Uus nähtus: uued kaaretüübid võib näha taas ka ümarkaart ehk korvkaart, mitmeid teravkaare erivorme, kus teravik tehakse pikk ja kitsas (lantsett-kaar) Võlvidele antakse romantilisemat välimust, kujundatakse ümber. Lehvikukujulisteks (lehvikvõlvid), võrgukujulised või näiteks tähekujundid Stuki abil tehti neid TUNTUMAD GOOTI EHITISED EUROOPAS Saint Denis'i klooster. Asub Pariisist natukene Põhjapoole Normandia suunas Notre Dame'i kirik Pariisi südames Cite' saarel Neist tuntuim on Reims ,mis asub ida küljel vastu Saksamaa piiri Tuntud selle poolest, et seal krooniti prantsuse kuningaid ja see on rikkalikult kaunistatud reljeefi ja skulptuuridega Veel Prantsusmaa kirikuid-katedraale Põhja poole Normandia suunas jääb Amiens, mahutab umbes 10000 inimest Kõige lõuna poole jääb Chartres. Läänefassaadi 2 tornikiivrid lõpuni ehitatud(kuigi natuke erinevad üksteisest)
kuningriigiks. - Keldid jäid elama Wales'i , sotimaale ja Iirimaale Normannide sissetung (taanlased) - inglise kuningas Alfred suur sõlmis sõdade tulemusena taanlastega kokkuleppe riigi jagamiseks(876) taanlaste riiki nimetati Danelaev e taani õigus - norralased tungisid sotimaale , kuhu rajasid oma asundused. - 1016 alistasid taanlased kogu Inglismaa - 1042 sai uuesti võimu anglosakside dünastia kuningas Edware Usutunnistaja. - 1066 normandia Prantslaste e vanade viikingite kallale tung Inglismaale. Alistasid anglosaksid ja kuningaks sai William I Vallutaja.
Sammhaaval uue sõjani Uute konfliktikollete kujunemine Demok. nõrgemen või asend . teravdas rahvusvahelist olukorda; Versailles süsteem varises kokku. Saksamaa tühistas Versailles kokkuleppe; Saksamaa astus välja Rahvasteliidust ning loobus Locano lepingu tätmisest, see andis märku kavast asud revideerima Euroopa riikide piire; rahustamispoliitika; 1936 slmisid Saksamaa ja Jaapan Kominterni-vastase pakti, mis oli suunatud NL vastu; Hispaania kodusõda Esimene sõda pärast I MS ; kindral Francisco Franco; julm kodusõda; Hispaania kujunes pülogooniks, kus saksa, Itaalia ja NSV Liit katsetasid uusi relvaliike ja sõjapidamisviise; Kehtsetati Franco diktatuur Austria ansluss Hitleri maailmavallutuskava; esimeseks ohvriks sai Austria; esitas austriale ultimaatumi,nõudes vangistatud natside vabastamist; austria liitus saksamaaga(ansluss); Müncheni sobing Hitler valmistus ründama järgmist maad; Valis Tsehhoslovakkia; Ettekäändedna tsehhoslovakkia...
11miljardi dollari väärtuses kaupa. Strateegiline pommitamine Saksamaa purustamine. Eesmärgiks Saksa sõjatööstus ja üldse tööstuspiirkonnad, suurlinnad. N.-ö. pindpommitamine e ilma kindla sihtmärgita 8. Teherani konverents, ll rinde probleem 28.nov-1.dets 1943. Osalejad: NSVL Stalin, USA Roosevelt, Inglismaa Churchill. Arutati Teise rinde küsimust: lepiti kokku, et Teune rinne avatakse Lääne-Euroopas. 1944.a Normandia dessant (6.juuni 1944). Teiseks arutati Baltiriikide küsimust: Roosevelt teatas Stalinile, et ta ei kavatse Balti riikide pärast vaielda, aga käskis paari aasta jooksul Baltimaades korraldada referendum sellekohta. Tunnistati Balti riikide De Factoga ainult olemasolu tunnistamine, mitte iseseisvate riikidena. 9. 1944.a Punaarmee idarindel, millised riigid vasakpoolsed riigipöörded, kohtumine Elbel
kasvas. Põhiplaaniks ladina rist, külglöövid kitsad ja madalad- kuhjusid kooriümbriskäiguks. Chartres’i katedraal- 2 torni , lõpuni ehitatud, tornikiivrid lõpetatud, Reimsi katedraal- Prantsuse kuninga kroonimispaik Amiens’i katedraal- mahuliselt suurim P-Pr (10 000 inim.), pole lõpuni ehitatud Maarja kabel-pärja keskmine kabel, teistest veidi suurem hilisgootika nt. Roueni linnas Normandias suurima nelitistorniga kirik 165 m torn Mont Saint-Micheli klooster- Normandia rannikul väikesel kaljusaarel paavstide loss Avignonis Carcassonne’i linnamüür- säilinud, Hispaanias katedraal 2 torniga Burgose katedraal- Cidi sarkofaag seal Albi katedraal- katarite pelgupaik, tornhärjasarve taoline motiiv—ülevalt hargneb kaheks osaks, alguses üheosaline Inglismaal gootika alguseks loetakse seal Canterbury katedraali ümberehitust 1175 Londonis 13. saj. Westminister Abbey- Inglise kuningate kroonimiskirik, suurmeeste matmispaik.
ülestõusu surus Punaarmee maha. Stalin sai Poolas võimule panna sobiva valitsuse. Sakslastel tuli Eestist, Leedust, Lätist taganeda ja tagasi tõmbuda. 1944. Suvel ründasid Nõukogude väed Soomet, murdsid läbi Mannerheimi liini, Soome sõjajõud jäid purustamata.. 1944 sõlmis Soome NSV Liiduga vaherahu ja väljus sõjast. 1944 okupeeris Punaarmee Rumeenia ja Bulgaaria, sakslased löödi välja Jugoslaaviast. Saksa väed okupeerisid ungari ja kukutasid selle valitsuse. 13) Normandia dessant Punaarmee edu soodustas see, et Hitler pidi suure osa üksustest Prantsusmaal hoidma. Hitler lootis selle kiirelt purustada ja paisata kõik jõud idarindele. 6. Juuni 1944 maabusid lääneriikide sõjajõud Põhja-Prantsusmaal Normandias. Saksa kaitse varises suve lõpuks kokku. 25. August 1944 vabastasid liitlasväed Pariisi. 14) Hitleri-vastase koalitsiooni kujunemine (Atlandi Harta, Teheran, Jalta, ÜRO) Ametlikult tugines Hitleri-vastane koalitsioon augustis 1941 Roosevelti ja
läbi. 4) Suvel 1943 lootis Hitler idarindel uuesti edu saavutada (Kurski kaar). Punaarmee tõrjus sakslased lõplikult tagasi (50päeva, vastamisi umbes 2,3 miljonit sõdurit). Sellega läks initsiatiiv idarindel venelaste kätte ja sakslased alustasid taganemist läände. 5) Sügisel 1943 maadusid USA-Briti väed Sitsiiliasse ehk Itaaliasse. Mussolini kõrvaldati võimult ja Itaalia palus vaherahu. 6) 6. Juuni 1944 Normandia dessant. Nimetatakse teise rinde avamiseks. Lääneliitlased maadusid Põhja-Prantsusmaal Normandiasse. Ajaloo suurim dessantoperatsioon. 24 tunniga paisati Prantsusmaa rannikule 250 000 sõdurit. Lõpuks kokku 3,5 miljonit. Dessandi eesmärgiks oli vabastada Prantsusmaa Saksa okupatsioonist, mis õnnestus. Lääneliitlased jõudsid Saksa piirini. Berliini vallutamine Jaanuaris 1945 hakkas punaarmee jõudma Saksa aladele. Saksa väeosad järjest taganesid või alistusid
purustada muhameedlased Karl Suur Pippin Lühikese poeg, kelle valitsusajal oli frangi riigi piirid suurima ulatusega, taastas keisrivõimu Otto I Pani aluse Püha Rooma Keisririigile Erik Punane Norrast põgenenud pealik, kes läks Gröönimaale Leif Eriksson Erik Punase poeg, kes jõudis Põhja-Ameerikasse Pippin Lühike Karl martelli poeg , sõlmis lepingu paavstiga ja pani aluse kirikuriigi tekkele William I Vallutaja Normandia hertsog, kes tungis Prantsusmaalt Inglismaale, pani alguse tugevale kuningavõimule Hieronymus Augustinus Ibn Sina kesk-aasia arst, filosoof, poeet, ihuarst, kirjutas entsüklopeediaid Al-Idrisi araabia geograaf, tema arvates oli ka maa kerakujuline Gregorius VII mõjukaim paavst Püha Rooma Keisririigi ajal Heinrich IV Püha Rooma keisririigi keiser, kes võitles paavstide vastu ( palus vabandust) Innocentius III paavstivõimu kõrgaeg
1.3 Vetevõrk Sademete rohkuse tõttu on jõgedevõrk tihe. Prantsusmaa suuremad jõed on Seine, Loire, Garonne ja Rhone. Mitmel pool on need veetranspordi parandamiseks ühendatud kanalitega. Külmade tuulte eest varjatud jõeorgudes edeneb hästi viinamarjakasvatus, mis muidu on iseloomulikum vahemerelisele kliimale. Pikimad jõed: 1. Loire - 1006 km 2. Rhone - 812 km 3. Seine - 776 km Mont-Saint-Micheli laht on laht Prantsusmaa põhjarannikul, Normandia ja Bretagne'i poolsaarte vahel. Mont-Saint-Micheli lahes asub Mont-Saint-Micheli saar.Mont-Saint-Michel ja selle laht võeti UNESCO maailmapärandi nimistusse 1979. aastal. 7 2.Rahvastik 8 Rahvuse sünd Rahvuse sünd oli karm. Algusest peale sai Prantsusmaale osaks võõrvallutajate võim. 51. aastal e.m.a alistasid roomlased Prantsusmaa rahva keldid, keda kutsuti gallideks
- 28.11.1943 01.12. 1943 Teherani konverents o Kohtusid: GB, USA ja NSVL juhid [Churchill, Roosevelt, Stalin (ÜK(b)P)] o Otsused: Algpiiride taastamine II rinne Põhja-Prantsusmaale - Suudeti läbi murda Leningradi blokaad - Narva jõe all suudeti Punaarmeed kinni hoida pool aastat - 1944 Saksa väed olid NSVL aladelt välja aetud - 06.06.1944 Normandia dessant (D-päev) 2 mlj meest erinevatest riikidest o Selle juht oli D. Eisenhower o Saksa juhiks oli Rommel o Dessant oli edukas 1 päevaga hõivati veerand miljonit sõdurit Saksamaa kaotas - 25.08.1944 - vabastati Pariis läheneti Saksamaale Hitler kogus kokku oma viimased jõuvarud suur pealetung - 1945. Jaanuaris Punaarmee sai enda kontrolli alla Ida-Euroopa alad - 4-11 veebruar 1945 Jalta konverents
Ajaloo kontrolltöö Villu II maailmasõda Sammhaaval uue sõjani Konfliktid 30-ndatel 1935.aastal varises kokku Versailles' süsteem. Saksamaa teatas, et ei pea enam rahulepingust kinni. 1935.a astus Saksamaa välja Rahvasteliidust. Samal aastal sõlmiti Sakasamaa ja Inglismaa vahel mereleping, mille tulemusena Inglismaa lubas Saksamaal hakata ehitama allveelaevu ja kasutada neid Põhja ja Läänemeres. Eesti poliitikutele oli see äärmiselt ebameeldiv leping. 1936.a sisenesid Saksa väed Reini demilitariseeritud tsooni. Pärast 1936.a oli Saksamaale selge, et tema liikumist ei peata Euroopas rahvusvaheliselt tunnustatud suurriigid. 1936.a sõlmisid Sakasmaa ja Jaapan Komiterni vastase pakti. Hiljem liitus ka It. Puhkes Hisp. Kodusõda, selles sai kuulsaks kindral Franko. Hisp kodus...
· Stalingrad - lahing Teises maailmasõjas, mis peeti 21. augustist 1942 2. veebruarini 1943 Saksa Wehrmachti ja nõukogude Punaarmee vahel. · Teheran - Lääneriigid ei kavatse NSVLiga sõdida baltimaade pärast, küll aga tuleks 2-3 aastat peale sõja lõppu viia läbi rahva hääletus, kus otsustatakse kas Eesti soovib olla iseseisev või kuuluda NSVLi koosseisu. Teherani konverentsil otsustati, et teine rinne avati poolteist aastat enne sõja lõppu · Normandia Teise rinde avamine · Jalta - Otsustati luua ÜRO,kooskõlastati sõjajärgne maailmakorraldus ja Saksamaa purustamine-Stalin,Roosevalt,Churchill · Hiroshima ja Nagasaki Jaapani linnad, mille hävitasid tuumapommid
Eiffeli torn: · aastas üle 5,5 miljoni külastaja · 320 meetri kõrgune · 130 m laial alusel · 57 m kõrgusel on postkontor Ehitati aastatel 1887-1889 ajutise konstruktsioonina maailma näituse jaoks Arce de Triomphe triumfikaar Place de la Concorde üksmeele väljak Arc de Triomphe du Carroussel Ratsaballeti triumfikaar Sacre Coeur Püda süda Monmatre kunstnike linnaosa Kabaree Moulin Rouge Chartres Notre Dame Le Mont Saint Michel saar Normandia rannikul Lascaux koobaste kaljujoonised Bordeauxi lähedal 15 000 aastat tagasi. Paleoliitikumi suurim kunstikogu. Versailles lossikompleks Pariisist väljas Traboules Lyoni kvartal osaliselt katusega kaetud vanalinna tänavad Gironde (jõgi) de Bordeaux viinamäed (viinamarja istandused) Gironde Bordeaux'i ääres Arles roomaaegne amfiteater Avignon paavstiloss Marseille peakirik Notre Dame de la Garde Provance lavendlipõllud, Roussillon
(Inglismaa ja Prantsusmaa kaudu Vahemerele). Jõudsid Islandile (874 pidev talupojaasustus tekkis alles tänu norrakatele, varasem asutus iiri mungad), Põhja-Ameerikasse (u. 1000, nimetuseks sai Vinland) ja Gröönimaale (10. saj), Aafrika rannikule. Inglismaa vallutamine Knut I poolt (taanlased), korduvalt tungiti Pariisini. Probleemi kõrvaldamiseks nõustusid Frangi valitsejad neile maad läänistama. 911. aastal läänistati pealik Rollole ala, millest sai Normandia hertsogkond. Aastaks 1071 olid normannid vallutanud Lõuna-Itaalia, kus tekkis Sitsiilia kuningriik. Kuningate võimu tugevnemise tagajärjel hakkasid viikingid elulaadiga kohanema, viikingiaja lõpp. Ungarlased 898 toob hõimujuht Arpad madjarite hõimud üle Karpaatide Doonau madalikule, seal hakkab kujunema Ungari riik. Segunevad paljude rahvustega kohalike avaaride, slaavlastega (hiljem lisandus veel teiste rahvuste elemente). Toimuvad ungarlaste röövretked Kesk-Euroopasse,
Üheks visamaks võitlejaks oli legendaarne keltide kuningas Arthur 7. sajandiks oli kujunenud 7 väikest anglosaksi riiki: Wessex, Sussex, Essex jne. Seoses viikingite vallutustega hakkasid nad koostööd tegema 4. Normannide aeg 9.- 11. saj Prantsusmaa kuningas andis viikingitele maatüki Põhja-Prantsusmaal ehk Normandias, kus kujunes välja väike viikingite piirkond. Võtsid üle prantsuse keele ja kombed. 11. saj William Vallutaja Normandia prints, kelle esivanemad oli viikingid läks Inglismaad vallutama läheb oma osa saama (vanemad oli feodaalid) Toimus Hastingsi lahing 1066 maabus hertsog Guillaume Lõuna-Inglismaal ning vallutas Londoni ning ta kuulutati Inglise kuningaks William I (Vallutaja) nime all. ligi kaheks sajandiks jääbki kuningakojas valitsevaks prantsuse keel ja kombed. Seega olid Normandia hertsogid prantsuse kuninga vasallid. Umbes 13. sajandiks oli välja kujunenud inglise rahvas.
10 saj lõpul algas taani kuningate vallutusretk -1016 a alistas kogu Inglismaa. Kuningas Knut valitses korraga taanit, Norrat ja Inglismaad. Norralaste rünnakud: 9 saj tungiti sotimaale mõjutades sealse kele kultuuri ja riikluse kujunemist. e) Normannide vallutus Normandia: sealse hertsogkonna rajasid 10 saj Prantsusmaale saabunud normannid, kellest kujunesid prantslased. Hastengsi lahing(1066): Surnud Inglise kuninga troonile pretendeeris tema sugulane Normandia hertsog Guillaume. Lääne-inglismaal toimunud lahingus purustas ta anglosakside väed ja sai Inglise kuningaks William Vallutajaks. Vallutuste mõju: Kogu ma vallutati ja jagati prantsuse aadlikele. Prantslastele kuulusid ka tähtsamad riigi ja kirikuametid. Valitsevaks keleks sai prantsuse keel. Kujunes tsentraliseeritud feodaalriik. Anglosaksid jäid truuks Inglise keelele ja osutasid vastupanu prantslastest valitsejatele (Robin Hood). 12 saj lõpuks sulasid normandlased
Antsla Gümnaasium GUSTAVE FLAUBERT ,,Madame Bovary" Merili Miliste 12.a Uurimus Juhendaja: Õpetaja Iri Reile Antsla 2008 Sisukord 2. AUTORIST..........................................................................................................................................................3 GUSTAVE FLAUBERT.........................................................................................................................................3 (12.DETSEMBER 8.MAI 1880) OLI PRANTSUSE PROOSAKIRJANIK. ERITI ON TUNTUD TEMA REALISTLIK ROMAAN ,, MADAME BOVARY" JA TA PIINLIKULT HOOLIKAS PÜHENDUMUS RAAMATU STIILILE, MILLE PARIMAKS NÄITEKS ON TEMA LÕPUTU ,,PARIMA SÕNA" JA PUHTA KUNSTI OTSING. (1)....................................................
arutamisel., generaalstaadid Prantsusmaal 1302. Kuningas philippe IV kutsus nad kokku, sest oli vaja maksude kehtestamiseks alamte nõusolekut. Kõik seisused hääletasid eraödi(aadlikud, linlased, vaimulikud). 7.Kapetingide dünastia rajamine §18Selle rajas Hugues Capet, kes sai troonile 987. a. Võim piirdus kuninga domeeniga.(Orleans ja Pariis), William Vallutaja ja Hastingsi lahing 1066Alguse sai tugev kuningavõim, kui Normandia hertsog William Vallutaja tungis Prantsusmaalt Inglismaale ja vallutas saare. Ta kehtestas seal feodaalkorra. 8.Feodaalsete kodusõdade(killustatuse )põhjused §19Vasalli kohustusedjärgida truudusevannet. Senjööri nõudel tulema sõjaväeteenistusse(40 päeva). Annab senjöörile nõu. Pidid senjööri vajadusel välja lunastama. Pulmakink senjööri vanemale tütrele
TEINE MAAILMASÕDA Eelnevad sündmused Demokraatia nõrgenemine ja/või asendumine diktatuuriga teravdas rahvusvahelist olukorda. Varises kokku Versailles' süsteem. 1935 tühistas Saksamaa ühepoolselt Versailles' lepingu, kehtestas üldise sõjaväekohustuse ning asus uuesti looma lennuväge ning sõjalaevastikku. Lääneriigid suhtusid sellesse järeleandlikult. Saarimaa elanikkond otsustas referendumil (1936), et liitub uuesti Saksamaaga. 1936 viis Hitler oma väed demilitariseeritud Reini tsooni. 1935. astus Saksamaa välja Rahvasteliidust ning loobus Locarno lepingu täitmisest, see andis märku kavast hakkata mutma Euroopa riikide piire. Saksamaa edust sai innustust Itaalia, kes 1935 ründas Etioopiat, vallutas selle. Lääneriikide tegevusetus põhines lootusel, et diktaatorid rahunevad. Nimetati rahustamispoliitikaks. 1936 sõlmisid Saksamaa ja Jaapan Komiterni-vastase pakti. Oli suunatud NSVL vastu. Ühines Itaalia+veel riike. Hispaania kodusõda (1...
08.1941 - Atlandi Harta. USA ja Suurbritannia leppisid Atlandi Hartas kokku Saksamaa-vastase võitluse ja oma riikide tulevikupoliitika põhimõtetes. 1942 01.01 Ühinenud Rahvaste Deklaratsioon kinnitati Atlandi Harta põhimõtteid. 1943 november-detsember Teherani konverents NSVL, USA ja Inglismaa nõudsid Saksamaalt tingimusteta kapitulatsiooni; leppisid kokku edasises sõjapidamises. Inglismaa ja USA nõustusid Baltimaid NSVL-ile jätma. 1944 06.06.1944 D-Day ehk algab Normandia dessant. Ameeriklased ja Inglased Prantsusmaa rannikule. Prantsusmaa põhjaosa oli sakslaste käes. 1945 4.-11.02 - Jalta konverents USA, Inglismaa ja NSVL (antifasitslikud liitlasriigid) kooskõlastasid Saksamaa lõpliku purustamise ning sõjajärgse maailmakorralduse; muuhulgas lepiti kokku ÜRO asutamiskonverentsi aeg ja koht. 08.05.1945 Saksamaa kapituleerub tingimusteta. Juuli-august Potsdami konverents USA, Inglismaa ja NSVL arutasid Saksamaa sõjajärgset
14) Teherani konverents- Teheranis toimunud tippkohtumine Nõukogude Liidu, USA ja Suurbritannia vahel. Churchill ja Roosevelt andsid Stanlinile vabad käed okupeerida 15) Jalta konverents- toimus NSV Liidus Krimmis Livaadia palees 4-11 veebruar 1945, kus NSVL, USA ja Suurbritannia jaotasid ära Teise maailmasõja järgse Euroopa ja Aasia 16) Potsdami konverents- USA, NSVL ja Suurbritannia arutasid Saksamaa sõjajärgse korraldamise küsimusi 17) Normandia dessant- 6.06.1944 maabusid LR sõjajõud P-Pr Normandias. Saksa väejuhatus ei osanud sellele piisavalt kiiresti reageerida (põhijõud oli idarindel) ning suve lõpuks varises sakslaste kaitse kokku. Oluline osa oli LR õhujõududel: 500 Saksa lennuki vastu 11 000 LR oma. 25.08.1944 vabastavad liitlasväed Pariisi. 18) Ardennide lahing- Hitler ei pidanud end veel kaotajaks: dets 1944 koondas ta märkamatult Saksa tugevaimad diviisid lootes korrata 1940 edukat
A. Hitleri eesmärk oli murda Britannia vastupanu õhust, seejärel vallutada maaväega, sõjaplaan „Merelõvi“. Suurbritanniat toetas relvastusega ametlikult neutraalne USA. Inglased olid suutnud välja arendada Saksa hävitajatega võrdse hävituslennuki Spitfire. Suutsid oskuslikult kasutada radarit. Olulist osa etendasid Briti poolel võitlevad Poola, Tšehhi ja teiste sakslaste anastatud maade lendurid. Saksamaal ei õnnestunud Suurbritanniat vallutada. Normandia dessant – 6. Juunil 1944. Selleks peetakse USA, Suurbritannia, Kanada ja teiste liitlaste relvajõudude maabumist Saksamaa poolt okupeeritud Normandias. Saksa väejuhatus ei suutnud invasioonile piisavalt kiiresti reageerida, Saksa kaitse varises suve lõpuks kokku. Liitlasväed võitsid, 25. Augustil 1944 vabastasid Pariisi. Tuumapommid Hirošimale ja Nagasakile – Sõja lõpetamiseks Jaapaniga lasid
keelest. Romaani keelkonna harunemisega paljudeks sugulaskeelteks sarnaneb ka romaani ehitusstiili mitmepalgelisus. Ringkonniti arenenud, lahendas ta oma ehitusülesandeid üksikvormides suuresti erinevalt. Mitte ainult Saksamaa romaani kirikud ei erine näit. Prantsusmaa omadest, vaid ka kummaski maas kujunesid omaette ehitusringkonnad. Prantsusmaal üksi eraldatakse iseseisvate rühmadena Auvergne’i, Poitou’, Perigord’i, Provance’i, Bourgogne’i ja Normandia romaani ehitisi. Seletatav on see tolleaegse maakondliku elu suletusega. Vaatamata neile erinevustele üksikasjus valitseb nende ehitiste üldises ehituslaadis siiski selge sarnasus. Nad on kõik välja kasvanud kogu ajajärgule ühisest elulaadist, tundepõhjast, ühistest päritud vormidest (bütsantsi stiili mõju) ja ühisest ehitustehnikast. Sellisena on romaani kunst kindel stiilitervik. Varakristlikus basiilikas oli ristiusu kiriku põhitüüp juba välja kujunenud: pikk
astuma vastu igasugusele relvarahule Saksamaaga. Kuulutas, et "Prantsusmaa on kaotanud lahingu, kuid pole kaotanud sõda". Tema kompromissitu meelekindlus Teise maailmasõja aastatel päästis Prantsusmaa kaotusest ja sakslastega tehtud koostöö häbist. Organiseeris 1942. aastal patriootliku liikumise ,,Vaba Prantsusmaa" (La France libre), mille kõrgi juhina valmistas palju peavalu Winston Churchillile. De Gaulle'i juhitud väeüksused maabusid Normandias nädal pärast lääneliitlaste Normandia dessantoperatsiooni (D-päeva) ja marssisid triumfaalselt Pariisi 25. augustil 1944, kui saksa snaiperid olid veel positsioonidel majade katustel. Liitlastel ei jäänud muud üle, kui tunnustada de Gaulle'i administratsiooni Prantsusmaa ajutise valitsusena, kuid talle ei antud ametlikult õigust osaleda Jalta ja Potsdami konverentsil. Ta ei olnud kutsutud ka Teherani konverentsile. De Gaulle läks jaanuaris 1946 protestiks Neljanda Vabariigi põhiseaduse vastu erru. 1947.
...................................................................... 6 4.8 Itaalia väljalangemine sõjast......................................................................................................... 6 4.9 Murrang Vaiksel ookeanil ............................................................................................................ 6 4.10 Punaarmee suurpealetung idarindel 1944.a................................................................................ 6 4.11 Normandia dessant ..................................................................................................................... 7 5. Maailm sõjas....................................................................................................................................... 7 5.1 Totaalne sõda................................................................................................................................ 7 5.2 ,,Uus kord" Euroopas. Holokaust............................
kehtestada näiteks territooriumil, mis on samakeelne valitseja põlisvaldustega ning asub samas piirkonnas ja pole harjunud elama vabana. Sel juhul tuleb kõrvaldada senise valitseja järglased, võimalikud troonipretendendid. Kui säilivad põlised tingimused ja puudub erinevus käitumises ja kommetes, siis ei hooli inimesed muust ja elavad rahulikult edasi ka uue isandaga, kui just valitseja nende südametes sügaval ei ole. Näitena on toodud Brgundia, Bretagne, Cascogne ja Normandia ühendamise Prantsusmaaga. Muuta ei tohiks ka seni kehtestatud makse ja seadusi, sest need tooksid kaasa mässu ja vägivalla, millega võidakse ohtu seada valitseja troonil püsimine. Raskused kerkivad esile siis, kui oma valdusse võetakse maid, mis asuvad keele, kommete ja seaduste poolest erinevas kohtades. Sel juhul läheb omandatu säilitamiseks tarvis suurt õnne ja väljapaistvat meisterlikkust. Lahendusena näeb Machiavelli resideerumist kohapeal või
võrkvõlv--hilisgooti võlv, kus roided ristuvad võrgutaolises süsteemis. Tudor- kaar--Inglise hilisgootikas esinev teravkaar, mille kaare pooled kummalgi pool algavad veerand ringikujulise kurviga ja jätkuvad nõrgalt tõusvate sirgjoontena kuni kiiruni. traperiikaar--Inglise profaanarhitektuuris esinenud kahest või enamast kiirus kohtuvast nõgusast kaarest koosnenud kaar. haritorn--dekoratiivse tornikiivriga miniatuurtorn gooti ehitiste katuseharjal (vahel nelitise kohal) . Inglise ja Normandia katedraalidel säilib uhke nelitistornina nagu romaani ajstul. ratasaken--ümmargune aken keskusest kiirtena väljuvate kodaratega, esineb peamiselt romaani arhitektuuris, on gooti roosakna eelkäija. roosaken--roos-ja rosettmustriga ümmargune aken romaani ja eriti gooti arhitektuuris. Asetseb portaali kohal või transepti otsaseinas. vitraaz--klaasimaal, värvilistest klaasikildudest koostatud tinast raamistikuga aknakujundus või ka iseseisev kunstiteos. Vitraaziks nim. ka tugevasti katvate
Mõisteid: aatrium — laes asuva valgusavaga pearuum vanarooma elamus. akt — alasti inimkeha kujutis kunstis. akropol - kõrgendikul asuv kindlus Vana-Kreeka linnades akvatinta - sügavtrükitehnika, mille puhul kujutise jätavad söövitatud krobelised pinnad. alabaster - peeneteraline kergelt läbikumav kipsi liik.vv altar — antiikajal kõrgendatud koht ohvriandide põletamiseks; ristiusu kirikus koht jumalateenistusega seotud toiminguteks.vv amfiteater — teatriks, staadioniks või mõneks muuks otstarbeks ehitatud, algselt pealt katmata ruum kaares paigutatud, trepistikuna tõusvate istmeridadega. amfora — antiikaegne suur, kitsa kaela ja kahe kõrvaga savinõu veini ja õli hoidmiseks. antiik — Kreeka ja Rooma vanaaeg koos oma kunsti, kultuuri ja muude elunähtustega. Ka mõiste kõige vanaaegse ja väärtusliku kohta. apsiid — poolringikujulise põhiplaaniga juurdeehitis ristiusu kiriku idapoolses otsas, mõeldud altari paigutamiseks. arabesk - keerukalt ...
TEINE MAAILMASÕDA 1.09.1939 2.09.1945 Saksamaa sammud II maailmasõja eel, mis viisid olukorra pingestumiseni. 1) 1935 Versailles' lepingu tühistamine (hakatakse jõudsalt taasrelvastuma) 2) 1935 Saarimaa referendum (Esialgu jääb Rahvasteliidu valdusesse. Rahvahääletusel oli enamik Saarimaa elanikest Saksamaaga taasühinemise poolt ning Hitler sai selle ala endale.) 3) 1936 Saksa väed Reini demilitariseeritud tsoonis (Sel hetkel poldud veel sõjaks valmis.) Konfliktikolded enne II maailmasõda: Mandzuuria, Abessiinia, Hispaania. Mandzuuria ründamine Jaapan soovis luua Aasias suure impeeriumi ning M vallutamine oli edukas Abessiinia ründamine 1935 Mussolini tahtis teha "Vahemere Itaalia sisemereks" , luua võimsa impeeriumi (Sellele sõjale maailm lõpuks reageerib, kuid Saksamaa sammudest ei tehtud enne väljagi.) Seejärel visat...
Sept 1943 8. Kuidas toimus Saksamaa ja tema liitlaste sõjaline purustamine 1944-45? Milline oli Punaarmee panus ja liitlasvägede panus? Berliini operatsioon, operatsioon ,,Overlord" Saksamaa sissepiiramine - Põhja-Itaaliast suundusid liitlasväed Austriasse ja Lõuna-Saksamaale - Liitlased vabastasid Prantsusmaa + Madalmaad ja tungisid Saksamaa lääneossa - Nõukogude Liit ründas Saksamaad ja tema liitlasi Ungarit, Rumeeniat, Bulgaariat idast Normandia dessant e D-Day · 6. juuni 1944. · Sõjaline operatsioon "Overlord". · Lõuna-Inglismaale koondati u 3mln meest. Kindral Eisenhower. · Petteoperatsioon Pas de Calais. · Liitlasväed Suurbritanniast Normandiasse. · 4600 laeva meeste ja tehnikaga. · Õhurünnak u 1000 lennukiga. · Õhudessant sakslaste tagalasse u 20 tuh meest · Esimene päev otsustav. Maabus u 150 000 meest, nädala jooksul 500 tuh.
Viimne kohtupäev. 12. saj Gislebertus. algus. Vezelay kloostrikiriku Sainte Trophime'i kirik Arles'is. Hingede kaalumine. 12. saj. portaalil. 1170-1180. Portaal. algus. Saint Lazare katedraal, Autun. Detail. Romaani maalikunst. Normandia hertsogi Guillame'i Haroldi kroonimine Inglismaa Halley komeet. vägi ületab La Manche'i. kuningaks. Bayeux' vaip. 11. saj. Bayeux' vaip. 11. saj. lõpp. Bayeux' vaip. 11. saj. lõpp. lõpp. Normannide ratsavägi Hastingsi Anglosaksid põgenevad Laemaalingud St. Michaeli lahingus. Hastingsi lahinguväljalt. kirikus Hildesheimis. 11. saj.
oli suur, kuid kestis suhteliselt lühikest aega. Chagall elas Pariisis tervelt kolm aastat pärast Pariisi vabastamist ja tegi selle aja jooksul kaks reisi Prantsusmaale, selleks et kontakte taastada. Chagall pöördus lõplikult tagasi Prantsusmaale 1948. aastal. Tagasi Pariisis Naasnud Pariisi ei proovinudki Chagall tagasi saada oma endist korterit Eugene-Manueli villas, mis oli seotud mälestustega Bellast, vaid asus Virginiaga Orgevali, kummalisse pooleldi sveitsis, pooleldi normandia stiilis maamajja. Chagall abiellus ka uuesti, tema teiseks abikaasaks oli Valentine Brodsky. Valentinega abielludes algas Chagallil välismaa reiside rohke ajajärk. Marc Chagall suri 28. mail 1985. aastal Saint-Paul-de-Vence'is. Kokkuvõte Marc Chagall sündis 7. juulil 1887. aastal Vitebskis. Marc Chagall oli vene-prantsuse maalikunstnik ja graafik. Kunstihariduse omandas Chagall Peterburi Kunsti Akadeemias. 1910-1914 viibis kunstnik esmakordselt Pariisis
Realism(lad keel realis tõeline, esemeline, materiaalne) kirjandusvooluna paigutatakse 1830-1870. Tollel ajal oli vastuseisiuks romantismile. Üheks esimeseks teoseks peetakse Stendhali ,,Punane ja must". Realistide eesmärgiks oli kujutada kaasaegsed elu nii, nagu see tegelikult oli, kõigi tumedate ja päevavalgust kartvate külgedega, ilma liialduseta ja ilustusteta. Järelikult kirjanik uuris indiviidi ümbritsevat tegelikkust, eeskätt sotsiaalset olustikku.XIX saj realistlikku suunda kirjanduses nim kriitiliseks realismiks. Realsim arenes kõige intensiivsemalt Prantsusmaal (Stendhal, Balzac, Flaubert), Inglismaal (Dickens, Thackery, õed Brönted) ja Venemaal (Tolstoi, Dostojevski). Realismi põhizanr on romaan. XX saj alguses arenes realism mitmes suunas: naturalism, filosoofiline romaan jne. Stendhal (1783-1842), pärisnimega Marie Henri Beyle, rahvus prantslane. Iseloomulikku: tegelaste seos kaasaegse ajastu ja ühiskonnag, samuti sündmu...
Saksa väed taganesid. Saksamaa jäi ilma ka oma liitlastest, kuna sõjast lahkus Soome (sõlmis NSVLiga vaherahu), 44.a sügisel jõudsid NSVLi väed ka Rumeeniasse ja Bulgaariasse. NSVLi väed kukutasid Saksa okupatsiooni ka Jugoslaavias (rohkem küll oma enda võitlejate abil ja hiljem võimaldas see ka Jug.juhil Titol vastu hakata ja mõnevõrra erinevat poliitikat ajada). 44.aastal tekkis uuesti ka Läänerinne (eksisteeris aastatel 39-40.)6.juunil 1944 Normandia dessant, USA ja Suurbr. väed maabuvad Normandias (liitlasväed). Sakslaste läänepool kaitseks Atlandi vall Pr läänerannikul. Saksamaa sattus kahepoolse surve alla (Usa,Suurb + NSVL), see sundis saksamaad oma vägesid välja tõmbama. 1945-.veebruaris liitlasriikide kohtumine Jaltas (Krimi poolsaarel) Jalta/Krimi konverents: Stalin, Truman, Churchill. Otsustati: · Saksamaa jagatakse okupatisooni tsoonideks · Natsism tuleb Saksamaal hävitada
nõuandjatega. 1045. aastal abiellus Wessexi krafi Goodwini tütre (Goodwin oli üks kuningriigi võimukamaid mehi) Edithiga. Hiljem oli ta suures vastuolus anglosakse toetava Goodwiniga. 1052 aeti normannid Inglismaalt välja. 1062-1064 sõda Walesiga.. Oli väga jumalakartlik mees. Lasi ehitada Westminster Abbey. Pärandas trooni Godwini pojale Harold II-le. 1161 pühitseti ta pühakuks. Normanni vallutus 1066 1066 tungisid Inglismaale (ühel ajal, kuid mitte koos) Norra ja Normandia. Inglismaa kuningas Harold II purustas Norra väed ja kiirustas seejärel normannide vastu. Ta kaotas Hastingsi lahingu normannidele, keda juhtis William Vallutaja. Normannid hõivasid kogu Inglismaa ja kehtestasid seal tsentraliseeritud kuningriigi (mandrieuroopa põhimõte minu vasalli vasall ei ole minu vasall Inglismaal ei kehtinud). Inglismaa õukonnakeeleks sai prantsuse keel. Domesday Book 1806 William Vallutaja tellimusel koostatud maarevisjon, mis hindas tema enda ja tema
Akendel on nüüd juba lihtne raamistik; võlvid on lamedad, piklikud, neid toetavad tugikaared; empoorid kaovad. Umbes aastast 1250 suurenevad aknad, nende postid ja raamistik LõunaPrantsusmaal on mõned suured kirikud rajatud otseselt PõhjaPrantsusmaa ehitiste eeskujul, seetõttu erinevad nad tavalistest Lõuna Prantsusmaa gooti kirikutest, mis on hoopis teist laadi. Gooti ajastul püstitatakse suurepäraseid kloostreid. Kuulsaim kloostrikavatis on MontSaintMichel. See on ehitatud Normandia ranniku lähedal merest järsult kerkivale üksikule kaljusaarele. Arhitektuur ja kaljud on siin sulanud ühtseks maaliliseks ja võimsalt monumentaalseks tervikuks. 3)Hilisgootika (umbes 1400 kuni 1525), flamboyant- ehk leekestiili valitsemise aeg. Akendel on leekestiilis teostatud raamistik ja nad ulatuvad suurte arkaadideni; võlvid on varustatud rikkalike ja keeruliste roietega; sammastel puuduvad kapiteelid ja roided
Foorumite 22rde ehitati kohtu ja 2ri hooned mida nim basiilikaks.Kuulsamad foorumid olid forum romaanov.Suured saavutused olid inseneri ehituses(sillad/teed).Kilomeetrite viisi ehitati veejuhtmestikke mis toetusid kivi kaartele(akveduktid).Roomlased elasid tavaliselt kahe korrulistes majades,ruumid koondusid lahtise laega aatriumi ymber.Aatrium oli l2bi kahe korruse.Vihmavee jaoks oli aatriumi p6randas bassein. Maalikunst Kuna aknad paiknesid hoonete fasaadil,siis suured seina pinnad kaeti maalidega.Maalidel kujutati uksi ja aknaid,loodust ja figure.Domineeris punane v2rv ja kasutati ka mosaiiki.P6randate kaunistamiseks kasutati mosaiike.K6rgel tasemel oli k2sit66.Valmistati pronksist ja h6bedast lauan6usid. Skulptuur V2ga palju kopeeriti Kreeka skulptuure.Siiski loodi kaks iseseisvat ja k6rge tasemelist skulptuuriala.Esiteks portreebystid ja teiseks ajaloolised reljeefid.Portreebyst on inimese kuju 6lgadeni.Tekkis kuna j2reltuleva...
· Punaarmee samal ajal ületas Rumeenia ja Bulgaaria piirid, kuulutasid sõja Saksamaale Punaarmeele äärmiselt edukas. Jõudsid enamusse Ida-Euroopa riikidesse VAIKSE OOKEANI RINNE · Jaapanlaste kaitselahingud · Oktoobris suurim merelahing Leyte · Jaapanlased hakkasid kasutama kamikazesid (enesetapupommitajad) · USA lennukid hakkasid pommitama Jaapani linnu LÄÄNERINNE e. II rinne · D-päev (dessandipäev): 06.06.1940 · Normandia dessant, vägede juhiks D.Eisenhower · 25.08. liitlasväed marssisid Pariisi - Prantsusmaa okupatsioonist vabanemine · Õhusõda · Septembris jõudsid liitlasväed Saksa piirini · Detsembris saksa vägede vastupealetung Ardennides 1945.a. · Jaanuaris Punaarmee uus pealetung vallutades Varssavi · 27.01. vabastasid Punaarmee üksused Auschwitzi koonduslaagri, seda päeva tähistatakse. Holokausti päev · 4.-11.02 Jalta koneverents Osalejad: J.Stalin; W
kõigi sõjas sõltumatuse kaotanud riikide iseseisvuse. 1942 alguses kirjutasid 26 Kolmikpaktiga sõdivat riiki Washingtonis alla deklaratsioonile, millega kohustusid kasutama oma jõudu vaenlasriikide vastu. Neid riike ja ka deklaratsiooniga hiljem liitunuid hakati nimetama Ühinenud Rahvasteks. 9. Kuidas toimus Saksamaa ja tema liitlaste sõjaline purustamine 1944-45? Milline oli Punaarmee panus ja liitlasvägede panus? Berliini operatsioon, operatsioon ,,Overlord" Normandia dessant e D-Day · 6. juuni 1944. · Sõjaline operatsioon "Overlord". · Lõuna-Inglismaale koondati u 3mln meest. Kindral Eisenhower. · Petteoperatsioon Pas de Calais. · Liitlasväed Suurbritanniast Normandiasse. · 4600 laeva meeste ja tehnikaga. · Õhurünnak u 1000 lennukiga. · Õhudessant sakslaste tagalasse u 20 tuh meest · Esimene päev otsustav. Maabus u 150 000 meest, nädala jooksul 500 tuh.
ja norral.) ja idateed (rootsl. esiisade sõidusuund) · Läänetee alla sattusid UK, Frangi riigi alad, It, Hisp, Portugal. Jõuti isegi Aafr. · Laastamistöö Lääne-Eur. Laias ulatuses, sest sõideti mööda jõgesid kaugele sisemaale. · Pariisi kunn pidi maksma suurt lunaraha, et normannid lahkuksid. · Frangi riigi valitsejad hakkasid üksikute viikingipealikutega lepitust otsima, läänistades neile maid. (ei suutnud tõrjuda nende rynnakuid) · Normandia hertsogkond 911. A normannide pealikule Rollole läänistatud Seine'i suue. · Idateed liikuvad pealikud etendasid teatud osa vene riigi tekkeloos. · Retked suurendasid Skandinaavia yhiskonna varanduslikku kihistatust. Varandu jäi uhkuseasjaks Uute maade asustamine · Asustasid Islandi, Gröönimaa · Erik Punane saaga, mille kangelane jõudis 10. Saj. Gröönim.1000 a'l jõudis P.USA, sai nimeks Vinland. Usund · Loodusesemete austamine, ohverdati allikatesse.
nõuandjatega. 1045. aastal abiellus Wessexi krafi Goodwini tütre (Goodwin oli üks kuningriigi võimukamaid mehi) Edithiga. Hiljem oli ta suures vastuolus anglosakse toetava Goodwiniga. 1052 aeti normannid Inglismaalt välja. 1062-1064 sõda Walesiga.. Oli väga jumalakartlik mees. Lasi ehitada Westminster Abbey. Pärandas trooni Godwini pojale Harold II-le. 1161 pühitseti ta pühakuks. Normanni vallutus 1066 1066 tungisid Inglismaale (ühel ajal, kuid mitte koos) Norra ja Normandia. Inglismaa kuningas Harold II purustas Norra väed ja kiirustas seejärel normannide vastu. Ta kaotas Hastingsi lahingu normannidele, keda juhtis William Vallutaja. Normannid hõivasid kogu Inglismaa ja kehtestasid seal tsentraliseeritud kuningriigi (mandrieuroopa põhimõte minu vasalli vasall ei ole minu vasall Inglismaal ei kehtinud). Inglismaa õukonnakeeleks sai prantsuse keel. Domesday Book 1806 William Vallutaja tellimusel koostatud maarevisjon, mis hindas tema enda ja tema
- Pärast Karl Suurt päris võimu tema poeg Ludwig I Vaga, kes jaotas riigi oma poegade vahel. Tema pojad sõlmisid VERDUNI kokkuleppe, mis jaotas kunagise Frangi riigi lõplikult kolmeks. Ida-Frangi riiki hakkas valitsema Otiidide dünastia (hiljem Saksa-Rooma riik). Lääne-Frangi riigis haarasid võimu Kapetingid ja panid aluse Prantsuse kuningriigile. Lõuna-Frangi riigiiknes Itaalia aladel. 4. Viikingid (§7): kes nad olid, kuhu sõitsid, kuidas neist said Normandia valitsejad, usund. normannid, varjaagid, Valhalla, Thor, Oden, ruunid, saagad Viikingid olid skandinaavia päritolu meresõitjad. Neid oli kõigist ühiskonnakihtidest.1) Talupojad, kes käisid kaupa müümas, ostmas, vahetamas, talvel kui polnud muud teha. 2) Mõned olid elukselised, näiteks pere noorimad pojad. 3) Oma meeste eesotsas olevad kuningad, kes kukutati võimult. Sõdalased - läksid rüüstama, kauplejad - läksid kauplema, kolonistid - läksid otsima paremaid maid
See suurriik lagunes pärast tema surma. Võttis aastast 1013 osa normannide vallutusretkedest Inglismaale. Valiti pärast kuningas Edmund II surma kogu Inglismaa kuningaks. Tugevdas seal kujunevat feodaalaristrokraatiat ja kirikut. Jagas neile maad ja privileege. Pärast venna Harald I surma sai ka Taani kuningaks. Edward Usutunnistaja Anglosaksi soost Inglismaa kuningas, valitses aastast 1042. Jumalakartliku ja võimetu kuningana tugines ta valitsemisel oma normandia feodaalidest kaaskonnale (sümpaatia normandlaste vastu). Nende võimutsemine põhjustas ülestõusu, mis lõppes normandlaste väljakihutamisega (1053). Surres pärandas riigi Harold II-le. Laskis ehitada Püha Peetri kloostri kirik Westminsteris. Normanni vallutus Inglismaal 1066 Normandia hertsog Guillaume (ehk William I Vallutaja, kelle selja taga seisis kogu Prantsusmaa ja ka Rooma paavst) värbas sõjaväge Normandiast ja Prantsusmaalt, et troonilt tõugata Inglismaa kuningas Harold
Suur rahvasterändamine sai alguse 4. saj seoses hunnide liikumisega. Hunnid, kes on pärit Hiina ja Mongoloolia aladelt, lükkasid liikvele Rooma piirialadel elanu germaani hõimud (idagoodid, läänegoodid, vandaalid, frangid, svealased, saksid, anglid, götalased, langobardid). Need hõimud tungisid Lääne-Rooma aladele. Peale selle langemist rajasid sinna oma riigid. Hunnid olid kirjaoskamatud, nende kohta saadi teada teiste rahvaste ülestähendustest. Nad on pärit Kaug-Idast ja olid sunnitud liikuma läände, klimaatiliste muutuste tõttu. Nende välimus on hirmuäratav ja hirmul on oluline osa nende vallutustaktikas. Hunnid olid osavad vibukütid ja ratsutajad, nad kasutasid sadulat, jalaseid ja erilisi hobuseid Germaanlased kujunesid välja noorema kiviaja lõpus läände tunginud megaliitkultuuri, lehterpeekrite ja nöörke-raamika- e venekirveste kultuuri esindajaist. Elasid nad Lõuna Skandinaavias, Taanis ja Schleswi-gis. Esimese...
Jaotas 817. aastal impeeriumi oma poegade vahel. Erik Punane rajas 10.saj Islandalaste koloonia Gröönimaale. Tema poeg Lev Eriksoon, Jõudis aastal 1000 P-Ameerikasse, paika, mis sai nimeks Vinland. Thor(Tor) muinasskandinaavia taevajumal. Oden(Odin) päikese ja sõjajumal Frej(Freyr,Frö)- päikesekultusest pärinev jumal. Naispoolus Freja. Viljakusejumal. Loke(Loki) Jumalate vaenlane, saatana osa etendav hiiglane William I Vallutaja Inglise kuningas ( 1066-1087).oli Normandia hertsog alates 1035, kes vôitis Hastingsi lahingus anglosakse ja tõusis troonil (William I nime all). Constantinus Suur Rooma keiser, tunnistas ristiusu riigis lubatuks oma Milano ediktiga aastal 313. aastal 381 kuulutati kristlus Rooma riigiusuks. Püha Patrick piiskor, kes juhtis 5. saj Iirimaal misjonitööd .Rajas Iirimaale rohkesti kloostreid ning koolitas misjonäre. Püha Bonifatius Roomast lähtuva misjonitöö innukaim läbiviija, saklaste ristija.
KOOL Nimi GOOTI STIIL Referaat Juhendaja: Nimi Koht 2010 SISUKORD SISUKORD..................................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS............................................................................................................................. 3 1. GOOTI ARHITEKTUUR............................................................................................................4 1.1Kirikud........................................................................................................................................5 1. 3 Gooti arhitektuur Itaalias.......................................................................................................... 8 1.4 Gooti arhitektuur Eestis............................................................................................................. ...
Koos Saksamaaga ründas NSVLi ka Rumeenia, Itaalia, Soome, Slovakkia ja Ungari. Leningradi blokaad 1941.. Suur Isamaasõda. 6. dets 1941. vastupealtung. 7. dets. 1941. Jaapan ründas Pearl Harborit.Stalingradi lahing 1941 lõpp- 2. veebr 1943. Novembris 1942. Briti väed EL-Alameini all väga edukad. Kurski kaar. 5. juuli 1943. Uus pealetung, kuid ebaõnnestus. 1942. Midway lahingus ameeriklased võidavad japse. 22. juuni 1944. punaarmee pealetung. 6. juuni 1944. Normandia dessant. Kollaborandid võõrvõimuga koostööd tegevad inimesed. Andrei Vlassov moodustas omaette väeoi venelastest võitlemaks venelaste vastu. 21. jaan. 1942. Wannsees nõupidamine, juudid itta, Auschwitzi. Krahv Wallenberg üritas hukkumisele määratud juute sakslaste käest välja osta. Vastupanuliikumine. Prantsusmaal la resistance. Jugoslaavias Josip Broz Tito. Klaus von Stauffenberg atentaat Hitlerile 20. juuli 944. Armija Krajova Poola Londonis asuva
ta vallutas Itaalia, Põhja-Aafrika lääneranniku ja suure osa Pürenee poolsaarest. Karl Suur - Frangi riigi kuningas ja Rooma ehk Frangi keiser. pani oma keisririigiga aluse kolmele hilisemale Euroopa suurriigile: Saksamaale, Prantsusmaale ja Itaaliale. sõjaliselt äärmiselt edukas Augustinus - oli mõjukaim hilisantiigi kristlik õpetlane, õigeusu ja katoliku kiriku pühak, Kiriku doktor. Tema õpetused moodustavad suure osa nii kiriku kui ka üldisest ajaloost William Vallutaja - oli Normandia hertsog alates 1035 Guillaume II nime all, kes vôitis Hastingsi lahingus anglosakse ja tõusis 25. detsembril 1066 Inglismaa troonile (William I nime all). Võib pidada tänapäevase Inglise kuningriigi rajajaks. Oma vallutamisega saavutas ta kogu Loode-Euroopa poliitilise ümberkorraldamise, millel olid püsivad tagajärjed nii Inglismaa kui Prantsusmaa jaoks. Johan Gutenberg - oli saksa leiutaja, trükkal ja kullassepp, keda peetakse liikuvate
aga purustamata ning septembris sõlmis Soome NSV Liiduga vaherahu ja väljus sõjast. Soome väljumine sõjast tegi Saksamaale võimatuks Eesti kaitsmise. Eesti rahvuslikud jõud seadsid Tallinnas lühiajaliselt küll ametisse Eesti Vabariigi valitsuse, kuid saabunud Punaarmee surus iseseisvuse taastamiskatse maha. 1944.a sügisel okupeeris Punaarmee Rumeenia, Bulgaaria ja Jugoslaavia. Sõjast üritas väljuda Ungari, kuid Saksa väed okupeerisid selle ja kukutasid seadusliku valitsuse. 1.9 Normandia dessant 1944.a. hoidis Hitler suure osa oma üksustest Prantsusmaal, oodates liitlasvägede dessanti, mille ta lootis kiirelt purustada ja suunata kõik jõud idarindele. 6. Juunil maabusid lääneriikide sõjajõud Normandias, millele saksa väejuhatus ei suutnud piisavalt kiiresti reageerida, Saksa kaitse varises suve lõpuks kokku. 1944.a. 25. Augustil vabastati Pariis, kuid Saksamaale sisse litlasvägedel tungida ei õnnestunud. 2. MAAILM SÕJAS 2.1 Totaalne sõda
Lähiajalugu 1. osa gümnaasiumile I. Maailm 20. sajandi algul: 1. Imperialismiajastu ja ühiskondlikud liikumised; 2. Rahvusvahelised suhted; 3. Soome ja Baltimaad Vene impeeriumi koosseisus; 4. Kultuur ja elu-olu II. Esimene maailmasõda ja selle tagajärjed: 5. Esimese maailmasõja põhjused ja puhkemine; 6. Esimene sõja-aasta 1914; 7. Sõjategevus 1915–1917; 8. Venemaa kokkuvarisemine; 9. Sõja lõpp läänes. Versailles’ rahuleping; 10. Kodusõda venemaal. Soome ja Balti riikide iseseisvumine. III. Maailm kahe sõja vahel: 11. Maailm esimese maailmasõja järel; 12. Demokraatlikud riigid; 13. Diktatuurid Lääne-Euroopas: Itaalia ja Saksamaa; 14. Kommunistlik diktatuur Venemaal; 15. Läänemeremaad; 16. Aasia, Aafrika, Ladina-Ameerika ja Okeaania; 17. Elu-olu ja kultuur. IV. Teine maailmasõda: 18. Sammhaaval uue sõjani; 19. Teise maailmasõja algus 1939–1941; 20. Balti riikide okupeerimine 1939–1940. Soome Talvesõda; 21. Sõjasündmused 1941–1943; 2...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
