Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"normaali" - 242 õppematerjali

normaali - ellipsoidi punktitasandi ristjoon antud punktis.
thumbnail
1
odt

Keskkooli füüsika kordamine

Vooluga juhtmele magnetväljas terve pinna. kujuga. Püsimagnetite omadus on tõmmata raudesemeid ligi mõjuv jõud on võrdeline voolutugevuse, juhtme pikkuse ja Magnetvoog on võrdne magnetinduktsiooni, pinna pindala ja sealhulgas ka rauapuru. Püsimagneti erinimelised poolused magnetilise induktsiooniga ning magnetvälja ja voolu suundade magnetinduktsiooni ning pinna normaali vahelise nurga koosinuse tõmbuvad, samanimelised poolused tõukuvad. Kui kaks poolust vahelise nurga siinusega. Jõud on risti nii juhtme kui korrutisega. poolitada, on mõlemal olemas mõlemad poolused. Magnetvälja magnetväljaga, tema suuna määrab vasaku käe reegel. Magnetvoo ühiku sõnastus- magnetvoog on 1 Wb, kui läbi 1 suund on alati positiivselt negatiivsele...

Füüsika
7 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Füüsika kontrolltöö

Püsi- ja elektromagnetid. Magnetvälja suund. Püsimagnet on keha mida alati ümbritseb elektriväli, neid on erineva suuruse ja kujuga. Püsimagnetite omadus on tõmmata raudesemeid ligi sealhulgas ka rauapuru. Püsimagneti erinimelised poolused tõmbuvad, samanimelised poolused tõukuvad. Kui kaks poolust poolitada, on mõlemal olemas mõlemad poolused. Magnetvälja suund on alati positiivselt negatiivsele. 2. Voolu magnetväli ja selle kirjeldamine. Jõujooned. Joonised. Vooluga juhe avaldab magnetväljale orienteeruvat mõju. Magnetvälja jõujooned -mõttelised jooned, mille igas punktis on magnetinduktsioon suunatud piki selle joone puutujat. 3. Kruvireegel magnetvälja suuna määramiseks. Magnetvälja suund oleneb voolu suunast juhtmes ja seda saab määrata kruvireegli abil: kui paremkeermega kruvi liigub voolu I suunas, siis kruvi pöörlemissuund ühtib juhet ümbritseva magnetvälja jõujoonte suunaga. 4. Maa magnetvälja poolused. Maakera põhjapoolkera...

Füüsika
15 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Füüsika II - ELEKTER - ELEKTROSTAATIKA

Magnetvoog on võrdeline kontuuri läbivate jõujoonte arvuga. Kui kontuuri läbiv magnetvoog muutub, indutseeritakse kontuuris elektromotoorjõud. Kui kontuur on suletud, tekib selles nn iduktsioonivool. =B*S*cos - nurk magnetinduktsiooni ja kontuuri normaali vahel Ühik veeber 1 Wb = 1T 1m2 Elektromagnetilise induktsiooni nähtus ja seadus Induktsioonivoolu tugevus sõltub: liikumise kiirusest (magnetvoo muutumise kiirusest), magnetilise induktsiooni tugevusest, kontuuri pindalast. Antud nähtust nim elektromagnetilise induktsiooni nähtuseks. Elektromagnetilise induktsiooni nähtus seiseneb selles, et muutuv magnetvoog tekitab: pööris elektriväljas, see omakorda elektromotoorjõu, suletud kontuuri korral tekib induktsioonivool...

Füüsika II
231 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Füüsika haru - Optika

Kahe keskkonna lahutuspinnal muudab valguskiir suunda. Osa valgust levib esimesse keskkonda tagasi, osa tungib teise keskkonda. Esimest nähtust nim. Valguse peegeldumiseks, teist valguse murdumiseks. Kiire langemisnurgaks nim. Langeva kiire ja langemispunktist pinnale tõmmatud ristsirge vahelist nurka. Kiire peegeldumisnurgaks nim. Peegeldunud kiire ja sama ristsirge vahelist nurka. Kiire murdumisnurgaks nim. Murdunud kiire ja sama normaali vahelist nurka. Peegeldumisseadus: langev kiir, peegeldunud kiir ja langemispunktist kahe keskkonna lahutuspinnale tõmmatud ristsirge asuvad ühes tasapinnas. Peegeldumisnurk on võrdne langemisnurgaga. Murdumisseadus: langev kiir, murdunud kiir ja kiire langemispunktist kahe keskkonna lahutuspinnale tõmmatud ristsirge asuvad ühes tasapinnas. Langemis- ja murdumisnurga siinuste suht on antud keskkonna jaoks konstantne suurus...

Füüsika
5 allalaadimist
thumbnail
37
pdf

DÜNAAMIKA

Nendest saab samuti leida kaldpinna kaldenurga siinuse ja koosinuse h s2 - h2 sin = , cos = , s s lähtudes sellest, et meil on tegemist täisnurkse kolmnurgaga, mille hüpotenuus on s, kaatetid h ja s 2 - h 2 . Hõõrdejõu olemasolu korral mõjutab keha liikumist kaks jõudu, jõud F1 ja liikumist takistav hõõrdejõud Fh = µ FN , kus FN on hõõrduvate pindade normaali sihis mõjuv jõud. Kuna antud juhul FN = F2 , siis hõõrdejõud Fh = kF2 = kP cos . Kuna hõõrdejõud on alati liikumisele vastassuunaline, siis võime vastavalt Newtoni II seadusele kirjutada ma = Fk = F1 - Fh = P sin - kP cos = mg (sin - k cos ) . 22 Peale massi taandamist, saame kiirenduse arvutamise valemi a = g (sin - k cos ) , mis siinuse ja koosinuse avaldist arvestades annab h s2 - h2 g...

Füüsika
98 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Tugevusõpetus II kontrolltöö 1

DETAILI TÖÖSEISUNDID JA PINGETE ANALÜÜS 7.1. Mis on detaili tööseisund? = detaili olek, mida iseloomustavad tema sisepindadel esinevate sisejõudude hulk ja nendele vastavad deformatsioonid 7.2. Nimetage sisejõu peavektori ja peamomendi kõik võimalikud projektsioonid kesk-peateljestikus! *pikijõud N- mõjub sisepinnaga risti selle keskmes; *põikjõud Qy ja Qz mõjuvad pinnakeskmes piki sisepinda kesk-peatelgede sihis; *väändemoment T mõjub sisepinnal pööravalt ümber sisepinna normaali ; *paindemomendid My ja Mz mõjuvad pööravalt sisepinnaga risti ümber sisepinna kesk-peatelgede. 7.3. Mis on liht-tööseisund? detaili lõigetes mõjub vaid üks sisejõud (N või Q või T või M) või teiste sisejõudude mõju saab lugeda tühiseks 7.4. Mis on liit-tööseisund? detaili lõigetes mõjub mingi sisejõudude kombinatsioon 7.5. Nimetage kõik liht-tööseisundid? *tõmme ja surve *vääne *puhas paine *lõige 7.6. Millistel tingimustel tekib puhas paine? Ristlõiked pöö...

Tugevusõpetus ii
289 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Diferentseerimise ja integreerimise valemid

a2 b a2 b Parabooli puutuja võrrand yy 0 = p ( x + x 0 ) Ringjoone puutuja võrrand xx0 + yy 0 = R 2 ­1 Puutuja võrrand y ­ y0 = (x0) (x ­ x0) normaali võrrand y ­ y0 = (x ­ x0) f ( x0 ) 9...

Diferentsiaal-ja...
86 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Staatika, kinemaatika ja dünaamika

Mida nimetatakse jõuks? Jõud on vektoriaalne suurus, mis väljendab ühe materiaalse keha mehaanikalist toimet teisele kehale ja mille tulemuseks on kas kehade liikumise muutus või keha osakeste vastastikuse asendi muutus (deformatsioon). 2. Mis on jõu mõjusirge? Sirget, mida mööda on jõud suunatud, nim jõu mõjusirgeks. Jõu mõjusirge saadakse jõuvektori sirge pikendamisel mõlemale poole. 3. Mida nimetatakse absoluutselt jäigaks kehaks? Absoluutselt jäigaks kehaks nim sellist keha, mille mistahes kahe punkti vaheline kaugus jääb alati muutumatuks. 4. Millal võib kahte jõusüsteemi nimetada ekvivalentseteks? Kui ühe jõusüsteemi võib asendada teisega nii, et keha liikumises või tasakaalus mitte midagi ei muutu, siis neid jõusüsteeme nim ekvivalentseteks. 5. Millal võib kahte jõusüsteemi n...

Insenerigraafika
69 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Matemaatika I küsimused ja mõisted vastustega

18 25. Funktsiooni diferentsiaal, diferentsiaali omadused, tuua näiteid diferentsiaali kasutamisest ligikaudsel arvutamsel. .................................................................................................................. 19 26. Funktsiooni kõrgemat järku tuletis. ......................................................................................... 19 27. Kirjeldage joone puutuja ja normaali võrrandite leidmist. ...................................................... 19 28. Rolle'i teoreem, tema geomeetriline interpretatsioon. L'Hospitali reegel. ............................. 19 1 29. Taylori valem, Maclaureni valem. Taylori valemi tuletamine. ............................................... 20 30...

Matemaatika
118 allalaadimist
thumbnail
3
docx

ELEKTROMAGNETILINE INDUKTSIOON

Kontuuri pinda läbiva magnetvoo muutumisel tekivad kõrvaljõud, mille mõju iseloomustab induktsiooni elektromotoorjõud (i). Faraday induktsiooniseadus: Induktsiooni elektromotoorjõud suletud kontuuris võrdub magnetvoo muutumise kiirusega i= - /t. (Joonis 3). Valime kontuuris positiivse suuna. Kontuuri normaali n(vektor) suund on määratud kruvi reegliga. Kasvagu magnetinduktsiooni vektor B ajas ja olgu ta suund kontuuri normaali suund ajas. Sel juhul 0 ja /t0. Vastavalt Lenzi reeglile tekitab induktsioonivool magnetvoo '0. See nduktsioonivool on negatiivse suunaga ning induktsiooni elektromotoorjõud on negatiivne. Seetõttu peab induktsiooniseaduse valemis esinema miinusmärk. (joon. 4). Olgu meil transformaator, see on 2 spdamikule asetatud pooli, kui...

Füüsika
15 allalaadimist
thumbnail
48
docx

Ehitusmasinate eksamikonspekt

Üldiselt kasutati inimtööjõu kõrvalt ka tööjõuks koduloomi. 2-Milline sündmus inimkonna ajaloos lõpetab EM ajaloolise arengu I etapi? Aurumasina leiutamine ning kasutusele võtmine, mis muudab rõhu all potentsiaalse energia mehaaniliseks energiaks. 3-Mis iseloomustab ehitusmasinate ajaloolise arengu II etappi? Aurumasinaga varustatud ehitusmasinate ilmumine, raudteetranspordi areng, ratas- ja rööbaskäiguosa kõrvale tekib roomikkäiguosa. 4-Missugune kaasaegne firma võttis esimesena kasutusele roomikkäiguosa? Caterpillar, mille asutajateks olid Holt ja Best. Nad olid esimesed, kes varustasid oma aurutraktorid roomikkäiguosaga ning panid aluse ühele suurimale metsa- ja mullatööde firmale. 5-Milline sündmus inimkonna ajaloos lõp...

Ehitus
68 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Füüsika II eksami küsimused ja vastused

Elektronide võnke amplituud ning ka valguse neeldumine on kõige suurem resonantssagedustel. Seetõttu valguse neeldumine aines sõltub ainest ja on selektiivne, st. eri värvi valgus neeldub erinevalt. Valguse intensiivsuseks nimetatakse pinnaühikult ühes sekundis kiiratud energiavoogu Valgustugevuse I mõõtühikuks on kandela: 1 cd kiirgab absoluutselt must keha 1/60 cm² suuruse pinnalt normaali suunas temperatuuril 2042,5 K Valguse interferents ja difraktsioon Ideaalne tasalaine on laine, millel on üks kindel lainepikkus, sagedus ja võnkeperiood. Valguse puhul meie silm edastab eri lainepikkusega lainetest erinevaid värvusaistinguid vahemikus 0,4 0,75µm(valguse spektrivärvid) Polükromaatiline kiirgus ei oma kindlat lainepikkust, sagedust ja perioodi. Nende lainete liitmisel ei teki piisavat interferentsipilti. Lainete korral on olemas *interferentis...

Füüsika
212 allalaadimist
thumbnail
55
pdf

Matemaatiline analüüs II loengukonspekt

KORDSED INTEGRAALID Kordame kõigepealt mõningaid teemasid Matemaatlise analüüsi I osast. 1.1 Kahe muutuja funktsioonid Kui Tasndi R 2 mingi piirkonna D igale punktile x, y D seatakse ühesel viisil vastavusse arv z, siis öeldakse, et piirkonnas D on määratud kahe muutuja funktsioon z f x, y . Piirkoda D nimetataksefunktsiooni f määramispiirkonnaks. See on mingi piirkond xy-tasandil. Näide 1. Poolsfääri z 1 x2 y 2 määramispiirkonnaks on ring x 2 y2 1. Funktsiooni z ln x y määramispiirkonnaks on pooltasand y x (sirgest y x ülespoole jääv tasandi osa: vaata joonist). Kahe muutja funktsioon ise esitab pinda xyz-ruumis (ruumis R 3 ). Näide 2. Funktsiooni z x2 y 2 graafikuks on pöördparaboloid (vaata allpool olevat joonist) Kahe muutuja funktsiooni f nivoojoonteks nimetatakse jooni f x, y c Näide 3. Tüü...

Matemaatiline analüüs II
69 allalaadimist
thumbnail
83
doc

Füüsika eksami küsimuste vastused

Newtoni korpusklid Newtoni järgi on valgus väikeste osakeste - korpusklite (lad. corpusculum = kehake) - voog. Need osakesed liiguvad väga suure kiirusega (seetõttu levib valgus sirgjooneliselt) ning on väga väikesed (seetõttu ei haju nad kiirte lõikumisel). Osakeste kiirus on kõige väiksem vaakumis ning kasvab ainetes võrdeliselt optilise tihedusega. Maxwelli elektromagnetvõnkumised Langemisnurk on nurk langenud kiire ja pinna normaali vahel olev nurk. Peegeldumisnurk on nurk peegeldunud kiire ja pinna normaali e. ristsirge vahel olev nurk. Murdumisnurk on nurk murdunud kiire ja pinna normaali vahel olev nurk. Valguse peegeldumine: Murdumisseadus. on murdumisnurk on langemisnurk, peegeldumisnurk , peegeldavale pinnale tõmmatud normaal (ristsirge). Peapunkti ja fookuse vaheline kaugus on fookusekaugus. Kujutise konstrueerimine õhukeses läätses:...

Füüsika
140 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Füüsika riigieksami konspekt

MÕÕTÜHIKUD SI ­ System International, 7 põhisuurust ja põhiühikut: 1. pikkus 1 m (mehaanika) 2. mass 1 kg (mehaanika) 3. aeg 1s (mehaanika) 4. ainehulk 1 mol (molekulaarfüüsika) 5. temperatuur 1 K (kelvini kraad, soojusõpetus) 6. elektrivoolu tugevus 1 A (elekter) 7. valgusallika valgustugevus 1 cd (optika) Täiendavad ühikud on 1 rad (radiaan) ­ nurgaühik ­ ja 1 sr (steradiaan) ­ ruuminurga ühik. m m Tuletatud ühikud on kõik ülejäänud, mis on avaldatavad põhiühikute kaudu, näiteks 1 ,1 2 , s s kg m 1 N 2 , 1 J ( N m) . s Mitte SI ühikud on ajaühikud 1 min, 1 h, nurgaühik nurgakraad, töö- või energiaühik 1 kWh, rõhuühik 1 mmHg. Ühikute eesliited: piko- (p) 10-12...

Füüsika
45 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Kujutav Geomeetria - Kõik kordamisküsimused vastustega

Tasandi esilangusjoon on tasandi frontaali ristsirge sellel tasandil, tunnuseks: eestvaade on risti selle tasandi iga frontaali eestvaatega, ühtlasi tasandi esijäljega. 29. Tasandi normaal on sirge, mis on risti iga sirgega sellel tasandil, sh ka tasandi frontaalide ja horisontaalidega, tunnuseks: tasandi normaali pealtvaade on risti selle tasandi horisontaali pealtvaatega, ühtlasi põhijäljega, eestvaade aga on risti tasandi frontaali eestvaatega, ühtlasi esijäljega. 30. Nurk kahe tasandi vahel võrdub nurgaga nende tasandite normaalide vahel. 31. Nurk sirge ja tasandi vahel leitakse selle sirge ja antud tasandi normaali vahelise nurga kaudu, sest viimane täiendab täisnurgani otsitavat sirge ja tasandi vahelist nurka =90°-. 32. Nimetage põhilised lisaprojektsioonide saamise võtted....

Insenerigraafika
149 allalaadimist
thumbnail
31
rtf

Põhivara aines Füüsikaline maailmapilt

Indiviidi põhiproblee- miks on tunnetada oma suhet maailmaga ­ omada adekvaatset infot maailma kohta ehk maailma- pilti. Selle info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet Universum. Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus. Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet ­ (Jumala poolt) loodu. Inimene koosneb ümbritseva reaalsuse (mateeria) objektidest (aine ja välja osakestest) ning infost nende objektide paigutuse ning vastastikmõju viiside kohta. Selle info põhiliike nimetatakse religioossetes tekstides hingeks ja vaimuks. Vaatleja on inimene, kes kogub ja töötleb infot maailma kohta. Vaatleja tunnusteks on tahe (valikuvabaduse o...

Füüsika
35 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Spektraalanalüüs ja dispersioon

· Temperatuuri temperatuuri ja õhurõhu õhurõhu muutused muutused, elektroonikakomponentide termiline müra jne DISPERSIOON (OPTIKA) Dispersiooniks nimetatakse valguse murdumisnäitaja sõltuvust sagedusest (lainepikkusest). Seda põhjustab valguse elektromagnetlainete vastastikmõju aines esinevate dipoolidega. Nähtava valguse diapasoonis võib seda kirjeldada nõnda, et normaali suhtes nurga all ainele langenud valguse punasele värvusele vastava sagedusega valguskiir murdub kõige vähem ja violetsele värvusele vastava sagedusega kiir murdub rohkem ehk pikema lainepikkusega valguskiir murdub vähem kui lühema lainepikkusega valguskiir. Valguse dispersioon ­ nim. aine abs. murdumisnäitaja sõltuvust valguse lainepikkusest (või sagedusest). · Valge valguse läbiminekul läbi kolmnurkse klaasprisma lahutub valge valgus koostisosadeks ja tekib spekter....

Optika
22 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Kosmoloogiaga seonduvad küsimused ja vastused.

17. Millisteks komponentideks jagatakse Maa liikumine? Maa liikumine jagatakse kolmeks põhiliseks komponendiks: tiirlemine ümber Päikese peaaegu ringikujulisel orbiidil perioodiga umbes 1 a; pöörlemine ümber oma telje(telg on tiirlemistasandiga 66 kraadise nurga all) perioodiga umbes 1 ööpäev; telje pretsessioon orbiidi tasandi normaali ümber perioodiga 25725 aastat. 20. Mis põhjustab planeetide näiva silmusekujulise liikumise tähtede suhtes? Planeetide näiv silmusekujuline liikumine seletub nende vaatlemisega liikuvalt Maalt. Kui oma orbiidil liikuv Maa möödub temast kaugemal liikuvast välisplaneedist, paistab see tähtede suhtes liikuvat vastassuunas tegelikule liikumisele. 21. Kirjeldage kuu- ja päikesevarjutust. Päikesevarjutus leiab aset siis, kui Kuu on Maa ja Päikese vahel, varjates päikesevalguse....

Planeetide geoloogia
45 allalaadimist
thumbnail
51
pdf

Matemaatilise analüüsi konspekt

Siis mistahes väärtuse jaoks, mis asub funktsiooni vähim ja suurima väärtuse vahel m k M leidub vähemalt üks selline punkt x3 [a, b] , et f(x3)=k Järeldus: Kui funktsioon on pidev lõigul [a, b] ja f(x1)>0 ja f(x2)<0, x1 , x 2 [a, b] . Siis leidub niisugune x3 ]x1 , x 2 [ , et f ( x 3 ) = 0 © 2001 - Ivari Horm ([email protected]), Toomas Sarv 9 Funktsiooni tuletis ja selle geomeetriline tähendus. Puutuja ja normaali võrrand. Olgu antud funktsioon y = f (x) Anname argumendile x muudu x Siis funktsioon saab vastava muudu y = f ( x + x ) - f (x) Definitsioon 1 Funktsiooni y = f ( x) tuletiseks nimetatakse piirväärtust y f ( x + x) - f ( x) y ' = lim = lim x 0 x x 0 x y Kui me võtame piirväärtuse paremalt, siis saame ka tuletise paremalt lim...

Matemaatiline analüüs
11 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun