iseloomu ning vabastab sisemistest vastuoludest. Kultuur on normide, väärtuste ja ideaalide kogum, mis konkreetses ühiskonnas täidab sotsiaalse orientatsiooni rolli. Kultuur on niisuguse inimkoosluse ühine omadus, kelle liikmetel on ühine territoorium ja keel, kes tunnevad teineteise eest vastutust ja tunnustavad oma ühist identiteeti. 35. Nimeta kultuurikomponendid. (materiaalne, normatiivne, kognitiivne) · kognitiivne komponent (kuidas me mõtleme), nt keel, sümbolid, väärtused, reaalsuse taju. MIKS materiaalset asja tarbitakse? nt Araabia keel · normatiivne komponent (kuidas me käitume), nt normid, kombed. Kuidas materiaalset asja tarbime? · materiaalne komponent (mida me teeme), nt kunst, arhitektuur. Alusta pildi kirjeldamist mat komp-st. Siis norm.k jne. 36. Mida tähendab kultuuriuniversaal? Kuidas seostub sotsiaalsete institutsioonidega?
majandus või valitsemine. Õigusnormid kirjutavad meile midagi ette, tagavad midagi või jätavad koguni millestki ilma. Õigusnorm on õiguslausena formuleeritud käitumiseeskiri, mille ülesanne on anda piisavalt üldised, kättesaadavad ja mõistetavad reeglid, mille alusel kodanikud ja kohtunikud saavad määrata probleemi lahendamise viisi. Õigusnormid liigitatakse avaliku ja eraõiguse normideks ning nende üksikharude normideks. Põhiseadus on vaid normatiivne tuum, mida ümbritsevad asjakohased lisadokumendid ja kokkulepitud poliitilised normid. 7. Riigi mõiste. (lk.31) Riik on avalik-õiguslik organisatsioon, mis oma õiguskorra loomisel ja sellel korral põhinevates võimuavaldustes on oma territooriumil piiramatu ja rahvusvahelistes suhetes sõltumatu igast muust võimust. Kui lähtuda võimu teostamisest, siis komplitseeritumates ühiskondades vajab võim enda teostamiseks riiki riik on võimu teostamise aparaat. Riik on
Tava ja moraal on kindla sisuga, st antud ajas ja ruumis eksisteerivad ühiskonnas valdavalt ühesugused tavad ja moraal. . Alati kindla sisuga, neid kujundas elu ise. Algseid inimkäitumise mastaape võibki nimetada tava- ja moraalinormideks. Iga situatsiooni inimühiskonnas saab reguleerida kas individuaalselt või normatiivselt. Individuaalne reguleerimine kujutab endast inimkäitumise korrastamist ühekordsete reguleerimisaktsioonide teel. See on konkreetse kaasuse lahendamine. Normatiivne reguleerimine seevastu on inimkäitumise korrastamine üldiste ja üldkohustuslike käitumismudelite abil, mis laieneb kõikidele sama liiki juhtudele. Individuaalse reguleerimise eelis iga situatsiooni unikaalsusega arvestamine. Normatiivse reguleerimise eelis leida lahendus mingi suhete liigi jaoks tervikuna. Tava ja moraal sotsiaalsete kordadena üldkohustuslikud garanteeritud korrad. Ühiskond reageerib normi eirajate suhtes. 1.2. Tava. moraal, õigus, sund ja võim
hoidmisel. 2. Inkorporeerimine eri liiki õiguse allikate kogumine, ja kogumike ettevalmistamine ja väljaandmine. 3. Seadusandluse konsolideerimine sama kvaliteediga normide ja normikogude koondamine ühte kogumikku. 4. Seadusandluse kodifitseerimine uute õiguseallikate ettevalmistamine ja vastuvõtmine. · Õiguse allikate arvestuse etapid: 1. õigusloome projektieelne etapp väga tähtis, aga normatiivne alus peaaegu puudub. · Inkorporeerimise eesmärk on toetada õigusmassiivi püsimist, hoida teda kontrollseisus ja varustada õigussubjektide ring vajaliku teabega. · Kodifitseerimine on kõige klassikalisem meetod; materjal on vaja kriitiliselt üle vaadata. Tänapäevased meetodid · Eestis võeti eeskuju Prantsusmaa doktriinist. 1. Reformaatorlik kodifitseerimine mingi õigusliku massiivi kriitiliselt
4. Sisseseadmise staadium (Töötajal on püsiv arvamus ja ettekujutus töökohast, kohanenud nõudmiste ja ootustega talle) (Champoux, 2011) Organisatsioonilise pühendumuse liigid • Emotsionaalne pühendumus (affective commitment) – peegeldab töötaja emotsionaalset seotust organisatsiooniga, mille tulemusena töötaja samastab enda eesmärgid ja väärtused organisatsiooni omadega ja järgib selle nõudmisi. Töötajad tahavad organisatsiooni liikmed olla (want to). • Normatiivne pühendumus (normative commitment)- väljendab organisatsiooni jäämist vastutustundest või tulnevalt moraalsest kohustusest- psühholoogiline leping. Töötajad jäävad organisatsiooni, sest nii peaks tegema (ought to). • Alalhoidlik pühendumus (continuance commitment)- tajutud kulu ja riskid, mis on seotud organisatsioonist lahkumisega. Töötajad on organisatsiooni liikmed, sest nad vajavad seda (need to). Pühendumus sõltuvalt sellest, kuidas kulgeb sotsialiseerumine
Seejuures ei mõisteta eetikat kui kindlaid reegleid ja ootusi, vaid eetikat käsitletakse kui praktika alust. Normatiivse hindamise eesmärgiks on õpilase soorituse iseloomustamine tema õpingukaaslaste saavutuste taustal. Selle lihtsaimaks näiteks on õpilase hinde seadmine sõltuvusse tema soorituse asendist klassikaaslaste suhtes (nt seades normi, mitu parima tulemuse saanud õpilast saavad „viie”). Kasvatus kui normatiivne, kindlatel väärtustel ning autoriteetidel põhinev mõjutusvahend (nt kristlik traditsioon). USA progressiivse pedagoogika peaesindaja on filosoof, pedagoog ja psühholoog John Dewey (1859–1952). Dewey eesmärgiks oli lapse individuaalsetele eeldustele ja demokraatliku ühiskonna kodanikule vajaliku ettevalmistuse üheaegne saavutamine. Selleks pidas ta oluliseks õpilase kaasatust õpieesmärkide seadmisel ning õppesisu ja -meetodite
tervishoiu-, vaba aja veetmise teenuste järele. Wagneri seadusest tuleneb, et avaliku sektori kulutused kasvavad protprtsionaalselt isikute sissetulekutega. Arengu mudel: Arengumudelite kohaselt kasvab avalik sektor, sest arenguga muutub majanduse struktuur ja see muudab vajadusi Poliitiline mudel: Poliitiline mudel – mediaanhääletaja eelistab ümberjaotamist, kui keskmise sissetuleku kasv on suurem kui mediaanhääletaja sissetuleku kasv 2. Loeng Heaoluökonoomika Heaoluökonoomika on normatiivne majandusteaduse haru, mis kasutab mikroökonoomika vahendeid ja püüab anda soovitusi: mida antud ühiskonnas tuleks toota, kuidas peaks tootmine olema organiseeritud ja sissetulek jaotatud, et heaolu oleks maksimaalne ning oleks tagatud sotsiaalne õiglus. Heaoluökonoomika on see metoodiline käsitlus, mis võimaldab hinnata ressursside paiknemist majanduses ning tuvastada kriteeriumid, millal on õigustatud valitsuse sekkumine (interventsioon) majandusse.
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut JURIIDILISED ISIKUD. JURIIDILISE ISIKU ORGANID JA VASTUTUS. Kodutöö õppeaines "Õigusõpetus" Tartu 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................4 1. JURIIDILISED ISIKUD.........................................................................5 1.1 Juriidilise isiku mõiste.......................................................................5 1.2 Eraõiguslik juriidiline isik..................................................................5 1.3 Avalik- õiguslik juriidiline isik.............................................................7 1.4 Juriidilise isiku õigus- ja teovõime........................................................7 1.2 Juriidilise isiku asutamine..............................................................
· sh kohanemine · tervis · ametialane Karjäär Juhtimine · Stiilid · Otsene, kaudne ja vahendav mõju Töödikud (workaholics) · Töödiku omadused · Töödikute tüübid Oates: "pesuehtne" pöörduv situatsioniline pseudo põgenev Machlowitz: pühendunud integreeritud hajus intensiivne · Soovitused Protestantlik tööeetika Pühendumine (job involvement &organisational commitment) · Emotsionaalne (afektiivne) · Normatiivne · Alalhoidlik -nvesteeringud -alternatiivid · Organisatsioonipoolne toetus -vastastikkus -vabatahtlikkus · Õiglus organisatsioonis jaotamise õiglus protseduuride õiglus (strukturaalne ja interpersonaalne) · Inimese ja organisatsiooni sobivus (POF personorganization fit) Lisanduv Täiendav Vajaduste-varude Nõuete-võimete Inimese ja töö sobivus (person-job fit) Inimese ja eriala sobivus (person-vocation fit)
1. MIS ON FILOSOOFIA? 1. Selgitage sõna ,,filosoofia" etümoloogiat! Kreeka sõnast philosophia mis tähendab tarkusearmastus. 2. Mida tähendab, et filosoofia põhiküsimused on koolkonnaspetsiifilised? Erinevatel filosoofidel on erinevad kontseptsioonid filosoofiast, koolkondi seob ühine eeldus filosoofia tegemise viisidest ja meetoditest, mida ei panda igapäevaselt kahtluse alla. 3. Milliste küsimustega tegeleb epistemoloogia? Mis on teadmine? Mida võib teada? Millised on teadmise kriteeriumid? Mis vahet on teadmistel ja uskumustel? 4. Milliste küsimustega tegeleb ontoloogia ja mis valdkonna alla teda sageli paigutatakse? Ontoloogia küsib: Mis liiki asju on olemas? Millist liiki asju eksisteerib iseseisvalt? Loetakse tihti metafüüsika alla. 5. Nimetage praktilise filosoofia valdkondi! Eetika, esteetika, poliitikafilosoofia 6. Nimetage filosoofia 3 ratsionaalset tunnust! Filosoofia kritiseerib, filosoofia analüüsib, filosoofia abstrah...
esitamise viisid Smotret 4 vopros Materjalide omaduste andmed töödeldakse statistiliselt vastavate standarditega määratud katsetest. Materjali tugevusel võib olla kaks normsuurust - ülemine ja alumine. mida kasutatakse sõltuvalt uuritava probleemi tüübist. Materjalide omadustele viitavad terminid: - materjali omaduse arvutuslik väärtus (arvutusväärtus) Xd: suurus, mis saadakse normatiivse väärtuse jagamisel osavaruteguriga M, - materjali omaduste normatiivne väärtus (normväärtus) Xk: materjali omaduse väärtuse alumine (ülemine) piir, mida teatud tõenäosusega ei saavutata oletatavas lõpmatus katsete seerias See vastab tavaliselt konstruktsioon materjali teatud omaduste statistilise jaotusega määratud väärtusele. Teatud tingimustes kasutatakse normväärtusena nimiväärtust. f -- müüritise survetugevus (üldiselt), fb -- müürikivi normaliseeritud survetugevus, fd -- müüritise arvutussurvetugevus,
Keelemudeli olemasolu Kooliks ettevalmistamisel, edukus koolis · Kui palju lapsega räägitakse · Sõnavara suurus seotud kirjaliku keele omandamise edukusega · Kuidas lapsega räägitakse suhtlemisstiil: direktiivne või suhtlemis · Dekontekstualiseeritud keelekasutus: jutustused, põhjendused Lapse- ja noorukiea arenguhäired Mis on norm? · subjektiivne norm - ise · normatiivne lähenemine - täiuslikkus · kultuuriline lähenemine enamus inimesi · statistiline lähenemine testide keskmine +/- SD · kliiniline norm - eksperthinnangud Normaalne areng vs häire Hinnatakse emotsionaalset, sotsiaalset ja intellektuaalset funktsioneerimist. Arenguhäired kui tõsised kõrvalekalded tavapärasest arengust (hälve, häire,puue) nooremale eale iseloomulik käitumine ootuspärane, aga problemaatiline käitumine
lahendamise korras. Ehk on võimalus pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtu poole, misjuures on edasi streigi või töösulu korraldamine keelatud - Sõlmitud kollektiivleping on vaja registreerida Sotsiaalministeeriumi juures - Töörahu pidamise kohustus lõpeb kollektiivlepingu kehtivuse lõppemisega (sj uue lepingu sõlmimiseni täidetakse edasi kehtinuv kollektiivlepingu tingimusi) Kollektiivlepingu normatiivne ja võlaõiguslik osa: 1) Normatiivne ehk töösuhete reguleerimisega seonduv - töötasu tingimused - töö- ja puhkeaeg - töölepingu muutmise ja ülesütlemise tingimused - töötamisest keeldumise alused - töötervishoid ja tööohutus - täiend- ja ümberõpe - tagatised ja hüvitised 2) Võlaõiguslik sisu ehk missugused on poolte õigused ja kohustused - kollektiivlepingu täitmise kontrollimine ja vajaliku info edastamine
tw Toeribi võib osutuda vajalikuks ka seina kõrguse ja paksuse väiksema suhte puhul, kui toereaktsioonist tingitud muljumispinged on muidu liiga suured. Seina nihkestabiilsusel põhinev lõikekandevõime leitakse standardi EN 1993-1-5 jaotise 5.2 kohaselt valemiga w f yw hw t w Vbw, Rd = , (5.2) 3 M1 kus fyw - seina materjalina kasutatava terase normatiivne voolavuspiir; w - seina nn mõlketegur, mis sõltub seina saledusest ja toeribide iseloomust. Mõlketegur w leitakse sõltuvalt järgmiselt: Teras 1 37 o kui w < 0,83 / = 0,69 , siis w = 1; (5.3a) o kui 0,69 w < 1,08 , siis w = 0,83 / w ; (5.3b) o kui w > 1,08 siis
tõevastad seda. 3. Kunagi ei või teada, kas tavateadmine ikka vastab tõele. Kas uskumus vastab tõele või mitte. Peamised teoreetilised vastuolud sotsioloogias. Need võimaldavad iseloomustavad antud teadust. Milline on teadlase roll? positiivne teadlase ülesanne uurida, kuidas asjad tegelikult on: milline om tõde. Sotsioloog peab jääma kõrvalvaatajaks, piirduma ühiskonna kirjeldamise ja seletamisega · Normatiivne Kas sotsiaalteadused peavad võtma eeskuju loodusteadustest? · Loodusteaduslik lähenemine sotsiaalteadused peavad püüdlema loodusteadusliku lähenemise poole. Inimesi tuleb uurida väliste põhjuste kaudu. Mida rohkem sotsioloogia sarnaneb füüsikale, seda parem on, sest füüsika on ideaalne. Millisel tasandil tuleb sotsiaalset maailma uurida? · Mikro-sotsioloogia tuleb uurida inimeste vahetut suhtlemist
H-i nägemuses [5] on inimene samuti loomult egoistlik ja asotsiaalne, keda ennekõike juhib surmahirm. Oxfordi sõnaraamat nimetab H-i materialistiks ja küünikuks [H. kirjeldab inimloomust küüniliselt]. Vt. Leviathani referaat (Loengukonspekt OI 2005 HOBBES ref.doc). Kaks astet: rahvaste algolukorras valitseb loomuõigus (ius naturae, right of nature), mis ületatakse loomuliku seaduse (lex naturae, law of nature) abil. Algolukorra loomuõigus ei olnud normatiivne, käskude keelduse süsteem, vaid igaühe esialgne piiramatu vabadus: kõik vahendid ja kõik eesmärgid lubatud. Inimese vabadus oli piiratud vaid oma jõuetuse ja teiste jõuga. Inimesed allusid vaid loodusseadustele. Sellest iseloomustus "naturalistlik" [ka metodoloogiline, uurimiseseme määratlemise tähendus: lähtumine ühelt poolt nö puhtalt vaadeldavast, "normatiivse teooriaga" koormamata inimloomusest, ning teiselt poolt seda loomust ohjeldava riigi ja õiguse olemasolust].
programme, kavatsusi. Olukordi hinnates annavad inimesed neile positiivse või negatiivse väärtuse. Hinnangud, väärtuslaused, on tegevuse eesmärkide seadmise, normide, reeglite, käskude koostamise aluseks. Neis ei ole tõesusvahekorda sellega, milles neile osutatakse. Normid, normatiivsed laused, ei kirjelda olemasolevat olukorda, vaid fikseerivad, kirjutavad ette selle, mis peaks või ei peaks olema. Õigustamine on ennekõike väärtustav, normatiivne, ja hoopis vähem kirjeldav, protseduur. Õigustamine on niisiis arutelu, milles näidatakse, mille tõttu, millistel kaalutlustel, see õigustatav miski on parem, õiglasem, õigem, hüvelisem, väärtuslikum; et see miski oleks justnimelt soovitud, tahetud, ettekirjutatud viisil. Õigustamine toetub kindlasti mingitele alustele, s.o õigustavad järeldusväited peavad tulenema mingitest lähteväidetest. Viimaste seas on nii olemasolevat olukorda kirjeldavaid
1) on olemas palju nn üldteada moraalitõdesid, millel aga puudub ,,moraali-fakt". ÕIGE JA VÄÄR 2) võrrelda saab ainult asju ühes kategoorias - väited ja reaalsus seda ei ole. 1.Selgitage normatiivse eetika ja meta-eetika erinevust. Normatiivne eetika uurib, milline tegu on õige/hea ja milline moraalselt väär/halb. Meta- eetika tegeleb eetikaterminite uurimisega ja moraalsete hinnangute loomust.///// -eetikas vastatakse küsimusele, milline tegu/käitumine on moraalselt hea ja milline moraalselt
SOTSIAALNE KÄITUMINE JA SUHTLEMINE (Psühholoogia) SISUKORD Sissejuhatus 3 Sotsiaalne käitumine 4 Suhtlemine 8 Kokkuvõte 16 Kasutatud kirjandus 17 SISSEJUHATUS 2 Iga inimese käitumine on protsess, mis koosneb ja on üles ehitatud nii inimese enda kui teda ümbritsevate inimeste väärtushinnangutest ja nende väärtuste vahendamisest. Käitumine on inimese oskus ja võime suhteid reguleerida, suhteid luua ja juhtida. Oskused ja võime suhtlemisolukordi adekvaatselt tajuda, iseenda käitumist vaadelda, analüüsida ja väärtustada. Inimese tegevus koosneb käitumisaktidest, milles realiseeruvad inimese sisemised ajendid. Kõik inimesed vajavad suhtlemist, sest suhtlemine annab kinnitust sellele, et me ikka olemas oleme. Suhtlemine on tegevus, mille käigus üks osapooltest edastab teisele mingisugust informatsiooni. Suhtlem...
12 Tugevusanalüüsi alused 2. DETAILIDE TUGEVUS TÕMBEL JA SURVEL 2. DETAILIDE TUGEVUS TÕMBEL JA SURVEL 2.1. Detaili arvutusskeem tõmbel ja survel Arvutusskeem ei arvesta tühiseks loetud mõjureid, Iga tugevusanalüüs algab s.t. näiteks antud juhul (Joon. 2.1): aluse vibratsioon, arvutusskeemi koostamisega tuule mõju, varda kõikumise dünaamika, hõõrdumine sharniirides, kinnitusavade asend ja mõõtmed. jne. Arvutusskeemi koostamine ...
Mis on filosoofia I? 1.Mida võib silmas pidada sõnaga „filosoofia“? Sõna filosoofia tuleneb kr keelsetest sõnadest philein – armastama ja sophia – tarkus. Sõna esmatarvitus ei ole väga selge, u. 5.-4. saj. e.m.a. Pythagoras ja Sokrates pidasid end tarkusejumalateks. Filosoofiat võib käsitleda kui distsipliini, mis uurib mõisteid, mille abil me maailmale läheneme. Samas ka kõike seda, mille abil püüab inimene selgusele jõuda iseendas ja oma kohas maailmas. Sõna filosoofiat kasutatakse mõnikord ka laiemas tähenduses maailmavaate või oma seisukohtade tähistamiseks. Filosoofia võib olla kitsamas mõttes juhtidee mõnes eluvaldkonnas. Etümoloogia on sõnade päritolu uurimisega tegelev keeleteaduse haru, ta vaatab sõnade päritolu ja nende sugulussuhteid teiste sama keele või teiste keelte sõnadega. Etümoloogia on sõnavara ajaloo uurijad. Filosoofia põhiprobleemide näiteks võib tuua: 1. Mis on tõde? 2. Mis on te...
Millised on toimunuga seonduvad võimalikud õiguslikud tagajärjed, sh kujunenud õigussuhte osaliste õigused ja kohustused ning võimalikud (kohustusliku vm) käitumisvariandid. Kaasuse elementide esitamiseks ja nende selgitamiseks meenutatakse, et: 1 faktiline olukord – so alamlause, empiiriline pool, st see, mis õigusnormidest sõltumata on tegelikult toimunud; 2 õigusnormid – so ülemlause, normatiivne pool, st objektiivne õigus. Õigusnormid on aga informatsioon sellest, mida (so normi/õigusssuhte sisu) kellel (so õigussuhte subjekt) ja mille suhtes (so õigussuhte objekt) on positiivse õiguse kohaselt kästud/lubatud/keelatud teha ja mida mitte. 6 Tartu Ülikooli õigusteaduskonna eraõiguse instituudi 2015 eraõiguslike kaasuste lahendamise metoodika; Tartu Ülikooli õigusteaduskonna 2015 bakalaureuseeksami haldusõiguse kaasuste lahendamise metoodika jt
· Individuaalne ehk kausaalne reguleerimine inimeste käitumine määratakse kindlaks ühekordsete personaalsete aktide abil. Probleem lahendatakse selle juhu kohta antud ettekirjutuse järgi. See võimaldab arvessevõtta iga isiku või olukorra eripära. Puuduseks: selle probleemi lahenduse leidmiseks tuleb läbitöötada suur hulk situlatsioone. Selle meetodi puhul ei ole tagatud võrdse kohtlemise põhimõte koristuste korraldamisel. · Normatiivne reguleerimine inimeste käitumine korraldatakse üldiste reeglite abil ja käitumise liikude mudelid või etaloonid, mida kasutatakse kõikide seda liiki käitumise suhtes, st sellele mudelile peavad alluma kõik, kes satuvad mudeli raamidesse. Üldiste reeglite abil on võimalikühtne ja katkematu kord ühiskondlikes suhetes ja juhuse ja suva mõju väheneb järsult ja ühiskondlikud suhted saavutavad oma stabiilsuse.
Otsimine, leidmine ja esitus Administreerimisfunktsioonid Mittefunktsionaalsed nõuded Nõuded metaandmetele Elektrooniliste dokumentide haldamise näidisnõuete MoReq2 rakendamine Eestis MoReq2-s on Euroopa Liidu liikmesriikidele ette nähtud võimalus kirjeldada eriomased riigisisesed nõuded nn nullpeatükis. Nullpeatükk annab teavet selle kohta, milliseid riigisiseseid nõudeid ja lahendusi tuleb silmas pidada MoReq2 rakendamisel Eestis. Eesti erisused: Dokumendihalduse arendamine ja normatiivne keskkond (seadused, määrused, juhised) EDHS-id kui osa riigi infosüsteemist E-identiteet ja infoturve Riigisisesed nõuded EDHS-idele. Miinimumnõuded EDHSidele Koostamisel. Ühtsed miinimumnõuded avaliku sektori asutuste EDHSidele. Nõuded koostatakse MoReq2 ja Eesti ,,nullpeatükist" tulenevate nõuete baasil, nelja eri taseme (C, B, A ja A+) EDHSide jaoks. Juhis dokumendiliigi XML andmekirjelduse koostamiseks
SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASSE külalisõppejõud Raissa Kokkota MAJANDUSE JA MAJANDUSTEADUSE OLEMUS, ANALÜÜSIMISE MEETODID JA VAHENDID 1.Majandusteaduse olemus 1.1.Majandusteadus 1.2.Mikroökonoomika ja makroökonoomika 2.Majanduse põhiküsimused ja majandussüsteemid 3.Turg ja majandus 3.1.Majandusagendid 3.2.Majandussektorid 3.3.Tulu ja kulu ringkäik 4.Majandusteadlaste töö majanduse analüüsimisel 4.1.Teaduslik meetod = positivistlik ja normatiivne analüüs 4.2.Teooriad ja mudelid 4.3.Majandusanalüüsi keeled 4.4.Tüüpilised vead ehk eksi järeldused 5.Tootmisvõimaluste kõver 5.1.Olemus ja graafiline kujutamine 5.2.Tootmisvõimaluste kõvera nihked 5.3.Alternatiivkulu 1.Majandusteaduse olemus 1.1.Majandusteadus TEADUS - teadmiste süsteem, hulk, mis genereerib uusi teadmisi. MAJANDUSTEADUS - * ökonoomika, inglise .keeles economics OIKOS NOMOS tuleb kreeka keelest, tähendades Majandus Seadus
muu sellise teel 3) Puudub tsentraliseeritud sunniaparaat, täitmise kindlustavad osavõtjad ise. 4) Põhilisteks õigusallikateks on lepingud ja tavad Õigusaktid Õigusnormidele peab olema antud mingi väljendusvorm, mille kaudu nad jõuavad inimeste teadvusse. Sellisteks väljendusvormideks on olnud õiguslik tava, kohtupretsedent, õigusteadlaste arvamus, leping ning normatiivne akt. Neist tähtsaimal kohal on normatiivne ehk õigustloov akt. Õigusaktid on dokumendid, milles riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Põhimõtteliselt võivad need aktid olla kahesugused sõltuvalt neis sisalduvatest õiguste ja kohustuste iseloomust, eelkõige aga isikute ringist, keda need õigused ja kohustused iseloomustavad. Normatiivne õigusakt on suunatud õigusnormi kehtestamisele, ta sisaldab
Individuaalne ehk kasuaalne reguleerimine. Selle puhul määrataksinimese käitumine kindlaks ühekordse personaalse akti abil. Iga küsimus lahendatakse selle konkreetse juhu kohta. Individuaalse reguleerimise eeliseks on see, et ta võimaldab lahendada probleemi, arvestades situatsiooni ja isiku eripära. Puuduseks on, et tuleb läbi töötada lõpmata palju konkreetseid situatsioone ja võtta iga kord vastu uus otsus, puuduvad ühesed lahendid. 2. Normatiivne reguleerimine. Selle puhul korraldatakse inimese käitumine üldise reegli abil. Siin määratakse kindlaks käitumismudel, etalon, mida kasutatakse kõikide vastavat liiki käitumisaktide või subjektide suhtes. Seda üldist käitumismudelit peavad järgima kõik indiviidid, kes kuuluvad reegliga hõlmatud subjektide liiki, sõltumata nende konkreetsetest individuaalsetest eristustest. Ei arvestata individuaalseid erinevusi ning see on normatiivse
Riik on poliitilise võimu organisatsioon. Õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus, riigi poliitika teostamise vahend. 7 Õiguse ja majanduse omavahelise seose ning majanduse õigusliku regulatsiooni ulatuse ja iseloomu igas konkreetses riigis määrab selle riigi sotsiaalpoliitiline ja majanduspoliitiline orientatsioon, riigi poliitiline olemus, aga ka riigi konkreetsed majanduslikud ja poliitilised huvid ja eesmärgid antud ajahetkel. 3. SOTSIAALSETE SUHETE NORMATIIVNE REGULEERIMINE. ÕIGUSNORMID. Ühiskondlike suhete sotsiaalne reguleerimine tähendab inimeste käitumisele piiride kehtestamist, indiviidide ja nende gruppide sotsiaalse suhtlemise korrastamist. Individuaalne reguleerimine Eelis võimaldab lahendada probleemi, arvestades sitatsiooni ja isiku eripära, suhte ja subjektide spetsiifikat. Puudus puuduvad ühesed lahendid, ei ole tagatud võrdse kohtlemise põhimõte. Normatiivne reguleerimine
1. Sissejuhatus majandusteadusesse. Võimaliku tootmise piir. 1. Majandusteadus on sotsiaalteadus, mille eesmärk on majandusagentide käitumise ja üldisemas mõttes majandusnähtuste kirjeldamine, mõõtmine, ennustamine ja seletamine. Majandusteadus erineb teistest sotsiaalteadustest sellega, et suuremat rõhku pööratakse mõõdetavatele teguritele nagu raha ja matemaatilsed meetodid. 2. Mikroökonoomika on majandusteaduse osa, mis uurib ettevõtete ja tarbjate käitumist turgudel (nt. tööjõuturg ja kaubaturg). Mikroökonoomikas lähtutakse ühest majandussubjektist. Mikroökonoomika kirjeldab nii neid otsuseid kui ka nende tulemustena kujunenud sündumste ja protsesside kogumit. 3. Makroökonoomika uurib majandust kui tervikut. Tema uurimisojektideks on üldised rahvamajanduslikud nähtused (nt. töötus, tööhõive, üldine hinnatase). Makroökonoomika baseerub mikroökonoomika põhitõdedel ja niiviisi on nad omavahel ka otseselt seotud. 4. Pi...
(algul graphic novel 1998 frank miller); travestia meet the spartans. Funktsioonid: teadvustamine, harimine, edasiarendamine, ajaloo mäletamine, loominguline aspekt (tänapäeval filmikultuur järjest suureneb). Veel filme: Gladiator, Clash of the titans, The immortals, Percy Jackson (raamatu põhjal) jpt. 5. Iseloomustage klassitsismi põhimõtteid kirjanduses. Vastus: kontrastide kaudu vormiselgus. Nicolas Boileau (1636-1711) Poeesiakunst (L'art poétique, 1674). Normatiivne poeetika. Märksõnad: maneerlikkus, aristokraatlikkus. : intellektuaalsus,enesekontroll. Juhtiv zanr tragöödia. Pierre Corneille (1606-1684) Horace, Cinna, Polydeucte. Jean Racine (1639-1699) Thebais, Andromaque, Alexander Suur, Bérénice, Mithridate, Iphigénie, Phèdre. 6. Kirjeldage Odysseuse eksirännakute teema kasutamist kirjanduses antiikajast tänapäevani. Vastus: keskajal inimese eksirännakute allegooria. inimese otsingud ja vaevalised rännakud.
huvilised on ühiskond laiemalt (nii kohalik kui ka rahvusvaheline kogukond) ning looduskeskkond. Ärieetika aitab kaaluda kasude ja kahjude vahekorda, otsida kõige õigemat käitumisviisi ja seda põhjendada. Juhi eetika moodustavad teatavad käitumise normid ja moraalsed tõekspidamised, mida juhid või organisatsioonid oma tegevust arendades järgivad. Leadership Quarterly 17 (2006) 595616 uuringu põhjal selgus, et eetiline juhtimine on normatiivne asjakohane käitumine läbi isikliku tegevuse ja lähedaste suhete ning sellise käitumise parendamine toimub läbi kahepoolse suhtlemise: suhete tugevdamise ja õigete otsuste tegemise kaudu (Brown M. ,Trevio L.The Leadership Quaterly 17 (2006) 595-616. http://www.nipc.ir/uploads/science_p_10105_5765.pdf(01.12.2013)). Eetiline juhtimine on tingitud juhi isikuomadustest (positiivsed omadused on meeldivus, kohusetundlikkus,
kaalust põhjustatud pinge. kombinatsiooniteguritega, millega korrutatakse deformatsiooniga. Tulemused kantakse Sigma 2 on algpinge ja vundamendist tuleneva normkoormuste väärtused Pinnase omaduste graafikule, kus telgedeks vee maht V ja surve p lisapinge sigma pzi summa. Seega määratakse E arvutusväärtuse saamiseks jagatakse normatiivne Pressiomeeter on kasutatav liiva, kruusa ja igal elementaarkihil, kus sügavuti muutub nii alg arvutustugevus läbi osavaruteguriga Kandevõime ületihenenud savipinnase deformeeritavuse kui lõpppinge. piirseisundi puhul kontrollitakse kas määramiseks. Puuduseks asjaolu, et
Teine eksam: teemad: · Loengud: kliiniline psühholoogia; vaimsed võimed; isiksuse psühholoogia · Iseseisvalt õpitud: sotsiaalpsühholoogia; mõtlemine; tähelepanu 5. Vaimsed võimed · IQ ja mõõtmine, ajalugu · olulisemad testid · IQ vs EQ · pärilikkuse osakaal, gruppidevaheliste erinevuste probleem · Gardneri teooria paljudest intelligentsustest, Sternbergi praktiline intelligentsus ja triarhiline teooria INTELLIGENTSUS ...võime asjadest aru saada, arutleda, lahendada probleeme, planeerida, näha toimuva mõtet ja taibata sündmuste põhjuslikke seoseid (J.Allik) Inimeste käitumiserinevused tulenevad peamiselt kahest tegurist individuaalsusest ja intelligentsusest. Vaimsed võimed: Üksikvõimed ei saa jaotada osadeks (taju kiirus, lühimälu maht) Erivõimed andekus konkreetsel alal (ruumiline taju) Üldvõimed võimete kogumid Intelligentsuse teooriad Antud teemaga seostub mitmeid teooriaid, mis...
keskjuhid tegijad töötajad Avalike organisatsioonide puhul tuleb eristada tasandid, mida tavaliselt ei eristata 1) Poliitika formuleerimise tasand Järelvalve, kontroll Koordineerimine 2) Normatiivne (seaduste jne formuleerimine) tasand 3) Juhtimise tasand (korraldamine) 4) Teenuste osutamise tasand Organisatsiooni liigitamisel 2 aspekti e dimensiooni: 1) võimu ja autoriteedi jaotumine 2) allüksuste grupeerimine (tegevuse grupeerimine) Grupeerimispõhimõtete tüübid: 1) püüe jaotada funktsionaalselt, teadmiste e kompententsuse alusel 2) püüe jaotada eesmärkide ja tulemuste alusel 3) püüe jaotada klientide alusel
Märk -- subjekt. Kuidas inimene kasutab märke. Kirjutav ja rääkiv subjekt, tema erinevad ,,minad". Suhted rääkija -- kuulaja, sõnaline mõjutus jne. Reeglid on pigem soovituslikud. Pragmaatiline mõõde väljendab. ( 4.loeng slaid 13) Semioos on 5-liikmeline suhe. On mark, interpretaator, interpretant, tähendus ja kontekst. 3) Peirce'i semiootika ja Saussure'i semioloogia. Teooria Filosoofiline, Deskriptiivne, üldlingvistiline normatiivne, Baseerub loomulikul keelel ülevaatlik, eeldab loogiliste suhete ja märgitüüpide universaalsust Atomism Holism Substitsionaalne Bilateraalne(kahekülgne) märk on keeles eelkõige, mitte kõnes (olemus, oluline), tekib Märgil on kindel tähendus, impersonaalne lõputu substantiivne jada, iseseisev Põhilised loogika, matemaatika, Loom
Keskmise ulatusega teooriad (middle rage theory) BA-töös kasutage "keskmise ulatusega teooriad" Paradigma suured koolkonnad, mis eristuvad üksteisest oma reaalsuse tunnetamise ja analüüsimise viisides. Paradigma sees on palju erinevaid teooriad. Riigiteaduste põhiparadigmad Biheivorism Institutsionalism Interpretatiivne lähenemine, ehk konstruktivism Ratsionaalse valiku teooria Vahel eristatakse ka: Marksism Normatiivne lähenemine (poliitika filosoofias) Biheivorism ja ratsionaalne valik Biheiviorism: Olemas reaalne maailm, mida tuleb väärtusvabalt uurida Eesmärgiks avastada olulisi seaduspärasusi ja regulaarsusi inimeste poliitilises ja ühiskondlikus käitumises Ratsionaalse valiku teooria: Toimijad lähtuvad ennekõike enda isiklikest huvidest ja omakasust ja teevad selle alusel otsuseid Institutsionalism ja konstruktivism Institutsionalism:
· Kohtu- ja halduspretsedent. Juhutm, kui kohtuorgani otsus või haldusorgani lahend omandavad reegli tähenduse ja neid hakatakse nii ka kasutama. · Õigusteadus e. Juristidearvamus (teatud perioodil). · Leping. Kahe või enam poolne vaheline kokkulepe. Enamasti puudub õiguslik tähendus, kuid mõnedel lepingutel on laiem tähendus. · Normatiivne akt. Tänapäeval kõige levinum, paljudes riikides ainus õiguse vorm. Riigi poolt kehtestatud, erilises korras vastu võetud, vahel ka erilist väliskuju omavad dokumendid, mis sisaldavad üldkohustuslikke käitumis reegleid: o Legislatiivaktideks vastu võetud riigi legislatiivorganite poolt (õigusloome Riigikogu)
Institutsioonon sotsiaalse elu valdkond, mis on paljude segama hakata tema argiteadmised objekti kohta. inimeste poolt aktsepteeritud ning mis omistab osadele inimestele teatud rollid, millega kaasneb kohustus täita Peamised teoreetilised probleemid sotsioloogias: selle institutsiooni reeglid. 1.Milline on teadlase roll? Seega: enamus meie ühiskonna liikmetes teavad Positiivne vs. Normatiivne lähenemine üldjoontes, mis teadus on, teatud spetsiifilistele Positiivne lähenemine-sotsioloog ei tohi uuritavate inimgruppidele omistatakse aga teadlase roll ja need inimeste ellu sekkuda, peab olema passiivne vaatleja, inimesed peavad täitma teaduse reegleid. kirjeldama, kuidas asjad tegelikult on. Samasugune definitsioon käib kunsti, religiooni, Normatiivne lähenemine-Sotsioloogi kohus on üritada perekonna jms. kohta
subjektiivsus on individuaalne; avaneb ainult esimese isiku perspektiivist Objektiivselt väljendub psüühika käitumises ning füsioloogilistest ilmingutes (objektiivselt mõõdetavad ja subjektiivsega kaasnevad ajuprotsessid, kehalised füsioloogilised protsessis, tegevus, kõne, miimika, aga ka tegevuse resultaadid füüsilises ja sotsiaalses maailmas) Inimese psüühikat juhib ja kontrollib sotsiaalne normatiivne baas (bioloogilised reeglid ja ajud) PSÜÜHIKA Teadvuse ja psüühika mõistete mahu vahekord – kõik, mis on teadvuslik, on ühtlasi psüühiline, kuid osa psüühilisest ei ole teadvuslik TEADVUS Psüühikanähtused, mis avalduvad teadvuslik tasemel jagunevad kaheks:
o Ratsionaalsus Suhtelised kasud o Suhtelised eelised ja absoluutsed kasud või vastupidi o Null-summa Kriitika: o Pole alati null-summa; o Jõu ja jõukuse konfliktsus o Siseriiklik teooria; o Areng ja protektsionism Marksism Neli lähenemist ühiskonnale: o Dialektika o Materialism o Kapitalistliku arengu seaduspärad Disproportsionaalsus Kapitali akumuleerumine Kasumi vähenemine o Normatiivne pühendumine sotsialismile Rahvusvaheline marksism Imperialism Lenin o 4.seadus ebaühtlase arengu seadus o monopolidfinantskapital kapitali väljavedu monopolide liidud ja maailma jaotamine riikidepoolne maailma jaotamine o Aitab pääseda kolmes seadusest o Konflikt Marksismi kriitika Ideoloogiline o Stagnatsioon Teoreetiline o Liiga palju majandust Empiiriline o Konkurents kommunismi sees Võrdlus
eraiskut arvestamata on erapooletu. Formalism ja suund materiaalsele ratsionaalsusele on ratsionaalsele bürokraatiale iseloomulik. David Beetham, 'Bürokraatia mudelid', raamatus Wolfgang Drechsler (toim.), Avaliku halduse alused: valimik Euroopa esseid, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus,1997, 113-148: http://hum.ttu.ee/failid/oppematerjalid/AHintro/AHA_Beetham.pdf Bürokraatia mudelid on vajalikud, et defineerida alus, kehtestada normatiivne standard ja arendada seletav raamistik. Tuleb mõista bürokraatia efektiivsust tõstvad ja takistavad tegurid. Esiteks, organisastioonisotsioloogia. Weber eristas 10 tunnust, mida saab taandada 4 peale. Administreerimine tähendab poliitika koordineerimist ja täideviimist. Administratiivsel personalil ja teda palganud ühendusel on vahe sees. Bürokraati iseloomustab oma
Idee asemel kasutab ta sõna vorm. Mateeria on ilma vormita kaootilne mass, millel pole sisu ega mõtet. Idee korrastab ja vormib kaootilist mateeriat ja nii tekivadki asjad. Ta väidab, et idee ehk vorm peitub mateerias endas võimalikkusena. Nt puu mateerias peituvad võimalusena laua idee, tooli idee, kapi idee jne. Ta eristab kahesugust olemist. Olemine võimalikkusena ja olemine tegelikkusena. Tekkimine on seega üleminek võimalikkuselt tegelikkusele. Aristotelese eetika see ei ole normatiivne õpetus, st ta ei ütle, mida tuleb teha või mida mitte vaid kirjeldab õnnelikuks eluks vajalikke tingimusi. Elu eesmärgiks on õnnelik elu. Selle all mõistab ta vaimset tööd. Inimesena on vaja hoolitseda ka keha eest, kuid niipalju, et ei oleks vaja kehale erilist tähelepanu pöörata. Inimese teod on vabatahtlikud ja nende eest tuleb ka vastutada. Sunnitud tegude eest ei pea. Teadmatuses tehtud tegude eest aga vahel küll. Voorused jagab ta kahte rühma:
· Üksikjuhtumistest lähtuva mõtlemisega ei tohi maha mängida institutsionaalset kapitali rikkudes reegleid selleks, et üksikjuhtumil midagi head teha, näiteks päästa riigiabiga mõni konkurentsivõimetu ettevõte. On üsna kindel, et tulemuseks on usalduse õõnestamine turumajanduse toimemehhanismi ning lõdva eelarvepiirangu mentaliteet. · · Normatiivne viga: · Üks tavalisemaid vigu diskussioonides on, et normatiivsest ideaalist (täishõive, sotsiaalne õiglus, keskkonnakaitse) tuletatakse suhteliselt otse poliitilised soovitused. · Tegeliku olukorra ja probleemide põhjuste, aga ka võimalike otsuste tagajärgede analüüs jäetakse tähelepanuta. Sellist eksitust võiks nimetada normatiivseks veaks. Et seda vältida, peab võrdlev
• Teaduse põhikomponendid: • Empiiria-uute andmete kogumine uurimisobjekti kohta ja nende analüüsimine. • Teooria-olemasolevate teadmiste analüüs ja süstematiseerimine. Loomulikult on mõlemad komponendid vajalikud, sest ilma empiiriliste andmeteta ei omaks teooria mingit seost reaalsusega ning ilma teooriata ei oskaks me andmeid interpreteerida. Aga siiski kalduvad paljud sotsioloogid tegelema ainult ühega (empiirikud ja teoreetikud).’ • Milles seisneb sotsioloogi pinge või vastuolu empiiria ja normatiivsuse vahel? Millised võiks või peaks oleme seega sotsioloogia ja poliitika vaheline suhe? Sotsioloogia on “väärtustevaba” selles mõttes, et seda võib kasutada väga mitmete erinevate eesmärkide saavutamiseks. Teadus ise ei sisalda kohustust ühe või teise väärtustesüsteemi heaks töötada (M. Weber). - Samas too ei tähenda seda, et sotsioloogil endal ei või (ja pea) olema väärtusi (poliitilisi, usulisi, eetilisi tõekspidamisi)...
Vastamaks küsimusele, kas süüdistamisfunktsioon kuulub judikatiiv- või eksekutiivvõimu ülesannete hulka, tuleb esmajoones lähtuda põhiseaduse §-st 1, mille järgi kõrgeima riigivõimu kandja Eestis on rahvas, ja §-st 4, mis näeb ette ainult kolm (president kui üksikisik välja arvatud) erinevat riigifunktsiooni kandjat. Tuginedes siinkohal põhiseaduse §-le 3, mille järgi riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel, seisneb § 4 normatiivne sisu selles, et mitte keegi peale seadusandliku, täidesaatva või õigustmõistva võimu ei tohi riigivõimu teostada, kui erandid sellest ei ole põhiseaduses endas otseselt ette nähtud. Kuna kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas, peavad kõik kolm nimetatud võimuharu riigivõimu teostamiseks olema rahva poolt legitimeeritud, s.t saama selleks volituse. Eeltoodud seisukoht on aluseks funktsionaal-organisatoorsele riigivõimu jaotuse põhimõttele, mis võimal-
1) ühel juhul tõlgendus langeb tõesti ühte normatiivakti tekstiga, selle tähttähelise tähendusmahuga (adekvaatne ehk tähttäheline tõlgendus). 2) teisel korral võib tõlgendus olla kitsam akti sõnalisest väljendusmahust (kitsendav tõlgendus). 3) kolmandal juhul võib tõlgendus olla laiem sõnalisest väljendusest (laiendav tõlgendus). 29. Tõlgendamine juriidilise tähenduse alusel: Ametlik e. ofitsiaalne - jaguneb omakorda: 1) normatiivne (andja on pädev riigi- või omavalitsusorgan, reeglina akti väljaandja). 2) kasuaalne (tavaliselt on selleks kohus, mistõttu seda nimetatakse ka kohtulikuks tõlgendamiseks). Mitteametlik e. mitteofitsiaalne - õigusnormi sisu selgitamine kirjalikult või suuliselt, millel pole juriidilist tähendust (nt. riigikogu liikme arvamus, teadlase või poliitiku kommentaar jne). Tõlgendusaktid jagatakse kahte liiki : 1) ametlikud tõlgendused, mis on kohustuslikud
Rahvusvahelised suhted- politoloogia üks harusid, mille valdkond hõlmab riike ja konkreetset välispoliitikat. VPga seotud valitsusametkondade, organisatsioonide fuktsioneerimine. Hõlmab faktoreid, mis mõjutavad VP (nt geograafiat, majandust). Bütsantsi aeg- intriigide aeg, tekkis Ida-Rooma alusel. Sõbralikud suhted naabritega. Abielude diplomaatia- polnud väga edukas. Religiooni tähtsus: paganad tuleb viia ristiusku. Realismi arengule on kaasa aidanud diplomaat Machiavelli (1469-1527). Hans Morgenthau Realism- “Politics among nations” 1. rahvuslik huvi 2. jõud/võim 3. jõudude tasakaal 4. jõu kasutamine anarhilises maailmas. Egiptus ja Ramses II (Suur) ca 1290 e.m.a: Ramses II: Kuulsaim omaaja vaarao. Kadeshi lahing. Rahulepingud hetiitidega: leping oli hõbedane, ühel pool Ramsese ja Hetiitide kuninga ning teisel nende abikaasade sõnad, lepingul on sissejuhatus, sisuline pool vaidluse üle, pöördumine mitme jumala poole lepingu kinnituse...
varem; Ei kuluta aega isiklike asjade ajamiseks; Kodaniku kohus- Täidab ühiskondlikke kohustusi; Loeb memosi- Hoiab end kursis uuema infoga; Kannatlikkus- Ei kurda ja ei virise ; Ei otsi vigu; Viisakus- Oma käitumisega väldib konflikte; Ei "plahvata" kui ka provotseeritakse. Alalhoidlik pühendumine: inimene vajab seda tööd ning ei saa endale lubada töökoha vahetust. Emotsionaalne pühendumine: inimene on omaks võtnud organisatsiooni väärtused ja eesmärgid. Normatiivne pühendumine: inimene tunneb, et tal on kohustusi teiste ja organisatsiooni ees. Ebaeetiliste ja ebaseaduslike tegevuste avalikustamine. Töönarkomaania inimese sõltuvust töötamisest ja kontrollimatut vajadust töötada. 41. Konflikti tüübid ja nende vältimise võimalused. Akuutsed konfliktid enamasti kordumatud, ootamatud, uued, puuduvad olemasolevad lahendused. Kroonilised konfliktid pidevad, korduvad, enamasti peegeldavad struktuuri vigu.
Pärand c) Lihtseadused moodustavad seaduste põhimassi, Pärija seadusandliku regulatsiooni peamine vahend. Võetakse vastu Seadusjärgne pärimine kõige lihtsama menetlusega - vajalik Riigikogu poolthäälte Pärimine testamendi järgi enamus. Pärimine pärimislepingu alusel Seadlus ehk dekreet on riigipea normatiivne õigusakt või õiguse rakendamise akt. Seadlus kui seadusjärgne akt on oma juriidiliselt Haldusõigus jõult seadusest madalam. EV President võib anda seaduse jõuga Haldusõigus rajaneb riigiõiguslikel alustel ja seondub eeskätt seadlusi, kui Riigikogu ei saa kokku tulla ja seadluse andmiseks on riigivõimu ühe haru- täidesaatva riigivõimu teostamisega tekkinud edasilükkamatud riiklikud vajadused
§ 1. Ratsionaalne otsustusprotsess §2. Simulatsioon (modelleerimine) Modelleerimine on laiem mõiste kui simulatsioon. 4. Asukoha valimine. 1.1. Otsustamise olemus ja otsustusprotsessi elemendid Modelleerimine mudelite koostamine ja uurimine(analüüs). Mudel on töövahend. 4.1.Asukoha valimise strateegiad ja etapid Asukohavaliku ees seistakse siis, kui tootmine Otsustamise-tegutsemisviisi leidmine, probleemi lahendamise protsess ja tegevuse tulemus. Simulatsioon tegelikku olukorra modelleerimine, protsesside matkimine, immiteerimine, ei mahu olemasolevatesse raamidesse või on mujal tootmiskulud väiksemad. Strateegiad: Kolm aspekti: probleemi lahendamiseks vajalike tegutsemisvariantide ettevalmistamine, õppimine läbi tegutsemise. Mudelid:1.materiaalsed(füüsilised)ehk ain...