Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"normannid" - 151 õppematerjali

normannid – põhjamees(prantslased, hispaanlased). Varjagid – rootsi viikingid (venelased, vk sõdalane) 862a Vene kroonikate e bõliinade järgi kutsusid venelased ennast valitsema 3 rootsi vürsti: Jurik, Sineus ja Truvor.
thumbnail
11
pdf

Lühiülevaade Inglismaa ajaloost

läks taas anglosaksist kuninga Edward Usutunnistaja (valitses 1042-1066) kätte. 1.6. Normandlaste vallutus: 10. saj olid Prantsusmaa põhjarannikule asunud viikingid (normannid Rollo juhtimisel) rajasid sinna Normandia hertogkonna. 11. sajandiks prantsuse keele üle võtnud normandlaste hertsogiks oli alates 1035 Guillaume II (eluaastad 1028-1087), kes oli Edward Usutunnistaja kauge sugulane. 1066 maabusid normannid Inglismaa lõunarannikul ning anglosakside väge juhtinud uus taani päritolu kuningas Harold II langes 14. oktoobril Hastingsi lahingus. Guillaume II vallutas seejärel Londoni, kus ta kuulutati William I Vallutaja nime all uueks Inglismaa kuningaks (valitses 1066- 1087). Paari aasta jooksul anglosakside alad vallutati, viidi läbi ulatuslik maade konfiskeerimine prantsuse päritolu kõrgaadli kasuks, kes täitsid ühtlasi kõrgemad riiklikud ja vaimulikud

Ajalugu → Ajalugu
14 allalaadimist
thumbnail
8
doc

10. klassi ajaloo kontrolltöö

Inglismaal tegid normanide rünnakud lõpu 8 saj õitsenud kloostrikultuurile. Suur osa saarest, kaasa arvatud London, langes normanide võimu alla. Inglise kuningas Alfred Suur saavutas küll normannide üle võidu ja võttis londoni tagasi, kuid pidi siiski tunnistama nende võimu Ida-Inglismaal.Seal kujunes pikaks ajaks sisuliselt omaette taanlaste riik Danelag.1014 ründaisd taanlased Inglismaad uuesti ja valutasid siis terve saare. Prantsusmaal rüüstasid normannid lakkamtult põhjaranniku ja Seini -äärseid piirkondi. 911 aastal andis Lääne-frangi kuningas normanni pealikule Rollole valitseda alasid Põhja -Prantsusmaal. Selle eest võttis Rollo vastu ristiusu ja andis kuningale vasallivande. Nii tekksi Normandiahertsogkong. Suhtemine kristliku Euroopaga tõi kaasaskandinaavlastele ristiusu. Selles nähti ühte võiamlust normande tsiviliseerida ja seega likvideerida oht põhjast

Ajalugu → Ajalugu
140 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Romantism

-13.sajandit, käsitlevad teosed, nn. Waverly- romaanid ja nn. inglise romaanid. Maailmas sai Scott kuulsaks just viimastega, sest nende tõlkimine ei eeldanud soti murrete tundmist. Peale romaanide kirjutas ta ka uurimusi Soti ajaloost, Napoleoni elust jm. Scotti populaarseim ajalooline romaan"Ivanhoe" kujutab 12.sajandi Inglismaad, kus toimus võitlus nii rahuliku kui ka sotsiaalsel pinnal. Romaanis muutub see headus ja kurjuse vaheliseks võtluseks: inglased on õilsad, normannid alatud; lõpuks võidutseb õiglus. Scott oli oma vaadetelt õiglase monarhia pooldaja, siit ka autori sümpaatia ja antipaatia. Kuningas Richard Lõvisüda on tal idealiseeritud ja salapärane kuju. Nagu romantilise kangelase puhul tavaks, ümbritseb Musta Rüütli müstika ja tema tõeline isik selgub alles jutustuse käigus. Teine tuntud tegelaskuju romaanis on Robin Hood, rahvaballadide kangelane, kes röövib koos oma vibuküttidega rikkaid jagas vaestele, kaitseb naisi ja lapsi

Kirjandus → Kirjandus
60 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Keskaeg 5 -16 saj

Haridussüsteemi alused võeti üle Rooma riigist- 7 ti  Toetati kultuuri- Karolingide renessanss  843.a Verduni lepinguga jaotati riik 3-ks, mis paneb aluse tänapäeva Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia kujunemisele. INVASIOONID VARAKESKAEGSES EUROOPAS  711.- araablased vallutavad Pürenee ps.  732. pannakse araablaste pealetung seisma Karl Martelli poolt Poitiers’ lahinguga  9.-10. saj ründavad normannid nii põhjast kui jõuavad ka Vahemere piirkonda  9.saj jõuavad Euroopasse viimased rändhõimud Aasiast ungarlased vürst Arpadi juhtimisel  Ungarlaste edasitungi peatas Otto I 955. a Lechi jõel ja omandas kristlaste kaitsja aupaiste. Rooma paavst kroonis ta 962.a Püha Saksa Rooma Keisriks (riik püsis kuni 1806)  Ungarlased rajavad oma riigi X saj. esimeseks kuningaks kroonitakse 1000.a Istvan, kes on kristlane

Ajalugu → 10.klassi ajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Ristisõjad

Keskaegses Lääne-Euroopas olid rüütlite ja aadlike perekonnad väga suured. (Sagedased olid ju epideemiad, mille tõttu surid paljud) 8-12 poega peres oli täiesti tavapärane nähtus. Kuigi mõned neist läksid kloostritesse jäid kojujäänutele maad väikseks. Seepärast läksid paljud pojad laia maailma õnne otsima(ehk sealt pärit muinasjuttude ainestikki). Ühineti ja nii tekkisid suured salgad, mis soetasid endale maa-alasid kaugemal või pidasid end üleval röövimisega. Usklikud normannid olid esimesed, kes korraldasid moslemite käes olevale Pühale Maale retki. Nii said eurooplased aru, et suur sõjavägi suudaks Püha maa vabastada. Suure rahvaarvu tõttu tekkis palju linnu. Neis hakkas arenema käsitöö ja kaubandus. Peagi jäi aga Euroopa väikseks. Tolle aja kuulsaimad kaubanduslinnas Pisa, Genova ja Veneetsia otsustasid turgu laiendada. Pisa võttis saratseenidelt Sardiinia ja tegi väikseid vallutusi Aafrika põhjaosas. Veneetsia võttis enda võimu alla Aadria mere.

Ajalugu → Ajalugu
74 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Varakristlik - Gooti kunst

harimiseks loodigi see kivine "vaeste piibel". Keskaegne kirik pidi olema justnagu pisike maailma mudel, milles on olemas nii hea kui halb ja milles kõigel on oma maagiline tähendus. Kuna kirikus oli palju seinapinda, siis täiendasid skulptuure maalingud. Kõige silmapaistvamad olid ehitusmeistrite saavutused Prantsusmaal, kus tekkis üle kümne erineva koolkonna. Siin loodi ka suurim romaani kirik ­ viielööviline kahe põikhoone ja paljude tornidega basiilika Cluny kloostris. Kui normannid 1066. aastal Inglismaa vallutasid, viisid nad sinna koos prantsuse kultuuriga ka tollal Normandias levinud romaani stiili. Inglismaal nimetatakse seda praegugi normannide stiiliks. Paljude erinevate mõjude risttules sündis romaani stiil Itaalias. Siin säilinud antiigi pärand ei lasknud itaalia ehitusmeistreid mitte kunagi täiesti vabaks. Bütsantsile kuulunud aladel võidutsesid bütsantslikud jooned. Lõunast peale tungivad maurid tõid endaga kaasa islami kunsti

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
33 allalaadimist
thumbnail
10
odt

Gümnaasiumi kunstiajalooks vajalikud mõisted.

Mõisteid: aatrium — laes asuva valgusavaga pearuum vanarooma elamus. akt — alasti inimkeha kujutis kunstis. akropol - kõrgendikul asuv kindlus Vana-Kreeka linnades akvatinta - sügavtrükitehnika, mille puhul kujutise jätavad söövitatud krobelised pinnad. alabaster - peeneteraline kergelt läbikumav kipsi liik.vv altar — antiikajal kõrgendatud koht ohvriandide põletamiseks; ristiusu kirikus koht jumalateenistusega seotud toiminguteks.vv amfiteater — teatriks, staadioniks või mõneks muuks otstarbeks ehitatud, algselt pealt katmata ruum kaares paigutatud, trepistikuna tõusvate istmeridadega. amfora — antiikaegne suur, kitsa kaela ja kahe kõrvaga savinõu veini ja õli hoidmiseks. antiik — Kreeka ja Rooma vanaaeg koos oma kunsti, kultuuri ja muude elunähtustega. Ka mõiste kõige vanaaegse ja väärtusliku kohta. apsiid — poolringikujulise põhiplaaniga juurdeehitis ristiusu kiriku idapoolses otsas, mõeldud altari paigutamiseks. arabesk - keerukalt ...

Kultuur-Kunst → Kunsti ajalugu
1 allalaadimist
thumbnail
33
doc

Kes avastas Ameerika?

asunduse Novgorodis, muutsid nad selle tähtsaks kaubapunktiks, mis kontrollis kaht suuremat lõuna poole viivat marsruuti. Üks tee kulges piki Dneprit Kiievisse, kuhu asutati veel üks keskus ja sealt Mustale merele, avades seega ligipääsu Bütsantsi pealinnale Konstantinoopolile. Teine marsruut viis rootslased ligikaudu 4000 km mööda Volgat allavoolu Kaspia merele, kust algasid Bagdadi viivad karavaniteed. (Allan 2004:12-13). Kui rootsi aladel elanud normannid vaatasid itta, siis Taani omad pöörasid pilgud lõuna poole. Nende mõju oli kõige tugevamini tunda Inglismaal ja Karl Suure Frangi riigis, kuhu tollal kuulusid lisaks Prantsusmaale ka Madalmaad ja Saksamaa. Esialgu pakkus impeeriumi võimsus taanlaste rünnete eest kaitset, aga kui riik 840. aastal kolme rivaalitseva pärija käes üksikuteks osadeks lagunes, siis kasutasid normannid juhust. 845. aasta ülestõusmispühal ründasid 160 km mööda

Ajalugu → Ajalugu
29 allalaadimist
thumbnail
4
odt

AJALUGU - konspekt ja isikud

ISIKUD: Clodovech-Frankide kuningas Belgia piirkonnas. Ta ühendas kõik frangid ja Clodovechi juhtimisel vallutasid nad roomlaste alad Gallias. Aastal 496 võttis ta vastu ristiusu. Karl Martell-oli Frangi riigi majordoomus. Sõdis Karl Martell edukalt idapoolsete germaani hõimudega ja liitis oma riigiga Lääne-Friisimaa ehk Hollandi. Pippin Lühike-e.Pippin III oli Frangi riigi kuningas.Ta kuulutas end kuningaks 751, kroonis end ise 752, paavst kroonis ta 756.aastal. Karl Suur-Pippini järeltulijana päris trooni ta poeg, Karl Suur. Ta veetis enamus oma valitsusaja sõjaretkedel, kaitstes riigipiire ja alistades uusi rahvaid frankide võimu alla. Peagi peale kroonimist vallutas ta Itaalia ja sai seega Itaalia kuningaks. Erik Punane-rajas 10.sajandil islandlaste koloonia Gröönimaale. Leif erikson- ehk Aulis, eesti tõlkja Thor -kõige laiemalt austatud taevajumal, kujutati punase habemega vanamehena,kelle vankrit vedas kaks sikku .Käes hoidis ta v...

Ajalugu → Ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Vara Kesk-aeg

Talupojad tasusid feodaalile oma maa eest teorenti, käies mõisas tööl. Et talupoegade ümberasumist takistada, muudeti nad sunnismaiseks st neil oli keelatud oma maalapilt lahkuda, neid nim pärisorjadeks. Viikingid Viikingid olid Skandinaaviast lähtunud kaupmehed ja sõdalased. Mitme sajandi vältel (800-1050) rüüstasid ja vallutasid nad maid, sajasid kaubalinnu ning asustasid uusi territooriume. Lääne-Euroopas - normannid. Inglismaal nim kõiki põhjamaalasi taanlasteks. Ida-Euroopas ­ variaagid. Meil tunti viikingi nimetust. Uute maade asustamine Islandile jõuti 9.saj. Sinna rajati 430 asulat. Üsna pea tekkis ka Islandile üldine esinduskogu Althing Eerik Punase saaga kohaselt jõudis selle kangelane 10.saj Gröönimaale ja tõi sinna ka kodust kaasakutsutud väljarändajaid. 985-986 jagati maa taludeks. U a.100 jõudis Punane P-Ameerikasse paika, mis sai nimeks Vinland. Usund

Ajalugu → Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Ajaloo eksami punktid

kogukonnaks. Patriitsid olid kuningateaja senaatorite järeltulijad. PLEBEID ehk pleebsid on lihtkodanikkond, kes ei kuulu patriitside hulka Kaheteistkümne tahvli seadused: V sajandi keskel e.Kr. saavutasid plebeid võitluses patriitsidega mõningaid tulemusi. Pleebsi survel valiti kümneliikmeline komisjon seaduste kirjapanekuks. Kirjapandud seadused avaldati nn. Kaheteistkümne tahvli seaduste nimetuse all 2. Viikingiaeg 800-1050 Viikingiretkede põhjused. Normannid Lääne-Euroopas. Vana-Vene riigi rajamine. Viikingid maadeavastajate ja asustajatena Retkede põhjused- saada röövsaaki,maapuudus. Normannid Lääne-Euroopas- 911. Aastal andis Lääne-Frangi kuningas normanni pealikule Rollole Valitseda alasid Põhja Prantsusmaal. Selle eest võttis Rollo vastu ristiusu ja andis kuningale vasallivande. Nii tekkis Normandia hertsogkond. Normannid võtsid siin kiiresti omaks prantsuse keele ja kombed ning muutusid tüüpilisteks Lääne-Euroopa rüütliteks.

Ajalugu → Ajalugu
35 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Keskaeg

Elati taluperedes, mida juhtisid bondid. Peredes peeti ka orje e trääle. Peeti ka koosolekuid e. tinge, kus otsustati ühisasju. Maakonna allkoosolekuid nim. alltingideks. Kogukonna pealikud olid KONUNGID (kuningad). 1. saj teisel poolel suurenes meresõidu ja kaubanduse osatähtsus. Viikingite salkade tekke põhjuseks võib pidada maapuudust, seiklushimu, uudishimu ja kogukonnast välja heidetud Konungite solvumist. Skandinaavlased e. normannid (Lääne-Euroopa) Skandinaavlased e. varjaagid (Ida-Euroopa. Selle kaudu võib eristada kahte „teekonda“. Normannid purjetasid mööda meresid Läänemerel, Põhjamerel ja piki rannikud. Märkimist vääriksid kokkupõrked Briti saartega, kus lõpetati Inglaste kloostrikultuur ja loodi taanlaste kuningriik Danelog. Põhja-Prantsusmaal tekkis tänu viikingitele Normandia hertsogkond. Varjaagid purjetasid piki jõgesid Bütsantsi

Ajalugu → Ajalugu
492 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Keskaja poliitiline ajalugu

Jõudsid Islandile (874 ­ pidev talupojaasustus tekkis alles tänu norrakatele, varasem asutus iiri mungad), Põhja-Ameerikasse (u. 1000, nimetuseks sai Vinland) ja Gröönimaale (10. saj), Aafrika rannikule. Inglismaa vallutamine Knut I poolt (taanlased), korduvalt tungiti Pariisini. Probleemi kõrvaldamiseks nõustusid Frangi valitsejad neile maad läänistama. 911. aastal läänistati pealik Rollole ala, millest sai Normandia hertsogkond. Aastaks 1071 olid normannid vallutanud Lõuna-Itaalia, kus tekkis Sitsiilia kuningriik. Kuningate võimu tugevnemise tagajärjel hakkasid viikingid elulaadiga kohanema, viikingiaja lõpp. Ungarlased ­ 898 toob hõimujuht Arpad madjarite hõimud üle Karpaatide Doonau madalikule, seal hakkab kujunema Ungari riik. Segunevad paljude rahvustega ­ kohalike avaaride, slaavlastega (hiljem lisandus veel teiste rahvuste elemente). Toimuvad ungarlaste röövretked Kesk-Euroopasse, eriti kannatas nende all Saksamaa

Ajalugu → Ajalugu
142 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Ajalugu Kordamine KT keskaeg ( 10.kl )

Vanakeskaeg ­ keskaja 1. aeg, mis jaguneb 2.-ks perioodiks.1.periood ­ 5.- 9. saj algus. Ülekasvamis- ja muutuseajastu algus. 2.periood ­ 9.saj algus ­ 11.saj algus.Endised Lääne-Rooma alad on üle saanud rahvastikukriisist.Endises katoliikluse egiidi alt kujunevad romaani ja germaani kultuur. Vahekeskaeg ­ 11.saj algus ­ 14.saj. Iipool. Õitsenguperiood Hiliskeskaeg ­ 16. saj reformatsioon ja läänekristluse lõhenemine Kõrgkeskaeg ­ 13.saj. Uus kriis, üleminekuajastu algus.(kliima halvenemine, 100-aastase sõja puhkemine, Euroopat laastav katk ­ Must Surm, demograafiline tagasilöök) Feodaaltsivilisatsioon ­ ala, kus religiooniks on katoliiklus ja ühiskondlik korraldus põhineb feodalismil. Rooma rahu ­ Lääne ­ Rooma riigi langus ja feodaaltsivilisatsiooni sünni prelüüd. Caracalla edikt ­ Rooma rahu lagunemise kiirenemine 212. aastast.Kõik impeeriumi territooriumil elavad vabad inimesed said Rooma kodaniku õigused, Rooma võimustruktuurid ava...

Ajalugu → Ajalugu
253 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Romaani ja gooti kunst, renessanss

kaunistatud. Tõenäoliselt olid eeskujuks Konstantinoopoli Hagia Sofia ja Veneetsia Püha Marcuse katedraal. Notre Dame la Grande, Fort Perigeux. - Kesk-Prantsusmaa: empoorkirikud (2 korrust, suured galeriid 2.korrusel). Notre Dame du Port, Le Puy. - Burgundia piirkond: hästi jõukas. Olid imposantsemad ehitised, domineeris basiilika. Cluny kloostri ehitamisel mitu etappi. · Inglismaa ­ 1066 vallutasid normannid ning eeskujuks sai normandia arhitektuur. Romaani stiil = normanni. Tavaline oli pikaks venitatud põhiplaan ja tugevalt eeldunud külglöövid. Durhami, Southwelli, Cloucesteri, Winchesteri, Norwicki katedraalid. · Hispaania ­ suur osa mauride mõju all, kuid eeskujuks oli Prantsusmaa. Santiago de Copostela palverännakute kirik (olevat maetud mauride kaitsepühak). Kataloonia Narbonne piiskopkond. · Itaalia ­ ehituslikult hästi kirev. Piirkondadel olid oma iseärasused

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
141 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Keskaeg

Anglid, saksid, jüüdid ja friisid-Anglo-Saksid · Samal ajal osad keldid rändasid mandrile tagasi Bretagne-sse (Prantsusmaa) · Germaniseerumine Britannias · Keldid ja keldi keel jäi püsima teatud piirile. Iiri keel, gaeli ehk soti keel, mänksi keel, kõmri ehk wales'I keel, korni keel (Cornwallis), bretooni keel (prants.) Bretagne'is · 8 saj esimene viikingite sissetungi laine · 1066 romaniseerunud viiking William Vallutaja Inglismaale · Normannid olid germaniseerunud · 14. Saj inglise õukonnakeeleks prantsuse keel · inglise keel romaani keel ARAABIA! · Araabia poolsaarel · Elanikkond jagunes tegevusalade järgi: o Beduiinid- rändkarja kasvatajad o Fellahid- paiksed (aiandus) · Kasvatati datleid ja kaameleid · Algselt oli Kaaba tempel püha tempel, kus kummardati musta kivi (meteoriit) · Islamiusule pani aluse Meka kaupmees 670-632, kes sai läkituse jumal

Ajalugu → Ajalugu
116 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Viikingid ja nende kultuur

peatükk 7. Viikingid ja nende kultuur SISUKORD Sissejuhatus Viikingite varustus ja sõjaretked Viikingite välimus Rjurik Ruunikiri Ruunikivid Kirjandus Usundid Kokkuvõte Pildilisa Kasutatud kirjandus Kallavere Keskkool REFERAAT VIIKINGID JA NENDE KULTUUR Koostaja: Dmitri Kuznets Õpetaja: Ailar Lyra Maardu 2009 KOKKUVÕTE Viikingid, normannid, varjaagid-kes nad ka poleks, tunneme neid kergesti teiste rahvaste seas ära. Põhjamaa rahvad kellele ei jagunud maad ja nad pidid rännates, rüüstates ja vallutades uusi maid leidma, elitist hankima, kuna põhjamaine kliima ei võimaldanud seda aastaringselt. Nende sõjaretki ei saa õigustada, kuid samas ei saa seda nendele ette heita, sest tol ajal sõdis kogu Euroopa. Nad elasid tolle aja normidele vastavalt ja kuna nad jäid püsima, siis järelikult toimisid nad õigesti. 1

Ajalugu → Ajalugu
107 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Inimene, Ühiskond, Kultuur II - Ajalugu

10.saj uued retked ­ 1016 alistati kogu Inglismaa (kuningas Knud (suri 1035): Taani, Norra Inglismaa) ühendus lagunes ­ Inglismaal Edward Usutunnistaja 1042-1066 Normandlaste võim 1066 Hastingsi lahing 14.okt Normandia hertsogi William I'ga (=William Vallutaja) prantslaste mõju kultuurile, keelele; prantsuse parunid ja ametnikud 6. Viikingid 800-1050 (viikingid, taanlased, normannid, varjaagid, paganad) Skandinaavia kaupmehed ja sõdalased talupojad, kes põllutööde vahepeal endale elitist teenisid röövi ja vallutustega nooremad perepojad, kellel see oli elukutseks, sest talu neil ei olnud palgasõdurite salgad kuningad, väepealikud linnad Hedeby, Birka, Sigtuna ... igapäeva elus orjandus puudus ja rahvasteränne neid ei puudutanud Rootsi jagunes kahe hõimkonna vahel: svealased ja götalased

Ajalugu → Ajalugu
35 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Varakeskaeg

paisanud olemasolevat ühiskonnakorraldust segi. Palju on aardeleide, eriti kulda. Enne viikingiaega olid Skandinaavias välja kujunenud maakonnad ja moodustanud hõimude ühendused. Rootsi jagunes svealaste ja götalaste vahel. Viikingilaevad olid lahtised merepaadid. Lainete eest kaitsesid kõrgenduseks pandud ümmargused kilbid. Laeval oli ka mast nelinurkse purjega, kuid laeva sai edasi viia ka sõudes. Orienteeruti taevakehade järgi, kasutati 16 ilmakaart. Aastaks 1071 olid normannid vallutanud Lõuna-Itaalia, tekkis Sitsiilia kuningriik. Skandinaavlaste usundis esines mitu kihistust. Tähtsal kohal loodusesemete austamine. Austati esinevanemate hingi. Surnud maeti asula lähedale ülesharimata maale ning hauda pandi kaasa kõik eluks vajalik, eriti tööriistu ja relvi. Saadeti ka koos oma laevaga merele, mis pandi põlema, nii pind hing jõudma Valhallasse. Oluline oli päikesekultus, sümboliseeris ratas hjol, millest tuleneb jõulude nimetus. Taevajumalat

Ajalugu → Ajalugu
45 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Katoliiklus ja palvetajad 5lk, VÄGA PÕHJALIK KOKKUVÕTE

Frantsisklased ja dominiiklased võtsid endale ülesandeks usu levitamise linnades ja agulites; nad täitsid ülikoole, mis võtsid intellektuaalse elu juhtidena üle kloostrite rolli. Dominiiklased paistsid silma haritud ja sõnaosavate jutlustega. Nende haridussüsteemi peetakse üheks parimaks kogu keskajal. §2.3. Ristisõjad Bütsantsi Keisririik oli hädas põhjast ründavate petšeneegidega (slaavlased). Läänest käisid rüüstamas normannid, lõunast türklased-seldžukid. Bütsantsi keiser Alexios I oli Rooma paavstilt abi palunud – lubas isegi ida- ja läänekiriku ühendamist. Lääne-Euroopas palju maavalduseta rüütleid, kel polnud teenistust. Eelkõige ihaldati idamaade rikkusi, mida tõotas püha sõda muhameedlastega. Jeruusalemm – kolme usundi püha linn (judaism, kristlus, islam). 1095 kuulutas paavst Urmanud II türklastele-seldzukidele sõja ja kutsus rahvast osalema.

Ajalugu → Ajalugu
41 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Keskaeg I

ning idateed, mis oli rootslaste esiisade sõidusuund. Läänes jäid rünnakute alla Inglismaa, Frangi riigi alad, Itaalia, Hispaania ja Portugal. Jõuti isegi Aafrikasse. - Frangi riigi valitsejad otsisid viikingitega lepitust, läänistades neile maid. 911. aastal läänistati Seine'i suue normannide pealikule Rollole ning sellest alates sai peagi Normandia hertsogkond. Aastaks 1071 olid normannid vallutanud Lõuna-Itaalia, tekkis Sitsiilia kuningriik. - Idateed liikuvad viikingid pidasid läbi Venemaa sõites eriti ühendust Bütsantsiga ning paljud astusid Bütsantsi sõjaväkke. Jõuti nii Kreekasse ja araabiamaadega kaubelda ka palju. - Viikingite retked, millel rööviti kokku märkimisväärseid rikkusi, suurendasid Skandinaavia ühiskonna varanduslikku kihistatust., kuid see ei toonud kaasa suuromandi teket.

Ajalugu → Ajalugu
59 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Vara-Keskaeg Euroopas (konspekt)

eest. · III seisus PÄRISORJAD, kes töötavad kõigi eest. d. Naturaalmajandus ­ kõik eluks vajalik valmistati kohapeal ja kaubandus oli nõrgalt arenenud. e. Feodaalne killustatus ­ riigi jagunemine iseseisvateks maavaldusteks. Euroopa invasioonide ajastul 9.-11. sajandil 1. Teine "barbarite" rünnakulaine ­ Euroopa järjekordne kriisiaeg. a. Põhjast tulid meritsi skandinaavlased: · Viikingid ­ normannid e põhja inimesed. b. Lõunast tulid meritsi islamiusulised araablased: · 8. saj. vallutati Hispaania ja tungiti Galliasse, kus kaotati Poitiers' lahing. · Hõivasid 9. saj. Korsika ja Sitsiilia. · Ohustasid Apenniini ps. ja Bütsantsi. c. Maismaad pidi uus oht Aasiast ­ ungarlased. 2. Araablased ehk saratseenid ja kalifaadi kujunemine a. Islami kujunemine: · Meka kaupmees Muhamed (570-632) hakkas islami usku ­ allumist

Ajalugu → Ajalugu
107 allalaadimist
thumbnail
23
docx

Ajaloo referaat "Romaani ja Gooti kunst"

Keskaegne kirik pidi olema justnagu pisike maailma mudel, milles on olemas nii hea kui halb ja milles kõigel on oma maagiline tähendus. Kuna kirikus oli palju seinapinda, siis täiendasid skulptuure maalingud. Kõige silmapaistvamad olid ehitusmeistrite saavutused Prantsusmaal, kus tekkis üle kümne erineva koolkonna. Siin loodi ka suurim romaani kirik ­ viielööviline kahe põikhoone ja paljude tornidega basiilika Cluny kloostris. Kui normannid 1066. aastal Inglismaa vallutasid, viisid nad sinna koos prantsuse kultuuriga ka tollal Normandias levinud romaani stiili. Inglismaal nimetatakse seda praegugi normannide stiiliks. Paljude erinevate mõjude risttules sündis romaani stiil Itaalias. Siin säilinud antiigi pärand ei lasknud itaalia ehitusmeistreid mitte kunagi täiesti vabaks. Bütsantsile kuulunud aladel võidutsesid bütsantslikud jooned. Lõunast peale tungivad maurid tõid endaga kaasa islami kunsti

Ajalugu → Ajalugu
30 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Vana Kreeka pillid

sõrmeava ja alumisel küljel 1 pöidlaava. Sellel oli eraldi huulik, mis valmistati harilikult vandlist, luust või sarvest. Keskaja tsinke, mida on liigitatud ventiilideta trompetiteks, valmistati nii sirgeid kui ka kumeraid. Tsinke kasutati koos tromboonide ja orelitega koorisaateks. Kõrgemas registris sarnanes kõla trompetiga, madalamas trombooniga. Plokkflööt 11. sajandi Prantsuse miniatuuril on näha kitseneva avaga pikiflööt. Seega on võimalik, et Inglismaale tõid selle normannid. Ingliskeelset nimetust recorder on esimest korda kasutatud 1388. aastal. Plokkflööt oli kirjas Derby krahvi, hilisema kuninga Henry IV varanimistus. Kuni 1470. aastani oli plokkflöödil 6 võrdsete vahedega sõrmeava ja 1 pöidlaava. Vanim teadaolev säilinud plokkflööt leiti ühe 15. sajandi hoone alt Dordrechtis. Plokkflööt oli Euroopa renessanss- ja barokkmuusikas üks populaarsemaid pille. Tromboon Tromboon leiutati 15. sajandil, et rahuldada 14. sajandi lõpu ja 15

Muusika → Muusika
27 allalaadimist
thumbnail
21
docx

Euroopa muinaskultuurid konspekt

Laevkalmed (Salme) Salmel on avastatud kaks viikingitest sõjameeste laevakalmet (I 2008, II 2010). Kalmed sisaldasid täissõjavarustusega mehi, relvi (ühel ka kullaga kaunistatud mõõgateramik) ning hnefatafl'i mängunuppe. Maahaudadega põletusmatused (Kirimäe) Kääpad (levisid Ida-Eestis, eriti Kagu-Eestis). Pikad kääpad Ümarkääpad Viikingiaeg (800 - 1050 m.a.j) Viikingid e normannid e varjaagid. Tänu viikingitele hakkasid Põhja-Euroopas levima linnad. Kõige rahumeelsemateks peetakse Rootsi viikingeid, kes viljelesid enim kaubandust. Viikingite laevade triibulised purjed olid tingitud tolleagsest tekstiilivalmistamistehnikast. Staraja Ladoga - Venemaa vanim linn, viikingite pärand ja tugipunkt aastast 753. aastast. 862. a. sai see linn vikingipealiku Rjuriku tugipunktiks. ULFBERTH - levinud kiri viikingite relvade peal. Kuningate kääpad. Viikingiaeg Eestis

Kultuur-Kunst → Euroopa muinaskultuurid
40 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Kunstiajalugu 10. Klass põhjalik kokkuvõte

tema harimiseks loodigi see kivine "vaeste piibel". Keskaegne kirik pidi olema justnagu pisike maailma mudel, milles on olemas nii hea kui halb ja milles kõigel on oma maagiline tähendus. Kuna kirikus oli palju seinapinda, siis täiendasid skulptuure maalingud. Kõige silmapaistvamad olid ehitusmeistrite saavutused Prantsusmaal, kus tekkis üle kümne erineva koolkonna. Siin loodi ka suurim romaani kirik ­ viielööviline kahe põikhoone ja paljude tornidega basiilika Cluny kloostris. Kui normannid 1066. aastal Inglismaa vallutasid, viisid nad sinna koos prantsuse kultuuriga ka tollal Normandias levinud romaani stiili. Inglismaal nimetatakse seda praegugi normannide stiiliks. Paljude erinevate mõjude risttules sündis romaani stiil Itaalias. Siin säilinud antiigi pärand ei lasknud itaalia ehitusmeistreid mitte kunagi täiesti vabaks. Bütsantsile kuulunud aladel võidutsesid bütsantslikud jooned. Lõunast peale tungivad maurid tõid endaga kaasa islami kunsti

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
85 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Vabadus ja sõltuvus antiikajast 19. sajandini

Talukoht maksumäära eest edasi järeltulijale. Väge inglismaal kohatud, et pärisorje tõstetud talukohtadest välja. Ka suurte võlgnevuste puhul kui väljatõstetud, siis anti mõnele sugulasele. Härrad tunnustasid isegi testamenti. Kui lesknaine tallu jäänud, siis mõisnik rohkem otsustanud, kes tlu omanikuks saab. Pärisorje koheldud kui vallasvara omanikku, kaubelda turul. Villaan on ka oma tlu müünud, aga harva. Tallage ­ maks, normannid tõid termini. Peamine maks mõisikele, kroonule. Teorenti määramatu õiguslikult, 13. sajandil fikseeriti täpsemalt, mitte nii kõrge kui Eestis. 14. sajandi I poolel kaks-kolm päeva nädalas, Eestis kuus. Häära nõusolekku vaja abiellumiseks, eriti kui väljapoole oma valda/mõisa. Mõisnikul endal ei ole õigust pruuti/peigmeest valida, va leskede puhul. Pärisorjal, talurahval õllepruulimine, viljajahvatamine keelatud, mõisnik tahtis kõrtsi, oma veski pealt teenida

Ajalugu → Ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Sissejuhatus romaani filoloogiasse

Sissejuhatus romaani filoloogiasse 10. veebruar Filoloogia kitsas ja lai tähendus: Algselt tähendas filoloogia tekstide uurimist ja taastamist.(kitsam tähendus) Filoloogiat on hakatud vaatama, kui mingisuguse maa ja kultuuri uurimist (laiem tähendus). Romaani (keeled): roma­>romanus Algses tähendas romanus Rooma asula, hiljem linna, veelgi hiljem impeeriumi kodanikku/elanikke. Romanuse esimene tähendus on etniline tähendades rahvust. Poliitiline ja juriidiline tähendus tuli, kui isik omandas kodakondsuse. 212 AD andis Caracalla kõikidele Rooma impreeriumi elanikele kodanikuõigused. "Romanus" omandas väga laia sisu, sest neid, keda sai romanusteks kutsuda oli nüüd tunduvalt rohkem. Vastandus Romania-Barbaria. Barbaria tähendas muid alasid, mitte Roomat. Rooma kodakondsusega oli seotud ladina keel. Sellest hakati kogu Rooma impeeriumi piirkonda Romaniaks nimetama. Keskajal, kui romaani keeled olid sündinud, tähistasid paljud kohali...

Filoloogia → Sissejuhatus romaani...
96 allalaadimist
thumbnail
27
doc

Ajaloo mõisted ja isikud

väepealiku Erik Punasega Gröönimaale, mis oli sobiv karjakasvatuseks. Eriku poja Leif Erikssoni eestvõttel jõuti ka Põhja-Ameerikasse. Nuhtluseks muutusid nad kristlikele riikidele, kust oli kerge saaki saada, kloostrid ja kindlustamata linnad. Neil olid madalad kiired laevad, millega sai ka sisemaal sõita. Tuntuim on Gokstadti laev. Nad suutsid ka hästi koostööd teha. Normanne hakati värbama ka vahemere maade valitsejad, sealhulgas Bütsantsi keisrid. Inglismaal tegid normannid lõpu kloostrikultuuril. Suur osa saarest oli vallutatud, tekkis lausa taanlaste omaette riik ­Danelag. Prantsusmaal rüüstasid nad põhja alasid, kuningas Rollole anti neist osad alad, selle eest võttis ta vastu ristiusu, tekkis Normandia hertsogkond, muutusid tüüpilisteks Lääne-Euroopa rüütliteks. Skandinaavias käis ristiusk käsikäes riikide tekkimisega, valitsejad nägid selles võimu. Pärast

Ajalugu → Ajalugu
31 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Kunstiajalugu. Konspekt.

Maalikunst Kirikute seinu katavad maalingud olid naiivselt tõsised, pinnalised ja varjudeta. Tänapäevaks on nad enamasti hävinud või on nende värvid tuhmunud. Omapärane kunstimälestis on nn. Bayeux' vaip, nimetatud nii oma asukoha järgi Bayeux linna muuseumis Prantsusmaal. Sellele üle 70 m pikkusele linasest riidest seinakattele on villaste lõngadega tikitud lugu sellest, kuidas Põhja-Prantsusmaal elanud viikingite järeltulijad normannid hertsog Guillaume'i juhtimisel 1066. aastal üle La Manche'i väina purjetasid ja Inglismaa vallutasid. Vaip on ilmselt loodud ajal, mil muljed sellest sõjakäigust olid väga v ärsked - niivõrd täpses järjekorras on kujutatud sõjakäigule eelnenud sündmused ja selle käik - näiteks Halley komeedi ilmumine, La Manche'i ületamine ja Hastingsi lahing. Kokku on vaibal 623 inimest, 202 hobust, 52 koera, 505 muud looma, 37 ehitist ja laeva

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
151 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Kunstiõpetuse konspekt

Eri värvi, sügavates ja küllastunud toonides klaasist moodustati pildid, kus piirjoonteks olid tumedad tinaraamid. Vitraaide tõeline hiilgeaeg saabus küll järgmisel - gooti ajastul Omapärane kunstimälestis on nn. Bayeux' vaip, nimetatud nii oma asukoha järgi Bayeux linna muuseumis Prantsusmaal. Sellele üle 70 m pikkusele linasest riidest seinakattele on villaste lõngadega tikitud lugu sellest, kuidas Põhja-Prantsusmaal elanud viikingite järeltulijad normannid hertsog Guillaume'i juhtimisel 1066. aastal üle La Manche'i väina purjetasid ja Inglismaa vallutasid. Vaip on ilmselt loodud ajal, mil muljed sellest sõjakäigust olid väga värsked - niivõrd täpses järjekorras on kujutatud sõjakäigule eelnenud sündmused ja selle käik - näiteks Halley komeedi ilmumine, La Manche'i ületamine ja Hastingsi lahing. Kokku on vaibal 623 inimest, 202 hobust, 52 koera, 505 muud looma, 37 ehitist ja laeva. Vaip pakub iseenesestmõistetavalt väga

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
165 allalaadimist
thumbnail
38
docx

Põhjamaade ajalugu

Tähtsateks kaubaartikliteks olid karusnahad ja orjad; Taanlaste esmamainimine 6.saj kasutas Jordanes esmakordselt nimetust taanlased; Piltkivid, Gotlandi piltkivid on enamuses Vendeliajast pärit; Saamid 6.sajandil kirjeldati rändsoomlasi; 16.09.16 Viikingiaeg 9.-11.sajand; Periood, mil Skandinaaviast pärit meresõitjad hoidsid hirmu all tervet Euroopat; Avviken- keegi, kes läheb reisile, Vik - merelaht; Prantsusmaal- normannid, Inglismaal - taanlased, Iirimaal - fingallid, Venemaal - varjaagid, Meresõitude põhjused Paremate elamistingimuste otsimine, Väheviljakad maad, ,,Nooremate poegade põhjus'' Naiste lühike eluiga, Oli 3 tüüpi mereretki: Lühiajalised retked lähedastele maadele; Gröönimaa 983 -> Erik Punane rajab asunduse; Tekivad Lääne- ja idaasundus; Asundused säilisid 15.sajandini; Vinland Põhja-Ameerikas;

Ajalugu → Ajalugu
17 allalaadimist
thumbnail
32
docx

10. kl ajaloo üleminekueksam

Konung- Kogukonna pealik Kaks hõimu liitu- svealased ja götalased- siit tuleb rootslaste riigi nimi Sverige- Eesti ,,Rootsi" tuleb saare nimest Rosland? Läti keeles Eesti Igaunja- muistsest Ugandi maakonnast I at II p-meresõit + kaubavahetus= röövretked-noored pojad pidid kodust lahkuma ja pidid elatist teenima Sõna viiking tuleb vanast skandinaavia sõnast vik ­ merelaht, kaubaplats Sõjaretked algavad 8, 9 sajandil Viikingid-Euroopas normannid, Venemaal varjaagid 9 sajandil asustati Island Erik Punane rändas Gröönimaale, tema poeg Leif Eriksson jõudis Põhja-Ameerikasse- Ameerika esmaavastajad. Gröönimaa oli asustatud 15. Sajandini Normannid Lääne-Euroopas: röövretki korraldati: Hispaaniasse, Vahemere aladele, Suurbritanniasse, Reini suudmesse, Prantsusmaale Loodi suuri laevastikke, Bütsants võttis viikingeid oma sõjaväe teenistusse ??? 3.Prantsuse revulutsioon ja Euroopa

Ajalugu → Ajalugu
66 allalaadimist
thumbnail
23
docx

Kunstiajalugu 10.klass kokkuvõte

Eriti rikkalik oli kunstnike fantaasia kurjade jõudude kujutamisel. Eriliselt pühaliku ja salapärase võlu andsid kirikute poolhämarale sisemusele värvilisest klaasist aknad- vitraazid , mis tol ajal kasutusele tulid. Eri värvi klaasist moodustati pildid , kus piirjoonteks olid tumedad tinaraamid. Romaani tekstiilikunstist on säilinud Bayeux' vaip . See on üle 70 meetri pikkune linasest riidest seinakate millele on villaste lõngadega tikitud lugu sellest, kuidas normannid 1066. aastal Inglismaa vallutasid. Sõjakäik ja sellele eelnenud sündmused on kujutatud väga täpselt. Kokku on vaibal 623 inimest, 202 hobust, 52 koera, 505 muud looma ning 37 ehitist ja laeva. Gooti stiil Gooti stiili arengus eristatakse kolme etappi: · Varagootika ­ XII sajandi lõpp ja XIII sajandi algus; · Küpsgootika ­ XIII ja XIV sajand; · Hilisgootika ­ XV ja XVI sajand Gooti stiil sai oma nime uusajal ja see nimi tuli ammu hääbunud gootide hõimu järgi.

Kultuur-Kunst → Kunst
42 allalaadimist
thumbnail
28
doc

Euroopa ideede ajalugu

Euroopa ideede ajalugu Tarkust jagas Pärtel Piirimäe Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalse uurimismeetodi juhtfiguuriks oli Arthur Lovejoy teosega 'The Great Chain of Being'(1936). Selle lähenemise põhiteesideks on: · Ajalugu uurib inimest · Ideed on tsüklilised, puudub progress · Eksisteerivad universaalsed probleemid ning ajatud ideed · On olemas nn `idee-ühikud' (unit-ideas), mis on ideoloogiate ehituskivideks · Ajaloos on suurte mõtlejate kanooniline rida; uurida tuleb just nende teoseid · Autoreid endid pole vaja uurida: väidete tähendus selgub tekstist. Kontekstuaalse uurimismeetodi esindajateks on Cambridge'i koolkond (Quentin Skinner jt). Nemad väidavad, et tekstuaalse meetodi puhul on välja jäetud kaks olulist aspekti: esiteks peame mõistma autori kavatsust, mitte ü...

Ajalugu → Euroopa ideede ajalugu
111 allalaadimist
thumbnail
49
pdf

Keskaeg - kirik

vandest. Ekskommunitseeritud isik ei saa osa kiriklikust tseremoniaalist ja on määratud hukatusse. Interdikti all oleval inimesel on keeld pidada jumalateenistusi või neil osaleda. Keiser rändas Canossasse, kus ta esines patukahetsejana ­ Gregorius pidi ta kirikuvandest vabastama. Mõne aastaga taastas Heinrich enda võimu ja määras ametisse vastupaavsti. Kui paavst keisri uuesti vande alla pani, marssis Heinrich Rooma, vangistas paavsti ja sai keisriks. Normannid vabastasid Gregoriuse, aga rüüstasid Rooma, nii et paavst pidi põgenema linnakodanike viha eest. 1122 sõlmiti Wormsi konkordaat ­ piiskopid valitakse vaimulike poolt keisri juuresolekul ilma vägivalda kasutamata, mille järel annab keiser neile üle maad ­ piiskop on seega ka ilmalik valitseja. 13. saj peetakse paavstivõimu kuldajaks, mil suur osa Gregoriuse programmist teoks on tehtud. See on seotud 11.-12. saj paavstide saavutusega, mis 13. saj hakkasid vilja kandma

Ajalugu → Keskaeg
53 allalaadimist
thumbnail
34
doc

Viikingid kui kultuurikandjad

13 Danelaw muutus omakorda tugipunktiks uute rüüsteretkede sooritamisel Prantsusmaale, kuni kuningas Charles III otsustas 911. aastal röövlid ära osta ning pakkus nende juhile Rollole Seine´i suuet ümbritsevaid maid, juhul kui too tõotab, et tõrjub tagasi rivaalitsevad viikingid. Rollo pidas kokkuleppest kinni ja kõigest mõne põlvkonna pärast said viikingitest normannid, kes võtsid üle alamate keele ja ristiusu. Rollo järeltulija kuuendast põlvest, Normandia hertsog Guillaume (William Vallutaja) sooritas 1066. aastal eduka sissetungi Inglismaale ja võttis oma võimu alla kogu sealse rahva. 4.3 Skandinaavlaste asustus Gröönimaal 10. sajandi lõpust kuni 15. sajandini asustasid Gröönimaa edelarannikut Skandinaavia päritolu sisserändajad. Islandi saagade andmetel avastas Gröönimaa islandlane Gunnibjörn Ulfsson

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
120 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Kunsti ajalugu - 10. klass põhjalik konspekt

puhul võin nähe suuremat tundepaisutust. enamasti on maalid rahulikud ja pühak ja valitseja võib olla mõjuka pilguga. Võib olla ka rahulik nagu ebo palveraamatust pühak. edasi on antud suuremat tundelist inteniivsust. 9. sajandi tene pool on täidetud sõdadsest ja uueks nuhtluseks on skandinaavia viikingide rüüsteretheked. lagunevad karl suure ja tema poegade riigid. tekib palju väikesed riike. 10. sajandil algab uus allakäik. üüakse normannid läne euroopast välja, peamiseks relvaks pole mõõk vaid rist. Skandinaaviasse saadetakse sadu misjoneid, kes üritavad veenda skandinaavlasi ristiusku, 10. sajandil lõpuks võetakse ristiusk vastu. Suurimad rüüsteretked kuninga poolt katkevad. Kindlasti on olnud skandinaavia kuningatele eskuuks vene valitsejad. Romaanikunst [125-131] Romaani kunstis on esialg juhtpositsioonil sakslased, kuid vaid algul, hiljem kandub romaaniknsti keskpunkt prantsusmaale ja itaaliasse

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
38 allalaadimist
thumbnail
14
docx

AJALUGU - KESKAEG , PÕHJALIK KOKKUVÕTE

Võitja sai tavaliselt tasuks kaotaja relvastuse. Lääne-Euroopa välisvaenlased Ajal, mil Lääne-Euroopa oli killustunud väikesteks feodaalvaldusteks ja feodaalid tegelesid omavahel sõdimisega, oli Lääne-Euroopa muutunud kergeks saagiks välisvaenlastele: Lõuna-Euroopat ründasid lõunast araablased ehk saratseenid. Idast, Aasia steppidest ründasid eurooplasi ungarlased, mille tulemusena leidsid nood endale kodumaa. Põhjast ründasid Euroopat viikingid ehk normannid ehk varjaagid. Enamik skandinaavlasi olid vabad inimesed. Tähtsamaid asju otsustasid vabad talumehed ehk bondid ühiselt suurtel koosolekutel ­ tingidel. Taluperemeeste seast kerkisid esile jõukamad ülikud ­ hõimujuhid ehk konungid. Skandinaavlasi valitses muinasusund. Tähtsaim jumal oli inimeste isa Odin, kes valdas nõiduse kunste. Kõrgelt austatud oli ka vasaraga piksejumal Thor. Usuti, et

Ajalugu → Ajalugu
322 allalaadimist
thumbnail
45
doc

Võrdlev õigussüsteemide ajalugu

pretendeeris Lääs ka riiklikul-ilmalikul tasandil taas Rooma pärandile. Murenes senine arusaam, et võis olla ainult üks keiser, üks riik, kes pretendeerib universaalsusele kogu maailmas. 5. Tsiviilaristokraatia ja Komnenoste dünastia - 1057 ­ 1204 Pärast Bütsantsile hävitavat Manzikerti lahingut (1071.a.) vallutasid türklased-seldzukid 11. saj. suure osa Bütsantsi valdustest Väike-Aasias. Normannid vallutasid samal aastal Bari linna, tehes lõpu Bütsantsi võimule Itaalias, ühtlasi kaasnesid uued konfliktid paavstiga. Bütsantsi allakäiku soodustas Vahemere-kaubanduse koondumine Itaalia kaubalinnade (eriti Veneetsia) ja nende kolooniate ning ristisõdijate kätte. Kreeka-katoliku ja rooma-katoliku kiriku konflikt muutus pöördumatuks kui 1054.a. panid mõlemad pooled teineteist vastastikku kirikuvande alla. 5. Ladina keisririik ja Bütsantsi järglasriigid ­ 1204 - 1261 4

Õigus → Õigus
907 allalaadimist
thumbnail
39
doc

Ajaloo põhiperioodid

Ajaloo põhiperioodid (16.10.07) Vara-Keskaeg pärast 6 sajandit Frangi riik tekkis 5 sajandi lõpul. Tema rajaja oli Chlodovech, Merovingide dünastiast. Frangid olid alguses pigem paganad kui kristlased. Kristluse vastuvõtmine toimus teistest germaani hõimudest erinevalt. Frangid olid ariaanlased ja seega rooma kirikust erinevad. Frangi riik lagunes, sest Frangi kuningatel oli kombeks jagada oma riik poegade vahel. Pärast 6saj kohalik võim eriti lõuna pool kippus jääma kiriku kätte. Selle arengu tulemuseks tekkis neli põhilist piirkonda. Nende valitsejad olid majordoomused. Majordoomus Pippin Haristal saavutas võimu terves riigis ja pani aluse majordoomuste Pippiniitide ja hilisemate Karolingide dünastiatele. Pärast teda valitsesid kolm suurt valitsejat: 1) Karl Martell ­ Tema ajal tungisid Prantsusmaale sisse araablased ja ta saavutas nende üle võidu. Võitluses araablaste vastu oli Karl Martell sunnitud ümber korr...

Ajalugu → Ajalugu
254 allalaadimist
thumbnail
26
docx

Vene keskaeg

nad purustasid bolgarite hõimud ja olid sunnitud lahkuma. Üks osa liikus Volgat pidi üles, tulid Kesk-Volga aladele ja võtsid võimu enda kätte. Tekkis bolgarite riik (Volga-Bulgaaria riik). Enamus soomeugrilased, valitsejad bolgarid. Teine rühm tänapäeva Bulgraaria aladele, võtsid võimu üle kohalikelt slaavlastelt. 681 khaan Asparuh rajas Bulgaaria riigi, neid käputäis aga nende järglased õppisid ära slaavlaste keele. Andsid nime slaavlaste riigile. Frangid andsid nime, normannid andsid Normandiale nime. Ka russid võisid Venemaale nime anda, olles pärit Skandinaaviast. ,,Venelasi ei tohi usaldada, isegi siis mitte kui nad tõtt räägivad." Karl Ristikivi Rjuriku tegevuse kohta suurt infot pole. 862 Rjurik tuli ja suri 879. Rjurikul poeg Igor aga 879 alaealine. Valitsema Rjuriku hõimlane Oleg (skandinaavia päraselt Helgi). Oleg 879 Novgorodis, 882 leidis, et tuleb võimualuseid maid laiendada. Kutsus eri rahvaid kokku: varjaagid, tsuudid (eestlased

Ajalugu → Ajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
51
doc

Maailmakirjandus II (keskajast klassitsismini)

Nibelungide laul ­ rein sepp tõlkinud eesti keelde. 13. sajandi algusest pärit. Selgesti kristlikke motiive ja tegelased käivad isegi kirikus, aga samas julmad sündmused jms ka. Erisugune stroof kasutusel, mida ühendavad paarisriimid. Nibelungide stroof. Germaani rahva enesekriitikat palju selles teoses. Inspireerinud hiljem Wagnerit jt. 9. saj Beowulf ka kangelaslauluna käsitletav. Rein sepp eesti keelde tõlkinud. Sündmused arenevad Rootsis. Normannid e viikingid tungivad igale poole lõunasse bütsantsini välja 9. ­ 11. saj. Hõivavad prantsusmaa, Itaalias ka mõningad alad. Germaani keelte sissetung prantsuse keelde, hääldus jms kujunes tugevasti ümber. Normanni vallutaja William 1066. Tungiti ka Iirimaale. Vanad keerulised keeled peavad taanduma ja kaasaegsed lihtsad keeled pannakse valitsema. Normannidega lõpeb vanim inglise kirjanduse ajajärk. Old English lõpeb, tuleb Middle English. 14. saj

Kirjandus → Kirjandus
328 allalaadimist
thumbnail
40
doc

Ajalugu läbi aegade

Vabariiklik kord Res bulica- ühiskondlik asi või rahva asi.roomlastel hakkas tähistama vabariiki. Võeti üle erinevatesse keeltesse Magistraat- riigi ametnik kes valiti üheks aastaks,olid kolligioaalsed 2 või mitu tükki korrga, tasu ei makstud enamasti jõukad kodanikud. Konsul-kõrgim magistraat,eelkõige sõjaväe juht sümbolik rimmaga seotud kinni vitza kimp Preetor- ül- õiguse mõistmine , sõjaväe juhtimine, ja vajadusel konsuli asendamine. tSensor-5a ameis,valiti endiste konsulite hulgast ül-kodanike loendamine, elukommete jälgimine senaatorite nimekirjade koostamine,ohukorral võis määrata diktaatori, diktaator- 6 kuuks piiramatu võimuga juht, Rahvatribuun-erandlik amet sest valiti plebeide hulgast.võisid panna veto igale lihtrahvast kahjustavale seadusele. Senat- valitseb riigi nõukogu,koosnes endistes ja tegev magistraatidest.amet oli eluaegne. Max 600 senaatorit oli olemas korraga.pidi kõik seaduse eelnõud heaks kiitma enne kui rahva...

Ajalugu → Ajalugu
145 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Ühiskonnaõpetus II kursusele

18-aastane ja teovõimeline. Eesti on ühtne riik, piirkondlikku autonoomiat põhiseadus ette ei näe. Riigiorganid on meie põhiseaduse järgi parlament, Vabariigi Valitsus, Vabariigi President, riigikontroll, õiguskantsler, riigikantselei, prokuratuur, maavalitsus, riigikaitseorganid, Riigikohus ja Eesti Pank. Riigikogu Eestis nimetatakse parlamenti Riigikoguks. Sõna "parlament" päritolu kohta on kaks oletust. Ühed väidavad, et sõna on Inglismaale toonud prantsuse päritoluga normannid, kes prantsuse eeskujul nimetasid parlamendiks kohust. Teised oletavad, et parlament on saanud oma nime sellest, et keskaja kloostris 11 nimetati parlamendiks pärast söömaaega peetud jutuajamist. Riigikogule kuulub Eestis seadusandlik võim. Riigikogus on 101 liiget, kes valitakse vabadel valimistel proportsionaalsuse põhimõtte järgi neljaks aastaks. Valimised toimuvad märtsikuu esimesel pühapäeval. Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed, hääletamine on salajane

Ühiskond → Ühiskond
174 allalaadimist
thumbnail
41
doc

Kunsti ajaloo lühi kokkuvõtte

Keskaegne kirik pidi olema justnagu pisike maailma mudel, milles on olemas nii hea kui halb ja milles kõigel on oma maagiline tähendus. Kuna kirikus oli palju seinapinda, siis täiendasid skulptuure maalingud. Kõige silmapaistvamad olid ehitusmeistrite saavutused Prantsusmaal, kus tekkis üle kümne erineva koolkonna. Siin loodi ka suurim romaani kirik ­ viielööviline kahe põikhoone ja paljude tornidega basiilika Cluny kloostris. Kui normannid 1066. aastal Inglismaa vallutasid, viisid nad sinna koos prantsuse kultuuriga ka tollal Normandias levinud romaani stiili. Inglismaal nimetatakse seda praegugi normannide stiiliks. Paljude erinevate mõjude risttules sündis romaani stiil Itaalias. Siin säilinud antiigi pärand ei lasknud itaalia ehitusmeistreid mitte kunagi täiesti vabaks. Bütsantsile kuulunud aladel võidutsesid bütsantslikud jooned. Lõunast peale tungivad maurid tõid endaga kaasa islami kunsti. Nii võimegi osal

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
104 allalaadimist
thumbnail
54
doc

Kodanikuõpetuse kursus

aastane ja teovõimeline. Eesti on ühtne riik, piirkondlikku autonoomiat põhiseadus ette ei näe. Riigiorganid on meie põhiseaduse järgi parlament, Vabariigi Valitsus, Vabariigi President, riigikontroll, õiguskantsler, riigikantselei, prokuratuur, maavalitsus, riigikaitseorganid, Riigikohus ja Eesti Pank. Riigikogu Eestis nimetatakse parlamenti Riigikoguks. Sõna "parlament" päritolu kohta on kaks oletust. Ühed väidavad, et sõna on Inglismaale toonud prantsuse päritoluga normannid, kes prantsuse eeskujul nimetasid parlamendiks kohust. Teised oletavad, et parlament on saanud oma nime sellest, et keskaja kloostris nimetati parlamendiks pärast söömaaega peetud jutuajamist. Riigikogule kuulub Eestis seadusandlik võim. Riigikogus on 101 liiget, kes valitakse vabadel valimistel proportsionaalsuse põhimõtte järgi neljaks aastaks. Valimised toimuvad märtsikuu esimesel pühapäeval. Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed, hääletamine on salajane

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
127 allalaadimist
thumbnail
60
rtf

10nda klassi ajaloo konspekt

II seisus AADEL, feodaalidest moodustunud seisus, kes sõdivad kõigi eest. III seisus PÄRISORJAD, kes töötavad kõigi eest. Naturaalmajandus ­ kõik eluks vajalik valmistati kohapeal ja kaubandus oli nõrgalt arenenud. Feodaalne killustatus ­ riigi jagunemine iseseisvateks maavaldusteks. Euroopa invasioonide ajastul 9.-11. sajandil Teine "barbarite" rünnakulaine ­ Euroopa järjekordne kriisiaeg. Põhjast tulid meritsi skandinaavlased: Viikingid ­ normannid e põhja inimesed. Lõunast tulid meritsi islamiusulised araablased: 8. saj. vallutati Hispaania ja tungiti Galliasse, kus kaotati Poitiers' lahing. Hõivasid 9. saj. Korsika ja Sitsiilia. Ohustasid Apenniini ps. ja Bütsantsi. Maismaad pidi uus oht Aasiast ­ ungarlased. Araablased ehk saratseenid ja kalifaadi kujunemine Islami kujunemine: Meka kaupmees Muhamed (570-632) hakkas islami usku ­ allumist jumala tahtele ­ kuulutama pärast talle osaks saanud ilmutust. (ar.k

Ajalugu → Ajalugu
183 allalaadimist
thumbnail
88
rtf

Ajalugu 1. õppeaasta konspekt 10. kl

II seisus AADEL, feodaalidest moodustunud seisus, kes sõdivad kõigi eest. III seisus PÄRISORJAD, kes töötavad kõigi eest. Naturaalmajandus ­ kõik eluks vajalik valmistati kohapeal ja kaubandus oli nõrgalt arenenud. Feodaalne killustatus ­ riigi jagunemine iseseisvateks maavaldusteks. Euroopa invasioonide ajastul 9.-11. sajandil Teine "barbarite" rünnakulaine ­ Euroopa järjekordne kriisiaeg. Põhjast tulid meritsi skandinaavlased: Viikingid ­ normannid e põhja inimesed. Lõunast tulid meritsi islamiusulised araablased: 8. saj. vallutati Hispaania ja tungiti Galliasse, kus kaotati Poitiers' lahing. Hõivasid 9. saj. Korsika ja Sitsiilia. Ohustasid Apenniini ps. ja Bütsantsi. Maismaad pidi uus oht Aasiast ­ ungarlased. Araablased ehk saratseenid ja kalifaadi kujunemine Islami kujunemine: Meka kaupmees Muhamed (570-632) hakkas islami usku ­ allumist jumala tahtele ­ kuulutama pärast talle osaks saanud ilmutust. (ar.k

Ajalugu → Ajalugu
204 allalaadimist
thumbnail
176
pdf

Ajalugu 1 õppeaasta konspekt

II seisus AADEL, feodaalidest moodustunud seisus, kes sõdivad kõigi eest. III seisus PÄRISORJAD, kes töötavad kõigi eest. Naturaalmajandus – kõik eluks vajalik valmistati kohapeal ja kaubandus oli nõrgalt arenenud. Feodaalne killustatus – riigi jagunemine iseseisvateks maavaldusteks. Euroopa invasioonide ajastul 9.-11. sajandil Teine “barbarite” rünnakulaine – Euroopa järjekordne kriisiaeg. Põhjast tulid meritsi skandinaavlased: Viikingid – normannid e põhja inimesed. Lõunast tulid meritsi islamiusulised araablased: 8. saj. vallutati Hispaania ja tungiti Galliasse, kus kaotati Poitiers’ lahing. Hõivasid 9. saj. Korsika ja Sitsiilia. Ohustasid Apenniini ps. ja Bütsantsi. Maismaad pidi uus oht Aasiast – ungarlased. Araablased ehk saratseenid ja kalifaadi kujunemine Islami kujunemine: Meka kaupmees Muhamed (570-632) hakkas islami usku – allumist jumala tahtele – kuulutama pärast talle osaks saanud ilmutust. (ar.k

Ajalugu → Ajalugu
107 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun