NSV Liit pidi leppima Karjala maakitsuse ja Viiburi linnaga ning mõne muu alaga. 7. Saksamaa kallaletung NSV Liidule: dateeri, ,,Barbarossa" sõjaplaan, sõja esimesed kuud. 22.juunil 1941.aastal alustas Saksamaa sõda NSV Liidu vastu, mida hakati nimetama Suureks Isamaa sõjaks. Selleks oli välja töötatud Barbarossa nimeline sõjaplaan, mille järgi pidi pealetung toimuma välksõjana ning kolmest suunast: a) armeegrupp Nord pidi vallutama Leningradi. b) armeegrupp Mitte pidi vallutama Moskva. c) armeegrupp Süd pidi vallutama Kiievi. Esialgu olid Sakslased edukad, kui 1941. Aasta talvel nende pealetung peatati Moskva linna all. 8. Saksamaa ja Kolmikpakt. 1941.-1942.aastal hakati Saksamaa ja Kolmikpakti vastu. Moodustati Atlandi harta, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. Pärast
Petain, kes tegi Sakslastega koostööd. 10. mai 1940 Winston Churchill sai Suurbritannia peaministriks Merelõvi 16. Juuni 1940 Saksa operatsiooni nimi, et vallutata Suurbritannia Barbarossa plaan Saksamaa plaan alustata oma rünnakut NSVL vastu Kolmikpakt 27. September 1940, kirjutasid alla Jaapan, Itaalia ja Saksamaa, mis kohustas üksteisi aitama 22. juuni 1941 Saksamaa käivitab plaani Barbarossa ning ründab NSVL kolmest küljest: Nord (Leningrad), Mitte (Moskva), Süd (Kaukaasia) Lend-Lease sedus märts 1941, võtis USA Kongress vastu seaduse, mis lubas presidendilosutama ainelist abi (kas laenamise või rentimise teel) riikide vastu Atlandi harta 14. August 1941 Churchilli ja F.D. Roosevelt avaldasid kaheksapunktilise deklaratsiooni Saksamaa vastase sõja ja oma riikide tulevikupoliitika põhimõtted. 1941 kevad sõlmisid NSVL ja Jaapan oma vahel neutraliteedilepingu
Sõjaks Saksamaaga valmistus ka NSV Liit. NSV Liidu sõjaplaan oli justkui Barbarossa peegelpilt: tugevate õhurünnakute saatl tuli Saksa väed kohe algul sisse piirata ning hävitada. Stalin alahindas Hitlerit, ta ei kuulanud hoiatusi Saksamaa eelseisvast rünnakust ega andnud käsku selle tõrjumiseks. Sakslaste hoop tabas Punaarmeed ootamatult. 22. juunil 1941 ületasid Saksa väed NSV Liidu piiri. Saksa armee oli jagatud kolmeks väegrupiks. Väegrupp Nord pidi liikuma üle Baltikumi Leningradi, väegrupp Mitte piirama sisse ning purustama Valgevenes asuvad Punaarmee üksused ning liikuma edasi Moskva peale, väegrupp Süd pidi vallutama Ukraina. Koos Saksamaaga alustas sõda NSV Liidu vastu ka Rumeenia, Itaalia, Soome, Slovakkia ja Ungari liitusid mõni päev hiljem. Esialgu läks Hitleril kõik plaanipäraselt. Piirilähedastele lennuväljadele paigutatud Nõukogude lennu vägi oli purustatud ning sakslased said ülevõimu õhus
19. saj,sest toimus tööstusrevolutsioon 12. Nimeta Euroopa tähtsaimad kivisöe kaevandamise piirkonnad. Inglismaa (Yorkshire, Lõuna-Wales) Ruhr (Saksa-Prantsuse piir) Donbass (Ida-Ukraina) Sileesia (Poola) 13. Miks on kivisöe kaevandamine Indias ja Hiinas pidevalt kasvanud? Rahavaarv on liialt tõusnyd niiet tuleb ka kaevandada rohkem Suur vajadus odava energia järgi 14. Milliseid probleeme võib esineda India ja Hiina kivisöekaevandustes? ● varingud 15. Mis on South Stream ja Nord Stream? South Stream on kavandatav Musta mere kaudu kulgev gaasijuhe maagaasi transportimiseks Venemaalt Euroopa Liidu riikidesse. Nord Stream on Läänemere põhjas asuv Venemaalt Saksamaale kulgev kahetoruline maagaasi torujuhe. 16. Mis on kildagaas? Mis probleeme võib kaasa tuua kildagaasi väljapumpamine? Kildagaas on kiltkivi tillukestesse pooridesse ja pragudesse kogunenud maagaas. Väljapumpamise käigus võib põhjavesi reostuda metaaniga,
Norra Koostanud: 2008 Sisukord 1. Üldinfo...............................................................3 2. Haldusjaotus..........................................................3 3. Poliitika...............................................................3 4. Ajalugu...............................................................4 4.1 Esimesed norralased 4.2 Viikingite aeg( umbes 800-1050) 5. Geograafia............................................................5 6. Majandus.............................................................6 7. Kultuur................................................................7 7.1 Tuntud norralase 7.2 Rahvuspüha 7.3 Keeled 2 1. Üldinfo Norra on üks Põhjamaadest Skandinaavia poolsaarel Rootsist lääne pool. Norra rannajoon on väga liigestatud, tema rannikul on kuulsad fjordid. P...
Eesti ajalugu Eesti ajalugu Eesti ajaloo periodiseerimisel on palju võimalusi. Järgnevalt on toodud üks võimalik periodiseering: 1) Eesti esiajalugu 2) Eesti keskaeg 3) Eesti varauusaeg 4) Eesti uusaeg 5) Eesti lähiajalugu Eesti esiajalugu Mesoliitikum Neoliitikum Pronksiaeg Rauaaeg Eesti esiajalugu põllundus Esiajaloolisel ajal hariti põlispõlde kaheväljasüsteemi järgi. Põlispõlde haris iga talu eraldi, kuid külakonna ühise külvikorra järgi. Muidu oleks paljudel lappides segamini asetsevate maade harimine kujunenud väga tülikaks. Vanem rauaaeg Nooremal rauaajal oli Eesti autonoomsete maakondade liit. Läti Henriku andmetel käidi peaaegu Eesti mandri keskel kooskäimistel kord aastas nõu pidamas. Põllundus tõusis teiste majandusharude seas esikohale. Noorem rauaaeg Põllunduse osakaal võrreldes eelnevate ajape...
Eestis nimetati soomepoisteks neid,kes ei liitunud Saksa armeega ja suhtusid sellesse eitavalt, need mehed põgenesid. 1944.a. Punaarmee murdis läbi sakslaste kaitseliinid Leningradi all ja jõudsid Narva alla. Eesti ja läti üksused etendasid suurt rolli selles,et idarinde põhjaosas peatati Punaarmee pealetung peaaegu pooleks aastaks.2.septembril 1944 astus sõjast välja Soome ja Hitler oli sunnitud andma korralduse Saksa väed Eestist tagasi tõmmata. Hitler käskis väegrupil Nord taanduda Kuramaale. Punaarmee eest põgenesid Balti riikidest sajad tuhanded inimesed.18.septembril 1944 astus Tallinnas ametisse Otto Tiefi juhitud valitsus. 22.september hõivasid Punaarmee tankid Tallinna. Baltimaad sattusid Teise maailmasõja lõpuks taas Nõukogude okupatsiooni alla. Nad ootasid siiski lääneriikide sekkumist.
Kalad Läänemeres elab ligi 100 erinevat kalaliiki, tuntumad on kilu, tursk, lest, lõhe, meriforell, angerjas. Seal elab palju selliseid kalaliike, mis pärinevad järvedest ja jõgedest, aga Läänemere madala soolsuse tõttu saavad need ka seal elada. Läänemeres elavad ookeani kalad on sageli oma ookeanis elavatest liigikaaslastest palju väiksemad. Mõnest Läänemere piirkonnast püütud kalad võivad sisaldada liiga palju mürgiseid ühendeid. Ka plaanitav Nord Streami gaasitoru ei jäta mõjutamata ühtegi kalaliiki, seda just ehituse käigus. Merelist päritolu kalaliike leidub Eesti vetes 30 liiki. Siirdekalu on 10 liiki. Rannikumeres elab u 20 liiki mageveekalu. Imetajad Läänemeres ning selle ääres ei ela just palju imetajaid. Seal elavad hülged, veel elab Läänemere kallastel mügri ehk vesirott ja ondatra ning Atlandi ookeni lähedal olevates lahtedes ka pringlid. Hallhüljes
Nõukogude liidu juhid Stalin(sündinud 1879, suri 1953) · Valitses 1924-1953 Haridutee · Nooruses pidi temast saama preester, aga halva õppeedukuse pärast visati ta sealt välja · lõpetas 1894. aastal Gori kirikukooli · Tiflisi õigeusklik vaimulik seminar Sisepoliitika · GULAG - üle Nõukogude Liidu olevad sunnitöövõrgustikud, karistust kandis üle 5,5 miljoni inimese · Isikukultus (juhikultus) · Repressioonid o tsistka - suurpuhastus, mille käigus kõrvaldati lõplikult võimu juurest vanade revolutsionääride kaader o näidiskohtuprotsessid avalikult oli need suunatud kommunistliku partei ühtsuse tagamisele ja selle kildkondlike huvidega õõnestajate paljastamisele, tegelikult aga esitati neil kõrvuti nii tõepäraseid kui ka võltsitud tõendeid ja manipuleeriti pealtvaatajatega, et mõista hukka ...
Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas Teine Maailmasõda (1. september 1939 – 2. september 1945) oli Eestile väga raske ja keeruline aeg. Raske aeg algas Molotovi-Ribbentropi paktiga, mis sõlmiti 23.08.1938 Natsi-Saksamaa ja NSVL-i vahel, tänu sellele kaotas Eesti iseseisvuse. 1939 sundis NSVL Eestile peale baasilepingu allakirjutamist, siis okupeeris Punaarmee 17. juuni 1940 Eesti. Kuulutati välja Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, mis võeti 6. augustil NSV koosseisu. Teine maailmasõda sundis eestlasi tegema valikuid ning neid valikuid oli vähe. Olulisemad valikuvõimalused olid sõdimine Punaarmee, Saksa ja Soome armeedes ning põgenemine Nõukogude okupatsiooni eest Läände. Neljas, kuigi mitte nii ühepoolne ja kindlate ideoloogiatega variant oli ka metsavendlus. Punaarmees olid eestlaselt peamiselt sunniviisiliselt mobiliseerituna, kuigi see oli sel ajal keelatud. Eestlasi sundmobiliseeriti, sest selliseid inimesi o...
Sakslastel oli palju eeliseid, kuid siiski jäid inglased peale viimasel hetkel. Oluliselt mängisid rolli Suurbritannia poolel võitlevad lendurid Poolast, Tšehhist jms vallutatud maadest. Septembri keskpaigaks oli Luftwaffe saanud nii palju kaotusi, et Hitler käskis dessanti edasi lükata ja pidi leppima esimese suure tagasilöögiga II MS-s. 10.Saksa- NSVL sõja algus 22.juuni 1941 ületasid Saksa väed NSVL piiri. Saksa armee oli jagatud kolmeks: Nord pidi liikuma üle baltikumi Leningradi peale, Mitte piirama sisse ning purustama Valgevenes asuvad Punaarmee üksused ning liikuma edasi Moskva peale, Süd pidi vallutama Ukraina. Punaväelased andsid end suurema vastupanuta vangi, sest Hitler suutis täieliku üleoleku kindlustada purustades õhujõud. Ukrainas ja Baltikumis võeti saklasi vastu vabastajatena. 1941.a sügiseks olid sakslased vallutanud Baltikumi, Valgevene ja suure osa Ukrainast
said baltiriigid okupeeritud. Eestisse toodi zdanov, kes hakkas venemeelsst valitsust tegema. Ta tõi tänavatele meeleavalduse, kes nõudsid uue valitsuse moodustamist. Juhiks sai johannes vares barbarus. Korraldati valimised ja nii saigi eestist vene osa. Suur Isamaasõda Barbarossa plaan, saksamaa sõjaplaan nsv liidu vastu, kus tuli viia väed otse venemaale ja mitte lasta neil taanduda selle sügavusse. . 21 juuni 1941 algab suur isamaasõda. Rünnakusuunad süd- leningrad, mitte- moskva, nord ukraina. Saksa liitlased, rumeenia , itaalia soome , slovakkia ungari. 1941 pannakse sakslaste pealetung seisma, moskva lahing. Sest halvad ilmaolud ja riietus ning venelased olid toibunud esimesest tagasilöögist. 1942 Stalingradi lahing- sakslased said löögi milest nad enam ei toibunud. Sakslased piirati stalingradis ümber ja ei lastud neid piiramisrõngast välja, ei aidanud ka õhuväed. Lõppes saksamaa kapituleerumisega ja 300 mehe surmaga.
Narva piirkonna üksused olid moodustanud armeegrupi Narwa, mille põhituumiku moodustasid III Germaani SS-soomuskorpuse alluvusse koondatud väeosad kindralleitnant Felix Steineri juhtimisel. Korpuse koosseisu põhiosa moodustasid SS-diviisid Nordland, Nederland ja 20. Eesti Relvagrenaderide SS-diviis ning 11. Ida-Preisi jalaväediviis. Korpuse ülem Felix Steiner nägi Auveres vägede kontsentreerimises ohtu Narva rindele ning palus luba väegruppi Nord staabist taanduda Narva jõe joonelt Auvere-Sinimägede-Mummussaare joonele, mille kattenimi oli Tannebergi linn. Vastav luba saadi alles 22. juulil 1944 ja olukorra lahendamiseks tegi Steiner vaenlase löögisuunal asuvate vägede ümberpaigutuse. Major Riipalu 45. rügement toodi Narva jõe joonelt Auveresse, vahetades seal välja Saksa 26. diviisi osad. Kuna korpus eeldas rügemendile lahingute tulipunkti, anti Riipalu käsutusse veel pataljon "Narwa" ja kaks kompaniid saksa pioneere
❧ Murrang Vaiksel ookeanil ❧ Punaarmee suurpealetung idarindel 1944. aastal ❧ Normandia dessant Saksamaa ja NSV Liidu suhete halvenemine ❧ 1940 lõpul kinnitas Hitler NSV Liidu vastase sõjaplaani Barbarossa ❧ Sõjaks Saksamaaga valmistus ka NSV Liit ❧ Saksamaa ründas NSV Liitu ootamatult Sõjategevuse algus Saksamaa ja NSV Liidu vahel ❧ 22. juuni 1941 ületasid Saksa väed NSV Liidu piiri - Väegrupp Nord > Baltikum ja Leningrad - Väegrupp Mitte > Valgevene ja Moskva - Väegrupp Süd > Ukraina ❧ Sõja NSV Liidule kuulutasid sõja ka Rumeenia, Itaalia, Soome, Slovakkia ja Ungari ❧ Sügiseks vallutasid sakslased Baltikumi, Valgevene ja suure osa Ukrainast. Algas Leningradi blokaad ja lahing Moskva pärast ❧ Stalin kuulutas sõja Suureks Isamaasõjaks ja leevendas terrorirežiimi ❧ 6. detsember 1941 alustas Punaarmee Moskva all vastupealetungi Jaapani sõttaastumine
suurendada biokütuste osakaalu transpordikütustes 10%-ni eeldusel, et töötatakse välja majanduslikult otstarbekad teise põlvkonna biokütused. Tulenevalt EL visioonist, mis on suunatud keskkonnasäästlikkusele ning taastuvenergia kasutamisele, tuleb nende suunistega arvestada ka Eesti elektrimajanduse tuleviku planeerimisega. 2. PERSPEKTIIVID 2.1.Hind Käesoleval hetkel mõjutab Eesti elektri hinda eelkõige Nord Pool Spot (NPS) börs ja elektri hinna teevad matemaatikud Oslos Börs töötabki nii, et elektri müüjad, näiteks Eesti Energia, ja ostjad, näiteks 220 Energia, sisestavad turule oma pakkumisi ise. "Kesk-Euroopa aja järgi kella 12ni (Eesti aja järgi kella 13ni) sisestatakse pakkumisi järgmise päeva igaks tunniks. Siis läheb turg kinni ja kell 13.30 avalikustatakse hinnad homse päeva iga tunni kohta igas piirkonnas. Nii 365 päeva aastas." (Elspot-turg ehk päev-ette-turg)
4 vastu hakkama. Samas vähesed välisvaatlejad uskusid, et NSVL armee on võimeline sakslasi peatama enne Moskvani jõudmist. Moskva oli sakslaste üks põhilisemaid eesmärke ja seda taheti vallutada enne talve. Seepärast eraldati armeeüksusele Mitte Fedor von Bocki juhtimisel kaks soomusgruppi, seevastu armeegrupp Nord, mis suundus Leningradi ja armeerühm Süd Ukrainas said kumbki ainult ühe soomusgrupi. Hitler hakkas üha enam vahele segama operatsiooni juhtimisse. Ta muutis 19. juulil plaane ning muutis ära Moskva diktaadi Moskva polnud enam peaeesmärk. Mitte pidi loobuma suurest osast soomustehnikast, mis saadeti ülejäänud kahele armeegrupile. See oli vajalik selleks, et Leningradi ja Ukraina põllumajandusalad kiiresti okupeerida. See oli
teadlikud Molotov-Ribbentropi paktist, seega ka Vene ohust oma armeede tagalale. Hitleri arvestused olid teised. Ta uskus, et prantslased teda läänes ei ründa, mistõttu jättis läände saja Prantsuse diviisi vastu kõigest 44 diviisi. H. eelis oli, et ta väed oli mobiliseeritud, Suurbrit. ja 3 Prantsusmaal mitte.Veelgi suurem eelis oli vägede suur arvuline ülekaal ja parem relvastus võrreldes Poola vägedega. Saksa armeegruppides Nord ja Süd oli kokku 62 diviisi, selles 6 soomus- ja 10 mehhaniseeritud diviisi, mida toetasid 1300 moodsat lahingulennukit. Kokku oli Poolal 40 diviisi, sellest mitte ühtegi soomusdiviisi; vähesed vana kergetankid, millega oli võimalik varustada kõigest üks brigaad; pooled õhujõudude 935 lennukist olid vananenud.
1.II maailmasõja põhjused ja osapooled: -Inglismaa ja Prantsusmaa tegid Saksmaale pidevalt järelandmisi. -Viimane piisk karikasse oli Tšehhoslovakkia „alla neelamine“ Saksa poolt. -1939 Hitler nõudis Poola koridori ( I MS loodud väljapääse Läänemerele). -Kui Poola koridori küsimus muutus tõsisemaks andsid Inglismaa ja Prantsusmaa oma sõjalise garantii Poolale. -Hitler soovis muuta I MS versaille'i lepingu tingimusi, kuna see oli „nuga selga“ poliitika. -Hitler soovis oma rahvale eluruumi. -Stalin tahtis laiendada kommunismi mõjuvõimu läände. -Jaapan tahtis mõjuvõimu Vaikse ookeani piirkonnas; Itaalia aga Vahemere piirkonnas. -Hitler tahtis oma sõjaväele rakendust-> vallutussõjad. -MRP Osapooled: -Teljeriigid: Saksamaa, Itaalia, Jaapan, Rumeenia, Ungari, Bulgaaria, Tai -Liitlased/Lääneriigid: Suurbritannia, Prantsusmaa, Poola, Nõukogude Liit (Esialgu teljeriikide poolel hiljem lääneriikidepoolel), Hiina, Tšehhoslovakkia, Kreeka, Norra,...
alasid NL-le, kuid säilitas iseseisvuse. 1940 suvel okupeerib Balti riigid *06.06.44 avatakse 2.rinne P-Pr, juhib Eisenhower, liikuma Belgia suunas, et tõrjuda Saksat; Ardenni lahing suvel *märts-aprill 1945 Berliini oper., juhib Punaarmee kindral Zukov; Hitleri enesetapp *2.05.45 kapituleerub garnison *8.05.45 kapituleerub Saksa Vene-Saksa sõda 1941- 1945 *Barbarosa plaan - vallutada NL välksõjaga *22.06.41 liiguvad Saksa armeed Põhja- Jäämerest Musta mereni; Nord, Mitte ja Süd; edukad ja kiired *Leningrad blokaadi rõngasse, NL poolt taganemine *1941 sügis Sakslastel vallutatud Baltikum, Valgevene ja suur osa Ukrainast *1941/42 Moskva lahing- tõsine kaotus Saksale, Hitleri välksõja plaani oli läbikukkunud *42 suvi Wehrmacht tungib Lõuna- Venemaale, liiguti seljatagant Moskva poole, vallutati Stalingrad (sept-nov, murdepunkt- mõlemad võrdsed) *19.11.42 Punaarmee pealetung Stalingradis, W sõdurid piiramisrõngasse Paulus vs
1.II maailmasõja põhjused ja osapooled: -Inglismaa ja Prantsusmaa tegid Saksmaale pidevalt järelandmisi. -Viimane piisk karikasse oli Tsehhoslovakkia ,,alla neelamine" Saksa poolt. -1939 Hitler nõudis Poola koridori ( I MS loodud väljapääse Läänemerele). -Kui Poola koridori küsimus muutus tõsisemaks andsid Inglismaa ja Prantsusmaa oma sõjalise garantii Poolale. -Hitler soovis muuta I MS versaille'i lepingu tingimusi, kuna see oli ,,nuga selga" poliitika. -Hitler soovis oma rahvale eluruumi. -Stalin tahtis laiendada kommunismi mõjuvõimu läände. -Jaapan tahtis mõjuvõimu Vaikse ookeani piirkonnas; Itaalia aga Vahemere piirkonnas. -Hitler tahtis oma sõjaväele rakendust-> vallutussõjad. -MRP Osapooled: -Teljeriigid: Saksamaa, Itaalia, Jaapan, Rumeenia, Ungari, Bulgaaria, Tai -Liitlased/Lääneriigid: Suurbritannia, Prantsusmaa, Poola, Nõukogude Liit (Esialgu teljeriikide poolel hiljem lääneriikidepoolel), Hiina, Tsehhoslovakkia, Kreeka, Norr...
Kordamine kontrolltööks II maailmasõda teatasid, et kaitsevad Poola puutumatust, Hitlerile ootamatu(sõda (1.sept1939-2.sept1945) kahel rindel,Poola, pr ja ing). Ainus variant saksale oli stalin. -sõja puhkemist soodustanud rahvusvaheline olukord Molotov-Ribbendropi pakt – stalin oli valmistunud selleks ajaks 1930.aastatel(diktatuuride rünnata lääneriike, mille nõrgestamiseks otsustas ta riigid tekkimine,agressioonid/sõjakolded,RL,liitlaste omavahel sõtta lükata. 1939 olid Staliniga koostööst huvitatud nii kujunemine,lepituspoliitika-II MS aeg ja sõja põhjused lääneriigid kui ka Hitler, Stalin pidas läbirääkimisi Pr ja Inglismaaga Demokraatia asendumine diktatuuriga. Versailles süsteemi kuid, samal ajal olles mestis ka Hitleriga. ...
Algas ka vabatahtlike värbamine Wehrmachti 16. ja 18. armee julgestusgruppidesse. Korralduse julgestusgruppide formeerimiseks andis 1941. aasta augusti lõpus Saksa 18. armee ülemjuhataja kindralooberst Georg von Küchler, kes varsti tõusis armeegrupi „Nord“ ülemjuhatajaks. Algselt loodi mitmesuguseid üksikpataljone, näiteks julgestuspataljon, idapataljon, kaitsepataljon ja politseipataljonid ja ka üksikkompaniisid. Nende ülesanne oli tagalajulgestamine, põhiliselt väegrupile Nord. Küll aga oli sakslastel ebakõla – wehrmachti diviisides tohtisid teenida ainult sakslased. See probleem lahendati aga kiirelt, Eesti väeüksusi ei nimetatud pataljonideks, vaid gruppideks. Territoriaalsel printsiibil loodi kuus julgestusgruppi, mis said omale numbrid 181-186 ja kaks üksikkompaniid, nr. 13 ja 17. Viimased allusid vormiliselt vastavalt 183. ja 184. julgestusgrupile. Viimase, 186. julgestusgrupi moodustamine jäi aga pooleli ja lahingutegevuseni see ei jõudnudki. Grupid
Inglismaa ja Prantsusmaa valmistusid Soomele abi saatma ja NSVL oli sunnitud märtsis 1940 rahu sõlmima. 1941-1944 1941 alustas Hitler NSVL-i vastast sõjaplaani ,,Barbarossa". Sõjaks Saksa vastu valmistus ka NSVL. Mõlemad plaanisid üksteist kohe sõja algul purustada. 22 juuni 1941 ründas Saksamaa NSVL-i: Mitte Süd Nord Valgevenest Moskvasse Ukrainasse Baltikumist Leningradi Saksamaa liitlased: Itaalia, Rumeenia, Soome, Slovakkia, Ungari. Sakslastel oli edu, kohalikud elanikud võtsid neid vastu kui vabastajaid. Otsustaval Hetkel loobus Hitler Moskva ründamisest Kiievi kasuks. Leningradis korraldas blokaadi, nälga suri ca. 700 000 inimest. Külm talv andis Hitlerile Moskva all raske löögi (varustus puudus, plaani kohaselt pidid sõda juba läbi olema)
2003 PAX 3, Rauha, Soome 2003 Varna XII Rahvusvaheline Graafika Biennaal, Bulgaaria 2003 III Rahvusvaheline Väikegraafika Näitus, Museo Civico, Cremona, Itaalia 2003 Novosibirski III Rahvusvaheline Kaasaegse Graafika Biennaal, Venemaa 2003 Visby Maalibiennaal, Rootsi 2003 XI Rahvusvaheline Graafika ja Joonistuste Giennaal, Taivan 2003 TARTU KUNST, Läti Kunstnike Liidu Galerii, Riia, Läti 2004 Nord Art 04, Kunst in Carlshutte, Rendsburg, Saksamaa 2004 Eesti graafika Retreti Muuseumis, Soome 2004 Kursi Koolkonna näitus, Hobusepea galerii, Tallinn 2005 Rahvusvaheline Gravüüri Biennaal LIEGE 2005, Ville de Liege, Belgia 2005 XIV Saksa Rahvusvaheline Graafikatriennaal, Frechen, Germany 2005 KURSI KOOLKONNA PÄEVAD, näitused Tartus 2005 Ljubljana Biennaal, Sloveenia
KIRSIPUU Kirsipuude kultuursordid kujunesid välja Hiinas. Seal on nad oma kaunite õite ja habraste tüvedega üheks armastatumaks puuks, mida võib näha maalidel. Maailmas pole viljadena kirssidel eriti suurt tähtsust. Kuid kirsipuud peavad külmadele paremini vastu, kui ploomid ja seetõttu kasvatatakse neid ka Põhja- Euroopa aedades. Kirss kasvab kõikjal, kus õunapuugi. Kirsipuud lepivad ka kuivema mullaga. Kirsid valmivad juba juulikuus ja on põhjamaistest puu- viljadest kõige varasemad. Kirssidest tehakse siirupit, mahla, kompotti ja keediseid. Kirssides on ka palju vitamiine - 100 g kirsse sisaldavad 32 mg C- vitamiini. Maguskirsipuud kutsutakse Eestis ka mureliks. Selle viljad on hariliku kirsi viljadest magusamad ja valmivad varem, kuid nad on Eesti oludes külmaõrnemad. Keskmine eluiga on 20 -30 aastat. Kandeiga 3- 5 aastat. Keskmine saak 10 kg. Viltjas kirsipuu on 1,5 m kõrgune kartvaste le...
1838 Pärnus asutati mudaravila 1850 Tallinnas avati hotell St. Peterburg (praegune Rataskaevu) vanim hotelli nime kandev majutusettevõte 1900 Tallinnas tegutses kokku 50 võõrastemaja + 50 muud majutuskohta 1912 Tallinnas avati hotell Peetri (praegune Palace) 1914 Narvas avati hotell Belgia ja Tallinnas Grand Hotel 1918 Tallinnas avati hotell Imperial (Balti) 1920 Tallinnas tegutsesid järgmised suurhotellid (rohkem kui 25 tuba): Kuldlõvi, Du Nord, St. Peterburg, Peetri ning väikehotellid (tube 15-25): Balti, Imperial, Grand hotel, Central, Belgia, Euroopa. 1925 Kehtestati sundmäärus võõrastemajade ja möbleeritud tubade kohta, mis määras kindlaks majutusasutuste tingimused (esimene klassifikatsioon) 1937 Tallinnas avati hotell Palace (1935.a. lammutatud Peetri asemele) ja Pärnus Rannahotell 1938 Anti välja määrus võõrastemajade, pansionide ja turismikodude liigitamise kohta
30 EUR/MWh) vastu ei ole majanduslikult jätkusuutlikul viisil võimalik Eestisse ehitada ühtegi uut elektrijaama. See hind on lihtsalt liiga madal. Milline on õige ja õiglane hind, ei oska täpselt keegi öelda. Loogika ütleb samas seda, et mida rohkem vastandlike huvidega turuosalisi osaleb hinna kujundamises, siis seda adekvaatsem see hind pikemas perspektiivis saab olema. Just sellel põhineb Eestis tegutseva maailma suurima elektribörsi Nord Pool Spot (NPS) turuplatvormi edu. Ma siiralt kahtlen riigi võimekuses kujundada turul turuosalistest õigem ja õiglasem elektri hind. Kolmandaks. Konkurentsitihedat ja efektiivset turgu ei ole võimalik luua ilma reguleeritud turgu avamata. Eesti elektriturul on täna lisaks Eestis toodetud elektrile ka elekter Soomest, Lätist ja Venemaalt. Üllatav on see, et konkurents, mis Eesti jaeturu avamisel tekkis, on nii
Reinar Hallik 2.4. Noorte treenimisvõimalused Noortel on treenimisvõimalusteks palju korvpallikoole kõikides Eesti maakondades, treenimiseks on võimalus valida mitme erineva korvpallikooli vahel. Harjumaa korvpallikoolid: BC Kalev/Cramo Korvpallikool Audentese Spordiklubi BC STAR Haabersti Sport Spordikool Keila Korvpallikool Kesklinna KK KK Rae Koss KK Viimsi Lasnamäe Korvpalliklubi/Tallinna Kalev Saku KK Spordiklubi RIM Tabasalu Palliklubi Tiit Soku Korvpallikool/SK Nord 3.Vigastused korvpallis Sporditegemisega käivad käsikäes kahjuks ka vigastused. Vigastusi võib olla erinevaid, sest osad vigastused tekivad vastasega kokku põrgates või mängija omal ettevaatamatusel (nt valesti astudes väänatakse põlve- või hüppeliigesesidemeid). Kui korvpalli mängu ajal tekib mängijal vigastus, siis kõige tähtsam on kiire esmaabi. Tipptasemel korvpalliklubidel on võistluste ajal kaasas füsioterapeut/arst kes saab anda esmaabi vigastuse tekkimisel.
NSV Liit pidi leppima Karjala maakitsuse ja Viiburi linnaga ning mõne muu alaga. 9. Saksamaa kallaletung NSV Liidule: dateeri, ,,Barbarossa" sõjaplaan, sõja esimesed kuud. 22.juunil 1941.aastal alustas Saksamaa sõda NSV Liidu vastu, mida hakati nimetama Suureks Isamaa sõjaks. Selleks oli välja töötatud Barbarossa nimeline sõjaplaan, mille järgi pidi pealetung toimuma välksõjana ning kolmest suunast: a) armeegrupp Nord pidi vallutama Leningradi. b) armeegrupp Mitte pidi vallutama Moskva. c) armeegrupp Süd pidi vallutama Kiievi. Esialgu olid Sakslased edukad, kui 1941. Aasta talvel nende pealetung peatati Moskva linna all. 10. Saksamaa ja Kolmikpakt. 1941.-1942.aastal hakati Saksamaa ja Kolmikpakti vastu. Moodustati Atlandi harta, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. Pärast
August Kitzbergi nimeline Gümnaasium Alfons Rebane Referaat Koostas:Lauri Mõts Sisukord 1)Teenistus kaitseväes 2)Omakaitse ja Saksasõjaväes 3) RelvaSS ja Eesti Teine vabadussõda 4)Autasud ALFONS REBANE (24.06 1908 08.03 1976) Alfons Vilhelm Robert Rebane (tuntud, kui Alfons Rebane) sündis Valgas 24. juunil 1908.a klaverivalmistaja esimese lapsena. Tema vanaema oli lätlane. 1911.a suri tema ema, Helene, tuberkuloosi. Seejärel abiellus isa ema õe, Olgaga. Alfons alustas kooliteed Valgas, kuid 1920.a kolis perekond Narva, kus Alfons asus õppima Narva Vene Gümnaasiumi. Legendid räägivad, et juba siis oli ta armastanud väga omatehtud sõduritega sõjamänge mängida. Alfons lõpetas gümnaasiumi 1926.a ja asus sama aasta septembrist õppima Sõjakooli...
tegelikult oleks see pidanud toimuma juba kevadel, kuid see lükkus edasi suvesse, kuna Itaalia ei sanud Kreeka ja Jugoslaavia vastu hakkama. Selle tõttu pidi osa Saksa vägesid minema Balkanile appi. Saksamaa plaan Nõukogude Liidu vastu kandis nime Barbarossa. Kavas oli välksõda, mis tähendas seda, et 8-10 nädalaga taheti tõrjuda NL-i väed AA joone taha ehk Arhangelsk-Astrahan joone taha. Plaanis oli ette nähtud kolm suuremat pealetungisihti. Esimene väekoondis oli Nord, mille sihtpunkt oli Leningrad. Teine oli Mitte, mille eesmärk oli hõivata Moskva. Kolmas oli Süd, mis pidi läbi Ukraina alade jõudma Kaukaasiasse ja sealt Kaspia mereni. Esialgu edenes sakslaste pealetung väga kiirelt. Ei ole teada, kas Nõukogude Liit oli pealetungiks valmis või mitte, kuid on teada Vene luuraja Jaapanis Rudolf Sorge, kes teatas õige kuupäeva, millal Saksamaa kallale tungib, kuid Stalin jättis teate tähelepanuta.
Teine maailmasõda Euroopa 1938-1939 1937 a novembris toimus Hitleri juures nõupidamine, selles nõupidamisel pm käistleti Saksamaa eluruumi küsimust ja et sm alad on liiga väikesed ja rahvus elab sm piiridest väljas ja ressursse on väha ja et tuleb eluruumi suurendada relva jõul. Pandi paika ka millal peaks see toimuma. Lähim daatum oleks olnud 1938ja kaugem 1943-45. Tegelikusses võeti see kõige varasem daatum. 1938 aastaks oli välja töötatud plaan Otto. See nägi ette Austria liidendamist Saksamaaga. Tehti ka varasaem katse austriaga liidendada 1934 aastal. See ei jõustunud sest itaalia oli vastu, kuna sellel aastal nägi itaalia oma huvipiirkonda põhja pool. Huvipiirkond on vahemere lõunaosa. Märtsis 1938 viis saksamaa oma väed austriasse. Ja austria kuulutati saksamaa osaks. Seda tuntaks anslussi nime all. Kui juba ühendamine oli toimunud siis toimus rahvahääletus, mis kiitis antud sammu heaks. Demokraatlikud lää...
SÕDA JA sAAREMAA Meelis Maripuu 1941. aasta lahingud 22. juuni koidu ajal 1941 jõudis II maailmasõda lennukiga Saaremaale kohale. Saksamaa oli samal ööl alustanud rünnakut oma senise liitlase Nõukogude Liidu vastu. Saaremaale rajatud Nõukogude rannakaitse, lennu- ning mereväebaasid hakkasid tõsiselt häirima Saksamaa laevastiku liikumist Läänemere idaosas ning pääsu Liivi lahte. Juba esimesel rünnakuhommikul asus Saksa lennuvägi pommitama Sõrves asuvaid Nõukogude rannakaitsepatareisid. Esialgu pommitati eelmise ilmasõja ajast sakslastele tuttavat, hilisema Nõukogude kindrali Ungermani poolt projekteeritud rannakaitsepatarei aset. Targu oli Nõukogude sõjavägi uutele patareidele valinud uued kohad. Järgnevates lahingutes kuulsust kogunud kapten Aleksandr Moissejevits Stebeli juhitud Nõukogude 180 mm rannakaitse patarei nr. 315 jäi vanadest kindlustustest paar kilomeetrit eemale (Vassiljev 1986). Pilt 8 Arvatavasti Nõukogude 315. rannakai...
ja Alpharma. Sundi piirkonnas (ehk siis nii Taani kui Rootsi pool Sundi väina), kus on palju kõrgel tasemel ülikoole ja teadusasutusi, on moodustunud nn Medicon Valley, kus tegutsevad paljud rahvusvahelised ravimitootjad[2]. 3.4 Elektroonikatööstus Kuigi Taani elektroonikatööstuses puuduvad sellised üldtuntud nimed nagu Soomes Nokia või Rootsis Ericsson, on Taani elektroonikatööstus kõrgelt arenenud. Suurimad elektroonikaettevõtted on GN Store Nord, Lexel Electric, Bang & Olufsen ja Siemens[2]. 3.5 Tekstiili- ja rõivatööstus Tekstiili- ja rõivatööstus on viimastel kümnenditel kaotanud oma positsiooni Kagu-Aasia ja Ida-Euroopa odavamale tootmisele. Paljud Taani ettevõtted on viinud oma tootmise odavamatesse riikidesse või ostavad sisse allhanget ning keskenduvad ise disainile ja turundusele. Suurimad tekstiili- ja rõivaettevõtted on Bestseller, IC Companys, Kansas Wenaas ja Brandex. Taani suurim jalatsitootja on Ecco
Sõjasündmused 1941 1944 1. Saksamaa kallaletung NSV Liidule a) Saksamaa ja NSVL suhete halvenemine: · võitlus ülemvõimust Euroopas · ideoloogilised vastuolud (natsism ja kommunism) · mõlemad riigid töötasid välja oma sõjaplaanid vastase kiireks alistamiseks · Stalin alahindas Hitlerit, mistõttu sakslaste rünnak tuli NSV Liidule ootamatusena b) Barbarossa plaan - sakslaste NSV Liidu vastane välksõda 2,5 kuuks 3 suunal: · a/g Nord pealetung Leningradile · a/g Mitte pealetung läbi Valgevene Moskvale · a/g Süd pealetung Ukrainasse c) Sakslaste kiire ja ootamatu pealetung algas 22. juunil 1941: · Luftwaffe ülemvõim õhus hävitati vastase lennuväljad · tankiväed piirasid sisse Punaarmee üksused · 1941 sügiseks vallutati Baltikum, Valgevene, suur osa Ukrainast · Punaarmee suured kaotused 3,5 miljonit langenut 1941.a. d) Leningradi blokaadi algus:
2009 http://www.ufabcdigital.blog.br/wp-content/uploads/2012/02/Castells-Manuel- Communication-Power-2009.pdf 2. John Fiske ,,Intoduction to Communication Studies" Taylor & Francis e-Library, 2002 http://books.google.ee/books? id=J3XzYCuDLNYC&printsec=frontcover&source=gbs_ge_summary_r&cad=0#v=onep age&q&f=falsei 3. Denis McQuail "McQuaili massikommunikatsiooni teooria" Tartu Ülikooli Kirjastus, 2003 4. Raivo Palmaru ,,Juhatus kommunikatsiooniteooriasse" Akadeemia Nord, 2003 5. Raivo Palmaru ,,Konstruktsionism I" ,,Konstruktsionism III" 6. Richard Münch ,,Sociological Theory: From the 1850s to the 1920s" Wadsworth Pub Co, 1993
tõkestavad tammid moodustavad tiigid- veehoidlad. Pooleteist kilomeetri kaugusel linnast asub Vaivara raudteejaam, Tallinna St. Peterburiga ühendav raudtee. Linnas elab ligi 18 tuhat elanikku, neist vene rahvusest elanikke on 86 % , eesti rahvusest 3,6 %. Linna pindala on 10,68 ruutkilomeetrit. Sillamäel on 4 üldhariduslikku kooli, kutsekool, erakõrgkoolid - Sillamäe Majanduse ja Juhtimise Instituut ja akadeemia Nord. Linnas on muusikakool, laste loomingumaja "ULEI", üks raamatukogu ja selle filiaal. Kultuurikeskus, Sillamäe muuseum, samuti näitusesaal. Linnas antakse välja ajalehte "Sillamäeski Vestnik", on linnaraadio ja televisioon. Sillamäele on rajatud üks parimaid spordikomplekse Ida Virumaal, mille spordihoones on kaks saali ja kergejõustikuhall. On ujula ja staadion. Põhilised spordialad on ujumine, kergejõustik, suusatamine ja jalgpall. Linnas on ka male-kabe klubi.
Poola purustamine MRP-ga sai Hitler vabad käed Poola ründamiseks. Sõjaplaan rajanes veendumusel, et Poola õnnestub purustada enne, kui lääneriigid jõuavad oma jõud mobiliseerida. Hitleri käsul organiseeriti Saksa-Poola piiril provokatsioone. Süüdistades Poolat Saksamaa ründamises, tungis Hitler Poolale 1. septembril 1939 sõda kuulutamata kallale. 3 sept. 1939 kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja. Võrreldes Poola armeega polnud Saksamaa sõjavägi mitte ainult suurem, vaid ka parem. Poola ratsaväe vastu panid sakslased tankid., Poola lennuvägi hävitati juba esimesel päeval. Poola armee üritas taanduda maa idaossa, kuid 17. sept. 1939 tungis Poolale kallale ka NSV Liit, hõivates Ida-Poola. 6. oktoobriks oli sõjategevus lõppenud. Saksa ja NSV Liidu väed pidasid ühise võiduparaadi: Poolat polnud enam. 1939. aasta novembris ründas NSV Liit MRP-le tuginedes Soomet, 1940. aastal võttis Rumeenialt ära Bessaraabia. Välksõda lään...
Soome ja Rootsi välispoliitika Katriin Mangus Sissejuhatus Käesolevas töös võrreldakse Soome ja Rootsi välispoliitikat. Mõlema riigi puhul on tegemist väikeste naaberriikidega, millal on arenenud majandus ja osaliselt ühine ajalugu. Mõlemad kuuluvad Põhjamaade hulka. Siiski on nende välispoliitikas mitmeid erinevusi. Järgnevalt analüüsitakse Soome ja Rootsi välispoliitikat Euroopa integratsiooni, sõjalise neutraliteedi, rahvusvahelise mõjuvõimu, heaoluriigi ja Venemaa suhete teemadel. Kõikide teemade puhul pööratakse mõlema riigi välispoliitikat kujundavatele teguritele, sh ajaloolisele perspektiivile. Analüüs Soomet ja Rootsist võib mõlemaid käsitleda nii Euroopa kui Euroopa integratsiooni piirialadena. Esiteks asuvad n...
Referaat Hamburg Ich habe die Stadt Hamburg ausgewählt, weil ich mehr über diese zweitgröten Stadt Deutschlands wissen möchte. Auch desshalb, weil ich Hamburg viele Jahre zurück besucht habe. Auch will ich mehr über die lange Geschichte Hamburgs wissen. Die Freie und Hansestadt Hamburg ist als Stadtstaat ein Bundesland der Bundesrepublik Deutschland, zweitgrößte Stadt Deutschlands, siebtgrößte der Europäischen Union sowie die größte Stadt in der Europäischen Union, die nicht die Hauptstadt eines Mitgliedsstaates ist. Die Landessflagge Das Landeswappen Hamburg in Deutschland Der Wahlspruch Hamburgs lautet: Libertatem quam peperere maiores digne studeat servare posteritas (Die Freiheit, die erwarben die Alten, möge die Nachwelt würdig erhalten) und findet sich als Inschrift über dem Portal des Rathauses. Die Fläche Hamburg beträgt 755,264 km² und die Einwohnerzahl Hamburg ist...
Haldusakti põhjendamine Riigi- ja Haldusõigus Õigusteaduskond I Kalle Liiv Akadeemia Nord 2009 Sissejuhatus 3 Kehtiva haldusakti õiguslik tähendus haldusõiguses ja väljaspool haldusõigust 3 Haldusaktide liigid 4 Põhjendamiskohustuse põhiseaduslikud alused 5 Põhjenduse sisu 5 Haldusaktide põhjendamise kohustuse eesmärgid 5
ehitada oma armee ja kui saabub sobiv võimalus, taastada iseseisvus, toetudes muu hulgas Atlandi hartale (vt järgmine lk). Eesti ja läti üksused etendasid olulist osa selles, et idarinde põhjaosas peatati Punaarmee pealetung peaaegu pooleks aastaks. 2. septembril 1944 astus sõjast välja Soome ning Hitler oli sunnitud andma korralduse Saksa väed Eestist tagasi tõmmata. Kuna selleks ajaks oli Punaarmee vallutanud ka suurema osa Leedust, käskis Hitler väegrupil Nord taanduda Kuramaale, kus jätkati vastupanu Saksamaa kapituleerumiseni 1945. aasta mais. Punaarmee eest põgenesid Balti riikidest sajad tuhanded inimesed. Kasutades Saksa vägede taandumist, tehti Eestis 1944. aasta sügisel katse taastada iseseisvus. 18. septembril 1944 astus Tallinnas ametisse Otto Tiefi juhitud valitsus, kuid 22. septembril hõivasid Punaarmee tankid Tallinna ning sini-must-valge lipp rebiti Pika Hermanni otsast maha. Katse oma valitsus välja kuulutada tegid ka Kuramaale
substraadiainesega (Hekatonkheiro, Titaanid, Tartaros jne.). Panteon on aga tüpoloogia, superstraadi, kõrvutuse, liitmise, sulami ja korrutuse taimelava. Homerose Hades ,,Odüsseia" Nekyia`s ehk ,,Surnute raamatus" on mõneti vastuoksuslik. Ta pole otsene maa-alune põrgu, vaid asub kuskil põhjavööndi udus, Ookeani äärerannikul, kimmeerlaste ligiduses, kellele iial päike ei paista. Ka vanaskandinaavia Hel oli põhjas ja germaani sõnaga nord seostub kreeka ne`rteros ,,Hadeses asuv". Hadese aladel on taimekasvu ja ,,Iliases" on Hades ,,kuulus varssade poolest". Jõed Styx ,,Vihkamine", Akheron ,,Laugas", Kokytos ,,Hala", Phlegethon ,,Leegitsev" ja Lethe ,,Unustus". Õnnesaared seal asusid õndsad sangarid ja õiged koolnud pärast surma, samuti kaugel Ookeanis, aga pigem mahedate tuulte kui päikeseta udu meelevallas. Homeros vaikib sellisest elitaarsest surmajärgsest kohast, va
AKADEEMIA NORD Psühholoogiainstituut (humanitaarteaduse õppetool) Annely Uukkivi 1. aasta statsionaarne I Alkohooliku analüüs Referaat Õppeaine: Käitumise bioloogilised alused Õppejõud: prof. Toivo Niiberg Tallinn 2010 Mis on alkoholism? Lühidalt öeldes on alkoholism haigus, mille puhul tekib organismil sõltuvus etanoolist. Alkoholism on kõige levinum sõltuvushaigus. RHK 10 (1999) eristab kuritarvitamist ja sõltuvust. Kuritarvitamine on sõltuvusest kergem häire. Inimene võib pikka aega tarvitada alkoholi kuritarvitamise tasemel, ilma, et areneks sõltuvus. Kuritarvitamise määratlus: Tarvitamise viis, mis kahjustab tervist. Kahjustus võib olla somaatiline või psüühiline. Aine kuritarvitamist kritiseerivad sageli teised inimesed ning seda seostatakse sageli mitmesuguste väärastunud ühiskondliku tõekspidamistega. Põhjus, miks paljud noored hakk...
AKADEEMIA NORD Psühholoogiainstituut Bhakti-jooga Referaat Õppeaine: Idamaade psühholoogia Tudengid: Maris Annely Gerri Õppejõud: Anti Kidron Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus..................................................................................3 Swami Vivekananda........................................................................3 Bhakti jooga vormid.........................................................................4 Ishvara.........................................................................................4 Bhakti-jooga ehk armastuse-jooga miinus...................................
sisseveost; 1942-1943 omandas järjest suurema tähtsuse ka liitlaste õhusõda saksamaa vastu; Sõjasündmused 1941-1944 Saksamaa ja NSV Liidu suhete halvenemine Hitleri sõjaplaan NSVL vastu; Barbarossa; plaani kohaselt pidid saksa väed punaarmee üksused kohe sõja algul sisse piirama ning purustama; Punaarmee koondas riigi piirle suured jõud; Sõjategevuse algus Saksamaa ja NSV Liidu vahel 22.juunil ületasid Saksa väed NSV Liidu piiri; Nord, mitte, süd; esialgu läks käik hitleri plaanide kohaselt; 1941.aasta sügiseks olid sakslased vallutanud baltikumi, valgevene ninng suure osa Ukrainast; näis et barbarossa plaan õnnestub täielikult; Leningraadi blokaad; talvekülmad; talvevarustuseta saksa üksused; ; Stalin kuulutas suure Isamaasõjaks; 6.dets. 1941 alustas Punaarmee Moskva all vastupealetungi.saksa üksused löödi tagasi; välksõjaplaan oli läbi kukkunud Jaapani sõttaastumine 7.dets
Referaat Eesti mehed II maailmasõjas Vaiko Vaher Lähte Ühisgümnaasium 11H Sisukord LK 1 Metsavendlus LK 2 Saksa sõjavägi LK 3 Punarmee LK 4 Soome armee LK 5 Kokkuvõte LK 6 Kasutatud kirjandus Metsavendlus Termin ,,metsavennad" tuli Balti regioonis esmalt kasutusele 19. sajandil, mil selle all mõeldi Vene sõjaväest kõrvale hoidjaid, kes ennast metsas varjasid. 1905. aasta revolutsioonis viitavad erinevad allikad metsavendadele kui ,,mässavatele talupoegadele" või kui ,,metsast varju otsivatele kooliõpetajatele Tänapäeva mõistes olid aga metsavennad mehed ja naised, kes aastatel 1940-1941 ja alates 1944. aasta septembrist, mil Eesti oli okupeeritud venelaste poolt, sõdisid relvastatult okupatsioonivõimu vastu. Metsavendade võitluse eesmärk oli kaitsta oma perekondi ja iseennast võõrvõimu vägivalla vastu. ...
II MAAILMASÕDA , SAMMHAAVAL UUE SÕJANI Õ.lk.118-123 kokkuvõte 1935 tühistas Saksamaa Versaille's lepingu ning astus välja Rahvasteliidust ning asus looma lennuväge ning sõjaväelaevastikku mis tal seni keelatud oli. Sõlmiti isegi Inglismaaga kokkuleppe oma sõjaväe suurendamiseks.Lääneriigid suhtusid sellesse ükskõikselt,neid see ei häirinud. Samal aastal liitus Saarimaa Saksamaaga ning Hitler viis oma väed demilitariseeritud Reini tsooni. ( Taaskord oli lääneriikidel ükskõik, ning see ainult innustas Hitlerit edasi tegutsema, jultunult )Lääneriigi lootsid,et kui nad midagi ei tee, siis diktaatorid rahunevad. Esialgu oli see nn rahustamispoliitika edukas. · Saksamaa ja Jaapan sõlmisid Komiterni-vastase pakti aastal 1936, millega ühinesid ka Itaalia, Hispaania,Ungari. Ka Inglismaa pooldas, kuid ei ühinenud. Esimene pärast 1 MS puhkenud sõda oli Hispaania kodusõda. 1936.a juulis puhkes Hispaania koloniaalvägedes Marokos ülestõu...
Valitsuskommunikatsioon toetab osalusdemokraatiat -www.valitsus.ee/et/riigikantselei/valitsuskommunikatsioon/kasiraamat/kaasamine Eesti Vabariigi Valitsus 2012[2]. Valitsuskommunikatsiooni põhiväärtused - www.valitsus.ee/et/riigikantselei/valitsuskommunikatsioon/kasiraamat/valitsuskommunikatsi ooni-pohivaartused Käär, L. 2012. Esitlus: «Võim ja legitiimsus» - Sütevaka Humanitaargümnaasium Palmaru, R. 2003. Juhatus kommunikatsiooniteooriasse Tallinn: Akadeemia Nord Palmaru, R. 2011. Konstruktsionismi kommunikatsioonikäsitus 1 Pilvre, B. 2012. Loeng: «Kommunikatsioon ja ühiskond» - Tallinn: Tallinna Ülikool 07.10.2012 Siseministeerium 2012. Rahvusvahelise projektijuhtimise käsiraamat - www.siseministeerium.ee/doc.php?348
Eesti 1941-1944 22.juuni 1941 tungis Saksamaa kallale Nõukogude Liidule. (välksõjaplaan "Barbarossa"). Armeegrupi "Nord" põhijõud liikusid ida poolt Peipsi järve Leningradi peale. Peasuunalt kõrvalejääva Eesti vallutamine jäi Saksa 18. armee ülesandeks. 8. juulil langesid Valga, Võru ja Pärnu. 17. augustil langes Narva. Septembri alguseks oli kogu mandri-Eesti sakslaste käes. Taganemisel Tallinnast kandis Balti laevastik raskeid kaotusi. Merel hukkus J.Lauristin. Nõukogude võimud lõid hävituspataljone "põletatud maa taktika" elluviimiseks (taganedes purustati tööstushooneid, raudteid, talusid. (hukkus üle 2000 tsiviilin.). Peale hävituspataljonide osales 1941.a. Eesti üksustest lahingutes 22. territoriaalne laskurkorpus. Selles teenisid Eesti Vabariigi aegsed sõdurid ja ohvitserid. Vahetult sõja eel kõrvaldati korpuse eestlastest juhtkond. Sõja algul saadeti väeosa Pihkva oblastisse...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
