Ta elab seda luulet, mida ta ei suuda kirjutada. Teised kirjutavad luulet, mida nad ei julge teostada." "Teda näha tähendab teda jumaldada, teda tunda tähendab teda usaldada." "Iga kord kui inimene teeb midagi läbinisti rumalat, teeb ta seda kõige üllamatel ajenditel." "Enesesüüdistamine on omamoodi luksus. Kui me süüdistame ennast, siis tunneme, et kellelgi teisel pole õigust meid süüdistada." "Mulle meeldivad mehed, kellel on tulevikku, ja naised, kellel on minevikku." "Mis oli noorus parimal juhul? Kogenematu ja ebaküps aeg, pealiskaudsete tujude ja haiglaste mõtete aeg." ,,Kunst peegeldab tegelikult vaatajat, mitte elu." ,,Inimest, kes teeb midagi kasulikku, võib vabandada, niikaua, kui ta seda ise ei imetle. Ainus, mis vabandab kasutult tehtud asja, on piiritu imetlus, mida see inimestes äratab." ,,Inetuil ja rumalail on siin maailmas kõige parem elada. Nemad võivad mõnusasti istuda ja mängu pealt vaadata. Kui nad ka võiduvilja iial maitsta ei saa, jääb neil
Koba oli tegelane, kes pakkus getost põgenenud juutidele varjupaika. Varjupaika pakuti ainult raha eest. Kui üürnikel raha otsa sai, andis Koba nad (juudid) võimudele üles, jagades raha sakslastega pooleks. Hiljem võttis järgmise satsi üürnikke sisse. Antisemitism on vihavaen juutide vastu, rahvusliku sallimatuse vorm. Avaldub juudivastases propagandas, laimu levitamises, õiguslikus ja majanduslikus diskrimineerimises ning füüsilises hävitamises. Roman veetis enda noorus aastad antisemitismi keskel. „Sakslased tahavad geto likvideerida“ (lk 82) Elanikud, kes elasid Krakowi getos, sooviti likvideerida ning selle asukad saadeti koonduslaagrite. Nende hulka kuulusid ka Fristeri vanavanemad. Fristeril tuli plaan vanavanemate päästmiseks. Selleks, et koonduslaagrist välja pääseda ilma igasuguseta kontrollita, tuli riietuta nunnaks või preestriks. Kui Frister saabus koonduslaagrisse, riietusid nad ja ootasid valvurite vahetust
paremini, sest kiitus annab alati hea enesetunde. Ka kohustuste suurendamine võib olla motiveeriv, nagu mullegi oli suur au, et usaldati vanemmüüja tööga kaasnev suurem kohustus (näiteks juhataja asendamine, kui teda ei olnud tööl), tundsin end kohe tähtsamana. Loomulikult leian, et ettevõtte juht tegi vale otsuse mind mitte juhataks võttes minu nooruse tõttu. Just vastupidiselt on minu noorus trump, sest ma soovisin areneda, juurde õppida ja tegutseda, mitte tuima näoga tööpäeva lõppu oodata. Ehk nad pidasid nooruse all silmad seda, et mul pole piisavalt kogemusi. Siiski arvan, et kui nad oleksid mulle võimaluse andnud siis oleksin end tõestanud. 4. Otsustamine. Otsustamisega tehakse kindlaks probleemid ja võimalused ning seejärel valitakse mitmete alternatiivsete tegevusvariantide vahel. Otsustamine on kahe või enama võimaluse hulgast valiku tegemine. Näide:
KULTUURI KOOLIEKSAMI TEINE KONTROLLTÖÖ EESTI VABARIIK 1920.-1940. AASTAD Põhiseaduslik kord: ● aprill 1919. aasta– Asutav Kogu; ● juuni 1920. aasta– põhiseadus; ○ 100 liikmeline Riigikogu 3 aastaks; ○ valitsus, ees riigivanem; ○ kodanikuvabaduste austamine, rahvusvähemuste kultuuriautonoomia. ● valitsuse keskmine eluiga 11 kuud. Detsember 1924. aasta- märts: ● Organiseerija NSVL ja Komintern; ● Täideviija EKP (Eesti Kommunistlik Partei); ● Umbes 300 ründajat; ● Hukkus 20 mässulist ja 21 valitsuse toetajat (teedeminister Kark); ● Hiljem mõisteti surma 97 kinnivõetut; ● Kaitseliit– moodustati taas, et hoida korda erinevates Eesti piirkondades. Majandus 1920. aastatel: ● Oktoober 1919. aastal tuli maaseadus; ● Tehti umbes 35 000 asundustalu; ● Eesti mark; ● 1923. aasta kriis– Venemaa turg kukkus ära; ● 1924. aastal uus...
Sissejuhatavalt Keskaja maailmas näitas viljakas maa jumala õnnistust, sp hinnati võõraste maade maa viljakust ja sp on need maa-alad kristlastele olulised ja sobivad. Etnotsentrism- otsuste allikaks on oma rahva maailmapilt. Antropogeograafilisus ühel või teisel maal elava iseloom sõltub pinnasest ja geograafiast. Vastand metsik (naeruvääristatakse) tsiviliseeritud (idealiseeritakse) Mida aeg edasi seda enam muutub võõras ja arusaamatu poliitiliseks sõnumiks/tähenduseks (eesmärk näidata, et üks rahvas on nõrk, vaene, madal) need rahvad vajavad abi ja järele aitamist eelduste loomine kolonialiseerimiseks ja vallutamiseks, selle õigustamine. Võrdlus õilsate ja kaduvate indiaanihõimudega (pärit 19. Saj). Borealism Põhjamaade eksotiseerimine (liigne idealiseeritus, mis teeb ebausutavaks). Eesti: algab kirikukirjandusest (pastorite praktilises töös kasut tekstid). Wanradt Koelli katekismus 1535, Piibel 1739. -Eesti kirjakeel ja k...
Leonardo da vinci ehk Leonardo Vinci külast. Ta oli üks mitmekülgsemaid inimesi oma põlvkonnast. Ta tegeles väga erinevate aladega maalimise leiutamise ja inimkeha uurimisega.Seepärast öeldaksegi et: Leonardo da Vinci on andnud inimkonnale rohkem, kui ükski teine renessansiaja inimene. Kuigi ta ei olnud koolis just parim õpilane hämmastas ta oma teadmistega kõiki. Elulugu Leonardo elu saab jagada kuueks erinevaks perioodiks: tema lapsepõlv ja noorus Firenzes , Itaalias; tema esimene Milano-periood aastatel 1482-1499; teine Firenze ajajärk ja teine Milano ajajärk ning tema viimased kuus aastat, mil ta veetis võrdselt aega Roomas ja Prantsusmaal. ESIMENE AJAJÄRK: Leonardo da Vinci sündis 15.aprillil 1452.aastal talus, mis asus Anchiano`s. Leonardo esivanemad elasid selles piirkonnas alates XIII saj. Leonardo isa, Ser Piero, oli 25-aastane, kui Vinci sündis. Leonardo ema nimi oli Catarina ning
" Buddy Holly: "Ilma Elviseta poleks keegi meist suutnud seda teoks teha." Kriitik Greil Marcus 1992. aastal antud selgitusest artiklile, mille ta kirjutas ajakirjale Rolling Stone Elvise surma puhul 1977. aastal: «Ma ei kirjutanud «tegelikust persoonist», vaid persoonist, keda ma kuulsin kõnelemas Elvise muusikas; kirjutasin idee isikustamisest. Neid ideid oli palju vabadus, piirangud, risk, mõjuvõim, seks, repressioon, noorus, traditsioon, uudsus, süü ja selle eest põgenemine kõik see oli kuulda. Kantrilaulja Bob Luman 19aastase Elvis Presley kontserdist Texases: «See tüüp tuli välja punastes pükstes, rohelise ürbi ja roosa särgiga. Tal oli mõnitav irve näol ja ma vannun, et ta seisis mikrofoni ees vähemalt viis minutit, enne kui ennast liigutas. Siis lõi kitarril ühe akordi ja purustas kaks keelt. Ma olen mänginud kümme aastat ja pole kokku ka kaht keelt katki
the name of a saint; and the Latinized adjectival form for the city of Rotterdam (Roterodamus = "of Rotterdam"). Erasmus was a classical scholar who wrote in a "pure" Latin style and enjoyed the sobriquet "Prince of the Humanists." He has been called "the crowning glory of the Christian humanists." 2 Sünge noorus Erasmus sündis ühes Hollandi linnas Rotterdamis 27. oktoobril 1469 (või 1466). Erasmusele ei meeldinud oma päritolust rääkida, kuna oli vallaslaps, ja enamgi veel ta oli preestri sohipoeg. Vanemad surid varakult ja arusaadavalt katsusid sugulased sohipojast ülima kiirusega ja võimalikult kuludeta lahti saada; kuid õnneks võttis kirik ta enese hoole alla. Enne preestriks õnnistamist käib ta ära ladinakoolis ja kloostris ning annab mungavande.
Rootsi valduste kujunemine: Aasta Leping Maaala Märkusi 1617. a. Stolbovo Ingerimaa Nüüdsest oli Venemaa Läänemerest ära lõigatud 1629. a. Altmargi Lõuna-Eesti; Poola Rootsi Põhja- Läti sõda. Lisaks moodustus Liivimaa kubermang 1645. a. Brömsebro Saaremaa Rootsi Taani sõda 1660. a. Oliwa Ruhnu Poola Roo...
Küsimused 1. L. Tolstoi loomingu iseloomustus Õppis Kaasani ülikoolis õigusteadust, kuid jättis selle pooleli ja asus oma mõisat valitsema, üritades teha majanduslikke ümberkorraldusi ja parandada talupoegade elujärge. Selle kõigega kaasnes ,,õige" elu otsingud, lootused ja pettumused. Noormehe huvi kirjandusliku loometöö vastu algas päevikupidamisest, st. olid tema esimesed katsetused autobiograafilised. 1851. aastal ilmus jutustus ,,Lapsepõlv", tüüpiline pilt aadlinooruki elust. Järgnesid ,, Poisiiga" ja ,,Noorus". See triloogia oli omamoodi üleskutse elada Tõe ja Headuse seaduste kohaselt. Viibides sõjaväeteenistuses Kaukaasias ja elades kasakakülas, veendus Tolstoi, et tõeline õnn peitub lihtsas ja looduslähedases eluviisis. Tal tuli osa võtta ka Krimmi sõjast, valmisid jutustused ,,Sevastoopoli jutustused". Pärast väeteenistusest lahkumist liikus Tolstoi mõnda aega Peterburi kirjandusringkondades,...
sõitis linna raha hankima ja Rita oli endale mingid uued sõbrad leidnud ning käis nüüd tihti nende juures.Raha oli neil viimseni otsas(ka Anni hoitud salaraha) ja süüa ei olnud midagi.Ainus,mis Anni rõõmustas,oli see,et Villem käis tal iga päev külas.Villem oli nagu hea sõber või vanem vend,kellega Ann kõigest rääkida sai.Just seda tüdrukul vaja oligi.Ta oli ema päeviku kaasa võtnud ja luges sealt nüüd iga päev veidike.Tema ees rullus lahti kogu ema noorus ning see ei olnudki nii särav ja lihtne.Ema mõtteid ja muresid lugedes hakkas Ann üha rohkem teda mõistma.Ja ta igatses tohutult oma kodu ja vanemate järele.Kõigest sellest sai ta Villemiga rääkida. Ühel päeval leidsid nad keldrist suure koti kartuleid ja hulgaliselt toiduõli.Keldrisse sattusid nad tänu Villemile.ise poleks nad osanud maja alt keldrit otsida.Nüüd olid nende söögimured nurtud.Linnast jõudis tagasi ka Anti-ta oli raha saanud ja kohe otsustati pidu pidada
Kunstiajaloo konspekt koolieksamiks I 1. Ürgaja kunst(~40 000 a tagasi). Kiviaja jagunemine(paleoliitikum, mesoliitikum ja neo- liitikum); Lascaux´ ja Altamira koopamaalingud; Willendorfi Veenus; Stonehenge´i kromlehh; menhir ja dolmen. 2. Vana-Mesopotaamia(Sumerid) (~5000 a tagasi). Tigrise ja Eufrati vaheline maa-ala. Polüteism e mitme jumala kummardamine. Uri tsikuraat; sumerite kiilkiri; Meso- potaamia reljeef; kaared ja võlvid; templid, valitsejate lossid ja linnakindlustused; Assüüria ja Uus-Babüloonia(II at I poolel eKr; Babüloni vallutasid 8. saj eKr). Reljeef ja skulptuur. Ratas; müürid; Istari värav; Marduki templi tsikuraat e Paabeli torn; 3. Egiptuse kunst(~5000 a tagasi Ülem- ja Alam-Egiptuse liitmine). Polüteism; Narmeri palett; Egiptuse poos; Egiptuse reljeef ja skulptuur. Mastabad, astmikpüramiidid, püramiidid(Cheops, Che...
lugudega keris Antsla keskkooli vilistlane Vahur Kersna. Nirvana lugusid nõudev poiss, kel taskud ruudulistele kladelehtedele kirjutatud luuletusi täis, avaldas Kersnale muljet. Telemees kutsus Contrat kaamerate ette. Esimesel korral suutis poeet ei öelda. Aga siis. 1993. aastal luges Kersna saates «Jah! Show» Contra luulet nukk Muhkel. Vahepeal käis Contra korraks Piusa kordonis piiri valvamas ja jõudis avaldada esimesed read ajakirjas Noorus. Siis oli 1995. aastal järjekordne pidu, kus Kersna oli konferansjee ja Contra luges luuletusi. Kersna oli konkreetne: «Contra, televisioon nutab sinu järele.» «Ma hää inimesena ei tahtnud, et televisioon nutma peaks,» andis Contra telele käe ja näo. Esinemisele saates «Kuniks elu» järgnes 1998. aastal saade sellest, kuidas luuletav postiljon Contra lehti laiali veab. «Terve postiring sai laupäevase lehe
Claude Oscar Monet (1840-1926) Claude Monet oli üks impressionismi algatajatest, kuid nii nagu teisedki, kujundas ta välja väga omanäolise lähenemise nii teematikale kui stiilile üldse. Monet oli Le Havre'i jõuka vürtspoodniku poeg. 19-aastaselt läks ta Pariisi, kuid loobus seal Ecole de Beaux-Arts'is pakutavast klassikalisest haridusest ning valis erakoolide vabama hariduse, mida hindasid kõrgelt ka teised noored uuendusmeelsed kunstnikud. Monet' raske noorus möödus vaesuses: perekond teda rahaliselt ei toetanud ning ta esimene naine Camille suri traagiliselt 1879. aastal; Monet jäi üksi kahe lapsega. 1883. aastal asus ta elama Pariisi- lähedale Givernysse koos Alice Hoschedega, kes hülgas oma mehe, et Monet'ga olla. Pisitasa pälvisid Monet' tööd tähelepanu ja neid hakati osta ning 1890. aastal oli ta piisavalt jõukas ostamaks tänapäeval nii kuulsat maaomandit ning palkamaks kuut aednikku.
funktsionaalne kirjutamine 2 V 2 III Noortekirjandus Tekstiga seotud Õ lk 26-29 Õpilugemine, Väärtused ja Noorus on ilus aeg? mõisted: süzee, Tv lk 18, h 1-2 funktsionaalne lugemine, kõlblus jutustaja, tegelased, diskussioon, võrdlus, peategelane, eneseanalüüs aegruum, ainestik, probleemistik)
Albert Kivikas Albert Kivikas sündis Viljandimaal. Ta õppis Vastemõisa ministeeriumikoolis, Viljandi kaubandus- ja Tartu kommertskoolis. 1919. aastal läks ta vabatahtlikult Vabadussõtta. Aastatel 1920-1921 jätkas Kivikas õpinguid Tartu Ülikoolis ajaloo, keele ja kirjandusteaduse alal. Seejärel töötas ta paar aastat ajakirjanikuna ning pühendas kirjanduslikule loomingule. 1944. aastal siirdus Kivikas sõja eest Soome ning sealt Rootsi, kus pidas töölise, arhiivitöötaja ja ajakirjaniku ametit. Albert Kivikas tuli kirjandusse realistliku jutukoguga ,,Sookaelad" (1919), mis räägib tema kasvukoha olustikust. 1920. aastatel kirjutatud asunikutriloogias ,,Jüripäev" (1921) , ,, Jaanipäev" (1924) ja ,,Mihklipäev" (1924) käsitleb kirjanik maatameeste ja talupoegade maareformist ajendatud vastuolusid. Erilisel kohal on Kivika loomingus Vabadussõja teema. Novellikogudes ,,Verimust" (1920) ning ,, Punane ja valge" (1927) kujutab ta sõja julmust ja ...
Kuressaare Gümnaasium Isadora Duncan referaat Koostaja: Marleen Kubits, 9b Juhendaja: Anne Mets Kuressaare 2010 Sissejuhatus Ameerikas sündinud Isadora Duncanit on korduvalt nimetatud moderntantsu loojaks. Elanud nii Euroopas, kui Nõukogude liidu aladel, katkes tema elutee 50 aastaselt. Duncani kiindumus pikkade naiselike siidsallide suhtes sai talle saatuslikuks, istunud autosse, suur siidsall tema kaela ümber mähituna, takerdus see auto rataste ja tagatelje vahele, nii ta murdis oma kaela ja suri. Duncan on huvitav just oma julguse poolest, ta ei kartnud erineda, isegi kui teda väga ei hinnatud, jätkas ta oma rida ja aastate jooksul sai ta kuulsaks kogu Euroopas ja nüüdseks, 21. Sa...
kirjutamine) * kognitiivne areng - intellektuaalsete funktsioonide kasv (kõne, mõtlemine, jne) * sotsiaalne areng - muutused viisides kuidas suheldakse teistega (näiteks terve päev teistega suhtlemine nelja-aastasena) Järgmine teema Arengu periodiseerimine. Lai jaotus. I käsitlus: 1) imik (vastsündinu - 1a), 2) väikelaps (1-3a), 3) mudilane (3-5a), 4) koolieelik (6-7a) 5) noorem kooliiga (7-11/12a), 6) murdeiga (11/12 - 13/14a), 7) nooruk (14/15 - 18a), 8) noorus (18-25a), 9) I küpsusiga (25-36a), 10) II küpsusiga (36-55), 11) 55-... vanadus II käsitlus: 1) loote areng - sünd (ema kehast välja), 2) sünd - 1-2aastane (kõndimaõppimine), 3) 1-3a väikelaps, 4) noorem kooliiga (3-6a), 5) 6-12a kooliiga, 6) 12-20a (murdeiga), 7) 20-40a noorus, 8) 40-65a keskiga, 9) vanadus I küsitluse näited: II käsitluse näited: Jung Sõnum - millestki rääkides peab tegelt aru saama kes millest ja mida täpselt räägib.
Luuletus „Vanemuise kannel“. Ärkamisajale järgnes ränk venestamisaeg, mida kirjeldatakse eesti kultuuriloos väga mustades toonides. Ühistunde järele küsimine on õigustatud. Osutus varasemale kultuuritunnetusele või traditsioonile? „Noored otsivad muinasjutukunglat“. Kujundeid kasutataske kahtluste tekitajana, põlvkondliku eristuse tekitajana. Terve raamatu tähendusvälja keskendavad teatud sümbolid. Sümbolid – meri, mõõgad, sõda, raud, maa, tuli, noorus, mehed, tuul, kisa. Tema luuletuses – lõpp ja algus - mäe asemele on ilmunud mere sümbol. Isamaal toimuvad asjad seotakse mere erinevate olengutega. Merelt tõusev torm muudab ka maa teistsuguseks. Luuletuses –Oma saar- Tormil negatiivne tähendusväli, uputab lõik laevad jne. Millegi mutuus. Tajutav tormi haakub muutusega. Kuidas sobitub sellesse saare kujund? Meri kui midagi väga positiivset. Kogu pilt asetatakse merele. Eksistents on paigutatud merele. Maa asendamine merega.
Leonardo da Vinci elulugu: Leonardo da Vinci sündis Vinci külas 1452. aastal 15. aprillil vallaslapsena. Isa oli notar Ser Piero Vincida ja ema külatüdruk Caterina. Lapsepõlv ja noorus Esimesed eluaastad elas Leonardo ema juures, kuid 1457 läks isaga vanaisa majja elama. 1457- 66 käis Vincis koolis, kus õppis lugema ja kirjutama, arvutama korrutustabeli ja vähesel määral ka ladina keelt. Säilinud kinnituste põhjal olevat Leonardo koolis "selle paari kuu jooksul, mis ta pühendas arvutamisele, teinud nii palju edusamme, et ta oma lakkamatute kahtlemiste ning raskete küsimustega ajanud õpetaja pidevalt segadusse". 1466
jume parem. Paraneb ka naha võime niiskust siduda ning hapnikku omastada (www.epl.ee); · B-grupi vitamiine - osalevad süsivesikute ja lipiidide ainevahetuses reguleerijatena. Nende vaegusel vohab tselluliit (www.epl.ee); · õunhapet - see õrn, kuid efektiivne hape koorib nahka ning soodustab rakkude uuenemist (www.sundari.ee); · oblikhapet - soodustab rasvarakkude metabolismi - "sulatab" rasvu (www.metsamoor.ee). Naha noorus sõltub kollageenist ja elastiinist. Kollageen moodustab naha struktuuri, elastiin on sidekoe koostisosa, mis tagab naha elastsuse. Vabade radikaalide kahjustuste tõttu ja vananedes hakkab nahk elastsust kaotama. Selle vastu on abi antioksüdantidest, mida roheline tee rohkelt sisaldab. ( www.toidutare.ee) Lisaks puhastab rohelise tee ekstrakt poore ja mitte ainult mehaaniliselt, vaid ka biokeemiliselt, leevendab naha kuivust, parandab mikrotsirkulatsiooni kudedes,
Sokratese ajal vahetub hoopis võimul olev kohus ning Sokratest ei hukatagi. Martinile meeldib selline lähenemine antiiktegelasele, kuid päriselt ta sellesse siiski uskuda ei saa. Justus läheb koju tagasi, Isabella ütleb mehele, et kuid ta teist teerada ei vali või kui Martin kirjatööd ei tee, siis nad võiksid järgmisel päeval ühel tänavanurgal kohtuda. Martin tunneb end noore ja ulaka poisina, sest Isabella noorus on kuidagi ka tema vanust mõjutanud. Ta loodab siiski järgmisel päeval raamatut edasi kirjutada ning Isabella mitte kohtuda. · Martin Justus üritab pühenduda oma raamatu kirjutamisele, kuid ta mõtted ei kontsentreeru ning miski meenutab talle alatasa Isabellat. Justus märkabki aknast juuditari, ta läheb tänavale ning edasi suundutakse mere äärde. Martin tahab teada, mis
Kuningas tegi ettepaneku et temast jugasaaja saab suure summa raha. Nii otsustas üks mees minna õnne katsuma ja ta alustas oma teed hommiku poole kus ta kohtus ühe targaga kes talle linnukeelt õpetas. Selle keelega sai palju tarku asju teada mida tavalised inimesed ei tea ( ta läks Salomoni sõrmust otsima) Ühel päeval linnud rääkisid et ta peaks põrguneitsi üles otsima ja et täna kolme päeva pärast läheb ta kasteallikale silmis pesema kui täiskuu on saabunud et noorus temast ei kaoks. Paari päeva pärast lendasid linnud allika juurde ja mees järgnes neile. Õhtul nägi mees kogu rituaali pealt ja hiljem avastas neitsi et puu all on mees. Kutsus ta enda juurde kuna mees väitis et oli eksinud. Lindude suust kuulis et ta ei tohiks oma verd anda. Nii ta läks neitsiga kaasa. Nad sõid maja oli nagu kullas ja hiljem läksid magama järgmisel päeval pakkus neitsi et too võiks siia elama jääda ja et nad võiks abielluda. Mees tahtis paar päeva otsustamiseks
REFERAAT Värvide mõju inimesele 2008 Värvid kultuurides ja usundites Värvused on valguse elav keel, mis on inimese ümber olnud juba muistsetest aegadest. Neile on omistatud palju sümboolseid tähendus. Värvitaju mõjutavad kvaliteedid (kogemused, hoiakud ja hinnangud) pole mõõdetavad. Määramatus ongi see, mis võimaldab värvide mõju sõnaliselt kirjeldada ja poeetiliselt väljendada. Meie hinnang värvidele sõltub nii selles, kes me oleme, kui ka sellest, milline on värvide tähendus meie kultuuris. Värvide eelistamise, meeldimise ning trendivaliku võivad määrata nii rahvus, sotsiaalne või usuline grupp, isiklik päritolu ja seltskondlik ajalugu, kui ka looduskeskond ja kliimatingimused. Seetõttu võivad erinevates geograafilistes vöötmetes paiknevate ehituste ja interjööride värvilahendused olla mõjutatud inimese füsioloogilistest kohanemisprotsessidest päikesevalgusega. On leitud, et troopilist...
Õdede elu pansionaadis lõppes oktoobris 1842, kui suri nende tädi, Elizabeth Brenwell, kes hoolitses tüdrukute eest peale nende ema surma. Jaanuaris 1843 naases Charlotte tagasi Brüsselisse inglise keele õpetaja rollis. Kuid nüüd ei olnud ta seal kuigi õnnelik, ta igatses kodu järele ja oli üksik. Kartust, et aeg möödub ja tema kirjaniku anne ei leiagi kasutust, on tunda tema kirjades. Mary Taylor meenutab kohtumisi Charlottega Brüsselis: "Ta ütles "Mu noorus möödub, kuid ma pole veel midagi teinud". Kui ta oli harjunud Brüsseli inimeste ja tavadega, muutus ta elu monotoonseks ja ta elu hakkas tunduma talle lootusetuna. Ma soovitasin tal vahetada elukohta .". 1843. aasta detsembris naases Charlotte Haworth`isse, kuigi ei näinud seal erilisi võimalusi kirjandusega tegelemiseks. l Katse avada kool 1. jaanuaril 1844 otsustas Charlotte uuesti hakata tegelema oma kooli asustamise projektiga, et kindlustada ennast ja õde sissetulekuga
Ragnar Rebane SPORDIINTERVJUU Intervjuu Looduse- ja terviseteaduste instituut Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.Võrkpalliala teke maailmas......................................................................................................4 2.Võrkpalliala tekkimine ja areng Eestis....................................................................................7 3.Olümpiavõrkpallist räägitakse juba 1920-ndatel.....................................................................8 Kokkuvõte.................................................................................................................................13 Kasutatud kirja...
jätkusuutlikkust. Mida enam me kulutame toidu, asjade ja energia tarbimisele, seda suurem on jalajälg. Arvutab ligikaudse ala suuruse, mida on vaja ressursside tootmiseks, jäätmete/saaste ümbertöötlemiseks. Kui inimene ületab kandevõime, siis ei ole inimkond enam jätkusuutlik. Eesti inimese keskmine on 7,9 globlbaalhektarit, aga peaks olema 1,8gha/in a. Endeem- on liik kes esineb üksnes teatud piiratud alal nt Saaremaa robirohi on ainult Saaremaal ka saaremaa sõrmkäpp. Põhjus kas noorus või vanadus. Võõrliik- väljaspool oma looduslikku levilat, on inimese poolt sisse toodud. Võib olla nii hea (ilutaim, metsakultuur) kui halb. Karpkala, vikerforell, vaaraosipelgas, liiva-uurikkarp, mink, kährik Bioinvasioon- ehk invasiivsete võõrliikide levimine on nähtus, kus mingi võõrliik inimese tahtlikul või tahtmatul kaasabil ulatuslikult levib ning omale seal elupaiga leiab Invasiivne võõrliik on võõrliik, kes ohustab ökosüsteeme, elupaiku või liike,
Smuul kirjeldab, missugune oli tema sünnipäev. Öösel muutus tormiseks ja oli tugev külglainetus, tugev vihmasadu, suured ja külmad lained. Mitu korda lõi kõik laual oleva põrandale, eriti just siis, kui Smuul tahtis näidendiga tegeleda. Smuul hakkas meenutama ühel päeval oma vanemaid, eriti isa, kes oli heasüdamlik mees ning keda kõik austasid. Smuul kirjeldab, mis moodustavad olulise osa tema sisemistest tagavaradest, milleks on näiteks lapsepõlv, varane noorus, sumedad suveõhtud, kalapüük, külv, lõikus, rehepeks, esimene armumine ning sellega kaasnev hingepiin. Arvan, et tänapäevaga võrreldes võivad teha sellised mälestused inimese õnnelikuks, olgugi, et nüüd loeb laps enda õnneks seda, kui tal on olemas uhke tahvelarvuti. Väga paljude noorte elust lõikas tollel ajal suure tüki rõõmu ja noorust ära sõda, mis andsid nendele noortele kibeda kooli, karmid mälestused, mille eest tuli maksta kallilt. Neid ridu
ühiselamus tuletõrjevoolikuid lahti rullida ning veega mängida ning ta visati seepärast ühikast välja. Ta 1991.aastal aastast ka Päevalehes kultuuritoimetaja ametis. Aga märgiline pööre toimus 1993, mil Kivirähist sai pärast ülikooli lõpetamist Päevalehe huumoritoimetaja koos omaenda huumoriküljega. Ta on abielus ka ajakirjankiuga Ilona Martsongiga ja neil on tütred nimedega Kaarin, Liisa ja Teele. Kiviräha kirjanduslik noorus möödus mitmes kohas, aga eriti Pikri kaante vahel(Pikker oli nõukogude satiir- ja huumoriajakiri). Ta hakkab Pikrisse ilmuma vaikselt. Murre saabub 1990. aasta keskel, siis hakkab temalt tulema peaaegu igas numbris mõni lugu ja lisaks oma nime all ilmunule kannab ta toodang mõnikord nimesid A.Kiibits, Ü.Jalakas ja K.Rähk. 1992. aasta lõpuks on aga klassiku noorus läbi. Sealt edasi on Kivirähk Päevalehe autor. Ja sel ajal leiab Kivirähk ka oma stiili.
raamatus. Kuues sõrm oli mõnes mõttes ka õpetlik. Kindlasti peaksid seda lugema paljud murdeealised. 12 Pea suu Kokkuvõte Tiina on 14.aastane neiu, kes käib Rootsi koolis. Tiina jaoks on suureks probleemiks tema välimus, ta liigne pikkus ning suur nina. Tiinas tekitavad pahameelt täiskasvanud, kes muudkui räägivad, et noorus on ilus aeg ja seda tuleb nautida, ei, noorus ei ole ilus aeg, kuna sellega kaasnevad igasugused kehalised muutused, mured ja probleemid. Tiina tunneb ennast üksikuna, perekonnaga ei saa ta ka hästi läbi. Tal on väike vend Kalle ja talle meeldib kohutavalt üks 19.aastane poiss Ralf. Ise on Tiina aga alati öelnud, et teda saadab ainult õnnetu armastus ja ühelegi poisile ta ei meeldi. Tiina käib 8.klassis Valberga koolis, tema klassis käib nii poisse kui ka tüdrukuid,
obaduse – see toob kaasa veremürgituse. Elab elu jooksul läbi 2 auto-, 2 lennu- ja 1 sõjaõnnetust. Ei olnud võimeline istuma. Elu viimased teosed tegi püsti seistes. Viimase osa elust luges . Mõjutused Turgenevilt, Tolstoilt, lemmik ka Jack London. Lõpetas elu enesetapuga. Inimesena oli Hemingway elurõõmus, kuigi kirjutab sõja muserdamisest. Kirjutab kadunud põlvkonnast – otse koolipingist I maailmasõtta ja peab osalema ka II maailmasõjas. Väidab , et noorus ja minevik võeti ära ja kriips tõmmati peale ka tulevikule. Suur osa ei saanud aru, ,mille nimel sõdivad. Tavaliseist sõdureist ei hoolita. Kirjeldab lõhestunud hingega inimest. 1) “Meie päevil” Peategelane sarnane Hemingway endaga – tahtmine võidelda pahede vastu – ei leia õiget väljundit. Läbimõeldud sõnakasutus, kirjeldusi pole. Keelega tehtud tõsist tööd. Tihti kordub üks ja sama motiiv, et selle olulisust rõhutada. 2) 1926 “Ja päike tõuseb”
TALLINNA MAJANDUSKOOL Sekretäritöö SR139 Gerly Dementjev HITLERI SEKRETÄR Traudi Junge koosöös Melissa Mülleriga Referaat Juhendaja: Anne Ilp Tallinn 2013 Sisukord 1. LAPSEPÕLV JA NOORUS SAKSAMAAL 2. ADOLF HITLERI JUURES OLDUD AEG (üles tähendatud 1947) 2.1. Hundikoopas 2.2. Esimesed muljed Berghofist 3. MÄRKUSI 4. SÜÜ TUNNETAMISE KRONOLOOGIA (üles tähendatud aastal 2011) Sissejuhatus 22-aastane büroosekretär Traudl Junge unistas tantsijakarjäärist, kui talle avanes hvatlev võimalus Adolf Hitleri sekretärina tööle asuda Saksa Riigikantseleis. 1942.aastast füüreri surmani oli T
Noor-Eesti (20. saj algus) sümbolistlik, modernistlik, uusromantiline. Poliitiline seisukohavõtt. Seltsi kuulusid Suits, Kitzberg, Liiv, Haava, Under, Aavik, Kallas, Ridala, Tuglas. Taustal oli Freud, Jung, Marx, Nietche. Soovivad muuta kultuuri orientatsiooni. Saab alguse professionaalne kultuur. Kirjanik kui professioon. Autori mõiste saab uue sisu. Traditsionaalne kultuur sünnib linna kontekstis. Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!. Nooruse ideaal kui edasiviiv jõud. Noorus ei tähendanud vaid vanust. Haagiti end lahti konservatiivsusest, pessimismist. Rõhutatakse keele ja hariduse tähtsust. Sümbolistlik esteetika, mis tähendab reaalsusest eemaldumist. Kunst ei pea väljendama tegelikkust. Tähtis on kunsti ilu põhimõte. Kunst on kõrgemal kui elu. Oluline on vorm. (Vilde, Tuglas). NE arusaam keelest: keelt tuleb kasutada, arendada nii, et see võimaldaks samasugust eneseväljendust nagu euroopa vanades kultuurides. Keelt tuleb täiendada (uus sõnavara). J
Goethe järg Et ligi jõuda lõpmatule, kõik lõplik enesesse sule. Kui haruldane, rikas pärandus: aeg on mu põld, aeg on mu varandus Tema esimene Fausti versioon on teada 70 algusest, aga see jäi käsikirjalikuks ja on alles hiljem avastatud. See räägib õpetlasest, kes oma hinge müüs. Goethe on nüüd tuntud kirjaniku ja mõtlejana. Saksi Weimari prints kutsub ta enda õukonda tööle, kui praktilise elu tegija. Goethe nõustub ja läheb. Tegeleb sedal erinevate valdkondadega: mäekaevandus, rahandus, põllumajandus. Püüab korraldada valitsemisaparaati, et eelarvet kontrolli alla saada. Tegeles ka botaanika ja anatoomiaga. Looming on sel ajal tagaplaanil, ta on rohkem ühiskondlikult aktiivne. Pärast 10 aastat töötamist läheb ta tervist parandama ja siirdub Karlovivaari, on seal mõne kuu ja siis etteteatamata sõidab Itaaliasse kaheks aastaks, kus uurib antiikautoreid, kunsti. See on tema jaoks väga rikastav reis. Edaspidi jääb saatma tema loomingut an...
Koostaja: Claudia Juhendaja: 2013 Luulekogu analüüs Valisin luuletaja Doris Kareva, sellepärast et olin Doris Karevast nii palju head kuulnud ja tahtsin tema loominguga rohkem kursis olla. Doris Kareva on sündinud 28. novembril 1958. Ta on eesti luuletaja, tõlkija ja toimetaja. Kareva esimene luuletus ilmus 1960. aastate lõpus koolialmanahhis ,, Trükitähed". Suurema lugejate hulgale ilmusid tema luuletused ajakirjas Noorus. Kui Kirjanike Liidu Tallina noortesektsioon ja Eesti Televisiooni kirjandussaadete toimetus kuulutasid välja konkursi "Noorte kirjandussündmus `76" oli osalejate hulgas ka abiturient Doris Kareva, kelle 11 luuletust valiti aasta hiljem kokku pandud noorte autorite kogumikku "Viis tüdrukut ja kaheksa poissi". Peagi järgnes ka esikkogu "Päevapildid". [1] ,,Päevapiltide" puhul märkas kriitika nooruslikku ilu ning võlu, kuid räägiti ka generatsioonile omasest stiilist. 1980
Eesti kirjandus 1940ndatel aastatel Teise maailmasõja vältel põgenesid paljud eesti kirjanikud Läände, väiksem osa evakueerus ka Nõukogude Liitu. See lõi Eesti kultuuri lõhe, tekitades kaks paralleelset kirjandustraditsiooni: väliseesti pagulaskirjandus ja kodueesti kirjanduse. Väliseesti kirjandust piirasid eelkõige materiaalsed tegurid, kodumaist poliitilised asjaolud. Mõlemad olid sunnitud toimima võõrkeelse keskkonna surve all. Mitmed paguluses tegutsenud kirjanikud olid alustanud juba sõjaeelses Eestis nagu Marie Under, Artur Adson, Bernard Kangro ja Karl Ristikivi. Välis- Eestis alustasid loominguga prosaistid Arved Viirlaid, Arvo Mägi ja Helga Nõu, luuletajad Ilmar Laaban, Ivar Ivask, Kalju Lepik jpt. Sõjajärgset kodueesti kirjandust mõjutas suuresti vajadus kohaneda stalinistliku ideoloogiaga. Kõikehõlmav tsensuur, avaldamiskeelud ja tunnustatud kirjanike hukkamõistuks korraldatud näidisprotsessid muutsid eesti kirjanduse sarna...
mis taaslavastab eestlaste päriseludes toimunud sündmuseid. Kasutatud kirjandus 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Maimu_Berg 18.11 2011 2. Berg M. 1994 ,,Nemad" Tallinn: ,,Tänapäev" Lisa Maimu Berg on eesti kirjanik, kriitik ja poliitik. Ta lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli 1968. Aastal eesti filoloogina ja 1986. Aastal ajakirjanikuna. On töötanud ka Soome Instituudis kultuurisekretärina. Maimu Berg debüteeris 1969. aastal ajakirjas Noorus Leen Kaiste nime all. Maimu Bergi on tunnustautd 2000. Aastal Tammsaare-nimelise kirjanduspreemiaga ning alates 2010 aastast on ta Soome kirjanike liidu auliige. Ta on pärjatud mitmete auhindadega: Koosmeele auhind, Aleksander Kurtna nimeline auhind. Lisaks on tal eelnevatest aastatest veel teisi teenetemärke nagu Valgetähe V klassi ja Tallinna teenetemärk. Eduka kirjanikuna on tema teoseid tõlgitud inglise, prantsuse, saksa, rootsi, soome, vene, läti, hollandi keeltesse.
· 2001: Isad, pojad ja isade pojad · 2003: Üksteist minutit · 2004: Dzinn ja roosid · 2005: Zahir · 2006: Nagu voolav jõgi · 2006: Portobello nõid 6 2.Sisu kokkuvõte Veronika on pealt näha täitsa tavaline Sloveenia tütarlaps. Tal on töö raamatukogus ning väike korter kloostri juures. Ühel päeval otsusta Veronika, et ei taha enam elada, sest kõik ta elus oli ühesugune ja kuna noorus juba seljataga, polnud edaspidi oodata muud kui allakäiku, vanadust selle pöördumatute jälgedega, haigusi, sõprade lahkumisi. Edasi elamine ei annaks midagi juurde, vastupidi, tõenäousus kannatada suureneb üha enam ja enam. Ta oli kursis, mis maailmas toimud. Kõik oli valesti ja tema ei osanud seda parandada- ta oli täiesti kasutu. Ainuke võimalus sellest kõigest vabaneda oli surm. Veronika otsustas neelata üks haaval rahusteid, kui ta kõik tabletid oli alla neelanud jäi ta
järgmist. Ta sündis Lu riigis, praeguses Shandongi provintsis. Tema perekond võis kuuluda aristokraatia hulka, kuid Konfutsiuse sünni ajal ei saanud nad tulusid oma maavaldustest. Konfutsius ise arvas, et ta elas rahutuil aegadel. Nii jutustakse, et ta isa paljakäsi üleval langevärava, et aidata oma kaaslastel põgeneda. Ometi polnud Hiinas veel alanud sõdivate riikide ajastu. Isa suri, kui ta oli vaid kolmeaastane ja üles kasvatas ta ema. Konfutsius ise tunnistab, et „mu noorus oli vaevarikas, seepärast oskan paljut“. Hilisema konfutsianistliku filosoofi, Menciuse sõnutusi teenis ta üksvahe kui „ladude eest vastutav alamametnik“, siis jälle, et „tema hooleks olid lambad ja kariloomad“. Kui ta sai 27-aastaseks, võis ta olla Lu õukonna teenistuses. Hiljem võis ta tegutseda diplomaadina Wei õukonna juures. Tema diplomaadikarjääri lõppes, kui ta keeldus või ei osanud anda valitsejale sõjalist nõu.
Miks? Mefistofeles on arusaamal, et kui inimesele pakkuda kõige labasemaid maiseid naudinguid, siis läheb ta kindlalt patusele teele. Seda üritab ta teha ka Faustile. Esmalt viies ta doktori Auerbachi keldrisse, kus ta tahab meest ahvatleda muretule jõudeolule, saavutab Mefistofeles ometigi just vastupidise tulemuse. Tal on õnnestunud sisendada doktorisse ainult uut vastikust endaga rahuloleva parasiitluse vastu. Järgmiseks viib Saatan Fausti nõiakööki selleks, et tagastada talle tema noorus. Kui nõid aga hakkab lugema mõttetuid loitse, pahandab Fausti säärased totrused ning ta kahtleb selle kogu tegevuse õigsuses. Kolmandaks naudinguks on aga Margarete, kes Mefistofelese arvates sobiks ühe öö suhteks. Kõigis naudingutes aga pettub Faust ning ei leia nendes rahuldust. Selle põhjuseks on inimese mõistus, mis igas olukorras viimasel hetkel välja lööb. Nii keldris, köögis kui ka tegelikult tüdrukuga, saab doktor aru, et ta ei taha seda
Eesti Rahvusliku kultuuri algus *19saj teine pool - Eesti rahvusliku eneseteadvuse loomine -Hakati huvi tundma profesionaalse kunsti vastu. -Kristjan Jaak Peterson tõstis esile eesti keele, tekkis eesti haritlaskond. - 1838 asutati Õpetatud Eesti Selts. -1857 ilmus Kalevipoja eepos.Kretswald -Berno postimees hakkas ilmuma 1857. -1867 ilmus Lydia Koidula esimene luulekogumik. -1839 Loodi esimesed orkestrid Verigree ja 1848 Torna. -1855 hakati pidama kohalikke laulupidusi. -Esimene üldlaulupidu 1869 Tartus. -Eestis polnud võimalik veel tol ajal õppida. -Esimesed kunstinikud püüdlesid kunsti hariduse poole Peterburis. -Johann Köler esimene kunstnik kes läks eestist välismaale õppima 1826-1899. Johann Köler · Talupoja peres sündinud Johann Köler Sündis Viljandi maal 1826 ja suri 1899(Maetud suur Jaani kalmistule) · Õppis Viljandis Kreiskoolis. · 1846 läks Peterburi. · 1855. Aastal lõpetas Peterburi Kunstiakadeemia ning ku...
1.lugu (1p4n)kirikuga seotud tegelane munk, kes rasket karistust väärivasse pattu on langenud, pääseb karistusest seeläbi, et oma abtile sedasama süütegu sündsalt ette heidab. Filomena oli oma loo jutustamisega lõpule jõudnud ja vait jäänud, kui tema kõrval istuv Dioneo hakkas kohe rääkima ega oodanud kuninganna käsku. Ta lootis, et talle ei heideta ette, kui ta lühidalt jutustab, millise kavalusega üks munk raskest karistusest pääses. Maanurgas Lunigianas oli klooster, mille püha maine oli laiemalt levinud ja munkade arv suurem kui praegu. Teiste hulgas oli seal ka üks noor munk, kel oli nii palju mehist jõudu ja elurõõmu, et isegi paastud ja valvamised ei suutnud seda nõrgendada. Ühel keskpäeval, kui kõik teised mungad magasid, nägi munk jalutades eemal üht ilusat tütarlast põllul rohtu kitkumas. Vaevalt oli munk tüdrukut silmanud, kui teda pöörane lihahimu haaras ( meeste suurim patt lihahimu, naiste suurim patt edevus). Ta l...
keelest., kuid märkimata ei saa jätta ka soome ning vene keelt. Üldiselt laenatakse lihtsa hääldusega sõnu, mis märgivad uusi asju ja nähtusi, või juba tuntud asjade uut kvaliteeti. Laenatakse sealt, kust on mida võtta ning kust laenamine on tiheda kontakti tõttu vältimatu. (3) Slängisõnad võivad kiiresti tagasi liikuda argi-või tavakeelde või kaduda niisama märkamatult ja ootamatult kui nad tekkisid. See tähendab, et släng muutub sama kiiresti kui noorus. Sellest hoolimata pannakse paremad sõnad ja väljendid kirja slängisõnaraamatutesse, kuhu märgitakse ainult levinum ja üldkasutatav. Kindlasti ei peida släng endas ainult roppusi, mida paljud kahjuks arvama kipuvad, vaid kajastab hoopiski teatud ühiskonnagruppide ellusuhtumist, väärtushinnanguid, kainet mõistust jms. Släng on vastavalt inimestele, nende huvidele ja tegemistele üsna erinev, kuid vaevalt teate te kedagi, kes enda väljendamiseks ainult slängi kasutab.
Johan Laidoner Kristi Ahjupera 11.A klass Tallinn 2013 1. Johan Laidoneri noorus ja haridus Laidoner kuulub vaieldamatult Eesti suurmeeste hulka, et tema tegevust mõista tuleb teada algmõjutusi ja tegureid. Johan Laidoner sündis 12. veebruaril 1884. aastal Viljandimaal, Viiratsi vallas, Raba talus Jaak Laidoneri (1854-1911) ja tema naise, Raba talu peretütre Mari Saartseni (1851-1938) esimese lapsena. Sealsamas Rabal sündisid ka Johan Laidoneri vennad Villem (1886), Peeter (1888) ja Oskar (1890). Laidoneri haridustee algas Asumaa vallakoolis 1892. aastal. Kui
pruugi enam toimuda. Punane nimestik - a) Aitab välja selgitada enam tähelepanu vajavaid liike, b) informeerib ajas toimuvatest muutustest liikide seisundis. Punases nimestikus on erinevatesse kategooriatesse jagatud kõik liigid (nimestikus ei ole üksnes ohustatud liigid) koondandmestik liikide ohustatuse kohta. Endeem - liik, mis levib ainult mingis konkreetses piirkonnas (saarel, riigis vm) Endeemsuse põhjuseks võib olla evolutsiooniline noorus (neoendeem) või vastupidi, evolutsiooniline vanadus (paleoendeemid). Koosluse/ökosüsteemi taastuvus (resilience ) - – häirimiseelsesse olekusse (tasakaaluolekusse) naasmise kiirus häiringu järel; Allee efekt - kui isendite tihedus populatsioonis langeb allapoole teatud taset, siis väheneb isendite paljunemisedukus ja ellujäämus (lakkavad toimimast mõningad sotsiaalsed funktsioonid) Kaitsevajakute analüüs populatsiooni efektiivne arvukus – sigivate isendite arv populatsioonis
· "Ära karda surma, vaid elu." (Bertolt Brecht) · "Elu on lühike, kuid kuulsus võib olla igavene." (Cicero) · "Et kurjus saaks võidutseda, selleks piisab heade inimeste tegevusetusest." (Edmond Burke) · "Et luua täiuslikku riiki, tuleb kõigepealt luua sellised olevused, kes igal pool ja alati ohverdaksid oma hüve ühiskondliku heaolu nimel." (A. Schopenhauer) · "Et tsempioniks saada, võitle veel üks raund." James J. Corbett · "Ilu on igavik, mis kestab hetke." (Albert Camus) · "Inimene eksib surmani." (Johann Wolfgang Goethe) · "Inimene peab elama nii, et ta on alati valmis surema" (Kofutsius) · "Kaheldes jõuame tõeni." (Cicero) · "Kogemus on kamm, mille elu kingib kiilaspäiseks jäänud inimesele." (Judith Stern) · "Kogemus on nimi, mille igaüks paneb oma vigadele." (O. Wilde) · "Kõige kummalisem on see , et mida kaugemale sa jõuad ja mida rohkem sa teed, seda rohkem tajud ja näed, kui vähe sa tead ja o...
TALLINNA ÜLIKOOLI RAKVERE KOLLEDZ Kasvatusteaduste instituut Alushariduse pedagoog Kadi Saarepere ALEKSANDER ELANGO Referaat Rakvere 2008 Sisukord Sisukord........................................................................................................................................... 2 1.Sissejuhatus ..................................................................................................................................3 2.Lapsepõlv ja õpinguaastad............................................................................................................3 3.Välisreisid..................................................................................................................................... 4 4.Peeter Põllu õpilasena Tartu Ülikoolis......................................................................................... 4 5.Tartu Üliko...
Peeter I (Suur) Peeter I sündis 9.juunil 1672 Moskvas. Ta vanemad olid Aleksei Mihhailovits ja N. Narõskina. Oma isale oli ta 14. poeg, oma emale aga esimene laps. Peetri noorus aastad möödusid Preobrazenski lossis. Seal valitses puhtus, kord ja töökus aga seal osati ka lõbutseda. Ühel oma retkel sattus Peeter Kukui külasse. Peeter õppis tundma seal sakslaste kombeid, tutvus uue tehnika ja eesrindlike ideedega. Preobrazenskis elades sisustas oma päevi sõjamängudega. Kukuis sai ta ka mõtte hakata ehitama laevu. Võimule sai Peeter I 1689. aastal pärast poolõe Sofia Aleksejevna ebaõnnestunud paleepöördekatset
Realism(lad keel realis tõeline, esemeline, materiaalne) kirjandusvooluna paigutatakse 1830-1870. Tollel ajal oli vastuseisiuks romantismile. Üheks esimeseks teoseks peetakse Stendhali ,,Punane ja must". Realistide eesmärgiks oli kujutada kaasaegsed elu nii, nagu see tegelikult oli, kõigi tumedate ja päevavalgust kartvate külgedega, ilma liialduseta ja ilustusteta. Järelikult kirjanik uuris indiviidi ümbritsevat tegelikkust, eeskätt sotsiaalset olustikku.XIX saj realistlikku suunda kirjanduses nim kriitiliseks realismiks. Realsim arenes kõige intensiivsemalt Prantsusmaal (Stendhal, Balzac, Flaubert), Inglismaal (Dickens, Thackery, õed Brönted) ja Venemaal (Tolstoi, Dostojevski). Realismi põhizanr on romaan. XX saj alguses arenes realism mitmes suunas: naturalism, filosoofiline romaan jne. Stendhal (1783-1842), pärisnimega Marie Henri Beyle, rahvus prantslane. Iseloomulikku: tegelaste seos kaasaegse ajastu ja ühiskonnag, samuti sündmu...
/.../ Su käed mind noolivad kui valkjad ussikesed. Su kuri pilk, su kuri pilk on üles piitsutanud kik mu meeled, et murraks tiigrina Sind kas või silmapilk./.../ Kolmandas osaski räägib leegist ja õelast aroomist. Neljandas osas kinntitatakse, et on olemas iha ja asja kaunidust, kuid viimastes ridades suudedakse jälle öelda midagi negatiivset /.../me noorus klirisedes langeb rusuks./.../. Kogu luuletus on väga hea, kirjeldab tohutut iha, mida püütaks vältida tuues negatiivseid paralleele. Oli sügis (1926) Oli sügis. Auras udurähma. Tulin kõrtsist, pää täis õlleähma. Tühja pargis tummalt seisid puud. Olid kõledad kui roiskunud luud.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
