valguse. Majutusruumides peab olema loomulik valgustus. Kunstliku valgustuse normväärtused peavad vastama Eestis kehtivatele sisevalgustuse eeskirjadele, minimaalse valgustustugevuse väärtused peavad seejuures vastama vähemalt alljärgnevas tabelis toodud normidele: Ruumi nimetus Minimaalne valgustustugevus Luksides Päevavalguslambid Hõõglambid

Turism → Turismiettevõtlus
114 allalaadimist
thumbnail
544
pdf

Mitmekeelne oskussuhtlus

Keelevaidlused, sh toimetamine ja hindamine Kõik argumendid põhinevad vaidlejate, mitte keele omadustel. Kui kaks pädevat emakeelekõnelejat jäävad keelendi tähenduse või õigsuse teemal veendunult eriarvamusele, saab vaidlust lahendada üksnes keeleväliste argumentidega (hääle kõvadus, positsioon, sõprade arv). Vastutust ei saa kellelegi/millelegi lükata. Kui meile ja/või meie sõpradele üks tekst ei meeldi, siis peame julgema niimoodi öeldagi, mitte delegeerima vastutust normile, normingule või teksti väidetavale vastuolule nendega. Keelekorraldus Ka autoriteetseimate keelekorraldusallikate koostajad on kõigest inimesed, kuigi keskmisest oluliselt informeeritumad, ja kuni pole leitud meetodit keelendi tähenduse või õigsuse objektiivseks mõõtmiseks, on ka nende normatiivsena esitatud seisukohad kõigest nende subjektiiv- sed arvamused, mitte objektiivne tõde keele kohta. Suhtleja vastutab oma suhtlusaktide edukuse eest ise. Kõneleja

Inimeseõpetus → Inimeseõpetus
36 allalaadimist
thumbnail
197
pdf

LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK

Eeltoodud aspektid võimaldavad konstrueerida formaalse aksioloogia, ent hinnangu juures on veel palju aspekte, nt see, kas hinnang tehti optimistliku või pessimistliku hoiakuga, rangelt enda jaoks või kollektiivi jaoks tervikuna, kontekstuaalsed asjaolud jne. D. Hume (1711­ 1776) märkis, et aksioloogilised ja deontilised väited ei ole iseenesest tõesed ega väärad. Deontilisele väitele saab tõeväärtuse omistada mingile normile tuginedes. Aksioloogilisele väitele saab tõeväärtuse omistada alles siis, kui see seotakse konkreetse subjektiga. Nt aksioloogiline lause ,,On hea, et keskmine palk tõuseb" ei kirjelda veel väidet, sest sellest ei selgu subjekt, kuigi see võib olla kontekstiga määratud. Selle lausega seotud tõene väide võiks olla nt ,,Töövõtjad peavad heaks, et keskmine palk tõuseb". Sellega seotud väär väide võiks olla nt ,,Tööandjad peavad heaks, et keskmine palk tõuseb".

Matemaatika → Matemaatika ja loogika
27 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun