Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"normatiivne" - 501 õppematerjali

normatiivne - kriis mudel - Erikson: intiimsus vs isolatsioon Sündmuste ajastuse mudel - Neugarten: sotsiaalne kell - Normatiivsed elusündmused - Idiosünkraatilised elusündmused - Nb! Tänapäeval sündmuste “õigeaegsusel” laiemad piirid (nt millal peaks abielluma, ülikooli minema jne)
thumbnail
3
doc

Õigus

Õiguse mõiste määratlus o Õigus ja õigusnormid on tunginud ühiskonnaelu peaaegu kõikidele tasanditele ja peaaegu kõigis ilminguvormides. o Õigus reguleerib inimeste elu sünnist surmani. Celsius ­ Õigus on headuse ja õigluse kunst. Kelsen ­ Õigus on inimkäitumise normatiivne sunnikord. Ihering ­ Õigus on ühe riigi sunninormide kogum. Paul Narits ­ Õigust tuleb otsida ühiskonda enesesse kätketud väärtustest. Normatiivsus o Norm on juhis, mida peab järgima. o Normatiivsus pidamine, olemapidamine o Norm ütleb, kuidas peab olema. Ühiskondlikkus o Õigus on ühiskondlik nähtus. o Ühiskonnas on kehtestatud käitumisnormid. o Käitumisnormidega allutatakse inimesed kohustustele....

õigus
67 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Sissejuhatus eesti keele uurimisse

Karl August Hermann (1851-1909) · 1880 doktoriväitekiri Leipzigis · 1889 TÜ eesti keele lektoriks. Mitmekülgne, kuid pinnaline. Huvi idamaiste jeelte vastu. Taotles lektorikraadi muutmist professuuriks. · 1884 ,,Eesti keele grammatika" esimene eestikeelne grammatika. Õpik, käsiraamatm normatiivne . Eestikeelne terminoloogia: ainsus, mitmus, häälik, kääne, käänamine, pööre, pööramine, asesõna, määrsõna, lihtajad, liitajad, täisminevik, enneminevik, käänete nimetused, lihtlause, liitlause, alus. · 1896 ,,Eesti keele lause-õpetus" (II) 9. Johannes Voldemar Veski (1873-1968) ja keelekorraldus. 4...

74 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Õiguse alused

Tõlgendamise võimalused: 1. Tõlgendamise ulatuse järgi 2. Sõnasõnaline ehk adekvaatne 3. Kitsendav või täiendav Tõlgendusvõtete järgi: 1. Grammatiline e keeleline 2. Süstemaatilis-loogiline 3. Ajalooline 4. Teleoloogiline e eesmärgipärane Juriidilise tähenduse järgi 1. Ametlik e efitsiaalne 2. Normatiivne 3. Kasuaalne e kohtulik 4. mitteametlik ÕIGUSSUHE -LIIGID Juriidilise kohustuse iseloomu alusel: 1. aktiivsed õigussuhted 2. passiivsed õigussuhted Õiguste ja kohustuste jagunemise alusel 1. Lihtsad õigussuhted-ühepoolsed 2. Liitõigussuhted ­mõlemal poolel õigused ja kohustused(kahepoolsed N:müügi,vahetusleping) Õigussuhte funktsiooni järgi: 1. Regulatiivsed õigussuhted 2. Kaitsvad õigussuhted...

Õigus
68 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Filosoofia

Ilmikute kaasamine. Institustionalismile vastanduv individualismi. Vagadus väljendub emotsionaalselt. Hiliastlik eshatoloogia. Spencer (1635-1705) 1675 Progmmatiline kirjutis Pia Desideria ,,Vagad soovid" N.Ludwig von Zinzendorf (1700-60) Dogmadekriitika. Kogu krisluse ajalugu on allakäik algkristluse juurest. Patt interllektuaalne ja poliit. võimuiha ajendab inimest filosoofilistele spekulatisoonidele. Pühakirjast piisab usule täiesti, muid normatiivne (dogmasid) pole vaja. Dogmaatilised väited kehtivad vaid sel määral, mil nad on praktiliselt kasulikud. KAASAJA FILOSOOFIA (raamat) A.Shopenhauer(1788-1860)-saksa fil, "Maailm kui tahe ja kujutlus".Asi meie jaoks illusioon.Me võime tunnetada asja iseeneses.Maailma olemus asi eneses.Tahte ja tunnetuse range eristamine on tema fil. põhijoon. PRAGMATISMi rajaja-ameerika fil. ja loogik C.Peirce(1839-1914) USA-st, tekkis 19.saj 70 aastatel. W...

Filosoofia
173 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Sotsioloogia konspekt

4)Psühhoanalüüsi rajaja Sigmund Freud (1856-1939) Algselt oli ravimeetodiks millega raviti neurootikuid ja hüsteerikuid. Sublimatsioon-võimendab end selles sfääris selle arvelt mis on talle kättesaadav. 4) Õigusteadus- õiguse ja ühiskonna omavaheliste suhete uurimine, ametlik normatiivne õigus väljendub seadusandluses vs mitteametlik õigus, mis baseerub tavadel, traditsioonidel. 5) Keeleteadus- sotsiolingvistika, tegeleb keele ja ühiskonna uurimisega KUJUNEMINE JA ARENG Ühiskonna kihistumine ehk statifikatsioon. Idamaades kinnitati, et ühiskonna kihistumine on loomulik. Kong Fuzi ütles, et kihistumine on ette määratud. Kultuur levib omamoodi. Cultura animi- vaimu viljelemine (Cicero)...

Sotsioloogia
80 allalaadimist
thumbnail
67
pdf

Õiguse Alused kordamisküsimused

16. Milles seisnevad normatiivse ja individuaalse reguleerimise eelised ja puudused teineteisega võrreldes? Individuaalse regulatsiooni eeliseks on, et ta võimaldab lahendada probleemi, arvestades situatsiooni ja isiku eripära, suhte ja subjektide spetsiifikat. Team puuduseks aga tuleb läbitöötada lõpmata paljukongreetseid situatsioone ja võtta iga kord vastu uus otsus, puuduvad ühesed lahendid, määravat osaetandab lahendaja suva. Normatiivne regleerimine erineb kvalitatiivselt individuaalsest ja on kogu nüüdisaegse sotsiaalse regulatsiooni aluseks, võimaldades luua ühtset korda ühiskondlikes suhetes ja saavutada sotsiaalsete suhete stabiilsust ning vähendades juhuse ja suva mõju reguleerimisprotsessis. Puuduseks on, et see ei arvesta konkreetse situatsiooni kordumatust. 17. Milline norm on sotsiaalne norm? Sotsiaalne norm on üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimsete käitumist...

Õigus alused
282 allalaadimist
thumbnail
15
docx

Õiguse entsüklopeedia

Õigusteadus e. juristide arvamus (teatud perioodil). Algus Vanas Roomas, kus 5-le juristile anti õigus konkreetsetes asjades anda kohtule kohustuslikku konsultatsiooni. Leping. Kahe või enama poole vaheline kokkulepe. Enamasti puudub õiguslik tähendus. Kuid mõnedel lepingutel on laiem tähendus. Näiteks: Rahvusvaheliste organisatsioonide asutamis- jms. lepingud. Normatiivne akt. Tänapäeval kõige levinum, paljudes riikides ainus õiguse vorm. Riigi poolt kehtestatud Õigusnormi tüüpstruktuur eristatakse kolme elementi: hüpotees, dispositsioon ja sanktsioon. Täpsemalt hüpotees näitab vajaliku käitumise ja sisaldab subjektide õigused ja kohustused. Dispositsioon näitab vajaliku käitumise ja sisaldab subjektide õigused ja kohustused. Sanktsioon näitab riiklikku mõjutusvahendit, mida riik rakendab...

Õigusõpetus
239 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Õiguse alused. KORDAMISKÜSIMUSED

suhetest,sots.korrast. 19. Õigus ja õiglus.- Ideaalis on õigus õiglane. Seadusandja on loonud aga õigust, mis rahuldab tema vajadusi, väljendanud tema tahet, milles rahva arusaam õiglusest võis kajastuda, aga võis seda ka mitte teha. Õiglus toetub moraalile. Õigust realiseerivatki inimesed, kes nad on valinud ja lähtutakse seega enamuse moraalinormidest 20. Sotsiaalsete suhete normatiivne ja kasuaalne reguleerimine.- Kasuaalne- in.käitumine määratakse kindlaks ühekordsete personaalsete aktide abil.Iga konkreetne küsimus lahend.antud ettekirjutuse järgi. Normatiivne- in. käitumist korrald.üldise reegli abil, millega määratakse kindlaks käitumismudel, mida kasutat.käitumisaktide või subjektide suhtes(nt. töötaja peab kinni töölepingust) 21. Õigusnormi mõiste ja koht sotsiaalsete normide süsteemis.- Sotsiaalse normi ühe...

Õiguse alused
254 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Nimetu

Võrdlus soome keelega. 8. Karl August Hermann. 1851-1909 1880 ,,Der einfache Wortstamm und die drei Lautstufen der estnischen Sprache" - doktoriväitekiri Leipzigis 1889 TÜ eesti keele lektoriks. Mitmekülgne, kuid pinnaline; huvi idamaiste keelte vastu. Taotles lektoraadi muutmist professuuriks 1884 ,,Eesti keele grammatik" ­ Esimene eesti keelne grammatika! 1896 ,,Eesti keele lause-õpetus" (II) Õpik, käsiraamat, normatiivne Eestikeelne terminoloogia: ainsus, mitmus, häälik, kääne, käänamine, pööre, pööramine, asesõna, määrsõna, lihtajad, liitajad, täisminevik, enneminevik, käänete nimetused, lihtlause, liitlause, alus 9. Johannes Voldemar Veski ja keelekorraldus suund. 1873-1969 Eestikeelse terminoloogia arendamine, kirjakeele korraldamine Ajakirjade Eesti Kirjandus ja Eesti Keel toimetaja TÜ eesti keele lektor, professor; akadeemik Õppis TÜs loodusteadusi, kuulas Hermanni loenguid,...

32 allalaadimist
thumbnail
48
docx

Tsiviilõiguse üldosa

02.2009 Paul Varul Õppetöö korraldus: loengud ja seminarid. Seminarid on 8 rühmas. 27ndast nädalast hakkavad seminarid, so u 2 märtsi nädalast. Kõige tähtsam õppematerjal on loenukonspekt, sest õpikut korralikku ei ole. Kui seminarid on tehtud, siis see lõppeb hindelise konrtollkaasusega, mille hinne läheb arvesse eksamihindele. Kaasusest on võimalik saada 10 punkti. Selleks, et eksamile pääseda, on vaja läbi saada kaasusest (saab 1 kord järgi vastata). Lisaks sellele tuleb 2 10-punktist kontrollküsimust (see ongi siis eksam). Seminaridest võib MAX 2 korda põhjusega puududa. Tsiivilõiguse üldosa on paljudele ainetele eelduseks!!!! Õppematerjal: ÕISist programm välja printida?!!!! Eksami küimused on täpselt aineprogrammist! tsiviilõigustiku üldosa seadus KINDLASTI KAASAS KANDA! abistav tähendus : helmut köhler ­ tsiviilseadustiku üldosa Tallinn 98. +iga teema lõpus tä...

Tsiviilõiguse üldosa
536 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Sissejuhatus kirjandusteadusesse

2. Funktsiooni põhjal: Belletristika (ilukirjandus) Traditsiooniliselt jaguneb ilukirjandus eepikaks, lüürikaks, draamakirjanduseks. Esseistika, Teaduskirjandus, Aimekirjandus, Õppekirjandus, Ajakirjandus, õigusalane kirjandus. 17.Mis on poeetika, milliseid poeetika liike Te tunnete. Tooge näiteid. Poeetika on õpetus luulekunstist (selle vormidest, seaduspärasusest, olemusest ja mõjust). On normatiivne ehk reegleid ette kirjutav poeetika ning deskriptiivne poeetika, mis kirjeldab olemasolevat ning tuletab sellest seaduspärasusi. On veel immanentne (sisemuses olev/sisule keskenduv) poeetika. 18.Iseloomustage Aristotelese poeetikat. Mis tüüpi poeetikaga on tegemist? Normatiivne poeetika. Käsitleb süstemaatiliselt poeesia probleeme. Käsitleb kolme teemat: luuleteoreetilised mõisted poeisis ja mimesis, tragöödia, eepos. Vahele pikitud märkused komöödiast. 19...

Kirjanduse...
95 allalaadimist
thumbnail
30
doc

Mis on esteetika?

Esteet on estetismi pooldaja. 11. Iseloomustage kunstiesteetikat! Esteetika kui Kunst: esteetikad mis ei mahu teaduseesteetika ega filosoofiaesteetika alla. Eeskätt kunstnike , kunstivoolude teooriad, milles vaagitakse ja väljendatakse mitmesuguseid kunstiga tekkinud küsimusi. Ilmneb sageli manifestides, esseedes, intervjuudes jne. Kunstiesteetika üldine iseloomustus: normatiivne ­ kuidas tuleks kunsti teha, kogeda, mis on kunsti eesmärk, mis on tõeline ja hea kunst; isiklik ­ kuidas mina kunstnik asja näen/teen; varjatud ­ põhineb suuresti mitmesugustel filosoofilistel ja maailmavaatelistel arvamustel, mis on harva selgesõnaliselt formuleeritud. 12. Millised on Santayana järgi kolm viisi esteetikale lähenemiseks? Eeldab lisamaterjali: Santayana, George 2009. Sissejuhatus. Esteetika meetodid. ­Ilutunne. Trt, 10-20. 13...

Filosoofia
176 allalaadimist
thumbnail
46
doc

Õiguse aluste kordamisküsimused

b)Konstitutsioonilised ehk orgaanilised seadused täiendavad ps. Need seadused võetakse vastu ainult Riigikogu koosseisu häälteenamusega (vähemalt 51). C)Lihtseadused moodustavad seaduste põhimassi, seadusandliku regulatsiooni peamine vahend. Võetakse vastu kõige lihtsama menetlusega - vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. Seadlus ehk dekreet on riigipea normatiivne õigusakt. Seadlus on oma juriidiliselt jõult seadusest madalam. EV President võib anda seaduse jõuga seadlusi, kui Riigikogu ei saa kokku tulla ja seadluse andmiseks on tekkinud edasilükkamatud riiklikud vajadused. Presidendi dekreedile annab kaasallkirja peaminister, viimase puudumisel asjaomane minister. Kui Riigikogu on kokku tulnud, esitab Vabariigi President seadlused Riigikogule, kes võtab viivitamatult vastu nende kinnitamise või tühistamise seaduse...

Uurimistöö meetodid
73 allalaadimist
thumbnail
77
doc

Nimetu

Õiguse juriidiline ja sotsioloogiline käsitlus Juriidiline: õigus on käitumisreeglite kogum, mille on kehtestanud või sanktsioneerinud riik ja mille täitmist tagatakse riigi sunniga ning mis vastab ühiskonna õiglustundele. 5 Sotsioloogiline: õigus on inimeste tegudes ja käitumises väljenduv sotsiaalsete suhete kord, mitte aga seaduse tekstid. Õigus ja õiglus Sotsiaalsete suhete normatiivne ja kasuaalne reguleerimine Individuaalne e. kasuaalne reguleerimine. Plussiks on, et võtab arvesse isiku ja situatsiooni eripära, suhte ja subjektide spetsiifikat. Miinuseks on, et tuleb läbi töötada lõpmata palju konkreetseid situatsioone ja võtta vastu igakord uus otsus, lahendaja suva (ei ole tagatud võrdse kohtlemise põhimõte). Normatiivne reguleerimine: inimeste käitumist korraldatakse üldise reegli abil, millega määratakse...

60 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Õiguse alused mõisted

(häälte enamus) Seaduse vastuvõtmine: 1.Algatamine- esitada parlamendile eelnõu, parlament peab seisukopha võtma selle kohta. 2.Seaduseelnõu arutamine- kahel, kolmel lugemisel. 3.Vastuvõtmine seadusena- hääletamise teel 4.Väljakuulutamine- seaduse ametlik sanktsioneerimine riigipea poolt ja selle teatavaks tegemine rahvale. 5. Avaldamine. Riigikogu poolt.(Riigi Teataja) Seadlus e dekreet on riigipea normatiivne õigusakt, mille jut jõud sõltub riigipea põhiseaduses kindlaks määratud õiguslikust seisundist. Seadusjärgne akt on juriidiliselt jõult seadusest madalam. Määrus on täidesaatva riigivõimuorgani normatiivakt, mis on seadusest ja riigipea norm aktist madalam. Määruste andmise õigus on valitsusel, ministritel ning kohaliku omavalitsuse volikogul ja valla-ja linnavalitsustel....

Õiguse alused
220 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Organisatsioonikäitumise eksami küsimused

Millist inimest tajutakse organisatsioonis mitteformaalse liidrina? Mitteformaalse liidrina tajutakse inimest, kes : 1)tuginedes oma teadmistele ja kogemustele toetab gruppi tema eesmärkide saavutamisel; 2) osaleb aktiivselt grupi arutlustel pakkudes aktiivselt välja ideid ja soovitus. 3) pühendab üha rohkem aega oma grupile ja tema tegevuse edukuse tagamisel; 2. Kui töötajad hindavad oma organisatsiooni toimimist, siis tihti lähtuvad nad organisatsioonilise õigluse vormidest. Töötajad hindavad kõrgelt organisatsiooni, kus tasu töö eest ning soodustused on õiglased ning tehtud töö väärilised. Vähem tähtsad ei ole kindlasti ka töötaja arengu- ja karjäärivõimalused. 3. Milles seisneb jõuprotseduuriline õiglus ja mille alusel seda hinnatakse? Kuivõid õiglasena tajutakse meetmeid, mida rakendatakse tulemuse saavutamiseks. Tähtis on erapooletu ja järjepidev rakendamine. Hinnangu aluseks on normide ja reeglite õiglane kohaldamine kõigil...

Organisatsioonikäitumine
102 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Mikro- ja makroökonoomika olemus

Mikro- ja makroökonoomika olemus Majandusteooria jagatakse kahte ossa: mikro- ja makroökonoomika. Mikroökonoomika uurimisobjektiks on küsimus, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtjad teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. Nappus on situatsioon, mille korral ei ole nii palju ressursse, et inimeste kõiki soove rahuldada. Makroökonoomika tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga, mille eesmärgiks on kaasa aidata parimate majanduspoliitiliste otsuste vastuvõtmisel. 1.1 Majanduse põhiküsimused Majandussüsteemi põhiküsimused: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetud hüviseid jaotada. 1. Mida toota? ­ iga hüvise tootmiseks on vaja ressursse. Tootmiseks kasutatavad ressursid koodnevad inimressurssidest ja ainelistest ressurssidest. Töö ­ inimeste vaimsete ja füüsiliste võimete kogusumma, mida nad rakendavad kaupade tootmisel ning te...

Mikroökonoomika
88 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Organisatsioonipsühholoogia

· sh kohanemine · tervis · ametialane Karjäär Juhtimine · Stiilid · Otsene, kaudne ja vahendav mõju Töödikud (workaholics) · Töödiku omadused · Töödikute tüübid Oates: "pesuehtne" pöörduv situatsioniline pseudo põgenev Machlowitz: pühendunud integreeritud hajus intensiivne · Soovitused Protestantlik tööeetika Pühendumine (job involvement &organisational commitment) · Emotsionaalne (afektiivne) · Normatiivne · Alalhoidlik -nvesteeringud -alternatiivid · Organisatsioonipoolne toetus -vastastikkus -vabatahtlikkus · Õiglus organisatsioonis jaotamise õiglus protseduuride õiglus (strukturaalne ja interpersonaalne) · Inimese ja organisatsiooni sobivus (POF ­ person­organization fit) Lisanduv Täiendav Vajaduste-varude Nõuete-võimete Inimese ja töö sobivus (person-job fit) Inimese ja eriala sobivus (person-vocation fit)...

Organisatsioonipsühholoogia
264 allalaadimist
thumbnail
31
doc

Eetika konspekt

Eetika arutleb moraali üle õpetades kohaste vahenditega mõtlema väärtustest. Eetika ei anna konkreetset retsepti vaid täpsustab, kuidas mõista, hinnata käitumist, valikuid ja ­ VASTUTADA. Kuna moraal on üsna kaootiline (erinevatel inimestel, gruppidel), siis eetika aitab siin orienteeruda. EETIKA EELDUSEKS ON ­ VABADUS. Teoreetilises eetikas on kolm osa: 1. Kirjeldav (eetika teooriad, koodeksid) 2. Normatiivne (sotsiaalselt kohustav) 3. Metaeetika (arutlus väärtuste üle) Antiigist alates räägitakse kolmest standardist: 1. Utilitaristlik ­ 2. Teleoloogiline ­ 3. Deontoloogiline ­ 2 Moraal ­ ( morales ­ kõlbeline ­ ladina k.) Moraal näitab kätte väärtused ; mõte väärtusest. Kõrgeim väärtus ­ elu. KÕRGEMAD VÄÄRTUSED, MORAALIPRINTSIIBID, NORMID JA TAVAD...

Sotsioloogia
81 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Spordi funktsioonid

taastav prognostiline funktsioon Funktsioon funktsioon funktsioon Prognostiline Inimese Sotsialiseeriv fun.- fun.- Lülitab noore Normatiivne tervise kaitse luuakse ja inimese uuritakse inimese fun-Sportlase ja maksimaalse ühiskondlikku tegevusse ja väärtustamine tugevndamise võimekuse...

Sport/kehaline kasvatus
16 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun