omandas, kuid eluks oli ta küll tõsiselt ette valmistatud. Ise kirjeldas Wolfgang oma lapsepõlve süngelt Oma esimese pala mängis ta juba 4. eluaastal. 1761.a pani Leopold kirja kaks poja klaveripala ning juba samal aastal toimus ka esimene teadaolev avalik esinemine. 8. eluaastal kirjutas ta oma esimese sümfoonia, sellega kaasnes suur imetlus, sel’ samal aastal algavad ka esinemised, kus teda nimetatakse imelapseks. Suurem osa noormehe lapsepõlvest möödus reisides mööda Euroopat, 1764- 1773. reisib ta Pariisi, Londonisse, Viini ja Itaaliasse. Reisides kohtub ta paljude kuulsate muusikutega, kellel on oluline mõju Mozarti varajasele loomingule, näiteks Johann Christian Bach. Reisimine oli aga lastele kurnav ja vaevarikas, sealt ka see süngus, mida Wolfgang oma lapsepõlves tundis. Kuid see-eest olid esinemispaigad ja publik suursugused ning väärikad. Aastal 1764. ilmusid ka esimesed trükised noore helilooja teostest
Pettus- Kerge pääsetee või kiire lõpp? William Shakespeare „Hamlet“ Inimesi meie ümber on mitmesuguseid- on neid, kes üritavad kerge vaeva ning pisikeste pettustega läbi lüüa ja on seesuguseid , kes teevad kõike ausalt ning pingutavad oma õnne nimel. Väidetakse, et pisikesed valed on lubatud. Kust maalt ei ole vale või pettus enam pisike? Ohvrite toomine on suuremal või vähemal määral vältimatu. Tihtipeale hakatakse ohvreid valima valest kategooriast. Pettusega saavutatud võit on kergem lõppema ning ükski kuritegu ei jää karistuseta. Jäädes lootma üksnes heale õnnele või rajades õhulosse valedele, ei jõua keegi meist eriti kaugele. Kahetsusväärselt palju on meie tänapäeva ühiskonnas inimesi, kes oma õnne nimel lõhuvad teiste jalgealust ning on valmis kõigeks, et saavutada püstitatud eesmärk. Kõige ehedamad näited sellest on poliitreklaamides, mida võime peaaegu igapäevaselt tä...
U. 44 a. pakkus üks ta poolehoidjaist, konsul Marcus Antonius, talle kuningatrooni, kuid Caesar keeldus sellest: ta kartis rahva rahutust ja otsustas esialgu hoiduda ametlikust monarhia väljakuulutamisest. Keiser Octavianus Augustus Gaius Ocatvius Thurinus elas 23. september 63 eKr- 19. august 14 pKr. Gaius Octavius oli esimene Rooma keiser. Ta oli pärit auväärsest, kuid silmapaistmatust perekonnast. Kui Octaviuse isa ära suri, lapsendas Caesar Hispaanias sõduriks olnud noormehe enda pärijaks. Peale seda võttis Gaius Octavius enda nimeks Gaius Julius Caesar Octavianus. Hiljem sai ta lisanime “Augustus“ (auväärne). Augustus oli 40 aastat isevalitseja, kuid suutis nende aastate jooksul tuua Roomale kodurahu, kasvava õitsengu ja suurriikliku hiilguse ajastu. 34-aastaselt sai Octavianus Rooma ainuvalitsejaks ning Rooma Senat andis talle rea tiitleid (tribuun, konsul, Augustus jne). Imperaatori tiitli järgi hakati Augustuse valitsemist nimetama impeeriumiks
4. Kas selles teoses oli midagi, mis pani sind rõõmu tundma? (Kui jah, siis mis?) Miks? Vastus: Teoses polnud midagi, mis oleks mind rõõmu tundma pannud. Mõned naljad ehk ainult. 5. Kui sa peaksid valima ühe teose tegelastest, kellega kohtuda, siis kes see oleks. Miks just tema? Kus (kas tema või enda reaalsuses) ja millal (kas tema või enda ajas) sa temaga kohtuksid? Vastus: Peategelase, Billiga ilmselt. Sooviksin mõista, mis noormehe peas toimub. Mis viis mehe sinna maani, kus tal polnud enam sooja ega külma, kas on elus või surnud. Sooviksin uurida veel täpsemalt nende Tralfamadoorlaste kohta. 6. Mida andis selle teose lugemine ja analüüsimine juurde sinule kui lugejale? Kas sa võid öelda, et oled pärast selle teose lugemist kogenum lugeja? Miks? Vastus: Selle teose lugemine ja analüüsimine andis minule kui lugejale kindlasti jällegi ühe kogemuse juurde
Renessansikirjandus ja Dekameron Novellikogumik ''Dekameron'' on Boccaccio, keda peetakse novelli kui kirjanduszanri loojaks, peateos. Raamat sisaldab seitsme neiu ja kolme noormehe kümne päeva jooksul jutustatud sadat novelli. Kuna raamat on kirjutatud renessansiajastul, siis on sel palju ühiseid jooni ja tunnuseid renessansikirjandusega. Millised on seosed renessansiajastu ja selle kirjanduse vahel? Üheks tunnuseks või renessansiaja sümboliks on seitse põhipattu: uhkus, ihnus, kadedus, viha, himurus, aplus ja laiskus. Need on Boccaccio esimeses novellis hästi välja toodud. Kui notar Ciappelletto oli väga haige ja suremas, siis talle kutsuti koju
suurriikliku hiilguse ajastu. Lisanime "Augustus" 'auväärne', mille järgi teda tänapäeval põhiliselt tuntakse, sai ta 27 eKr. Augustus sündis Roomas nimega Gaius Octavius Thurinus. Tema isa, kelle nimi oli samuti Gaius Octavius, pärines auväärsest, kuid silmapaistmatust ratsanikuseisusest perekonnast ning oli enne oma surma 58 eKr Makedoonia haldur. Augustuse ema Atia oli Julius Caesari venna- või õetütar. 46 eKr võttis Caesar Hispaanias sõduriks olnud noormehe ning adopteeris ta oma pärijaks. Gaius Octavius võttis siis nimeks Gaius Julius Caesar Octavianus. Kui Caesar märtsis 44 eKr mõrvati, viibis tema noor pärija Apollonias (praeguses Albaanias). Ta läks Itaaliasse ja värbas Caesari veteranidest sõjaväe. Roomat kontrollisid Caesari vabariiklastest mõrtsukad Marcus Junius Brutus ja Gaius Cassius. Ovtavianus sõlmis liidu Marcus Antoniuse ja Marcus Lepidusega. Need kolm moodustasid teise triumviraadi
- joomist ja söömist 22. Mis on inventeerimine? - puudujäägi mahakandmine - arvel olevate kaubakoguste võrdlemine arvestuslike kaubakogustega - kaupade arvele võtmine 23. Noormees tuleb kassasse kaupade eest tasuma ning esitab pangakaardi väites, et see kuulub tema emale. Kuidas käitud Sina? - ei müü talle kaupa - küsid isikut tõendavaid dokumente, mis tõendavad, et kaart kuulub tõepoolest noormehe emale - usaldad noormeest ja müüd talle kauba 24. Kui pikk on tehnikakaupadel pretensiooni esitamise aeg? - nii pikk kui on tootja poolt antud garantiiaeg - tootja garantiiajast ei sõltu pretensiooni esitamise aeg - garantii- ja pretensiooniaja summa 25. Milline on soodsaim temperatuur bakterite levikuks? - 5 10 kraadi - 20 40 kraadi - 60 80 kraadi 26
Teose kõrvaltegelasteks olid veel proua Courure - Victorine tädi, vabariigiaegse sõjaväeleitnanti lesk, Preili Michonneau - vanatüdrukust vanaproua, kes paljastab Vautrini, Horace Biancon - meditsiinitudengist Rastignac'i sõber, Cristophe - pansionaadi jooksupoiss, Sylvie - pansionaadi toatüdruk, Härra Poiret - vanamees, kes käis pansionaadis lõunatamas, samuti isa Goriot' tütar, keda Rastignac armastas, Vikontess de Bauséant - Rastignac'i kaugem sugulane, kes aitas noormehe peenemasse seltskonda, proua de Marcillac - Rastignac'i tädi, kes rääkis nende kaugema sugulase proua Bauséant'iga, et viimane Rastignac'i enda tiiva alla võtaks. V TEOSE ÜLESEHITUS. SÜZEE JA FAABULA Kirjeldatakse proua Vauquer' pansionaati, inimesi, kes seal elavad. Proua Vauqueril oli plaan abielluda isa Goriot'ga, kuna ta arvas, et mees on rikas. Proua Vauquer loobub siiski oma plaanist, kui isa Goriot jäi järk-järgult aina vaesemaks.
tseremoonial. Rüütlid juhtisid noviitsi sauna. Kui noormees oli pärast pesemist sealt väljunud, riputasid rüütlid noviitsile mõõga kaela, panid ta rituaalsesse voodisee ja katsid ta valge villase palakaga. See oli märk, et noormees matab maha kõik maailma pahed ehk sureb sellisena ja ärkab uude puhtasse ellu. Seejärel juhatati noovits kirikusse, kuhu teda saatsid kõik tseremooniale palutud külalised. Kirikus õnnistas preester tulevase rüütli mõõga. Kirikust viisid usaldusmehed noormehe paraadriietusse rõivastuma. Telle pandi selga rüütliturvise alusriided – rikalikku kaunistusega õhuke särk ja tepitud pihtkuub, kerge rinnaturvis ja peale pikk pidulik 4 lillede ja vapimärkedega kaunistatud mantel. Selles paraadiriietuses viidi pühitsetav paika, kus rüülikslöömine pidi toimuma. Sõbrad-rüütlid kandsid noormehe ees tema täelikku
"Olla või mitte olla" Iga inimene on kunagi elus olukorras, mil ta peab esitama enesele selle juba üsnagi kulunud küsimuse: "Olla või mitte olla?" Selles tõesti on ja ka oli probleem, vähemalt teatud ajal Taanimaal ühe kõrgest soost noormehe hinges ja peas. Selleks noormeheks oli troonilt tõugatud prints Hamlet, kes püüdis selgusele jõuda paljudes asjades, eriti aga küsimuses, mis puudutas tema isa tapjat. Hamletil polnud lihtne taluda teadmist, et tema isa mõrtsukas istub ülbelt troonil ja kavatseb kosida tema enese ema. Hamlet pidi midagi ette võtma, tema õilis süda ei lubanud toimuvast lihtsalt mööda vaadata. Asi polnud sugugi selles, et Hamlet oleks olnud auahne; ta ei janunenud mitte trooni, vaid õigluse järele
Isegi siis, kui ta haige polnud. Therese on alati olnud vaba hing ning põlanud seda põdurat poissi, kes on pidevalt surmasuus olnud. Proua Raquin arvab, et noored võiksid abielluda, mida nad ka teevad, armastamata teineteist. Camille tahab elama asuda pariisi, kuid ema pole nõus last käest andma, seega otsustab noortega kaasa minna. Pariisi elades kohtab Camille vana sõpra Laurenti, kellega nad kohe tihedalt suhtlema hakkavad. Laurent kutsub noormehe enda juurde ning Laurent hakkab seal tihti käima. Laurent ei näe algul Thereses midagi muud, kui vaid mängueset. Neidu, keda ta võib ära kasutada, kellega magada, teda armastamata. Ta ei arva, et tüdruk on ilus. Vastupidi kuna Therese ei ole oma tuima eluga rahul, muutub ta ka ise igavaks ja tuimaks, et mitte öelda koledaks. Laurent on küll rikkast perest, kuid ei suhtle oma isaga, kuna valetas isale, et käib koolis ja õpib. Tegelikult kasutas ta isa raha enda lõbudeks
1995.a alates on see ,,Ooperifantoom" gastroleerinud suure menuga nii Põhja- kui ka Lõuna-Ameerikas, Aasias, Lääne- ja Kesk- Euroopas. Nüüd pisut lähemalt ,,Ooperifantoomi" autorist. Muusikali The Phantom of the Opera liberto, muusika ja sõnade autor Ivan Jacobs hakkas muusikat õppima viieselt, 11 aastaselt pani ta koos semudega kokku bändi, mis veidi aja pärast küll laiali läks, sest laulukirjutajast Ivanil ei jätkunud kunsti kõrval ansamblitegemiseks aega. Ehkki noormehe akvarellid ja õlimaalid mitmeid auhindu võitsid, istus muusikapisik temas siiski tugevamalt. Olles veidi üle kahekümne, kolis Jacobs New Yorki, et alustada kompositsiooniõpinguid. Just sel ajal sattus talle näppu Leroux' romaan, mille põhjal ta komponeeris 1972.a muusika ballettile ,,Kiusatuste ballett". Edasi tuli koostöö legendaarse ameerika produtseni, praegu 102aastase John Kenley ning näitekirjaniku, produtsendi ja üheksakordse Emmy võitja Robert Thomas
Koolipäevil sai Vildele omaks ka kiindumus teatriskäimisesse. Ta käis tihti sõbralt kaubeldud piletitega Tallinna saksa Linnateatris. Sellest oli vast inspireeritud ka tema katse näitlejaks saada, mis kahjuks ebaõnnestus. Vilde esimeseks teoseks oli ,,Kurjal teel", mille ta kirjutas 1882. aasta suvel. Juba järgmisel aastal valmis teos ,,Musta mantliga mees", mis avaldas Tallinnas ilmuva ,,Virulase" toimetajale muljet niivõrd palju, et kutsus noormehe toimetusse tööle. Sellega algas Vilde rahutu ja vaheldusrikas ajakirjanikutöö, mis kestis vaheaegadega üle kahekümne aasta. ,,Virulasele" järgnes töö Tartu ,,Postimehes" ning hiljem Tallinna ja ka Riia saksa ajalehtede toimetustes. Kogu selle ajakirjanikutöö ajal oli Vildel aega tegeleda ka mahuka jutu- ja romaaniloominguga. Sageli kirjutas ta öötundidel, sest ajaleht ootas trükikojas jutujärge. Kümne aastaga oli mees kirjutanud viisteist raamatut ning meeletul hulgal
AUGUST MÄLK 1900-1987 Pärit Lümanda vallast, rannakaluri poeg. Lapsepõlv saab loomingus läbivaks. Lisaks merele on teda lapsepõlvest kummitama jäänud õitsevad õunapuud. Mälk õppis Kuressaare linnakoolis, lõpetas selle omades algkooli õpetaja pabereid. Alustas õpetajakarjääri Koovis, kuid üsna pea pidi katkestama, kuna kutsuti Tartusse sõjaväkke. Saaremaale tagasi tulnud asus õpetama ? .30ndate keskel läks elama Tallinnasse ja ta valiti riigikokku. August Mälk on võitnud Pätsi auhinna, kirjandusauhind, võitis endale Lagle talu. Arvati, et võidab Tammsaare. 44ndal aastal lahkub Rootsi, kus elab elu lõpuni ja jätkab intensiivselt loometööd. Loomingu I periood: 19261933 (Saaremaal) Tuli kirjandusse intrigeeriva teemaga ,,Surnu surm". See on jutustus pidalitõbiste elust. Saaremaal oli üks tõsisemaid selle haiguse koldeid. Mälk on seda teemat kasutanud mitme...
Joan Miro 20. aprill 1893- 25. detsember 1983 Joan Miró sündis 20. aprillil 1893 Barcelonas kella- ja kullassepa pojana. Vanemate soovil õppis ta kaubanduskoolis ja töötas kuni vaimse krahhini kontoriametnikuna. Pärast seda ostsid vanemad talle tervenemiseks maavalduse Montroigis ja lubasid kaks aastat hiljem asuda õppima Barcelona kaunite kunstide kooli. Joani õpetaja Francisco Galí võttis noormehe oma hoole alla ja juhendas ta klassikaliste ja kaasaegsete kunstisuundade kaudu sügavama taju poole. Miród seostatakse sürrealismi esimese, psüühilise automatismi staadiumiga. Kuigi Miró oli Barcelonas saanud korraliku akadeemilise hariduse, püüdis ta nagu kiuste sellest vabaneda . Tal ei olnud vaja kaugele minna, et tutvuda kõige uuemate voolude ja suundumustega kunstis Barcelona oli sajandi alguses intensiivse kultuurieluga kosmopoliitne linn
ütleb isegi et on rogozinile paras paariline. Nastasja on kangekaelselt kinni oma teoorias, et ta on rikutud ja halb inimene, kuid on arusaadav, et seesmiselt on ta heasüdamlik. Näiteks proovib ta Vürsti enda eest päästa, saates aglaja ivanovitsile kirja, milles ta veenab neiut mõsikniga kiiresti abielluma. Nastasja filippovna surm oli sama traagiline kui tema elu. Rogozini armastus nastasja vastu ning tüdruku põlgav ja tõrjuv käitumine parfjoni suunas muutis noormehe hullumeelseks. Ta ei saanud enam elada nastasja filippovnaga ega ilma temata. Selleks ajaks kui noor iludus ning vürst pidid abielluma oli rogozin juba murtud ning kui nastasja temaga uuesti põgenes tundus talle ainsaks võimaluseks neiu tappa.
Essee ´´Emajõe kaldal asuvad mälestusmärgid´´ Kabina Lastelaulupeo mälestuskivi 02. juunil 1870. a. toimus Tartumaal Kabinas esimine ilmalik lastelaulupidu. Selle ürituse idee tekkis Tartu ümbruse koolmeistril, kes innustatuna esimese üldlaulupeo (1869) õnnestumisest soovisid aktiviseerida muusika õpetust koolides. Nii otsustatigi korraldada järgmisel aastal lastelaulupidu kõigi ümbruskonna rahvakoolide osavõtul. Lastelaulupeo üldjuhi kohustused võttis enda peale esimese üldlaulupeo peakomisjoni president, Tartu-Maarja kihelkona pastor A. H. Willigerode. Repertuaari küsimus lahendati: A.H. Willigerode võttis paarkümend saksa järelromantismi perjoodi laulukest, lõi nendele ilmaliku sisuga eestikeelsed tekstid ja avaldas need trükis. Luunja mõisa noorparun E. M. Nolcken lubas laulupeo korraldada oma Kabina mõisa pargis. Lastelaulupeost võtsid osa Tartu Maarja kihelkonna, Nõo kihelkonna, Tartu linna lastekoorid, üle poole...
Minu Itaalia ,,Minu Itaalia" autoriks on Kristiina Prangli, noor neiu, kes kolis Itaaliasse oma armsama pärast. Itaalias käis ta koolis, elas vaheldumisi ühikas ja oma noormehe Andrea juures. Raamat andis suurepärase ülevaate temperamentsest Põhja-Itaaliast, detailsemalt Genova olustikust, kus Kristiina kuus aastat vahelduva eduga on elanud ja töötanud. Teemad, mida autor käsitles, olid väga põnevad. Itaalia on väga rikka ja kireva kultuuriga maa, aga väga rassistlik. Enamik probleemides süüdistatakse võõramaalasi. Itaallaste perekonnad on suured, elatakse suguvõsaga koos. Omavahelistes vestlustes on nad väga emotsionaalsed ja ülevoolavad
Vankri muusikaauhind. Ooper põhines samanimelise Aleksander Puskini jutustuse järgi ja oli kolm vaatust, mis jagunesid omakorda 7. pildiks ning teose tegevus toimub 18. sajandi lõpus St. Peterburis. Libreto autoriks on helilooja vend Modest Tsaikovski, kuid Jeletski ja Lisa aaria ning koorinumbrite tekstid on pärit Pjotri sulest. Teoses põimusid traagilised sündmused nagu Hermanni kaardimängukirg, õnnetu armastus, Padaemanda surm, vaimu ilmumine, noormehe hullumine ja Liisa enesetapp. Populaarsele mängurluse teemale lisas vürtsi ka realistik tegelaste koosseis, mis andis tõetruu pildi 18. sajandi alguse Peterburi inimtüüpidest. Tõsi küll, Tsaikovski ooperis on need tegelased mõnevõrra muutunud. Puskini külmalt arvestavast ja egoistlikust Hermanist saab Tsaikovskil kirgede ja pahede käes visklev ohver, kelle maniakaalne rikastumissoov hävitab armastuse ja viib välja peategelaste hukuni.
Iial ei ole ette teada, millal kellegagi midagi juhtub. Pea iga päev võime kuulda massimeedia kanalitest õnnetustest, kus inimesed hukkuvad kellegi hoolimatuse tõttu. Kui inimene istub purjus peaga autorooli, teades, et seab ohtu nii enda, kui ka kaasliiklejate elu ka see on näide ükskõiksusest. O. Wilde´i romaanis ,,Dorian Gray portree" näitab peategelane, milleks on inimene võimeline, käitudes egoistina. Ta hävitas oma ümbert teisi, et ise eksisteerida. Noormehe valikud ei mõjutanud mitte ainult teda iseennast, vaid ka sõpru. Saatanaks saamiseks oli vähe puudu. Ükskõiksus lämmatas Doriani, hävitades selle, mille najal kogu tema eksistentsiaalsus seisis. Selleks, et midagi muutuks peab looma soodsad tingimused inimese tundemaailma arenguks. Seda kindlasti mitte ülbuse, viha või ahnusega, vaid headuse, siiruse, armastusega ning kindlasti ka hoolivusega. Hoolivuse tähtsus on elus väga oluline
Ta kohtab teist merehädalist, kuid tiiger Richard Parker sõi vaese mehe ära.Viimaks jõuavad nad Mehhiko rannikule, kus tiiger tagasi vaatamata igaveseks sealsetesse džunglitesse kaob ning Pii kohalike poolt päästetakse. Lugu on uskumatu kõigile Pii räägib kahele jaapani laevafirma töötajale oma loo, kuid nad ei usu seda. Seejärel räägib noormees neile samast loost teise versiooni, kus loomade asemel on tema paadikaaslasteks inimesed: prantslasest laevakokk, noormehe ema ning noor haavatud Taivani madrus. Enne lõpliku aruande kinnitamist küsib Pii meestelt, kumba varianti loost nad eelistavad ning nood vastavad, et esimest. Minu arvamus teosest Mind väga hämmastas milliste ideedega ta oma elu päästmiseks lagedale tuli. Mõeldes sellele, et oleme eakaaslased ning kui peaksin samasse olukorda sattuma, ei suudaks ma ilmselt vastu pidada pooltki nii kaua kui Pii, merel päästepaadis koos Bengali tiigriga ulpides
edukalt. Tema esimene ülesastumine Vanemuise laval oli prantsuse komöödias "Cyprienne" toaneitsi Josephine'i osa. Isiklikus elus aset leidnud tragöödia temasse armunud grusiinlasest üliõpilane võttis endalt tema silme ees elu viis noore Liina endast välja ja ta palus teatrist puhkust. Tööle naases ta masenduses, Menningu arvamus Liinast muutus ning ta ei pikendanud tema üheaastast lepingut Vanemuises. Liina sõitis Kaukaasiasse, et rääkida hukkunud noormehe perele, mis temaga juhtus. Tagasi tulles tehti talle ettepanek asuda tööle Endla teatris, Pärnus, mille ta ka vastu võttis. Aastatel 19121915 töötas Liina Reiman Pärnu Endlas Karl Jungholzi juhtimise all, kes andis talle juba suuremaid ja raskemaid osatäitmisi. Kohtus Pärnus oma tulevase abikaasa August Reimaniga. 1915 kutsus Jungholz Liina Reimani koos teistega Estoniasse, kus Jungholz ise asus näitejuhi ametikohale.
inimesest endast sõltub vähe. “Mikromegas” (1752) • Lugu kahest nö tulnukast, kes satuvad vaimustusse nende jaoks imepisikeste inimeste erakordsest mõistusest. Kuid peagi mõistavad nad, et arukad vaimuinimesed moodustavad maakera elanikest tühiväikese osa. “Candide ehk Optimism” (1759) • võib vaadelda rüütliromaanide paroodiana. • Voltaire irooniseeris saksa filosoofi Leibnizi ajaloolise optimismi üle. • Lugu räägib siira ja usaldava noormehe Candide’i ja tema õpetaja Panglossi seiklustest, neid tabavad kõikvõimalikud hädad. • Candide õpib, et kui maailma juhibki kõrgem seaduspära, peab iga inimene siiski “harima oma aeda”. “Kohtlane” (1767) • selles on nähtud vastukaja loodusrahvaste ja loomuliku inimese idealiseerimisele Rousseau’ filosoofias. • Lugu indiaanlasest, kes satub Prantsusmaale, kes n- ö teistsugusena näeb Euroopa tsiviliseeritud ja mõistust pooldavas
1970/71 * The Book of Laughter and * Forgetting, 1978 Essays: * About the Disputes of Inheritance, 1955 * Art of the Novel, 1960 * The Czech Deal, 1968 * Radicalism and Exhibitionism, 1969 * The Stolen West or the Tragedy of Central Europe, 1983 * The Art of the Novel, 1985 * Testaments Betrayed, 1992 “Teadmatus” “Art of Fugue” “Elu on mujal” Romaanis «Elu on mujal» pilab Milan Kundera romantilist luuletajanatuuri, kirjeldades poeedihingega noormehe Jaromili lapsepõlve ja noorust, tema püüdlusi vabaneda ema mõjuvõimu alt, leida kohta täiskasvanute maailmas ja pälvida luuletajana üldsuse tunnustust. Ent kommunistliku revolutsiooni tingimusis pääseb lüürilises noormehes maksvusele egoistlik koletis, kelle teod otsustavad nii mõnegi inimsaatuse. Pealkirjaks olev kõlav lause kirjutati 1968. aasta Pariisi tööliste ja üliõpilaste rahutuste ajal Sorbonne’i seinale. Kui Puškinil oli ämm,
Iseloomustused: Vana Vestman Laura ja Matilde isa. Tark ja kriitiline ning väga enesekindel ärimees, kes on harjunud saama kõik, mida ta tahab. Kõne oli jäik, range ranhe ning sihipärase ütlemisega. Peab mehetööks vaid äri- ja ehitustegevust, seega on tema suhtumine Sandrisse üsna kriitiline üritab viimane ju kuulust koguda kirjanikutööga; tehes märkuseid noormehe elukommete üle (nt: Vestman: ,,Tänan, ei! Ärimees ei võta tööpäeval alguooli. (riivab pilguga Sanderi klaasi). ) Vestmann suhtub austavalt nendesse meestesse, kes tegelevad äriga, pidades ülejäänud ametikohti (eesotsas loomingulise tööga seonduvaid) alamateks. Teiste suhtumine mehesse on üsna lugupidav on ju perekonnapeal võimu ning raha küllaga. Tema vastu üritati näidata austust, kuna temaga pahuksisse sattumine tähendanuks tihtipeale küllaldaselt probleeme. Vestmani riietus on igati soliidne kannab suvepalitut, kübarat ning hõbenupuga keppi, näitamaks oma taset nin...
Ometi ei takistanud see pisiasi Athenal (Metise ja Zeusi tütre) ,,sündida" Zeusi peast. Najaadid Puhta vee nümfid. Najaadid olid jõejumalate tütred ning neid võis kohata ka Artemise saatjatena. Nad elasid voolava vee läheduses, peamiselt allikad, tiigid ja purskkaevud olid nende kodudeks. Tavaliselt olid nad rahumeelsed ja abivalmid ning ravisid taimi , lilli ja surelikke. Kuid ühel korral meelitasid nad allikale vett tooma läinud noormehe Hylase endaga kaasa ja teda ei nähtud enam kunagi. Najaadid ei olnud surematud, kuid selle eest oli neil ülimalt pikk eluiga. Arvatakse ka, et nad on osa võtnud Olümpuse mäel toimuvatest kokkusaamistest Drüaadid Metsade nümfid. Surematud metsasalude nümfid, sest erinevalt mõnedest oma õdedest ei surnud nemad koos kindla puuga. Ka nemad olid Artemise kaaslasteks , eriti jahil. Drüaadid nimega Meliades`ed olid näiteks saare puu nümfid. Nad olid Gaia ja Uranuse vere lapsed.
inimene leppima oma saatusega, mis inimesest endast sõltub vähe. "Mikromegas" (1752) lugu kahest n-ö tulnukast, kes satuvad vaimustusse nende jaoks imepisikeste inimeste erakordsest mõistusest. Kuid peagi mõistavad nad, et arukad vaimuinimesed moodustavad maakera elanikest tühiväikese osa. "Candide ehk Optimism" (1759) seda võib vaadelda rüütliromaanide paroodiana. V. irooniseeris saksa filosoofi Leibnizi ajaloolise optimismi üle. Lugu räägib siira ja usaldava noormehe Candide'i ja tema õpetaja Panglossi seiklustest, neid tabavad kõikvõimalikud hädad. Candide õpib, et kui maailma juhibki kõrgem seaduspära, peab iga inimene siiski "harima oma aeda". "Kohtlane" (1767) selles on nähtud vastukaja loodusrahvaste ja loomuliku inimese idealiseerimisele Rousseau' filosoofias. Lugu indiaanlasest, kes satub Prantsusmaale, kes n-ö teistsugusena näeb Euroopa tsiviliseeritud ja mõistust pooldavas ühiskonna valelikkust ja rumalust
andis poisile peavarju, organiseeris talle tasuta lõunad ja stipendiumi, millele J. Hurt eratundidega lisa teenis. Gümnaasiumi perioodil konkretiseerusid ka J. Hurda huvialad- keeleteadus ning selle raames eesti rahvaluule. Suurt mõju avaldas Hurdale eriti Kreutzwaldi "Kalevipoeg". 1859. aasta jaanuaris astus ametivõimude poolt "täiesti varanduseta isikuks" tunnistatud Hurt Tartu ülikooli. Kui algu plaanis Hurt õppima minna keeleteadust, siis isa ja Oetteli mõjul langes noormehe valik hoopiski usuteaduse kasuks. Selle kõrvalt jätkus tegelemine filosoofiaga. Avastuslikeks kujunesid J. Hurda jaoks soome rahvaluuleteadlaste tööd. Samal ajal liitus J. Hurt veelgi tihedamalt baltisaksa seltskonnaga. 1850. aastal astus ta "Livonia" korporatsiooni liikmeks. Säilisid aga sidemed ka talupoegliku koduga. Otsustavaks noore J. Hurda maailmavaate selginemisele võib pidada 1860. aastal Lepa talus veedetud suve, mis
ainult meelelised rõõmud ja kunstinauding. Doriani sarm, teda ümbritsev poeetiline ja saladuslik aura toob talle sõpru ja austajaid. Noormees armub aga näitlejanna Sibyl Vane´i. Neiu vastab tema tunnetele. Nüüd, kui ta on õppinud tundma tõelist armastust, näib teatrilaval mängitav talle tühja ja tähtsusetuna. Ta kaotab oma ande. Seepeale jätab Dorian neiu maha. Sibyl võtab endalt elu. Dorian saab sellest teada Henrylt, ta on vapustatud ja soovib oma julmusele karistust, aga noormehe mentor sõnab vaid: "Head kavatsused on lihtsalt tsekid, millega inimesed püüavad võtta raha pangast, kus neil mingit arvet ei ole." Kui Dorian järgmine kord oma portreed vaatab, avastab ta, et paheline julmus oli inetanud ta suu peeneid jooni ja teinud ta pilgu kalgiks. Tema anumist oli kuulda võetud. Portree muutub, aga Dorian jääb nooreks ja ilusaks. Ta patustab, elab liiderlikku elu, tarvitab oopiumi ja hävitab inimeste elu, kes tema vastu poolehoidu tunnevad
Mitmed kunstnikud/raidurid olid varemalt katset teinud kuid üsna varsti kivi sinnapaika jätnud. Põhjuseks marmorkamakas olev suur sügav lõhe, mis takistas kivist igasuguse kuju loomist. Kivi kuulus Firenze linnale, seega oli linnavõimu otsustada, kellele nad selle töö annavad. Valida oli lõpuks kahe kunstniku vahel - Da Vince ja Michelangelo, mõlemad suurmeistrid. Firenze valitsus langetas otsuse Puukooli vilistlase ja Lorenzo Medici poolehoidu omava noormehe kasuks. Leonardo ei olnud Firenze valitsuse heas nimekirjas ja Medicide poolehoid puudus. Michelangelo näitas, et on töö vääriline, raiudes marmorist skulptuuri, mis oli füüsikalises mõttes väga hästi tasakaalu aetud ja täiuseni viimistletud töö. Vaatamata asjaolule, et algselt oli seda marmorkivi väga raske töödelda. Haridust said endale põhiliselt lubada vaimulikud, aadlikud ja rikkamad linlased. Teaduse tegemine toimus põhiliselt kloostrites munkade laborites
Elu mõte ("Ogalinnud" ja "Hamlet") Ja kogu maailm tardub selle linnu laulu kuulama ja Jumal taevas naeratab, sest suurimat saavutada saab ikka ainult suurimate kannatuste hinnaga... Lõik raamatust ,,Ogalinnud", C. McCullough Aegu tagasi uskusid inimesed, et maailm paikneb kolmel kilpkonnal. Terve inimkond teadis seda, uskus sellesse ning lõi endale, lähtudes sellest, lootused, ootused, tõekspidamised ja inimlikud piirid. Igale inimesele on antud õigus uskuda, loota ning arvata, arvata ning arutleda asjade üle nii, nagu tema ise seda näeb ja mõistab, ning vahel arusaamatut uuesti mõista. Kõigil meist on need samad kolm kilpkonna, millel ei paikne enam maailm, vaid nüüd juba elu. Igaühel meist on need olemas, kellel mõtteis ja olemises, kellel aga kauges alateadvuses. Colleen McCulloughi "Ogalinnus" on perekond Cleary vanimal pojal Frankilgi omad lootused ja unistused paremast elust ning ka temal ei...
Osad ajateenijad on asja juures kindlasti suure innuga, ja võimalik et lähevad edasi ka elukutselisele riigikaitsele või siis kuskile palgaarmeesse edasi. Teine grupp on aga inimesi, kes on niisama olejad ja veedavad selle aja kuidagi venitades ära ja ei ole asja juures. Või siis teevad seda minimaalselt. Ajateenistuses saab ka kõvasti vähem palka kui seda saab palgaarmees. Samas on ajateenistus nagu mingisugune eluetapp iga noormehe elus. Selle võiks ikkagi läbi teha, aga kui see mõjub halvasti inimesele ja ta tõesti ei taha siis ei tea, kas oleks seda just talle peale sundida. Olema peaks siiski tõesti mõjuv põhjus. Algul võib asja ära hirmutada see, et asi on kohustuslik ja kindel on see, et kõrvale hiilimise teadasaamisel või mittereageerimisel kutsele on kohe trahvid kaelas või siis midagi veel hullemat, kuid ma arvan , et iga inimene võiks asja ikkagi ära proovida.
Mida uut sain teada Niguliste kiriku muuseumit külastades?. Niguliste kirik rajati 13.sajandi keskpaigas Saksa kaupmeeste poolt. Kirik pühitseti kaupmeeste ja meresõitjate kaitsepühaku Püha Nikolaususe auks. Esimene altarimaal mis nõudis sisenedes minu jäägitut tähelepanu oli, Karl Gottlieb Wenigi altarimaal ,,Kristus ristil". Altarimaal on pärit aastast 1863. Altarimaal ,,Kristus ristil" on Niguliste kiriku neogooti altari maal. Altarimaal on tohutu suur ja minu arvates meenutab kujult gooti akent. See altarimaal nõudis minu tähelepanu päris pikaks ajaks, tahtsin ma seda või mitte. Väga omapärane on ka altarimaali väline sõnum. Altarimaalil on näha Kristust, kes on ristilööduna ristil, ning Maarja on põlvitamas Kristuse juures. Maalil on veel kujutatud kahte prohvetit. Minu jaoks on see vapustavalt kaunis ning pani mõtlema, et 1863.aastal valminud altarimaal on nii hästi säilinud. Ning suudeti nii ilmekaid altarima...
Teos algab motoga: ,,Ära iialgi päri, kellele lüüakse hingekella: seda lüüakse sinule." (John Donne) inimene pole maailmas üksi; kunagi ei tea, mis edasi saab Ameeriklasest kooliõpetaja Robert Jordan saadetakse fasistide tagalasse strateegiliselt tähtsat silda õhku laskma, et vaenlased ei saaks pealetungi ajal omale abivägesid tuua. Ülesande täitmisel abistab teda mägedes elutseb partisanidesalk, kellega Robert headeks sõpradeks saab. Salga juhi Pablo naine Pilar usaldab noormehe kätte noore Maria, kelle nad ühe õhkulastud rongi juurest päästsid. Robert ja Maria armuvad teineteisesse. Trotsides paljusid raskusi, laseb Robert Jordan ettenähtud päeval silla õhku, kaotades mitmed head sõbrad, salk põgeneb ning surmavalt haavata saanud Robert Jordan jääb fasiste ootama. Kolme päevaga toimuvad sündmused, mis muudavad suuresti paljude elu. Mis õigustab tapmist? Sõda ei pea kinni mingisugustest reeglitest. Nii langevadki
Pildid annavad selgelt märku ning teavet selle kohta kuidas on võimalik kaotada vaba arutelu ning hävitada demokraatia. Luues endale sobiva kuvandi muudab totalitaarne riik kunsti ideoloogiliseks relvaks, millel saab olema suur võim. Teisel minu poolt valitud plakatil on kujutatud jällegi NSV Liidu heaaolu ning Ammeerika halba elu. Sotsialistlikul poolel on päike vastandiks teisel pildi poolel aga tume taevas ning äike. Kommunism on soositud ning kujutatud läbi rõõmsa ja naeratava noormehe, kes vaatab helgelt ülesse, paisates õhku positiivsust. Nõukogude inimesi on üldistavalt minu meelest kujutatud sellel plakatil rõõmsatena, hoides käes tööriistu, ehitavad nad kindlal meelel oma koduriiki ning hoolivad selle heaolust. Püüeldakse veelgi parema elu poole, kuigi juba on see piisavalt helge. Kapitalism seevastu süvendab kurbust. Tundub, et plakatil kujutatud mees vaevleb lausa hambavalu käes. Ammeerika, hoides käes sõjaplaani haub totalitaarse riigi meelest vaid
Tantsulavastuse tegevus toimus jazziklubis, mis kuulub ühele maffiabossile. See lugu algas nii, et kõigepealt veetis ühes baaris aega üks maffiaboss, kes veetis seal aega oma sõprade ja abikaasa seltsis. Järsku ilmusid baari kaks noort, üks kaunis kergeusklik neiu ja suhteliselt tagasihoidlik noormees. Nad ei märganud mingit ohtu ja arvasid, et see on täiesti tavaline baar, kus nad saavad koos tantsida jms. Otse kui märkamatult tõmmati neiu mafiabossi punti ning ta ässitati noormehe vastu üles. Noormees küll üritas kuidagi tüdrukuga kontakti saada aga asjatult, sest mafiaboss juba hoolitses selle eest, et nad kokku ei puutuks. Kuid sellel samal ööl pandi toime pangarööv, mille eest vedajaks oli muidugi maffiaboss. Kõik olid rõõmsad ja nautisid rikkust hetkeni, millal tuli politsei tagaotsitavaid kinni võtma. Maffiaboss andis endast parima, et neid vangi ei saadetaks. Lavastuse lõpu poole pääses politseinike käest maffiapunt, kes olid tagasi jazzklubis
Ent Dorian vaidleb talle vastu, kuna leidis teatris armastatud tüdruku Sibyl Vane`i Dorian ja Sibyl kihluvad 5.peatükk Sibyl teatab oma emale suurest õnnest kihlumisest Doriani nimeks ütleb ta vaid Unistuste Prints James, neiu vend, kavatseb Austraaliasse sõita Nad lähvad veel viimast korda parki jalutama James vannub, et kui Dorian peaks õele haiget tegema too tapab Printsi James lahkub, südames vihaga tundmatu noormehe vastu ja põlgusega ükskõikse ema vastu, kes on huvitatud vaid Doriani rikkusest 6.peatükk Lord Henry teatab Basilile Doriani kihlumisest Kunstnik, lord ja noormees kohtuvad õhtusöögilauas, et Sibyl Vane`i arutada Basil kurvastab, kuna tunneb, et Dorian hakkab muutuma sama paheliseks kui on lord Henry 7.peatükk Dorian, Basil ja Henry lähvad teatrisse Sibyli etendust nautima Ent nad peavad pettuma neiu süda ei kuulu enam lavale, ta on ome
Austria impeerium M. Theresia suutis tsentraliseerida Austria valduste valitsemist. 18. sajandi jooksul sai Austriast paljurahvuseline suurriik. Naisterahvana ei saanud M. Theresia Saksa Rooma keisririigi trooni, kuid jätkas Habsburgide põhivalduste valitsemist. Austria sisuliselt eraldus Saksa Keisririigist ja ei olnud enam juhtiv jõud Saksamaal. MARIA THERESIA (1740-1780) Maria Theresia oli Elisabeth Christine ja Carlos VI tütar. Oma iseloomust ja välimusest oli ta palju pärinud emalt: kindel, vaimukas, aus. Vanematel ei olnud meessoost pärijat, kuigi lootus teda saada püsis viimase hetkeni. Seetõttu ei valmistatud M.Theresiat ka riigijuhi rolliks ette ja koos oma õdedega sai ta hädapärase hariduse. Siiski oli Karl VI teinud oma valitsusaja algul korralduse, et poegade puudumisel pärivad trooni tütred ja pärijate puudusel Joseph I ja tema järglased. Maria Theresia ei võtnud osa ka pidulikest sündmustest ja õukonnaasjadest, kuid v...
kellega oleks soovitav suhteid hoida (näiteks on õhtusöögid ning teatrietendused, kus ta käib, et hoida suhteid korras). Samuti ei huvita noormeest tema ümber toimuv, vähemalt nii kaua, kuni see ei ohusta tema saladust. Doriani põhiline tõekspidamine hakkab ümber keerlema ilu. Tema jaoks on ilu kõige tähtsam. Suurem osa oma tõekspidamised saab ta tegelikult lord Henrylt, kellega ta hakkab rohkem suhtlema ning aega veetma. Noormehe esimeseks tõekspidamiseks saab fakt, et enamik naisi on ainult ilusad ja mitte midagi enamat. Seda ütleb talle Henry teatris, kui Sibyl oma viimast etendust mängib. Samuti ei usu Dorian ühtegi uskumust, sest sellega ta piiritleks ennast kindlalt ära; ta usub, et kui mitte rääkida kindlatest asjadest, siis neid poleks nagu juhtunud. 3. Kirjuta olulised tsitaadid + põhjendus. „Nüüd ma tean, et kui keegi kaotab oma ilu, milline see ka oleks, kaotab ta kõik.“ –
................... 16. Mitut raamatut Sa lugesid suvel? 1) 0-1 2) 2-3 3) 4 või rohkem 17. Kas loeksid kohustuslikku kirjandust pigem suvel või kooli ajal? 1) Suvel 2) Kooli ajal 35 Lisa 2. Õpilaste peredes käivad ajalehed 10. klass 12. klass Kokku Ajalehe nimi Neiud Noormehed Neiud Noormehe d Õhtuleht 3 2 2 1 8 Võrumaa teataja 0 2 0 0 2 Postimees 6 8 1 3 18 Tartu Postimees 1 1 0 0 2 Äripäev 0 1 0 1 2 Maaleht 0 1 0 0 1
Oktoobris lõppes poolteist aastat väldanud sõduriaeg. Pärast kodutalus veedetud kuud asus ta elama Tallinnasse, astus klubi "Sport" liikmeks ja leidis tööd klubi liuvälja hooldajana. Novembris Eesti meistrivõistlustel vabamaadluses kaotas ta jälle Luigale ja Viikmäele, kuid võitis Arnold Luhaäärt ja Aleksander Kõllot ning teenis esimese medali: pronksi, siis hakati spordiseltsis "Sport" temast maadlejat kasvatama. Lootust andsid treeneritele esialgu vaid noormehe jõud ja vägev kehaehitus. Ta oli ka 1936 Berliini olümpiamängude eel üks meie lootusi - olgugi, et veel paari aasta eest olid raskejõustikujuhid arvanud, et temast ei saa kunagi head maadlejat. Enne mänge Jänedal toimunud olümpialaagris tõusis KP nii heasse vormi, et oli endale öelnud, et kui nüüd heale kohale ei tule, jätab maadluse maha. Olümpiamängude ajaks oli ta juba korduvalt rahvusvõistkonda kuulunud, nii ei
väga. Kuid hiljem ta mõistab, et ta peab kuuluma kõrgesse seltskonda, et saavutada endale edu ning hea tulevik. Selleks peab ta aga hakkama läbi käima kõrgseltskonnaga ning õppima nende elustiili. Selleks, et kuuluda ülemkihti on tal vaja näha vastav välja. Raha küsib ta oma niigi vaesuses kannatavate õdede, ema ja tädi käest. Nii muutub, tema välimus juba teose alguses vaese üliõpilase omast peeneks ülemkihi noormehe omaks. Ta armub ühte Goriot'i tütresse Delphine'i, kes elab väga luksuslikult. Nende õnneliku elu takistab aga Delphine'i hukatusse viiv abikaasa, kes kasutab naise pärandust oma riskantsetes tehingutes. Kui Goriot saab teada, et ta tütar ja Rastignac suhtlevad väga tihedalt, hakkab ta viimasega üha enam sõbrunema ja tunneb ta vastu ääretut austust. Rastignac muutub teose jooksul päris palju
Lapseeast peale olid Amandusel kalduvus ja huvi nikerdada. Õpetaja Bergmann, kes pani tähele poisikese andekust, vabastas ta majapidamistöödest ja võimaldas tal oma nikerdusi müüa ühe Tallinna kunstikaupmehe vahendusel. vaestekoolis valitsenud karmi reiimi tõttu põgenes 14-aastane Adamson sealt 1869. a. ja sõitis salaja Peterburi, kus siiski ei pääsenud õppima. Naasnuna võimaldati talle 1870. a. õpingute jätkamine Tallinna Kreiskoolis. Sama aasta suvel võttis ema noormehe Vaestekooli hoolduselt ja pani ta Bergi puutöökotta meelepärast ametit õppima. Nurjumiste ja raskuste kiuste pääses 18-aastane Adamson 1873. a. siiski Peterburi Kunstiakadeemiasse. Seal tekkis tal kontakt eesti kunstnike J. Köleri Ja K. L. Maibachiga, kellelt sai ka toetust. Noor Adamson käis tihti Eestis: Tallinnas, sünnikohas Uuga-Rätsepal, Pakril. Oma töid pani ta 1890-ndail aastail välja Pikk t. 7 olnud F. Wassermanni raamatukaupluse vaateaknail.
VOLTAIRE 1694-1778 ELU Voltaire, sünninimega François-Marie Arouet, sündis 21.11.1964 Pariisis notari perekonnas viienda lapsena. Enne teda sündisid kaksikud poisid, kellest elama jäi üks, tüdruk Marguerite- Catherine ja veel üks poiss, kes suri noorelt. Ema suri, kui François-Marie oli seitsmeaastane. Isa oli nähtavasti range, kuid mitte lahkuseta ega türanlik. Õde Marguerite Arouet, keda François väga armastas, abiellus varakult. Vanem vend Armand oli range jansenist ning sai François'ga halvasti läbi. Ema sõber abee de Châteauneuf õpetas François'le ilukirjandust ja deismi. Poiss osutus osavaks värsisepaks. 1704 saadeti ta jesuiitide Collège Louis-le-Grand'i, kuhu ta jäi 1711. aastani. Kuigi ta põlastas sealt saadud haridust, moodustas see tema ulatuslike teadmiste aluse ning arvatavasti sütitas tema eluaegse armastuse teatri vastu. Kolleegiumis kirjutas ta j...
Ta sündis 10.nov 1483 Eeislebenis. Eeesnimi pandi talle Püha Martinuse järgi, kelle päeval (mardipäeval) ta ilmale tuli. Kooliteed alustas Martin Luther Mansfeldi ladinakoolis. Õppis seal 7 aastat ning siis astus ta Magdeburgi toomkooli. Järgnevalt õppis ta 3 aastat Eisenachis ning aastatel 1501 1505 Erfurdi ülikoolis. Isa soovis, et Martin jätkaks õpinguid õigusteaduse alal, kuid siis leidis aset juhuslik sündmus, mis olevat noormehe edasist elukäiku mõjutanud. 1505.a. sattus ta Erfurdi lähedal hirmsa äikese kätte ja surmahirmus andis tõotuse mungaks hakata, kui ta pääseb! Ta pidaski oma sõna ning astus isa pahameelele vaatamata juba samal aastal augustiinlaste ordu kloostrisse. 1507.as pühitseti Martin Luther preestriks. Astus Wittenbergi ülikooli, elades ise ordukloostris. 1512.a sai ta teoloogiadoktoriks ning Wittenbergi ülikooli piibliteaduse professoriks.
Näiteks Stendhali teoses ,,Punane ja must", kus Mathilde armastas Julieni tohutult. Mathilde armastus oli mingl määral kinnisidee aga teiselt küljelt hakkas ajapikku Julien kohutavalt meeldima. Neiu saatis mitmeid kordi noormehele armastuskirju, aga Julien vastas neile viisakalt ja külmalt. Hiljem küll Julien kiindus Mathildesse ja oli temaga koos, aga lõpuks ta jättis Mathilde ja läks proua de Rénali juurde, kes oli noormehe südames igavesti. Nii Mathilde jäigi ilma oma armastatust, kuna vastu armastus puudus. Inimeste eelarvamused mõjutavad hoiakut ja suhtlemist teiste inimeste suhtes. Victor Hugo teoses "Jumalaema kirik Pariisis" aasiti Quasimodot tema välimuse pärast. Kui Quasimodo julges rahva sekka tulla, olid inimesed jahmunud tema välimusest tema küüru ja mädapunnide pärast näos. Rahvas valis ta narride kuningaks. Quasimodo sai pidevalt põhjuseta karistada, peamiselt
Ainuüksi inimese lihaskoe kapillaaride kogupikkus on umbes 100 000 km. -Huvitavaid fakte ja veel ajaloost- 1492 - esimene dokumenteeritud vereülekanne tehti paavst Innocentius VIII- le. Juhtunus võib kahelda, sest vereringet polnud veel avastatud. * 1616 - anatoom William Harvey kirjeldas inimese vereringet ning avaldas oma uuringute tulemused 1628. aastal. * 1667 - filosoof ja matemaatik Jean Denis ühendas lamba unearteri 15- aastase noormehe küünarveeniga ning kandis üle üheksa untsi verd. Vereülekande ajal tundis noormees tugevat kuumust mööda käsivart, kuid ta nägu muutus selgemaks ning sinna ilmus naeratus. Vereülekande põhjuseks oli kaua kestnud palavik ja korduv aadrilaskmine. * 1667 - Jean Denis ühendas vasika reiearteri 34-aastase mehe küünarveeniga ning kandis üle viis-kuus untsi verd. Vereülekande ajal tundis mees tugevat kuumust käsivarres ning valu neerude piirkonnas ja rinnaku taga.
Alfredo räägib naisele oma kirglikust armastusest Violettale, kes selle küll esialgu tagasi lükkab kuid tõdeb hiljem, et ta on esimest korda elus armunud. Teine vaatus koosneb kahest erinevast pildist. Esimene pilt jutustab sellest kuidas õnnelikud ja armunud noored on elama asunud Pariisi lähedale. Ühel päeval külastab Alfredo isa Germont Violettat, et ta loobuks abiellumast Alfredoga ja palub, et ta ei mainiks Alfredole sõnakestki, kuna see heidaks halba varju noormehe perekonnale. Naine nõustub oma armastuse ohvriks tooma ning sõidab tagasi Pariisi. Kui saabub Alfredo ja leiab eest kirja Violettalt, kus naine väidab, et nende armastus on lõppenud ja et ta pöördub tagasi oma endise elu juurde tormab Alfredo Violettale järele. Teise pildi alguses toimub naise sõbratari Flora juures ball. Violetta saatjaks sellel ballil on Parun Douphol, Alfredo kes samuti on kohal, istub kaardilauas ja võidab palju raha. "Kel õnne kaardimängus, see on õnnetu
Mis arenes sageli seksuaalseks kiindumuseks. Homoseksuaalset suhet peeti paiderasti. Seda peeti normaalseks. Aristokraatide luule väljendab tihti kiindumust nooremate sookaaslase vastu. See ei välistanud kiindumust vastassoosse. Enam vähem sama kehtib ka naiste kohta, et kõige rohkem esineb seda Lesbose saarel elanud poetessi Sappho luulest,sai see nimeks lesbiline armastus. Lihtrahva seas peeti seda pigem tabuks, ei olnud nii levinud. Noormehe homoseksuaalne prostitutsioon kuulus häbiväärsete tegude hulka, selle eest ähvardas kodaniku õigustest ilma jäämine.
Üheks näiteks tooksin siinkohal 18. sajandil aset leidva Giuseppe Verdi ooperi ,, La Traviata". Ballil kohtuvad ning armuvad noored Violetta ja Alfredo, Violetta vaene kurtisaan, Alfredo aga rikas aadlik. Alfredo isa, saades teada noorte suhtest, palub Violettal salaja Alfredo maha jätta, kuna nad lihtsalt ei sobi kokku ning koos temaga ei ole mehel helget tulevikku. Vastumeelselt täidabki Violetta isa soovi ning murrab noormehe südame. Usun et selline käitumine oli tol ajal üpris sagedane. Vanemad on alati oma lastele parimat soovinud, aru saamata, et see, mis nende arust on parim, teeb lastele haiget ning et ega tegelikult ei olegi see nende otsustada. Kuid siiski ei ole ainus probleemi põhjus korraldatud abielud. Isegi kui abikaasa valik muutus vabamaks ja isiklikumaks, püüdles noore tütarlapse pere ikkagi rikka mehega abiellu, isegi kui mees oleks võinud vanuse poolest olla tüdruku vanaisa
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
