Tulekindel mrt on toatemeratuutil tarduv erimrt tulekindlate telliste mrimiseks- Tulekindel valumass on tavaliselt krgeimaid temperatuuri ja suuri temperatuuri muutusi taluv toatemeratuuril tarduv erimass. henduslr on kttekolde osa kus kolde ruum liitub suitsu-vi viimalriga. Viimalr on eraldi asetsev korstna juurde mitte kuuluv suitsulri osa kttekolde ja korstna vahel. Kttekolde vi selle osa klass on klass mis mratakse kttekolde vlispinna temeratuuri jrgi mis saavutatakse kolde normaal kttmisel. Kildumis tegur on arv suurus mis iseloomustab materjalide krgetele ja kiiresti muutuvatele temperatuuridele vastupanu vimet
Suurvesi ja madalvee periood erineb maakera eri piirkondades. 13.millistel põhjustel tekivad jõgede üleujutused? Lühiajaline järsk ja juhuslik veetaseme tõus on seotud tulvaga.- 14.kuidas saab kaitsta jõgede üleujutuse eest. Tuleb tamm ehitada, või veehoidla., 15.mida tuleb silmas pidada veehoidlate rajamisel? Ei tohi kahjustada hooneid veekaldal vee paisutamisega. Vesi ei tohi tõusta paisu harjast kõrgemale. Veehoidla reguleerimiseks tuleb kindlaks määrata normaal veetase ning madalaim ja kõrgemim. 16.kuidas voolav vesi mõjutab reljeefi? Voolav vesi kulutab, transpordib setteid ja kuhjab setteid. 17.millistest teguritest sõltub delta suurus ja kuju? Jõe vooluhulgast, kantud setete hulgast, suudmeveekogu põhjast ja lainetusest. Hoovustest, tõusudest ja mõõnadest. 18.kuidas kujunevad termaalveed? Kujuneb, kui põhjavesi jõuab sügavale või on tegemist vulkaanilise piirkonnaga. 19.miks kujuneb alandulehter?
Ehitussegud Üldist · Sideaine ja vee segu nimetatakse sideainetaignaks, ka -pastaks. · Sideaine, täitematerjali ning vee segu nimetatakse mördiks. · Sideaine ja vee taigna kivistamisel saadakse sideainekivi (näit tsementkivi, kipskivi). Betoonisegud · Betoon on põletamata tehiskivi, mis saadakse sideaine, täitematerjali ja vee segu kivinemisel · Koostisosad segu nim. betooniseguks. Betoone liigitatakse tiheduse järgi: · Rakse üle 2600 kg/ruutmeetri kohta · Normaalne e. harilik, ka tavabetoon 2100...2600 kg/ruutmeetri kohta · kerge 800-2100 kg/ruutmeetri kohta Betoonik klassid · Survetugevuse järgi jaotatakse betoonid klassidesse · Betooni klassi aluseks on proovikehade 15x15x15cm 95% -lise tõenäosusega garanteeritud tugevus peale 28-päevast kivinemist 20C ja 95...100% niiskuse juur...
t alghetkel t=0, saab määrata kiiruse v suvaliselt ajahetkel t. v = v 0 + adt . Juhul kui a=const, 0 kehtib seos v=v0+at. Kiirendus kõverjoonelisel liikumisel Kõverjoonelisel liikumisel jaguneb kiirendus kaheks komponendiks- normaal- ja tangentsiaalkiirenduseks. Normaal kiirendus avaldub kujul an=v2/R, kus v on punkti kiirus ja R ringjoone raadius, normaalkiirendus isel kiiruse suuna muutust. Tangentsiaalkiirendus avaldub kujul at= dv/dt. Kui antud suhe on negatiivne, siis on kiirendus vastassuunaline, kui posit. siis samasuunaline. Tangentsiaalkiirendus iseloomustab kiiruse suuruse muutumist. Kui kiiruse suund ei muutu, toimub liikumine mööda sirgjoonelist trajektoori, R=0. Järelikult a=at. Üldjuhul on kogukiirenduse moodul a = a n2 + at2
ühikus muutumatu. Pooljuhte, kus on ülekaalus elektronjuhtivus nim. n-pooljuhtideks. Kus ülekaalus aukjuhtivus p-pooljuhid. Lisanditega saab juhtivust muuta: Doonorlisandid- muudavad valdavaks elktronjuhtivuse, Aktseptorlisand muudav valdavaks aukjuhtivuse. 4. Optika põhiseadused: 1)valgus levib homogeenses keskkonnas sirgjooneliselt 2) valguskiirte levimisel nende lõikumisel nad ei mõjuta teineteist 3)Peegeldunud kiir, langev kiir ja selle langemispunktist keskondade vahele tõmmatud normaal asuvad ühes tasandis ning peegeldumisnurk on võrdne ja vastasmärgiline langemisnurg. 4)Murdunud kiir, langev kiir ja selle langemispunktist keskondade vahele tõmmatud normaal asuvad samas tasandis ning langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on Const. 5)Kui korduvalt peegeldunud ja murdunud kiirele lasta vastasuunas langeda teine kiir, siis see läbib sama tee, mis esimenegi, aga vastassuunas. 5. Valgus on üks elektromagnetilise kiirguse eriliike
valemis kohal a siis me saame Selle valemiga saab leida valemi f(x)f(a)+f'(a)(x-a) vea. N. Hindan viga nt. Seoses . . Jääkliikme absoluutväärtus: . Kuna 11+0,06*2 (0<<1) siis ma saan ahela . Tulemuseks saan N. f(x)=ex (f(x))n=ex f(k)(0)=1 (f(x))n+1=ex (f(x))n+1=ex (0<<1) Lause: ex jaoks n-järku Maclaurini valem on selline: Kuidas leida jääkliiget erinevate x-de ja n-de korral See valem võimaldab meil ex väärtust välja arvutada võimalikult täpselt! 1. 21. Joone puutuja ja normaal Olgu f-n y=f(x) diferentseeruv punktis x ja |x|<. Kui (x, y) on f-ni y=f(x) graafiku punkte (a, f(x)) ja (a+x,f(a+x)) läbiva lõikaja suvaline punkt, siis lõikaja võrrand on Puutuja f-ni y=f(x) graafikule punktis (a, f(x)) on lõikaja piirseid piisprotsessis x0. Minnes piirile, saame puutuja võrrandiks: Et juhul kui 0<|f '(a)|<+ on joone puutuja tõusunurga tangensi ja normaali tõusunurga tangensi korrutis -1, siis normaali tõusunurga tangensiks on -1/f'(a) ja funktsiooni y=f(x)
Televisiooni-, video- ja helitehnika I kordamisküsimused eksamiks 1. Heli: a. Mis on heli füüsikalised omadused? Sagedus(20-20000Hz umbes), õhurõhu muutumine õhus ehk helirõhk(muutumisel muutub heli), levimiskiirus(Õhus – 343m/s;Vees – 1482 m/s;Terases – 5960 m/s) b. Mis sagedustel helisid inimesed kuulevad? 20-20000 Hz c. Mis on heli puhul madalad, keskmised ja kõrged sagedused? 20-200 Hz madalad, 200-4000 Hz keskmised, 4000-20000 Hz kõrged d. Kuidas nimetatakse inimesele mitte kuuldavaid helisid ja kus/milleks neid helisid kasutatakse? Infraheli on alla 20 Hz, ultraheli on üle 20000 Hz;Infraheli – seismoloogia;Ultraheli – ultraheli uuringutes(meditsiin) 2. Heli levimine: a. Kuidas heli levib? Heli levib lainetena, helina tajub inimene õhurõhu muutumist b. Mis kiirusel heli levib? Mis mõjutab heli levimise kiirust? Õhus – 343m/s;Vees – 1482 m/s;Terases – 5960 m/s;Heli levimise kiirust mõjutab keskkon...
Tasandi põhilangusjoon on tasandi horisontaali ristsirge sellel tasandil, tasandi põhilangusjoone pealtvaade on risti iga selle tasandi horisontaali pealtvaatega, ühtlasi risti tasandi põhijälgjoonega (Tasandi esilangusjoon on tasandi frontaali ristsirge sellel tasandil, tasandi esilangusjoone eestvaade on risti iga selle tasandi frontaali eestvaatega, ühtlasi risti tasandi esijälgjoonega). 29. Mis on tasandi normaal ja mis on tema tunnus kaksvaate alusel? Tasandi normaal on sirge, mis on risti iga sirgega sellel tasandil. Tasandi normaali pealtvaade on risti selle tasandi horisontaali pealtvaatega ja põhijälgjoonega, eestvaade on aga risti selle tasandi frontaali eestvaate ja esijälgjoonega. 30. Millise nurgaga mõõdetakse kahe tasandi vahelist nurka? Nurk kahe tasandi vahel võrdub nurgaga nende tasandite normaalide vahel. 31. Millise nurgaga mõõdetakse nurka sirge ja tasandi vahel?
2) Projekteeruvad põhiekraanile tõelises pikkuses 3) Esijälg on, põhijälg puudub 28. Mis on tasandi põhilangusjoon (esilangusjoon) ja mis on tema tunnus kaksvaate alusel? 1) Põhilangusjoon on tasandi horisontaali ristsirge sellel tasandil. On risti tasandi horisontaalidega (ka põhijäljega). 2) Tasandi esilangusjoone eestvaade on risti selle tasandi iga frontaali eestvaatega, ühtlasi risti tasandi esijäljega 29. Mis on tasandi normaal ja mis on tema tunnus kaksvaate alusel? Tunnus: Tasapinna normaal on risti iga sirgega vastaval tasandil. 30. Millise nurgaga mõõdetakse kahe tasandi vahelist nurka? Tasandite normaalide vahelise nurgaga (sest normaalid on risti kõigi tasandi sirgetega). 31. Millise nurgaga mõõdetakse nurka sirge ja tasandi vahel? Sirge ja tema ristprojektsiooni vahelise nurgaga sellel tasapinnal. 32. Nimetage põhilised lisaprojektsioonide saamise võtted.
Sideaine ja vesi on aktiivsed koostisosad. Nad tekitavad tehiskivi, mis liidab täitematerjalide terad kokku. Täitematerjalidena kasutatakse lihtsaid ja suhteliselt odavaid materjale (liiv, killustik, kruus jne) ja nad moodustavad kogu betooni mahust 80…90% Betooni liigitatakse: • Survetugevus • Tihedus • Keskkonnaklass • Kloriidisisaldus • Konsistents • Viskoossus • Läbivus • Kihistumine 2. Tiheduse järgi liigitatakse betoone: Raskebetoon Normaal ehk tavabetoon Kerge 1. Tugevuse järgi jagatakse betoonid tugevusklassidesse Tugevusklass näitab betooni survetugevust N/mm² peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. EVS-EN 206 järgi tähistatakse normaal- ja raskebetooni survetugevusklassid C8/10…C100/115 - Väiksem arv näitab silindrilise ja suurem kuubikujulise proovikeha normsurvetugevust. Kõrgtugev betoon - betoon, mille survetugevuse klass on normaal- ja raskebetooni puhul kõrgem kui C50/60 ja
moodustavadki ventilatsioonisüsteemi. 5 Joonisel 2 paremal võime näha sissepuhkeventilaatoriga koos toimivaid süsteeme, kuhu sissepuhkeventilaatori ajam saab ja annab juhtimiseks vajalikke signaale. Sagedusmuundurile läheb signaal ventilaatori hetke seisust, mille abil samal ajal juhitakse tema kiirust. Välisõhu klapi ajamile läheb signaal normaal ja avariiseisust seisusest. VAK juhtimissignaalide osa, MMO kaabliga VAK osa on otseses ühenduses teiste ajamite juhtimisega, NOMAK kaabliga osa on ühenduses alakeskus ehk kontrolleriga mis juhib kogu ventilatsioonisüsteemi. Skeemi vasakul poolel on näidatud sissepuhke ventilaatori 306SP juhtimisahel koos juhtimiskilbi SC 08-ga. Ventilaatori ajam on 3 faasiline ja reveseeritav, võimsusega 2,2kW. Selle ajami põhiline ülesanne on puhuda õhku pidevalt sisse. Perioodiliselt toimub ajami
Betoonisegud Betoon on põlemata tehiskivi, mis saadakse sideaine, täitematerjali ja vee segu kivinemisel. Koostisosade sega nim. Betooniseguks. Liigitatakse: raske, normaalne, kerge Klassid:survetugevuse järgi jaotatakse betoonid klassidesse normaalse betooni koostisosad on: sideaine(tavaliselt tsement),peen täitematerjal , jämetäitematerjal, vesi, lisandid Lisandid: tardumise ja kivinemise kiirendajad või aeglustajad veevajadust vähendavaid ja töödeldavust parandavaid plastifikaatoreid ja superplastifikaatoreid Külmakindlust parandavaid õhku sisseviivaid lisandeid Külmumist takistavad lisandid, mida kasutatakse värske betooni külmumise vältimise eesmärgil külmade ilmade korral. Täitematerjale on betoonis u 70% Täitematerjalid moodustavad skeleti, mille ümber kujuneb tsemendist-veest sideainekivi LIIV: liiva iseloomustavatest näitajatest tuleks esmalt mainida tema terastiku ehk granulomeetrilist koostist, mis võimaldab saada maksimaalse...
I rida 1. mis määrab elemendi individiaalsuse? V: keemilises mõttes tähistab keemilise elemendi mõiste elemendi individuaalsust, kuid füüsikalises tähenduses määrab elemendile iseloomulikud omadused tema tuumas leiduvate prootonite arv. Ühe elemendi isotoope eristatakse tuumas leiduvate neutronite arvu järgi. 2. 22,4 ja 22,7 mol/l mis määrab nende vahe? V: Gaasi ruumalakonstandid normaal- ja standardtingimustel, nende vahe määrab erinevus rõhus: 22,4 puhul on rõhuks võetud 101,3 kPa, 22,7 puhul aga 100kPa 3. mis on kompleksühendi ebapüsivuskonstant, koordinatsiooni sisesfäär v:Tsentraalaatom ehk kompleksimoodustaja seab endaga talle iseloomuliku arvu ligande, mis moodustavad koordinatsioonisfääri. Neutraalne sisesfäär dissotsieerub (laguneb) lahuses vähesel määral. Koordinatsiooni sisesfäär kirjutatakse valemis nurksulgudesse. See võib olla kas elektroneutraalne või omada positiivset või negatiivset laengut (kompleksanioon või -katioo...
lahutuspiiril. Valguslaine murdub tingimusel, et keskkonnad on erineva optilise tihedusega ja valgus saab minna esimesest keskkonnast teise Mida iseloomustab keskkonna absoluutne murdumisnäitaja? Absoluutsne murdumisnäitaja on aine murdumisnäitaja vaakumi suhtes, st kui valgus tuleb vaakumist (ligikaudu ka õhust) mingisse keskkonda Sõnasta valguse murdumisseadus? Langev kiir, murdunud kiir ning langemispunktist kahe keskkonna lahutuspinnale tõmmatud normaal asuvad ühes ja samas tasapinnas. St valguskiir murdub kas oma normaali poole või eemale kuid mitte kiire ja normaali tasandist väljapoole. Mida iseloomustab keskkondade suhteline murdumisnäitaja? Mitu korda muutub valguse kiirus üleminekul ühest keskkonnast teise Mida nimetatakse läätsedeks? Kõverpindadega piiratud läbipaistev keha Mis on kumerläätsede väline põhitunnus? Keskelt paksem, koondab valgust Mis on nõgusläätsed väline põhitunnus? Keskelt õhem kui servast, hajutab
Talu ostja oli omanikule võõras ning varasema kogemuse oli saanud Võhmuta mõisa pidajana. Uueks omanikuks sai 47 aastane K.Tamberg ning elama hakkas seal oma 37 aastase naisega. Uue omaniku perre kuulusid veel kuue aastane poeg ja 15 aastane tütar. Karlil tuli talu eest maksta 3680 krooni. Lepatänava suuruseks oli kokku 20, 41 ha. Põllu ja aiamaad 4,22 ha, heinamaad 9,27, karjamaad 5,50 ha, ehitus ja õuemaad 0,31 ha, teid 0,25 ha ning kraave ja vett 0,26 ha. Talu normaal rent aastas maa eest oli 340kr. Kuna arhivaalide infost jäi väheks, uurisin jälgimäe küla ja olukorra kohta raamatust "Jälgimäe-Pääsküla- Nõmme Ajaloolisi materjale". Samuti uurisin Jälgimäe küla juhtumisi. Von Glehnid Glehnide valitsemisaeg kestis Jälgimäel alates 1821. aastast ligi 100 aastat ehk neli inimpõlve. Kui ajas taagsi vaadata, siis maaelule iseloomulikku põllumajandus soont neil eriti polnu
F Välisjõud F Välisjõud Normaaliga risti sisejõud Normaalisihiline sisejõud Sisepinna normaal Sisepinna normaal (varda telg) (varda telg) Joonis 2.14 Priit Põdra, 2004 23 Tugevusanalüüsi alused 2. DETAILIDE TUGEVUS TÕMBEL JA SURVEL
pöörisvoolu. Voolu magnetväli ja väline magnetväli mõjutavad teineteist ja ketas hakkab pöörlema. · Magnetkaardid- kaardi sisenemisel indutseerib magnetriba induktsioonivoolu. · Turvaväravad- Pärnu Ühisgümnaasium Rein Karjane © 2008.a. Harjutusülesanded kt. nr. 7. G2 klass Elektromagnetiline induktsioon 1. Magnetvälja magnetiline induktsioon on 0,1 T ja selles paikneb raam mõõtmetega 4 cm * 5 cm. Milline on raami läbiv magnetvoog, kui raami normaal moodustab B vektoriga nurga 45 kraadi? 0,14mWb 2. Magnetväljas on jõujoontega risti raam, mille pindala on 6 cm2 ja seda raami läbib magnetvoog 2,1 * 10-4 Wb. Milline on magnetiline induktsioon? 0,35 T 3. Magnetvoog läbi pooli, millel on 400 keerdu, muutus 0,02 Wb võrra 2 sekundi jooksul. Kui suur indutsiooni elektromotoorjõud tekkis raamis? 4V 4. Poolil on 100 keerdu. Magnetvoog läbi selle muutub 0.032 Wb võrra ja tekitab emj 10 V. Millise aja jooksul magnetvoog peab muutuma? 0,32 s 5
kolmanda kuuni ning sellest hetkest hakatakse teda kutsuma looteks. Loote areng lõppeb üheksandal kuul, selleks ajaks on tal kõik välja arenenu ning eristatav on tema sugu. 3. Enneaegselt sündinud laps ei ole täielikult väljaarenenud ning on tavalisest lapsest väiksem.Erihoole all võivad enneaegselt sündinud lapsed ellu jääda. Õigeaegselt sündinud laps on täielikult välja arenenud ning normaal suuruses. 4. Viimastel arengukuudel muutub loote nahk siledaks ja roosaks.Karvkate nahalt hakkab kaduma.nahk kattub lootevõiga.Lootel pole enam ruumi ümberpöörata.Viimastel nädalatel enne sündi on loote kasv eriti kiire. 5. Sünnitus algab emakalihaste rütmiliste kokkutõmmetega ja lõppeb platsenta väljumisega.
14,25 17,4 18,8 29 0,20 0,71 19,95 20,2 21,6 30 0,20 0,91 17,4 23 24,4 11 0,07 0,99 19,35 25,8 27,2 2 0,01 1,00 19 147 1,00 11,65 16,9 9,2 12,15 21,85 13,45 normaaljaoutus 15,25 eelduseks on normaal jaotus 16,4 X~N(22,62;4,83) 14,5 µ= 15,79 16,1 = 4,38 10,95 väiksemad kui 9 cm 0,06 17,65 suuremad kui 11 cm 0,86 19,05 mediaan (0,5-kvantiil) 15,79 13,35 0,4-kvantiil 14,68 10,9 alumine detsiil (0,1-kvantiil) 10,17
1. Taustkeha. Taustsüsteem. Taustkeha keha, mille suhtes liikumist vaadeldakse. Taustsüsteem kella ja koordinaadistikuga varustatud taustkeha. 2. Punktmass (näited). Punktmass keha, mille mõõtmed võib vaadeldavates tingimustes arvestamata jätta ( linna vahel liikuv auto, mille mõõtmed on kaduvväikesed linnadevahelise kaugusega; ümber Päikese tiirlev planeet, mille mõõtmed on kaduvväikesed tema orbiidi mõõtmetega). 3. Mehaanika põhiülesanne. Mehaanika põhiülesanne määrata liikuva keha asukoht mistahes ajahetkel. Keha asukoht mistahes ajahetkel. Keha asukohta kirjeldatakse tema koordinaatide abil. 4. Kiiruse definitsioonvalem vektorkujul (1.3) ja projektsioonides (1.3a). 5. Kiirenduse definitsioonvalem üldkujul (1.4) ja projektsioonides (1.4a). 6. Liikumisvõrrandid projektsioonides tuletiste kujul (1.6) ja integraalide kujul (1.6a), (1.6b). 7. Ühtlaselt muutuva liikumise definitsioon. Tema võrrandid veltorkujul (1.7) ja (1...
t. y 1 z = s t + z z 1 Sirge parameetrilised vôrrandid: 22. Sirgete paralleelsuse ja ristseisu tunnused. Kahe sirge vastastikused asendid. Sirgete paralleelsuse tunnused: 1) Sihivektorid on kollineaarsed (+ kontrollin et ei ühti). Sirgete ristseisu tunnused: 1) Sihivektorid on risti. 23. Tasandi normaal. Tasandi võrrand ruumis. Kahe tasandi vastastikused asendid. Tasandi normaal iga vektor, mis on risti tasandi mistahes vektoriga (n = (nx=A; ny=B;nz =C) Tasandi vôrrand ruumis: 1) Ax + By + Cz + D = 0. 2) Viimase saamislugu: (M0X)*n = 0 nx(x-x0) + ny(y-y0) + nz(z-z0) = 0. 24. Sirge ja tasandi vastastikused asendid ruumis. Sirge ja tasandi vastastikused asendid ruumis: 1) Paralleelsed: sihivektor risti tasandi normaaliga ja ei ole ühiseid punkte
x =a x 0 x Seega f x (a, b ) on joone x punktis A võetud puutuja tõus tasandil y = b . 3 Kordamine eksamiks aines matemaatiline analüüs II (2004/2005 õa kevad) 6. Pinna z = f (x, y ) puutujatasand ja normaal Def. Pinna z = f ( x, y ) puutujaks punktis A = (a, b, f (a, b )) nimetatakse sellel pinnal asuva ja punkti A läbiva joone puutujat. Väide. Kui punktis A = (a, b ) leiduvad pidevad osatuletised f x ja f y , siis pinna z = f ( x, y ) puutujad punktis A = (a, b, f (a, b )) asuvad kõik samal tasandil. Seda tasandit nimetatakse pinna z = f ( x, y ) puutujatasandiks punktis A . Puutujatasandi võrrand: Pinna z = f ( x, y ) puutujatasandi võrrand punktis
28. Mis on tasandi põhilangusjoon (esilangusjoon) ja mis on tema tunnus kaksvaate alusel? Tasandi põhilangusjoon on tasandi horisontaali ristsirge sellel tasandil, tunnuseks: pealtvaade on risti selle tasandi iga horisontaali pealtvaatega, ühtlasi tasandi põhijäljega. Tasandi esilangusjoon on tasandi frontaali ristsirge sellel tasandil, tunnuseks: eestvaade on risti selle tasandi iga frontaali eestvaatega, ühtlasi tasandi esijäljega. 29. Tasandi normaal on sirge, mis on risti iga sirgega sellel tasandil, sh ka tasandi frontaalide ja horisontaalidega, tunnuseks: tasandi normaali pealtvaade on risti selle tasandi horisontaali pealtvaatega, ühtlasi põhijäljega, eestvaade aga on risti tasandi frontaali eestvaatega, ühtlasi esijäljega. 30. Nurk kahe tasandi vahel võrdub nurgaga nende tasandite normaalide vahel. 31. Nurk sirge ja tasandi vahel leitakse selle sirge ja antud tasandi normaali vahelise nurga kaudu,
gruppi.:homogeenseteks (nikroomid ja inkonellid) ja vanandavateks (nimonikid).Ülaltoodud sulamid (inkonell.hastelloi ja nimonik), mis on ettenähtud tööks kõrgetel temperatuuridel, on tuntud ka supersulamitena. Titaan ja titaanisulamid Titaan on looduses üks levinumaid elemente. Titaanil on suhteliselt väike tihedus (1,7 korda väiksem kui raual) ja madal elastsusmoodul (2 korda väiksem kui raual ja niklil), mis soodustab titaani roomavust nii normaal kui kõrgetel temperatuuridel. Titaanist tehtud detailide korral peab suurendama ristlõiget ja massi, et saada vajalikku jäikust. Titaani tugevus ja kõvadus sõltub suurel määral tema puhtusest. Kõik lisandid, eriti lahustunud gaasid ja süsinik, suurendavad oluliselt tugevust ja kõvadust. Metalsetest lisanditest avaldavad titaansulamite tugevusele olulist mõju tina, alumiinium ja vanaadium, mistõttu neid kasutatakse legeerivate elementidena titaanisulameis.
xxx TRANSPORDIEHITUSE PÕHIALUSED REFERAAT Õppeaines: INFORMAATIKA Ehitusteaduskond Õpperühm:KTEI11 Juhendaja: Heiki Jokk Tallinna Tehnikakõrgkool 15.12.2012 Tallinn 2011 SISUKORD 1. Transpordist üldiselt.........................................................................................................................2 1.1.Mõiste ........................................................................................................................................2 1.2 Kaubaveomahu faktorid:............................................................................................................ 3 2. Transpordi liigid...............................................................................................................................4 2.1 Raudtee............
Tõmbeteim) ja GOST 1497-84 määratakse staatilise tõmbeteimiga (tõmbekatsega) materjali järgmised tugevus- Rm (b ) ja plastsusnäitajad tugevusomadused: Tõmbekatse tehakse tõmbemasinal, mis võivad olla mehaanilised või hüdraulilised. Mehaanilised masinad arendavad jõudu F=2500 N...50.104N, hüdraulilised masinad veelgi enam. Metallide katsetamisel kasutatakse põhiliselt silindrilist proovikeha, lehtmaterjalide ja pastidede katsetamisel ka lameproovikeha. Silindrilise normaal proovikeha mõõdud on pikkus l 0 = 200 mm ja läbimõõt d 0 = 20mm. Proovikeha kinnitatakse tõmbemasinasse. Suurendades masina abil pidevalt proovikehale mõjuvat tõmbejõudu F, proovikeha pikeneb ja lõpuks kätkeb. Katse kestel on proovikehal märgata mitmesuguseid muutusi. Sõltuvust tõmbejõu ja proovikeha pikenemise vahel iseloomustavad tõmbediagrammid. Voolamist registreeritakse tõmbemasina dünamomeetril (osuti seisatab hetkeks). Peale selle näeme, et proovikeha keskosa tuhmub
1 f A A l 1 B B g Joon. 21a Joon. 21b 3.2.4. Tasandi normaal 11 Tasandi normaal on risti selle tasandiga, kui ta on risti selle tasandi kahe lõikava sirgega. Lõikuvateks sirgeteks võetakse tavaliselt tasandi horisontaal ja frontaal. h ; p ; f; e, n n n A A A (joon.22). D n
h''||x ja h'||p. Tasandi frontaaliks nim sirget, mis asetseb sellel tasandil ja on parall esiekraaniga, tunnus: f'||x ja f''||e. 28. Mis on tasandi põhilangusjoon (esilangusjoon) ja mis on tema tunnus kaksvaate alusel? Tasandi põhilangusjoon on tasandi horisontaali ristsirge sellel tasandil, tunnus: l 'h' ja l' p. Tasandi esilangusjoon on tasandi frontaali ristsirge sellel tasandil, tunnus: g''f'' ja g'' e. 29. Tasandi normaal on sirge, mis on risti iga sirgega sellel tasandil, sh ka tasandi nivoojoontega f ja h, tunnus: n'h' ühtlasi n'p' ja n''f'' ühtlasi n'' e. 30. Nurk kahe tasandi vahel võrdub nurgaga nende tasandite normaalide vahel. 31. Nurk sirge ja tasandi vahel leitakse selle sirge ja antud tasandi normaali vahelise nurga kaudu, sest viimane täiendab täisnurgani otsitavat sirge ja tasandi vahelist nurka =90°-. 32. Nimetage põhilised lisaprojektsioonide saamise võtted. 1
Test Loeng 1. Arvutüübid: · Naturaalarv positiivsed arvud (0 kaasa arvatud) ilma komakohata nt. 1,2,3,4, ... ,29 jne · Täisarv arvud ilma komakohtadeta, ka negatiivsed nt. 1, 2, 3, 45 jne · Ratsionaalarv on liht- ja liitmurrud.. väljendavad täisarvude arvude suhet üksteisesse · Reaalarv kõik ratsionaal- ja irratsionaalarvud. · Kompleksarv - arv, mis sisaldab reaalosa (tavaline reaalarv) ja imaginaarosa (reaalarv korrutatud i = ruutjuur(-1) ) Püsikoma- ja ujukoma-arv, nende võrdlemine. Püsikomaarv arvud nt. 0.000004, 0.0000213 Ujukoma arv- kui püsikomaarv on liiga pikk st. liiga palju nulle pärast koma, siis tuuakse sobiv 10 aste sulgudest välja. Nt 4*10-4 4,56*10-23 Loeng 2. Suurused: · Pikkus parameeter ruumi ulatuse mõõtmiseks, 1 m · Aeg parameeter ajavahemike mõõtmiseks, 1 s · Kiirus näitab, mitu ruumiühikut liigub keha ühes aja...
Hz Impulssmoment M= 1000 Nm = 2s 2. = (-2+3) = 6t =6*2=12 Aeg t= 20s Lahendus: =0 + t ; tuletis v`st (kiirendusest) =0 (sest peatub)! ; 0=2f ; = - 3. Leian normaal kiirenduse = = = (-)M=I(-) (-) märgid, kuna 25(m/) negatiivne kiirendus. Pöördliikumise norm.kiirendus dünaamika ja põhivõrrandist 4. Leian kiirenduse
vektorite ning vahelise nurga cos korrutisega. = Bscos. Elektromagnetiliseks induktsiooniks nim nähtust, kus suletud juhtivas kontuuris tekib induktsioonvool magnetvoo muutumise kontuuri asukohas. JOONIS8. Elektromagneetilise induktsiooni nähtuse avastas 1831.a Faraday. Magneti põhjapooluse lähendamisel tekib juhtme keerus vool, mille magnetväli on vastassuunaline B vektoriga. Joonisel seega üles, see on ka kontuuri normaal suund. Vastavalt kruvi reeglile saame voolu suuna. Kruvi liikumisesuund ühtib normaali suunaga, kruvi pea pöörlemisesuund näitab voolu suunda. Lenzi reedel. Induktsioonivool on suunatud nii, et tema magnetväli takistab induktsioonvoolu esile kutsuva magnetvälja muutumist. Katsed näitavad, et induktsioonvoolu tugevus on võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega. Vastavalt oomi seadusele elektromotoorjõud on võrdeline voolutugevusega
ÜLDKEEMIA Kert Martma ISESEISEV KONTROLLTÖÖ Esitamise tähtaeg 31 oktoober 2013 I. Lahuse kontsentratsiooniga seotud ülesanded 1. 250 g vees on lahustatud 27 g soola ja 67 g suhkrut. Leida soola ja suhkru %-line sisaldus lahuses. 2. Mitu grammi soola on vaja lisada 34 g 45%-lisele soola lahusele, et saada 60%-ne lahus? 3. Segati 320 g 10%-list ja 80 g 20%-list lahust. Mitme protsendiline lahus saadi? 4. Mitu grammi soola on vaja lisada 200 cm3 veele, et saada 10%-line lahus? 5. Teil on vaja valmistada 120 g 35 %-st CuSO4 lahust. Laboris on olemas 25 %-ne CuSO4 lahus. Kui palju 90 %-st CuSO4 lahust tuleb sinna lisada, et valmistada vajalik lahus? II. Ülesanded kontsentratsiooni, aine koostise ja moolarvutuse kohta 1. Mitu % kulda sisaldab kaaliumditsüanoauraat(...
Alalisvoolu töö ja võimsus. *Energia muundumist mingiks teiseksenergia liigiks iseloomustab tehtud töö(A=UQ=UIt). Ajaühikus tehtud tööd nimetatakse võimsuseks(P=A/t). 15.Elektrivoolu soojuslik toime. *Juhise elektrivoolu toimel eralduvsoojushulk on võrdelinevoolutugevuse ruuduga, juhitakistuse ja ajaga(Q=A=I2Rt). 16.Elektrivool elektrolüütides. *Elektrivooluks läbi elektrolüüdi nemetatakse katioonide ja anioonide suunatud liikumist. 17.Elektrivool gaasides. *Elektrivool gaasides normaal tingimustel on positiivsete ioonidega. 18.Vooluga juht magnetväljas. *Kui sulgeda vooluring, siis magnetilise jõu mõjul tõmbub vooluga sirgjuhe magneti sisse. 18.Magneetiline induktsioon. *Magnetiliseks induktsiooniks nimetatakse suurust ,,b" mis iseloomustab magnetjõude antud punktis(B=FAMAX/Il). 19.Magnetvoog. *Magnetvälja jõujoonte arvu mis läbib nendega risti asetsevatpinda(S)nimetatakse magnetvooks. 20.Magnetvälja väljatugevus.
kinnitusmehhanism on manuaalseid kui ka ajamiga. 23.Tsentreid kasutatakse võllitüüpi detailide töötlemiseks tsentrite vahel või detailide toestamiseks. Terviktsentrid, pöörlevad sentrid ja kaasavedavad tsentrid. Tervikstenter-kasutatakse treipingis esimese tsentrina, valmistatakse tööriista või legeerterasest, kõvasulam tipuga, sabas morsekoonus. Pöörlevad tsentrid kasutatakse enamasti tagumiste tsentritena treipinkides, valmistatakse normaal ja kõrgendatud täpsusega, laagrite järgi eristatakse kerge seeria, keskmine seeria, raske seeria. Kaasavedavad tsentrid-paigaldatakse treipingi spindli koonusesse, kaasavedav hõõrdtsenter, kaasavedav seentsenter, kaasavedav ujuvtsenter. Erinevate morsekoonuste vahel kasutatakse üleminekuna vahekoonuseid. 24.Lünetid-kasutatakse täiendava toena pikkade, vähese jäikusega, võllide töötlemisel treipinkides ja liigitatakse liikuvateks ja mitteliikuvateks lünettideks.
Sissejuhatus Gaasilises olekus aine molekulid täidavad ühtlaselt kogu ruumi, molekulid on pidevas korrapäratus soojusliikumises. Molekulidevahelised kaugused on suured, mistõttu jõud nende vahel on väikesed ja jäetakse sageli arvestamata ideaalgaas. Erinevalt tahketest ainetest ja vedelikest sõltub gaaside maht oluliselt temperatuurist ning rõhust. Gaasiliste ainete mahtu väljendatakse tavaliselt kokkuleppelistel nn normaaltingimustel: temperatuur 273,15 K (0 °C) rõhk 101 325 Pa (1,0 atm; 760 mm Hg) Viimasel ajal soovitatakse kasutada gaaside mahu väljendamiseks ka nn standardtingimusi: temperatuur 273,15 K (0 °C) rõhk 100 000 Pa (0,987 atm; 750 mm Hg) Avogadro seadus. Kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugusel temperatuuril ja rõhul võrdse arvu molekule (või väärisgaaside korral aatomeid). Kui normaaltingimustel on 1,0 mooli gaasi maht ehk molaarruumala Vm = 22,...
Laboratoorne töö nr.1 Süsinikdioksiid molaarmassi määramine Töö ülesanne ja eesmärk Töö eesmärgiks on gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Eksperimentaalse töö käigus tuli leida süsinikdioksiidi molaarmass kolmel viisil: · Gaasi suhtelise tiheduse valemi abil. · Moolide arvu kaudu (V0CO n CO M CO). · Kasutades Clapeyroni võrrandit. Sissejuhatus: Õhumaht kolvis normaaltingimustel: Mass: Gaasi absoluutne tihedus: Gaasi suhteline tihedus: Suhteline tihedus õhu suhtes: Suhteline viga: Moolide arv, kui V0 on gaasimaht kas normaal- või standardtingimustel. Moolide arv: Clapeyroni võrrand: R universaalne gaasikonstant = 8,314 J/mol*K Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid: ...
Mineraalsed sideained 1) Mineraalsed ja orgaanilised sineained: Mineraalne- moodustub füüsikalis-keemiliste protsesside mõjul vedelast või taigna taolisest olekust kivitaoliseks. (Enamasti pulberkujulised) Orgaaniline- ei kivistu, seob ainult oma kleepuvusega (bituumen, liiv, vaik) 2) Õhksideaine ja vesisideaine, kasutuskeskkond Õhksideaine- kivistub ja säilitab tugevuse ainult õhus, kuivad kohad, ei talu vett (lubi, kips) Vesisideaine- kivistumiseks vaja vett, saab kasutada niiskuses (tsement, vesiklaas) 3) Õhklubja tootmine Toodetakse lähtematerjali põlemisel sahtahjudes 900- 1150c. Saadakse tükklubi, mis on poolfabrikaat. Tootmistehnoloogia oleneb lähtematerjalist. Tooraine 3 temp.tsooni- EELKUUMENDUS, PÕLETUS, JAHUTUS 4) Õhklubja kasutuskohad *Lubivärvid; krohvisegud; silikaatkivid; lisandina teise sideainete valmistamisel 5) Kivistumine madalatemperatuursetel ja kõrgtemperatuursetel kipsidel Madal...
millimeetril sadu või tuhandeid triipe. Difraktsioonivõret iseloomustab võrekonstant d: d=a+b, a- piludevaheline kaugus, b-pilu laius. Valguse tugevnemist võib märgata kõikides suundades, kus on täidetud tingimus: dsin=k (k=0, +-1, +-2...)Öeldakse, et neis suundades on jälgitavad k-ndat järku difraktsioonimaksimumid. (j10). Valguse peegeldumine ja murdumine. (j11) Peegeldumisseadused. I Langev kiir, peegeldunud kiir ja langemispunktist kahe keskkonna lahutuspinnale tõmmatud normaal asuvad ühes tasapinnas. II Peegeldumisnurk võrdub langemisnurgaga Murdumisseadused. I Langev kiir, murdunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal on ühes tasandis. II Langemis- ja murdumisnurga siinuste suhe on jääv suurus ja seda nim teise keskkonna murdumisnäitajaks esimese keskkonna suhtes. Sin/sin=n21=n2/n1=v1/v2=1/2 /nt:/ klaasi murdumisnäitaja õhu suhtes on 1-2. Absoluutne murdumisnäitaja on murdumisnäitaja vaakumi suhtes. N=c/v. Täielik peegeldus. Optiliselt
Tehniline mehaanika II – pinged varda punktis – ruum-, tasand- ja joonpingus Varda või mingi konstruktsiooni mõtteline läbi lõikamine tekitab kaks sisepinda, kus väljenduvad vaadeldava ja eraldatud konstruktsiooni osa sisejõud. Sisejõud näitavad ühe varda osa mõju teisele varda osale ning nende jõudude mõju tugevust nimetatakse pingeks, mida mõõdetakse paskalites. Käesolevas referaadis käsitlengi lähemalt pingeid, nende tüüpe ja komponente. Pinged jaotuvad kaheks ning see jaotumine sõltub pinge suunast. Esimene, kui pinge on sisepinna normaali sihiline nimetatakse seda normaalpingeks, mida tähistame σX (Sigma, indeks tähistab normaali sihti). Normaalpinge alla käivad pikke- ja paindepinge. Pikkepinge Valem 1 esineb siis, kui vardale mõjub ainult pikijõud. Pikkepinge on Pikkepinge positiivne, kui tegemist on tõmbepingega (mõjuvad jõud tahavad varrast pikendada) ja negatiivne, kui esineb survepinge (varrast surutaks...
KORVPALL Korvpallist Korvpall sai alguse 1891. aastal USA-s Springfieldis James Naismithi eestvedamisel. Esimese korvina kasutas ta puuviljakorvi, mille naelutas rõdu ääre külge maapinnast 10 jala kõrgusele. Esimene ametlik võistlus korvpallis peeti 1892. aastal, mille tulemuseks oli 1 : 0. Hiljem levis korvpall ka mujale ning 19. sajandi lõpuaastatel pandi alus elukutselisele korvpallile. Kuulsaimad korvpallurid maailmas: Michael Jordan, Kareem Abdul-Jabbar, Larry Bird, LeBron James, Wilt Chamberlain. Kuulsaimad korvpallurid Eestis: Rauno Pehka, Gert Kullamäe, Indrek Rumma , Margus Metstak, Marek Noormets. Meeskonnad Mäng käib kahe meeskonna vahel. Ühes võistkonnas võib olla kuni 10 liiget (suurematel turniiridel ka 12 liiget), kellest 5 on korraga väljakul. Ülejäänud mängijad istuvad platsi ääres, et vajadus...
Looduslikud allikad on paljud radioaktiivsed ained, päike, taevatähed, udukogud ja kosmiline kiirgus. 29.Valguse peegeldamine Joont, mida mööda valgusenergia levib, ehk valguse levimise suunda nimetatakse valguskiirus. Ühtlases ehk homogeenses keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt. Joonisel 1 on antud valguskiire peegelduse skeem peegelpinnal PP. Langev valgusekiir AB langeb langemispunkti B, kuhu on tõmmatud normaal n (mõtteline ristsirge pinnaga). Nurka langeva kiire ja normaali vahel nimetatakse langemisnurgaks ja tähistatakse ga (ABn). Peegeldunud kiir BC moodustab normaaliga peegeldumistnurga . Peegeldumisseadus on järgmine. Kiire langemisnurk ja peegeldumisnurk on võrdsed: =. Kui kiir läheb ühest keskkonnast teise, siis keskkondade lahutuspiiril LP ta murdub. Langev kiir AB moodustav normaaliga n langemisnurga ja murdunud kiir BC moodustab normaaliga murdumisnurga . 30
Järelikult on vaja lepingus vaja näidata, kas töötaja võetakse tööle täistööajaga või osa tööajaga. Osa tööaega saab kohandada üksnes kokkuleppel, ning töötajale makstakse palka, töötatud tundide või tehtud töö eest. Tööaja algust ja lõppu, ning vaheajad tööpäeva keskel pole kohustuslikud töölepingusse kirjutada, kuna tööaja korraldus tuleneb, kas töö sisekorra eeskirjadest või vahetuste ajakavast. Küll tuleb lepingu ära märkida normaal tööaeg päevas või nädalas. Vahetustega töötades peab tööandja töötajat informeerima ja selle ka lepingusse kirjutada.Töötasu:Töötasu kohta peab olema kokkuleppe. Euro direktiivis öeldakse, et töötajat tuleb teavitada põhipalgast ja teistest palga koostisosadest, ning palga maksmise sagedusest. Põhi palgana vaadeldakse tunni, päeva, nädala või kuu palaga määra
TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI0020 Keemia alused Laboratoorne Töö pealkiri: Süsinikdioksiidi molaarmassi töö nr. 1 määramine. Laboratoorne Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi töö nr. 2 mahu järgi. Õpperühm: Töö teostaja: Ksenia Katsanovskaja (072545) KATB -11 Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll Protokoll 02.10.07 esitatud: arvestatud: 5 nädal VII-439 Ekspermentaalne töö 1 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine. Töö ülesanne ja eesmärk. Gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Leida molaarmass süsinikdioksiidi ko...
Keemia alused. Põhimõisted ja -seaduspärasused V. Redoksprotsessid 1. Redoksreaktsioonide tasakaalustamine Redoksreaktsioon reaktsioon, milles toimub elektronide üleminek; redoksreaktsoonis muutuvad elementide oksüdatsiooniastmed. oksüdatsiooniaste elemendi aatomi tinglik laeng ühendis (eeldades ioonilist sidet kõigi aatomite vahel)); oksüdeerumine elektronide loovutamine (redutseerija oksüdeerub, tema oks. aste kasvab), redutseerumine elektronide liitmine (oksüdeerija redutseerub, tema oks. aste kahaneb). Redoksreaktsioonide tasakaalustamise põhimõte: liidetud ja loovutatud elektronide arvud on võrdsed. 2. Elektroodipotentsiaal ja redokspotentsiaal Elektroodipotentsiaal (E), V potentsiaal, mille omandab metallelektrood tema soola lahuses pöörduva reaktsiooni Mz+ + ze- M tulemusena. x ...
Keemia alused. Põhimõisted ja -seaduspärasused V. Redoksprotsessid 1. Redoksreaktsioonide tasakaalustamine Redoksreaktsioon – reaktsioon, milles toimub elektronide üleminek; redoksreaktsoonis muutuvad elementide oksüdatsiooniastmed. oksüdatsiooniaste – elemendi aatomi tinglik laeng ühendis (eeldades ioonilist sidet kõigi aatomite vahel)); oksüdeerumine – elektronide loovutamine (redutseerija oksüdeerub, tema oks. aste kasvab), redutseerumine – elektronide liitmine (oksüdeerija redutseerub, tema oks. aste kahaneb). Redoksreaktsioonide tasakaalustamise põhimõte: liidetud ja loovutatud elektronide arvud on võrdsed. 2. Elektroodipotentsiaal ja redokspotentsiaal Elektroodipotentsiaal (E), V – potentsiaal, mille omandab metallelektrood tema soola lahuses pöörduva reaktsiooni Mz+ + ze- M tulemusena. x ...
Füüsika kordamisküsimused 1. JÄIGA KEHA MEHHAANIKA 1.1. Kinemaatika 1.1.1. Inertsiaalne taustsüsteem: Liikumise kirjeldamine ajas ja ruumis. Keha asukoht ruumis- taustsüsteemide suhtes. Jäik keha millel arvestatavad deformatsioonid puuduvad. Masspunktiks nimetatakse keha, mille mõõtmed võime arvestamatta jätta võrreldes kaugusega teiste kehadeni. 1) a + b summa 2) a - b vahe 3) a jab korrutis a *b =a * b * sin 4) a * b = a * b * cos skalaarkorrutis Taustsüsteemi, milles kehtib Newtoni I seadus, nimetatakse inertsiaalseks. Iga taustsüsteemi, mis liigub inertsiaalse suhtes ühtlaselt ja sirgjooneliselt, nimetatakse samuti i...
joondiagrammi vahel. See võimalus on olemas ka Writeris. Diagramme tehas saab valida värvi ja teksti stiili ja suuruse. Võimalik on ka panna diagrammile pealkiri. Dokumendi vormindamisel on Wordis nelja tüüpi stiile, nendeks on character, paragraph, table ja lists. Microsoft Office tekitab automaatselt uue stiili kui vormindada tekst ükskõik mismoodi. Puuduvad lehekülje- ja paneelistiilid, kuid olemas on tabelistiilid. Dokumendi akna avamisel on MS Wordis viis võimalust. Normaal vaade, mis näitab teksti koguaeg keritavana, web layout vaade kuvab dokumendi sisu nii, et seda on ekraanil kergem lugeda. Print Layout vaade, annab võimaluse kuvada lehel olevad oblektid sellises asendis nagu need on printimise ajal, outline vaade kuvab dokumendi struktuuri, pealkirja ja teksti viisil, mis teeb dokumendi ümbervormistamise lihtsamaks ja reading layout vaade võimaldab kuvada dokumendi nagu avatud raamatu kaks kõrvuti olevat lehekülge.
Juhuslik sü- midagi, mis mingi katse (mingi tingimuste kompleksi realiseerumine) tulemusel võib toimuda Lähtepunkt: elementaarsündmuste ruum, koosneb elementaarsündmustest (1-teist välistavad s, millest iga katse korral 1 kindl. Toimub) Juh. S p-mõisted: 1)vastastikku välistuvad (mis ei sisalda samu elementaars) 2)vastastikku mittevälistuvad (sisaldavad samu elementaars) 3) sündmuste sisalduvus (kui toimub A, toimub ka B kõik sündmuses A sisalduvad elementaars sisalduvad ka B-s) 4)vastandsündmus (sisaldab kõik elementaars, mis ei sisaldu sündmuses A) Tehted juh.s. : 1) Summa (ühend): sisaldab kõik el.s., mis sisalduvad väh 1 liidetavatest sündmustest, tähis U 2) korrutis (ühisosa): sisaldab kõik el.s., mis sisalduvad korraga kõigis korrutatavatessündmustes Tõenäosus: iseloomustab esinemissagedust katsetes, on sündmuse mõõduks, arv nullist üheni Omadused: 1) Normeeriusaksioom (0-1) 2)Liitmisaksioom (summa P=sündmuste P summa) 3)tinglik t...
94,045 J / K mol Järeldused. Selles töös ma määrasin puhta vedeliku küllastadud aururõhu dünaamilisel meetodil. Arvutatud aurustamissoojuse väärtus on 33089,72 J / mol ja keemisetemperatuur normaalrõhul on 351,85 K (≈ 78,85 0C). Benseeni keemistemperatuur normaalrõhul kirjanduse andmete järgi 82,93°C. Kirjanduse järgi benseeni entroopia on 89,45 J/K mol normaal tingimusega ja katsetulemuste järgi tuli 94,045 J/K mol.
peab ühtima Maa pöörlemisteljega, ellipsoidi ruumala peab võrduma geoidi ruumalaga. Referentsellipsoid on kindlaksmääratud parameetritega ellipsoid, mis on Maa (geoidi) suhtes teatud viisil orienteeritud. Geoidi ja ellipsoidi pindade kõrgusvahede ruutude summa minimaalsuse nõue kehtib referentsellipsoidi puhul vaid piiratud ala (riik, manner jms) kohta. Referentsellipsoidi pind on abipinnaks sellel alal geodeetiliste mõõtmisandmete töötlemisel. 3. Mis on nullnivoopind, loodjoon, normaal? Nullnivoopind- on merede ja ookeanide keskmine veepinna tase, mis on mõtteliselt laiendatud maismaa alla. Nivoopindu on palju. Nivoopind on täpsemalt Maa raskusjõuvälja ekvipotentsiaalpind ja nivoopind on igas punktis risti läbi selle punkti tõmmatud loodjoonega. Loodjoon Gravitatsioonijõud ja tsentrifugaaljõud ning nende liitumisel tekkiv uus jõuvektor, mis asetseb risti kujuneva Maa pinnaga.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
