1. uurimismeetodid. 2.käitumise geneetilised ja evolutsioonilised alused genotüüp-organismi geenide täiskomplekt fentüüp-organismi nähtavad tunnused ja käitumisviisid polügeenne pärilikkus nähtus, kus mingi tunnuse kujunemist mõjutab palju geene vahetu põhjus organismi eluajal teda mõjutanud tegurid, mis on esile kutsunud teatud tunnused vüi käitumisviisid lõpp-põhjus asjaolud, mis selgitvad, miks on mingi tunnus või käitumine aastatuhandeid väldanud evolutsiooni jooksul aidanud populatsiooni liikmetel ellu jääda ja järglasi saada. Naturalistlik eksitus ekslik arusaam, et kõik `'looduslik'' on tingimata `'hea''. Päritavuskoefitsent suhtarv, mis näitab, kui suur osa mingi tunnuse muutlikkusest konkreetsetes keskkonnatingimustes olevas konkreetses populatsioonis on tingitud geneetilisest erinevusest. Monogaamia ühe isase ja ühe emase püsiv reproduktiivne partnerlussuhe Polügaamia paaritumissüsteem, kus ühes soost isend ...
Leping sõlmitakse pakkumise esitamise ja sellele nõustumise andmisega või muul viisil vastastikkusel tahtel. Teatud juhtudel võib lepingul olla ka laiem juriidiline tähendus ja kõrgem kohustuslikkuse aste, mistõttu ta on käsitletav õigusvormina. Leping on õigusvorm siis, kui määrab kindlaks lepingupoolte konkreetsed õigused ja kohustused ja lisaks reguleerib nende edaspidiseid suhteid või õiguslikke vahekordi teiste subjektidega (nn normatiivne leping, nt rahvusvahelised lepingud [paktid, konventsioonid]). 13. Lepingu sõlmimine oferdi ja aktsepti kaudu (VÕS §16-20) Pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. Pakkumuses võib olla ka antud nõustumuse (aktsepti) tähtaeg, sellisel juhul peab nõustumus olema jõudnud pakkumuse esitajani antud tähtajaks
ja nende käitumist kõnevoolus. 3. Kuidas on võimalik foneetika uurimisalasid ja -valdkondi liigendada? Harud: 1) artikulatoorne foneetika (häälduelundite tegevus) 2) akustiline foneetika (häälelaine ja häälikuüksuste omadused) 3) auditiivne ehk tajufoneetika (häälikuüksuste kuuldeline eristamine ja tajumine) Valdkonnad: 1) üldfoneetika 2) deskriptiivne eh kirjeldav foneetika 3) kontrastiivne ehk võrdlev foneetika 4) ajalooline foneetika ehk häälikulugu 5) normatiivne foneetika ehk ortoeepia 6) eksperimentaalfoneetika 4. Millised on foneetika rakendusalad? Foneetikat saab rakendada lavakõne, laulmise, retoorika õpetamisel, logopeedias, juriidilised alad (hääle tuvastamine), muusikaakustikas, keeletehnoloogias. 5. Mis erinevused on foneetikal ja fonoloogial (foneemid ja allofoonid, distinktiivtunnused, minimaalpaarid, täiendav jaotumine)? Foneetika uurib häälikuid ja nende käitumist
Nüüdisaja eetikateooriaid on jagatud ka autonoomseteks ja heteronoomseteks. Viimane põhjendab moraali moraalist väljaspool asuvate tegurite abil. Eristatud on ka teole või vastupidi tegutsejatele keskenduvaid teooriaid. Siin tahetakse rõhutada, et oluline on see, mida teeme (teole orienteeruv) või mis sorti inimesed me oleme (kas tegutseja isik on ikka kõlbeline isik). 2. Eetika ajaloost. · Eetika algusest Eetika e moraalifilosoofia e normatiivne filosoofia pärineb vanadelt kreeklastelt, täpsemini, Sokrateselt (469-399 eKr), kes pühendus moraalse vooruse loomuse uurimisele s.t ta uuris just asja, mille olemasolus tänapäeva teaduskäsitluse seisukohalt peaks enam kui kahtlema. Sokratese põhiväite olid: õnn on võimatu ilma moraalse puhtuseta (vooruseta); ebaeetiline tegu kahjustab rohkem tegijat kui ohvrit; moraalne puhtus on hinge tervis; pahe tõeline (sügavaim) põhjus on võhiklikkus.
auditiivne foneetika kõneakti neljandas etapis jõuab häälelaine kuulaja kõrva ja kuulmekile hakkab vastavalt häälelainele võnkuma. Kuulmeluukesed vahendavad võnked teole ja mööda kuulmisnärvi jõuavad impulsid vastuvõtja kuulmiskeskusesse. 4. Millised on foneetika rakendusalad? Foneetika uurimisvaldkonnad: · Üldfoneetika · Deskriptiivne ehk kirlejdav foneetika · Kontrastiivne ehk võrdlev foneetika · Ajalooline foneetika ehk häälikulugu · Normatiivne foneetika ehk ortopeedia · Eksperimentaalfoneetika Foneetika rakendusi: · Lavakõne õpetamisel (diktsioon, õige hingamine) · Laulmise õpetamisel (häälekurdude teadlik valitsemisoskus) · Kõnekunsti ehk retoorika õpetamisel · Logopeedia (kõnepuuete uurimine ja ravi) · Juriidilised alad (hääle tuvastamine) · Muusikaakustikas · Keeletehnoloogia (abivehendid vaegkuuljatele) 5
Mikroökonoomika- Uurib majanduse erinevate komponentide (kodumajapidamised, firmad ) käitumist. Uurib miks ja milliseid valikuid nad teevad, kuidas need valikud vastastikku üksteist mõjutavad. Mikroökonoomika - uurib kuidas indiviidid, leibkonnad ja firmad teevad otsuseid kasutadas piiratud koguses ressursse, tavaliselt turgudel, kus müüakse ja ostetakse tooteid ja teenuseid. Uurib, kuidas need otsused mõjutavad toodete ja teenuste nõudlust ja pakkumist, mis omakorda kujundab hinna ja kuidas hind loob jällegi nõudlust ja pakkumist. Mikroökonoomika vastandiks peetakse makroökonoomikat. Makroökonoomika – uurib majandust tervikuna, käsitletakse majanduse koondnäitajaid (inflatsioon, töötus, majanduskasv). Analüüsitakse majapidamiste, firmade ja valitsuste mõju majandusele kui tervikule. Hüvis - kasutatakse tarbijate vajaduste rahuldamiseks (kaup või teenus) Tootmine- hüviste valmistamine Tarbimine – kaupade ja teenuste kasutamine Tootmiste...
ORGANISATSIOONIKÄITUMINE (KT II) 1. Mida nimetatakse loovuseks? Loovus on isiksuse omaduste kogum, mis annab eeldused mistahes inimtegevuse valdkonnas probleeme uut viisi lahendada ja algupäraseid tulemusi saada. Loovus on protsess, mille kaudu jõuavad indiviidid ja grupid ideede ja tulemusteni, mis on uued ja väärtuslikud nende loojatele ning väärtustatud laiema grupi või ühiskonna poolt. Loovus on võime genereerida ideid, mis on üheaegselt uudsed ja kasulikud. 2. Mida nimetatakse innovatsiooniks? Innovatsioon kõige üldisemas mõttes on millegi uut moodi tegemine. Innovatsioon on ideede edukas ellu rakendamine. 3. Millised on loovjuhtimise kolm printsiipi? • Universaalsuse printsiip – loovus on inimeste loomupärane potentsiaal ja omane kõigile inimestele. • Arengu printsiip – potentsiaalne loovus muutub aktuaalseks sobilikes arengu tingimustes ja keskkondades. Tegelik loovus väheneb, kui keskkond ja suhted pi...
tähelepanu kui teostel, millele on ajaloo jooksul vähem väärtust omistatud. 4. Väärtusmaksimalism on teooria, mille järgi tõlgendatakse kunsti nii, et see lubab langetada teose kohta võimalikult kõrge hinnangu. Eristatakse deskriptiivset ja normatiivset väärtusmaksimalismi. Deskriptiivne väärtusmaksimalism seisneb tõlgendustegevuses, mille järgi eelistatakse tõlgendust, mis annab teosele võimalikult suure väärtuse. Normatiivne väärtusmaksimalism on tees selle kohta, kuidas kunsti peaks hindama. Eelistada tuleb tõlgendust, mis näitab teost kõige paremas valguses. Kahe võrdselt hea tõlgenduse puhul tuleb paremaks pidada seda, mis annab teosele kõrgema hinnangu. Väärtusmaksimalismi teooriat on kritiseeritud antiesteetilise kunsti seisukohast, kuna sellisel juhul ei ole võimalikult kõrge esteetiline väärtus oluline. Selle teooria kõige läbinähtavam viga peitub selles, et see eirab halba kunsti ja
süsteemides, nt majanduses või valitsemises. Õigusnormid kirjutavad meile midagi ette, tagavad midagi või jätavad koguni millestki ilma. Õigusnorm on õiguslausena formuleeritud käitumiseeskiri, mille ülesanne on anda piisavalt üldiseid, kättesaadavaid ning mõistetavaid reegleid, mille alusel kodanikud ja kohtunikud saavad määrata probleemi lahendamise viisi. Õigusnormid liigitatakse avaliku ja eraõiguse normideks ning nende üksikharude normideks. Põhiseadus on üksnes normatiivne tuum, mida ümbritsevad asjakohased lisadokumendid ja kokkulepitud poliitilised normid. Põhiseaduslik on valitsemine, mille puhul võimu teostatakse ning piiratakse seadusega määratud viisil. Põhiseaduslikkust iseloomustab võimude lahusus ja tasakaalustatus. Võimude lahusus ning vastastikune piiramine takistab võimu koondumist riigipea või väikese tipp-poliitikute rühma kätte. Põhiseaduslikke reziime iseloomustab aga otsustamisprotsessi aeglus ja vastutuse hajumine.
Nähtuste maailm on ideedemaailma kahvatu peegeldus. Ideed on nähtava maailma omaduste põhjuseks. Nähtus saab osa (parousia) ideest. Idee ilmneb ühisena kõigis üksikutes asjades. Asjad seega sõltuvad ideedest. Ideemaailma struktuur Olev jaguneb kaheks: ideed ja nähtumused. Ideed mõistusega tabatav; tegelik, tõeline, tõevaldkond; tekkimatu, hävimatu, muutumatu; igavene, ajatu, ei ole ruuumiline, on lihtne; ühtne, universaalne; täiuslik; normatiivne. (Nähtav maailm - meeltega tabatav; näivus, paistvus; tekkimine, hävimine, muutumine; ajaline; ruumilis-kehaline, liitne, jagatav; nähtuste paljusus, individuaalsus; ebatäiuslikkus.) Kuna ideede maailm on täiuslik, ei saa seal valitseda juhuslikkus ega korrapäratus. Ideed on omavahel kindlas hierarhilises suhtes. Kõrgemaid ideid nimetab Platon sooks: genos ja madalamaid liigiks: eidos. Ideedepüramiid tipneb ühe ideega, mis sisaldab kõiki teisi. Selleks on hüvesuse idee (agathon)
toimetulekupiirmäärast, mis määratakse riigi poolt elatusmiinimumi ning KOV poolt eluasemekulude piirmääradest lähtuvalt. Poola on ainus riik, kus tegelikke eluasemekulusid arvestatakse piirtasemete aluseks võetud kulutasemega munitsipaalelamufondis. Normatiivset eluasemekulude määra defineeritakse kui osa leibkonna sissetulekust, mida leibkond on suuteline maksma oma eluaseme eest. Kõigis KIE riikides on normatiivne eluasemekulude määr jäigalt määratletud. Seevastu vanades EL riikides kasutatavate toetusmudelite puhul kasvab normatiivne eluasemekulude määr järk-järgult koos eluasemekulude kasvuga. Jäik muutumatu eluasemekulude määr ei stimuleeri leibkondi suurendama oma sissetulekuid ega parandama oma elamistingimusi (vaesuslõks). Vaesuslõksu ohtu mõõdetakse nn degressiivsustasemega, - mis näitab eluasemetoetuse vähenemist suhtena leibkonna sissetuleku suurenemisesse
väljenduv sotsiaalsete suhete kord, mitte aga seaduse tekstid. Selle kontseptsiooni kohaselt ei tule õigust otsida seaduseraamatutest ega kohtupraktikast, vaid meid ümbritsevatest reaalselt toimivatest sotsiaalsetest suhetest, sotsiaalsest korrast. 2. Õigus ja õiglus. Õiglus on sotsiaalne vahekord, mida peetakse õigeks. Õiglus on ühiskonnas tunnustatud, kuid õigus on riiklikult tunnustatud. 3. Sotsiaalsete suhete normatiivne ja kasuaalne reguleerimine. Sotsiaalsed ehk ühiskondlikud suhted tekivad omavahelistesse tootmise, tarbimise, riigi ja ühiskonna asjade juhtimise seostesse sattumisel. Sotsiaalne reguleerimine tähendab inimeste käitumisele piiride kehtestamist, indiviidide ja nende gruppide sotsiaalsete suhete korrastamist. Sotsiaalne reguleerimine võib toimuda kahel viisil: I Individuaalne ehk kasuaalne reguleerimine inimeste käitumine määratakse kindlaks ühekordsete personaalsete aktide abil
Nt matemaatika. Peirce oli reaalteadustele orienteeritud, kuid käsitles märke kui kogu teadmise aluseid, elu aluseid. Kõik filosoofilised probleemid on tegelt keeleprobleemid Peirce võtab aluseks reaalteadused, sp ongi tõsisem vend, sp ongi nii põhjalik Semiootikat võib nii humanitaar- kui reaalainete ühenduslülina. On nii teadus teaduste seas kui omaette instrument. Peirce teaduste klassifikatsioonid on semiootika loogikaga võrdväärne. Normatiivne teadus – nagu loogika. Kuulub semiootika koos loogikaga normatiivsete teaduste klassi (normatiivne – aitab teisi selgitada?) Semiootika on kui vihmavarjuteadus! Formaalne semiootika on Peirce’i arust loogika. Peirce: et saaks märkide põhjal teha loogilisi järeldusi, on eelduseks, et sa saaks märkidest aru. 1.Matemaatilised ja füüsikalised teadused, kelle jaoks kord on alati silmnähtavate või verifikatsioonile alluvate ütluste deduktiivne ja lineaarne järgnevus. 2
õigulse inimestevahelistes suhetes väljendumise vahetuim vorm on mitte õigus, vaid moraal. Õigluse nõude lülitamine õiguse tunnuste hulka paneb riigivõimule kohustuse lähtuda õigusloomes ühiskonna kui terviku või vähemalt selle enamuse arusaamadest õiglusest ja üldinimlikest väärtustest, mitte aga mingitest isiku- või grupihuvidest. Õiglus on olnud kogu ajaloo vältel peamisi ühiskonna ideaale. 20. Sotsiaalsete suhete normatiivne ja kasuaalne reguleerimine Ühiskonna kooselu huvid nõuavad, et inimeste käitumine nende vastastikustes suhetes oleks reglementeeritud (reguleeritud). Ühiskondlike suhete reglementeerimisega tagatakse nende organiseeritus ja korrastatus. Sotsiaalne reguleerimine tähendab inimeste käitumisele piiride kehtestamist, indiviidide ja nende gruppide sotsiaalse suhtlemise korrastamist. Sotsiaalne reguleerimine on arenenud koos
Korporatiivsed e ühisnormid. Inimene kui sotsiaalne oled grupeerub erinevatel põhjustel erinevatesse kooslustesse. Korrastavad väga paljude käitumist. Õigus, tema kirjapandud kujul, ei ole saatnud inimesi koguaeg. Õiguse mõiste Oluline on leida tunnused, mis teevad õigusest õiguse. Õiguse mõistet saab käsitleda läbi traditsiooniliste tunnuste, kui ka tänapäevaselt. Tänapäevase õiguse mõiste -objektviine õigus -subjektviine õigus -õigus kui normatiivne info- ja kommunikatsioonimeedium Kaks esimest on traditsioonilised tunnused, kolmas lisab tänapäevase õiguse mõiste. Tunnused ei ole hinnangulised asjad, vaid on tunnused, mis kujundavad õiguse kvaliteeti. Objektiivne õigus - kehtiv õigus. Õigus peab tema kehtimiseks läbima teatud formaalse tee. Need protseduurid peavad olema läbitud, need on tänapäeval kirjas seadustest enestes. Kui seda teed läbitud ei ole, siis ei ole olemas ka objektiivset õigust.
kindla sisuga. Tava ja moraal kujundas alati elu ise. Algseid inimkäitumise mastaape võib pidada tava ja moraalinormideks. Igat olukorda ühiskonnas saab reguleerida ka individuaalselt vaatame igat kaasust eraldi, lähtume indiviidipõhisest lähenemisest või normatiivselt-üldkehtivad reeglid, reeglid, mis kehtivad kõigile.Domineeriv on normatiivne.Individuaalne reguleerimine tähendab inimeste käitumise korrastamist ühekordsete reguleerimisaktsioonide teel. Normatiivne reg. Tähendab inimeste käitumise korrastamist üldiste ja üldkohustuslike käitumismudelite abil, mis laieneb alati kõigile samaliiki juhtumitele. Moraal ja tava on sotsiaalsete kordadena üldkohustusliku iseloomuga. Moraal ja tavakord on ka garanteeritud korrad-on garanteeritud ühiskondlite arusaamade põhiselt. Tava ja moraalikord kehtivad ka tänapäeva ühiskonnas. 1.1.1 TAVA, MORAAL, ÕIGUS, SUND JA VÕIM Sotsiaalsete normide järgimine on ühiskonna normaalse toimimise aluseks
On esitatud mõttelisi eksperimente, mis näitavad, et kaks isikut võivad olla identsed oma funktsionaalselt ülesehituselt, samas ühel neist aga on kvaalid ja teisel ei ole. Kui sellised olukorrad on võimalikud, siis pole kvaalid hõlmatavad funktsionaalse definitsiooniga. 8. loeng EETIKA e MORAALIFILOSOOFIA: ÕIGE JA VÄÄR kr ethos – komme, tava, harjumus, iseloom Tänapäeval eristatakse vähemalt 2 liiki eetikat: normatiivne eetika (normid), metaeetika Metaeetika Uurib moraalikeelt, moraalimõisteid, seda kas leidub moraaliomadusi. Kas nt väide „tapmine on halb (väär)“ on tõene või väär? kas see väljendab vaid emotsiooni või ütleb midagi faktilist ka tegevuse kohta? Normatiivne eetika teooriad selle kohta, milles seisneb moraalselt hea käitumine. Vastab küsimusele, milline käitumine on moraalselt hea (õige) ja milline halb (väär). Surmanuhtlus on halb, sest...
Selline seisukoht on loomulikult realistlik, kuid vaadelgem näiteks, mis sellest õigupoolest välja tuleb näiteks aborti puudutava diskussiooni puhul. Harva väidab abordi kohta, et selle vastu saab võidelda seksuaalkasvatuse abil. Hoolimata oma eelnevast normatiivsuse eitamisest tuleb ta kohe välja järgmise põhimõttega: ära alusta suguelu enne, kui pead end võimeliseks tagama potentsiaalselt sündivale lapsele turvalise tuleviku (Harva 1978: 196). See on tõeliselt normatiivne põhimõte ning selle esiletoomises ei ole midagi imelikku. Kui aga Harva ainult tutvustaks arutelu abordi ümber, seda üldse moraalselt hindamata, siis peaks ta arvesse võtma niihästi filosoofide, meditsiiniprofessorite ja ajalehtedes varjunimede all esinevate lugejate kui ka sektantlike jutlustajate arvamusi. Seesugust arvamustekaost ei suuda mitte keegi oma mõtlemises ära kasutada. Nii juhtub ka Harvaga: ta toetub nõrgale, kuid näiliselt vastuvaidlematule normatiivsele teesile ja
Õiguse entsüklopeedia lektor Jüri Liventaal, õppeaine-ainekood P2OG.02.149 4AP (lisainfo ÕE oma veebilehel) Õiguse entsüklopeedia on teadmiste ring õiguse ja riigiga seotud valdkondades. (ÕE lk 11-13, LM I lk 10 ja 12) TEEMA IX. Õigusteadus ja õigusteaduse õppimine Taska: põhimõisted: aeg ja ruum, ese, kausaliteet Põhimõisted Instituudid- õiguse instituut on kogum õigusnorme, mis reguleerivad ühte kindlat ühiskondlike suhete valdkonda ja on sisemiselt süsteemselt omavahel seotud. Instituut võib esineda ka mõistete tava või õpetus tähenduses. Institutsioonid- õigusteaduses on riigi poliitilise süsteemi ühik (organ) kindla funktsiooni teostamiseks oma pädevuse raames Terminid- (ld terminus) õigusteaduses on täpselt piiritletud juriidilise tähendusega oskussõna. Termin koosneb ühest ... Definitsioonid- (ld definitio) on määratlus, mõiste põhilise sisu avamine. Definitsioonis antakse harilikult antud mõiste...
kliente nad endale leiavad.. John F. Kennedy kehtestas aastal 1962 neli tarbija ehk kliendi põhiõigust: · õigus turvalisusele; · õigus valikule; · õigus olla kuuldud; · õigus olla informeeritud. Kohvikus on kõik vastupidi ja teenindaja mõtleb, et ta on kuningas. Ärieetika on eetikavaldkond, mis reguleerib ettevõttete ja nende juhtide ja töötajate käitumist konfliktiolukordades. Samas ärieetika on rakenduseetika vorm ja normatiivne distsipliin, mille puhul kohaldatakse konkreetseid eetikanorme ja seejärel rakendatakse neid 15 Kokkuvõtte Ettevõtte tegevuse esmane norm on kasumi suurendamine seaduste piires, pidades silmas aktsionäride huve. Üldjuhul saab kasumi suurendamine motiveerida ka moraalset toimimist, kuna vastutustundlik käitumine mõjub hea reklaamina ning edendab turustamist. Ent kuidas
Protestantlik tööeetika Raske ja pingelise töö austamine Vaba aega ei väärtustata Askeetlik eluviis Kujunemine kultuuriline surve, sh kodune kasvatus Seostuvad omadused Internaalsus (seesmine kontrollikese) Konservatiivsus Individualistlikud uskumused Raha suurem väärtustamine Pühendumine Tööst haaratus (job involvement) Energilisus Pühendumus Süvenemine Organisatsioonile pühendumine (organisational commitment) Emotsionaalne (afektiivne) Normatiivne Alalhoidlik Organisatsioonile pühendumise üldine mudel (Meyer & Herscovitch, 2001) Organisatsioonipoolne toetus Vastastikusus Organisatsiooni personifitseerimine Vabatahtlikkus vs väline surve Õiglus organisatsioonis Jaotamise õiglus Protseduuride õiglus Otsuste protsessi ja otsuste sisu kontrollitavus Strukturaalne ja interpersonaalne õiglus Inimese ja organisatsiooni sobivus (POF personorganization fit) Alateemad
Agressiivne käitumine on TAHTLIK TEIST INIMEST (või mingit asja) KAHJHUSTAV KÄITUMINE. Agressiivsus (indiviidi tasandil) aktid, kus tehakse kehaliselt või hindeliselt haiget (halvad sõnad ja märgid). Füüsiline agressiivsus. Psühholoogilinea agressiivsus. · agressor eesmärk teistele haiget teha · agressor tahtlik käitumine · käitumisel on ohvrile kahjulikud tagajärjäred · ohver tahab vältida Agressiivse käitumise arenguline trajektoor 1. Nn normatiivne trajektoor (mustrid, mis on sajand. vältel paigas) 2. Püsiv (5%) (agressiivsuse koefitsient 0,80%) 3. Lakkaja (15%) 4. Noorukieaga pidurdumine (20%) Riskifaktorid (kombinatsioon) Õppimisteooriad Bioloog. Infoprotsessi lähenemine Agressiivne inimene tajub neutraalseid stiimuleid kui vaenulikke. VÄGIVALD Ühelt poolt tavamõisted vs teadusmõisted Teiselt poolt uurimiostöö
Pidev tajutud kontrolli puudumine õpitud abituse kujunemine (Seligman) Toimetulekuviis ärevuse hirmuks ümberkujundamine, et sellele vastu astuda Õnnelikkus subjektiivne heaolu (SHO) (Diener, 2000) Õnne emotsioon motiveerib planeerima, saavutades isikliku kontrollitunde 8. SJ tunnetuspsühhi II visuaalne töömälu kordamine Ajataju Impulsiivsus kui ülehinnatud aeg. 9. loeng Normaalsus ja ebanormaalsus 1) subjektiivne norm lähtepunkt iseendast 2) normatiivne norm lähtepunkt ideaal Rieff 1986, iga kultuur postuleerib ideaalse isisksusetüübi ja ideaalse elukaare 3) kultuuriline norm normaalne on see, mida enamus inimesi teeb Dunn, Plomin iga kultuur vastandab erinevusi, kõik kalduvad veidi keskmisest, igas kultuuris psühhoteraapiasse kalduvaid maagilisi nähtusi 4) statistiline norm stat. Keskmisele lähedal 5) kliiniline norm normaalne kui täitdad sotsiaalset rolli
plaanitavatest otsustest ja või õigusaktidest - Konsulteerimine: konkreetsetelt huvirühmadelt küsitakse arvamusi ja ettepanekuid (ei garanteeri veel arvamuste arvesse võtmist otsustes) - Osalus: huvirühmadepoolne algatus ja võimalus osaleda otsuste tegemisel: eesmärkide kindlaksmääramisel, lahendusvõimaluste analüüsimisel ja otsuse kavandi koostamisel vms. 20. Kaasamise normatiivsed, sisulised, instrumentaalsed ajendid. - Normatiivne - otsustest mõjutatud huvirühmad ja inimesed saavad otsuse tegemisel kaasa rääkida, sh marginaalsete rühmade võimestamine. - Sisuline - Kohalike teadmiste kasutamine sisukamate otsusteni jõudmiseks, nö tavainimesed näevad probleeme, mida teised ei näe (kohalikud teadmised), ei pruugi oluliseks pidada (väärtushinnangud); konfliktide lahendamine. - Instrumentaalne – kaasamine teeb otsustetegemise läbipaistvamaks ja
Psühhopatoloogia teooriad missuguseid erinevaid seletusi neile häiretele on Psühhoteraapia missuguseid aitamise meetodeid on psühholoogiat tundval isikul võimalik pakkuda Kliiniline norm Lähtub spetsialistide hinnangutest: ebanormaalsuse tunnused (sümptomid) ja nende häirivuse astme on spetsialistid kokku leppinud. Ebanormaalsuse kriteeriumid 1. Harvaesinev- statistiline kriteerium 2. Äärmuslik 3. Norme rikkuv- normatiivne kriteerium teeb ärevaks pealtvaatajad, tekitab ohutunde 4. Ebameeldivusi põhjust- häirib, paneb kannatama 5. Ebafunktsionaalne- tegevus on puudulik või teeb kahju 6. Ootamatu- subjektiivne & kultuuriline kriteerium Psühhopatoloogia ajalugu 1. Demonoloogia- häireid tekitab paha vaim, lahendus kurja vaimu väljaajamine. 2. Ohjeldav mudel- häire on inimliku vaimu puudumine. Tuleb kinni hoida spetsiaalses varjupaigas. 3
Piirkulu – (marginal cost, MC) MC= TC muutus/TP muutus. Piirtulu – (marginal revenue, MR) MR= TR muutus/TP muutus Sisendi keskmine produkt – (average product) AP = TP/L (koguprodukt/tööjõud) Sisendi piirprodukt – (marginal product) MP = TP muutus / L muutus Tootmisfunktsioon – Sisendite ja väljundite omavaheline seos. TP = f(L,K) L- tööjõud, K-kapital. Positivistlik analüüs: Normatiivne analüüs: *Selgitab, kuidas majandus toimib *Sisaldab hinnangut või kriteeriumi *Analüüsib nähtuste omavahelisi seoseid *Pole alati teaduslikult tõestatavad *Ei sisalda hinnanguid *Võrreldakse või reastatakse *Tulemuseks majanduslike institutsioonide alternatiivsed seisukohad kriteeriumi ja protsesside mudelid ning prognoosid alusel *On võimalik kontrollida vaatluse teel
Õigusaktide tõlgendamine Õigusaktide tõlgendamine on tegevus, millega selgitatakse välja õigusnormi tegelik sisu. Tõlgendamise võimalused: Tõlgendamise ulatuse järgi - sõnasõnaline ehk adekvaatne - kitsendav või laiendav Tõlgendusvõtete järgi - grammatiline ehk keeleline - süstemaatiline - ajalooline ehk geneetiline - teleoloogiline ehk eesmärgipärane Juriidilise tähenduse järgi - Ametlik e ofitsiaalne - Normatiivne - Kasuaalne e põhjuslik seos tegu ja tagajärg. - Mitteametlik Õiguse realiseerimine Õiguse realiseerimine tähendab õigusnormide elluviimist õiguse subjektide tegevuses ja see väljendub subjektide käitumises. - õigusnormide järgimine subjektid allutavad oma käitumise kohustavate või keelavate õigusnormide ettekirjutustele. - õigusnormide kasutamine subjektid panevad toime tegusid, mis lubavad õigusnormid sisaldavad
eelnevatest teadusuuringutest. On palju viise, kuidas teha kriitilist poliitlingvistikat. Loodan siiski, et antud uuringu viis pakub jõukohast orientatsiooni, et julgustada tulevikus tegema analüütilis-diskursuse uurimust mõnel poliitilisel teemal. Märkmed 1. Mina arvan, et diskursus on paljutahuline kogum semiootilis-sotsiaalseid praktikaid, seotud spetsiifilise makroteemaga ja argumenteerimisega kehtivate väidete kohta näiteks nagu tõde ja normatiivne paikapidavus, diskursusest võtavad osa erinevad avalikud tegelased, kes toovad endaga kaasa erinevaid seisukohti. 2. Kirjanduse valik peegeldab uurija individuaalsust, keeleoskust, allikate pragmaatilisi piiranguid nagu aeg, raha, trendid jne. 3. FPÖ- Austrian Freedom Party asutati 1956, endised Austria natsid. Euroopalikus mõistes ei ole see kunagi olnud liberaalne partei. 1986 valiti Jörg Haider partei juhiks.
ÕIGUSSUHE Õigussuhted on üks ühiskondlike suhete alaliik. Õigussuhte spetsiifilised tunnused: 1.Õigussuhe on niisugune inimestevaheline seos, mis tekib õigusnormi alusel. See on ka tema peamine spetsiifika. Õigussuhe on õigusnormi realiseerimise üheks vahendiks. 2.Õigussuhe on niisugune inimestevaheline seos, mis tekib inimeste subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustuste kaudu (õigused ja kohustused realiseeruvad..... 3.Õigussuhe on niisugune inimestevaheline seos, mille säilimise tagab riik. 4.Õigussuhe on niisugune inimestevaheline seos, mis kannab individualiseeritud, määratletud iseloomu. TSIVIILÕIGUSSUHE üks mahukamaid õiguse harusid. Reg. varalisi suhteid ühiskonnas, sältumata subjektidest (üksikisik, organisatsioon, riik). Neid varalisi suhteid reg. autonoomse meetodi abil. Seadused, mis kuuluvad tsiviilõiguse harusse: Eesti Vabariigi omandireformi aluste seadus (20. jun. 1991. a.) TSIVIILÕIGUSSUHTE MÕISE JA OBJEKTID ja SIS...
orientatsiooni ja korrastatud iseloomu ning vabastab sisemistest vastuoludest. · Kultuur on normide, väärtuste ja ideaalide kogum, mis konkreetses ühiskonnas täidab sotsiaalse orientatsiooni rolli. · Kultuur on niisuguse inimkoosluse ühine omadus, kelle liikmetel on ühine territoorium ja keel, kes tunnevad teineteise eest vastutust ja tunnustavad oma ühist identiteeti. 24. Nimeta kultuurikomponendid. (materiaalne, normatiivne, kognitiivne) · kognitiivne komponent (kuidas me mõtleme), nt keel, sümbolid, väärtused, reaalsuse taju. MIKS materiaalset asja tarbitakse? Araabia keel · normatiivne komponent (kuidas me käitume), nt normid, kombed. Kuidas materiaalset asja tarbime? · materiaalne komponent (mida me teeme), nt kunst, arhitektuur. Alusta pildi kirjeldamist mat komp-st. Siis norm.k jne. 25. Too välja erinevate sotsiaalsete institutsioonide kultuurilisi komponente (nt
Kas ta peab olema ilmtingimata kirjapandud või võib ta olla ka kirjutamata? Kuidas me vaatleme ja defineerimine põhiseadust? Võib rääkida kahest dimensioonist: 1.Normatiivne dimensioon ja empiiriline dimensioon (sõnal konstitutsioon) Normatiivses tähenduses on ps normikogum. Empiirilises tähenduses on ps e. konstitutsioon põhilaad (põhistruktuur laiemalt) . (T. H. Ilves:,,PS/Konstitutsioon kui suhte korraldamise viis.") 2. Normatiivne dimensioon jaguneb formaalseks (vormiliseks) ja sisuliseks (substansiaalseks). Formaalses mõttes on PS-l teatud tunnused: ta on antud autoriteedi poolt, tema muudetavus on raksendatud, ta on kõrgeim õiguslikus hierarhias, ta on õiguslik alus lihtnormide andmiseks. Sisulises mõttes on PS tunnusteks: seal on kirjas kõrgeimate riigiorganite õigused ja pädevused, õigusstruktuuri põhilised eesmärgid, individuaalse vabaduse tagatised, poliitilis e tahte kujunduse protsess e
Modernismi langus. Linnade saneerimine ja rekonstrueerimine. Positiivsed tulemused: terviklik lähenemine kogu linna arengu planeerimisel, linnaruumi hinnati jälle kui tervikut. Mõisteti, et linnaelanikel olid puudujäägid sotsiaalses lävimises, turvalisuses ja linnaruumi visuaalses kvaliteedis. III keskkonnakriis globaalne saastatus Euroopa Ruumilise/Regionaalse Planeerimise Harta esmakordselt sätestati tervikliku linnaruumi mõiste kaasaegse planeerimise jaoks. Normatiivne keskkond sektoriline lähenemine on põhjustanud poolikute lahenduste saamist elurajoonides. Keskkonna laiendatud mõiste keskkond väga lai mõiste. Keskkonnateadlik planeerimine. 17. Utopistide, reformistide ja urbanistide ideestik linnaplaneerimisel ja mõju modernistliku linnaruumi tekkimisele. Utopistid vastandumine ajaloolise linnaga avatud vabakujuline linn, avatud linnaruumi idee vaadet ilmestaks loodus ja mitte vabrikuhooned.
loogiline, ,,aga see on elu aeg nii olnud" jne. Teadus, aktsepteeritavad selgitused teadmiste päritolu kohta, teadmine on pärit minu enda uurimusest, teadmine on pärit kellegi teise uurimusest. Tavainimese kriitika sotsiaalteaduste suhtes. Teadust on vaja, et tõestada midagi, vahest ka asju, mis on inimestele intuitiivselt juba teada.. või siis see hoopis ümber lükata. Peamised teoreetilised vastuolud sotsioloogias. Positiivne vs normatiivne vastuolu. Milline on teadlase roll? Positiivne: teadlase ülesanne on uurida, kuidas asjad tegelikult on; milline on tõde. Sotsioloog peab jääma kõrvaltvaatajaks, piirduma ühiskonna kirjeldamise ja seletamisega. Normatiivne: teadlase ülesanne on öelda, kuidas asjad peavad olema; kuidas oleks hea anda hinnanguid. Sotsioloog peab ühiskonna ellu aktiivselt sekkuma inimesi õpetama, kui vaja siis kritiseerima.
· N: kui esialgne investeering on 100000 krooni ja ta toob 10 aasta jooksul igal aastal sisse 25 000 krooni, siis on tasuvusaeg 4 aastat (100000 : 25000 = 4) · Juhul kui raha laekumine on aastate lõikes ebaühtlane, tuleb äri puhaslaekumeid niikaua liita, kuni järgsumma korvab esialgse investeeringu. · Tasuvusaja meetodit rakendavad firmad kehtestavad sageli normatiivse tasuvusaja 3- 4 aastat · Mida suurem kapitalimahutusega seonduv risk, seda lühem on normatiivne tasuvusaeg · Meetodi miinus: · puudub seos kasumlikkusega rentaablushinnanguid ei tehta. · Oletame, et meil on võimalik valida kahe variandi vahel · 1.esialgseks investeeringuks on 300000 krooni, projekti kestus on 4 aastat, igal aastal genereerib projekt netolaekumina 100000 krooni. · 2.esialgseks investeeringuks on 400000 krooni, projekti kestus on 10 aastat, igal aastal genereerib projekt netolaekumina 100 000 krooni.
Kirjutas ,,Sissejuhatus sotsiaalpsühholoogiasse" Isiksust- võib käsitleda kui sotsiaalsete suhete summat. 4)Psühhoanalüüsi rajaja Sigmund Freud (1856-1939) Algselt oli ravimeetodiks millega raviti neurootikuid ja hüsteerikuid. Sublimatsioon-võimendab end selles sfääris selle arvelt mis on talle kättesaadav. 4) Õigusteadus- õiguse ja ühiskonna omavaheliste suhete uurimine, ametlik normatiivne õigus väljendub seadusandluses vs mitteametlik õigus, mis baseerub tavadel, traditsioonidel. 5) Keeleteadus- sotsiolingvistika, tegeleb keele ja ühiskonna uurimisega KUJUNEMINE JA ARENG Ühiskonna kihistumine ehk statifikatsioon. Idamaades kinnitati, et ühiskonna kihistumine on loomulik. Kong Fuzi ütles, et kihistumine on ette määratud. Kultuur levib omamoodi. Cultura animi- vaimu viljelemine (Cicero)
Mikro-, Makroäkonoomikia eksamikonspekt Pt 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 9, 10, 11, 12, 15 PT 1 Alternatiivkulu: on see tulu mis jääb saamata, kuna ressursse ei kasutatud paremini. Ceteris paribus võrdsetel tingimustel Hüvised kaubad ja tenused Tootmistegurid · Maa · Kapial · Töö Kasvavate alternatiivkulude seadus ühe üvise saamiseks tuleb loobuda teise hüvise kogusest Majandusmudel - lihtsustatud vorm maandusandmete võrdluseks Majandusteooria Majanduse funktsioneerimst sletavate seaduste kogum Makro -uurib majandust tervikuna Mikro uurib eraliseisvate majadusüksuste tegude tagajärgi Normatiivne nii nagu võiks olla Positivistlik majandusteadus nii nagu on Ressursid = tootmistegurid Tootmisvõimalste kõver näitab kahe hüvise kombinatsioone, mida majandus võib toota eeldusel et kasutatakse kõiki saadaolevaid tehnoloogiaid Kompositsiooni viga tulemusi ühele g...
väljakutset, pidev ja järjekindel tegutsemine). Tegeleb usaldusega inimestega. Ehituslik (kujundamine, kontroll, tasustamine, süsteemide muutmine visiooni ja strateegiat toetavaks). Tegeleb süsteemide, kontrolli, protseduuride ja struktuuriga. 26. Millistest inimestest peaks koosnema meeskond? Inimtüübid meeskonnas: Ideede genereerija kontseptuaalne mõtlemine ja spontaanne käitumine (Puhh?) Käimalükkaja normatiivne mõtlemine ja spontaanne käitumine, lükkab idee käima, on hea planeerija (Jänes?) Täiustaja kontseptuaalne mõtlemine, metoodiline käitumine, korraarmastaja, leiab puudused üles (Iiah?) Läbiviija hea praktiline organisaator, hea inimestetundja, teeb asjad lõpuni, kui tegevusjuhis on olemas (Notsu?) Ühendaja paneb eri pooled koostööd tegema 27. Millised on erinevad inimtüübid otsustajatena ja milliseid on erinevate inimtüüpide
Anatoomilised nukud aitavad lastel üle saada piinlikkusest ja arglikkusest. Lapsed tunnevad end mugavamalt, kui saavad ahistavat tegevust näidata nuku peal ning ei pea sellest rääkima. Miinused: Nukud on sugestiivsed. Need julgustavad lapsi seksuaalseks mänguks isegi siis, kui last ei ole seksuaalselt ahistatud. Ei ole võimalik teha ühtegi kindlat järeldust nukuga mängimise põhjal, kuna puudub normatiivne informatsioon mitte ahistatud laste nukuga mängimise kohta. 52. Mis on joonistamise kasutamise plussid ja miinused laste küsitlemisel 53. Milles seisneb USAs Miranda warning ning milleks seda kasutatakse? Politsei poolt kahtlusalustele antav hoiatus (arreteerimisel) enne, kui neid küsitletakse, et säilitada võimalus kasutada nende ütlusi nende endi vastu kriminaalmenetluse käigus. Politsei peab arreteeritavale teatavaks tegema tema õigused (õigus
SOTSIOLOOGIA Sotsioloogia- mõiste on tulnud prantsuse filisoofilt Auguste Conte´lt, kes on sotsioloogia rajaja. Esindas positivismi e tunnetamine baseerub teaduslikel teadmistel. Peateos „ Positiivse filosoofia kursus“- 6 teadust, k.a sotsioloogia. Positivism- põhineb arusaamal, et teadus saab olla väärtushinnangutest vaba ja objektiivne. Sotsioloog- peab tundma matemaatikast filosoofiani. Sõna on pärit „socio“ e ühendama, liitma „socius“ e kaaslane ühiskonnas „societas“ ehk ühiskond „logos“ ehk teadus, õpetus Sotsioloogia- e õpetus /teadus ühiskonnast Teadus, mis uurib ühiskonda, sellle allsüsteeme ja ühiskonnaliikmete sotsiaalset käitumist. Sotsioloogia on jõudnud 6 teaduse hulka, mis on jõudnud positiivsele tasemel. Interaktsioon-e vastastikune mõjutamine. Sotsioloogial on interaktiivne iseloom Sotsioloogia kui teadus: 1) Uurib ühiskonnas toimuvaid protsesse ühiskonnaelu erinevate valdkondade seoste kaudu. 2) Väljendub selles, et ühi...
täpsus ja professionaalsus on väga tähtsal kohal. Seda võis filmis näha stseenist, kus Driss esimest korda Philippe'i juurde tööintervjuule läks. Kui kõik teised kandidaadid olid kõrge kogemusega ning antud valdkonnas haritud, siis Driss seda polnud ning filmis oli tunda tema vastu algset üllatust, et ta positsioonile üldse kandideeris. 2.3. Kultuur Filmis olid esindatud kõik kolm kultuurilist komponenti: kognitiivne, normatiivne, materiaalne. Stseen, mis näitas kognitiivust oli näiteks see, kus Driss helistas naisele, kes oli Philippe'iga pool aastat kirjasuhtes olnud. Noormees tõi välja selle, et ta tahab kuulda tema aktsenti ning arutles Põhjas elavate naiste füüsilise atraktiivsuse üle. Normatiivsust näitas stseen, kus Driss hakkas ooperi alguses kõva häälega esineja kostüümi üle naerma, häirides seda tehes enda ümber istuvaid inimesi. Sellega eiras ta norme, mis ühiskonna poolt seatud olid
Sotsiaalne regulatsioon toimib nagu iga teine süsteem - suhteliselt autonoomselt ja see teeb ta teistes süsteemidest suhteliselt eristatavaks.“ 1 Sotsiaalset reguleerimist esineb kahel viisil: 1. Individuaalne ehk kasuaalne reguleerimine tähendab seda, et inimeste käitumine määratakse kindlaks ühekordsete personaalsete aktide abil. Iga konkreetse isiku küsimus lahendatakse just selle juhu kohta antud ettekirjutuste järgi. 2. Normatiivne reguleerimine tähendab, et inimeste käitumist korraldatakse üldise reegli abil, millega määratakse kindlaks käitumismudel, mida kasutatakse kõikide vastavat liiki käitumisaktide või subjektide suhtes.2 Reguleerimist vajavate ühiskondlike suhete erisused nõuavad tavaliselt ka erinevat normatiivset reguleerimist. Seepärast kasutatakse kahte erinevat sotsiaalse reguleerimise viisi.3 1.1. Sotsiaalsed normid
Veekulu majanduslikeks vajadusteks arvutatakse valemiga 3. (3) Qmaj = n1∗ k2 , ∗( ) 8,2 + 2∗ 3 kus N - suurim inimeste arv vahetuses; n1 - normatiivne veekulu 1 inimese kohta vahetuses (kanalisatsiooni olemasolul ehitusplatsil võetakse see 20-25 l ja kanalisatsiooni puudumisel 10-15 l); n2 - veekulu ühe dušivõtu korra kohta arvestatakse 30 l; k2 - veetarbimise ebaühtluse tegur (võetakse 2,7); k3 - tegur, mis arvestab dušivõtjate ja töötajate suurima arvu suhet vahetuses(võetakse 0,3- 0,4).
ehk õigus on headuse ja õigluse kunst, mis on sisse kantud ka Keiser Justinianuse Corpus iuris civilis Digesta (ehk põhijao) algusesse. Sellest tuleneb, et õiglus ja headus on kaks väärtusmastaapi, millele õigus ja selle rakendamine allutatud on. - Aristoteles ütles, et "õigus on suur anum, mis tuleb täita õiglase sisuga" - Eesti õigusteadlaste seast on H. Kelsen väitnud, et "õigus on inimkäitumise normatiivne sunnikord. Käituma peab nii, nagu see vastab positiivsele õigusele selle kogumis". - Õigust on püütud tähistada ka kui formaalse ehk positivistliku ja sisulise ehk loomuõigusliku vahepealset väärtuskogumit, mille kehtimise aluseks on olemas eetilised nõuded ja normide suhtes kehtib üldkohustuslikkuse nõue. 1. Milles seisneb positiivse ja ülipositiivse õiguse erinevus? Selgita!
individualiseeritud subjektile või konkreetse üksikjuhtumi lahendamisele. Näiteks otsused, korraldused, käskkirjad. 5. Seadus. Seadus - on seaduse vormis kas Riigikogu poolt (Riigikogu kodukorraga kindlaks määratud korras) või rahvahääletusel vastu võetud õigusakt, millel on kõrgeim õigusjõud. Seadus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei ole sätestatud teisiti. 6. Seadlus ehk dekreet on riigipea normatiivne akt või õiguse rakendamise akt, mille juriidiline jõud sõltub riigipea põhiseaduses kindlaks määratud õiguslikust seisundist. 7. Määrus. seadusele alluv üldakt. Tunnused: Ta reguleerib abstraktset hulka juhtumeid. Määrusi annavad haldusorganid, kelle ülesandeks on haldusfunktsiooni teostamine. Määrus on seadusele alluv üldakt (selle tunnuse alusel erineb määrus seadlusest)
organisatsiooni eesmärkide ja keskkonnaga. Poliitiline ökonoomia-Efektiivsus kui finantsstiimulite ja sanktsioonide korraldamine, et isikliku kasu poole püüdlemine aitaks kaasa organisatsioonis eemärkide saavutamisele. Avalik haldus- Efektiivsus kui organisatsiooni kultuuri sobilikkus eesmärkide, vastutuse viisiga ning kui indiviidide sotsialiseerimine viisil, et nad aktsepteeriksid organisatsiooni normatiivset korda. Organisatsiooniline isomorfism: sunnitud; imiteeriv; normatiivne. Kontekstispetsiifika-ehk iga riigi unikaalsed karakteristikud määravad reformide sisu. Schick: Eelarve- poliitiline sõnum valijatele; valitsuse eesmärkide deklaratsioon; juhis majanduspoliitikaks; alus organiseerimaks riigiasutuste tööd ja tegevusi; protsess, mis ühendab mineviku otsused tulevikuga; vahend finantseerimaks riigi tegevusi. Eelarvestamise 3 funktsiooni: kontroll(peamine eesmärk; oluline et raha kulutatakse nii nagu ettenähtud), juhtimine, planeerimine.
Mikro-, Makroäkonoomikia eksamikonspekt Pt 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 9, 8, 10, 11, 12, 15 PT 1 Mikro uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavaid majandusjõude Makro uurib majandust tervikuna Alternatiivkulu: parimast alternatiivist loobumise hind Ceteris paribus muudel võrdsetel tingimustel Tootmistegurid · Maa · Kapial · Töö Ressursid = tootmistegurid Hüvised = kaubad ja tenused Normatiivne majandusteadus nii nagu võiks olla Positivistlik majandusteadus nii nagu on Tootmisvõimalste kõver näitab kahe hüvise kombinatsioone, mida majandus võib toota eeldusel et kasutatakse kõiki saadaolevaid tehnoloogiaid (X ja Y) Kasvavate alternatiivkulude seadus ühe hüvise saamiseks tuleb loobuda teise hüvise kogusest Traditsiooniline majandus majandustegevust juhivad tavad ja kombed Käsumajandus majandus, kus riik jaotab ressursse Turumajandus resursse jaotava...
Ehk siis institutsioonid võimaldavad inimeste kooselu. Institutsioonid on ajalooliselt väljakujunenud sotsiaalsed mehhanismid inimeste tegevuse ja suhete reguleerimiseks olulistes valdkondades. Institutsioonil on 3 taset: 1. rollitase isikute tegevus- või käitumisviisid, mis tulenevad nende asendist ühiskonnas ja organisatsioonis. 2. organisatsiooni tase organisatsiooniline struktuur, mis tagab nimetatud väärtuste, normida ja tavade järgimise 3. normatiivne tase ühiskonna säilimiseks ja arenguks tarvilikud väärtused, normid ja tavad Talcott Parsons (1902 1979) ,,The Structure of Social Action" (1937) ja ,,The Social System" (1951) Tegevus on mingi vajaduse rahuldamisele suunatud käitumisakt, mis tugineb (koos)tegutsejate vastastikustele ootustele ja toimuva tähenduse ühesugusele mõistmisele. Parsonsi tegutseja (ingl. actor) tahab rahuldada oma vajadusi ja jälgib seejuures, et ei satuks vastuollu keskkonnaga. Poliitikateadus
MÕISTED................................................................................................................2 1. Mikroökonoomika................................................................................................2 1. Majandusteaduse olemus............................................................................... 2 2. Majanduse põhiküsimused, majandusprobleem.............................................5 3. Nõudlus ja pakkumine: turumehhanism..........................................................7 4.Elastsus..........................................................................................................10 5. Tarbija valikuteooria alused.......................................................................... 11 6. Tootmiskulud................................................................................................. 13 7. Mittetäielik konkurents.............................
b) vastuvõtmist mittevajavad. Juriidilise isiku mõiste uuemad arengud Piiratud teovõime tagajärjed. 1. Normatiivne teooria Juriidiline isik on õigustehniline kunstmõiste, subjektiivsete õiguste sihtpunkt. 1. Alla 7.a. tehtud tehing. TsÜS § 12. 2.Sotsiaalne lähenemine Juriidiline isik on üliindividuaalne kooslus, mis on õiguslikult tunnustatud ning selle tulemusena iseseisvaks
majandus või valitsemine. Õigusnormid kirjutavad meile midagi ette, tagavad midagi või jätavad koguni millestki ilma. Õigusnorm on õiguslausena formuleeritud käitumiseeskiri, mille ülesanne on anda piisavalt üldised, kättesaadavad ja mõistetavad reeglid, mille alusel kodanikud ja kohtunikud saavad määrata probleemi lahendamise viisi. Õigusnormid liigitatakse avaliku ja eraõiguse normideks ning nende üksikharude normideks. Põhiseadus on vaid normatiivne tuum, mida ümbritsevad asjakohased lisadokumendid ja kokkulepitud poliitilised normid. 7. Riigi mõiste. (lk.31) Riik on avalik-õiguslik organisatsioon, mis oma õiguskorra loomisel ja sellel korral põhinevates võimuavaldustes on oma territooriumil piiramatu ja rahvusvahelistes suhetes sõltumatu igast muust võimust. Kui lähtuda võimu teostamisest, siis komplitseeritumates ühiskondades vajab võim enda teostamiseks riiki riik on võimu teostamise aparaat. Riik on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
