....................................... 3 1. ERA- JA AVALIKSEKTOR............................................................................. 4 2. LÄBIRÄÄKIMISED...................................................................................... 5 2.1 Läbirääkimisstiil.................................................................................. 5 2.2 Eesmärgid ja ootused.........................................................................5 2.3 Autoriteersed standardid ja normid....................................................6 2.4 Suhted................................................................................................ 7 2.5 Teise poole huvid................................................................................ 7 2.6 Mõjuvõim............................................................................................ 8 3. KONFLIKT................................................................................................. 8
Sisukord: lk 2 Kommunikatsioon ühiskonnas lk 3 Ühiskonna sotsiaalne struktuur lk 4 Sotsiaalne kihistus lk 5 Inimeste mitmekesised huvid lk 6 Sotsiaalsed normid lk 7 Demokraatia lk 8 Riikide valitsemine lk 9 Demokraatliku valitsemise põhimõte lk 10 Rahva osalemine valitsemises lk 11 Parlamendi ülesanded lk 12 Vabariigi president lk 13 Vabariigi valitsus lk 13 Kordamine lk 14 Maakonnad ja kohalikud omavalitsused lk 15-16 Eesti Vabariigi kohtusüsteem lk 17 Jõukus ja vaesus
pool teise üle võimu; 2. huviteooria: eraõigus on see, mis on üksikisiku huvides, avalik õigus see, mis on üldistes huvides; 3. subjektiteooria: eraõiguses on subjektideks eraisikud ja avalikus õiguses on üheks subjektiks avaliku võimu kandja; 4. liigi e. modifitseeritud subjekti teoora: millisele subjektile õigusnormist tulenev käitumiseeskiri on suunatud. Mitte normid, mis õigustavad või kohustavad avaliku võimu kandjat üleüldse, vaid ainult need normid, mis õigustavad või kohustavad avaliku õigust kui sellist, on avaliku õiguse normid. Autoriks on H.J. Wolf. 5. reguleerimise meetod: dispositiivsus, imperatiivsus. Avalikus õiguses kehtib põhimõte, et lubatud on see, mis on lubatud (karistusõiguses: keelatud on see, mis on keelatud). RIIK: territoorium, rahvas, riigivõim
Tal oli kaasasündinud hea maitse ja elegants. Kulutas palju ilustuste/dekoratsioonide peale, korraldas etendusi, ehitas (ümber) mitmeid losse, korraldas pidusid; pidi olema kõigist ülim ja parem. Boileau: kehtestas 17. sajandi Prantsusmaal poeetika seadused, mis läksid tal korda ainult tänu tema andele, maitsele ja autriteedile. Tema põhimõtteid hakati hiljem nimetama normatiivseks poeetikaks. Oli satiiride meister. ,,Normatiivse poeetika" iseloomustus: kehtestatud normid, mida toetavad mõistus ja peen, haritud maitse. Tragöödia ja eepiline poeem kuuluvad ,,kõrgete" zanride hulka. Kolme ühtsuse reegel: tegevuse, koha ja aja ühtsus. Tuleb järgida tõepärasuse nõuet. Igal zanril on oma kangelane. Eeskujuks tuleb pidada Homerost. Inpiratsioon+töö+mõtisklus=edu. Epopöa ja tragöödia aineks on fantaasiaga täiendatud ajalooline või mütoloogiline pärimus, kuid mitte kristlik. Ilma fantaasiata jääb luule kiretuks.
lugeda mingi ideaalne seaduse eesmärk. Sisulised põhjused, selle argumenteerimise käigus otsitakse lahendus arvestades üldprintsiipe ja väärtusi, mis ühiskonnas valitsevad. Tõlgendamismeetodite valik, ühe ainsa argumendi kautamine on ebasovitav Põhiseaduse tõlgendamise omapära, põhiseaduse sätted on üldisemad ja abstraktsemad kui teistel seadustes. Kuna põhiseadus peab tagama ühiskonnas teatud stabiilsuse, on selle sage muutmine raske ning ebavajalik. Põhiseaduse normid on pigem printsiibid kui reeglid . seega kehtib põhiseaduse tõlgendamisel põhiseaduse ühtsuse nõue- erinevate põhiseaduslike normide vahel tuleb otsida eelkõige kompromisse. 5. Põhiseaduse põhiprintsiibid, normid mis on riigi õigusliku ülesehituse määramisel eriti tähtsad. Nendes on välja toodud kõik see mis põhiseaduse normide puhul kehtima peaks. Lisaks on vaja põhiprintsiipe selleks, et konkreetsete normide puudumisel mõne
enne 60daid. Kohanemine on protsess, mille käigus vähemuse liikmed teadvustavad endale domineerima kultuuri vorme ja väärtusi, kuid ei tarvitse tingimata muuta oma norme ja väärtusi. Nad kohanevad kultuuriga, kuid ei pruugi selles osaleda (nagu venelased Eestis, kuubalased Miamis arendasid oma äri ja tööstuse ning jäid eraldiseisvaks grupiks). Akultureerumine esineb kui vähemusgrupi liikmed võtavad omaks domineeriva ühiskonna normid, väärtused ja käitumismallid, kuid neid endid ei ole veel vastu võetud domineeriva kogukonna intiimsematesse sots.gruppidesse (nt juudid, kes on suurte firmade juhatajad kuid ei kuulud elitaarsete klubide liikmeks). Assimileerumine tähendab sisenemist domineerivasse ühiskonda sõpruse ja muude esmaste sideme kaudu. Selle ulatus sõltub vähemuse füüsilistest ja kultuurilistest erinevustest võrreldes domineeriva grupiga (heledanahalistel inglise keelt kõnelevatel
1. loeng Sissejuhatus kasvatusteadustesse Esitus/seminaritöö: Rühmatööna 3-5 inimest TÄHTAEG OKTOOBRI lõpp Eesti pedagoogika ajaloo märkimisväärsest inimesest (nt Viive Roos); pedagoogika arhiiv muuseum. (Peeter Põld(üks esimesi haridusministreid); Johannes Käis (Reform pedagoogika); Lembit Andresen: tegeles pedagoogika ajalooga Ilukirjadusteose analüüs (arenguromaan;kooli romaan) Kuidas inimesed on kasvanud,kujunenud (perekond, isiksus) Millisena kohtad arengutegureid? ; Mida ütleb romaan isiksuseks saamise kohta? Elust enesest midagi kasvatusest. Kasvatustegelikkus? (tehtud nt viru chillijad, õpetajate lapsed, kodutud, maakoolid) Teoreetiline analüüs! ÕPIMAPP enne jõululaupäeva Igast teemast lähtudes esitad küsimusi. Lühiesseed? Rühmatööde kokkuvõtted Õpimapp võib olla loov (pildid, naljad asjad) Sissejuhatus kasvatusteadustesse läbi lugeda Essentsialism=olemus Kas inimesel on olemus? Mis on tem...
Loodusseadus eksisteerib inimeset ja ühiskonnakorraldusest sõltumata. Õigusnormid pannakse kirja ametlikult, spetsiaalset juriidilist väljendusvormi kasutades. (Õigusakt), neid on kahte tüüpi: 1) Õigusaktid, mis sisaldavad üldise iseloomuga käitumisreegleid, kannavad üldakti nimetust 2) õigusaktid , mis reguleerivad üksikuid juhtumeid, kannavad üksikakti nimetust. Kirjutatud normid (tavad ja moraalinormid) kujunevad välja aastakümnete ja sadade jooksul, nende juured on rahva kultuuris ja kommetes. Tava ajalooliselt kujunenud käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist teatud olukorras. Moraalinorm eriliselt stabiilne kõlbluspõhimõte, millest inimene oma käitumises juhindub. Õigusriik toimib vaid siis, kui seadused on avalikud.
2) unenägude analüüs. ESINDAJAID: Sigmund Freud, Alfred Adler, Carl Jung. ISIKSUSE STRUKTUUR FREUD'I JÄRGI: 1)miski e ID e alateadvus (teadvustamata ala, millest inimene igapäevaselt aimu ei saa: mälestused, hirmud, tungid. Kasutab naudingu printsiipi ja ,,MA TAHAN") -> 2)mina e EGO (suhtleb välismaailmaga, tead torgib ID . saab mõjutusi nii id'lt, kui ka superegolt. Mõtleb, otsustab, tunnetab) -> 3) ülimina e SUPEREGO (reeglid, normid, kohustused, süütunne. ,,MA PEAN"). 5. HUMANISTLIK PSÜHHOLOOGIA keskendutakse inimese sisemisele, subjektiivsele minale, teadvsele ja tunnetele, rõhutades inimese vaba tahet, tema võimet langetada otsuseid oma elu kohta. Lähtutakse veendumusest, et inimese olemus on oma loomult positiivne ja loov, ning taotleb arengut. ESINDAJAD: Carl Rogers, Abraham Maslow. 6. KOGNITIIVNE PSÜHHOLOOGIA uurimisobjektiks on peamiselt info vaimne töötlemine,
ühinemisläbirääkimisi. 1997. aasta Luxembourg'i tippkohtumisel otsustas Euroopa Ülemkogu alustada Euroopa Liiduga ühinemise läbirääkimisi kuue riigiga. Nende riikide hulka kuulus ka Eesti. 1998. aasta märtsis Brüsselis toimunud valitsustevaheline konverents tähistas Eesti Euroopa Liiduga ühinemise ja ametliku ühinemisprotsessi algust. Eristandardid, kvaliteedinõuded ja muud normid ning õigusnormide vahelised erinevused ja keerukad haldusprotseduurid võisid kujuneda olulisteks turulepääsu takistavateks kaubandustõketeks. Üks võimalus kaubandustõkete kaotamiseks oli ühtlustada kindlad raamistikud (näiteks standardid, haldusnõuded, tolliprotseduurid, tootekatsetused, sertifitseerimine jne).
Piirid meie ümber ja meie sees Inimene on saladus kaitsva väliskesta all peitub mitmekesine sisemus, mis omakorda koosneb sadadest väikestest iseärasustest, muutes igaühe ainulaadseks. Üldtunnustatud moraalinõuded seavad käitumisele teatud piirid, mis on vajalikud ühiskonnaliikmete edukaks kooseluks. Teiselt poolt kitsendavad need normid võimalust avalikustada oma mõtteid ja ideid. Lisaks sellele hoiab inimesi tagasi südametunnistus, omamoodi piirang, millega on vahel raske toime tulla. Tekib olukord, kus on raske endale teadvustada ja selgelt määratleda, mis on õige ning mis mitte. Tänapäeva tsivilisatsioonis on inimeste lubatud käitumisele üsna selged piirid seatud. Eesti
Sissejuhatus Enesetapp ehk suitsiid ehk vabasurm on surmajuhtum, mis on tahtlikult, otseselt või kaudselt põhjustatud ohvri enese poolt. Suitsiidi põhjuseks on inimese soov lõpetada enda eksistents või soovimatus edasi elada. Iga aasta sooritavad maailmas enesetapu üle ühe miljoni inimese, mis on statistiliselt kümnendal kohal erinevate surmapõhjuste seas ning kuni 20 miljonit inimest üritab sooritada enesetappu. Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel, kus on kasutatud 105 riigi kokkuvõtet, on suitsiidide kordaja maailmas keskmiselt 16 suitsiidi 100 000 elaniku kohta. Eesti suitsiidikordaja aastal 2008 oli 18. Suitsiidikordajat alates 20st peetakse suure suitsiidiriski näitajaks. Enesetapu põhjused Enesetapu põhjusteks on vaimsed häired, kannatused, stress, lein, õnnetus, süü- või autunne, vigastus, eneseohverdus, finantsprobleemid, sõjeväeline taktika (Kamikazed, enesetaputerrorisitd), üksindus, ususekt, pessi...
ühendus, et igapäevast eluolu parandada. Avalik sektor mõjutab erasektorit: riik hoolitseb selle eest, et ettevõtete vahel oleks konkurents, võitleb monopolide vastu. Riik kehtestab korra, mille alusel ettevõtted tegutsevad. Millised on erasektori ja riigi suhted? * Erasektor toodab kasumit, riigi sektor jaotab kasumi ümber (maksude näol) * Erasektor peab arvestama avaliku sektoriga, kuna avalik sektor kehtestab normid (kauplemisluba, keskkonnatingimused, ettekirjutused maksude osas * Sõltuvad üksteisest Millised on kodanikuhiskonna ja riigi suhted? * Sõltuvad üksteisest * Täiendavad üksteist * Kodanikuühiskond on riiki abistava funktsiooniga, mis ei kuulu riigi haldusalasse.Iga sektor säilitab oma põhifunktsioonid, mille järgi tekib ühiskonnas vajadus. Kodanikuühiskond ja erasektor on seotud: kodanikuühiskonnast kasvavad välja inimesed, kes hakkavad hiljem erasektorites töötama.
teenindusprotsessis ning ettevõttes pole rohkem tähtsaid ja vähem tähtsaid inimesi; 2. keeruline on pakkuda tooteid väliskliendile, kui siseklientidele pakutu kvaliteet ei vasta nõutavale ega oodatavale. (Grönroos 1990) 1.2. Sisekliendi teenindamise võimalused Kui teeninduskultuur on loodud, tuleb seda aktiivsel moel ka säilitada. Vastasel korral võivad töötajate suhtumine ja firma normid vanade teenindusmallide juurde jälle kergesti tagasi pöörduda. 4 Teenindust aitavad säilitada järgmised siseturunduse toimingud: Juhtimismeetodite kasutamine, mis julgustab töötajatel tegutsema ja klientidele orienteeritud viisil käituma Töötajatele pideva informatsiooni ja tagasiside andmine Uute toodete ja teenuste ning turunduskampaaniate esmatutvustus sisklientide hulgas (Heli Tooman & Aare Mae ; 234)
3. Paralleelid võrreldes kaasaegse Eesti ühiskonnaga? Peamised erinevused? Kuigi me elame seksrevolutsiooni järgsel ajastul, kus me usume ennast olevat võitu saanud seksiga seotud tabudest, peetakse inimeste seksuaalelu ka tänapäeva ühiskonnas väga isiklikuks valdkonnaks. Vaatamata sellele mõjutab teiste inimeste ja ühiskonna suhtumine tervikuna vägagi suurel määral seksi. Religiooni, teaduse ja laiemalt kogu kultuuri poolt kehtestatud normid juhivad meie kõigi seksuaalkäitumist. Peamiseks erinevuseks 19. sajandi ja 21. sajandi vahel on see, et tänapäeval räägitakse seksist koolis, tutvustades lastele turvalise seksi tehnikaid, seksist räägitakse arstidega, saades meditsiinilist abi seksi praktiseerimiseks, seksi paremaks tundmaõppimiseks saab nõu ajakirjandusest, ning meil on iseenda ees oma seksuaalsete fantaasiate pärast aina vähem häbi. Me teame, et seksuaalsuse varjamine on rumal ja selle allasurumine on
Ekspress-diagnostika isiksus (Aizenk) Instruktsioon : loekuula küsimust ja vasta jah, kui nõustud, ning ei, kui ei ole nõus 1.Armastad sa kära ja askeldust enda ümber? 2.Sageli sa vajad sõpru, kes võiksid sind toetada? 3.Sa alati leaid kiiresti vastuseid, kui sult midagi küsitakse? 4.On ette tulnud nii, et sa oled ärritunud millegi pärast? 5.Tihti sul tuju muutub? 6.Vastab see tõele, et sul on kergem raamatutega, kui inimestega-lastega 7.Tihti segab sind uinumast igasugused mõtted? 8.Sa alati teed nii, nagu sulle öeldakse? 9.Armastad sa nokkida 'nalja heita kellegi üle? 10.Sa oled kunagi tundnud end õnnetuna, kuigi selleks pole olnud põhjust? 11.Võid sa enda kohta öelda, et sa oled lõbus, elav inimene? 12. Sa oled kunagi rikkunud käitumis reegleid koolis ( tänaval)? 13.On see tõsi, et sa oled tihti ärritunud millegi üle´pärast? 14.Meeldib sulle kõike teha kiires tempos? 15.Sa muretsed igasuguste hirmsate juhtumite päras...
meedia tähelepanu ja üldsuse huvi ettevõtte vastu. · Lojaalse kliendigrupi loomine Investori staatus on üks võimalik kliendi kinnistamise võimalus: investor on alati huvitatud ettevõtte heast käekäigust. · Usaldusväärsus partnerite ja klientide silmis Börsil noteerimine toob kaasa ettevõtte usaldusväärsuse kasvu klientide ja partnerite silmis ning läbipaistvuse suurenemise, sest börsiettevõttele kehtivad kõrgemad normid aruandluse ja ärieetika suhtes. · Ettevõtte turuväärtuse kujunemine Ettevõtte väärtpaberite börsil noteerimine aitab kaasa väärtpaberi õiglase hinna kujunemisele. Peamised sammud ettevõtte börsile viimisel on järgmised: 1. Ettevõtte juhtide ja omanike poolt tunnetatud vajadus analüüsida äriühingu võimalikku börsile viimist ja sellega kaasnevat, pöörates erilist tähelepanu börsil noteerimise põhjuste analüüsimisele. 2
Ühiskonna korrapäraseks toimimiseks on paika pandud seadused ja reeglistik. Samas vaadates ühiskonnas ja poliitikas toimuvat, siis tundub et reeglid olevat rikkumiseks, seadusi annab väänata, suur raha mätsivat kõik kinni ja karistuse saavad kõige väiksemad sulid. Õigustuseks on: kõik ju teevad nii. Õpetajate hääl, kes kuulutavad vastupidist, et väärtuseks peaks olema ausus ja väärikus, on kui hüüdja hääl kõrbes. Eesti ühiskonna kirjapandud ja tegelikud normid erinevad üksteisest nagu öö ja päev. Seetõttu on koolil on ülimalt raske aidata noortel välja kujundada mingeid kindlaid tõekspidamisi ja näidata, kus jookseb hea ja halva piir. Tänapäeva ühiskonda iseloomustab vabameelsus inimsuhetes. Mida stabiilsem, siiram, avatum ja mida kindlamate väärtushinnangutega on noore lähim ümbrus (perekond, sõpruskond, kool), seda kergem on tal neid omaks võtta. Ja vastupidi, mida suurem moraalne
kihutamine, ülemäärane filmide vahtimine jne... Säärased kaitsemehhanismid maandavad ärevust, aga irratsionaalsel viisil. Need takistavad arengut, sest eitavad reaalsust ja halvavad kohanemisvõime. Lõpuks Mina murdub: ärevus pääseb valla, ,,närvid ütlevad üles"... 3. Ülimina (Superego, Überich) TÄIUSLIKKUSEPRINTSIIP Ülimina kujuneb välja umbes 5. ja 11. eluaasta vahel. Selles sisalduvad meie eeskujud, väärtushinnangud, normid, põhimõtted, see määrab kindlaks sotsiaalse, religioosse, moraalse eluvaldkonda. See on sisemine moraalikoodeks, mis taotleb alati ideaalset, täiuslikku, hoolimata reaalsusest ja naudinguprintsiibist. Ta ei tee vahet reaalsel teol ja pelgal kavatsusel; kui need ideaaliga ei klapi, karistab ta Mina karmilt. Üliminale panevad aluse lapse vanemad oma keeldude ja käskude, kiituste ja karistustega. Freud
omistatakse üksikisikule või inimeste grupile vastavalt sellele, kas nad on meessoost või naissoost. Enamik ühiskondi jaotab sugupooli vastavalt mõjukusele ja võimule ning loob nad ebavõrdsetena. Kas soorollide jaotamist ka tänapäeva ühiskonnas leidub, on see müüt või tegelikkus? Kui inimene siia maailma sünnib, ei ole kellelgi esialgu aimu, mis soost ta olema saab. Vastavalt sellele, mis soost laps on, omistatakse talle ka teatud normid, ehk soorollid. Juba kiviajal olid naiste ja meeste ülesanded selgesti ära jaotatud. Naised olid lastega kodus, hoidsid elukoha korras ja tegelesid korilusega. Mehed seevastu käisid mammutijahil, valmistasid tööriistu ja muud vajaminevat. Ka tänapäeval pole need ,,tööjaotused" eriti muutunud, põhimõte jääb samaks. Toetusin informatsiooni kogudes Eesti kultuurilehe ,,Sirp" artiklile ,,Mehe ja naise vaheliste erinevuste edasisest ületamisest", kus oli hästi välja toodud,
Kõige elementaarsemateks näideteks võib tuua tervituse ja hüvastijätu sõnavara. Vene keel: Eesti on minevikus olnud pikka aega NSV Liidu nii-öelda käsutuses, ning kuni tänini elab Eesti territooriumil sadu tuhandeid venelasi, seega ka vene keel on vägagi suureks eesti keele mõjutajaks. 4. Mida peaks eesti keele säilitamiseks tegema? Praegu ei ole veel hilja midagi suurt käsile võtta. Näiteks võiks Eesti kodakonduse saamiseks kehtestada palju rangemad keeleoskuse normid. See suurendaks mingilgi moel eesti keele oskustaset ning mõnel määral ka levikut mujal maailmas. Mida rohkem on keelekasutajaid, seda rohkem see tunnustust kogub. Koolides, eelkõige tunnisiseselt võiks kasutusele võtta keelekasutuse reeglid. Selle all mõtlen slängi piiramist/keelamist kooli territooriumil. Usun, et ka selline toiming ei teeks sugugi halba. Mõnes mõttes oleks viimane üritus sõnaõiguse piiramine, kuid
Kahjuks kisub erinev arusaam enese lõbustamisest inimesed mõttetutesse tülidesse, mille eesmärgiks on idée poolest selgitada välja kõige parem ja õigem huviala. Selle põhjal saab järeldada, et paljude hobi meie seast on igasugune enesepõletamine eikuhugi viivate vaidluste läbi. Pole olemas kindlat retsepti rikka ega vaese elu jaoks. Kuigi on võimalik olla jõukas nii materiaalselt kui ka vaimselt peetakse tõeliseks väärtuseks nende kahe segu. Inimeste jaoks on olemas teatud normid täisväärtusliku elu jaoks. Need, kes leiavad, et omavad kõike, mis on vajalik normaalseks eksisteerimiseks, on tegelikult saavutanud võrdlemisi rikka elu.
normidele ja neutraaljuhe on katkestatud? Normeeritud kuni lõpmatult väike maandustakistus on oluline ohutuse tagamise abinõu inimestele võimaliku isolatsioonirikke korral. Neutraaljuhtme puudumisel/katkemisel ei saa kasutada ühefaasi seadmeid: valgustid, raadio, TV jne. Kui takistust ei ole, läheb pinge ka suureks ja seega ka voolutugevus (aga mis praktiliselt juhtub, seda ei tea) 3. Isolatsiooni- ja maandustakistuse normid käesolevas töös ja milline on isolatsiooni- ja maandustakistus ideaaljuhul? Kuni 1000 V elektriseadmete isolatsioonitakistus kasutatava pinge 1 V kohta peab olema vähemalt 1 k, kuid mitte vähem kui 0,5 M. Neutraali maandustakistuse kogusuurus kuni 1000 V elektriseadmetes peab olema mitte üle 4. (aga ideaaljuhul? Kas lõpmatu?) 4. Maandustakistuse määramisel kasutatav parandustegur on suurem/väiksem märja maaga, suurem/väiksem kuiva maaga. Valiku põhjendus.
kõrgaadli seltskonna ja teisalt provintsi elu ja olustikuga, omamata kokkupuudet vene kultuuriga reaalses elus või kunstilises vormis, osutus parajaks pähkliks, mis sundis mind YouTubis kuulama koguni katkeid Tsaikovski samanimelisest ooperist. Muusika imeline helide mäng, nauding, millest tundub, et ei küllastuta eales. Muusika päästab valla tunded ja emotsioonid, see võib haarata enda kütke ettearvamatult pannes unustama moraali ja ühiskonna normid, pannes unustama kõik muu ümberringi toimuva... siit saab alguse ka mitme inimese elumuusika areng ja hääbumine. Larinite perekonna vanemale tütrele, tundelisele ja romantilisele Tatjanale kehastas Jevgeni Onegin kõige kaunimat muusikat, mis tema seni vaoshoitud loomuse ennastunustavalt helisema pani. Justkui kirglik muusik, kes seni mänginud vaid pajupillil, haaras ta sellest, lihvitud ja võimalusterohkest pillist, lootuses kogeda harmoonilist armastuse muusikat
Milles aga seisneb õpilaste laiskus? Kas tõesti ei lähe noortele korda, milline on nende tulevik ja kuidas nemad seda muuta saaksid? Tihtipeale polegi probleemiks laiskus, vaid pigem teadmatus ja kartus. Iga ühiskonna korralikuks funktsioneerimiseks on vaja rahuldada oma liikmeid. Kõigile meelt mööda olla on keeruline, kuid ometi just seda nõutakse oma linnalt ja riigilt. Igas linnas on oma linnavolikogu, kus toimuvatel koosolekutel pannakse paika antud asukoha normid, kuidas miski toimuma peaks ja nii edasi. Probleemidega, mis mõjutavad tervet linna, peab hakkama saama kindel grupp inimesi. Seega peavad need valitud saadikud olema ise väga erinevad, et hästi mõista igat probleemi selle erinevatest tahkudest. Ometigi pole keegi neist enam kooliõpilane ning vahepeal tunnevad noored, kuidas nende huvisid ei kaitsta. Seetõttu korraldabki pea iga linn erinevaid koosolekuid ja arutlusõhtuid, kus antakse sõna just noortele
Ajalugu 12. märtsi 1934. aasta riigipööre: 1929. aasta majanduskriisi ilmmingud, põhiseaduse kriis, Pätsi- Laidoneri riigipööre ja sellele järgnenud vaikiv ajastu. 1929. aasta majanduskriisi ilmingud: 1929 lõpul USAs alguse saanud ülemaailmse majanduskriisi esimesed ilmingud jõudsid Eestisse järgmisel aastal, kulmineerusid 1933 suvel. Alates 1930 aastast langesid toiduainete hinnad maailmaturul järsult, samas tollimaksud tõusid kiiresti. Talurahva sissetulekud vähenesid, paljud põllumehed olid sunnitud tootmist piirama, külades sagenesid oksjonid, nõrgemal järjel olevad talud läksid pankrotti. Kokku vähenes põllumajandustoodangu koguväärtus kriisiaastail ligi kaks korda. Hindade langusele ja tollitõkete kasvule välismaal lisandus siseturu kokkukuivamine, kuna suur osa rahvast oli ostujõuetu. Ettevõtete sulgemine tõi kaasa ulatusliku tööpuuduse kasvu. Põhiseaduse kriis: Konstantin Pätsi õhutusel olid Põllumeestekogud hakanud juba kahe...
Ühiskonna kordamisküsimused 1. Pluralism- Huvide mitmekesisus ühiskonnas, nt. Erinevad tegevused õpilastel klassis. 2. Pluralistlik ühiskond- Ühiskond, kus on lubatud omada mitmesuguseid huve ja vaateid, nt. Demokraatia, klass, kus igal ühel on omad huvid, jt. 3. Identiteet- Ühtekuuluvustunne, mis põhineb territooriumil, ajalool, kultuuril, keelel ja põhiväärtustel, nt. Eesti rahvus, klassi identiteet, kooli identiteet, jt. 4. Tolerantsus- Sallivus aktsepteerimine teiste suhtes ja nende huvide suhtes, nt. Naiste hääleõiguse saamine, eri rasside abielu, jt (kõik, mis vanasti oli keelatud ja tabu, kuid nüüd on lubatud). 5. Nulltolerants- Leppimatus ja sallimatus kõige suhtes, millega ei tohiks ega ei saa leppida, nt. Kuritegevus, tapmine, varastamine jne. 6. Kompromiss- otsus, lahendus, milleni jõudmiseks mõlemad osapooled teevad nõudmiste suhtes järelandmisi, kesktee, nt. Üks tahab saada lõu...
4. Miks kasvab maailma rahvaarv tänapäeval nii kiiresti? Põhjus, miks rahvaarv nii kiiresti kasvab , on see, et inimesed ei oska pere planeerida. 5. Miks on rahvastiku kiire kasv globaalbrobleem? Ressursside vähesus, ruumipuudus, ülerahvastatus 6. Nimeta tegureid, mis mõjutavad sündimust. sündimust mõjutavad : *viljakas eas naiste arv *naiste vanus laste sünnitamisel (partneri leidmise võimalus ja seksuaalkäitumise normid ühiskonnas);*religioon (mõjutab tavasid ja suhtumist pereellu ja perekonna planeerimisse);*pereplaneerimise võimaluste olemasolu ja nende kasutamine (meditsiini areng, rasestumisvastaste vahendite kättesaadavus ja kasutamine, abordi tegemise võimalus);*kooselu traditsioonid (millal on tavaks alustada kooselu; kas elatakse monogaamselt, polügaamselt vms., kui palju on inimestel elu jooksul
finantsõigus. 3. Õigusvorm ehk õigus allikas on õigusnormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud või tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu riik annab normile üldkohustusliku tähenduse. Ajalooliselt on olnud õigusvormidena kasutusel õiguslik tava, juristide arvamus, kohtu- ja halduspretsedent, leping ja normatiivne akt. Nüüd on lisandunud rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid ning Euroopa Liidu õigusaktid. Eesti õigusaktide süsteem: 1) Põhiseadus; 2) Põhiseaduslikud seadused; 3) Seadused; 4) Seadlused; 5) Määrused; 6) Kohaliku omavalitsuse õigusaktid 4. Õigusnormid on käitumiseeskirjad, mis on formuleeritud õiguslausetena. Need ei ole õiged või väärad, need on kas kehtivad või mitte. Reguleerib inimeste käitumist mõttelise käsu või keeluna. Hüpotees näitab õigusnormi kehtivuse tingimused. Dispositsioon näitab
“ (Kerner 1996:13) Eetikat tuleks vaadelda kui käitumisstandardite ja kohustuste kogumit nii isiklikul kui ka professionaalsel tasandil. Eksisteerivad üldised moraalinormid, mis peegeldavad väärtusi ja ühiskonna arusaamu õigest ja väärast käitumisest kui ka kindlate rühmade kohtlemisest. (Tegevusjuhendaja käsiraamat, 2010:21) Eetiliste väärtuste alla kuuluvad sõnapidamine, headus, ausus, teistest hoolimine ja oskus teistega arvestada. Ühised normid, reeglid ja väärtused on vajalikud selleks, et meie ühiskond koos püsiks ja „hukka“ ei läheks. Eetika ja väärtused on sotsiaaltöös väga olulised. Me ei mõtle aga tavaliselt nendele enne, kui puutume kokku isiklikult mingi sotsiaalvaldkonnaga. Asudes õppima sotsiaaltöö eriala ja tutvudes sotsiaaltöö eetikakoodeksiga, mõistsin, kui tihedalt on kokku põimunud sotsiaaltöö ja eetika. Pole võimalik teha seda tööd hästi, kui ei mõista sotsiaaltöö vajalikkust ja olemust.
Elustiil kujuneb välja soovide, unelmate ja sihtide abil. Paljud defineerivad oma elu õigsust läbi usu, kuna tihtipeale on just religioonis väga kindlalt ära määratletud see nn kõige “õigem elu”. Inimloom on kujunenud selliseks, et kunagi ei tehta midagi üleliigset. Mis üleliigne- see järelikult kulutatud vaev, mida saaks kindlasti projetseerida mujale. Kuid see paneb mõtlema elu tühisusele. Päevast päeva tegutseda vaid nii, et hädavajalik saaks tehtud, normid täis ja siis….. See ongi kurb reaalsus. Mitte keegi ei suuda elu täielikult hinnata. Paratamatus on see, et mingil hetkel inimene siiski hakkab võtma kõike seda iseenesestmõistetavana. Kaob tõeline ilu hindamine, kogemuste ja hetkede võlu, sest pidevalt ei koputa peas mõte, et meie aeg on piiratud. Needsamad hetked, mis teevad elu väärt elamist, on meil loetud. Kui üks möödub, see tähendab, et oleme jälle ühe hetke võrra lähemal surmale.
Riigimajanduse keskkonna alla kuuluvad majanduse avatus, valitsemise efektiivsus, finantsturgude toimimine, tehnoloogiline areng, infrastruktuuri arengutase, juhtimisoskused, tööjõu paindlikkus ja seadusandlus. Ettevõtlustingimused on näiteks finantsvõimalused, valitsuspoliitika, valitsuse programmid, haridus ja täiendkoolitus, teadus- ja arendustegevuse kasutamine, ärikeskkond ja seadusandlus, kultuurilised ja sotsiaalsed normid ja ettevõtluseks vajaliku infrastruktuuri olemasolu. Ettevõtluse tähtsus ja roll majanduses põhineb järgnevatel aspektidel: * ettevõtlus on alati eesmärgistatud ja kindlustab inimeste ja kogu ühiskonna eluvajaduste rahuldamist; * oma olemuselt on ettevõtlus uute ideede ja tulude suurendamise võimaluste pidev otsing, tagades sellega ühiskonna progressiivse * tulud ettevõtlusest on iga riigi ja piirkonna üheks põhiliseks sissetulekuallikaks.
Palun arutlege poliitilise Palun ühendage juhtimise b. Eestvedamine Jaan on ühe raudtee firma otsustamise üle teoreetik/praktik õige c. Planeerimine president. Tema juhitav organisatsioonide kontekstis koolkonnaga. d. Kontrollimine Õige organisatsioon seisab (vähemalt 2-3 lauset), plussid M. Weber – bürokraatlik Milline neist ei ole H. silmitsi probleemiga, mis on ja miinused (vähemalt 2-3 koolkond Õige Mintzbergi järgi juhi rollide lauset) ning lisage ka hinnang H. Ford – teaduslik juhtimine kategooriaks? seotud looduskeskkonna, selle mudeli sobivuse kohta Õige a. informatsiooniga seotud valitsuse re...
Kontinentaalne ehk romaani-germaani suur õigussüsteem tekkis XII-XIII saj mandri- Euroopa keskosas.Ajalooline taust: tollal sai alguse ilmaliku eraldumine kanoonilisest; ühiskonna areng viis feodaalseltkillustatuselt rahvusriikide tekkele absoluutse monarhia vormis. Õigusnormide ülesandeks oli korra tagamineühiskonnas, kuid barbarite õigus oli jäänud jalgu tootmise, kaubanduse ja rahandussuhete arengule. Eelkõige varajaste ülikoolide vahendusel levisid ja kinnistusid rooma õiguse normid mandri-Euroopakohtupraktikas. Kohtud hakkasid neid rakendama tasahilju paralleelselt ja täienduseks vastava riigi tavaõigusele+ valitsejate kehtestatud õigusaktidele. Keskaegse algelise õiguse "remondiks" sobis rooma õigus suurepäraselt.Tasapisi hakkas Vana-Rooma algupärand rikastuma õiguse seletajate glossaatorite - tegevuse kaudu, kes tegidääremärkusi (glossasid) rooma õiguse kodifitseeritud väljaannete (Corpus Juris
kohaldamisele dispositsiooni nõuete mittetäitmise eest Liitsanktsioon ehk kumulatiivne sisaldab kaks või enam erinevat sunnivahendit, mida kohaldatakse üheaegselt ühe ja sama õigusrikkumise eest Alternatiivne sanktsioon võimaldab õigusnormi rakendajal valida kahe või enama sunnivahendi hulgast, rakendades erinevalt liitsanktsioonile vaid ühte neist 1. Õigusnormide liigid. ·Kehtestanud subjekti järgi seaduse normid ja seadusjärgsete aktide normid ·Reguleerimisobjekti järgi liigitatakse vastavalt õigusharule (riigiõigus, haldusõigus, tsiviilõigus, kriminaalõigus) ·Kehtivuse aja järgi piiratud, piiramatud ·Kehtivuse koha järgi üleriigilised, lokaalsed, kohalikud ·Ettekirjutuse iseloomu järgi imperatiivsed, suhteliselt määratud, dispositiivsed ·Täidetava funktsiooni järgi regulatiivsed, kaitsvad ·Vastavalt regulatsiooni viisile kohustavad, keelavad, õigustavad 1
Esineb ka avaliku õiguse siseseid eristamisprobleeme – silmas pidades haldusõiguse ja karistusõiguse eristamist. 2. Halduse eraõiguslik tegevus Avalik võim osaleb lisaks avalik-õiguslikule tegevusele ka eraõiguslikes suhetes, nt: – tegutseb vara omanikuna (nt ostab ja müüb vara), – sõlmib rendi-, töö- jms eraõiguslikke lepinguid, – osaleb eraõiguslikes juriidilistes isikutes jne. Neil juhtudel on määravaks eraõiguse normid – võlaõigusseadus, asjaõigusseadus, töölepingu seadus jne. Vt huvi korral nt riigivastutuse seaduse § 1 lg 3, riigi eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemise seadus, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 35. 2 Esimene halduskohtumenetluse seadustik võeti vastu 21.06.1993 ja jõustus 15.09.1993 (RT I 1993, 50, 694). Praegu kehtiv halduskohtumenetluse seadustik võeti vastu 25.02.1999 ja jõustus 01.01.2000 (RT I 1999, 31, 425)
6. Eesti Panga President. Korraldusi võtavad oma pädevuse piires üksikküsimustes vastu: 1. Vabariigi Valitsus, 2. peaminister, 3. maavanem, 4. valla- või linnavalitsus. Ettepanekuid teeb oma seaduses määratud pädevuse piires õiguskantsler, ettekirjutusi ameti või inspektsiooni peadirektor. 6 8. SOTSIAALSETE NORMIDE LIIGID: Ürgkogukonna sotsiaalsed normid. 1. Tavad-ajalooliselt väljakujunenud käitumisreeglid, mis on muutunud harjumuseks. Seadust ei muuda. 2. Religiooninormid-käitumisreeglid,mis reguleerivad inimestevahelisi suhteid religioosse ettekujutuse alusel. 3. Mütoloogia-müütide kogum loodusest ja inimestest. 4. Tabu-religioosne keeld mis on pandud mingile esemele,tegevusele,sõnale. 5. Sotsiaalsed normid. 6. Sots.reguleerimine-inimeste käitumise piiramine reeglitega. 7
o Fatalistlik suitsiid harv; viitab olukorrale, kus inimene on ühiskonnas, kus on liigne sõltuvus ebaratsionaalsetest reeglitest o Egoistlik suitsiid tuleneb liiga vähesest sotsiaalsest integratsioonist o Altruistlik suitsiid tuleneb liiga intensiivsest integratsioonist grupiga; ohverdus grupi heaolu tarvis o Anoomiline suitsiid tuleneb radikaalsetest sotsiaalsetest muutustest, kui sotsiaalsed normid on liiga nõrgad Anoomia sotsiaalsed normid on nõrgenenud ning selle tulemusena tekib ühiskonnas anoomiline seisund; sotsiaalse struktuuri seisund; indiviidide ihasid ei kontrolli normid ning kaob moraal Postivismi kriitika: Universaalsuse nõue ei pea paika, et kõike saab samade meetoditega uurida; meetod sõltub uurijast ning uurimisobjektist Objektiivsuse nõue - võimatu saavutada uurija täielikku objektiivsust (oma eelarvamused,
Vajalik kui võivad tekkida mitmetimõistmised. 25. Eesti õigussüsteemi üksikute õigusharude sisust ja normatiivsetest põhiaktidest. -Nt Finantsõigus: regul.riigiorganite tegevust rahandussuhetes. See hõlmab riigi- ja kohalike eelarvete kehtestamist ja vastuvõtmist, riigi vahendite kulutamise korda, maksude sissenõudmise korda. Karistusõigus: on suunatud võitlusele süütegude vastu, rak.karistusi süüteo toimepanijate suhtes. Normid määravad ära kuriteod ja väärteod ning näevad ette karistused ja muud mõjutusvahendid, mida kohaldada tegusid toimepannud isikute suhtes. 26. Õigusperekonnad.- Õigussüsteemide rühm, mis rajaneb samal või ühesugusel õiguslikul doktriinil, normatiivsel alusel ja õigusasutuste organisatsioonil. Tänapäeva tuntumad perkonnad on romaani-germaani ja anglo-ameerika. Nendesse perkondadesse kuuluvad
Allikad olid oma sisult ja päritolult kooskõlastamata. 1830.a alustati kohaliku õiguse kodifitseerimisega (Samson von Himmelstierna). 1845 Balti seaduste kogu- kaheköiteline. I köide sisaldas seadusi valitsusasutuste kohta, kohtuasutuste ja ka kiriku asutuste kohta. Talupoegade kohta käivaid asutusi ei olnud mainitud. II köide sisaldas seisuste mitmesuguseid õigusi ja eesõigusi. Seisustest oli mainitud aadlikud, linlased ja vaimulikud. Talupoegadel olid oma normid, sest Talurahva seadused moodustasid omaette kodifikatsiooni. 1864.a avaldati Fr.G.von Bunge Balti Seaduste kogu III köide ehk Balti Eraseadus. See jagunes nelja ossa: 1. perekonnaõigus, 2. asjaõigus, 3. pärandusõigus, 4. võlaõigus 20. Veneaegse Eesti talurahvaõigus 18.saj oli eesti talupoegade jaoks raske sest eksisteeris edasi pärisorjus. 19.saj tekkisid muudatused. 1802 Eestimaa kubermangus ja 1804 Liivimaa kubermangus oli välja kuulutatud Talurahva õigus., mis ei
Mitmed valgustajad uskusid valgustatud monarhi teooriasse sotsiaalsed hädad lahendaks see, kui riiki juhiks valitseja, kes lähtuks mõistusest ja rahva huvidest. Valgustuse teiseks ideaaliks oli nn loomulik inimene. Nad eitasid eesõigusi, mis lähtusid vaid päritolust, seisusest. Nad kuulutasid, et looduse ees on kõik inimesed võrdsed, seega tuleb kõigile anda võrdsed õigused end arendada ja teostada. Nad nõudsid mõttevabadust, mõistsid hukka kõik sotsiaalsed normid ja tabud, mis piirasid inimese loomulikku arengut. Samas ei tähendanud vabadus neile anarhiat. Loomuliku inimese ideaal oli seotud kodanikutunde ja vastutusega. Valgustajate tegevust iseloomustab mitmekülgsus Voltaire oli filosoof, ajaloolane, kirjanik; Diderot oli entsüklopeedia peatoimetaja ja kirjanik, tundis hästi muusikat ja kujutavat kunsti; Rousseau oli kirjanik, filosoof, poliitiline mõtleja, tegeles muusikaga, edendas pedagoogikat.
Moraal Moraali orjad.Kes need on? Need on kõik need inimesed, kes kannavad aktiivselt teatud moraalseid reegleid, suhtumisi , norme , vaatamisi jm.Olla aktiivne kandja tähendab jälgida ja jagada terve oma elu neid reegleid.( Miks aga orjad? Miks selline imelik side sõnal ,,ori" ja ,,moraal?"Sellele küsimusele vastan ma hiljem.) Need normid kuuluvad eri sotsiaalse teadvuse vormi alla, mis põhineb inimtegevuse normide tegutsemisega ühiskonnas.Reguleerimine toimub läbi inimtegevuse hindamise avalikus kohas,kus vaadatakse : hea ja kurja, õiglase ja ebaõiglase, au ja häbi, ja ka teiste omaduste vaatenurgast.Moraal reguleerib erinveval määral inimese käitumist ja teadvust, ilma ühegi erandita kõigis elu valdkondades töös , kodus , poliitikas ja teaduses , pereelus , isiklikkes ja rahvusvahelistes suhetes jt
Valisin kaks õigusharu ning kummastki ühe mõiste ja tõin välja kuidas ning mille alusel kehtisid normid Rooma õiguses ja kuidas tänapäeval need reguleeritud on. Kasutasin peamiselt kahte allikat, sest leidsin, et nendest oli võimalik kõik vajalik arusaadavalt välja tuua. Esimese mõistena käitlesin isaduse teemat Rooma õiguses. Tõin välja milline oli isa võim laste ja nende vara suhtes ja kuidas isadus üldse tekkis. Lisaks tõin välja ka hetkel Eestis kehtivad normid tuginedes perekonnaseadusele. Teise mõistena käsitlesin omandit. Teise peatüki esimeses alapeatükis kirjutasin Roomas kehtinud asjaõigusest, kus käsitletakse omandit. Tõin välja kuidas oli võimalik asja omandada ning millistest elementidest omandiõigus koosnes. Teises alapeatükis võtsin aluseks hetkel Eestis kehtiva asjaõigusseaduse ning kirjutasin lähtudes erinevatest paragrahvidest, et kuidas ja mis tingimustel on võimalik hetkel kehtiva Eesti seaduse järgi asju omandada.
AGA Prantsuse Akadeemia eeskujul püüti küll kunagi keelekorralduslikku akadeemiat luua ka Inglismaal ja Ameerikas, kuid need katsed luhtusid. SEEGA Seepärast ei saa inglise keele puhul ükski ametkond ära keelata näiteks prantsuse võõrsõnade kasutamist ingliskeelsetes restoranimenüüdes. Ei eksisteeri ka keelepolitseid, kes võiks eksimuste eest trahve määrata. Inglise keele normid põhinevad tegelikul keelekasutusel; kasutuselolevate normide kogu moodustab standardi. NIMELT Õigekeelsusnorme kirjeldavad sõnaraamatud, grammatikad ja käsiraamatud. Standard English 'standardinglise keel, normitud inglise keel' on raskesti määratletav mõiste. SEST Ühed arvavad, et standard on tüüpiline igapäevane keelekasutus, AGA
me kõik siin üheskoos teeme, kuidas on õige seda asja teha ja selle käigus omavahel suhelda), keelelised ja muud sümbolid nende ühiste arusaamade väljendamiseks. Organisatsiooni kultuur 3 Organisatsiooni kultuuri võib pidada selleks liimiks, ühised väärtustele, uskumustele ja ootustele Oletuste kogum, õppides lahendama probleeme; ainus õige viis Teadmised, mis väljenduvad tegudes ja sõnades Organisatsiooni kultuur märksõnades 1 Tõekspidamised Normid Hoiakud Edasiantavad Mõjutavad tunnetust, mõtlemist ja käitumist Organisatsiooni kultuur märksõnades 2 Rituaalid Tasustamine toetab teatud tööstiili Tervikkultuur vs allüksus Vaadeldav kultuur: Nähtav osa, riided, lood, kangelased Süvakultuur: põhiväärtused Muutmine on võimalik üles ehitada olemasoleva kultuuri tugevustele Organisatsioonikultuuri funktsioonid VÄLISFUNKTSIOON: tõlgendades maailma, võimaldab organisatsioonikultuur antud
tooks kaasa sanktsiooni, siis pole seda lubatud tagasiulatuvalt rakendada. 5. Õiguskorrast on leitud järgmine vastuolu. Kumb norm kehtib? Miks? Kuberneri seadusjõuga deklaratsioon 1834: Iga vaba mees, kes hirmsa võsavillemi naha piirkonnavalitsusse toob, saab tasuks 15 killingit. Loodushoiu seadus 1993: Metsloomade tapmine on keelatud. Vastus: Kui oleks olemas vastuolu, siis kehtiks Loodushoiu seadus, kuna see on välja antud hiljem. Tegelikult aga kehtivad mõlemad normid, kuna tegelikult vastuolu puudub, sest võsavillemi naha piirkonnavalitsusse toomine ei pruugi tähendada seda, et tooja ise looma tapnud on. Loom võis näiteks ka ise surra. 6. Kuidas ületada järgmine lünk Inimeste karistamise seaduses? Karistamise subjekt Kui pole eraldi teisiti märgitud, rakenduvad käesoleva seaduse ettekirjutused vanema kui 18-aastase isiku suhtes. Vargus alaealise poolt Kui 7-14-aastane varastab karistatakse teda noomituse või kuni 1-aastase erilisse
Kordamine individuaalsete erinevuste psühholoogia eksamiks! Psühholoogia bakalaureuse programm, 1991: kaks psühholoogiavaldkonda, mis käsitlevad individuaalseid erinevusi – isiksus ja intelligentsus. Vanaaegne nimetus: differentsiaalpsühholoogia. Isiksusepsühholoogia õpikutraditsioon: jagab isiksusepsühholoogia käsitlusteks. See ei seostu kuidagi isiksusepsühholoogia tänapäevase olukorraga, kus enamikul nim. Teooriatest on tühine roll. Tänapäeva isiksusepsühholoogia on empiiriline teadus, õpikutraditsioonis aga on rõhk tõestamata teooriatel. Isiksusepsühholoogia distsipliinid: Kaks ditsipliini – Cronbach: 1) Korrelatiivne psühholoogia – otsib seoseid vaadeldud tunnuste vahel. 2) Eksperim...
RT I avaldab riigikogu, parlamendi , presidendi õigusaktid. RT II avaldab välislepingud. Need välislepingud mida eesti on rafitseerinud. RT III avaldab riigikohtulahendeid. RT L mis avaldab seadusest madalamaid õigusakte. Õhtumaise ehk lääne õigusemõistmise kindlad määrad: 1. Normid ehk kindlad ettekirjutused käitumiseks 2. Normide autoriitne allikas 3. Normide kajastumine inimeste käitumises 4. Norme tagavad organid. 5. Tihe seos kõigi eelnevate osade vahel Õigus on käitumisreeglite või normide kogum, mis on kehtestatud või sanksonineeritud riigi poolt ja mile täitmist tagatakse riigi sunnijõuga. Eristatakse õigust objektiivses ja subjektiivses vormis see tähendab kehtivat õigusnormide kogumit ja õigust subjektiivses
Eetika Kui öeldakse, et mõni inimene või tegu on eetiline või ebaeetiline, siis antakse sellele inimesele või teole hinnang: seda kas kiidetakse või laidetakse. See tähendab, et eetilised või moraalialased väited on ettekirjutavad ehk normatiivsed. Eetika on filosoofia haru, mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega. Eetika võib tähendada lisaks filosoofia valdkonnale ka mõnda konkreetset eetilist süsteemi või olemasolevat eetiliste hoiakute kompleksi, nt meditsiinitöötaja ametieetika, spordieetika, ajakirjanduseetika, internetieetika, ärieetika, röövlieetika, külaeetika. Eetika kui distsipliin jaguneb teoreetiliseks ja praktiliseks. Teoreetilise eetika alla kuulub näiteks metaeetika, mis uurib abstraktseid küsimusi: kuidas me üleüldse saame teada, mis on hea ja mis on halb; kas ,,hea" ja ,,halb" on asjade seesmised omadused või inimeste kujutlus. Teoreetilise eetika juurde kuuluva...
Tänu tihedale läbikäimisele teiste maadega rikastus kunst. Ees Aasia, Kreeka. Elamu ja lossi arhidektuur oli egiptuses väikese tähtsusega. Egiptuse kujutav kunst Üllatavalt rikkalikult on säilinud maali-ja skulptuuri mälestused. Maalikunsti õpime tundma templite ja haudade seintelt. Ümarplastika leiupaigad on hauad. Huvitavalt olid kujutatud rikkamad inimesed suurematena, keskmised vaaraodest väiksema, ja lihtinimesed kõige väiksemad. See tulenes Egiptuse etiketist ( Käitumise normid ). Kunst käsitöö alalväärivad vajavad mainimist kellasepa kunstitooted. Väga kõrel seisis kunst käsitöö kõigil tarbe ja dekoratiiv tarbekunsti aladel. Egiptlased valmistasid hoolikalt ja tehniliselt meisterlikult esemeid. Hulgaliselt on säilinud puust imepeenelt valmistatud tualettarbeid. Eraldi mainimist väärivad pronksist väikekujud. Vana Kreeka kunst Nendel aladel mida inimasustasid Kreeklased arenes kõrge kultuur juba kolmandal aastatuhandel ekr
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
