Asjaolude põhjalikul muutumisel (clausula rebus sic santibus) RAHVUSVAHELISE JA SISERIIKLIKU ÕIGUSE VAHEKORD Riik ei saa rahvusvahelise kohustuse mittetäitmise õigustusena viidata oma siseõiguse normile või selle puudumisele see ei välista riikide õigust siseriikliku õigusega täpsustada rahvusvaheliste õiguste realiseerimise ja kohustusteb täitmise korda. Lahendamata on teoreetiline vaidlus rahvusvahelise ja siseõiguse ühtsuse või erinevuse teemal: monism väidab, et rahvusvaheline ja siseriiklik õigus moodustavad ühe õiguskorra, mille normid on tervikus süsteemis. dualismi järgi on need liiga erinevad süsteemid, sest
Õigusnormid ja õigussüsteem Referaat Õppeaine: Õiguse alused Sisukord SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 SOTSIAALNE REGULEERIMINE JA SOTSIAALSED NORMID.......................................4 1.1. Sotsiaalsed normid...........................................................................................................4 ÕIGUSNORM............................................................................................................................6 2.1. Liigid...............................................................................................................................6 3. ÕIGUSNORMI LOOGILINE STRUKTUUR....................................................................8 3.1. Hüpotees.............................................................................
Sätestavad ka seaduse eesmärgid ehk õiguse ideoloogia. Esineb kas seaduses endas või seaduse juures olevas seletuskirjas. 4. Kollisiooninormid normid, mis räägivad olukordade lahendamisest siis, kui on mitu normi selleks. Räägivad õige normi valimisest. Seaduste kohaldamine. 1. Mittetäielikud õigusnormid võivad olla ka: 1. seletavad seletab ja koosneb H, D, S. 2. viitavad viitavad mõnele muule normile, tema praktilisele koosseisule või õiguslikule tagajärjele. 3. kitsendavad normid, mis välistavad olukorra, kus normi abstraktset faktilist koosseisu saab laiendada nende eluliste olukordade suhtes, mille suhtes ta ei tohi kehtida. Sisuliselt keelab analoogia. Õigusnormide süsteem; õigusnorm kui süsteemi osa 1. Mitteamorfsus terviklikkus 2
on esitanud sama hageja vastu hagi samal alustel ja sama eseme suhtes , kuid millele on tekkinud uued tõendid, kas siis saab antud tsiviilasja uuesti menetleda või mitte. -9- TSIVIILKOHTUMENETLUS Samas lahendis riigikohus selgitab selgituste osas, et“ hagi aluse all tuleb mõista neid hageja osundatud asjaolusid, mille tuvastamisega hageja seob oma materiaalõiguse normile rajatud nõude“. Tsiviilkohtumenetluses peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid , millele tugineb oma nõudes või vastuväidetes, vastavalt TsMS § 230 lg 1. (Näiteks: Inkassoteenuseid pakkuv juriidiline isik on internetis temale kuuluval kodulehel üles riputanud reklaami, kus ta ostab kuni kümne aasta vanuseid nõudeid ning on sinna riputanud kalkulaatori, mille abil saab välja arvutada võimaliku summa, nõude loovutamisel sellele inkassaatorile)
JÄRELDUSED Antud teema juriidiliseks subjektiks on juriidiline isik. Juriidilise isiku objektiks on juriidilise isiku esemed, õigused, vara, sealhulgas ka kinnisvara( kui on), lepingud, põhikirjad jne Käsitletava teema juriidiliseks faktiks on juriidilise isiku asutamine, muutmine ja/või lõpetamine ning seda reguleeriv õigusnorm. Õigusnorm reguleerib juriidilise isiku õigusi ja kohustusi, näitab tingimused, mille korral tuleb käituda vastavalt normile ning sätestab juriidilise isiku karistamist, kui õigusnormi rikutakse. Tegemist on avaliku õiguse haldusõigusega ning regulatiivse ja õigustkaitsva õigusnormiga. 20 KASUTATUD KIRJANDUS Äriseadustik Elektrooniline Riigi Teataja Tsiviilseadustiku üldosa seadus Elektrooniline Riigi Teataja Karistusseadustik Elektrooniline Riigi Teataja Eesti Vabariigi põhiseadus Elektrooniline Riigi Teataja
palju erinevaid variante. Variatiivsus võib olla: · geograafiline (eri piirkondades räägitakse eri keelt dialekt ) · sotsiaalne (sotsiaalne klass - seostatakse sissetulekuga, haridusega, vanus, sugu) situatsiooniline nt stiil, formaalsus (kõik räägivad erinevates olukordades veid erinevalt). Sotsiolingvistiline liigitus lähtub keele staatusest ja funktsioonidest ühiskonnas, nt kõnelejate arvust lähtuv liigitus enamuse ja vähemuse keeleks. Riigikeel, normile vastav keel lingua franca (ühine keel); ülemaailmne lingua franca inglise k =ELF Sotsiolingvistika uurib keele ja ühiskonna vahelisi mõju-ning sõltuvussuhteid. Selle haru põhimõtteks on, et keel või teatav keelevariant on rühma või kollektiivi tunnuseks. Peamine uurimisobjekt on keele variatiivsus. Dialektne teisend- inimesest endast ja tema taustast tingitud variatiivsus. Diatüüpne teisend- sama inimese keel, mis varieerub erinevates olukordades.
hooletus) 11. Kas tegevusetus (tegevusest hoidumine) on juriidiline tegu või sündmus? Miks? Sest tegevusetu nagu tegevuski on juriidiline tegu, millega õigusnorm seostab õigussuhte tekkimise. 12. Mida tähendab õigusallikas? Tutvusta lühidalt põhiallikate (õigusaktide) liike. Õigusvorm ehk õigusallikas on õigus vormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud/tunnustatud riigi poolt, mille kaudu riik annab normile üldkohustuslik jõu ja tunnuse. Põhiallikate liike: Tavaõiguse normid(pärimuslikud käitumisreeglid) Lepingud(vabatahtlik kokkulepe kahe poole vahel) Õigusteadlaste arvamused(on muutunud õiguse ajalooliseks allikaks.need on tuntud juristide mitteametlikud kommentaarid) Pretsedendiõiguse normid Korporatiivsed normid normatiivaktid 13. Mida tähendab õigusallikas? Tutvusta lühidalt õiguse abiallikate liike.
seadusest madalama õigusliku jõuga õigusaktid peavad olema kooskõlas seadusega - Demokraatlik õigusemõistmine sõltumatu kohtu poolt ja igale isikule õigusliku kaitse tagamine Teema 3. Õiguse allikad 1) Õiguse allika mõiste ja liigid. Õigusallikas on õigusnormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud või tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu riik annab normile üldkohustusliku tähenduse. Õiguslik ehk sanktsioneeritud tava – ajaliselt esimene õigusvorm, toetub moraalsetele tõekspidamistele ja harjumustele. Õigusteadus – etendas õiguse tähendust vanas Roomas, kus mõned silmapaistvad juristid said erilise privileegi anda tsiviilvaidlustes arvamusi, mis olid kohtutele kohustuslikud.
ühendusteede pind. 13)Selgita mõistet eluruumEluruum on elamu või alaliseks elamiseks kasutatav korter. Eluruumina võib kasutada ka muud omaette ruumi, mis vastab eluruumile esitavatele nõuetele. 14)Millised on eluruumile esitatavad peamised nõuded. Ööpäevaringse viibimise võimalus; eraldi sissepääs,uste mõõdud; põranda pind, ruumi laius, kõrgus; loomulik valgustus; ventilatsioon; õhu temp., niiskus, klosett; külm vesi jne. 15)Milline on normile vastav temperatuuri vahemik eluruumides.Õhu temperatuur eluruumis peab olema optimaalne, looma inimesele hubase soojatunde ning aitama kaasa tervisliku ja nõuetekohase sisekliima tekkimisele ja püsimisele. Kaugkütte-võrgust või hoone katlamajast köetavas eluruumis ei tohi siseõhu temperatuur inimeste pikemaajalisel ruumis viibimisel olla alla 18 o C, lubatav temperatuuri ülempiir tuleb määrata Eestis kasutatavate sisekliima normide alusel.
Hälbiva käitumise sotsioloogia Tallinna Ülikool 2012 I. 1. loeng sissejuhatav loeng Hälbiva käitumise vastand on normaalne käitumine. Norm on ühiskonna poolt loodud käitumisreegel väljendab ootusi käitumise suhtes. Kui inimesed käituvad ootuste kohaselt st vastavalt mingile normile, nimetatakse neid konformseteks. Kui inimesed ei käitu ootuste kohaselt, nimetatakse neid hälbivateks. Hälbivus norme eirav käitumisviis. Normaalsus on suhteline. Iga käitumisviis võib saada erinevaid hinnanguid. Arusaamine normidest ja hälbivusest on inimeste kollektiivse tegevuse tulemus. Émile Durkheim: miski pole iseenesest paha, vale ega hälbiv sotsiaalset käitumist tuleb tõlgendada kontekstist lähtuvalt. Seega on see sotsiaalsest konstrueeritud. Hälbivus on suhteline
πD p/min SI ühikutes (p/s): n = 60 * 1000v πD p/s Lõikekiirust, mille korral valmisdetailide omahind on vähim, nime tatakse ökonoomseks lõikekiiruseks vök. Sellele lõikekiirusele vastav lõikeriista püsivusaeg on ökonoomne püsivusaeg Tök (vt. tabel). Lõikeriista otstarbekas kasutamine seisneb sellise lõikerežiimi valikus, mille korral lõikeriist peab vastu normile vastava ökonoomse püsivusaja . Tabel Treimise tähtis seaduspärasus : Muutumatu püsivuse korral lõikekii- ruse tõstmiseks või muutumatu lõikekiiruse korral püsivuse tõstmi- seks tuleb suurendada lõikesügavust ja vastavalt vähendada ette- nihet. 19 METALLILÕIKAMISE PÕHILISED SEADUSPÄRASUSED TREIMISEL TERA KULUMINE JA PÜSIVUS
2002). Normaalseks peetakse seda, mida kohatakse kõige enam ja ebanormaalseks peetakse kõike seda, mida näeb harva. Kusjuures ebanormaalne määr võrdub harvaesinevate määradega. See kujundab siiani ühiskonna arvamust, mis toob kaasa negatiivse hinnangu nende suhtes, kes kuuluvad seksuaalvähemustesse - "need inimesed, kes rahuldavad end teisiti kui enamus inimesi". Ei ole võimalik anda väga täpset määratlust seksuaalsele normile. Kuigi normide raamidest väljumist taunitakse ühiskonnas ( 2012). Võimatu täpselt öelda, mida tähendab seksuaalne norm, sest aeg muutub ja muutuvad normid ja nendesse suhtumine. Viimasel ajal käituvad noored vabalt, nende seksuaalelu on rohkem vaba kui nende vanemate oma. See on nii, aga isegi praegu peetakse seda ebanormaalseks. Ühiskond arutab seda aktiivselt ja mõistab hukka. 11
Ühe inimese CO2 tootlus tunnis 15 ppm CO2 sisaldus välisõhus 400 ppm Inimeste arv 26 tk Tunni pikkus 1 h Leida kui suur on ruumi CO2 sisaldus 1 tunni möödudes klassiruumis, kui tunni alguses oli CO2 sisaldus ruumis 550 ppm-i. Üks inimene toodab tunnis 15 ppm-i CO2-te. Ruumis oli 26 inimest. Hinda tulemuse vastavust II sisekliima klassi normile, kui välisõhu CO2 sisaldus on 400 ppm-i. Valem: CO2 siseõhus = CO2 välisõhus + CO2 inimeste poolt tekitatud Lahendus: Kuna tunni alguses oli CO2 sisaldus 550 ppm, siis see sisaldab juba ka välisõhu CO2-te. Seega tunni lõpus oli CO2 sisaldus klassiruumis järgmine: CO2= 550 + 15 * 26 * 1 = 940 ppm KUNA STANDARDIS ON VÄLJA TOOD AINULT INIMESTE POOLT TEKITATUD CO2 SISALDUS, on tulemus: 940 400 = 540 ppm-i.
Asjaolude põhjalikul muutumisel (clausula rebus sic santibus) 14 III TEEMA RAHVUSVAHELISE JA SISERIIKLIKU ÕIGUSE VAHEKORD § 1. Riigisisese õiguse seisund rahvusvahelises õiguses Riik ei saa rahvusvahelise kohustuse mittetäitmise õigustusena viidata oma siseõiguse normile või selle puudumisele – see ei välista riikide õigust siseriikliku õigusega täpsustada rahvusvaheliste õiguste realiseerimise ja kohustuste täitmise korda. Lahendamata on teoreetiline vaidlus rahvusvahelise ja siseõiguse ühtsuse või erinevuse teemal: monism väidab, et rahvusvaheline ja siseriiklik õigus moodustavad ühe õiguskorra, mille normid on tervikus süsteemis. dualismi järgi on need liiga erinevad süsteemid, sest
ennustuslik väärtus. Intelligentsustest on intelligentsuse hindamiseks määratud sõnalis-tegevuslik ülesannete kogum. Testimise tulemusi analüüsides teisendatakse lahenduste eest saadud nn toorpunktid (raw scores) ühtsesse mõõdusüsteemi, nt. intelligentsuskvootidesks (Intelligence Quotient) ehk IQ-ühikuiks. IQ on intelligentsusvanuse ja eluvanuse (tegeliku vanuse) jagatis, korrutatud 100-ga. Intellligentsusvanus näitab, kas isiku vaimne tase vastab vanuseastme normile (normiks peetakse ülesandeid, millega enamik mingis vanuses isikuid toime tuleb) või on sellest kõrgem või madalam. Normaalne IQ on 100, praktiliselt peetakse normaalseks vahemikku 90110. IQ alla 70 tähendab debiilsust, üle 130 erakordselt kõrget taset. EE, 3. kd, lk. 649 (1988) Intelligentsuskvoot IQ. Binet eeldas, et intelligentsus areneb aastatega kuni inimese küpsemiseni. Seepärast ei
muudetakse mitmeastmeliselt triglütseriidideks ehk varurasvaks, eriti rasvkoe tagavaraks. 4. Maksas ja lihastes aktiveeritakse ensüüm, mille mõjul glükoos muutub glükogeeniks maksas ja lihastes. Glükoos pannakse tagavaraks glükogeenina. 5. Aminohapete transportvalkude toimel rakku viidud aminohapetest sünteesitakse uusi valke, eriti lihaskoes. 6. Kui glükoos tase hakkab lähenema normile, väheneb ka insuliini produktsioon. 7. Vere glükoosisiladuse langus alla normi on hüpoglükeemia, üle normi on hüperglükeemia. Hüpoglükeemia: · Et vältida hüpoglükeemia teket, jääb insuliini produktiooni langusest üksi väheks, vaid hüpoglükeemia vältimiseks hakkavad kõhunäärme A rakud produtseerima insuliini vastandtoimega hormooni- glükagoon. · Glükagooni mõjul piduradakse nende ensüümide aktiivsust, mida insuliin stimuleeris.
5 vajadus leida oma isiklik õnn või eneseteostus. Nii eetiline egoism kui utilitarism on teleoloogilised teooriad (vrd: kreeka keeles telos = lõpp või eesmärk). Tagajärje-eetika: Õige ja väära eetilise valiku mõõdupuuks on nende valikute võrreldavad tagajärjed: õige on see valik, millel parimad tagajärjed. Normatiivne ehk reeglipärane eetika: Õige ja väära eetilise valiku mõõdupuuks on teatud printsiibile või normile vastavus ehk reeglipärasus, ja seda sõltumata valiku tagajärgedest. Normatiivne eetika: haru, mis püüab konstrueerida üldisi teoreetilisi alusraame normatiivsetele küsimustele vastamiseks, sealhulgas näiteks järjestada ja korrastada fundamentaalseid moraaliprintsiipe. Normatiivse eetika valda kuuluvad ka konkreetse iseloomuga normatiivsed küsimused, nt kuidas suhtuda aborti, eutanaasiasse, loomkatsetesse, surmanuhtlusse (s.t. rakenduseetika või praktilise eetika küsimused).
õigusnormidega või peavad neid siseriiklike normide suhtes ülimuslikeks. Küsimused lk.77. "Õiguse vormid ehk allikad": 1.Mida mõistetakse õiguse vormide (õiguse allika) all ja milliseid õiguse vorme on ajaloo jooksul kasutatud? Õigusvorm ehk õigusallikas on õigusnormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud või tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu riik annab normile üldkohustusliku tähenduse. Õiguse ajaloolise arengu protsessis on olnud õigusvormina kasutusel õiguslik tava, juristide arvamus, kohtu- ja haldus-pretsedent, leping, normatiivne ehk õigusloov akt, rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja Euroopa Liidu õigusaktid.. 2.Missugune on Euroopa Liidu õigussüsteem? Euroopa Liidul on oma iseseisev õigussüsteem, milles eristatakse esmast ja teisest õigust. Esmane õigus moodustub
· Areaalne (kasutuspiirkond ja kontaktid). Keeled on üksteist mõjutanud (nt Läänemere keelte ala). Prantsuse keele tekkimine: Roomlased vallutasid Gallias ja oli roomlaste ülemvõim. Enne räägiti seal galli keelt ja siis hakkasid kohalikud kasutama vulgaarladina keelt. Ja protsessi tulemuseks on prantsuse keel. [galli keel =substraat; ladina keel prantsuse keele adstraat; prantsuse keel = superstraat] · Sotsiolingvistiline (kasutus ja staatus ühiskonnas). Näiteks, kas riigil on normile vastav riigikeel; enamuskeelvähemuskeel. Näiteks Aafrikas elab ühes riigis umbes 100 eri keele kasutajaid, ent riigikeeleks võib seal olla hoopis prantsuse keel või inglise keel. Mõtle muusikalile/filmile ,,Minu veetlev leedi" · Tüpoloogiline (keele struktuuri ja sõnavara omadused) tüpoloogiliste jaotuste aluseks võivad olla grammatilised elemendid, nt sõnajärg (see on kõige levinum ja seda uurivad keeleteadlased esimesena), aga ka häälikud
avalik õigus on see, mis on seotud riigiga, eraõigus on see, mis on seotud üksiku kasuga Eraõigus jaguneb: tsiviil-, kaubandus-, majandusõigus Avalik õigus jaguneb: rahvusvaheline, riigi-, kiriku-, haldus-, kriminaal-, protsessi-, finantsõigus. 7. Kirjelda õigusallikaid ajalooliselt. Õigusvorm ehk õigusallikas on õigus vormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud/tunnustatud riigi poolt, mille kaudu riik annab normile üldkohustuslik jõu ja tunnuse. Ajalooliselt on olnud õigusvormidena kasutusel õiguslik tava, juristide arvamus, kohtu- ja halduspretsedent, leping ja normatiivne akt. Kõige vanem õigusallika son TAVA.- Õiguseks muutunud tava. Tavaõigus tekkis pika ajaperioodi jooksul teatud inimkoosluse enda sees. Ühiskond oli milleski olulises kokku leppinud ja sellest kokkuleppest peeti ka kinni. Samuti oli õigus see, mida kolmas ja sõltumatu osapool otsustas
muutub regulaarseks. Arengu aluseks on situatsiooni täpsem analüüs, mis sisaldab ka mittetajutavaid seoseid või funktsiooni kirjeldust. Neologismide puhul on valdavalt tegemist eksimustega keelenormi vastu. Eesti lapsed moodustavad sel etapil hulgaliselt liitsõnu. Tuletise tähendust selgitades nimetab laps situatsiooni olulisis tunnuseid ja vastava objekti. 3.etapp - 5,6-7,6 a. ja osaliselt edaspidi. Aktiivne sõnaloomeperiood jõuab lõpule. Tuletiste moodustamine läheneb normile, eksimuste arv väheneb. Üksikuid uudissõnu ja sõnatuletisi kasutatakse harva, kas vajaliku sõna puudumisel või võõrsõna puhul. Koolieelses eas on uudissõnade esinemine loomulik ja positiivne nähtus. Hälviklapsed selles eas enamsti uudissõnu ei moodusta. Uudissõnade ilmnemine vanemas eekoolieas või koolis viitab kõne arengu maahajäämusele.
õppima. Sotsialiseerumine on eluaegne protsess, mille käigus inimene omandab kultuuri. Sotsialiseerumise kaudu õpivad inimesed kultuurinorme, samuti konkreetseid rolle, mida neil tuleb elu jooksul omandada. 12. HSlbiv kSitumine, selle sotsiaalsed funktsioonid. Normidest kõrvalekaldumist nimetatakse deviantseks käitumiseks. Igasuguste normide kehtestamisega kaasneb automaatselt ka selle määratlemine, mis ei ole aktsepteeritav, mis ei vasta normile. Normid varieeruvad suuresti kultuuriti, samuti ajalooliselt. Teatud käitumisnormide kehtestamine sõltub sellest, kui suur on normi toetajate võim ühiskonnas. Oluline on tähele panna, et ükski käitumine või idee ei eksisteeri oma olemuselt hea/halvana. See, mida hakatakse nimetama normaalseks/ebanormaalseks on sõltub suuresti tõlgendamisest, ajaloolisest kontekstist, normi pooldajate võimupositsioonist. Deviantsuse sotsiaalsed funktsioonid
ajal ja asukohamaa karistusseadusest. 4. Dispositsiooni mõiste ja liigid Õigusnormi dispositsioon on õigusnormi osa, mis näitab, kuidas peab käituma subjekt hüpoteesi tingimuse olemasolul Õigusnorm on inimeste käitumist reguleeriv käsk või keeld, mis peab vastama kolmele küsimusele: 1. Peab näitama, millised on õigused ja kohustused, mis subjektil tekivad, ehk milline on subjektilt nõutav käitumine. 2. Peab näitama tingimused, mille korral tuleb käituda vastavalt normile. 3. Milline on riiklik sund, mida rakendatakse normi rikkumisel. Vastavalt sellele õigusnormi loogilisele struktuurile eristatakse kolme elementi: hüpotees, dispositsioon ja sanktsioon. Täpsemalt: Hüpotees näitab elulisi asjaolusid, millele õiguslooja on andnud õigusliku tähenduse Dispositsioon näitab vajaliku käitumise ja sisaldab subjektide õigused ja kohustused
austamine 5. õigusele rajaneva seaduse ülimuslikkuse nõude elluviimine 6. seaduslikkuse põhimõtte realiseerimine riigiorganite, ametiisikute ja kodanike käitumises, nende käitumise vastavus õigusnormide nõuetele 7. demokraatlik õigusemõistmine sõltumatu kohtu poolt 14. Õiguse allika mõiste ja liigid. Õigusvorm ehk õigusallikas õigusnormi väljendamise viis mis on kasutusele võetud riigi poolt ja mille kaudu riik annab normile üldkohustusliku tähenduse. · Õiguslik ehk sanktsioneeritud tava vanim, tavaõigus. Moraalsed tõekspidamised ja harjumused, püsiv. Asenduvad aegamisi õigusnormidega. · Õigusteadus (juristide arvamus) etendas õiguse tähendust vanas Roomas. · Kohtu- ja halduspretsedent üldine reegel, õiguvormina kasutatakse kui riik omistab kohtulahendile või haldusorgani poolt tehtud otsusele järgmiste
2. Teisene õigus – EU määrus, direktiiv, otsused, soovitused ja arvamused. Euroopa parlamendi määrused on otse kohaldatavad. ÕIGUSE VORMID EHK ALLIKAD Õigusvormi mõiste ja liigid. Õigusnorm on mõtteline käsk või keeld, väljendatud kindlas vormis, et oleks arusaadav adressaatidele. Õiguse (väljendamise) vorm ehk allikas – õigusnormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud või tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu riik annab normile üldkohustusliku tähenduse. Õiguse allikatena on kasutusel: 1. Õiguslik ehk sanktsioneeritud tava – vanim õigusvorm. tekkis riigi ja õiguse algperioodil selliselt, et riik võttis kasutusele tavanormid, andes tavanormile õiguse tähenduse. Tavaõigus on konservatiivne ja sureb kiiresti arenevates riikides välja. 2. Õigusteadus (juristide arvamus) – etendas tähtsat osa 2.-3. saj, kus mõned silmapaistvad
· Mittetäielikud õigusnormid toovad kaasa õigusliku tagajärje koos täielike õigusnormidega. · Täielikud õigusnormid toovad kaasa vahetult õigusliku tagajärje. H+D H+S · Mittetäelikud õigusnormid on õiguslausena igati korrektsed. Mittetäielikud õigusnormid · Konstitutsiooniline (PS §2) · Definitiivne (KarS §3 lg1) · Deklaratiivne (Hasartmänguseadus §1 lg1) · Kollisiooninorm · Seletavad teatud mõttes analoog definitiivsele normile. (Riigikogu valimiste seadus §1 lg3) · Viitavad sisaldavad viite kas hüpoteesile või dispositsioonile. (Perekonnaseadus §180 lg2) Võib rääkida nn otsesest viitest ja blanketsest viitest. Otsene viitamine on võte, kus normitekst viitab mõnele samas õigusaktis olevale normile. Blanketne esitamisviis on võte, kus normitekst viitab mõnes teises õigusabis olevale normile.
Kui Eesti seadused või muud aktid on vastuolus Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepingutega, kohaldatakse välislepingu sätteid 3. Õiguse vormid ehk allikad 1. Mida mõistetakse õiguse vormide (õiguse allika) all ja milliseid õiguse vorme on ajaloo jooksul kasutatud? 5 Triinu Hansalu TTÜ 2008 Õigusvorm ehk õigusallikas on õigus vormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud/tunnustatud riigi poolt, mille kaudu riik annab normile üldkohustuslik jõu ja tnnuse. Ajaloos on olnud mitmeid õiguse väljendamise vorme ehk õiguse allikaid. Niisuguste õigusallikatena on olnud kasutusel: A)Õiguslike sanktsioneeritud tava tekkis riigi ja õiguse algperioodil selliselt, et riik võttis kasutusele tava normid ja andis tava normidele õiguse tähenduse. Riik hakkas tavade täitmist tagama riikliku sunnijõuga, st ta andis tavade riikliku sanktsiooni. Oma kogumis moodustavad tavaõiguse.
välistavaid asjaolusid. Nende puudumisel on isiku tegevus süüline ja isik vastutab süüteo kooseisule vastava, õigusvastase teo, süülises toimepanemises. Kaasusnäite ( vt. lk ) analüüs süü tasandil ja lõppjäreldus: Süü A oli teo toimepanemise ajal üle 14 aasta vana, sai aru oma teo keelatusest ja oli võimeline oma käitumist vastavalt sellle juhtima. A oli süüvõimeline. A- käitumises ei ole tegu eksimusega teo keelatuses, sest isik oli või pidi oelema normile orienteeritud ja suutma normi järgida.Samuti puudub süüd välistava asjaoluna vabatahtlik loobumine, sest tegu on tahtlikult lõpuni viidud tegevusdeliktiga. Seega on A teo toimepanemises süüdi 48 sealsamas 88 Järeldus : A tegevus, mis seisnes võõra vallasasja äravõtmises, selle ebaseadusliku omandamise eesmärgil on koosseisupärane, õigusvastane ja A on teo toimepanemises süüdi. A vastutab KarS prg 199 ettenähtud süüteo toimepanemise eest.
dokumendihaldussüsteemis loodud dokument allkirjastatakse paberkandjal, vastutab dokumendi sisestaja või looja digitaalse teksti ja paberkandjal allkirjastatud dokumendi sisu samasuse eest. 2. peatükk DOKUMENTIDE VORMISTAMISE NÕUDED 1. jagu Üldnõuded dokumentidele ja dokumendiplankidele § 10. Üldnõuded dokumentidele (2) Dokumendi tekst peab olema täpne, keelelt ja stiililt korrektne, üheselt arusaadav ja võimalikult lühike. (3) Eestikeelne dokument peab vastama eesti kirjakeele normile. (4) Dokumendi vormistamisel ja teabekandja valikul tuleb lähtuda: 1) dokumendi liigist; 2) sarjast, kuhu dokument kuulub, ja säilitustähtajast; 3) nõudest tagada dokumendi ja tema tõestusväärtuse säilimine säilitustähtaja jooksul; 4) võimalusest dokument nõuetekohaselt arhiveerida. (7) Kui dokument vormistatakse nii paberkandjal kui ka digitaalselt, tagatakse nende sisu samasus. § 11. Dokumendiplangile vormistatavad dokumendid (1) Dokumendiplankidele vormistatakse üldjuhul:
http://www.scribd.com/doc/38934592/Kogu-Konspekt http://www.scribd.com/doc/22206726/RIIGIOIGUS-konspekt Õiguse entsüklopeedia eksami küsimused. Õigusriigi tunnused riigi allutatus õigusele, kodanik ja riik on võrdsed õigusobjektid, seaduse ülimuslikkus, õigusloome demokraatlik iseloom (seadusloome parlamendi kaudu), seaduslikkuse austamine (kõik täidavad täpselt ja kõrvalekaldumatult õigusnorme), kindel õiguskord (kord, mis vastab seaduslikkusele). Positiivne ja ülipositiivne õigus. Positiivne õigus on inimeste poolt loodud õigusnormid. Õigusnormi kehtivus sõltub üksnes legitiimsest kehtestamisest. Ülipositiivne õigus ehk ka loome- või mõistuseõigus põhineb jumalikul ilmutuse, inimloomusel või mõistusel. Nähakse ülimat korda. Tegu on põhinormidega, mis vastavad inimese loomusele. Õigusnorme, mida ei saa kellegi tahte või kokkuleppega muuta. Nt vabadus, elu, omand, perekond või usk. Õiguse allikad. Selleks, et õigusnorm oleks täide...
24. Mis on eetiline absolutism, subjektivism, objektivism, pluralism, monism? Eetiline absolutism väidab, et on olenas üleskaalumatud moraalipõhimõtted, mida ei tohi kunagi rikkuda, need on eranditeta kehtivad. Eetiline subjektivism väidab, et moraalinormid sõltuvad indiviidist. Pluralism on teooria, mille järgi on fundamentaalseid moraalinorme rohkem kui üks. FLFI.02.003 Eetika alused Monism on teooria, mille järgi kõik moraalinormid on tagasiviidavad ühele üldisele normile (utilitarism). 25. Too näide pluralistliku objektivismi kohta! Jumaliku käsu teooria, loomuseaduse teooria. 26. Mis on prima facie printsiibid? Prima facie printsiibid on üleskaalutavad. Nad on kaalutlused, mis juhivad meie tegusid ja alati kui nad omavahel kokku põrkavad, tuleb neid kõrvutada ja otsustada, milline printsiip antud olukorras teise üles kaalub. 27. Kuidas on hea elu temaatika seotud moraaliga?
Õigusnormi ülesanne: anda küllaldaselt üldised ja kättesaadavad mõistetavad käitumisreeglid, mille alusel kodanikud ja kohtunikud minimaalselt pingutades võiksid määratleda, millisel viisil probleem lahendada. Õigusnormide liigid õigusliku reguleerimise eesmärgi järgi: 1) regulatiivsed määravad õigusi ja kohustusi; 2) õigustkaitsvad näevad ette juriidilise vastutuse õigusrikkumise eest. Loogiline struktuur: 1) tingimused, mille olemasolul tuleb käituda vastavalt normile (hüpotees); 2) subjektile lubatud, keelatud või kohustatud käitumise (ehk õigused ja kohustused, mis subjektil tekivad) (dispositsioon); 3) normi rikkuja suhtes kohaldatava mõjutusvahendi (sanktsioon). 3. Ajaloolised õiguse allikad, nende lühiiseloomustus. Eesti õiguse allikad. 1) Tavaõigus- tekkis pika ajaperioodi jooksul teatud inimkoosluse sees. Ühiskond oli milleski kokkuleppele jõudnud ja sellest kokkuleppest peeti ka kinni. Kohtupidamine.
24. Mis on eetiline absolutism, subjektivism, objektivism, pluralism, monism? Eetiline absolutism väidab, et on olenas üleskaalumatud moraalipõhimõtted, mida ei tohi kunagi rikkuda, need on eranditeta kehtivad. Eetiline subjektivism väidab, et moraalinormid sõltuvad indiviidist. Pluralism on teooria, mille järgi on fundamentaalseid moraalinorme rohkem kui üks. FLFI.02.003 Eetika alused Monism on teooria, mille järgi kõik moraalinormid on tagasiviidavad ühele üldisele normile (utilitarism). 25. Too näide pluralistliku objektivismi kohta! Jumaliku käsu teooria, loomuseaduse teooria. 26. Mis on prima facie printsiibid? Prima facie printsiibid on üleskaalutavad. Nad on kaalutlused, mis juhivad meie tegusid ja alati kui nad omavahel kokku põrkavad, tuleb neid kõrvutada ja otsustada, milline printsiip antud olukorras teise üles kaalub. 27. Kuidas on hea elu temaatika seotud moraaliga?
organisatsioonid; 2) rahvusvahelise õiguse normide jaoks ei ole ühtset seadusandjat, selle norme loovad suhetest osavõtjad ise kokkulepete sõlmimise teel; 3) põhiliseks õigusallikaks on lepingud ja tavad; 4) puudub tsentraliseeritud sunniaparaat õiguse täitmise tagamiseks. Õigusvormi mõiste ja liigid. Õigusvorm (ehk õigusallikas) on õigusnormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud või tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu riik annab normile üldkohustusliku tähenduse. Õiguse ajaloolise arengu protsessis on õigusvormidena olnud kasutusel õiguslik tava, juristide arvamus, kohtu- ja halduspretsedent, leping ja normatiivne akt. 1) Õiguslik ehk sanktsioneeritud tava oli ajaliselt esimeseks ja seega vanimaks õigusvormiks. 2) Õigusteadus (juristide arvamus) etendas õiguse tähendust teatud ajalooperioodil (2.-3. saj) vanas Roomas, kus mõned silmapaistvad juristid said erilise privileegi anda tsiviilvaidlustes arvamusi, olid
loomusel. Selle on kujundanud üleüldise õigluse ja headuse idee ja see peab olema inimse loodud õiguskorra mastaabiks. just sellele doktriinile toetudes volitasid monarhid loomuõiguslasi tegelema kodifikatsioonidega. Preisimaal, prantsusmaal ja austrias sünnivadki suured kodifikatsioonid, mis on loomuõiguse ideedest kantud – Preis üldine maaõigus, prantsuse tsiviilseadustik ehk Code Civil. Õigusnorm hakkas omandama sotsiaalsele normile omaseid ja tradistioonilisist tunnuseid. Tegelikult on loomuõigusel erinevatel ajastutel palju erinevaid käsitlusi olnud: 1) Antiikaja loomuõigus – Loodussüteem oli esikohal. Levis muutumatuse idee – kõik tõde, õige ja hea oli muutumatu, nii ka seadus. Lisaks rõhutas Aristoteles eesmärgipärasust ehk teleoloogilisust. Looduse seadused olid ideaalsed ja igavesed, inimese omad mitte. Inimkond püüdleb täiuslikkuse kui eesmärgi poole. Oluline on õiged teadmised
Saadakse mitmesuguste lihtväetiste segamisel. Toodetakse põhiliselt individuaalaedadele, ka põldudele. Väetisesegu on oma olemuselt mehaaniliselt kokku segatud erinevate väetiste segu. Omane on isesorteerumine peened graanulid vajuvad põhja, suured jäävad peale. Ühes graanulis ei ole koos kõik elemendid, mistõttu väetamine ei pruugi olla ühtlane. On tehtud nn. voolavustest külvik on häälestatud ühele kindlale normile ja külvatud on erinevatest kottidest pärit mehhanilist segu. Erinevus tuli kuni 176 kg/ha ehk 42 kg N/ha kohta. Kõiki väetisis ei tohi omavahel kokku segada, et ei esineks toitainete kadusid või halveneks nende füüsikalised omadused. Nt. ammooniaaki sisaldavate väetiste ja lubiväetiste kokkusegamisel ammoniaak lendub. Kokku ei sobi ka lubiväetis ja superfosfaat, kuna aluselises keskkonnas on 16
tervishoiu seisukorra tõstamiseks ette võtta. § 14. Kooliarstid valvavad kooli sisseseade, asjade ja õpeabinõude tervishoidliku seisukorra järele (lauad, tahvlid, laste einenõud, joogivee nõud jne.); nad peavad hoolt kandma, et need asjad tervishoiu nõuetele vastaksid. § 15. Kooliarstid vaatavad ja mõõdavad kõik kooli tarvituseks valmistatud koolipingid läbi ja annavad oma otsuse selle kohta, kas nad tervishoidlikule normile ja ülesandele vastavad. § 16. Kooliarstid valvavad koolikäikudel selle järele, et jõusolevad üleüldis-tervishoidlikud kui ka koolide kohta käivad tervishoidlikud määrused korralikult täidetaks. § 17. Kooliarstid peavad selgusele jõudma, missugust mõju iga nende alla kuuluva kooli ruumid, sissesead, õpetundide jaotus ja ülelüldse kogu kooli õhkkond kasvandikkude tervise seisukorra peale avaldavad. § 18
Samuti peab isik teadma, miks üldse otsustus tema kohta tehti see peab tulenema haldusakti põhjendusest. Haldusakti kohustuslikud osad Haldusakt koosneb järgmistest osadest: motivatsioon ehk põhjendus; resolutiivosa ehk haldusaktiga kindlaksmääratavaid õigusi ja kohustusi sisaldav osa; vaidlustamisviide; haldusakti muud kohustuslikud andmed. Põhjendus koosneb kahest osast: haldusakti andmise õiguslik alus, st viide õigusakti normile, mis lubab otsustuse teha. haldusakti andmise faktiline alus ehk kirjeldus tegeliku elu asjaoludest, mis on tinginud haldusakti andmise. Kui haldusakt on antud kaalutlusõiguse aluse, tuleb põhjenduses nimetada kaalutlused, millest haldusorgan on akti andes lähtunud. Resolutiivosa Haldusakt peab olema selge ja üheselt mõistetav".Isikule peab olema üheselt arusaadav, mida on riik tema kohta otsustanud ning millised õigused ja kohustused sellest tulenevad. Vaidlustamisviide
moraalinormid, mis ei sõltu kultuurilisest või individuaalsest heakskiidust. · Kas selliseid norme on üks või mitu? Kas neid norme tohib teatud tingimustel siiski eirata? Mis on nende normide sisu? Monism vs pluralism · Kas fundamentaalseid moraalinorme on üks või mitu? · Teooria on monistlik , kui see väidab: kõik moraalinormid on tagasiviidavad ühele ainsale üldisele normile. Nt utilitarism. · Teooria on pluralistlik , kui see väidab: fundamentaalseid moraalinorme on rohkem kui üks. Absolutism · Kas fundamentaalseid moraalinorme tohib mõnikord eirata? · Teooria on absolutistlik , kui see väidab: on olemas moraalipõhimõtteid, mida ei tohi mitte kunagi rikkuda. Need on üleskaalumatud ning kehtivad eranditeta. Näide: A: Oma lubadustest tuleb kinni pidada.
rakendamisega. Sellised aktid on tavaliselt organisatsioonilise iseloomuga aktid (valimiste väljakuulutamine). Kui tegemist on juriidilise vaidlusega, siis õiguse rakendamise akt piiritleb kahe subjekti omavahelised õigused ja nende kohustused. Sellele lähedase iseloomuga on õiguse rakendamise akt karistuse määramisel. Siit tulenevalt eristatakse vastavalt reguleeritavale suhtele ja rakendatavale normile: 1) Regulatiivsed aktid on sellised, mis määravad kindlaks inimeste õigused ja kohustused seoses nende õiguspärase käitumisega 2) Jurisdiktsioonilisi akte - on sellised õiguse rakendamise aktid, mis seonduvad inimeste õigusvastase käitumisega, sisaldavad mingi käitumise kohustuse või määravad karistuse. Õiguse rakendamise akte võib liigitada vastavalt riigiorganitele, kes neid kehtestavad: 1) Riigi võimuorganite aktid a. Kõrgemate
Melius est reprehendant nos grammatici quam non intelligant populi- pigem grammatikute kui rahva pahameel Peregrinatio Aetheriae ad loca sancta (4. 5. saj.)- Hisp nunna palverännakute kirjeldused Ajaloolised teosed: Grégoire de Tours Historia Francorum (6. saj.), Merovingide ajastu kroonikad Fredegarius (7. saj.), anonüümsete kroonikate kogu c) Grammatikad, esimesed grammatikad keskenduvad normile Varro De lingua latina (1. saj. e. Kr.) Quintilianus Institutio oratoria (1. saj. p. Kr.) Aelius Donatus Ars grammatica Ars minor, Ars maior (4. saj.) Priscianus Institutiones gramamticae (6. saj.) Appendix Probi (3. 4. saj.)- 227 sõna seletus, hea ja halva sõnaksutuse näited d) Glossariumid, glosside kogu, märkused, mis kirjutati käsikirjadesse, seletava sõnaraamatu eelkäijad Reichenau glossarium (8. 9. saj.)- Piiblitõlke Vulgata sõnade seletused
Sotsiaalsed normid väljendavad ühiskondlikku tahet ja reguleerivad ühiskondlikke suhteid (suhteid inimeste vahel). Sotsiaalne norm käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimeste tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks kogu ühiskonna või konkreetse sootsiumi huvides. Sotsiaalne norm eeskätt sotsiaalne kohustus. Kohustus normis inimene peab käituma teatud viisil, sooritama mingi teo. Tegu tegevus või tegevusetus. Käitumise vastavust normile hinnatakse teo ja tagajärje ühtsuses: kas see tegu, mis põhjustas just selle tagajärje, vastas sotsiaalse normi reeglile ehk mallile. Sotsiaalse normi põhitunnused: 1) käitumist motiveeriv toime käitumiseeskiri, mis mõjutab inimeste tahet ja motiveerib inimest valima normis prognoositud reegli kohaselt; 2) kohustus inimene allutab oma käitumise normi eeskirjale (väline autoriteet);
vältel. · (3) Ehitise ja selle osa vastavus olulistele tuleohutusnõuetele loetakse tõendatuks, kui on arvestatud tulekahju puhkemise korral võimalikku inimeste evakuatsiooni ja varakahjude minimeerimist ning tulekahjuga seotud võimalikku kahju avalikkusele, sealhulgas keskkonnale ning kui: 1) ehitis ja selle osa vastavad käesoleva määrusega ettenähtud piirväärtustele või 2) ehitis ja selle osa vastavad asjakohasele tehnilisele normile või 3) ehitis ja selle osa vastavad asjakohasele standardile või 4) arvutuslikul, analüütilisel või muul usaldusväärsel viisil on tõestatud ehitise vastavus olulistele tuleohutusnõuetele, kusjuures on arvestatud tulekahju võimaliku puhkemise ja kustutamisega. · (4) Asjakohaseks tehniliseks normiks ja standardiks käesoleva määruse tähenduses loetakse tehniline norm või standard, mille järgimine tagab oluliste
Romaani-germaani e. kontinentaalõiguse perekond ehk Mandri-Euroopa ehk Saksa- Rooma, kirjapandud seaduslikud aktid, nt Eesti Anglo-ameerika e. üldise õiguse (common law) perekond käsitlevad kohtupretsedente minevikust, nt USA UK Islami seosed religioossete teoste/normidega 4. Õiguse vormi (õiguse allika) mõiste. Õigusvorm (ehk õigusallikas)on õigusnormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud või tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu riik annab normile üldkohustusliku tähenduse. 5. Õiguse väljendusvormid. Õiguse väljendusvormid jagunevad kuueks: ·Õiguslik ehk sanktsioneeritud tava tavaõigus toetub rahva moraalsetele tõekspidamistele ja harjumustele, konservatiivse kaitsja ·Õigusteadus juristide õigusalastel seisukohtadel oli seaduse jõud ja viidati kui õigusaktidele ·Kohtu- ja halduspretsedent kohtupretsedentide lahendustele omistatud jõud
b)sekundaarne e. teisene. - Milliseid akte võivad Euroopa Liidu organistasiioonid vastu võtta Et rahvusvahelisest õigusest aru saada, peab kõigepealt aru saama siseriiklikust õiguskorrast. Rahvusvaheline õigus kehtib sõltumata riigipiiridest. Rahvusvahelist õigust ei tohi segi ajada rahvusvahelise eraõigusega. Rahvusvaheline õigus= rahvusvaheline avalik õigus. Rahvusvaheline eraõigus = siseriiklik eraõigus. Rahvusvaheline õigus on õigus normile üldtunnustatud õiguspõhimõtete ja tavade süsteem, mis reguleerib suveräänsete riikide ja teiste rahvusvaheliste subjektide omavahelisi suhteid. Rahvusvahelise õiguse jaoks ei kehti keskset täitmisvõimu. Euroopa Liidu õigus- formaalselt oleme vastu võetud Euroopa liitu 1. maist 2004. Rahu tagamise vajadus. Supranatsionaalsuse või siis riigi ülesuse idee Vaba kaubandus, transport piiranguteta liikuda. Teatud vastukaal nii Ameerikale kui ka Venemaale.
KORDAMISKÜSIMUSED I KONTOLLTÖÖKS 1. Õiguse tekkimine. Riigi mõiste. Õiguse seos riigiga. Õiguse seos poliitikaga. Õiguse seos majandusega. Vastus: Õiguse tekkimine - riigi tekkimine tekitas ühiskonnas vajaduse uute juhtimis suheteni, mis vajasid ka uusi norme. Tekkisid kahel viisil:“Riik aksepteeris tavasi,mis talle sobisid ja nõudis nende täitmist, luues nii tavaõiguse“ või riik alustas ise sisuliselt uute normide loomist ja kehtestamist(riigi õiguse loomine). Riigi mõiste - riik on erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu.’avalik võim ’territoorium ’rahvas Õiguse seos riigiga- Õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus, riigi poliitika teostamise vahend. Õiguse seos poliitikaga - Õigus tekib poliitilise tegevuse protsessis ja leiab väljenduse riigi poolt aktsepteeritud kujul, üldjuhul seadusena. Õiguse seos majandusega- õigus reguleerib majandust, lähtudes ri...
Samuti peab isik teadma, miks üldse otsustus tema kohta tehti see peab tulenema haldusakti põhjendusest. Haldusakti kohustuslikud osad Haldusakt koosneb järgmistest osadest: motivatsioon ehk põhjendus; resolutiivosa ehk haldusaktiga kindlaksmääratavaid õigusi ja kohustusi sisaldav osa; vaidlustamisviide; haldusakti muud kohustuslikud andmed. Põhjendus koosneb kahest osast: haldusakti andmise õiguslik alus, st viide õigusakti normile, mis lubab otsustuse teha. haldusakti andmise faktiline alus ehk kirjeldus tegeliku elu asjaoludest, mis on tinginud haldusakti andmise. Kui haldusakt on antud kaalutlusõiguse aluse, tuleb põhjenduses nimetada kaalutlused, millest haldusorgan on akti andes lähtunud. Resolutiivosa Haldusakt peab olema selge ja üheselt mõistetav".Isikule peab olema üheselt arusaadav, mida on riik tema kohta otsustanud ning millised õigused ja kohustused sellest tulenevad. Vaidlustamisviide
Õigus peab vastama ühiskonna õiglustundele. (loe lisaks õpik lk 30) Õigussüsteem Õigussüsteem on õiguse ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õn-de struktuurne paigutus õigusharude ja instituutide kaupa. Tava käsitluses mõistetakse selle all õn-de kogumit ja õigusasutuse süsteemi. Õiguse allikad. Õigusvorm (ehk õigusallikas) on õn-i väljendamise viis, mis on kasutusele võetud või tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu rii annab normile üldkohustusliku tähenduse. ÕV liigid: Õiguslik ehk sanktsioneeritud tava Õigusteadus (juristide arvamus) Kohtu- ja halduspretsedent Leping Normatiivakt ehk õigustloov akt Rahvusvahelise õiguse üldtunnustaud põhimõtted ja normid Euroopa Liidu õigusaktid Tava erinevus õigusnormist. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Tavanormide täitmine tagatakse harjumuse jõuga
õiguse vahel, praktikas ei ole piirid sugugi nii selgelt nähtavad. Riigiõigusega on seotud ka haldusõigus · Haldusõigus reguleerib täidesaatva võimu funktsioneerimist, seega haldusõiguse normid ei reguleeri ei seadusandliku võimu, kohtuvõimu ning riigi finantsasutuste tegevust. Olemuselt allutatud riigiõigusele. Riigiõiguslik norm on eelduseks haldusõiguslikule normile. Haldusõiguse iseseisvumine toimus 19.saj. II poolele. · Kriminaalõigus. Kaasajal kuulub avalikku õigusse, kuid ajaloos on kuulunud ka eraõigusesse. Kriminaalõigus on paralleelselt tsiviilõigusega üks põlisemaid harusid. Väga pikka aega on kriminaalõiguse reguleerimisobjektiks olnud ühiskonna ohtlik tegu. Kaasajal räägime siiski õigushüvede kaitsest. Rääkides õigushüvest peame silmas pidama, et
· ta on formaalselt määratletud reegel Õigusnorm on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. Õigusnorm: Kui (hüpotees), siis (dispositsioon) vastasel juhul (sanktsioon). Sest vajaiku reguleeriva toime avaldamiseks peab õigusnorm määrama: · tingimused, mille olemasolul tuleb käituda vastavalt normile · subjektile lubatud, keelatud või kohustatud käitumise · normi rikkuja suhtes kohaldatava mõjutusvahendi Õigusnormi hüpotees sisaldab tingimusi, kriteeriume, mille abil normi täitja määrab kindlaks, kas normi toime hõlmab antud fakti, suhet või isikut. Liigitamine määratletuse astme järgi: · määratletud hüpotees määrab täpselt ja konkreetselt normi teostamise tingimused (ta ei saa olla pärija) 10 · suhteliselt määratletud hüpoteesi puhul vajab
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
