piisava kvalifikatsiooni ja kogemustega isikud. Kontroll projekteerimise, valmistamise ajal. 21. Kuidas on tagatud eestis projekteerimisstandardite eeldus: konstruktsioone valmistavates tehastes ja ehitusplatsidel on tagatud küllaldane kvaliteedikontroll? Tuleks järgida sobivaid kvaliteedijuhtimise abinõusid: töökindlusnõuete määratlused; organisatoorseid abinõud; kontroll projekteerimise, valmistamise, kasutamise ja hooldamise ajal. 22. Mis on koormuse normatiivne väärtus ja kuidas see leitakse? Koormuse iseloomulik väärtus. Juhul, kui normkoormus määratakse statistiliste meetoditega, siis selle suurus võetakse selline, et seda etteantud tõenäosusega ei ületataks konstruktsiooni projekteeritud kasutusea või arvutusolukorra kestel. 23. Nimetage kaks kohakindlat kasutusseadet. Liftid, kandevseinad, elektriseadmed. 24. Defineerige mõiste kvaasistaatiline koormus. Dünaamiline koormus on teisendatud ümber ekvivalentseks staatiliseks koormuseks.
Neljandana: EL kui integratsiooni organisatsioon, on kujunenud eelkõige Õe kaudu. Üha suuremat rolli hakkab mängima Euroopa Kohus. päevakorrale on tõusnud sidemed erinevate Õkordade vahel. Küsimus ühe riigi Õkorrast ja legitiimsusest on väljunud traditsioonilisest jur. st paradigmast ning on Õe kui piiriülese normatiivse kommunikatsiooniprobleem. Rahvusriigi keskne paradigma on asendunud piiriülese normatiivse kommunikatsiooniga. Kommunikatsioon toimub keele kaudu. Normatiivne kommunikatsioon kujutab oma olemuselt vähemalt kahe olulise dimensiooni kooseksisteerimist – jagamine ja levitamine. Õe topeltloomusest globaliseerumise tingimustes Õ TL kontseptsioon seob endas nii Õe reaalsed kui ka Õe ideaalsed dimensioonid – Õe reaalne külg- Slikkus. Ideaalne -õiglus, moraalsus, moraalne Õ. Niipea, kui tuleb mängu moraalsus, moraalne õiglus, muutub pilt ja tekib mittepositiivne Õ. Nõue õigsusele on ainult siis omane Õele kui Õ seda vajab
4.1. ÕIGUSE VORMI(ÕIGUSE ALLIKA) MÕISTE. Lk 59 Õigusvorm ehk õigusallikas õigusnormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud või tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu riik annab normile üldkohustusliku tähenduse. 4.2. ÕIGUSE VÄLJENDUSVORMID: ÕIGUSLIK TAVA, KOHTU- JA HALDUSPRETSENT, LEPING, NORMATIIVNE EHK ÕIGUSTLOOV AKT. Lk 59 - 61 Õiguslik ehk sanktsioneeritud tava. Vanim. Õiguslike tavasi tunnustav õigus ehk tavaõigus toetub rahva moraalsetele tõekspidamistele ja harjumustele, seetõttu on ta püsiv ja konservatiivne. Õigusteadus (juristide arvamus). Etendas õigus tähtsust 2.-3. sajand vanas Roomas, kus mõned silmapaistvad juristid (Gaius, Modestinus, Papinianus, Paulus ja
ministeeriumi kantsler võtete järgi: grammatiline ehk keeleline, süstemaatiline, Maavanem - korraldus, käskkiri Volikogu määrus otsus ajalooline ehk geneetiline, teleoloogiline ehk eesmärgipärane. Valitsus määrus korraldus Vallavanem, linnapea - käskkiri Normatiivne - pädev riigi või omavalitsuse organ, tavaliselt akti Linnaosavanem, - korraldus, käskkiri väljaandja. Kasuaalne ehk kohtulik. Tuleb sõnast kaasus. osavallavanem Mitteametliku tõlgendamisega tegeleb igaüks. Grammatiline: Kohus - otsus (kohtuotsus, kuritegu vs kuri tegu kohtumäärus)
lühikesed naised). Millal rõhutatakse personaalset ja millal sotsiaalset eripära? Kategoriseerimisel on kaks tegurit: 1. Kasutamisvalmidus- minevikukogemused, vajadused, eesmärgid, väärtused. Ennast identifitseeritakse kasulike ja sotsiaalselt tunnustatud kategooriatega 2. Sobivus- esiteks võrdlev sobivus ehk erinevuste ja sarnasuste kaalumine grupi sees ja gruppide vahel. Kumb on suurem? See määrab palju. Teiseks normatiivne sobivus. See näitab sisulist erinevust gruppide vahel. Nt katoliiklased versus protestandid. Personaalne ja sotsiaalne identiteet ei ole teineteisest täiesti lahus. Identiteedid ei ole püsivad ja paljud neist on tänapäeval lühiajalised. Vanasti oli muutusi harvem, nt amet õpiti kogu eluks, abielluti ühe korra ja reisimas käidi harva, et puutuda kokku mõne teise kultuuriga. Praegusel ajal on teisiti.
1 Tuleviku uuring Tuleviku uuringu eesmärk on tuua tulevik inimeste teadvusesse süsteemsel ja teaduslikul viisil, et seda võimalikult täpselt ette kujutada ning sellega arvestada (Loogma, 1998, 4). Eestis läbiviidud tuleviku uuringud on kvalitatiivse iseloomuga ja koondavad erinevat tüüpi andmed, muutujad ja meetodid. Tagasihoidlikuks on jäänud mineviku andmetele ja kvantitatiivsetele näitajatele toetuvate prognooside tegemine. Loogma (1998, 11) eristab kahte lähenemist uuriv ja normatiivne. Uuriv ehk kirjeldav lähtub minevikust ja olevikust ning projekteerib selle põhjal tulevikku. Normatiivne lähenemine seab eesmärgi, milleni tahetakse jõuda ning kirjeldab vajalikke tegevusi. Tuleviku uuringu meetodid sananeb teistele uurimustele, erinevus tuleb sisust ning eesmärgist. 3.7.2 Hindav uuring Ka hindav uuring ei erine teistest uurimustest meetodite poolest (Krathwohl, 2004d, 588-589). Hindava uuringu eripära on ajendatus otsustest hüpoteeside asemel. Oluline
1. 1. METAFÜÜSIKA -- küsimine oleva terviku järele, oleva põhjuste ja algupära järele. On Aristotelesest alates esimene filosoofia, seega ka alusteadus kõigile teistele teadustele. Metafüüsika taotlus: saavutada positsioon maailmast väljaspool, et saaks absoluutseid teadmisi (jumala positsioon) 2. EPISTEMOLOOGIA-- Mida me saame teada? Teadmise ja tunnetuse probleemid. 3. EETIKA -- õpetus moraalist, mida me peame tegema? Mõistekasutus on lõtv, räägitakse ka eetilisest elust - moraalse elu tähenduses. Lääne traditsioonis on eetika olnud tihedalt seotud metafüüsikaga, mis pidi andma moraalinormidele püsiva aluse. 4.LOOGIKA -- õpetus mõtlemise struktuurist. Alates Aristotelesest arusaam, et väiteütlusel (logos apofantikos) on kindel struktuur. Kuna filosoofia koosneb väidetest, mitte näit. hüüatustest, siis saab seda loogiliselt analüüsida. Levinud määratlus analüütilises filosoofias: filosoofia on keele loogiline analüüs. 5. ESTEETIKA -- f...
erinevates kultuurides erinev. 2. Funktsiooni põhjal: Belletristika (ilukirjandus) Traditsiooniliselt jaguneb ilukirjandus eepikaks, lüürikaks, draamakirjanduseks. Esseistika, Teaduskirjandus, Aimekirjandus, Õppekirjandus, Ajakirjandus, õigusalane kirjandus. 17.Mis on poeetika, milliseid poeetika liike Te tunnete. Tooge näiteid. Poeetika on õpetus luulekunstist (selle vormidest, seaduspärasusest, olemusest ja mõjust). On normatiivne ehk reegleid ette kirjutav poeetika ning deskriptiivne poeetika, mis kirjeldab olemasolevat ning tuletab sellest seaduspärasusi. On veel immanentne (sisemuses olev/sisule keskenduv) poeetika. 18.Iseloomustage Aristotelese poeetikat. Mis tüüpi poeetikaga on tegemist? Normatiivne poeetika. Käsitleb süstemaatiliselt poeesia probleeme. Käsitleb kolme teemat: luuleteoreetilised mõisted poeisis ja mimesis, tragöödia, eepos. Vahele pikitud märkused komöödiast. 19
Teemad, karakterid, zanrid antiikajast. Ooper: Monteverdi, Scarlatti, Purcell, Charpentier. Arhitektuur: barokne Rooma, Bernini. Arhitektuur: palladionism Itaalias Baroki esteetika: sotsiaalsed, intellektuaalsed, moraalsed ja religioossed piirangud, reeglid, normid. Kontrastid, kired. Kunst: Caravaggio, Titian, El Greco. Klassitsism (Prantsusmaa, Saksamaa) Ideaal: korrapära, selgus, reeglid, piirangud aristokraatlikkus (Boileau, normatiivne poeetika), mõistuse ülimus. moraalne vaoshoitus. Tragöödia: Corneille, Racine. Stiil retooriline, paatoslik. Antiik kui Euroopa intellektuaalse ühtsuse alus. 4. Millised antiikajast pärit müüdimotiivid on enam levinud Euroopa kirjanduses erinevatel perioodidel (tuua näiteid)? Marx ja Prometheus, Nietzsche ja Dionysos, kristlikud allegooriad vaimu ja keha vastuolust, estetismi ideed, moraaliideed õiglus, kombekus. Oidipus Enne Sophoklest: Homeros, Odüsseia (8.-7. saj. eKr
nendele nõuetele vastava korra. Õiguse rakendamise küsimused ei ole olulised, nendega tegelevad praktikud. Peamiseks õiguseallikaks on riigi normatiivaktid. Üldine: õigusnormi abstraktsuse aste on madalam, eesmärgiks ei ole üldise reegli sõnastamine tulevikus, vaid käesoleva konkreetse kaasuse õiglane lahendamine. Õigusemõistmist reguleerivad normid on märksa olulisemad kui käitumise üldised reeglid ja peamiseks õiguse allikaks ei ole mitte normatiivne akt, vaid kohtu-ja halduspretsedent. Eesti kuulub kontinentaalsesse õigussüsteemi. 3.Nimeta 3 õiguse allikat. Õiguslik tava, juristide arvamus, kohtu-ja halduspretsedent, leping ja normatiivakt. 4.Nimeta õiguse põhivaldkonnad ja 2 õigusharu, mis vastavasse põhivaldkondadesse kuuluvad. Avalik õigus(karistusõigus,haldusõigus) ja eraõigus(tsiviilõigus,majandusõigus). 5.Mille poolest erineb eraõigus ja avalik õigus?
Kordamisküsimused 1. Mis on eetika? Eetika jagunemine Filosoofia haru, mis õpetab vahet tegema õige ja vale, hea ja halva vahel. Aristoteles Eetika jaguneb teoreetiliseks ja praktiliseks (eetika rakendamist praktiliste probleemide kästilemisel). Teoreetiline jaguneb meta- (uurib eetika mõisteid. Nt Mis sisaldab endas ,,Õige"?) ja normatiivne-eetika (teooria selle kohta, milline käitumine on moraalselt hea või halb). Praktiline eetika jaguneb kutse- (piirdub kindla elukutse eetikaga) ja rakenduseetikaks (erinevate ühiskondade probleemid). 2. Mis on korruptsioon (nimeta ja iseloomusta kolme korruptsiooni vormi) Korruptsioon ametiseisundi ärakasutamine omakasu eesmärgil. 1) Altkäemaks/pistis altkäemaksuna on vaadeldav nii rahaline kui muu hüve(kingitused, reisid, soodustused jms), mida ametiisik saab teenistusülesannete rikkumise eest. Eesmärgid on väga erinevad nt et kiirendada teatud protsesse, ku...
loodud tootmisvahendeid. (ehitised, seadmed, vahendid) 4) Inevsteering Investment- Investeerimine - Uue kapitali tootmis-ja akumuleerimsprotsess 5) Ceteris paribus - majandusanalüüsis kasutatav eeldus, et kõik teised muutujad on konstantsed (v.a uuritav muutuja) 6) Positivistlik majandusteadus - Positive economics - On olemas olevate majandustingimuste ja poliitikate ning nende mõju teaduslik analüüs 7) Normatiivne majandusteadus - Normative economics - On majandusanalüüs või diskussioon, mille käigus otsustatakse selle üle, mida olemasolevad või perspektiivsed majanduspoliitikad ja -situatsioonid väärt on. 8) Vead a. Kompositsiooni viga Fallacy of composition On loogiline viga mille korral peetakse seda, mis on õige üksiku (indiviidi) suhtes, õigeks ka grupi suhtes (terviku suhtes) b
Psühholoogia (kr., psychología `hingeteadus') on empiiriline teadus, mis uurib nii käitumist, kognitsiooni kui ka neuronaalseid protsesse. Umbes aastal 1900 rajas Sigmund Freud (1856-1939) uue teadussuuna, psühhoanalüüsi. Erinevalt tollasest tavast ei otsinud ta hingelistele häiretele mitte orgaanilisi põhjusi, vaid viis need tagasi teadvustamata psüühilistele konfliktidele. Freudi meetodi aluseks oli nn vabade assotsiatsioonide analüüsimine; Unenägude analüüsimisel tulid esile alateadlikud, eeskätt seksuaalsed soovid. Instantsid: teadvustamatus, eelteadvus, teadvus. Id (Miski), Ego (Mina), Superego (Ülimina) Unenägude tekkimisel toimivad tihendavad ja nihutavad protsessid. Eristatakse "naudinguprintsiipi" ja "reaalsusprintsiipi". Sublimatsioon - instinktiivsed psüühilised jõud (libido, agressiivsus vm) muudetakse ja suunatakse kultuuris aktsepteerivatesse tegevustesse. Näiteks agressiivsus suunatakse mängudesse, sporti, meelelahutusse ...
Peaküsimus: Kas indiaanlased on inimesed nagu me ise?? Vastusest sõltusid käitumisnormid: kas me peaksime nad endale allutama v suhtlema kui võrdne võrdsega, kas viime ristiusu vägivallaga? Tekitas ka abstraktsemaid küsimusi: mis on ,,inimene"? kas eu inimese eluviis ainus võimalik mudel? 2 laadi ideed: kirjeldav(empiirilised, võivad põhineda nii kogemusel kui abstr. Mõtlemisel, mis on maailma, mis inimese loomus, mis tungid teda juhviad, kuidas omavahel suhtlevad); normatiivne (ettekirjutuslik,hinnanguline; teatavat laadi käitumine hea, teine halb, anname soovitusi, juhiseid, millised paremad teguviisid) Interdistsiplinaarsus: katse näha tervikpilti, teemad paljudest valdkondadest Ideedeajaloo traditsioonid: 2 põhilist meetodit- kanooniline e tekstuaalne ja ajalooline e kontekstuaalne Tekstuaalne meetod- ideedeajaloo kui distsipliini alguspunkt, Arthur Lovejoy, John Hopkinsi ülikoolis filosoofiaprofessor, ideedeajaloo klubi asutaja, võitles selle eest, et id
Kuid subjektiivse õiguse struktuuri kuuluvad veel muud võimalused käitumiseks. Nimelt võib subjektiivse õiguse sisuks olla võimalus nõuda kohustatud õiguse subjektilt vastavat käitumist ning samuti võimalus pöörduda riigi poole abi saamiseks temale kuuluva subjektiivse õiguse realiseemiseks. Tänapäevane arusaam õigusest on lisanud arusaama õigusest kui normatiivsest informatsiooni- ja kommunikatsioonimeediumist. Teiste sõnadega on õigus normatiivne (siduv) kommunikatsiooni- ja sotsiaalstruktuur, mida pole võimalik funktsionaalselt ja sotsiaalselt adekvaatselt kirjeldada ja seletada, kui lähtuda vaid printsiibis vabadest a priori mitteseotud indiviididest (õiguse subjektidest). Õigus haarab endasse kõik selle, mis on seotudd inimkäitumise õiguslikult relevatse osaga. Seepärast on õiguse tunnetamiseks vaja näha ja tunnustada seda normatiivset korrelatsiooni, mis seisneb õiguse ja ühiskonna vahel.
Üks osa nendest on vabatahtlikult kujunenud (poliitilised erakonnad) teine osa on riigi poolt asutatud, aga ka vabatahtlikult (kaitseliit) Õigus normid on riigi poolt kehtestatud üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreeglid, mille täitmine on garanteeritud riigi sunni jõuga. Formaalne määratletus tähendab seda, et on formuleeritud seaduses käitumise üldised tunnused, tänu sellele on võimalik kuriteole panna karistuse. 20. Normatiivne reguleerimine on ühiskonna suhete mõjutamine sotsiaalsete normide abil. Normatiivse reguleerimise tulemusel kujunevad välja ühiskondlikud suhted ja ühiskondlik sotsiaalne kord. Õiguslik reguleerimine on ühiskondlike suhete mõjutamine õiguse abil. See toimub õigusliku reguleerimise mehhanismi abil. Õigus - õiguslik reguleerimine - õiguskord, avalik kord, subjektiivsed
- ühiskonna kihistumine rikasteks ja vaesteks, töölisrahutused; - monopolide tekkimine. Plaanimajandus oli majanduse korraldamise viis NSV Liidus (aastast 1917) ja nn sotsialismimaades. Tänapäeval ei eksisteeri puhtakujulist plaanimajandust üheski riigis. Plaanimajanduse tunnused: - riik dikteerib tootmist, - peamine omandivorm on ühiskondlik ehk riigiomand, - tootja töötab etteantud plaani järgi, - riik määrab kaupade ja teenuste hinnad, - töö tasustamine on normatiivne, - tööpuudust ei ole. Plaanimajanduse peamised puudused: - konkurentsi puudumine, - planeerimisvead, - tootja ei ole huvitatud uue tehnoloogia kasutuselevõtust, kvaliteedi parandamisest, algatuse näitamisest, sest kõike dikteerib riik ja konkurents puudub, - inimesed ei ole huvitatud oma töö tulemustest. Segamajandus on kõige tänapäevasem majandusvorm, mis eksisteerib kõikides maailma arenenumates riikides. See tähendab, et riigi majanduses on ühendatud vabaturu põhimõtted ja
joon. Hakkasin kahtlema oma silmanägemises. Sherifi autokineetilise efekti katsed tuluke liikus pimedas ruumis, mitu cm liikus tuluke? Teised ütlesid, et tuluke liikus kaks korda pikema maa. Konformeeruvad inimesed rohkem, kui otsused on rasked ja inimesed tunnevad end ebakindlatena. Nt kui autoriteedid saavad erineva tulemuse matas. Kui ka grupi suurus on rohkem kui 3 inimest. Grupi meie-tunne on suur, avalikes situatsioonides. Miks toimib? Normatiivne, informatiivne Kes enam? Sõltuvalt kultuurist, naised rohkem. Vähemuse mõju enamusele ümberpööramine. Moodustub uus enamus. Mõju tõhusus toetub sellele, et vähemus peab oma seisukohtadele pidevalt töötama, enamus jääb loore´beritele puhkama. Püüd unikaalseusele- inimesed hindavad seda ja püüavad rõhutada. Kuulekus. Pime allumine autoriteedile. Milgrami kuulekuse eksperimendid (kuuletus 65% inimestest) õpetajatele anti ülesanne õpetada selgeks rasked silbid
Kehtiva õiguse allikad Mandri-Euroopa õiguskuultuur toetub peamiselt kahele arusaamisele õigusest:loomuõigusele ja positivismile. Õiguskordade kujunemine Kontinentaal-Euroopa riikides annab tunnistust sellest, et õiguse formaalne mõistmine omandas prioriteedi õiguse sisu eest. Olulise koha säilitas ka õiglus. Eesti õiguskord samuti seotud õiguspositivismi ja loomuõigusega. Tuleb teha vahet õiguse kui olemiskorra ja õiguse kui pidamiskorra vahel. Pidamiskord sisaldab endas normativismi. Positiivne olemiskord ei ole mitte ainult olemiskord vaid ta on ka pidamiskord. Õiguskord on normatiivne. Normil on formaalne kehtivus, mis on saavutatud õigusloome kaudu. Õigusnormatiivsus seisneb selles, et on vastavuses põhiseaduses kehtestatud tingimustele ja nõuetele ... Lepingud, mis on vastuolus seadustega, on tühised. TSÜS. Õigusakt peab olema formaalselt õiguspärane: 1. Õigusaktide loomine on seotud neid vastuvõetavate riigiorganite pädev...
Puhaskasum Omakapital 2473 Kokku kohustusi 2,716 Müügiplaan,t.EEК Märts, teg. Aprill Mai 600 700 850 Normatiivne kassajääk, RÜ 80 Krediidiliin kasutatakse kuu algusest, tagastamine selle kuu lõpus, mil tekib kassas ülejääk Intress kuu lõpus Aasta intress,% 14% Kuu eelarvestatud kulud: Töötasu 75 Transpordikulu, lähetused(% käibest) 6%
3.02.2014 MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA EPJ0100 Sissejuhatus TÖÖKORRALDUS Mikroökonoomika (1.-8. nädal): Alar Pukk Makroökonoomika (9.-16. nädal): Tiina Nuuter 1 3.02.2014 TÖÖKORRALDUS Eksam (50% mikroökonoomika, 50% makroökonoomika); Semestri jooksul 4 kontrolltööd: 2 mikroökonoomikas; 2 makroökonoomikas; Eksamieeldus: kõigi kontrolltööde tulemus 51%; Eritingimused: mõlema mikroökonoomika kontrolltöö tulemus 81% annab võimaluse saada mikroökonoomika punktid eksamile ette; mõlema makroökonoomika kontrolltöö tulemus 81% annab võimaluse saada makroökonoomika punktid eksamile ette; eksamiosa vabastuse saamiseks peab eksamieeldus olema täidetud; Kontrolltöid saab sooritada üks kord. TÖÖKORRALDUS Mikr...
tekkida. Modernismi on kaks tahku, või mõlema mõiste, mis mõlemad on olulised, et mõista postmodernismi. Post-modernism toimib kui Euro-Ameerika Lääne hegemoonia, kelle ülemaailmne assigneering aeg ja koht paratamatult proscribes teatud kultuurides kui "tagasi" ja äärenumber samas koopteerimist endale kindlad oma kultuurilise "toorsuhkruga" materjale. Post-modernism Seejärel prognoositakse onto marginaalid on normatiivne, mis on neo- universalismi et "marginaalne" kultuure soovivad, kust oma teatavate rohkem suunatud tooteid võidakse assigneeritakse ja "lubatud". 2 Postmodernismi tunnused Postmodernismi ühtsete joontena on tuvastatud: · ajaline korrastamatus, ajaloo ja fantaasia segu (faction) · kasutatakse pastissi, kirjanikud tajuvad, et kõik on juba varem olnud, ei püütagi olla originaalsed
- toimiskäitumisregulaatorina; - toimis harjumusjõul ja selle kaudu garanteeriti tava täitmine sugukonna poolt. 2. Õigus on riigi polt kehtestatud või sanktsioneeritud üldiste kohustuslike ja formaalselt määratletud käitumisreeglite süsteem, mille täitmine on garanteeritud riigi sunnijõu kasutamise võimalusega ja mis on mõeldud ühiskondlike suhete reguleerimisega, kaitsemisega või täiustamisega. H. Kelseni järgi on õigus inimkäitumise normatiivne sunnikord. Käituma peab nii nagu see vastab positiivsele õigusele selle kogumis. Objektiivse õiguse all mõistetakse kehtivate õigusnormide kogumit. Õigus objektiivses mõttes lähtub riigist ja õiguse õiguskindlus tuleneb samuti riigi poolt. Õigus subjektiivses tähendab õigussubjektile kuuluvat õiguskorrast ehk objektiivsest õigusest tulenevat õigustust. 3. Mandri-Euroopas on õiguse jaotumine levinud kaheks suuremaks osaks. On avalik- ja eraõigus
arvestamata, miks tegeletakse rahvusvahelise äriga, kuidas kujuneb kaubavahetuse tasakaal, mis määrab väliskaubanduse struktuuri POSITIVISTLIK 2. uurimise all on valuutakursside, hinnataseme, inflatsiooni mõju ja majanduse analüütika üldise rahateooria kontekstis MONETAARNE 3. olulised on sotsiaalsed küsimused, nagu heaolu, sotsiaalmajanduslikud küsimused, rahvatulu üldine areng NORMATIIVNE VASTUSED: monetaarne teooria, normatiivne teooria, positivistlik teooria 8.Eesti ettevõtete jaoks on oluline eksport ja sellest saadavad tulud, kuid riigi sisemajanduse kogutoodangu arvestuses ning osatähtsuses omab suuremat kaalu sisetarbimisest tekkiv efekt ning sellest saadavad maksu- ja käibetulud. Õige/vale 9. Pane vastavusse: a. igas riigis on kasutusel üks ja sama turunduslik lähenemine, st samane bränd, kommunikatsioon ja ka kanalid - globaalne standardiseeritud strateegia b
peavad olema ära näidatud kõik tingimused, mille korral teda eeldatakse kehtivat. Prognoosi ei tohi samastada ennustusega, so tuleviku kohta käiva tingimusteta väitega. Viimane samm seisneb mudeli paikapidavuse kindlakstegemises, so prognooside ja tegelikkuse võrdlemises. Mudelid, mille prognoose kontrollimine ümber ei lükka, omandavad teooria staatuse Majandusanalüüs võib olla: 1) positivistlik ja 2) normatiivne Võrrelgem kaht väidet: 1) töötuse määr on 5 %; 2) töötuse määr peaks olema madalam. Esimene seisukoht on positivistlik, kuna ta väljendab majanduslikku reaalsust, mille õigsust võib kinnitada või kahtluse alla panna konkreetsete faktidega. Teine väide on normatiivne, kuna tegemist on väärtushinnanguga, arvamusega. Normatiivne analüüs eeldab mingi kriteeriumi olemasolu, mis võimaldaks alternatiivseid seisukohti reastada ja neile hinnangut anda. Kaks kõige
kommunikatsiooni tehnoloogia ning meedia sisu ja võim, muutused ühiskonnas, arvamuste, väärtuste, kogemuste levik elanikonna hulgas. Paradigmate areng. Domineeriva paradigma kujunemine. Domineeriv paradigma ühendas endas käsitlused mõjuvõimsat massimeediast, massiühiskonnas ning arenevate sotsiaalteaduste tüpilised uurimismenetlused. Domineeriva paradigma on ühtviisi nii kommmunikatsioniuuringute tulemus kui ka nende seletaja. Domineeriva paradigma on omane ühiskonna normatiivne käsitlus. Käsitlus eeldab , et eksisteerib ,,hea ühiskond,, mis on demokraatlik, liberaalne, pluralistlik. Domineeriva paradgma teoreetilisi eelemente ei leiutatud massimeedia tarvis, vaid need võeti suurel määral sotsioloogiast, sotsiaalpsüholoogiast. Teine oluline ja mõjukas domineeriva paradigma teoreetiline element pärineb informatikas ja selle arendasid välja Shannon ja Weaver. Kommunikatsiooniuurimuste domineeriv paradigma : liberaal pluralistlik
TSEMENT. 5. Milline sideaine on väga aeglase kivistumisega ja milline tardub kiiresti? KIPS tardub kiiresti ja väga aeglase kivistumisega on TSEMENT. 6. Kuidas saab tardumist aeglustada? Tardumise aeglustamiseks lisatakse MARLIIMI LAHUST 0.1-0.2%. 7. Millist protsessi nimetatakse eksodermiliseks? PÕLETUSPROTSESSI nimetatakse eksodermiliseks. 8. Millest koosneb tsement? Tsement koosneb LUBJAKIVIST JA SAVIST. 9. Tsemendi normatiivne kivistumine. Normatiivne kivistumine on 28 päeva. 10. Mida näitab mark ja tugevusklass? Mark näitab SURVETUGEVUST RUUTSENTIMEETRI KOHTA ja TUGEVUSKLASS NÄITAB.... BETOONID JA MÖRDID 1. Millised betooni koostisosad on inertsed ja millised aktiivsed? Inertsed koostisosad on PEENTÄITE- ja JÄMETÄITEMATERJAL, aktiivsed koostisosad on SIDEAIN ja VESI. 2. Kuidas jagatakse betoonid struktuuri järgi? 3. Millistesse markidesse jaotatakse betoonid?
uurimismeetod on põhiliselt arvamusküsitlused. 3. Riigifilosoofia- küsimus „Miks riik? 4. Riigiõigusõpetus e riigiõigusdogmaatika- uurtakse etteantud küsimusi, mis on ära otsustatud põhiseadusega, ülesandeks on välja selgitada nende otsuste tähenduses 1. empiiriline- analüütiline dimensioon- abstraktne käsk/luba, kaasuste asjaolude kirjeldamine 2. analüütiline- juriidilise probleemi loogiline analüüs 3. normatiivne dimensioon- sõnastame normi, juriidiline hinnang on ühtlasi ka väärtushinnang Territoorium EV territoorium on PS sätestatud §122 Eestil piirileping Venemaaga- Tartu Rahuleping- EV ja Vene Föderatsiooni vaheline piirileping, algselt allkirjastati leping 2005 ning lisati sellele priambul. 27.06 võttis Venemaa oma allkirja lepingult tagasi. 2012 sügisel tõusis leping kiiresti päevakorda, moodustati töögrupp, töötati lepingu
See tähendab, et aina vähem oluliseks muutub teose esteetiline ilu ning selle mõistetavus. Teos vajab lahti seletamist. Dante sõnul tänu sellele agressiivsele käitumisele tunnistab kunst iseenda lõppu, keerates selja sellele filosoofilisele mõttele, milline kunst peaks olema. Seega on kunstil õigus määrata iseennast erinevate väärtuste süsteemi, kui valides ning kummardades üht ja ainsat väärtust, mis ainulaadne on. Danto teooria kunsti lõpust on pigem kogemuslik, kui normatiivne. Ta seletab, kust kunst on tulnud ja miks, mitte ei näita teed, kuhu kunst peaks minema. Milliseid põhimõtteid peaks suunama kunstikriitikut praegusel ajastul? See küsimus huvitab ka Dantot ennast, kuna tema teine roll on olla kunstikriitik. 4 Üldiselt on Danto kunstikriitika ülesanne mõista kunsti protsessi, mitte hinnata esteetilisi tulemusi. Mõned filosoofid süüdistavad teda selles, et ta segab kokku oma
pingutus; välimine stabiilne: ülesande raskus, ebastabiilne: vedamine) Protestantlik tööeetika on kujunenud kultuurilisel survel ja kodusel kasvatusel. See on raske ja pingelise töö autasustamine, kus vaba aega ei väärtustata ja askeetlik eluviis. Seostuvad omadused on internaalsus, konservatiivsus, individualistlikud uskumused, raha väärtustamine. Pühendumine jaguneb: tööst haaratus (energilisus, pühendumus, süvenemine) ja organisatsioonile pühendumine (emotsionaalne, normatiivne, alahoidlik). Organisatsioonipoolne toetus on kas vastastikkus või vabatahtlikkus. Õiglus organisatsioonis jaguneb: jaotamise õiglus ja protseduuride õiglus. Inimese ja organisatsiooni sobivust mõõdetakse: subjektiivne-, tajutud ja objektiivne sobivus. Sobivuse tüübid on: lisanduv, täiendav, vajaduste-varude ja nõuete-võimete sobivus. Alateemadena veel sobivus inimese ja töö, inimese ja eriala, inimese ja kolleegide ja juhi sobivust.
e.m.a. Ilmselt on tegemist teosega, mis oli mõeldud kitsamale ringile lugemiseks (esoteeriline), võib-olla midagi loengukonspektilaadset. Teoses on mitmeid hüppeid argumentatsioonis ja vihjeid, ka ristviiteid teistele asjakohastele teostele. Tekst kuulus ilmselt suuremasse tekstide kogumisse, millest aga enamus on kaotsi läinud. Viidatakse nt alliktekstidele, mida ei ole säilinud, sest tõlgendamine on raske. - Normatiivne poeetika. 12. Mis on Aristotelese arvates kõige olulisemad zanrid? - Kõige olulisemad zanrid on tragöödia (ja luule) 13. Kuidas ja miks käsitleb Aristoteles oma poeetikas mõistet mimesis? Võtke oma sõnadega kokku Aristotelese poeetika viis esimest peatükki. - Mimesis ,,jäljendus, jäljendamine, matkimine". Verb tähendab kas ,,tegema, nagu teine on teinud" või ,,tegema midagi, mis on millegi teisega sarnane"
mõlemad on oma mõtlemises tegelenud sarnaste teemadega. Eksistentsialismist mõjutatuna on selle ühekülgset polarisatsiooni püüdnud ületada nt Paul Ricoeur. Mõnikord eristatakse nendel alustel eksistentsialismi ja eksistentsifilosoofiat. Viimane on erinevalt eksistentsi ja subjekti absolutiseerivast "ismist" neutraalselt määratletud filosoofia, mis eksistentsi mõistet teatud otsustaval määral kasutab, kuid pole selles suhtes normatiivne või populistlik (angazeeritud). TÄNAPÄEV Eksistentsialism pole tänapäeval enam selline filosoofiline moevool nagu ta oli Teise Maailmasõja ajal ja järel. Eksistentsialistideks on end pidanud paljud kunstnikud, kirjanikud, luuletajad, muusikud 20. sajandi teisel poolel. Tänapäeva filosoofiliste moevoolude vaatenurgast, eriti postmodernistlikust perspektiivist on eksistentsialism liiga eesmärgipärane ja positiivne ega vasta globaliseerunud hüperkultuuri eklektilisele elutunnetusele
1.4 MAJANDUSTEADUS Lk 17 20 Teaduslik meetod probleemide uurimine lähtudes reaalse maailma tegelikkusest, mitte isiklikest kogemustest või arvamustest. Majandusteaduse uurimisobjektiks on inimeste majanduskäitumise aspektid, ning nende uurimiseks kasutatakse positivstlikku ja normatiivset analüüsi. POSITIVISTLIK NORMATIIVNE ANALÜÜS ANALÜÜS · Põhiküsimus: kuidas · Põhiküsimus: kuidas majandus peaks toimima majandus toimib · Hinnanguline arutlus, mis majanduses toimib hästi või · Analüüsib nähtuste halvasti. omavahelisi seoseid. · Pole alati teaduslikult tõestatavad. · Ei sisalda hinnanguid. · Võrreldakse või reastatakse alternatiivsed seisukohad · Tulemuseks on kristeeriumi alusel.
Õiguse vorm- ehk allikas on õigusnormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud või tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu riika annab normile üldkohustusliku tähenduse. Õigusvormidena kasutuse olnud õiguslik tava, juristide arvamus, kohtu ja halduspretsedent, leping ja normatiivne akt. Õigusaktid on eriliselt vormistatud dokumendid, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikes suhetes osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Normatiiv ehk üldakt on suunatu objektiivsete õiguste kehtestamisele, ta sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid ehk õigusnorme. Liigid: seadus, seadlus, määrus, otsus. Normatiivaktid moodustavad hierarhilise süsteemi, milles kõige kõrgemaks aktiks on seadus -
Kui inimene on aus, siis on tal kalduvus kõigis olukordades ausalt käituda. Vooruslik inimene ei ole aus mitte puhuti ja ainult siis, kui see on talle kasulik, vaid sellepärast, et tal on selline iseloom. Eetika eesmärk on kujundada õnnelikke ja vooruslikke inimesi, sedalaadi inimesi, kes kujundavad õitsvaid ühiskondi. Eetika: · Teoreetiline eetika o Metaeetika (uurib tooriate mõisteid ja struktuuri, mis on ,,hea" ja mis ,,halb) o Normatiivne eetika (üldiselt, kuidas tuleb elada) · Praktiline eetika o e. rakenduseetika o Kutse-eetika (erialade eetika) Etnotsentrism oma kultuuri pidamine kõige õigemaks ja paremaks, teisi kultuure hinnatakse oma uskumuste ja väärtuste seisukohalt. Eetiline relativism on teooria, mille järgi pole olemas üldkehtivaid moraaliprintsiipe; moraalipõhimõtted on suhtelised, olenedes kultuurist või isiku valikust.
Mikroökonoomika uurib ettevõtete ja tarbijate (kodumajapidamiste) käitumist turgudel (majandusotsuseid) Makroökonoomika uurib majandust kui tervikut. Tema uurimisobjektideks on üldiselt rahvamajanduslikud nähtused nagu koguväljund, tööhõive, töötus, üldine hinnatase jne. Makroökonoomika baseerub mikroökonoomika põhitõdedel ja niiviisi on nad omavahel otseselt ka seotud. Nõudlusseadus (demand) mida kõrgem on hind, seda vähem tahetakse, suudetakse tarbida- pöördvõrdeline seos Kui muutub hind, siis nihe piki kõverat; kui muutub mõjur toimub nihe Pakkumisseadus (sell)- kui kõrge hind, siis tahetakse müüa, palju kaupu, suhe võrdeline Alternatiivkulu- kui midagi tahta, peab millestki loobuma Majandussüsteemid: 1. Traditsiooniline majandus- iga majandusüksus toodab põhilised tarbimiseks vajalikud hüvised ise. Tööjõu spetsialiseerumine on väga madal- naaber aitab naabril maja ehitada ...
lõpuks. Amortisatsiooni arvutatakse prognoositud soetusmaksumuselt. Väga harva kasutatav meetod. Masintunni meetod – lähtub põhivara kasutamise intensiivsusest. Antud juhul on amortisatsioon muutuvkulu, mis sõltub otseselt põhivara kasutamisest. Aastase amortisatsioonisumma leidmiseks teostatakse kaks arvutuskäiku. Toodangumahu meetod – arvutamise aluseks normatiivne kulum tooteühikule. Amortisatsioon on muutuvkulu, mis sõltub otseselt toodetud tooteühikute arvust. Aastase amortisatsioonisumma leidmiseks teostatakse kaks arvutuskäiku. 8. Milleks on vajalik raamatupidamiskohustuslase kontoplaan? Kontoplaan on raamatupidamiskohustuslase (majandusüksuse) kõigi kontode nimetuste ja kontode numbrite süstematiseeritud loetelu majandustehingute ja reguleerimiskannete kirjendamiseks
mitte midagi ühist ning Ilmutus ja filosoofia toetuvad täiesti erinevatele alustele." Spinoza jaoks on väliste vormidega seotud valitsev usklikkus tegelikult jumalateotus ja ebausk. Viimaste võim põhineb hirmul ja mõttevabaduse ahistamisel. Spinoza jaoks ei ole mõtlemise vabadus midagi "soovitavat" -see on vältimatu; ühiskond ja religioon, mille vabadust piiratakse, jõuab oma teel ummikusse. Selle mõttevabaduse normatiivne, kohustav külg tuleb jõuliselt esile teoloogilis-poliitilise uurimuse peatükis "Et vabas riigis võib igaüks mõelda, mida tahab ja öelda, mida mõtleb". Spinoza peen ja tark traktaat on mitmes mõttes nii tugevalt oma ajast ees, et pole ime, et see nii sügavalt tema kaasaegsete usulisi tundeid riivas. Sama kaua kui harrastatud religiooni, on vastuolu väliste tunnusmärkidega piiratud usklikkuse ja sisemise, isiklikult kogetud usklikkuse vahel olnud valuliste tülide põhjuseks.
Ühelt poolt on eetika nõnda kogemuslik ehk empiiriline teadus, mis uurib käitumist Üleskaaluvus moraalinormid kaaluvad üles psühholoogiliselt ja sotsioloogiliselt, teised väärtused nagu näiteks ilu või teisalt aga juhendav ehk normatiivne majanduslik kasu. teadus, mis põhjendab kõlbelise elu aluseid ja annab praktilisi käitumisnorme. Avalikkus moraalinorm peab olema avalik. Eetika käsitleb kõlbluse allikaid, motiive, Teostatavus moraalinorm peab olema
SEMINAR: LÕPPTARBIJA OSTUKÄITUMINE 1. MÕISTED. Turunduse mõjurid on tarbijate Psühholoogilised mõjurid ja ostukäitumist muutvad tegurid vajadused ning motiivid Keskkonna mõjurid- kultuur, Tarbija ostuprotsess - Tarbija sotsiaalne klass, grupi mõjud ja ostuotsustusprotsess algab enne perekonna mõjud otsuse langetamist ja jätkub pärast ostu sooritamist. Individuaalsed mõjurid on ressursid ja vajadused Tarbija rahulolu kujuneb peamiselt ootuste ja tegelikkuse võrdlusena. Ka väga heas tootes võib pettuda, kui ootused on liiga kõrgeks kruvitud. Seega tuleks ootuste tõstmisega ettevaa...
vedamine) Protestantlik tööeetika on kujunenud kultuurilisel survel ja kodusel kasvatusel. See on raske ja pingelise töö autasustamine, kus vaba aega ei väärtustata ja askeetlik eluviis. Seostuvad omadused on internaalsus, konservatiivsus, individualistlikud uskumused, raha väärtustamine. Pühendumine jaguneb: tööst haaratus (energilisus, pühendumus, süvenemine) ja organisatsioonile pühendumine (emotsionaalne, normatiivne, alahoidlik). Organisatsioonipoolne toetus on kas vastastikkus või vabatahtlikkus. Õiglus organisatsioonis jaguneb: jaotamise õiglus ja protseduuride õiglus. Inimese ja organisatsiooni sobivust mõõdetakse: subjektiivne-, tajutud ja objektiivne sobivus. Sobivuse tüübid on: lisanduv, täiendav, vajaduste-varude ja nõuete-võimete sobivus. Alateemadena veel sobivus inimese ja töö, inimese ja eriala, inimese ja kolleegide ja juhi sobivust.
normidega (nt ladustamine ja vedu) ja normideta kaod, mis on tekkinud vääramatu jõu tagajärjel (nt välgulöögist tekkinud plahvatus). 28. Milline on põhjendamata kadu? Põhjendamata kadu on aktsiisikauba kadu, mis tekkis aktsiisilaopidaja, tema töötaja, aktsiisikauba vedaja või tootja või aktsiisist vabastatud aktsiisikauba kasutaja süüteo või lohakuse tõttu, samuti aktsiisikauba kadu, mille tekkimise põhjendus või tõendusmaterjal ei ole piisav. 29. Mis on normatiivne kadu? Normatiivne kadu e loomulik kadu 30. Mis on erakorraline kadu? 31. Mis on tagatis aktsiiside puhul? Milleks seda vaja on? Tagatis esitatakse ajutises aktsiisivabastuses aktsiisilattu toimetatavalt, aktsiisilaos toodetavalt, ladustatavalt ning aktsiisilaost lähetatavalt kaubalt aktsiisi maksmise tagamiseks. 32. Kes peab esitama tagatise ja millal? ATKEAS § 31 33. Millest lähtutakse tagatise suuruse määramisel? Tagatissumma määrab Maksu- ja Tolliamet. Tagatissumma määramisel lähtutakse
nt. abielu kogu eluks?). Normi välja selgitamine: 1) ühetaolise käitumise ilmnemine. NB: vea võimalus. On ka teisi põhjusi; 2) normilausete uurimine. NB: kõigi järgmist ei kontrollita (suitsetamine keelatud ...); 3) sanktsioonide uurimine. Kulma kortsutamisest surmanuhtluseni. Vajalik, kuid mitte piisav tingimus (*Graham Sumner (1906): karistuse järgi "pingerida" tavad, moraalinormid ja seadused) 4) legitiimsuse tuvastamine. Kas nähtusega kokku puutuvad inimesed on veendunud, et normatiivne nõudmine on õigustatud? 7. sibulamudel ja liivakellamudel- tulude jaotus: ebavõrdsem vähem arenenud ühiskondades. Räägidakse ,,püramiid-,, ,,liivakella" ja ,,sibulamudelist". Väljendatakse nt. nn. Gini indeksiga. 8. hegemoonia- võimul oleva või võimule püüdleva sotsiaalse rühma vaimne jamoraalne juhtpositsioo # selle tõttu inimesed alluvad vabatahtlikult võimule; nad usuvad, et juhtiva rühma huvid on kogu ühiskonna huvid
Ehitusökonoomika kordusküsimused. 1 osa. 1 Milles seisneb majandusteooria olemus. Mikro- ja makroökonoomika uurimuse objektid Mikro ja makroökonoomika uurib. Kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. Mikroökonoomika uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavaid majandusjõude. Makroökonoomika uurib majandust agregaatnäitajate abil nagu koguhõive, töötuse määr, SKP, inflatsioonimäär, majandustsüklid ja majanduskasv. 2 Mis on normatiivne majandusteadus. Mis on positivistlik majandusteadus Normatiivne majandusteadus kujutab endast otsustamist, mida olemasolevad või perspektiivsed poliitikad ja situatsioonid väärt on. Positivistlik majandusteadus kujutab endast olemasolevate majandustingimuste ja poliitikate ning nende mõju analüüsi. 3 Milliseid ressursse (tootmistegureid) uuritakse majandusteaduses. Millised ressursid on piiratud
Kogukondliku iseseisvuse ajastu õiguslik olustik muutus põhjalikult, kui Maanõukogu revolutsionaarse Venemaa kiiresti arenevate poliitiliste sündmuste survel kuulutas enese kõrgeima võimu kandjaks Eestis. See oli 15./28. novembril 1917. 28. november on Eesti rahvusklikus elus väga olulise tähtsusega – see päev on Eesti riikliku iseseisvuse päev. Alates 1917. a. 28. novembrist maa kogukondlikku iseseisvust asendab riiklik iseseisvus, sest siis loodi Eesti rahvusriiklusele normatiivne alus. Selleks ongi Maanõukogu 28. novembri akt, mis on esimene Eesti riigiakt ja ühtlasi Eesti riigi esimene eelkonstitutsioon. 28. novembri eelkonstitutsioon konstrueeris kõrgemad riigiorganid, sättis kõrgemate organite võimuvahekorra ning määras kindlaks kõrgema võimu käsitsemise alused. See esimene põhiseaduslik akt oli ühtlasi kõrgematele riiklikkudele organitele tuleviku töökavaks. 28.
inimese saatusest. Eetika arutleb moraali üle õpetades kohaste vahenditega mõtlema väärtustest. Eetika ei anna konkreetset retsepti vaid täpsustab, kuidas mõista, hinnata käitumist, valikuid ja VASTUTADA. Kuna moraal on üsna kaootiline (erinevatel inimestel, gruppidel), siis eetika aitab siin orienteeruda. EETIKA EELDUSEKS ON VABADUS. Teoreetilises eetikas on kolm osa: 1. Kirjeldav (eetika teooriad, koodeksid) 2. Normatiivne (sotsiaalselt kohustav) 3. Metaeetika (arutlus väärtuste üle) Antiigist alates räägitakse kolmest standardist: 1. Utilitaristlik 2. Teleoloogiline 3. Deontoloogiline 2 Moraal ( morales kõlbeline ladina k.) Moraal näitab kätte väärtused ; mõte väärtusest. Kõrgeim väärtus elu. KÕRGEMAD VÄÄRTUSED, MORAALIPRINTSIIBID, NORMID JA TAVAD
I teema. Õiguse eelastmed ja õiguse mõiste 1. Õiguse eelastmed (arhailine õigus). 2. Kirjutatud ja kirjutamata õigus (ius scriptum, ius non scriptum). 3. Õiguse tähistamine. 4. Õiguse idee (õiglus, õiguskindlus, eesmärgipärasus). 5. Positiivne õigus. 6. Subjektiivne õigus. 7. Õigus kui normatiivne kommunikatsioon. 8. Positiivne õigus ja õiglus. 9. Mandri-euroopalikul õiguskultuuril põhinevad õiguse valdkonnad (eraõigus, avalik õigus, karistusõigus). 10. Euroopa Liidu õiguse üldine iseloomustus. H. Ylikangas. Miks õigus muutub? Tartu, 1993, lk 7-14 R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, 2004, lk 17-49 T. Anepaio, A. Hussar, K. Jaanimägi, S. Kaugia, K. Land, V. Olle, P. Roosma. Sissejuhatus õigusteadusesse. Loengud. Tallinn, Juura AS, 2005, lk 17-28. 1
Sotsiaalse regulatsiooni struktuur baseerub sotsiaalsetel nromidel. Liigendatus – mida rohkem elemente, seda liigendatum Isereguleeruvus – reageerivad keskkonnatingimustele, seeläbi saavutavad optimaalsele lähedase hierarhilise struktuuri. Ühiskonnas on palju sotsiaalse regulatsiooni liike (hierarhilisi süsteeme). Nende olemus (potentsiaalne seostatus) sõltub üldiste ja üldkohustuslike käitumismastaapide iseloomust, mis on normatiivne alus. Piltlikult öeldes koosneb elu ühiskonnas mitmetest sotsiaalsetest kordades: moraalikorrast, tavakorrast, korporatiivsest korrast, religioossest korrast jne – normatiivne reguleermine, sest nimetatud kordade kujunemise aluse moodustavad eriliigilised sotsiaalsed normid. Ühtsus iseloomustab normatiivse reguleerimise sees asuvaid süsteeme, sest süsteemi elemendid on omavahel seotud ja seetõttu tajutakse neid ühtsena (nt avanormid).
194 Tugevusanalüüsi alused 13. SURUTUD VARRASTE STABIILSUS 13. SURUTUD VARRASTE STABIILSUS 13.1. Konstruktsiooni tasakaal Tasakaalus konstruktsioon = konstruktsiooni Tasakaaluseisund = süsteem (ja tasakaalutingimused on täidetud (konstruktsioonil on kõik selle osad) seisab paigal (või tasakaaluks piisav tugevus ja jäikus) liigub ühtlaselt sirgjooneliselt) NB! Kõik tasakaaluseisundid ei ole usaldatavad Juhuslik häiring = väike jõud, mis tekitab varda tühise hälbe tasakaaluasendist Lähtvalt süsteemi käitumisest juhusliku häiringu FH toimel eristatakse kolme võimalikku tasakaaluseisundit (Joon. 13.1): Stabii...
Demokraatliku poliitilise reziimiga riigid teostavad üldjuhul liberaalset majanduspoliitikat, kus riigi ja seega ka õiguse osa majanduse reguleerimisel on tagasihoidlikum, majandus areneb peamiselt oma arenguseaduste alusel, riik kasutab eelkõige dispositiivseid regulatsioonimehhanisme. 16. . Õigusriigi kontseptsioon. 17. Õigusriigi sisulised ja vormilised tunnused. 18. Õiguse juriidiline ja sotsiaalne käsitlus. 19. Õigus ja õiglus. 20. Sotsiaalsete suhete normatiivne ja kasuaalne reguleerimine. Individuaalne ehk kasuaalne reguleerimine- inimeste käitumine määratakse kindlaks ühekordsete personaalsete aktide abil. Iga konkreetse isiku küsimus lahendatakse just selle juhu kohta antud ettekirjutuste järgi. Sellise reguleerimise eeliseks on, et ta võimaldab lahendada probleemi, arvestades situatsiooni ja isiku eripära, suhete ja subjektide spetsiifikat. Individuaalse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
