uuele kirjaviisile ja töötati välja kirjakeele normid. Tekkis ka mitmeid vaidlusi: näiteks, kas kirjutada ea või ää (pea, hea), -id või ivad (annaksid, lugesid) ja kuidas märkida III väldet (M. Veske: pooole) ning kuidas rikastada sõnavara (murretest, sõnamoodustus: sõnastik, laevastik, alaealine J. Hurt). Aastal 1884 andis Karl August Hermann välja ,,Eesti keele grammatika", mis oli normatiivne. Ta ei soovitanud paralleelvorme (näiteks ainult de-mitmus, sid-partitiiv, -ivad). Tekkisid uued terminid: kääne, käänamine, pööre, pööramine, lihtajad, liitajad, ainsus, mitmus, käändenimetused jne. 20. sajandi algukümnendeil oli eesti kirjakeele arendamises kolm suunda: 1) uuenduslik (Aavik, Grünthal) eesmärgiks oli keelt rikastada kõigil võimalikel viisidel ning saada materjali selleks ka väljastpoolt;
Tavakäsitluses mõistetakse õigussüsteemi all sageli teataval viisili ülesehitatud õigusnormide kogumit ja õigusasutuste süsteemi. 3. õiguse allikad Õigusvorm (e. õigusallikas) on õigusnormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud v tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu riik annab normile üldkohustusliku tähenduse. Õiguse ajalooloise arengu protsessis on õigusvõrmidena olnud kasutusel õiguslik tava, juristide arvamus, kohtu- ja halduspretsedent, leping ja normatiivne akt. 4. õigusakt Õigusakt on juriidiline dokument, millel on õiguslik tähendus, toob kaasa teatud õiguseid ja kohustusi. Õigusakt on pädeva organi või ametiisiku poolt vastuvõetud kirjalik otsus, millega luuakse, lõpetetakse või muudetakse õigussuhteid. Õigusakt võib olla: 1)õigust loov akt ehk üldakt 2)üksikakt 5. seadus, määrus, käskkiri. Millal need õigusaktid jõustuvad? Seadus on seaduse vormis seadusandliku võimu poolt või rahvahääletusel vastu võetud
Nii valminud rullraamat nimetati 2 keerikuks. Lugemisel rulliti vajalik tekst lahti, keriti ühe varva pealt teisele. Alles 2.-3. sajandil pKr hakati kasutama tänapäeva raamatutele omast köitmisviisi. Niisugusel viisil köidetud käsikirju nimetatakse koodeksiteks. Kui aastal 90 pKr kinnitati VT judaistlik kaanon ja määrati kindlaks teksti normatiivne kuju, kuulusid sellest kõrvalekaldunud tekstid hävitamisele. Seetõttu pakuvad VT tekstiloo seisukohalt erilist huvi käsikirjad, mis olid levinud enne teksti ühtlustamist. Sellega on seotud käesoleva sajandi kõige sensatsioonilisemad käsikirjaleiud, mis said alguse 1947. aastast. Siis sattusid kaks Surnumere ääres karja valvavat poissi juhuslikult koopasse, kust nad leidsid mitu savikannudesse pakitud VT käsikirja. Need pärinesid 2. sajandil eKr 1
13. SURUTUD VARRASTE STABIILSUS 13.1. Nimetage süsteemi võimalikud tasakaaluasendid? *Stabiilne seisund =häiringu lõppedes taastubsüsteemi algne tasakaaluasend *Indiferentne seisund = häiringu lõppedes jääb süsteem uude tasakaaluasendisse *Labiilne seisund =häiringu toimel süsteem kaotab tasakaalu 13.2. Mis on stabiilne seisund? = häiringu lõppedes taastub süsteemi algne tasakaaluasend (tekkinud hälve kaob) 13.3. Mis on indiferentne seisund? =häiringu lõppedes jääb süsteem uude tasakaaluasendisse (tekkinud hälve jääb püsima) 13.4. Mis on labiilne seisund? =häiringu toimel süsteem kaotab tasakaalu (tekib kohe progresseeruv hälve) 13.5. Mis võib põhjustada stabiilse seisundi ülemineku indiferentseks või labiilseks? Liiga suur või krootiline koormus 13.6. Mis on nõtke? = varda (lubamatult) suur läbipaine kriitilisest suurema telgkoormuse F3 > FCR toimel = mille tagajärjel varras saavutab uue tasakaaluseisundi, kuid sellega kaasnevad suured...
I OSA EELARVE on vahend. Kirjendatakse tulevasi tegevusi, finantsallikaid, teostamiseks kulusid. Fikseeritud struktuuri ja hierarhilise ülesehitusega süsteem. Realistlikel prognoosidel põhinev tegevusplaan. VISIOON-(Milliseks me tahame saada?)avalik kirjalik kokkuvõte org-i tulevikust, milliseks soovitakse org-i arendada. Määrab tegutsemise põhisuuna. MISSIOON-(Miks me eksisteerime?)kirjeldab org peamise ül-i. Mida asutus teeb ja kelle jaoks? Ei tohi tihti muutuda. Lühike, selge ülevaade. STRATEEGIA-definitsioon tuleneb tegevuse tulemuslikkusest(e/v teeb õigeid asju). Vahendid ja meetodid e/v ülima eesmärgi saavutamiseks vajalike tingimuste täitmiseks. Saavutada otsustaval hetkel otsustavas lõigus otsustav ülekaal(olla konkurentidest samm eespool). Strateegiline planeerimine- järgmise 3-5a jooksul käivitatavate programmide ja nendesse suunatavate ressursside ligikaudse mahu üle otsustamise protsess. FIRMAPORTFELL-firma tooted/tegevusval...
Õigusaktide tõlgendamine on tegevus, millega selgitatakse välja õigusnormi tegelik sisu. Tõlgendamise võimalused: 1) Tõlgendamine ulatuse järgi a) Sõnasõnaline e. adekvaatne b) Kitsendav või laiendav 2) Tõlgendus võtete järgi a) Grammatiline e. keeleline b) Süstemaatilis-loogiline c) Ajalooline d) Teleoloogiline e. eesmärgipärane 3) Juriidilise tähenduse järgi a) Ametlik e. ofitsiaalne · Normatiivne · Kasuaalne b) Mitteametlik Kasuaalne kohtulik, kaasus, juhtum Kausaalne põhjuslik seos tegu tagajärg Õigussuhe on õigusnormidega reguleeritud ühiskondlik suhe, millest osavõtjad on teineteisega seotud subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustustega. Õigussuhte objekt on nähtus, millele õigussuhte subjektide õigused/kohustused on suunatud. Õigusvõime on isiku võime omada ja kanda kohustusi.
kuriteod-kriminaalkoodeks pluss haldusõigusseadustik Karistusseadustik) Õigusaktide tõlgendamine-tegevus millega selgitatakse välja õigusnormi tegelik sisu. Tõlgendamise võimalused: 1. Tõlgendamise ulatuse järgi 2. Sõnasõnaline ehk adekvaatne 3. Kitsendav või täiendav Tõlgendusvõtete järgi: 1. Grammatiline e keeleline 2. Süstemaatilis-loogiline 3. Ajalooline 4. Teleoloogiline e eesmärgipärane Juriidilise tähenduse järgi 1. Ametlik e efitsiaalne 2. Normatiivne 3. Kasuaalne e kohtulik 4. mitteametlik ÕIGUSSUHE -LIIGID Juriidilise kohustuse iseloomu alusel: 1. aktiivsed õigussuhted 2. passiivsed õigussuhted Õiguste ja kohustuste jagunemise alusel 1. Lihtsad õigussuhted-ühepoolsed 2. Liitõigussuhted mõlemal poolel õigused ja kohustused(kahepoolsed N:müügi,vahetusleping) Õigussuhte funktsiooni järgi: 1. Regulatiivsed õigussuhted 2. Kaitsvad õigussuhted
Vähenevad võimalused sotsiaalseks võrdlusek · Tulemused Pingutuste suurendamine ühistegevuseks Nõustumine teistega kasvab Kasvab hirm võimalike tõrjumiste ees Konformsus · Sotsiaalse võrdluse teooria (Leon Festinger, 1954) · Konformsus kui isiksuseomadus - püsiv kalduvus alluda grupi survele · Sherif (1935) hinnangud autokineetilise efekti hindamisel · 37 % konformsed (Asch, 1955) · Järeleandlikkus ei muuda oma arvamust, kuid allub, sest muidu on ohtlik · normatiivne allumine muudab grupi survel arvamust, alluda on kasulikum kui mitte alluda Konformsus kui isiksuseomadus - püsiv kalduvus alluda grupi survele · Konformistid on: vähem intelligentsed väiksem enesekindlus ja stressitaluvus kalduvus alaväärsusele väljendavad/jäljendavad iseseisvat kaalutlemist (a' la sõltumatu inimene) -väljendavad konservatiivsemaid hoiakuid · Kelman (1953) sotsiaalse mugandumise kolm protsessi:
jätkuda, kuna maailma populatsioon järjest kasvab. Ühiskonna arengut peetakse jätkusuutlikuks, kui erinevate kapitalivormide poolt loodud kogurikkus ja heaolu ajas säilib või suureneb. Oluline on olemasolevate varade tulem oskuslikult arengusse investeerida. Areng on jätkusuutlik, kui kogurikkus aja jooksul ei kahane. Maailma jätkusuutlik areng Jätkusuutlik areng on rahvusvahelise riikidekogukonna poolt deklareeritud normatiivne eesmärk. Selleks, et seda juhtivat põhimõtet praktikas järgida, on vajalik rakendada vastutustundlikku ressursside kasutamist ning samal ajal ennetada keskkonna saastamist ning sotsiaalset ebaõiglust, on vaja uut suunda praeguses globaalses majandus- ja sotsiaalpoliitikas. Maailma globaalprobleemide määratlemiseks ning neile lahendusteede leidmiseks moodustati 1983. aastal ÜRO peaassamble otsusega sõltumatu Keskkonna ja Arengu Maailmakomisjon.
erakonnad, sotsiaalsed ühendused - Korporatiivsed toimijad: üksikisikute organisatsioon Iga üksikisik täidab sotsiaalsetes institutsioonides erinevaid rolle. Nt earollid, soorollid, klassirollid Aktant(rollitäitja) ja indiviid on erinevad Indiviid- on väärtus omaette, see et keegi täidab orgis mingit rolli ei ütle midagi indiviidi kui terviku kohta Rolli tegevuse meedias määrab institusiooni normatiivne tase ehk orgi väärtused ja normid. Institusiooni kaudu teistuvad ühiskonna vajadused väärtused ja normid. Ajaleht on kollektiivne organisaator Autoritaarses ühiskonas meedia ülevalt alla, kontrollitud ja juhitud, kujundab avalikku arvamust Demokraatilik meedia on inimeste teenistuses, Avalik arvamus kujuneb alt üles Rollikäsitluses on vahendaja ja mõjutaja – need on üksteisele vastaspooled
1. Kuidas mõjutavad omandatud ja omistatud tunnused inimese positsiooni ühiskonnas? Too näiteid juurde Mõned ühiskondlikud positsioonid rajanevad karakteristikutel, mis on suhteliselt muutumatud või mille üle inimesel puudub kontroll. Omandatud staatus – vaba valiku, pingutuste või õnne läbi omandatud staatus.(4) Omistatud staatus – põhineb tunnustel, mille üle inimesel kontroll puudub või on seda vähesel määral, sellisteks tunnusteks on nt. sugu, rahvus ja vanus.(4) NÄITED: Omandatud staatuse/tunnuse puhul nt. abikaasaks olemine on isikliku valiku tulemusena ühiskonnas saavutatud staatus. Ka lapsevanemaks olemine on valiku küsimus. Omistatud staatuse/tunnuse puhul nt. olla sündinud kuningatütrena tähendab olla printsess. 2. Kuidas ja millest uurivad sotsiaalset elu dramaturgilise lähenemise pooldajad? Dramaturgiline käsitlus – vaatleb sotsiaalset vastastikust mõju kui rida lühikesi teatrietendusi ...
Etikett – käitumisnormid – kuidas? (vastavalt kontekstile) – Mida tohib, mida ei tohi... – põhjenduseta Eetika (moraalifilosoofia) - kõlblusõpetus, mis püüdleb ligimesearmastuse väärtustamise poole; õpetab tegema valikuid õige-vale, hea-halva vahel; praktiline eetika (ärieetika, bioeetika, insenerieetika, arstieetika, jm kutse-eetika) Moraalifilosoofia- püüe mõista moraalimõisteid ning määratleda käitumise põhimõtted ja normid. Eetika jaguneb: NORMATIIVNE: aktiivsed valikud – hea-halb; õige – vale. Püüab leida parimat lahendit! DESKRIPTIIVNE: erinevate eetikateooriate, kultuuritraditsioonide kirjeldused Ei anna hinnangut! 2. Deontoloogilise ja teleoloogilise eetika alaliigid. Deontoloogiline: Vastavuses teo iseloomuga Deontoloogiline eetika: tõerääkimine, privaatsuse austamine, lubaduse pidamine ja hoidumine valetamisest, tapmisest
asendada justifikatsionistliku teaduse käsituse hüpotetistlikuga ehk teadlikult valitud eeldusega, et teaduslik teadmine kujutab endast alati vaid oletust, lõpliku tõestuseta hüpoteesi maailma kohta. Milles seisneb Popperi teadusteooria normatiivsus? Popper väidab enda eesmärgi olevat mitte kirjeldada teaduse muutumatut olemust, vaid pigem määratleda seda, milline peaks olema selline teaduse käsitlus, mis soodustaks teadusliku teadmise kasvamist. Tema käsitlus teadusest on normatiivne, mitte kirjeldav. Tema väide on järgmine kui käsitleda teadust Popperi soovituste kohaselt, aitab see kõige tõhusamalt kaasa teaduslike teadmiste arenemisele. Kuidas kirjeldab Popper teaduse arengu mehhanismi? Filosoofia ajalugu I / FLFI.01.103. Teaduse puhul on inimkond Popperi hinnangul eelkõige huvitatud selle kasvamisest ehk teaduses peab toimuma pidev uute teooriate loomine, nende kontroll ja kummutamine.
kaupade tootmisse ega jaotamisse PLAANIMAJANDUS ● Oli levinud NSV Liidus (ja teistes sotsialismi maades), Praegu puhtakujulist ei eksisteeri mitte kusagil Tunnused: - Riik dikteerib tootmist - Peamine omandivorm on ühiskondlik ehk riigiomand - Tootja töötab etteantud plaani järgi - Riik määrab kaupade ja teenuste hinnad - Töö tasustamine on normatiivne - Tööpuudust pole SEGAMAJANDUS ● Kõrvuti turumajanduse elementidega ● Toimib ka tugev valitsuse sektor, mis tähendab, et riik sekkub rohkem või vähem majandusellu ● Riik toetab eraettevõtjaid ● Riik võtab makse TURUTÕRKED ehk turu puudulikkus Turu piiratud toimimist ühiskonna heaolu seisukohalt nimetatakse turu puudulikkuseks. Turu puudulikkuse põhjused:
säärased normid) Sotsiaalne reguleerimine toimub kahel kujul: 1. Individuaalne e kasuaalne reguleerimine – inimeste käitumine määratakse kindlaks ühekordsete personaalsete aktide abil, st iga küsimus lahendatakse rangelt kindlaksmääratud juhu kohta antud ettekirjutuse järgi ja konkreetse isiku suhtes. Puudus: tüüpsituatsioone tuleks lõpmata palju läbi töötada, ühesed lahendid puuduvad, tuleb mängu lahendaja suva. 2. Normatiivne reguleerimine – inimeste käitumist korraldatakse üldise reegli abil, millega määratakse kindlaks käitumismudel, mida kasutatakse kõikide vastavat liiki käitumisaktide või subjektide suhtes. Moraalinormid – mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglitena tunnustatud kõlbluspõhimõtted. Korporatiivsed normid – käitumisreeglid, mille on kehtestanud korporatiivne moodustis (ühiskondlik
Saepuru-, puidukoore ja -hakkekuhjasid kõrgusega kuni 20 m peab saama kustutada teisaldatavate lafettkustutusseadmetega territooriumi tuletõrjevee ringvõrgu hüdrantidest. Palgi- ja saematerjalide laod virnastatava mahuga kuni 5 000 m3 võrdsustatakse TP3 (tuldkartvasse) tulepüsivusklassi kuuluva hoonega, käsitades virnu nagu teise tuleohuklassi (tuleohtlik) TOK II tootmistegevusega tööstusettevõtete ehitisi. Tulekahju normatiivne kestus on 3 tundi. Suurema kui 5 000 m3ja kuni 20 000 m3 virnastatava mahuga palgi- ja saematerjalide lao normvooluhulk tulekustutuseks on 35 l/s. Tulekahju normatiivne kestus on 6 tundi. Märgitust suuremate virnastatavate mahtude korral määratakse normvooluhulk kohaliku päästeasutuse soovituse järgi. Palgi- ja saematerjalide ladudes virnastatava mahuga kuni 10 000 m3 tuleb ette näha madalasurveline tuletõrjeveevarustus
Kahjustusdelikt ja ohudelikt – kahjustusdelikt seisneb reaalse kahju tekitamises. Ohudelikt seisneb isiku ohtu jätmises, tuleb kohaldamisele siis, kui kahjustusdelikt ei kuulu kohaldamisele. Tegevus ja tegevusetus – enamus süüteokoosseise on tegevusdeliktid – süütegu seisneb tegevuses ehk aktiivses käitumises. Deskritptiivsed ja normatiivsed koosseisud (tunnused) – deskr ehk kirjeldav (reaalses maailmas olemasolevad nähtused); normatiivne õiguslikus kontekstis ainult. Viiteline on koosseis, kus osundatakse sama või mõne teise seaduse sättele või seadusele tervikuna. Siseviiteline – sama seaduse säte; välisviiteline ehk blanketne – mõnele teisele seadusele. Liitkoosseis sisaldab vähemalt kahte omavahel olemuslikult seotud süütegu. Nt röövimine sisaldab kahte süütegu – vargust ja vägivallategu. Liitkoosseisu eriliigid on mitmeaktiline ja alternatiiv-aktiline koosseis. Mitmeaktiline koosneb tegudest,
Näit. kutseeetika = teatud elukutsega (arst, advokaat jm.) seotud moraalipõhimõtted = kõlbelised omadused, mis on seotud kindla kutsega. Moraalivaldkonnas inimene käsitleb ja hindab maailma oma vajaduste ja püüdluste kaudu, väärtustab seda. Moraaal on normide kogum, mis reguleerib inimeste käitumist kõigis eluvaldkondades. Moraal väljendab isiksuse suhet teise inimesse, ühiskonda, loodusesse. Lad. Norma reegel, ettekirjutus Kitsamas tähenduses eetika (ka moraalifilosoofia, normatiivne filosoofia) on valdkond, mis mõtestab konkreetsete moraalinähtuste esinemist, käsitleb valikutegemist hea ja halva vahel üldteoreetiline tasand, praktiline filosoofia. Moraalifilosoofia vastab küsimusele ,,Mis peaks olemas olema?" Inimeseprobleemi ja moraaliprobleemid iseseisvate küsimustena püstitas Sokrates (469 399 eKr). Praktiline filosoofia (eetikateooria) algab Aristotelesest (384 322 eKr). Praktiline filosoofia
Üldiselt ja pikas perspektiivis on inimese huvides olla moraalne, sest moraal on just selline reeglite kogum ,mis kõige tõenäolisemalt aitab kõiki meid, kui peaaegu kõik meist järgivad neid reelgeid 7.Missuguste sanktsioonidega peab inimene arvestama, kui ta paneb toime moraalselt halva teo (nt ei pea oma lubadust) ? 8. Võrrelge moraali teiste normatiivsete süsteemidega nagu õigus, religioon, etikett. Moraalil on iseloomulik tegutsemist juhtiv ehk normatiivne aspekt. Moraal ja religioon. Moraali reegleid ja praktikaid religioonis ei tuleks samastada usuga. Moraalinormid võivad sarnaneda religiooninormidega. Ent moraalset praktikat ei pruugi motiveerida usulised kaalutlused. Moraalireeglid ei pruugi põhineda ilmutusel või jumalikul autoriteedil. Ilmalik eetika põhineb mõistusel ja inimkogemusel. Ilmalikul eetikal puudub transtsendentaalne mõõde. Moraal ja seadus. Moraal on seadusega tihedalt seotud nind mõned inimesed võrdsustavad need
2 1.0 0 0 48.18 0 4 1.0 0 0 51.48 0 1 1.0 0 0 11.286 0 1 1.0 0 0 16.296 0 1 1.0 0 0 3.03 0 2 1.5 0 0 13.86 27.72 2 1.0 0 0 0 16.5 1 1.0 0 4.356 0 0 2 1.0 0 16.401 0 0 2 1.0 0 47.9754 0 0 Normatiivne töökulu AN I HA II HA III HA IVHA Töö nimetus Ühik in-h in-h in-h in-h in-h
sots.suhetest,sots.korrast. 19. Õigus ja õiglus.- Ideaalis on õigus õiglane. Seadusandja on loonud aga õigust, mis rahuldab tema vajadusi, väljendanud tema tahet, milles rahva arusaam õiglusest võis kajastuda, aga võis seda ka mitte teha. Õiglus toetub moraalile. Õigust realiseerivatki inimesed, kes nad on valinud ja lähtutakse seega enamuse moraalinormidest 20. Sotsiaalsete suhete normatiivne ja kasuaalne reguleerimine. Individuaalne ehk kasuaalne reguleerimine- inimeste käitumine määratakse kindlaks ühekordsete personaalsete aktide abil. Iga konkreetse isiku küsimus lahendatakse just selle juhu kohta antud ettekirjutuste järgi. Sellise reguleerimise eeliseks on, et ta võimaldab lahendada probleemi, arvestades situatsiooni ja isiku eripära, suhete ja subjektide spetsiifikat. Individuaalse
J. Liivi 4, 50409 Tartu, www.ra.ee, [email protected] ISBN 978-9985-858-65-3 Sisukord Sissejuhatus 5 1 Käsitlusala 6 1.1 Eesmärk ja sihtrühm 6 1.2 Ülesehitus 6 1.3 Märkused, ettepanekud ja versioonid 7 1.4 Rahvusarhiivi soovituslikud juhised 7 2 Juhise normatiivne keskkond 8 3 Terminid ja määratlused 9 4 Dokumendihalduse korraldus 12 4.1 Dokumendihaldus 12 4.2 Dokumendi elukäik 14 4.3 Dokumendihalduse normatiivne keskkond 16 4.3.1 Üldist 16 4.3
Jutustus esitatakse tavaliselt jutustaja (autori) vaatepunktist, kes jälgib sündmusi kõrvalt või on selles osaline. b) Kirjeldus ehk deskriptsioon on kõige üldisemas mõttes millegi kujutamine. Enamasti kirjeldatakse asjasid sellega, et neile omistatakse omadusi. Kirjeldamise puhul peetakse üldiselt tähtsaks, et see oleks neutraalne. Kirjeldus ei tohiks asja kujutada erapoolikult ega olla normatiivne. Kirjeldus võib olla ka luuleline, metafoorne või muid stiilivõtteid kasutav. Sel juhul pole enam otseselt tegemist asjadele omaduste omistamisega, kirjeldus põhineb siis keele abil kujutatu vahetul mõistmisel. c) Arutlus Arutlus koosneb eeldustest ja järeldusest. Nii eeldused kui ka järeldused on propositsioonid (väited), mis tavaliselt on väljendatud lausetega. 4
Arvutisõnastike võrdlus Käesolev essee kuulub sõnastikuvõrdluse valdkonda. Vaatluse alla võtan Arvi Tavasti ja Vello Hansoni poolt üllitatud „Arvutikasutaja sõnastik: inglise-eesti“ esimese ja viimase väljaande, kuna igapäevase arvuti- ja arvutivõrgu terminite kasutajana tunnen huvi, kuidas elava kõne kõrval on asjatundjad sõnu paberisse raiunud. Sõnastikest otsisin eelkõige laialt levinud arvutitermineid ning ühe termini leidnud, liikusin edasi terminit teistega seostavate tähiste kaudu. Arvutikasutaja sõnastiku esmatrükk tuli välja 1996 ning neljas, täiendatud ja parandatud trükk aastal 2008. 1996. aasta paiku hakkasid personaalarvutid tasapisi ka Eestis laiemalt levima. Mitte eriti ammu – 1993 oli Genfi tuumauuringute laboratooriumis välja töötatud ja kinnitatud esimene html-keele ametlik versioon ning Illinoisi ülikoolis esimene mugava kasutajaliidesega veebilehitseja. Ol...
Neist esimene, sotsiaalne, määratleb teist, pedagoogikat. Nii võib öelda, et sotsiaalpedagoogika on „sotsiaalne pedagoogika“, ning küsida, mis teeb pedagoogika sotsiaalseks (Hämäläinen, 2001). Sotsiaaltöö ning –pedagoogika ajalugu uurides tähelduvad nende sarnased juured: mõlemad aktualiseerusid ühiskondlike formatsioonide vahetumisest põhjustatud sotsiaalprobleemide süvenedes – ühisnimetajaks on seega probleem, anoomia, normatiivne pinge. Vastuolu täheldub kooliski – ühelt poolt modernistlikud normid, teisalt postmodernistlik noortekultuur. Et 20. sajandi 90ndaist algas ka Eestis uus ja polüprobleemne etapp, pole sotsiaalteaduste 2 jõuline areng viimasel kümnendil sugugi juhuslik. Nagu öeldud, on ühiskondlikke pingeid ajaloos leevendatud ikka pedagoogika kaudu (Lorenz, 1994).
- häire põhjustav sotsiaalse funktsioneerimistaseme langust KLIINILINE PSÜHHOLOOGIA tegeleb psüühika- ja käitumishäirete hindamise, leevendamise, ravimise ja ennetamisega. *EESMÄRK - kirjeldada häireid - uurida võimalikke põhjuseid - ravida häireid VAIMNE HÄIRE on defineeritav kui normaalset hälbiv käitumine *normaalne – ühiskondlikele normidele vastav, selline, nagu inimene on olnud sajandeid NORMID - subjektiivne norm (iga inimese enda reaalsus) - kultuurinorm (enamus) - normatiivne norm (ideaal) - statistiline norm (tekitab äärmuste probleemi – intelligentsuse hindamine) - kliiniline norm (ebanormaalne on ennustamatu, norme rikkuv, kultuurile sobimatu, harvaesinev, endale või teistele kannatusi põhjustav, häiriv ja ebafunktsionaalne) PSÜHHOPATOLOOGIA selgitav -> psühhodünaamiline, käitumuslik kirjeldav -> vaatlus, fenomenoloogia (kui sügavalt on inimese taju, mõttekäik häiritud ja millised on mälu probleemid)
varem arvestust taotletud. Kõik allikmaterjalid on vormikohaselt viidatud. Nimi. Allkiri Eetika on küll filosoofia haru, kuid puudutab meid igapäevaselt kõiki ning tõstatab dilemmasid, millisel viisil ja põhjusel inimesed midagi teevad. Eetika jaotub teoreetiliseks ja praktiliseks eetikaks. Teoreetiline eetika jaotab teod ,,heaks" ja ,,halvaks" või ,,õigeks" ja ,,valeks" ehk siis kirjeldav ja normatiivne, praktiline eetika on eetika rakendamine praktiliste probleemide käsitlemisel. Üha rohkem on hakanud meid kõiki ümbritsema arvutimaailm. Juba 1970 a hakati kasutama terminit ,,arvutieetika", mis tähendab rakenduseetika ala ja tegeleb eetiliste küsimustega, mida arvutikasutus endaga kaasa tõi.[1] 1976 aastal tõstatas Walter Maner (Old Dominion University) arvutieetika probleemid oma Meditsiinieetika kursuses öeldes,
teooria vahel? eetikas, esteetikas). 1) Poliitikafilosoofia 2) Eetika/moraalifilosoofia Õigluse, õiguste, vabaduse, omandi, riigi ja valitsemisega kr komme, tava. seonduvad küsimused: Eristatakse: normatiivne eetika Milline on õige valitsemisvorm? meta-eetika (demokraatia, aristokraatia vms) rakenduseetika Mis on vabadus ja kui palju vabadust peaks indiviidil olema? Mis on õiglus ja milline on õiglane hüvede Peamised küsimused: jaotus ühiskonnas
Mujal on 6 kuud ja üksnes kuritarvitamise korral. 3. Leiutustase kui ei saada patenti, siis ei saada seda uudsustaseme kohta. Uudsusest on kerge mööda minna, nt värvin haamri roosaks ja teen punased täpid peale patendiametnik peaks ära näitama samasuguse haamri. Seega võibki öelda, et uudsusest on kerge mööda minna. Probleem on leiutustase see peab olema edasiminek varasemast ja seda hindab keskmine asjatundja see on normatiivne suurus (ta on niiöelda hea käsitööline- ta tunneb eksisteeriva tehnika taset, aga ta ei ole mitte väga loov). Nt inseneride kollektiiv, kes hindab. 4. Tööstuslik kasutatavus suht laienev. Kui vaatate Euroopa Patendikonventsiooni- tööstuslik kasutus on äritegevuses kasutatav ja põllumajanduses nt. Erisus sees Ameerika süsteemiga. 5. Leiutis küllaldaselt avatud väga kaua vaidlustada ei saa. Patent on ühiskonna ja leiutaja kokkulepe leiutaja teeb teatavaks
Nende struktuur koosneb käitumiseeskirjadest ehk moraali-ja tavanormidest. Moraali-ja tavanormid kui tüüpilised normid on üldise iseloomuga ja kohustuslikud. Kujunesid välja pikaajalise inimkäitumise tulemusena. On kindla sisuga, üldkohustusliku iseloomuga. Algseid inimkäitumise masttape võib nimetada tava-ja moraalinormideks. Situatsiooni reguleerimine inimühiskonnas: individuaalset (kujutab endast inimkäitumise korrastamist ühekordsete reguleerimisaktsioonide teel); normatiivne reguleerimine (inimkäitumise korrastamine üldiste ja üldkohustuslike käitumismudelite abil, mis laieneb kõigile sama liiki juhtudele). Üldiste reeglite abil saab kindlustada inimkäitumise korrastamise lähtudes sellest, mida tingib sotsiaalne elu ise. 2. Kirjutatud ja kirjutamata õigus (ius scriptum, ius non scriptum). Õigus eksisteeris ka varem, kui tema kohta tekkisid esimesed kirjalikud allikad .Seda perioodi nimetatakse eelajalooks (kirjutamata õigus)
o Analüüsi keeled: Verbaalne (definitsioonid - seisukohad aruanded) Graafiline (tabelid) Matemaatiline (valemid) · Positivistliku analüüsi põhiküsimus on, kuidas majandus toimib. Positivistlik analüüs pöörab tähelepanu protssesidele, mille eesmärgiks on analüüsida majandusnähtuste omavahelisi seoseid. (põhineb faktilisel materjalil) · Normatiivne analüüs on hinnanguline arutlus selle üle, mida olemasolevad või perspektiivsed majanduspoliitika või situstsioonid väärt on. · Majanduspoliitika on riiklike abinõude kogum, mis on suunatud sellele, et majanduselu korrastada ja kindlaksmääratud eesmärkide saavutamist mõjutada. · Majanduspoliitikaks võib nimetada mis tahes üldist majandusstrateegiat, sellele seatud eesmärke ja vahendeid.
EETIKA Sissejuhatus. * Sündinud Kreekas, aluse pani Aristoteles. * Tuleb sõnast ethos, mis tähendab normide kogu. * Põhineb õigel ja valel. * Normatiivne ettekirjutav, tegeleb sellega, kuidas asjad olema peaksid. * Eetika 3D. 1. Mina -> Tema (tegeleb kõige rohkem) 2. Mina -> Mina (meie endi põhimõtted, iseenda suhtes, kuidas mina suhtun endaga) 3. Mina -> Inimeseksolemise eesmärk (2. tingimus hästi täidetud, 1. samuti. Aga kuhu jõuda?) * Moraal tuleb ladina keelsest sõnast mors, mis tähendab kommet. * Religiooniga samuti tugevalt seotud.
Mis on kirjandusteadus? Kirjandusteooria uurib sõnakunsti, otsib seaduspärasusi ning püüab olla objektiivne ehk uurija seisukohtadest sõltumatu. Selgitab mingeid nähtusi, omab terminoloogiat, otsib midagi uut. Mis on kirjandus? Mis iseloomustab kirjanduslikke tekste? Eristada võib mitmeid tasandeid, üks võimalus kirjandust määratleda on lähtuda eristusest fiktsionaalne (kirjandus) mittefiktsionaalne (muu), ent paraku ei ole kirjanduse defineerimine nii hõlbus. Kirjanduse tunnused: kunstipärane keelekasutus, fiktsionaalsus, fikseeritus, suhteliselt püsiv, suhteliselt avalik. Mida tähendab Lotmani lause "Kunst on sekundaarne modelleeriv süsteem"? Poeetiline kõne kujutab endast suure keerukusega struktuuri. Ta on palju keerukam loomulikust keelest. Kunst on märgisüsteem. Miks on kirjandusteose vorm oluline? Antud informatsioon (sisu) ei saa eksisteerida ja teda ei saa edastada väljaspool antud struktuuri. Jutustades luuletuse ümber taval...
Õigus on käitumisreeglite (normide) kogum, mis on kehtestatud (seadused, määrused, korraldused jne.); õigusnormid. või sanktsioneerinud riik ja mille täitmist tagatakse riigi sunniga Õigusüsteem võib olla ka õigusperekond. ning mis vastab ühiskonna õiglustundele. Õigusüsteemide tüübid: Mandri-Euroopa õigussüsteem; Positiivne õigus ehk objektiivne õigus on teatud ajal ja kohas Angloameerika ehk common law süsteem; Skandinaavia kehtivate kirjutatud õigusnormide kogum. Loomuõigus on kõige õigussüsteem; Islami, hinduistlik, judaistlik õigusüsteem; Kaug- tähtsam, see on omane juba sünnist peale. Subjektiivne õigus on Ida õigussüsteem; Aafrika ja Madagaskari õigussüsteem; positiivsest õigusnormist õigussubjektile tulenev õigustus. Sotsialistlik õigussüsteem. Eraõigus on õiguse valdkond, mis ...
VÄLISKAUBANDUSTEOORIA I kontrolltöö konspekt Positivistlik majandusteooria käsitleb kuidas majandussüsteem tegelikult funktsioneerib ning kuidas selle fundamentaalsete koostisosade muutused seda mõjutavad. Deskriptiivne lähenemine; sõltumatu eetilistest hinnangutest. Normatiivne majandusteooria õpetus sellest, kuidas majandussüsteem peaks funktsioneerima. Käsitleb väiteid, mis on loogilised tuletised teatud eeldustest; üleüldise heaolu kontroll. ÜLDISE TASAKAALU MUDEL Üldise tasakaalu all mõistetakse olukorda, kus tootmine, tarbimine, hinnad ja järelikult ka rahvusvaheline kaubandus on üheaegselt tasakaalus. Lihtsustavad eeldused: 1) Kõik majanduses osalejad lähtuvad ratsionaalsest käitumisest; 2) maailmas eksisteerivad vaid kaks riiki, mis kauplevad vaid kahe kaubaga; 3) suhteliste hindade kasutamine; 4) mõlemas tööstusharus on täiuslik konkurents ja tootmises puud...
ÕIGUSE ALLIKAD ÕA tähendused tuletatult E. Ilusa süstematiseeringust: Materiaalne tähendus õiguse allikateks on õigustloovad jõud. Hõlmab ühiskondlikkesuhteid, mille õigusliku reguleerimise vajadus ilmneb üldise huvi tõttu nende suhetesotsiaalse, majandusliku, poliitilise, eetilise või muu aspekti vastu;- Formaalne tähendus õiguse allikateks on need vormid, milles avalduvad kehtivad õigusnormid (tavad e tavaõigus, seadused ja muud õigusaktid, ajalooliselt ka nn juristideõigus ehk õigusteaduslikud teosed). Hõlmab põhiliselt õigusloome protseduuri jainstitutsionaalse pädevuse nõude järgimist; Institutsionaalne tähendus õiguse allikateks on organid, kes annavad üldkohustuslikke norme (Roomas nt rahvakoosolek, üksikud magistraadid, hiljem senat, jt) Ürikuline tähendus allikateks on ka materiaalsed esemed, millele on fikseeritud õigusnormid (savitahvlid, hauasambad (steelid), papüürused, mitmesugused [käsikirjalised] ürikud, nüüdse...
Õiguse rakendamise akte võib liigitada vastavalt riigiorganitele, kes neid kehtestavad: 1. Riigi võimuorganite aktid o kõrgemate o kohalike 2. Riigi valitsemisorganite aktid 3. Kohtuorganite aktid 4. Kontrolli- ja järelvalveorganite aktid Õigusnormi rakendamise akte ei tohi ära segada normatiivsete aktidega, s.o. aktidega, mis sisaldavad õigusnorme, üldisi käitumisreegleid. Normatiivne akt on suunatud kindlaksmääramata inimeste ringi jaoks ja on määratud korduvaks kasutamiseks. Õigusnormi rakendamise akt sisaldab ettekirjutust konkreetsele isikule ja ta on ühekordse toimega. Määrab kindlaks selle isiku õigused ja kohustused. Oma iseloomult on õiguse rakendamise akt seega juriidilise fakti tähendusega. Individuaalseid juriidilisi akte tuleb eristada ka tsiviilõiguslikest tehingutest - tsiviilõiguslikus tehingus väljendub mõlema suhtepoole tahe.
31. Mis on õigusperekond?on õigussysteemide ryhm,mis rajaneb samal või yhesugusel õiguslikul doktriinil,normatiivsel alusel ja õigusasutuste organisatsioonil. 32. Kuidas iseloomustatakse romaani-germaani ja anglo-ameerika õigusperekonda? Romaani-õigusteaduses on pea tähelepanu pööratud õigusnormile,mis peab vastama õigluse ja moraali nõuetele. Anglo-seal on õigusemõistmist reguleerivad normid tähtsamad kui käitumise üldised reeglid,õiguse allikaks ei ole normatiivne akt vaid kohtu-ja halduspretsedent. 33. Määratlege õiguse mõiste ja õiguse tähtsus. 34. Millised õigusharud kuuluvad avalikku õigusesse ja millised eraõigusesse? Tabelist lk 56 35. Esitage skemaatiliselt: a) ajalooliselt väljakujunenud õigussüsteem õigusperekondade kaupa ning b) kaasaegne Eesti Vabariigi õigussüsteem põhiliste õigusharude kaupa.vaata pilti c) Milline on rahvusvahelise õiguse asend riigi õigussüsteemi suhtes?kuulub avaliku õiguse alla 36
- Õigus on majanduse peegeldus, majandussuhete resultaat. Näiteks käsitööliste ühendused. · Õigus reguleerib majandust, lähtudes riigi majanduspoliitilistest eesmärkidest, mõjutades ühe või teise majandussuhte arengut kas soodustavalt või takistavalt. Näit igasugused litsentsid, maksud Sotsiaalne reguleerimine Tähendab inimeste käitumisele piiride kehtestamist, indiviidide ja nende gruppide sotsiaalse suhtlemise korrastamist. 2 viisi: Individuaalne ja normatiivne reguleerimine Individuaalne reguleerimine · Inimeste käitumine määratakse kindlaks ühekordsete personaalsete aktide abil. ÕN on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused.Õigusnormi loogilise struktuuri elemendid nende sisu. - Õigusnormi loogiline struktuur
ei eksisteeri seesugust õigust). Turvalisus - rahu ühiskonnas ja paremad majanduslikud ja sots garantiid. Näiteks minimaalne sissetulek, mida ühiskond on võimeline igale oma liikmele garanteerima. MP eesmärgid peavad olema võimalikult täpselt defineeritud. Kõik poliitilised elluviijad peavad teadma, mida neil tuleb teha. On vajalik eesmärkide hierarhiline süsteem: allpool asuvad eesmärgid on samal ajal kõrgemate eesmärkide saavutamise vahendiks. 6.Majanduspoliitika normatiivne ja positivistlik teooria. Normatiivne suund: milline peaks olema riigi majanduslik roll? Esiplaanil eesmärgi ja vahendi seosed. Positivistlik suund: kuidas tegelikult kujuneb riigi majanduslik aktiivsus? Esiplaanil inimeste tegelikud huvid 7.Tehnokraatlik-elitaarne, sh kvantitatiivne majanduspoliitika. Kriitika. Tehnokraatlik-elitaarne – otsitakse antud eesmärkide saavutamiseks parimat Instrumentaariumi: 1.Tavateooria (Frisch, Tinbergen) 2. Eeldatakse ühiskondliku heaolu funktsiooni 3
mahasõidutee liik, laius ja katte liik ning katte ulatus, truubi olemasolu mahasõiduteel ning mahasõidutee kasutusotstarve; 12) rööpapaaride arv raudteeületuskohal, ohutusseadmete liik, raudteemaa ulatus rööpa teljest arvates, raudtee omanik; 13) jalgtee ja jalgrattatee pikkus, laius, tüübi nimetus, eraldatus sõiduteest, omanik; 14) silla, viadukti, estakaadi või tunneli number, nimi, laius, pikkus, ületatav takistus, ehitusaasta, ümberehituse aasta, tüübi nimetus, normatiivne kandevõime, äärmiste paisumisvuukide vaheline kaugus, sõidutee ja kõnniteede laius, avade tüüp ja arv, avaehituse materjal, üksikute avade arvutuslikud pikkused, sammaste arv, samba tüüp, konstruktsioon ja ehitusmaterjal, avaehituse ja pealesõidutee põrkepiirde materjal, suurim lubatud teljekoormus sõiduteel, suurim lubatud sõiduki kaal, seisundi kontrollimise aasta, seisundi hinne;
Kitsamas tähenduses ühe traditsiooni, grupi või indiviidi moraaliprintsiibid. Eetika viitab moraalse kogukonna püüdlustele defineerida ühised väärtused, vajalikud tingimused, praktilised nõudmised ja reeglid, mis tagaksid kogukonna liikmete heaolu. "Eetika" osutab ka mingi kogukonna uskumuste ja väärtuste süsteemile, elukutse või organisatsiooni formaalsetele tegevusjuhistele (vrd: ideoloogia) Eetiline egoism on ettekirjutav ehk normatiivne teooria selle kohta, kuidas inimesed peaksid toimima: nad peaksid tegema seda, mis neile tundub kõige rohkem olevat nende endi huvides. Eetiline hedonism on teooria, mille järgi nauding on ainus positiivne seesmine väärtus ning valu või kannatus ainus negatiivne seesmine väärtus. Kõik teised väärtused tulenevad neist kahest. Eetiline relativism arusaam, mille kohaselt pole olemas üldkehtivaid moraaliprintsiipe; mistahes
teooria mingit seost reaalsusega ning ilma teooriata ei oskaks me andmeid interpreteerida. Aga siiski kalduvad paljud sotsioloogid tegelema ainult ühega (empiirikud ja teoreetikud).’ 2. Milles seisneb sotsioloogias pinge või vastuolu empiiria ja normatiivsuse vahel? Millised võiks või peaks olema seega sotsioloogia ja poliitika vaheline suhe? Sotsioloogia on (püüab olla) EMPIIRILINE teadus (kuidas on?), mitte NORMATIIVNE (kuidas peaks olema?). nt kui öelda, et Eestis levib multiresistantne tuberkuloos, ei järeldu sellest sotsioloogi kui teadlase jaoks seda, et tuleks midagi ette võtta. (Tema kui vastutustundega kodaniku jaoks aga selline järeldus on möödapääsmatu!) Sotsioloogia on “väärtustevaba” selles mõttes, et seda võib kasutada väga mitmete erinevate eesmärkide saavutamiseks. Teadus ise ei sisalda kohustust ühe või teise väärtustesüsteemi heaks töötada (M. Weber).
teooria mingit seost reaalsusega ning ilma teooriata ei oskaks me andmeid interpreteerida. Aga siiski kalduvad paljud sotsioloogid tegelema ainult ühega (empiirikud ja teoreetikud).' 2. Milles seisneb sotsioloogias pinge või vastuolu empiiria ja normatiivsuse vahel? Millised võiks või peaks olema seega sotsioloogia ja poliitika vaheline suhe? Sotsioloogia on (püüab olla) EMPIIRILINE teadus (kuidas on?), mitte NORMATIIVNE (kuidas peaks olema?). nt kui öelda, et Eestis levib multiresistantne tuberkuloos, ei järeldu sellest sotsioloogi kui teadlase jaoks seda, et tuleks midagi ette võtta. (Tema kui vastutustundega kodaniku jaoks aga selline järeldus on möödapääsmatu!) Sotsioloogia on "väärtustevaba" selles mõttes, et seda võib kasutada väga mitmete erinevate eesmärkide saavutamiseks. Teadus ise ei sisalda kohustust ühe või teise väärtustesüsteemi heaks töötada (M. Weber).
teooria mingit seost reaalsusega ning ilma teooriata ei oskaks me andmeid interpreteerida. Aga siiski kalduvad paljud sotsioloogid tegelema ainult ühega (empiirikud ja teoreetikud).’ 2. Milles seisneb sotsioloogias pinge või vastuolu empiiria ja normatiivsuse vahel? Millised võiks või peaks olema seega sotsioloogia ja poliitika vaheline suhe? Sotsioloogia on (püüab olla) EMPIIRILINE teadus (kuidas on?), mitte NORMATIIVNE (kuidas peaks olema?). nt kui öelda, et Eestis levib multiresistantne tuberkuloos, ei järeldu sellest sotsioloogi kui teadlase jaoks seda, et tuleks midagi ette võtta. (Tema kui vastutustundega kodaniku jaoks aga selline järeldus on möödapääsmatu!) Sotsioloogia on “väärtustevaba” selles mõttes, et seda võib kasutada väga mitmete erinevate eesmärkide saavutamiseks. Teadus ise ei sisalda kohustust ühe või teise väärtustesüsteemi heaks töötada (M. Weber).
Kirjapandud õigus. Oluline on, et see oleks sündinud õiguskorda formaalset teed pidi ning see tee peab olema õigusega kindlaks tehtud. Siia kuuluvad ka seadused. 2. Õigus kui subjektiivne fenomen, subjektiivne arusaam. Objektiivsest õiguse subjektile kuuluv käitumise võimalus (õigustus) ise tegutseda teatud viisil või nõuda kohustatud subjektilt teatud käitumist. Vajalik käitumine peab tulema jällegi objektiivsest õigusest. Tänapäevane arusaam õigusest: 3. Õigus kui normatiivne info ja kommunikatsioonimeedium Selle on tänapäevane olukord juurde toonud. Infotehnoloogiaga seotud. Subjektiivse ja objektiivse õiguse reflektsioon. Nendes kõigis peab sisalduma õiglus kui õiguse mõõdupuu õiguse idee. Õiguse idee koosneb kolmest komponendist: õiglusest, õiguslikust garanteeritusest ja eesmärgipärasusest. Teise komponendi juures tuleb selgelt esile riigi roll õigusloomes. Riik annab normid välja kindla
jumalik olend Kristus, kes juhatab teed jumalikkusesse ning vabastab hinge keha orjusest Praktikas viis gnostikute õpetus askeesini, kuna keha loeti kurjaks, siis tuli selle tahtmised lämmatada. Kirik luges gnostitsismi ohtlikuks, võitluses õpetatud gnostikute vastu oli vaja senisest selgemalt määratleda, mis on kristlik ja mis mitte. Sellega seoses kasvas piiskopideja usutunnistuse tähtsus. Kirik pidi otsustama, millistele raamatutele omistada normatiivne väärtus. Algkiriku pühakiri oli Vana Testament, mida loeti kreekakeelses tõlkes. Evangeelium levis alguses suulise pärimusena, aja jooksul muutusid järjest tähtsamaks kirja pandud evangeeliumiraamatud. Vana Testamendi kõrval hakkas kujunema ristiusu põhiteos Uus Testament. Selle vanim osa Pauluse kirjade kogu saavutas suure autoriteedi. Evangeeliumi raamatud nii nagu enamik teisigi Uude testamenti võetud raamatuist on kirja pandud I sajandi jooksul
SISUKORD 1. SISSEJUHATUS............................................................................................3 2. SUITSIID EESTS...........................................................................................4 3. PÕHJUSED..................................................................................................5 3.1 ENESETAPU VORMID..............................................................................5 4. SUITSIIDISURMA LEIN.................................................................................6 4.1 LEINAJA ABISTAMINE............................................................................6 5. ENNETAMINE.............................................................................................7 5.1 SIHTGRUPP............................................................................................7 5.2 RISKITEGURID.....................................................................
EETIKA Nimetage avatuse eelduseid: algab huviga; teadmiste eitamine ,,ma ei tea"; konkreetsus; iseendale · Millest sõltub, millise eetilise põhivaliku inimene langetab? Sõltub sellest, kas sündmus on inimesele avatud või suletud- avatud sündmus algab huviga, suletud ükskõiksusega, esimesega kaasneb rahulolu tesiega rahulolematus, esimene lõpetatakse, teine jääb lõpetamata · Millised on eetilised põhivalikud. Miks valiku langetamine on paratamatu? Alati tuleb teha vali, sest teine on alati tundamtu ja tundmatu tuleb teha tuntuks- tundmatu juurde ei saa jääda, sest tundamatu tekitab ängi. 1.osalemine (avatuse tugev ülekaal) 2.kirjeldamine (avatus ja suletus on suhtelises tasakaalus) 3.hävitamine (suletuse tugev ülekaal) Oluline on mõista, et suhtes ümbritsevaga tuleb alati langetada eetiline põhivalik- vastasel juhul jääkski inimene suhtesse ümbritsevaga kui tundmatusega-ta jääks ängistusse ja tema harju...
mõistenumbri kombinatsiooniga või põhikeelsete vastetega) Mõistete avamine oskussõnastikes: - seletusteta oskussõnastik (teiskeelsete vastetega) - piirdeselgitused - määratlused ehk definitsioonid - entsüklopeediline kirjeldus - kontekstpiiritlus - tsitaatnäited (nt vastava koolkonna esindajalt) - käsitlusviited (kust saab täpsemaid viiteid?) - seled - terminiloomeandmed TERMIN POLE SAMA MIS MÕISTE SELETUS. Oskussõnastike normatiivsus: 1) normatiivne ehk preskriptiivne - sisu kohustuslik õpikutes - standardid - eesti praktikas peamine on soovitatavate terminite esiletõstmine 2) kirjeldav ehk deskriptiivne - tüüpiliselt tõlkesõnastik - termineid ei hinnata, vaid antakse valikuta - nn vihjesõnastikud Oskussõnastike otstarve: · passiivne (= arusaamiseks) VS aktiivne (= kasutamiseks) · sagedussõnastik kui tihti mingi sõna esineb? · pöördsõnastik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
