Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"nord" - 264 õppematerjali

nord - und Osteuropa wich von seinem Hafen zwischen 1850 und 1934. Mit dem Aufkommen des Eisernen Vorhangs nach dem Zweiten Weltkrieg, den Handel mit Osteuropa aus Hamburg wurde geschlossen, so dass die Wirtschaft der Stadt geschwächt.
Nord

Kasutaja: Nord

Faile: 0
thumbnail
92
doc

18.Harjutustest

Madrus. Harjutustest 1. Millist lasti veab pildil kujutatud laev ....................................................................... ...................................................................... 2. Millised näitajad iseloomustavad laeva asendit veepinna suhtes a..............................................................b.......................................................... 3. Mida tähendavad kirjed laeva pardal .................................................................. ................................................................... ................................................................... .................................................................. ................................................................... ................................................................................................................................................ 4....

Merendus → Madruse koolitus
28 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Teine maailmasõda

o Kuni 1940 aasta lõpuni kadus üle 1000 inimese(sh riigi endine poliitiline juhtkond, sõjaväelased, politseinikud ja tippintelligendi esindajad jne) o 1941 laienes arreteerimine veelgi tsiviilisikute arreteerimine o Repressiivpoliitika kulmineerus 14.06.1941 massiküüditamisega Sõjategevus 1941-1944 - Barbarossa plaan ­ NSVL ründamiseks välksõja plaan o 3 põhisuunda: NORD ­ Leningradi peale MITTE ­ Moskva peale SÜD ­ Kiievi peale - 22.06.1941 ­ Saksamaa ründab NSVL reeturlik kallaletung rikkus lepingut vms - Eestis võeti Saksa vägesid vastu vabastajatena (lilledega) 28.08.1941 algas Saksa okupatsioon - Leningradi blokaad ­ elanikke ei lubatud oma piirkonnast lahkuda üle poole mlj sai tänu sellele surma

Ajalugu → Ajalugu
193 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Bremen

Deutsches Gymnasium Kadriorg Deutsche Sprache Bremen Referat Vorgelegt von Grete Gehrke 9c Tallinn 2007 Warum Bremen? Ich habe Bremen gewehlen ,weil ich dieser Name früher gehört habe . Eigentlich wollte ich über Wien schreiben ,aber Helina hat über Wien geschrieben . Über Bremen wusste ich fast nichts . Aber ich hatte ein Märchen gehört ,das über die Musikanten Bremens sprach . Ich habe gedacht ,das es nicht zu schwer über Bremen zu schreiben ist ,weil Bremen so eine schöne Stadt ist . Die Fakte Einwohnerzahl : 547.162 Sprachen : Hochdeutsch ,selten Plattdeutsch Wappen : (Gelb und rot .) Flagge : (wei3 und rot ) Flache : 325,42km² Bürgermeister : seit 8 November 2005 Jens Böhrsen Karte : Bedeutung der Wappe Der Schlüssel ist das Attribut des Apostels Petrus, des Schutzpatrons des ...

Keeled → Saksa keel
11 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Helgi Sallo

AKADEEMIA NORD Psühholoogiateaduskond (humanitaarteaduse õppetool) 1. aasta statsionaarne I Helgi Sallo Isiksuse analüüs Koostajad: Annely Uukkivi, Maris Uusmaa, Gerri Leht Õppeaine: Isiksusepsühholoogia Õppejõud: prof. Voldemar Kolga Tallinn 2009 Erik Erikson sündis 1902. aastal Saksamaal Frankfurti lähedal. Kahjuks läksid tema vanemad lahku juba enne Eriku sündimist. Lõpetanud humanitaargümnaasiumi, õppis Erik aastail 1927-1933 Viinis Anna Freudi käe all psühhoanalüüsi. Seal tutvus ta ka oma tulevase, tantsuõpetajast naise Joan Sersoniga, kellega koos emigreerus Erikson peagi Ameerika Ühendriikidesse. Seal avanes tal võimalus praktiseerida psühhoanalüüsi Bostonis ja teistes linnades, samuti oli ta seal kuulsate ülikoolide õppejõud. Tema esimene raamat ,,Childhood and society'' tegi ta laias maailmas tuntuks. Tundes huv...

Õigus → Õigusteadus
34 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Teine maailmasõda 1939-1945

Inglismaa ja USA koondasid oma väed sinna ­ vastaseks Itaalia ( Mussolini). Itaalia saab lüüa (S saadab appi Rommeli 3(sõjakindral, hüüdnimeks Kõrberebane!); o 22.06.1941 sõja alguse NSV Liiduga (15.05.1941 tuli ära jätta Põhja-Aafrika pärast) ­ varahommikul pealetung kogu piiri ulatuses: Saksamaa 1) Nord ( haarata Põhja-Venemaa) ­ Balti riigid + Leningrad; armeegrupid 2) Mitte ­ Moskva vallutamine; 3) Süd ­ Lõuna ­ Venemaa (Krimm) vallutamine, naftapiirkond. o Venemaa ei valmistanud vastupanu, sest oli valmis pealetungisõjaks, mitte kaitsesõjaks (kaitseplaanid, rajatised puudusid ). Sakslaste kiire jõudmine Moskva alla (okt

Ajalugu → Ajalugu
65 allalaadimist
thumbnail
28
docx

Veod Läänemerel ja läbi Eesti sadamate

on põhjuseks Läänemereäärsete sadamate rohkusele. Pea pool kaubavahetust Balti riikidega toimub meritsi. Läänemerel on üle 200 erineva sadama. Juba neid sadamaid, mille käsitletav kaubamaht ületab aastas 50 000 tonni ning vähemalt osa sellest on rahvusvaheline, on umbes 190. Peamisteks transpordiartikliteks on õli, toormaterjalid, nagu näiteks puit, maak, teraviljad, ning konteinerveod. Lisaks on Läänemere põhjas ka gaasijuhe Nord Stream, mis saab alguse Venemaalt Viiburist suundudes Saksamaale Greifswaldi. (Euroopa Komisjon) Aastal 2008 oli Läänemereäärsete sadamate kaubamaht üle 822 400 000 tonni. (Wikipedia) BDI ehk Balti kuiv indeks arvestab erinevate põhitoorainete meretranspordi maksumust. BDI indeksit arvestatakse igapäevaselt 23 põhi laevamarsuudil veetavate kivisöe, rauamaagi, teravilja ja teiste tahkete ainete maksumust.

Logistika → Ärilogistika
73 allalaadimist
thumbnail
15
docx

KESKKOND

KESKKOND Igaüheõigus ­ Eetiline tõekspidamiste kogum, tugineb seadustele, kultuurile ja tavadele Rmk loodi 1999 Rmk tegevusvaldkonnad: maakasutus, metsamajandus, metsakorraldus, puiduturustus 1970 algas ajakirja Eesti Loodus eestvedamisel nn. suur soodesõda rabade kuivendamise vastu. 1971 Loodi Lahemaa Rahvuspark 1979 Koostati esimene Eesti Punane Raamat 1985-1987 "Fosforiidisõda" 1989 asutati komitee baasil keskkonnaministeerium, 1991 - Soomaa ja Karula rahvuspark ning Alam-Pedja looduskaitseala. 1992 Eesti osales esmakordselt ametliku delegatsiooniga loodushoiu suurfoorumil UNCED (ÜRO keskkonnakonverents) Rio de Janeiros, kus allkirjastati ka «Kliimakonventsioon» ja «Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon» 1994.a. juunikuus võttis Riigikogu vastu Kaitstavate loodusobjektide seaduse; 2000 ­ natura 2000 2004.a. 10. mail jõustus Looduskaitseseadus 2007. Eesti sai rahvusvahelise looduskaitseliidu ...

Loodus → Keskkonnakaitse
2 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Teine maailmasõda

kontrolli alla lennuväljad, sadamad, raudteejaamad, postkontorid. Seega olid Balti riigid 17.juunist 1940 täielikult okupeetitud ja kaotanud iseseisva riigi tunnused. 21.juuni kukutati Vabariigi valitsus Eestis. Uueks peaministriks sai J.V. Barbarus. Eestist sai Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik ning 6.august 1940 liideti NSV Liiduga. Sõjategevuse algus Saksamaa ja NSV Liidu vahel 22.juunil 1941 ületasid Saksa väed NSV Liidu piiri. Saksa armee oli jagatud kolmeks väegrupiks- Nord, Mitte ja Süd. Koos Saksamaaga alustas sõda NSV Liidu vastu ka Rumeenia, Itaalia, Soome, Slovakkia, Ungari. Soomlase jaoks tähendas see nö Jätkusõda. Esialgu läks kõik Hitleri plaanide kohaselt. Piirilähedastele lennuväljadele paigutatud Nõukogude lennuvägi pommitati puruks juba sõja esimestel tundidel ning Luftwaffe saavutas ülevõimu õhus. Saksaarmee tankiüksused tungisid sügavale Punaarmee kaitsesse ning piirasid vastase ümber. Punaväelased andsid

Ajalugu → Ajalugu
27 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Raba - referaat

Turba kaevandamin hävitab rabaökosüsteemid, peale selle, et sood kuivendatakse ja taimestikust paljaks kooritakse eemaldatakse nende põhielement, turvas. Isegi kui turbalõikamine lakkab, ei ole turbakarjäärialasid võimalik enam nende looduslikku seisundisse tagasi viia (1.). Kasutatud kirjandus 1. Hallanaro, Eeva-Liisa, Pylvänäinen, Marja ja Randla Tiit (2002) Põhja-Euroopa loodus- bioloogiline mi9tmekesisus muutuvas keskonnas. Nord 2001.15, Põhjamaade Ministrite Nõukogu, Kopenhagen, 224-233 lk. 2. Eesti Entsüklopeedia 7 ( 1994) Tallinn, Eesti Entsüklopeediakirjastus, 659 lk 3. Eesti Entsüklopeedia 11 ( 2002) Tallinn, Eesti Entsüklopeediakirjastus, 148-153 lk. 4. http://www.hared.ee/files/kogumik_ek080108.doc#_Toc187501576 5. http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/liindex.htm 6. http://ap3.ee/Default2.aspx? PaperArticle=1&code=3694/new_eri_artiklid_369404 7. http://www.hanila

Bioloogia → Bioloogia
180 allalaadimist
thumbnail
6
doc

II maailmasõda

Saksamaa ja NSVL suhete halvenemine 1940 lõpul kinnitas Hitler sõjaplaani NSVL vastu ja andis sellele nimeks Barbarossa. Plaani kohaselt pidid Saksa väed Punaarmee üksused kohe algul sisse piirama, laskmata neil Venemaa sügavustesse taanduda. Sõjaks valmistus ka NSVL. NSVL sõjaplaan oli kui Barbarossa peegelpilt. Stalin alahindas Hitlerit. Seetõttu tabas sakslaste hoop Punaarmeed ootamatult. 22.juuni 1941 ületasid Saksa väed NSVL piiri. Saksa armee oli jagatud kolmeks väegrupiks: Nord (läbi Baltikumi, Leningradi), Mitte (piirama Valgevenes olevad Punaarmee üksused) ja Süd (pidi vallutama Ukraina). Koos Saksamaaga alustasid NSVL vastu sõda ka Rumeenia, Itaalia, Soome, Slovakkia, Ungari. Soome jaoks nn Jätkusõda. Esialgu läks kõik Hitleri plaanide kohaselt. NSVL lennuvägi pommitati puruks. Baltikumis ja Ukrainas võtsid kohalikud elanikud sakslasi vastu vabastajatena. 1941. aasta sügiseks sakslased vallutanud Baltikumi, Valgevene ning suure osa Ukrainast. Punaarmee

Ajalugu → Ajalugu
17 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Teine maailmasõda

1. 1935. Saksamaa taganeb Versaille lepinust: Keshtestab üldise sõjaväekohustuse-lennuvõgi ja sõjalaevastik. Hakati tootma uut sõjatehnikat-tankid, lennukid, sõjalaevad. Saarimaa liitub Saksamaaga. 1936 hõivati Reini tsoon ja viib sinna sõjatehnika. Astub välja rahvasteliidust. Sõjakolded maailmas: 1931 a Japan ründab Hiinat. P-Hiina vallutatakse. 2. 1935 Itaalia ründab Etioopiat. Vallutab ära. 3.Hispaania kodusõda. 1936-1939. Vabariiklased ja fankistid. Kindral Franco juhtis neid. Rahvasteliit ei lubanud teistel riikidel sekkuda kodusõtta. Saksa ja Itaalia toetavad frankiste ja NSVL toetab vabariiklasi, sest tahtsid levitada kommunismi euroopas. Kindral Franco võidab ja kehtestatakse Franco diktatuur. Hispaania ei selle tagajärjel ei sekku II maailmasõtta. Lääneriikide rahustamispoliitika: 1.Eesmärgiks panna sõdima kaks agressiivset riiki. Saksa-Itaalia ning Jaapan-NSVL. Saksa ja Inglismaa sõlmivad mereväekokkuleppe. Läänepoolne osa lä...

Ajalugu → Ajalugu
36 allalaadimist
thumbnail
22
docx

HITLERI SUURIM LÜÜASAAMINE IDARINDEL

vabastada sakslaste kätte läinud alad. Stalin kartis, et sakslased ründavad paremalt poolelt, sest Moskva oli olnud kõige tähtsam sihtmärk. Süd Saksamaa oli sõlminud Kolmikpakti Jaapani ja Itaaliaga, mille kohaselt tehti koostööd. Saksamaal oli suurim armeegrupp Wehrmacht, kuid peale Barbossat olid sõjameeste numbrid vähenenud. Operatsiooni Blau viis läbi armeegrupp Süd, armeegrupid Mitte ja Nord jäid samal ajal kaitsepositsioonidele. Lisaks olid sakslaste käsutuses ka Itaalia, Rumeenia ja Ungari sõdurid. Sakslaste sõjavägi oli miljoni mehe suurune, liitlastelt saadi juurde 300 000 meest. Teljeriikide sõdureid on kokku rohkem kui 1,3 miljonit. Lõplik Süd koosnes 45 jalaväe-, 11 tanki, 4 kergejalaväe-, ja 5 motoriseeritud diviisist. Armeegrupp Süd jõudis samu diviise analüüsides järeldusele, et „kokkusulamata koosseisu, vähese lahingukogemuse ja

Ajalugu → Ajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
5
odt

HELME VAREMED!

Keksel oli osa sellest veel täiesti elamiskõlbulik. Aastatel 1656-1661 peetud Vene-Rootsi sõja algul vallutasid linnuse venelased, 1658.a. Vallutasid rootslased selle tagasi. Linnuse hoidmiseks ei olnud jõudu ja Rootsi väeülem ooberst Glasenapp käskis selle õhku lasta. Sellest ajast on linnus varemeis. 1944.a septembris keskel kulges Punaarmee ja Saksa armee rindjoon Võrtsjärve lõunatipust piki Väikest- Emajõge lõunasse Läti piirini. Saksa poolel olid siis kaitses väegrupp Nord 18.armee 28, armeekorpuse 14. Luftwaffe väli- ja 30 jalaväediviis. Punaarmee poolel ründasid 3. Balti rinde 67. armee laskekorpused. Sakslastele oli rindelõigu hoidmine oluline, sest see võimaldas saksa vägedele Eestist läbi Edela-Eesti maitsi lahkuda. 18-22. septembrini peeti Väikesel Emajõel ägedaid lahinguid. Valga langes 19. septembril, kuid Punaarmee läbimurret Riia laheni suudeti esialgi vältida ja suur osa saksa vägesid tagane Eestist läbi Pärnu ja Viljandi

Ajalugu → Ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Valitsev olukord 1938-39 Euroopas

Repressioonide tipuks võib pidada 1941 14. Juunil toimunud massiküüditamist, selle ohvriks langes veidi üle 10 000 inimese. Kui algselt teati, et pered on saadetud NSVL kaugetesse kohtadesse, siis tegelt mehed eraldati, mehed vangilaagrisse ja naise ja lapsed Siberisse asumisele. Need mehed, kes vangilaagrisse saadeti, enamik neist suri. Väga vähesed jäid ellu. 1941 ja 1944- eesti sõjategevusest haaratud, mitte kogu aeg. Saksa tungis peale juba 7. juuni, 1941 väegrupp nord tungispeale. Nordi peamine eesmärk oli vallutada Leningrad. Lõuna poolne osa eestist hõivati väga kiirelt. Seetõttu lõuna eestist nsvl vägedesse mobiliseeriti üsna vähe mehi, kuna neil ei jäänud aega mobilatsiooni läbi viimiseks. Põhja eestist mobiliseeriti tunduvalt rohkem mehi, kuna see ala oli NSVL käes. Enne seda kui saksa väed kohae jõudsid, olid metsavennad võimu enda kätte võtnud. Peale

Ajalugu → Ajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
6
doc

MRP ja Eesti, baaside leping, Eesti okupeerimine.

b)Eesti liideti okupeerinud riigiga c)Okupandid olid totalitaarse diktatuuri riigid d)Eesti majandus allutati okupantide huvidele e)Rahva elatustase langes f)Eestlasi mobiliseeriti okupantide armeesse. g)Toimusid repressioonid h)Suruti peale oma ideoloogiat i)Toodi sisse võõrväed j)Kehtestati oma raha. 13. Katse taastada Eesti iseseisvust, miks see ebaõnnestus, kas üritamisel oli üldse mõtet? 1944. aastal, mil Venemaa alustas suurt üldpealetungi kogu rindel (Sakslaste väegrupp Nord oli sunnitud taganema Eestisse. Sinimäed.Tannenbergi liin.Marienburgi kaitseliin. Sakslased taandusid Hitleri käsul) oli Eestis kujunenud üle-eestiline opositsioonikeskus Eesti Vabariigi Rahvakommitee, mille esimeheks sai peagi Otto Tief.Kui Uluots sai teada sakslastele antud taandumiskäsust määras ta 18. septembril EV valitsuse etteotsa Tief'i. Loodet, et kordub 1918. aasta iseseisvumise variant.

Ajalugu → Ajalugu
350 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Eesti riik ja rahvas II maailmasõjas

EESTI RIIK JA RAHVAS II MAAILMASÕJAS 1. Iseseisvuse kaotamine MOLOTOVI-RIBBENTROPI PAKT (MRP)… 1930-ndate aastate teisel poolel valmistusid suurriigid uueks maailmasõjaks. Selle peamisteks põhjusteks olid Hitleri-Saksamaa soov saada revanši valusa kaotuse eest I maailmasõjas, Saksamaa ja tema liitlaste Itaalia ning Jaapani soov maailma ümberjagamiseks ja Stalini juhitud Nõukogude Liidu lootus päästa maailmasõja abil valla maailmarevolutsioon. Niipea, kui Kreml oma valmisolekust märku andis, lendas Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop Moskvasse, kus 23. augustil 1939 kirjutas koos NSVL välisasjade rahvakomissari Vjatšeslav Molotoviga alla Nõukogude-Saksa mittekallaletungipaktile ja selle salajasele lisaprotokollile. Salakokkuleppega jagati kogu Ida-Euroopa mõjusfäärideks : Hitler sai vabad käed Läänes, Stalin Soomes, Baltimaades ja Bessaraabias. Poola otsustati omavahel poolitada. Lepiti kokku ka Nõukogude majandusabis Sa...

Ajalugu → Ajalugu
43 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Huvitav ettevõte Silvano FG

ootamatuste suurt mõju ettevõtte tegevusele. Teine kuid mitte vähemtähtis risk on seotud Venemaa ja sealse poliitilise eliidi ning lokkava korruptsiooniga. Kuna Eesti on Venemaa mitteametlike vaenlaste hulgas, siis on ühe Eesti ettevõtte tegutsemine sealsel turul isegi läbi Valgevene ettevõtte riskantne tegevus, mis võib kunagi negatiivset mõju avaldada. Omakorda küsimus on Valgevene ja Venemaa suhted, mis Nord Streamiga seoses võivad halvenema hakata. Seetõttu on väga positiivne, et Milavitsa on Venemaal valdavalt frantsiisikaupluste kaudu esindatud ning sealsete poodide majandamisega tegelevad kohalikud ärimehed. Kolmas ning isegi kõige otsesem risk väikeaktsionäridele on seotud ettevõtte suuromanike kahtlase ja salapära tekitava taustaga. Nimelt Toomas Tool on Eestis pigem kardetud ärimees, kes on põhja lasknud nii kunagise Viimsi kalurikolhoosi, Polymeri tehase,

Majandus → Ettevõtlus
41 allalaadimist
thumbnail
6
docx

2. maailmasõda vastused küsimustele

2. Venemaaga sai kergemini ka Suurbritannia ja Prantsusmaa vastu seista. 3. Venemaa jäi Saksamaa vallutuste puhul neutraalseks. *Venemaale 1. Võis laiendada läände teades, et Saksamaa ei sekku. 2. Sai tagasi tsaaririigiäärsed piirkonnad ja pääsu läänemerele. Välksõda Sõja algus kui Saksama ründas Poolat ning võitis väga kiiresti, sest nendel olid tangid, aga Poolal hobused. Barbarossa plaan- sakslaste NSV Liidu vastane välksõda 2.5 kuuks kolmel suunal: Armeegrupp Nord pealetung Leningradile Armeegrupp Mitte pealetung läbi Valgevene Moskvale Armeegrupp Süd pealetung Ukrainasse Luftwaffe ülemvõim õhus- hävitati vastase lennuväljad Tankiväed piirasid sisse Punaarmee üksused Punaarmee suured kaotused- 3,5 milj. langenut 1941.a Jaapani purustamine Aasta algul USA rünnakud Jaapani saarte vastu 5.08 NL kuulutab Jaapanile sõja rünnates Mandzuuriat. Vallutatakse veel Põhja-Korea, Lõuna-Sahhaliinid, Kuriili saared. 6.08 ja 9

Ajalugu → Ajalugu
22 allalaadimist
thumbnail
8
doc

KT II maailmasõda

lahingutel? · Eesmärgid: toiduained, maavarad, slaavlaste orjastamine, juutid ja kommunismi hävitamine · Rünnata NSVL kolmest peasuunast- Leningrad, Moskva, Kiiev, lõpetada sõda 1941 aasta lõpuks · 22.juuni Saksamaa ründas NSVL · · Sõtta astusid ka Rumeenia, Itaalia, Slovakkia, Ungari, Soome alustas Jätkusõda Pealetund kolmel peasuunal - Armeegrupp Nord blokeeris sept Leningradi. Kestis 900 päeva. 600 tuh hukkunut - Armeegrupp Mitte jõudis hilissügisel u 60 km Moskvast- Saksa armee tagasitõrjumine Moskva alt dets 1941 Välksõja lõpp - Armeegrupp Süd vallutas Kiievi ja Ukraina NSV Liidu ebaedu põhjused · Stalin ei uskunud kallaletungi (R. Sorge luureandmed) · Uus riigipiir kaitseta. 1937/38 a arestid sõjaväes.

Ajalugu → Ajalugu
26 allalaadimist
thumbnail
74
doc

FINANTSJUHTIMINE

58 Tehnikagümnaasium 2. Seade "ATLANTIK", mida saab kasutada 4 aastat ja hind on 60 000 krooni. Iga-aastased hoolduskulud on aga 10 000 krooni. Investori nõutav tulumäär mõlemale variandile on 10%. Kumb seade on soodsam osta? Andmete koondtabel NORD ATLANTIK I0 50 000 60 000 n 3 aastat 4 aastat EAC 12000 10 000 i 10% 10% EAC ­ kulude ekvivalent ehk iga-aastane makse Otsustada on võimalik mitmel erineval moel see tähendab - kasutada erinevaid hindamiskriteeriume. Antud juhul on kasutatud · ekvivalentse annuiteedi meetodit ehk toodud kummagi projekti jaoks välja

Majandus → Finantsjuhtimine
118 allalaadimist
thumbnail
74
doc

Ainekonspekt FINANTSJUHTIMINE

58 Tehnikagümnaasium 2. Seade "ATLANTIK", mida saab kasutada 4 aastat ja hind on 60 000 krooni. Iga-aastased hoolduskulud on aga 10 000 krooni. Investori nõutav tulumäär mõlemale variandile on 10%. Kumb seade on soodsam osta? Andmete koondtabel NORD ATLANTIK I0 50 000 60 000 n 3 aastat 4 aastat EAC 12000 10 000 i 10% 10% EAC ­ kulude ekvivalent ehk iga-aastane makse Otsustada on võimalik mitmel erineval moel see tähendab - kasutada erinevaid hindamiskriteeriume. Antud juhul on kasutatud · ekvivalentse annuiteedi meetodit ehk toodud kummagi projekti jaoks välja

Majandus → Majandus
60 allalaadimist
thumbnail
74
doc

Finantsjuht. konspekt

58 Tehnikagümnaasium 2. Seade "ATLANTIK", mida saab kasutada 4 aastat ja hind on 60 000 krooni. Iga-aastased hoolduskulud on aga 10 000 krooni. Investori nõutav tulumäär mõlemale variandile on 10%. Kumb seade on soodsam osta? Andmete koondtabel NORD ATLANTIK I0 50 000 60 000 n 3 aastat 4 aastat EAC 12000 10 000 i 10% 10% EAC ­ kulude ekvivalent ehk iga-aastane makse Otsustada on võimalik mitmel erineval moel see tähendab - kasutada erinevaid hindamiskriteeriume. Antud juhul on kasutatud · ekvivalentse annuiteedi meetodit ehk toodud kummagi projekti jaoks välja

Majandus → Majandus
187 allalaadimist
thumbnail
47
ppt

Eesti Vabariigi rahaasutused ja nende poolt pakutavad põhiteenused

http://www.ee.omxgroup.com/ Eestis litsenseeritud krediidiasutused Eesti Krediidipank AS (http://www.krediidipank.ee) Hansapank AS (http://www.hansa.ee) SBM Pank AS (http://www.sbmbank.ee/) SEB Eesti Ühispank AS (http://www.seb.ee) Sampo Pank AS (http://www.sampo.ee) Balti Investeeringute Grupi Pank AS (http://www.raha.ee) Tallinna Äripanga AS (http://www.tbb.ee) Eestis tegutsevad välisriikide krediidiasutuste filiaalid DnB NORD Banka AS Eesti filiaal Parekssbanka AS Eesti filiaal Bayerische Hypo und Vereinsbank AG Tallinna Filiaal Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal Scania Finans AB Eesti filiaal Siemens Financial Services AB Eesti filiaal Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaal Eestis tegutsevad välisriikide krediidiasutuste esindused HSH Nordbank AG Tallinna esindus ­ (http://www.hshnordbank.ee) OKO Bank Tallinna esindus ­ (http://www.okobank.fi)

Majandus → Finantsvahendus
85 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Teine maailmasõda

(NB! Õpikus lk 127 ­ Jugoslaavia vallutamine 6.apr 1941). Saksamaa kontrolli all oli Lääne-Euroopa (va Inglismaa), edasi suunduti Nõukogude Liidu poole. 22.juunil 1941 algas Saksamaa sõda NSVLi vastu. Oli kavandatud välksõjana (nagu varasemad), aga kukkus läbi. Saksamaal oli kavatsus jõuda võimalikult kiiresti jooneni Arhangels (NSVLi põhjaosas)- Astrahan (Kaspia mere ääres). NSVLi puhul väed kolmes suunas: · Väegrupp Nord Leningradi peale (Leningrad piirati ümber, algas blokaad, ei suudetud hõivata - kaitserajatiste vöönd, kaitseehitised; Leningradi kaitses Ladoga järv; Soome sõjavägede ülemjuhataja Mannerheim jäi oma vägedega peatuma endisele Soome piirile, neilt abi ei saadud). · Mitte pidi vallutama Moskva. Jõuti välja ka eeslinnadeni, aga ei õnnestunud vallutada, sest NSVLi väed asusid pealetungile.

Ajalugu → Ajalugu
94 allalaadimist
thumbnail
17
odt

NORRA KUNINGRIIGI ISELOOMUSTUS

TARTU MIINA HÄRMA GÜMNAASIUM 10.KLASS NORRA KUNINGRIIGI ISELOOMUSTUS Referaat Koostaja: Kadri Kiiker Juhendaja: Maiu Kaljuorg Tartu 2014 1 Sisukord Norra geograafiline asend........................................................................................................ 3 Kuulumine suurregiooni.......................................................................................................... 4 Arengutase............................................................................................................................... 5 Kuulumine majandusorganisatsioonidesse.............................................................................. 5 Rahvastik..............................................................................................

Geograafia → Geograafia
8 allalaadimist
thumbnail
8
doc

KT II maailmasõda

aga kukkus läbi? Mis tähtsus oli Leningradi blokaadil, Moskva ja Stalingradi lahingutel? Sõda NSVL vastu 1941. Operatsioon "Barbarossa" · Eesmärgid: toiduained, maavarad, slaavlaste orjastamine, juutide ja kommunismi hävitamine. · 22. juuni, 1941 Saksamaa ründas Nõukogude Liitu. · Sõtta astusid ka Rumeenia, Itaalia, Slovakkia, Ungari; Soome alustas jätkusõda. · Pealetung kolmel peasuunal: · Armeegrupp Nord blokeeris sept Leningradi. Blokaad kestis 900 päeva. Elutee. 600 tuh hukkunut · Armeegrupp Mitte jõudis hilissügisel u 6o km Moskvast ­ Saksa armee tagasitõrjumine Moskva alt dets 1941. Välksõja lõpp. · Armeegrupp Süd vallutas Kiievi ja Ukraina 7. Millised riigid olid Saksamaa liitlased II maailmasõjas? Kuidas ja miks kujunesid nende liitlassuhted? Milliseid näiteid võib tuua nende koostöö kohta ja millal nad väljusid sõjast

Ajalugu → Ajalugu
23 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Norra referaat

Norra Mõniste Kool Koostaja : Madis Kängsep 2011 Norra on 4,8 miljoni elanikuga Põhja-Euroopa riik, mille riigikord on konstitutsiooniline monarhia. Riigipea: Tema Majesteet Norra kuningas Harald V Valitsusjuht: Peaminister Jens Stoltenberg Pindala: 385 199 km² Rahvaarv (2009): 4 799 252 Rahvastikutihedus km² kohta: 16 Pealinn: Oslo Norra (Bokmål ja Nynorsk) (Mõnedes piirkondades on ametlik keel ka Keel: saami keel) Riigikirik: Norra Kirik (evangeelne luterlik) SKP ...

Geograafia → Geograafia
36 allalaadimist
thumbnail
17
odt

TALLINK

1. jaanuaril 1993 lahkusid ühisfirmast soomlased ja Tallinki omandas sajaprotsendiliselt riigiaktsiaselts Eesti Merelaevandus. Eminre Jaanuaris 1994 asutasid Eesti Merelaevandus ja Inreko ühisettevõtte Eminre (lühend mõlema firma nime esitähtedest), mis hakkas kasutama kaubamärki Tallink. Eminre rentis 1994. aastal reisilaeva Vana Tallinn, mis alustas 13. mail liiklust liinil Tallinn-Helsingi. Aastail 1990­1992 oli see laev sõitnud Nord Estonia nime all liinil Tallinn­Stockholm. Uus kaubamärk Hansatee[muuda | muuda lähteteksti] 19. mail 1994 alustas tööd Eminre uus laevaliin Tallinn­Travemünde, millel hakkas sõitma Balanga Queen. Selle laeva küljele maaliti Tallink­Hansaway, et turundada liini kui ühendust hansalinnade vahel. Samal sügisel renditi Balanga Queeni asemele Ambassador II, millel tuli ette tehnilisi rikkeid ning see laevaliin lõpetas enne äriedu saabumist sama aasta 10. detsembril

Majandus → Majandus
6 allalaadimist
thumbnail
15
docx

Majanduspoliitika alused

MAJANDUSPOLIITIKA ALUSED Loengud 1-3: Majanduspoliitika olemus, põhimõisted, struktuur, eesmärgid, etapid, vahendid ja valikud ning populism 1.1. Majanduspoliitika kui ühiskonna- ja majandusteadus • Ühiskonna(riigi)teadused: – Ajalugu; – Õigus; – Sotsioloogia – Demograafia; – Politoloogia – Majandus (makro- ja mikro); rahvamajandus-, ettevõttemajandus- ja finantsmajandusõpetused – Majandusmõtte ajalugu ja majanduspoliitika 1.2. Majanduspoliitika struktuur • Korrapoliitika • Struktuuri(muutumis)poliitika • Protsessi(toimimis)poliitika • Sektori(tööstus, teenindus jne.)poliitika • Geo- ja regionaalpoliitika (riik, regioon, maakond, linn, vald jms.) • Instrumendi (eelarve-, raha-, maksu- jne.) poliitikad 1.3. Riik, riigi ülesanded majanduses • Julgeolek (väline ja sisene) • Ühiskondlik infrastruktuu...

Majandus → Majanduspoliitika alused
9 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Haiti

Avinurme Gümnaasium Geograafia uurimustöö HAITI Koostanud: Andris Pikas 10. klass Avinurme 2011 2 Avinurme Gümnaasium.............................................................................................................. 1 Geograafia uurimustöö................................................................................................................1 HAITI..........................................................................................................................................1 Koostanud: Andris Pikas.............................................................................................................1 10. klass.......................................................................................................................................1 Avinurme 2011..............................................................

Geograafia → Geograafia
22 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Eesti ajalugu 18 saj-20 saj. 1943 aasta

EESTI AJALOO ALGUS 10500 eKr- Jääaja algus 9000 eKr –vanim asulakoht 1208-1227 –vabadusvõitlus Põhjused: vene trantsiit –Daugava jõe kaudu kaubavedu 1227-..... eesti keskaeg (mujal maailmas oli see keskaeg juba ammu) 1558-1629 suurte sõdade ajajärk- põlisrahvad kehvas ajajärgus-vajadused sakstel suuremad, mida talupoeg ei jõua enam maksta Liivimaa ise jõukas, armee vilets konfliktid liivimaa ja venemaa vahel. Sõdu oli palju kõik naabrid oli jaol: vene, poola, rootsi, taani. 1558-1583-liivi sõda osalised venemaa võitis, -kohe sekkusid poola, rootsi, taani, sest transiidist olid kõik huvitatud. 1563-1570 põhjamaade seitsmeaastane sõda 17 sajand (alates1629) - Rootsi aeg 1660-rootsi kõige tugevam. Rootsi käes soome lahe rannik (soome, ingveri jane.) Rootsi aja lõpetas Põhjasõda (1700-1721) eestis oodati rootsi aega tagasi-eestlaste jaoks head ajad 1710-1918 Vene aeg (ka tsaaride aeg)(kaotati pärisorjus (1816-1819) Balti erikord-balti...

Informaatika → Infoteadus- ja...
101 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Õppiv organisatsioon

Loo võimalused töötajate igakülgseks õppimiseks, Äripäev 28.10.2002 (http://www.elamuskoolitus.ee/index.php?alam=102&leht=7f476e59b88f94d07595) 7. Kell, V. Õppiv organisatsioon, 2003 (http://home.uninet.ee/~vkell/intro.htm) 8. Roots, H. Organisatsiooniteooria sissejuhatav loeng, TLÜ 2005 (http://www.cs.tlu.ee/instituut/oppe_materjalid/magister/2005/Harri_Roots/SPK7001oppivKE VAD.pdf) 9. Rühka, A, Õppiv organisatsioon finantsasutuse näitel, Akadeemia Nord 2002 www.pare.ee/files/d12.doc 10. Senge, P. Viie Distsipliini Käsiraamat. Fontes 2003 17

Majandus → Juhtimise alused
223 allalaadimist
thumbnail
8
doc

II maailmasõda - õppematerjal

sisse piirata => venelased hakkasid ennast ise vangi andma. Ebaõnn tabas ka NL mereväge, kus suurem osa allveelaevu hävitasid sakslased, osa hävitasid venelased ise ning mille ristlejad sattusid miinide otsa; ka olid lõpuni välja ehitamata NL merejõudude baasid => kõige selle tulemuseks oli merekaitse kiire kokkuvarisemine. · Saksa armeel oli NL aladel edasi liikudes 3 rünnakusuunda: nord (Leningradi vallutamine+Balti riigid); mitte (Moskva vallutamine); sud (üle Kiievi Stalingradi vallutamine). Mõlemad pooled olid valmistunud rünnakuks, seega eelise sai see, kes ründas esimesena (ehk Sks). 1941 aastal liikusid saksa väed edasi Ida suunas keskmiselt 25...35 km päevas, kirde suunas 25...30 km päevas, kagu suunas 16...20 km päevas. Sügiseks 1941 oli Sks vallutanud Baltikumi, Valgevene ja suure osa Ukrainast.

Ajalugu → Ajalugu
60 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Soome välis - ja julgeolekupoliitika

Tänu pika- ajalistele soojadele suhetele on soomlased väga hästi ära kasutanud just majanduslikke suh- teid Venemaaga ja sellest suurt kasu lõiganud. Venemaast on saanud Soomele suurim kauban- duspartner nii ekspordilt, kui ka impordilt. Venemaa lai turg on avanud soomlastele uued või- malused ning väga paljud Soome suurfirmad on Venemaal väga edukad.Kuid samas on Soo- me mõnes asjas Venemaast küllaltki sõltuv, nt. energeetika valdkonnas, mille üheks ilmekaks näiteks on Nord Streami gaasijuhtme rajamine,mis läbib ka Läänemerd. Paljud riigid, sealhul- gas ka Eesti,on selle gaasijuhtme rajamises üsna skeptilised, kuna kardetakse,et sellega oman- dab Venemaa antud piirkonns veelgi suurema mõjuvõimu energeetika valdkonnas. Sedasi võivad venelased hakata oma majanduslikku mõjuvõimu ära kasutama ka poliitiliselt ehk nõudma oma poliitiliste huvide täitmist,sest paljud riigid sõltuvad Venemaast majanduslikult liiga palju.

Politoloogia → Võrdlev välispoliitika
62 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Kliiniline psühholoogia - Vaimuhaiged

Wingdings G KLIINILINE PSÃœHHOLOOGIA G KLIINILINE PSÃœHHOLOOGIA SIGNE KOORT SIGNE KOORT Root Entry Root Entry WordDocument WordDocument ObjectPool ObjectPool _AuthorEmailDisplayName _AuthorEmailDisplayName [email protected] [email protected] Signe Koort Signe Koort DocumentSummaryInformation DocumentSummaryInformation CompObj CompObj KLIINILINE PSÃœHHOLOOGIA Normal SIGNE KOORT Microsoft Word 10.0 Eraakadeemia Nord KLIINILINE PSÃœHHOLOOGIA Tiitel Microsoft Wordi dokument MSWordDoc Word.Document.8 _AdHocReviewCycleID _AdHocReviewCycleID _EmailSubject _EmailSubject _AuthorEmail _AuthorEmail

Psühholoogia → Metodoloogia
32 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Saksamaa

hier die absolute Mehrheit und ging daher ein Bündnis mit der reaktionär geprägten DNVP ein. Die endgültige Machtübernahme erfolgte fünf Tage später, als der neu zusammengetretene Reichstag mit den Stimmen der bürgerlichen Parteien gegen allein die Stimmen der SPD ein Ermächtigungsgesetz verabschiedete, welches Hitlers Regierung das Recht zubilligte, Gesetze auch ohne den Reichstag zu beschließen. Physische Geographie Die naturräumlichen Großregionen sind von Nord nach Süd Norddeutsches Tiefland, Mittelgebirgszone und Alpenvorland mit Alpen. Deutschland hat insgesamt neun Nachbarstaaten: Dänemark, Polen, Tschechien, Österreich, die Schweiz, Frankreich, Luxemburg, Belgien und die Niederlande. Damit ist Deutschland das Land mit den meisten europäischen Nachbarstaaten. Im Norden grenzt Deutschland an Dänemark (auf einer Länge von 67 Kilometern), im Nordosten an Polen (442 Kilometer), im Osten an Tschechien (811 Kilometer), im

Keeled → Saksa keel
19 allalaadimist
thumbnail
25
docx

Ajalugu I kursus

· Päts ja Laidoneer saadeti siberisse · Pangad ja tööstus ette võtted natsioneeriti. Kroonid vahetati rubladeks Töö atlasega 1. Baltisakslaste ümberasumine algas 1939-1940. Sest Saksamaa juhtkond kutsus kõik baltisakslased ajalooolisele kodumaale tegasi 2. 12660 baltisakslast 3. MRP 4. Läänemaal. Saartel ja paldiski ümbruses 5. Kirovi oblast, Komi ANSV, Tomski oblast 6. Nord, Süd, Rinne 7. Nord läks baltikumi poole 8. Lääne virumaal 9. Võrus Saksaokupatsioon eestis 22. juuni 1941 tungis saksamma nõukogude liidule kallale :D Saksamaa ei soovinud väikeriikide iseseisvust Balti riigid oli nrp lepinguga likviteeritudpeale suurt küüditamist(14 juuni 1941) hakkasid inimesed põgenema metsadesse Eestis tekkisid relvastatud metsavendade krupeeringud Metsavenned ründasid väiksemaid punaarmmeüksusid ja valitsusasutusi

Ajalugu → Ajalugu
73 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Norra

Geograafia NORRA Referaat Tartu 2008 1. Sisukord: 1. Sisukord 2 2. Üldandmed 3 3. Geograafiline asend 3 4. Looduslikud tingimused 4 4.1 Pinnamood 4 4.1.1 Teravmäed 5 4.2 Loodusvarad 5 4.2.1 Maavarad 6 4.3 Kliima 6 4.4 Veekogud 7 5. Arengutase 7 6. Rahvusvahelised firmad ja organisatsioonid 8 7. Rahvastik 8 8. Linnastumine 10 9. Energiamajandus 11 10. Põllumajandus ...

Geograafia → Geograafia
124 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Tuumaenergia kasutuselevõtu võimalustest Eestis

Praegu on maailmas umbes 443 töötavat tuumareaktorit ja ajast, mil esimene tuumajaam aastal 1954 NSVL tööd alustas, on olnud vaid 3 suuremat avariid. Ja tuletagem kasvõi meelde ajaloost seda, kuidas 1906. aastal hävis terve San Fransisco linn USA-s. Linn ei hävinud mitte niivõrd maavärina läbi, kui sellega seoses puhkenud tulekahju tõttu. Selle aga põhjustasid linna läbinud gaasitrassid. Kas need energiakandjatena on vähemohtlikud? Ka praegu teostatav Nord Streami projekt meie ranniku lähistel kujutab meile ohtu. Gaasijuhtme plahvatades ei kujuta ette, mis meie rannikulähedasest asustusest saab. Seoses inimkonna jätkuva suurenemisega ja majanduse plahvatusliku kasvuga Aasias pole maailm jätkusuutlik ilma tuumaenergiata. Ka Eestis pole asi teisiti. Oleme eelnevalt vaadelnud Eesti energeetilist seisu ja seda, et Eleringi arvutuste kohaselt ootab meid aastal 2025 ees energiavõimsuse puudujääk umbes 1400 MW . Ja ega seda pole ka

Elektroonika → Energeetika
37 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Maailm enne Teist maailmasõda ja Teine Maailmasõda

MAAILM ESIMESE MAAILMASÕJA JÄREL · Pinged säilivad · Ainsaks võitjaks USA · Kõige suurem pettumus aga Saksamaal · Ungari polnud ka tingimustega rahul · Kaotajaks pidas ennast ka Venemaa · 1922. aastal sõlmisid Saksamaa ja Venemaa Rapallos Versailles süsteemi vastase koostöölepingu · Itaalia ja Jaapan olid Atandi poolel võidelnud riikidest kõige vähem rahul tulemustega SÕJAJÄRGNE MAJANDUSKRIIS · Majandus ei elavnenud · Kasvas tööpuudus · Saksamaal olid kõige keerulisemad majandusprobleemid (reparatsioonide maks) · Saksamaal algas hüperinflatsioon, mille käigus raha kaotas väärtust kiiremini, kui seda trükiti · Saksamaa majanduslik nõrkus mõjus ka kogu Euroopa majanduse arengule ÄÄRMUSLIIKUMISTE TUGEVNEMINE. KOMINTERN · 1919. aastal moodustati Moskvas maailma kommunistlikke parteisid ühendav Kommunistlik Inernatsionaal e Komintern · Komintern kuulutas välja suuna ülemaailmsele sotsialistlikule proletaarlaste revolutsioonile ja ü...

Ajalugu → Ajalugu
25 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Pariisi rahukonverentsist kuni 2. maailmas�ja ja teherani konverentsini

Ajalugu · Pariisi rahukonverents 1919-1920 · Osalesid esimeses maailmasõjas võitjariigid, kaotajaid ei kutsutud · Otsustas suur kolmik ehk prantsusmaa, ingslismaa, ameerika. · Prantsusmaa oli kõige kangem ja ütles, et kaotajad on kõiges süüdi. Ta tahtsid saksamaad tükeldada. Rahulepingud sõlmiti: Saksamaaga ­ Versailles' rahuleping 28.06.1916 Austriaga Ungariga Bulgaariaga Türgiga · Loodi rahvasteliit = maailma riike ühendav organisiatsioon, mis pidi ära hoidma sõja tekke ja aitama kaasa riikidevahelisele majanduslikule ja kultuurilisele koostööle. Idee autor oli USA president Wilson, aga ise nad liidu liikmeks ei astunud. Rahvasteliidu keskus asus Genfis (sveitsis) · Esimese maailmasõja tulemusena muutus poliitiline kaart. 1) Suured impeeriumid lagunesid: -Saksa impeerium -Austria-Ungari imp -Türgi imp -Venemaa imp 2) Tek...

Ajalugu → Ajalugu
29 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Eesti ajalugu 1939-1941

Eesti ajalugu 1939-1941 Eesti Teises maailmasõjas. MRP ­ Molotov-Ribbentropi pakt. 23.augustil 1939.a. kirjutasid Nõukogude Liidu välisasjade rahvakomissar Vljatseslav Molotov ja Saksamaa välisminister Joachim von Ribbentrop Moskvas alla kahe riigi vahelisele mittekallaletungilepingule. Selle salajase lisaprotokolliga jagati omavahel Poola, Soome, Eesti Läti ja Bessaraabia hilisemalt ka Leedu tunnistati NSV Liidu huvisfääri kuuluvaiks. Saksamaa ostis Baltimaade iseseisvuse hinnang endale võimaluse alustada sõda Poola vastu, kartmata NSV Liidu sekkumist. 1. septembril 1939. a. alanud Saksamaa kallaletung Poolale vallanda Teise maailmasõja. Eesti valitsus säilitas neutraliteedi, vältimaks riigi kaasamist relvakonflikti. Baaside leping. 24. septembril esitas V. Molotov Eesti välisministrile Karl Selterile nõude sõlmida kahe riigi vahel vastastikuse abistamise pakt, mille kohaselt Eesti territo...

Ajalugu → Ajalugu
52 allalaadimist
thumbnail
22
doc

9.klassi Ajaloo esimese poolaasta kokkuvõtte

Ajaloo eksam 1.pilet Pariisi rahukonverents, Rahvasteliidu teke ja uus poliitiline kaart Euroopas 11.november 1918 Compiegne vaherahu Pariisi rahukonverents 1919-1920 1)rahulepingute sõlmimine 2)piirid võitjate diktaat ­ USA, Pr & Ingl ­ suur kolmik Vm ei kutsutud, sest Vm sõlmis Sm separaatrahu ning enamlaste pärast ka. Kolmik ei tunnustanud sealset vahetunud riigivõimu. Kaotajaid ka ei kutsutud ning hiljem olid nad lihtsalt sunnitud nende tingimustega nõustuma. Rahvasteliit ­ organistatsioon, mis pidi ära hoidma tulevased sõjad ja kindlustama majanduslikke ja kultuurilisi sidemeid Euroopa riikide vahel. Peakorter Genfis, Sveitsis ei toiminud sest: 1)USA ei kuulunud Rahvasteliitu ­ keeldusid tunnustamast RL põhikirja 2)Rahvasteliit sai ainult agressoriks kuulutada, sest reaalseid resursse tal polnud. Kui ei olnud sobilik olla liidus, siis ka lahkuti. Suurriigid määrasid uute tekkinud riikide piire: (Austria, Ungari,Tsehhoslovakkia,...

Ajalugu → Ajalugu
69 allalaadimist
thumbnail
25
docx

Konspekt eksamiks

Temperatuur tõstetakse Zn sulamistemperatuuri lähedale, pinnale tekib õhuke Fe-Zn kiht; Tsinkpulbervärviga katmine ­ väga peenikene Zn-pulber, kusjuures kuivanud värvikiht sisaldab massi järgi 95% Zn. Tsingikihi kvaliteeti hinnatakse tema paksuse, poorsuse, homogeensuse ehk ühtlase jaotumise järgi. 29. Milline on kõige levinum pinnases asuvate gaasi magistraaltorude kaitsmisviis korrosiooni vastu ? Millised on kasutatud kaitsmisviisi ohud ? Milliseid materjale kasutatakse Nord Streami gaasitrassi rajamisel ? Millised on seal korrosioonitõrje meetmed ? Millised on kõige suuremad korrosiooniriskid ? (Vastav teave otsida internetist). Gaasi magistraaltorude kaitsmisviis - katoodkaitse välise alalisvooluallika abil: kaitstav objekt ühendatakse vooluallika miinus- klemmiga ja torust saab katood. Vajalik on vooluringi saavutamine, kuid üldjuhul on toru lisaks katoodkaitsele ümbritsevast keskkonnast

Keemia → Keemia ja materjaliõpetus
276 allalaadimist
thumbnail
25
doc

12. klassi teise poole ajaloo konspekt

linnavalitsused, mille valis rahvas Mitmeparteisüsteem Üheparteisüsteem, võim kuulus EKP-le, mis täitis Moskva käske. EKP esimeseks sekretäriks oli Karl Säre. 2. Ümberkorraldused majanduses (TV lk 33 ül 6) 3. Ümberkorraldused kultuurielus (TV lk 33 ül 6) 4. Repressioonid (TV lk 33 ül 6) Suvesõda Õpik lehekülg 82-83 Armeedegrupp Nord vallutas kiiresti Läti ja Leedu ning 7. juunil 1941 tungisid sakslaste eelsalgad Ikla piirkonnas Eestisse. Sellises olukorras aktiviseerusid metsavennad. Salgad olid väikesearvulised ja halvasti relvastatud. Mitmel pool, eriti Pärnumaal, võeti võim metsavendade poolt üle veel enne Saksa vägede kohalejõudmist. Metsavendade salkade baasil loodi ülemaaline relvastatud organisatsioon Omakaitse. Pealetungivad sakslased vallutasid kiiresti Lõuna-Eestis asuvad linnad. Punaarmee

Ajalugu → Ajalugu
164 allalaadimist
thumbnail
36
xls

informaatika töö 2

Ülesanne 3 Tabelid Sisukord Rakendus "Puidu müük". Ülesande püstitus Puidu müük. Variandid Töötajad. Uldine nimekiri Rakendus "Puidu müük". Puidu hinnad Rakendus "Funktsiooni uurimine".Ülesande püstitus Funktsioonide variandid Karakteristikute variandid Rakendus "Detail III". Ülesande püstitus Variandid Hinnad Tööötajad Rakendus "Puidu müük". Ülesande püstitus Koostada rakendus, mis võimaldab teha puidu müümise arvestust. Rakenduse andmemudel on toodud skeemil. Rakenduses kasutada nimesid!!! Müüjate andmed eraldada eraldi töölehele tabelisse M_töötajad vastavalt variandile (kolm valda) tabelist Töötajad, kasutades arendatud filtrit. Eraldada skeemil näidatud väljad toodud järjekorras. Sorteerida tabel kahe tunnuse: vald ja nimi, järgi . Tabel P_müügid luua List-objektina (Table-objekt 2007-s) Müüjate nimede ning puidu liikide ja sortide valimiseks kasutada valideerimist. Vald leida mü...

Informaatika → Informaatika
378 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Täitsa valmis Oliveri uurimus

(7) 2.2. Kokkuvarisemise põhjuseks oli kuumus 21. septembril 2001 avaldati Eesti Päevalehes ja Delfis USA katastroofi miniportaal, kus oli kirjas, et New Yorki arhitekti ja Cryptome.org veebimeistri John Youngi sõnul oli Maailma Kaubanduskeskuse (WTC) mõlema hoone kokkuvarisemise põhjuseks kuumus. (8) 2003. aastal nimetab kuumuse ja tule koosmõju kaksiktornide kokkuvarisemise põhjuseks ka Harri Korrovits, Ph.D, TüV Nord Baltic OÜ ehitusekspert. Keskkonnatehnika.ee 2003/5 ilmub tema sulest artikkel, kus ta seletab, et lennukitesse tangitud petrooleumist põles põrkekohal kohe ära 30%. Ülejäänud petrooleum valgus bürooruumidesse, liftidesse ja trepikodadesse, imbus osaliselt põrandavaipadesse ja põles arvatavasti järgneva 20 minuti jooksul allapoole liikudes edasi. Selle tulemusena tõusis temperatuur kõigepealt ülalpool kokkupõrkekohta kuni 1200­1600°C

Meedia → Meedia
5 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Heino Eller (1887-1970 )

· Danse du Faune (1917) · Karjase laul fis-moll (1917) · Seitse prelüüdi I vihik (h-moll 1914, fis-moll 1914, b-moll 1915, cis-moll 1915, cis- moll 1916, E-duur 1917, d-moll 1917) · Etüüd (Allegro) As-duur (1918) · Kodumaine viis E-duur (1918, orkestreeritud hiljem ­ 5. pala 1953 koostatud tsüklis Viis pala keelpilliorkestrile) · Allegro (Tokaata) H-duur (1919) · Andante sostenuto G-duur (1919?) · Etüüd Ges-duur (1919) · La fille du nord (1919) · Largo e-moll (1919, red. 1944, orkestreeritud ­ 1. pala (Romanss) 1953 koostatud tsüklis Viis pala keelpilliorkestrile) · Moderato sostenuto h-moll (1919, red. 1960) · Pastoraal As-duur (1919) · Klaverisonaat nr. 1 a-moll (1919-1920) · Seitse prelüüdi II vihik (a-moll, Fis-duur, cis-moll, Ges-duur, h-moll, Des-duur, g- moll) (1920) · Eleegiline tants c-moll (1921) · Prelüüd (Con spirituoso) Des-duur (1921) · Tokaata h-moll (1921)

Muusika → Muusikaajalugu
22 allalaadimist
thumbnail
24
docx

Eestlased Saksa armees

,,Eestlased Saksa armees" Referaat Sisukord Sissejuhatus.................................................................. ....................3 Miks mindi Saksa armeesse vabatahtlikult?.....................................3 Miks eelistati Saksamaad üle Venemaa?..........................................4 Sakslased osutusid okupantideks......................................................6 Eesti üksuste loomine.......................................................................6 Idapataljonid................................................................. ....................7 Politseipataljonid........................................................... .................10 Eesti lennuüksused....

Ajalugu → Ajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
30
docx

Keemia ja materjaliõpetuse eksami küsimuste vastused

reageerida puhta tsingipinnaga. Reaktsioon peatub alles pinna kuivades ja õhu pääsedes tsingini. Valge rooste tekib esmajoones plekitahvlite ebaõigel ladestamisel või transpordil. Ladustamisel tuleb silmas pidada, et vesi saaks tahvlitelt ära voolata ning et tahvlite pinnad oleksid hästi tuulutatud. 30. Milline on kõige levinum pinnases asuvate gaasi magistraaltorude kaitsmisviis korrosiooni vastu ? Millised on kasutatud kaitsmisviisi ohud ? Milliseid materjale kasutatakse Nord Streami gaasitrassi rajamisel ? Millised on seal korrosioonitõrje meetmed ? Millised on kõige suuremad korrosiooniriskid ? (Vastav teave otsida internetist). Terasest gaasi- ja naftatorustikud, mis on pinnases ja vees, neile torustikele on pandud topeltkorrosioonitõrje. Torude ümber mähitakse suure tihedusega polüetüleenist kile ning lisaks pannakse torudele katoodkaitse välise vooluallikaga: kaitstav objekt ühendatakse vooluallika miinus-klemmiga ja torust saab katood

Keemia → Keemia ja materjaliõpetus
309 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun