Sissejuhatus 1. Millised on poliitikafilosoofia küsimused? Laias laastus on neid kaks: ,,kes mida saab?" ja ,,kes selle üle otsustab?" Esimene seotud materiaalsete hüvede ning õiguste ja vabaduse jaotamisega (mille alusel peaks kellelegi midagi kuuluma/õigused ja kohustused olema). Teine seotud poliitilise võimu jaotamisega. Kellel peaks olema võim teisi käskida ja allutada neid karistusele. 2. Kas poliitikafilosoofia on normatiivne või deskriptiivne distsipliin? Selgitage! On mõlemat. Normatiivse poole pealt üritatakse teha selgeks ideaalseid reegleid või mõõdupuid. Deskriptiivse külje pealt tahetakse selgeks teha, et kuidas asjad peaksid olema: mis on õige, õiglane või moraalselt korrektne. Loodusseisund 1. Mis eesmärki teenib loodusseisundis kujutus? Kuna loodusseisundit me reaalselt luua ei saa me ei saa lihtsalt riiki tühistada siis tuleb meil looduseisund mõtteeksperimendina läbi viia. 2
· kujutlused ja unistused saavutustest väljapaistvus unikaalsus väljakutse püsiv tegevus · edukuse ennustamine · keskkonna takistused · negatiivsed üleelamised ebaedu korral kõrge ja madal saavutusvajadus II Kõrge saavutusvajadus seostub: · keskmine riskivalmidus · vastutuse võtmine endale · kõrge enesekontroll · tuleviku planeerimine · edukus äritegevuses · reguleeritud kodukeskond ja kõrged tulemuslikkuse standardid · normatiivne käitumine ja välimus III Saavutusvajadus ja ühiskond kooliõpikud ja elatustase IV Saavutusvajaduse treening · eduelamus · vastavus enda eeesmärkidele · kujutlus edus · seotus väärtustega · mina-pilt · enesekindlus V Edu ja ebaedu kausaalne atributsioon sisemine-välimine, stabiilne-ebastabiilne Omistatud põhjused: · Võimed sisemine ja stabiilne · Pingutus sisemine ja ebastabiilne · Ülesande
Mikroökonoomika baseerub üksikute majapidamiste tegevuse analüüsil, uurib tingimusi, mille korral majanduse üksikud turud saavutavad tasakaalu ja kogu rahvamajandus tegutseb efektiivselt. Makroökonoomika roll piirdub globaalsete majandusprobleemide põhjuste väljaselgitamisega. Positivistlik majandusteadus-kui see piirdub uurimisega, "kuidas asjad tegelikult on". Sisaldab hinnanguid, "kuidas asjad peaksid olema",- Normatiivne majandusteooria. Hinnakujunemise ja turgude tegutsemise selgitamisel kasutatakse täieliku konkurentsi eeldust(teoreetilist üldistust.) Mittetäieliku konkurentsi puhul mõjutavad müüjad, ostjad või mõlemad turuhinda. Majanduse põhiülesanded: Mida, millises kogusese toota? , Kuidas toota hüviseid? Kellele toota ja kuidas toodangut jaotada?. Ühiskonnas, kus pole puudust, valitseb küllus. Raha pole vaja. Zeitgeisti ideaal!
Õigust ei tule otsida raamatutest, vaid meie ümber toimuvast reaalsest elust: sots.suhetest,sots.korrast. 19. Õigus ja õiglus.- Ideaalis on õigus õiglane. Seadusandja on loonud aga õigust, mis rahuldab tema vajadusi, väljendanud tema tahet, milles rahva arusaam õiglusest võis kajastuda, aga võis seda ka mitte teha. Õiglus toetub moraalile. Õigust realiseerivatki inimesed, kes nad on valinud ja lähtutakse seega enamuse moraalinormidest 20. Sotsiaalsete suhete normatiivne ja kasuaalne reguleerimine.- Kasuaalne- in.käitumine määratakse kindlaks ühekordsete personaalsete aktide abil.Iga konkreetne küsimus lahend.antud ettekirjutuse järgi. Normatiivne- in. käitumist korrald.üldise reegli abil, millega määratakse kindlaks käitumismudel, mida kasutat.käitumisaktide või subjektide suhtes(nt. töötaja peab kinni töölepingust) 21. Õigusnormi mõiste ja koht sotsiaalsete normide süsteemis.- Sotsiaalse normi ühe
kohta, need on kontrollimata , oletatavad teadmised. Prognoos on teadusliku ettenägemise erivorm , mingi nähtuse perspektiivide spetsiaalne uurimine. Positivistlik analüüs e. positiivne majandusteadus on käsitlus , mis keskendub eelkõige majandusolukordade kirjeldamisele. " nii , nagu asjad on " Nt. Minimaalpalgas toimuvate muutuste mõju tarbimisele. 1 Normatiivne analüüs e. normatiivne majandusteadus on käsitlus kus antakse saadud tulemustele eesmärgipärane, normatiivne sisu. Siin on tegemist mingi hindamise aluseks oleva normi või kriteeriumi kehtestamisega. " mis peaks olema " Nt. Missugune peaks olema minimaalpalga tase. Hüvised e. vajadused on inimvajaduste rahuldamiseks vajalike kaupade ja teenuste üldnimetus. Vale põhjuse viga on loogiline viga, mille korral üht sündmust, mis teistele ajaliselt eelnes , peetakse teise sündmuse põhjuseks.
2. ÕIGUSNORMID JA ÕIGUSSÜSTEEM Sotsiaalsete suhete normatiivne ja kasuaalne reguleerimine. Sotsiaalsete normide süsteem. 1. Individuaalne ehk kasuaalne reguleerimine. Inimeste käitumine määratakse kindlaks ühekordsete personaalsete aktide abil. Iga konkreetse isiku küsimus lahendatakse just selle juhu kohta antud ettekirjutuse järgi. Võimaldab lahendada probleemi, arvestades situatsiooni ja isiku eripära, suhte ja subjektide spetsiifikat. 2. Normatiivne reguleerimine. Inimeste käitumist korraldatakse üldise reegli abil, millega määratakse kindlaks käitumismudel, etalon, mida kasutatakse kõikide vastavat liiki käitumisaktike või subjektide suhtes. Seda üldist käitumismudelit peavad järgima kõik indiviidi, kes kuuluvad reegliga hõlmatud subjektide liiki, sõltumata nende konkreetsetest individuaalsetest eristustest (nt töötaja peab täitma
· Süsteemne ülevaade mandri-euroopaliku õiguskultuuri kuuluvatest õiguse põhimõistetest. · Korrastatud mõtlemine juriidiliste kategooriate abil. Õigusteadus on oskus korrastatud mõelda. See saab alguse põhimõistete tundmaõppimisest. · Teoreetiline alus õiguslikku tähendust omavate olukordade sisuliseks analüüsiks. Praktiline teadus. Teadmiste abil saame hinnata situatsioonide õigustele vastavust. · Entsüklopeedia teadmistering Normatiivne reguleerimine · Tavanormid kõige vanem. Saanud inimestele harjumuseks, tavaks. Nt teretamine. · Moraalinormid hinnangulise sisuga. Nt kas enne peaks teretama mees või naine. Inimesed saavad sellest erinevalt aru. · Religiooninormid · Korporatiivsed normid ühiskondlike organisatsioonide normid. · Õigusnormid ei erine olemuselt teistest sotsiaalsetest normidest. Kokkuleppimisprotsess, konvensionaalne norm
1. Mida nimetatakse loovuseks? Loovus on isiksuse omaduste kogum, mis annab eeldused mistahes inimtegevuse valdkonnas probleeme uut viisi lahendada ja algupäraseid tulemusi saada (McLeod & Cropley, 1989). Loovus on alati seotud õppimisega. Loovus on teadmiste, kujutlusvõime ja arengu tulemus. Loovus on protsess, mille kaudu jõuavad indiviidid ja grupid ideede ja tulemusteni, mis on uued ja väärtuslikud nende loojatele ning väärtustatud laiema grupi või ühiskonna poolt (F. Xu , T.Rickards, 2007). – Idee on uus – ja kasulik Loovus – on võime genereerida ideid, mis on üheaegselt uudsed ja kasulikud. Loovus on suunatud uudse kujutluse rakendatavusele - probleemide lahendamine uuel viisil. Loovus on kaasaegsetele organisatsioonidele eluliselt vajalik, sest võimaldab leiutada uudseid alternatiive olukordades, kus standardsed tegevusviisid ei võimalda tekkinud probleeme ...
(Kell, 20.01.2010) Kuidas aga defineerida õppiva organisatsiooni olemust? Peter Senge (1997) arvamuse kohaselt on õppiva organisatsiooni puhul tegu organisatsiooniga, mis jätkuvalt suurendab oma võimet luua tõeliselt soovitud tulemusi, kollektiivselt arendades ja võttes kasutusele uusi mõttemalle ning õppides koos õppima. Nii, nagu kõik siin maailmas, pole kõik must ja valge - õppivat organisatsiooni on autorid käsitlenud väga erinevalt: · Normatiivne lähenemine. Selle suuna esindajad väidavad, et organisatsiooniline õppimine saab toimuda ainult siis, kui selleks on loodud õppmiseks vajalikud tingimused; · Arenguteooriad. Organisatsioon hakkab organisatsioonina õppima oma loomuliku arengu hilisemates arengustaadiumides. Uuest organisatsioonist ei saa kohe õppivat organisatsiooni teha, enne tuleb läbida eelmised arengustaadiumid; · Võimekusteooria
Edu põhjuste omistamine Kontrollikese Internaalsus seesmine kontrollikese Eksternaalsus - väline kontrollikese Stabiiline või muutuv põhjuslikkus (B.Weiner) Stabiiline ebastabiiline Seesmised põhjused võimed pingutus Välised põhjused ül raskus vedamine Töö kontrollikese . · Toimetulek: Kohanemine need, kes usuvad, et omavad kontrolli sündmuste kohta, kohanevad kiiresti · Karjäär: sisemise kontrollikeskmega in planeerivad karjääri rohkem. Ametikohad, kus töötaja edu sõltub töötajast endast. Need kes rohkem pingutavad, satuvad kõrgematele ametikohtadele. Internaalid valivad sellise tegevusala, kus tegevus viib tulemuseni.. · Juhtimine : Internaal:(eestvedava, autoriteetse juhtimisstiili). Eksternaalsed käsu korras juhtijad (autoritaarne) Alkoholismi kontrollikese, abielu kontrolli...
· Artikulatoorne foneetika · Akustiline foneetika · Auditiivne foneetika Uurimisvaldkonnad: · Üldfoneetika kogu kõnemehhanismi uurimine · Deskriptiivne ehk kirjeldav foneetika keele või keelemurde foneetiliste iseärasuste uurimine · Kontrastiivne ehk võrdlev foneetika eri keelte või murrete häälikusüsteemide võrdlus · Ajalooline foneetika ehk häälikulugu häälikusüsteemis toimunud keelemuutuste uurimine ja väljaselgitamine · Normatiivne foneetika ehk ortoeepia erinevate hääldusreeglite väljatöötamine ja määratlemine · Eksperimentaalfoneetika häälikusüsteemide ja häälduse uurimine katselisel meetodil 4. Millised on foneetika rakendusalad? · Lavaline kõneõpetus (õige diktsioon, õige hingamine) · Laulmise õpetamine · Kõnekunsti õpetamine · Võõrkeeled õpetamine (uus intonatsioon, uued artikulatoorsed harjumused) · Logopeedia, foniaatria, audioloogia
1. A branded product ............................................firmatoode 2. A cash dispenser ...............................................sularahaautomaat 3. A commission charge .......................................komisjoni tasu 4. A deadline ........................................................(lõpp)tähtaeg 5. A defined goal ..................................................püstitatud eesmärk 6. A detailed benefit analysis segmentation .........läbi viia detailne kasumianalüüs 7. A genuine product ............................................ehtne toode 8. A goal ...............................................................eesmärk 9. A group leader ..................................................kaadriülem 10. A liability .........................................................kohustus 11. A matter-of-fact selling relationship ................asjalik müügi suhe 12. A payment order ...........
,1998) ja võimendama üksteist, eriti tõrjutud agressiivsed (Dishon, 1990 jt) Vaenlased: vastastikune antipaatia. Vaenlaste vahel on erinevused agressiivsuses suuremad kui mittevaenlaste vahel (Hartup et al., 2002). Seosed suhete vahel. Ühise vaenlasega sõbrad on agressiivsemad. Kui vaenlasel on ka sõber, on ta vähem agressiivne. Ühine sõber vaenlasega vähendab agressiivsust (Hartup et al., 2002). Arenguprobleemid subjektiivne norm - ise · normatiivne lähenemine - täiuslikkus · kultuuriline lähenemine enamus inimesi · statistiline lähenemine testide keskmine +/SD · kliiniline norm -eksperthinnangud · KÕNE- JA KEELE SPETSIIFILISED ARENGUHÄIRED Varases eas keelesüsteemi omandamise probleemid või pidurdunud areng Diagnostilised probleemid: raske eristada normi variatsioonidest; sageli lisanduvad kirjutamis-, lugemis- ja häälduspuue, suhtlemisraskused eakaaslastega, tundeelu- ja käitumishäired
lihtsustava kirjandusemõistmise sõiduvette. Kirjandusliku hariduse puudumist ja vajalikkust mõistis noor ja edukas luuletaja kiiresti. Pidi mõistma kas või juba üksnes seetõttu, et ümberringi olid enamjaolt staazikamad ja hoopis tõhusama kirjandusliku ettevalmistusega kolleegid. Sügava kirjandusemõistmiseni jõudmine oli ülesanne. Ahenes ju kirjandusekäsitus neljakümnendate aastate lõpuks märgatavalt, normatiivne mõtlemine ei piirdunud põhimõtteliste kunstiküsimustega, vaid jõudis peatselt ka loomingu ja selle mõistmise üksikasjadesse. Tema sulest on pärit järgnevad teosed ,,Tormi poeg" (poeem, 1947), "Järvesuu poiste brigaad" (1948), "Poeem Stalinile" (1949), "Mina kommunistlik noor" (1953), "Kirjad Sõgedate külast" (1955), "Jäine raamat" (reisipäevik, 1959), "Jaapani meri, detsember" (reisipäevik, 1963), "Muhulaste imelikud juhtumused Tallinna juubelilaulupeol"(1957)
Seda saab teha nii õppematerjalide ja personali valiku kui ka ebatavaliste tegevustega. Järgnevalt vaatleme lähemalt. Õppematerjalid: Tartu Ülikooli poolt välja antud kogumikus ,,Soorollid õppekirjanduses" (Mikk, 2002) tuuakse välja asjaolu, et õpikutes on rohkem esindatud ja välja toodud meessugupool. ,,Eesti ajalugu gümnaasiumile" (autorid Andres Adamson ja Sulev Valdmaa, 2001) analüüsinud Riin Hiieväli leiab, et õpik on meestekeskne ning normatiivne: naiste elu ja tegevusalade kujutamine on jäänud tagaplaanile nii muinasaega kui ka keskaega käsitlevates peatükkides, kuid suureneb veidi uusaega puudutavates osades, kus pööratakse rohkem tähelepanu perekonnale. Seega võivad õpikud edasi anda seksistlikke hoiakuid ja aegunud stereotüüpe. Sootundlik pedagoogika proovib muuta seda, et muinasjuttudes oleksid printsid alati päästjad ja printsessid vajavad päästmist, st õpikud peaksid olema valitud sellised, mis
- Dialektiline mõtlemine: eriarvamuste aktsepteerimine - Schaie -funktisonaalsus Schaie kognitiivse arengu teooria - Omandamine (lapsepõlv, murdeiga) teadmine iseenesest - Saavutamine (noorem täisiga) teadmiste abil kompetentseks - Sotsiaalne vastutamine (keskiga) vastutus teiste eest - Täidesaatev funktsioon (keskiga, vanadus)- kompleksed suhted erinevatel tasanditel - Reintegratsioon (vanadus) tähenduslikkus Isiksuse areng - Normatiivne vs kriis mudel - Sündmuste ajastuse mudel o Neugarte: sotsiaalne kell o Normatiivsed elusündmused o Idiosünkraatilised elusündmused - Tänapäeval sündmuste õigeaegsemad abieu ja sünnitamine piiri nihkunud Sotsiaalne areng - Lähisuhetes põhirõhk seksuaalsusel Keskiga - 45-65 - Keskiga ei ole rohkem kriisiperiood kui muud ead inimese elus!! - Igasugused muutused elus võivad esile kutsuda kriisi Keskea läbimise võimalused:
Suur materjal, ka murretest ja rahvalauludest. Võrdlus soome keelega. 8. Karl August Hermann. 1851-1909 1880 ,,Der einfache Wortstamm und die drei Lautstufen der estnischen Sprache" - doktoriväitekiri Leipzigis 1889 TÜ eesti keele lektoriks. Mitmekülgne, kuid pinnaline; huvi idamaiste keelte vastu. Taotles lektoraadi muutmist professuuriks 1884 ,,Eesti keele grammatik" Esimene eesti keelne grammatika! 1896 ,,Eesti keele lause-õpetus" (II) Õpik, käsiraamat, normatiivne Eestikeelne terminoloogia: ainsus, mitmus, häälik, kääne, käänamine, pööre, pööramine, asesõna, määrsõna, lihtajad, liitajad, täisminevik, enneminevik, käänete nimetused, lihtlause, liitlause, alus 9. Johannes Voldemar Veski ja keelekorraldus suund. 1873-1969 Eestikeelse terminoloogia arendamine, kirjakeele korraldamine Ajakirjade Eesti Kirjandus ja Eesti Keel toimetaja TÜ eesti keele lektor, professor; akadeemik Õppis TÜs loodusteadusi, kuulas Hermanni loenguid,
Näide: GB-s löödi kukel pea maha, kuna see oli öösel laulnud. Õigusteadus e. juristide arvamus (teatud perioodil). Algus Vanas Roomas, kus 5-le juristile anti õigus konkreetsetes asjades anda kohtule kohustuslikku konsultatsiooni. Leping. Kahe või enama poole vaheline kokkulepe. Enamasti puudub õiguslik tähendus. Kuid mõnedel lepingutel on laiem tähendus. Näiteks: Rahvusvaheliste organisatsioonide asutamis- jms. lepingud. Normatiivne akt. Tänapäeval kõige levinum, paljudes riikides ainus õiguse vorm. Riigi poolt kehtestatud Õigusnormi tüüpstruktuur eristatakse kolme elementi: hüpotees, dispositsioon ja sanktsioon. Täpsemalt hüpotees näitab vajaliku käitumise ja sisaldab subjektide õigused ja kohustused. Dispositsioon näitab vajaliku käitumise ja sisaldab subjektide õigused ja kohustused. Sanktsioon näitab riiklikku mõjutusvahendit, mida riik rakendab
ÕIGUSE ENTSÜKLOPEEDIA SISSEJUHATAV KURSUS 1. Õigusriigi tunnused – Riigi allutatus õigusele, kodanik ja riik on võrdsed õigusobjektid, seaduse ülimuslikkus, õigusloome demokraatlik iseloom, seadusloome parlamendi kaudu, seaduslikkuse austamine, kõik täidavad täpselt ja kõrvalekaldumatult õigusnorme ,kindel õiguskord kord mis vastab seaduslikkusele. 1.1 Võimude lahusus – põhimõte, mille kohaselt seadusandlikku, täidesaatvat ja kohtuvõimu peavad teostama erinevad riigiorganid. 1.2 Üksikisik ja riik esinevad õigussuhtes võrdsete õigussubjektidena, st riigi õigused ei ole prioriteetsed üksikisiku õigustega võrreldes. 1.3 Riigi allutatus põhiseadusele ja tema enda poolt kehtestatud seadustele 1.4 Põhiseaduses väljakuulutatud õiguste ja vabaduste ja ka inimõiguste reaalne tagamine ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normide austamine. 1.5 Seaduslikkuse põhimõ...
(Sõna “direktiiv” kasutati ka üldmõistena ja sel juhul peeti silmas kõigemalseisva organi või ametiisiku juhist, mille täitmine oli kohutuslik.) Ülemnõukogu õigusaktid olid seadus ja otsus. Ülemnõukogu Presiidiumi õigusaktid olid seadlus ja otsus. NSV Liidu ja ENSV valitsus ehk ministrite nõukogu andsid välja välja määrusi ja korraldusi. Valitsuse (ehk ministrite nõukogu) määrus erines valitsuse korraldusest selle poolest, et määrus oli normatiivne ja üldkohustuslik vastaval territooriumil, vastu võetud kollegiaalselt. Korraldus oli enamasti mittenormatiivne, keskendus üksikjuhtumile, oli vastu võetud personaalselt. NB! Mõlemad olid täitmiseks kohustuslikud, kuid korraldus ei sisaldanud (enamasti) üldkohustuslikku õigusnormi, st polnud normatiivakt - teisisõnu, korralduse kohustuslikkus piirdus (enamasti) konkreetse juhtumiga. Valitsusasutuse (ministeeriumi, komitee) kollegiaalset akti nimetati otsuseks ja see jõustati
18. Õigus ja õiglus Õiglus - asjade seis, olukord, mille puhul igaüks saab selle, mis talle kuulub Õigus - riigi kehtestatud üldkohustuslike käitumisreeglite kogum, mille järgimine tagatakse riiklike mõjutusvahenditega Ideaalis on õigus õiglane. Seadusandja on loonud aga õigust, mis rahuldab tema vajadusi, väljendanud tema tahet, milles rahva arusaam õiglusest võis kajastuda, aga võis seda ka mitte teha. Õiglus toetub moraalile. 19. Sotsiaalsete suhete normatiivne ja kasuaalne reguleerimine Normatiivne reguleerimine – inimeste käitumist korraldatakse üldise reegli abil, millega määratakse kindlaks käitumismudel, mida kasutatakse kõikide vastavat liiki käitumisaktide või subjektide suhtes Puuduseks on see, et see ei arvesta konkreetse situatsiooni kordumatust. Näiteks töötaja peab täitma töölepinguga kindlaks määratud töökohustusi Kasuaalne ehk individuaalne reguleerimine – inimeste käitumine määratakse kindlaks
Tulude-kulude ringkäik od Custom Hüv iste turg(v almistooted) Valitsus Maj apidamised Ettev õtted Tootmistegurite turg Tootmistegurid: - töö (tööjõud) - tootlusressurss e maa - kapital e seadmed - ettevõtlikkus (firma juht) Teaduslik meetod= positivistlik ja normatiivne analüüs Analüüsimisel ei kasutata erinevaid lähenemisi Positivistlik - selgitab maj toimimist - nähtuste omavahelised seosed - ei sisalda hinnanguid - tulemuseks maj. institutsioonide ja protsesside mudelid ja prognoosid - võimalik kontrollida vaatluse teel Normatiivne - siis hinnangut või kriteeriumi - pole alati teaduslikult tõestatavad - võrreldakse või reastatakse alternatiivsed seisukohad kriteeriumi alusel Muutujad:
Õiguse entsüklopeedia eksami küsimused 1. Õigusriigi tunnused Riigi allutatus õigusele, kodanik ja riik on võrdsed õigusobjektid, seaduse ülimuslikkus, õigusloome demokraatlik iseloom, seadusloome parlamendi kaudu, seaduslikkuse austamine, kõik täidavad täpselt ja kõrvalekaldumatult õigusnorme ,kindel õiguskord kord mis vastab seaduslikkusele. 1.1 Võimude lahusus põhimõte, mille kohaselt seadusandlikku, täidesaatvat ja kohtuvõimu peavad teostama erinevad riigiorganid. 1.2 Üksikisik ja riik esinevad õigussuhtes võrdsete õigussubjektidena, st riigi õigused ei ole prioriteetsed üksikisiku õigustega võrreldes. 1.3 Riigi allutatus põhiseadusele ja tema enda poolt kehtestatud seadustele 1.4 Põhiseaduses väljakuulutatud õiguste ja vabaduste ja ka inimõiguste reaalne tagamine ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normide austamine. 1.5 Seadus...
sellest aru saada Normatiivne- aktis on umbmääraselt aga alaaktis kindlalt seletatud Kausaalne- kohtulik tõlgendamine ehk kohtunik ütleb mis on konkreetne vastus selle normi sisuks. Ametlik tõlgendus vormistatakse tõlgendamisaktina, mis ei loo uut positiivset õigust, kuid seal väljendatud seisukohad on siduvad õigusnormi rakendajale – st peab ta peab sellest lähtuma omapoolse tõlgendamise käigus. Ametliku tõlgendamise alaliikideks on: audentne, normatiivne ja kausaalne tõlgendamine. -Mitteametlik tõlgendamine – ei ole kellelegi õiguslikult siduv (advokaadi seisukoht, ametniku arvamus, poliitiku kommentaar)ehk isiklik arusaam asjadest. Tõlgendamise võtted -Grammatiline tõlgendamine (leksikaalne, süntaktiline) – teksti tõlgendamine grammatika reeglite järgi. Leksikaalne ehk sõnade tähenduse järgi, süntaktiline arvestab lause ehitust (sõnade järjekord, sõnade tähendus [koos tööl – koostöö])
tootmiseks kasutada - Haritav maa - Maavarad - Metsad - Veeressursid - Kliima Mittelooduslik ressurss ehk kapital – hõlmab kõiki inimtööga valmistatud vahendeid, mis on loodud varasema majandustegevuse käigus - Tootmisvahendid - Tootmishooned - Masinad - Seadmed - Materjalid Mis on finantskapital? Finantskapital ei kujuta endast klassikalise majandusteooria kohaselt majandusessurssi. Positivistlik ja normatiivne analüüs 1) Positivistliku majandusanalüüsiga on tegemist, kui majandusteadlased kirjeldavad majandust ja konstrueerivad mudeleid, mis võimaldavad prognoosida võimalikke muudatusi majanduskeskkonnas 2) Normatiivse majandusanalüüsiga on tegemist juhul, kui majandusteadlased hindavad alternatiivseid majanduspoliitilisi otsuseid ning võimalikke tulusid ja kulusid, mida need otsused kaasa toovad Majandusanalüüsi vahendid
Õigust ei tule otsida raamatutest, vaid meie ümber toimuvast reaalsest elust: sots.suhetest,sots.korrast. 19. Õigus ja õiglus.- Ideaalis on õigus õiglane. Seadusandja on loonud aga õigust, mis rahuldab tema vajadusi, väljendanud tema tahet, milles rahva arusaam õiglusest võis kajastuda, aga võis seda ka mitte teha. Õiglus toetub moraalile. Õigust realiseerivatki inimesed, kes nad on valinud ja lähtutakse seega enamuse moraalinormidest 20. Sotsiaalsete suhete normatiivne ja kasuaalne reguleerimine.- Kasuaalne- in.käitumine määratakse kindlaks ühekordsete personaalsete aktide abil.Iga konkreetne küsimus lahend.antud ettekirjutuse järgi. Normatiivne- in. käitumist korrald.üldise reegli abil, millega määratakse kindlaks käitumismudel, mida kasutat.käitumisaktide või subjektide suhtes(nt. töötaja peab kinni töölepingust) 21. Õigusnormi mõiste ja koht sotsiaalsete normide süsteemis.- Sotsiaalse normi ühe
vastava korra. Õigusallikaks on riigi normatiivallikad. Perekonda kuuluvad Euroopa mandririigid, Ladina-Ameerika riigid, suur osa Aafrika riike ja Lähis-Ida maid. Anglo-ameerika perekond kujunes välja Inglismaal normannide vallutuse järel. Seda õigusperekonda iseloomustab asjaolu, et õigus lõid mitte seadusandjad, aga kohtunikud, kes lahendasid konkreetseid individuaalvahelisi vaidlusi, st peamiseks õigusallikaks ei ole normatiivne akt, vaid kohtu- ja halduspretsedent. Eesmärgiks ei ole üldise reegli sõnastamine tulevikuks, vaid käesoleva konkreetse kaasuse õiglane lahendamine. Perekonda kuuluvad peaaegu kõik nn ingliskeelsed riigid. Islami, hinduistlik ja judaistlik õigusperekonnasid iseloomustab religioossetele põhimõtetele ja normidele toetumine, millel on sageli domineeriv roll käitumisreeglide hulgas.
on lepingud ja tavad; 4) puudub tsentraliseeritud sunniaparaat õiguse täitmise tagamiseks. Õigusvormi mõiste ja liigid. Õigusvorm (ehk õigusallikas) on õigusnormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud või tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu riik annab normile üldkohustusliku tähenduse. Õiguse ajaloolise arengu protsessis on õigusvormidena olnud kasutusel õiguslik tava, juristide arvamus, kohtu- ja halduspretsedent, leping ja normatiivne akt. 1) Õiguslik ehk sanktsioneeritud tava oli ajaliselt esimeseks ja seega vanimaks õigusvormiks. 2) Õigusteadus (juristide arvamus) etendas õiguse tähendust teatud ajalooperioodil (2.-3. saj) vanas Roomas, kus mõned silmapaistvad juristid said erilise privileegi anda tsiviilvaidlustes arvamusi, olid kohtutele kohustuslikud. 3) Kohtu- ja halduspretsedent saavad üldise reegli tähenduse ja neid hakatakse õigusvormina kasutama siis, kui riik omistab kohtulahendile või haldusorgani poolt
Teda kritiseeriti, rünnati ja laimati pidevalt. Kümnekonna aastaga suutis ta luua suure hulga oivalisi komöödiaid, mis on jäänud koomilise teatri klassikalisse varamusse. ,,Meeste kool", Naiste kool, Tartuffe, Don Juan, Misantroop, Ihnus, Õpetatud naised, Ebahaige. Ta peegeldas oma kaasaja Prantsusmaa elu ja kombeid elavamalt ja värvikamalt, kui ükski tollane näitekirjanik. Boileau, luulekunst- (1636-1711),,Luulekunst". kehtestas 17 saj Prantsusmaal poeetika seadused. Normatiivne poeetika. üldised reeglid: peab hoiduma kõigest, mis ei ole tõepärane, tegevuse, aja ja koha ühtsuse reegel(1 lugu,1 ööpäeva pikkune,koht sama). Tõepärasuse nõu karakterite valikul, igal zanril on oma kangelane. Epopöa ja tragöödia aineks on ajalooline või mütoloogiline pärimus, kuid mitte kristlik. Komöödia: mitmekesised inimkarakterid, koomiline, kuid arukas.Eeskujuks tuleb pidada homerose sõnaseadmist(lopsakas,rikas,terviklik,üldises harmoonias) Luulekunst:
mõju materjali omadustele, peab Ad väljendama tulekahjust põhjustatud temperatuuri kaudset mõju. Tegurite ja väärtused koormustele võetakse vastavast tabelist. Kasutuspiirseisundi koormuskombinatsioonid koormuskombinatsioonid, mida arvestatakse vastavates arvutusolukordades, peavad olema kooskõlas kasutusnõuete ja tingimustega. Liigitatakse: 1 · Normkombinatsioon (kasutuspiirseisundi normatiivne koormuskombinatsioon) G j 1 k. j "+" P"+" Qk .1"+" 0.i Qk .i i >1 Üldjuhul rakendatakse taastumatute kasutuspiirseisundite puhul. · Tavakombinatsioon (kasutuspiirseisundi tavaline koormuskombinatsioon) G j 1 k. j "+" P"+"1.1Qk .1"+" 2.i Qk .i i >1 Üldjuhul rakendatakse taastuvate kasutuspiirseisundite puhul.
*Filosoofia- mõtlemmise õpetus, maailma kirjeldus, mõtlemise õpetus või mõtlemine järjekindlal süstemaatilisel viisil. Filosoofia uurib sääraseid fundamentaalseid küsimusi ( Eetika- Eetika tegeleb hea elu ja õige käitumise küsimustega: kuidas me peaksime elama, mis on Hea (ehk hüve), mis on ,,õige" ning ,,väär." Oma olemuselt normatiivne ei tegele mitte niivõrd küsimusega, mis on (olemas) kuivõrd, mis/kuidas peaks olema. Eetikat saab omakorda mitmeti jaotada. Näiteks metaeetikaks (tegeleb eetika teoreetiliste alustega; milline on/milles seisenb hea/ hüveline elu), normatiivseks eetikaks (tegeleb normide põhjendamisega; millised normid tagaksid hea elu; hea elu õpetus) ja rakenduslikuks eetikaks (püüab leida vastuseid väga konkreetsetele küsimustele, käitumisjuhiseid mingites konkreetses situatsioonides)
· Metaeetika uurib eetika mõisteid. Mida tahetakse öelda, väites, et tegu on halb? Mida sisaldab endas väljend ,,õige" ja sõna ,,hea" jne. Metaeetikat võrdsustatakse ka analüülilise eetikaga. Metaeetika arendati analüütilise traditsiooni kohaselt aastail 1903-1958, kuid hiljem pole võimalik välja tuua konkreetset uurimisrühma, kelle töid nimetaks analüütiliseks. Seega pole põhjust metaeetikat ja analüütilist eetikat võrdsustada. · Normatiivne eetika on teooria selle kohta, milline käitumine on moraalselt hea või halb. Noratiivses eetikas püütakse selgitada, mis on ühe või teise normi aluseks ning kas ja kuidas on neid võimalik filosoofiliselt põhjendada. Tuntuima teooriad on utilitarism e. teleoloogiline eetika (tagajärje-eetika), kohuse-etika e. deontoloogiline eetika ning vooruseetika e. iseloomu-eetika. Praktiline eetika tähendab eetika rakendamist praktilise probleemide käsitlemisel.
majandussuhete resultaat. Majanduses toimuvad olulised muutused tingivad muutused ka õiguses. 2) Õiguse majandust reguleeriv toime õigus võib lähtudes majanduspoliitilistest eesmärkidest mõjutada majandussuhte arengut kas soodustavalt või takistavalt. 2.2.3. ÕIGUSE JURIIDILINE JA SOTSIAALNE KÄSITLUS. ÕIGUS JA ÕIGLUS. Lk 28 - 30 Õiguse juriidiline käsitlus e normatiivne konseptsioon. Õigus on käitumisreeglite (normide) kogum, mille on kehtestanud või sanktsioneerinud rik ja mille täitmist tagatakse riigi sunniga ning mis vastab ühiskonna õiglustundele. Õiguse sotsioloogiline käsitlus. - Õigus on inimeste tegudes ja käitumises väljendub sotsiaalsete suhete kord, mitte aga seaduse tekstid. Domineerib anglo-ameerika õigusperekonna õigussüsteemides. Õiguse loomuõiguslik käsitlus. - Õiguse, eetika ja õigluse tihedate seoste tunnustamine
rahapoliitika võrdväärseks kujundajaks teiste euroala keskpankade seas Eesti Panga ülesanded on ära toodud Eesti Panga seaduses (§ 2 lg 2). Hinnastabiilsus saavutatakse stabiilse vahetuskursi abil. Eestis rakendatakse vahetuskursi juhtimisel valuutakomitee süsteemi põhimõtteid, mille järgi Eesti krooni kurss on fikseeritud euro suhtes (1 euro = 15,6466 krooni). Pangasüsteemi stabiilsuse tagamisel on oluline: stabiilne majanduskeskkond adekvaatne normatiivne baas piisav järelevalve Finantssüsteemi stabiilse toimimise tagamisel on peale Eesti Panga oluline roll täita Rahandusministeeriumil ja Finantsinspektsioonil. Keskpank annab oma tegevusest aru Riigikogule. Keskpank ei allu Vabariigi Valitsusele ega ühelegi teisele täidesaatvale riigivõimuasutusele ega kolmandatele isikutele. Raharinglus tähistab rahaliste vahendite pidevat ringlust majanduses. Raharingluses osalevad: sularaha ülekanderaha väärtpaberid
Stereotüüp muutub mehes hästi emotsionaalseks, näoilmedest silmad muutuvad suuremaks ning nägu rõõmsamaks. Tavaliselt inimesed närvistades ja pingelises olukordades naeravad ka, see on närvilise süsteemi poolest ”närvitsemine” ning niimoodi meie oleme vastavalt ka loodud, siin teist võimalust ei ole sest oleme füsioloogiliselt ehitatud. Normaalsest talitusest inimene on lubatud endale seda teha ja keegi ei keela seda ka, see ei ole normatiivne jutt selleks et peaks seda keelama ja nii edasi, see on pigem analüüsi põhimõttes, et miks inimene närvitsemisel ”naerab”.Saatejuht Indrek küsib edasiselt, et kui kaua kestis see õudne moment. Intervjuuritav ei osanud täpsemalt hinnata selle protsessikäigus juhuse, ta hindas seda pärast enda salvestusest mis oli filmitud neljaminutilises videos. Protsessikäigus selgus et see oli ekstrimaalselt hirmutav. Pärast sellise juhtumi kaudselt
Makroökonoomika -uurib majandust kui tervikut. Majandusanalüüs- on vajalik majandusmudelite ja majandus- teooriate väljatöötamiseks. Majandusmudel- on majandusliku reaalsuse lihtsustus, mis väljendab üksnes vaadeldava nähtuse olulisi momente. Majandusteooria- on majandusliku reaalsuse ühe või teise osa kohta omandatud teadmiste üldistatud süsteem. Analüüs võib olla- 1) Positivistlik (olemasolevate majandustingimuste ja -poliitikate ning nende mõju analüüs); 2) Normatiivne (otsustamine, mida olemasolevad või perspektiivsed poliitikad ja situatsioonid väärt on). Analüüsi vead- 1) Vale põhjuse viga (arvamus, et üks sündmus on teise põhjus, kui ta ajaliselt teisele sündmusele eelnes); 2) Kompositsiooni viga (selle asjaolu ignoreerimine, et see, mis on õige üksiku (osa) suhtes, ei tarvitse olla õige terviku (grupi) suhtes. Alternatiivkulu- on antud valikust loobumise hind. Kujutab endast kasu, mida inimene loodab saada paremuselt teisest e
Õiguse mõiste, tunnused ja tähtsus Kuna õigus on mitmetähenduslik sõna, siis on vaja tähele panna, millises tähenduses õigusest konkreetsel juhul räägitakse. Õigus ideaalses mõttes on väärtusmastaap, millega saab mõõta õiguskorda ja sellest tulenevaid õigustusi. Selles tähenduses sisaldub õiguse mõistes ka õiglus. Õiguse mõiste määratlemisel tuleb alustada juba põhikooli ühiskonnaõpetuse õpikus esitatud tõdemusest, et küsimusele, mis on õigus, on väga raske vastata ja ühest vastust küsimusele, mis on õigus, meil ei ole. Päris üheselt õigeks ja kõikehõlmavalt täpseks vastuseks eeltoodud küsimusele ei saa pidada ka samas õpikus esitatud määratlust, mille kohaselt “tänapäeval on õigus objektiivses mõttes käitumisreeglite süsteemne kogum, mille riik on teinud kõigile ühtmoodi kohustuslikuks ja mille reeglite rikkumise eest saab karistada.” (Taagepera, R. Ühiskonnaõpetus põhikoolile. I osa. Avita, 2008, lk 29) Aga raske on selles vanu...
Õigusõpetuse enesekontrolli küssad Lk 57, pt2 1. Mis on ühiskondlike suhete sotsiaalne reguleerimine? Sotsiaalne reguleerimine – inimeste käitumistele piiride käitumisele piiride kehtestamist ning indiviidide ja nende gruppide sotsiaalsete suhete korrastamist. 2. Milles esinevad normatiivse ja individuaalse reguleerimise eelised ja puudused teineteisega võrreldes? Individuaalne ehk kausaalne reguleerimine – inimeste käitumine määratakse kindlaks ühekordsete personaalsete aktide abil. Probleem lahendatakse selle juhu kohta antud ettekirjutuse järgi. See võimaldab arvessevõtta iga isiku või olukorra eripära. Puuduseks: selle probleemi lahenduse leidmiseks tuleb läbitöötada suur hulk situlatsioone. Selle meetodi puhul ei ole tagatud võrdse kohtlemise põhimõte koristuste korraldamisel. Normatiivne reguleerimine – inimeste käitumine korraldatakse üldiste reeglite abil ja käitumise liikude mudelid või etaloonid, mida kasutata...
(Rühka, A 2002) 4 1. Mis on õppiv organisatsioon? Õppiva organisatsiooni kontseptsiooni on arendatud alates 20. sajandi teisest poolest. Erilise populaarsuse saavutas see tänu USA professori Peter Senge teosele "Viies distsipliin" (The Fifth Discipline), mis ilmus esmakordselt 1990. aastal. Õppivat organisatsiooni on autorid käsitlenud väga erinevalt. Mõned näited. Normatiivne lähenemine. Selle suuna esindajad väidavad, et organisatsiooniline õppimine saab toimuda ainult siis, kui selleks on loodud vajalikud tingimused. Arenguteooriad. Organisatsioon hakkab organisatsioonina õppima oma loomuliku arengu hilisemates arengustaadiumides. Uuest organisatsioonist ei saa kohe õppivat organisatsiooni teha, enne tuleb läbida eelmised arengustaadiumid. Võimekusteooria
Näide: GB-s löödi kukel pea maha, kuna see oli öösel laulnud. • Õigusteadus e. juristide arvamus (teatud perioodil). Algus Vanas Roomas, kus 5-le juristile anti õigus konkreetsetes asjades anda kohtule kohustuslikku konsultatsiooni. • Leping. Kahe või enama poole vaheline kokkulepe. Enamasti puudub õiguslik tähendus, kuid mõnedel lepingutel on laiem tähendus. Näiteks: Rahvusvaheliste organisatsioonide asutamis- jms. lepingud. • Normatiivne akt. Tänapäeval kõige levinum, paljudes riikides ainus õiguse vorm. Riigi poolt kehtestatud. 4. Õigusnormi tüüpstruktuur Eristatakse kolme elementi: Hüpotees - näitab elulisi asjaolusid, millele õiguslooja on andnud õigusliku tähenduse. Dispositsioon - näitab vajaliku käitumise ja sisaldab subjektide õigused ja kohustused. Sanktsioon - näitab riiklikku mõjutusvahendit, mida riik rakendab dispositsiooni nõuete rikkumise eest hüpoteesi tingimustes. 5
Eetika keskne küsimus on kuidas peaks elama. Moraal ehk kõlblus arusaam headest ja halbadest asjadest, õigetest ja vääratest tegudest. Eetika on teadus kõlblusest ja kõlbelistest väärtustest. Eetika kui moraalifilosoofia on filosoofia haru, mille käsitlusaineks on moral. Eetika kui empiiriline ehk kogemuslik teadus uurib käitumist psühholoogiliselt ja sotsioloogiliselt. Eetika kui normatiivne ehk juhendav teadus põhjendab kõlbelise elu aluseid ja annab praktilisi käitumisnorme. Moraaliprintsiipide tunnused: · Universaliseeritavus kehtib kõikidele, kes sarnases olukorras · Ettekirjutavus normed on normatiivsed, neid tuleb järgida · Üleskaaluvus kaaluvad üle teise väärtused, nt maj kasu · Avalikkus peab olema avalik · Teostatavus peab olema teostatav Eetika valdkonnad: · Teoreetiline eetika:
Võetakse vastu kõige lihtsama menetlusega. (häälte enamus) Seaduse vastuvõtmine: 1.Algatamine- esitada parlamendile eelnõu, parlament peab seisukopha võtma selle kohta. 2.Seaduseelnõu arutamine- kahel, kolmel lugemisel. 3.Vastuvõtmine seadusena- hääletamise teel 4.Väljakuulutamine- seaduse ametlik sanktsioneerimine riigipea poolt ja selle teatavaks tegemine rahvale. 5. Avaldamine. Riigikogu poolt.(Riigi Teataja) Seadlus e dekreet on riigipea normatiivne õigusakt, mille jut jõud sõltub riigipea põhiseaduses kindlaks määratud õiguslikust seisundist. Seadusjärgne akt on juriidiliselt jõult seadusest madalam. Määrus on täidesaatva riigivõimuorgani normatiivakt, mis on seadusest ja riigipea norm aktist madalam. Määruste andmise õigus on valitsusel, ministritel ning kohaliku omavalitsuse volikogul ja valla-ja linnavalitsustel.
Ka jaotus, mille korral kuulub kõik ühele inimesele on Pareto efektiivne – kellegi heaolu ei ole võimalik parandada ilma, et ainsa omaniku heaolu väheneks. See jaotus ei ole ühiskonna seisukohalt soovitav. Pareto täiustus – selline muutus, mis parandab mõnede inimeste heaolu, ilma riivamata teiste inimeste heaolu. Pareto efektiivsuse komponendid: 1. Vahetuse efektiivsus 2. Tootmise efektiivsus 3. Tootekogumi efektiivsus Heaoluökonoomika – eelkõige normatiivne, uurib seost heaolu ja erinevate majanduse organiseerimise vormide vahel. 2 peamist kriteeriumit: 1. Efektiivsus (efficiency) 2. Õiglus (equity) A.Smithi „nähtamatu käsi (vaba turumajandus) – kui inimene maksimeerib enda kasumit, siis sellega ta aitab kaasa üldisele heaolule. Pakutakse nii palju, kui nõutakse. Nõudlus otsustab teenuste ja toodete pakkumise. Hind kujuneb selle järgi, kui palju on inimesed valmis maksma. Kui kulud on väiksemad kui
• Teaduslikus uurimistöös pole palju teha: müütide, uskumuste, autoriteetide põhjapanevate ütluste, intuitsiooniga • Selge ja täpne – Mõisted/protseduurid on selgelt defineeritud, mõõtmine täpne • Püüdleb lihtsuse ja mõistetavuse poole – Hinnatakse “elegantseid” teooriaid ja analüüse – Keskendutakse olulisele, mitte ei kuhjata kogu infot kokku • Tegeleb pigem empiiriliste väidetega: – Empiiriline väide – “tõendid näitavad, et asjad on nii” – Normatiivne väide – “asjad peaks olema nii” (poliitika filos.) – Retooriline väide – “ma usun, et asjad on nii” (ei ole teaduslik) • Kõiki väiteid tuleb empiiriliselt tõendada ja kõikiteooriaid falsifitseerida: – Pole a priori õigeid ja dogmaatilisi teooriaid. Alati võib olla fakte, mis teooria ja meie väited kahtluse alla panevad. Veel teaduslikust uurimisest… • Kontrollitav: – Sinu uurimistööd peaks saama kontrollida, uurimust korrates saama sarnase tulemuse
1.Metafüüsika- küsimine oleva terviku järele, oleva põhjuste ja algupära järgi. Aristotelsest alates esimene filosoofia. Küsib: mis on? Epistemoloogia- tunnetusteoori. Küsib mida me saame teada? Eetika- üldine moraaliteooria. Küsib mida me peame tegema. Loogika õpetus väidete vormimise, omavahelistest seostest, Esteetika- mis on ilus? 2.Maailm- inimese poolt mõistetud tervik, milles ta asub ja millesse ise kuulub. Maailmapilt- mingist vaatevinklist korrastatud kokkuvõttev teadmiste hulk maailmas. See mille läbi maailm inimesele ,,paistab". Maailmavaade- hoiak, mis avaldub maailmapildi kaudu. Vahetud maailmavaated- müütline, kristlik-religioosne; teoreetilised maalimavaated- filosoofia, teoloogia, teadus. 3.Oleva alge probleem- millest sai maailm alguse. Alge- millest miski algab, tekkiva päritolu. Thales- arche vesi: kõik elusolendid sisaldavad vett ja kõikjal leidub vett. Anaximandros- oleva alge apeiron(piiriti, mitte-piiriline) Ana...
Milline osa on foneetikal kõnekommunikatsiooni uurimisel? Foneetika uurib häälikuid ja nende käitumist kõnevoolus. Uurib, millised protsessid toimuvad, kui me kõneleme või kuulame. 3. Kuidas on võimalik foneetika uurimisalasid ja -valdkondi liigendada? Artikulatoorne foneetika kuidas kõnet moodustatakse Akustiline foneetika helilaine Tajufoneetika kuidas kõnet tajutakse Uurimisvaldkonnad üldfoneetika, kirjeldav foneetika, ajalooline foneetika, normatiivne foneetika, kontrastiivne foneetika, eksperimentaalne foneetika 4. Millised on foneetika rakendusalad? Logopeedia, võõrkeelte omandamine, murrete uurimine, kõnekunst, akustika, kõnetehnoloogia. 5. Mis erinevused on foneetikal ja fonoloogial (foneemid ja allofoonid, distinktiivtunnused, minimaalpaarid)? Foneem keelesüsteemi väikseim osa, neil ei ole tähendust, aga nende abil võime eristada sõnade tähendust. Realiseeruvad kõnes häälikutena.
pikad kangad, kuhu vajaliktekst kirjutati tulpadena paremalt vasakule. Valmis kangad keerutati ümber spetsiaalsete varbade. Nii valminud rullraamatut nim. Keerikuks. Lugemiseks rulliti vajalik osa tekstist lahti, keriti ühe varda pealt teisele. Alles 2.-3. sajandil p. Kr hakati kasutama tänapäeva raamatutele omast köitmisviisi. Niisugusel viisil köidetud käsikirju nimetatakse koodeksiteks. Kui aastal 90 p. K kinnitati VT judaistlik kaanon ja määrati kindlaks teksti normatiivne kuju, kuulusid sellest kõrvalekandunud tekstid hävitamisele. Seetõttu pakuvad VT tekstiloo seisukohalt erilist huvi käsikirjad, mis olid levinudenne teksti ühtlustamist. Sellega on seotud käesoleval sajandil kõige sensatsioonilisemad käsikirjaleiud, mis said alguse 1947. aastast. Siis satusid kaks Surnumere ääres karja valvavat poissi juhuslikult koopasse, kust nad leidsid mitu savikannudesse pakitud VT käsikirja. Need pärinesid 2. sajndil e. Kr 1. sajndil p
vahemikus on variant tasuv ja millistes mittetasuv · Turukeskne meetod 3Variantide järk-järgulise hindamise meetod. Kõige olulisemale · Tarbijakeskne meetod parameetrile pühendatakse täiendavat tähelepanu ja täpsustatakse tema suurust · Leppemeetod ning projekti hindamine toimub mitmete arvutuste tulemusena · Normatiivne 4 Tõenäosuslik analüüs (ka riski analüüs). Kasutatakse, kui on teada Kõige levinumaks meetodiks elektri hinna määramisel on KULUKESKNE MEETOD. tõenäosuslik info (jaotusseadus või tõenäosuslikud näitajad) parameetri(te)kohta. Leitakse selle info Põhimõtted on lihtsad, praktikas muutuvad keerukaks. alusel majandusliku hinnangu tõenäosuslik jaotus ja Meetodid:
,,Õigus on headuse ja õigluse kunst" (Celsius). Õiguse mittetundmine ei vabasta vastutusest. Õiguse idee koosneb kolmest elemendist: 1.) Õiglus 2.) Õiguskindlus 3.) Õiguslik garanteeritus Õiglus võib olla jaotav ja võrdsustav. (nt;rohkem tööd, rohkem palka). Igaüks peab saama selle, millele tal on õigus. Õiguskindlus on ühetähenduslik, tagatud riigi poolt. - Objektiivne õigus (positiivne, sisemine õigustunne) - Subjektiivne õigus(ülipositiivne indiviid) - Normatiivne informatsiooni ja kommunikatsioonisüsteem (Riigi Teataja) ÕIGUSE ALLIKAD Õiguse allikas on koht, kust leiame õigust. Õiguskultuurid (ka õiguse süsteemid): mandrieuroopa; angloameerika (common law); islami õigus; aafrika konstitutsioon; skandinaavia õigus Mandri-euroopa õigussüsteem rajaneb kirjapanemisel. Seadusel põhinev õigussüsteem. Reegliallikaks on peamiselt seadus. (Kasvas välja Rooma riigist)
2) graafiline; 3) matemaatiline. Teaduslik meetod - Eeldab nelja vaheetappi e. sammu: 1) Võtmemuutujate kindlaksmääramine ja defineerimine; 2) Oletuste tegemine: a) ceteris paribuse eeldus; b) käitumuslikud oletused; 3) Hüpoteesi või prognoosi formuleerimine 4) Mudeli paikapidavuse kontroll. Analüüs võib olla: 1) Positivistlik. räägib asjadest nii nagu on 2) Normatiivne. räägib asjadest nii nagu nad peaksid olema Võimalikud analüüsi vead: 1) Vale põhjuse viga 2) Kompositsiooni viga Graafiline analüüs Graafik - peegeldab piltlikult muutujate omavahelisi seoseid. Alternatiivkulu - on antud valikust loobumise hind. Kujutab endast kasu, mida inimene loodab saada paremuselt teisest e. alternatiivsest tegevusest või hüvisest ja millest ta ilma jääb, kui ta antud valiku on teinud.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
