,,Tõde ja õigus" Juss Referaat Koostaja: Juhendaja: 2008 Välimus ja iseloom Juss oli Vargamäe Andrese sulane. Ta oli umbes 20aastane noormees, kes oli kasvult lühike, kuid jässakas. Tal oli lühike kael ja kõverad jalad, pea kõrgete õlgade vahel. Kõndides vehkis ta omapäraselt ja naljakalt, hoides nad kangest kehast eemale. Aastatega muutus ta arukamaks, samuti oli ta sõna kuulelik, eriti kuulas ta Krõõda sõna ja seda hea meelega. Kuigi ta oli tubli töömees, oli ta ka väga tundlik, ta võttis asju südamesse. Töö Juss plaanis algul jääda Vargamäele ainult üheks aastaks, sest sealne töö oli ränk. Isegi vihmaga pidi ta terve päev põllul või heinamaal tööd rügama. Küll aga meeldisid Jussile Vargamäe küünis olevad kuumad ja lõhnavad heinad. Ta ei teadnud ühtegi pehmemat aset nendest. Ja ta jäigi Vargamäele. Lollused Sammuti sai ta hakkama ka paari lol...
Kui see sama vang peale sunniviisilist valguse käes olemist lõpuks harjub, hakkab ja nägema ning jõuab mõistmiseni. Temas tekib haletsus endiste kaaslaste vastu, kes istuvad all koopas ning endiselt peavad varjudelt lugemist kõige otstarbekamaks tegevuseks. Kui me räägime sellest samast vangist, kes nüüd harjus valgusega. Siis teame, et talle ei läheks korda enam auhinnad, mida jagati all hämaras. Toon siinkohal sisse tänapäeva 21. Sajandi näite. Noormees, kes noorukina veetis aega tänavakampades, tarbides alkoholi ning saades tunnustust oma tugevate rusikalöökide eest ei näe selles elus mingit tõmmet olles lõpetanud ülikooli. See tunnustus, mida oleks jagatud kaaslaste poolt minevikus tekitab temas vastikust ning õudu. Ta tunneb kaasa neile noortele, kes meenutavad talle ennast samas vanuses. Ta pigem elaks praeguses valguses kehvades tingimustes kui läheks tagasi sinna, kust ta tuli
Austatud õpetaja ja Armastatud klassõed! Küsin Teilt otse: „Kas noorus on ilus aeg?” Enamus meist (teismelistest) vastab sellele küsimusele eitavalt, kuid kui küsida sama küsimust oma vanavanematelt kuuleme vastuseks alati lugu, nende imelisest ja lillelisest noorusest. Vanas eas kipuvad kõik meenutama ja vanu-aegu imetlema. Noorelt kiputakse aga tuleviku üle arutama. Noorelt tahetakse kiirelt suureks saada. Aga kas see on võimalik?.... NOORUS ja NOORUS. Me kõik oleme kuulnud palju sõnu seoses noorusega – Noormees, noorsant, noor füüsik, noor pensionär ... kõik ju puhta noored. Teate mis on huvitav? Isegi pensionäri kohta öeldakse „noor”. Tuleks siiski kindlalt ära määrata, kes on noor ja kes mitte. No tõesti – Pensionär ei sa aju kuidagi noor olla!?! Vähemalt meile – meile NOORTELE tundub nii. Kuid teisest küljest tuleb arvestada, ka sellega, mida pensionär ise asjast arvab. Nii selgubki, et mitte kuidagi ei saa kindlaks määr...
5. Luuletaja Sander. Too näiteid. Veidi ebakindel, kergestimõjutatav õnneotsija. Üritab kavaluse teel kõrgustesse pürgida ning raha teenida, mõeldes välja erinevaid plaane ning võimalusi oma kavatuste täideviimiseks. Sander on libekeelne ning armastab luisata – kõike seda oma eesmärkide elluviimiseks. Ludvigu suhtumine teistesse on suuresti seotud nende materiaalse taustaga. Vestmaniga suheldes on noormees ettevaatlik ning üritab pruudi isale igal võimalusel meelejärele olla – küsimärgi all on ju tema rahaline kindlustatus. Sandri suhted oma naisega on samuti omamoodi koomilised. Matilde sunnib oma meest raamatut kirjutama ning alandliku kodulooma kombel näeb Sander kurja vaeva, et seda soovi täide viia. Matilde on huvitatud avalikust heakskiidust ning tunnustusest ning ta üritab seda Sandri abil ka saavutada.
pooduna ja verest tilkumast. Albert jooksis otsejoones kohaliku šerifi juurde, kes hakkas asja uurima. Albert jätkas oma jalutuskäiku ja läks külakella helistama, äratades elanikud üles. Keegi peale Alberti ja šerifi ei teadnud kirikuõpetaja surmast. Albert oli hirmul, sest ta kartis et Anastasie on tagasi. Nimelt Albert, kui Anastasie tapeti, kuulutas kõigile külas, et mõrvar on tapetud ja oli selle üle avalikult väga rõõmus. Kella 12 aeg üks noormees jooksis oma väikesestt majakesest välja tänavale ja kukkus nuttes pikali, sest keegi oli ta vanemad ära tapnud. Albert kuulis seda ja läks vaatama. Noormehe vanemad olid üles poodud ja seinale oli verega kirjutatud “Kardad?”. Albert oli hirmunud. Ta kutsus šerifi ja nad arutasid, et kas see võib tõesti olla Anastasie. Šerif ei leidnud ühtegi asitõendit, et keegi oleks kirikuõpetajat mõrvanud, oleks olnud nagu enesetapp
Kuigi ta on otsustanud mitte küsida, küsib ta siiski. Küsib kiiresti ja nagu muuseas: ,,Kus sa olid?" Teine vastab niisama kiiresti, ka justkui muuseas: ,,Eestis olin." Väljaütlemata sõnad ja vastamata küsimused annavad endast juba märku, kuid mitte veel keelel, vaid alles kaugel silmaterade sügavuses. Miks just see katkend? Eestlanna ja Lion saavad pärast pikka ootusaega taas kokku ning tunnevad selle üle rõõmu. Kõik on läinud vähemalt nii hästi, et noormees on elus ja terve, kuigi sõjaväest pääsemine on veel küsimärgi all. Teose juures on see oluline pidepunkt lugu on lahenenud õnnelikult. Samas on katkend suurepärane kirjeldamaks armastust ja rõõmu teise olemasolu üle.
Fourth level nad lähevad eri koolidesse. Kui aga Sandyt Fifth level tema lakkkingade pärast kloostrikooli vastu ei võeta, satub ta koos Dannyga ühte kooli. Koolis selgub, et suvel Sandyga õrn ja tundlik olnud noormees on tegelikult ilueedi ja kamba pealik ning oma reputatsiooni tõttu peab ta tüdrukutesse suhtuma üleolevalt. Korralik ja viisakas tüdruk pettub Dannys ning püüab sõbruneda Roosade Leedide sõpruskonnaga. Danny omakorda otsustab näidata, et temas on ka sügavamat sisu, ning ta hakkab oma sõprade imestuseks ja pahameeleks sporti tegema. Muusikali lõpus muudab Sandy täiesti oma imidzit ning muutub samuti ülbeks ja litsakaks Roosade Leedide liikmeks ning võtab Danny tagasi.
Tallinna Kivimäe Põhikool Referaat Eduard Wiiralt Karl Stamm 2010 Eduard Wiiralt sündis 20.märtsil 1898 a. Peterburi kubermangus Robidetsi mõisas, mõisateenijate pojana. Aastal 1909 siirdus perekond Eestisse, kus isa sai tööd Varangu mõisas koeru vallas Järvamaal. Maajalmasõja puhkedes asusid nad elama Tallinna ning kunstikalduvustega noormees, kellele vanemad oleksid soovinud kantseleiametniku elukutset, valis edasiõppimiseks Tallinna Kunsttööstuskooli. Pärast Tallinna Kunsttööstuskooli lõpetamist jätkas Wiiralt 1919. aasta oktoobrist oma õpinguid Tartus Pallases, Anton Starkopfi skulptuuriateljees. 19221923 jätkas Wiiralt Pallase stipendiaadina õpinguid Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias professor Selmar Werneri juhatusel. 1923. aasta sügisel sõitis Wiiralt tagasi Tartusse. Noor paljutõotav kunstnik
Ameerika draama Ameerika Ühendriikides oli juhtival kohal realistlik draama. Rõhk püsis jätkuvalt psühholoogilisel realismil, emotsionaalsel siirusel, mis oli väljendusvahendites kesksel kohal. Tegelaskujude siseelu ja näidendi ''sõnumi'' edasiandmiseks kasutati stseene minevikust, unenäolisi episoode, sümboolseid tegelasi ning ebarealistlikke dekoratsioone. Erinevalt oma Euroopa kolleegidest, kes tundsid rohkem huvi ideede vastu, võtsid ameerika näitekirjanikud rwalismi kahel käel omaks. Tennessee Williams (1911-1983) Thomas Lanier Williams III, paremini tuntud Tennessee Williams; oli 20. sajandi üks prominentsemaid USA näitekirjanikke. Nime "Tennessee" sai ta kolledzikaaslastelt oma lõunapärase aktsendi poolest, samuti oli tema isa seotud Tennessee osariigiga. Ta sündis Columbuses Mississippi osariigis. Kirjutamist alustas ta vahetult pärast ülikooli lõpetamist. Esimene tähelepanuväärseim teos ilmus 1940. aastal näidend "Inglite tap...
Keskaegne linnakirjandus Linnakirjandusele iseloomulik: ARGIELU KUJUTAMINE (eriti labase ja inetu esile toomine. MÕISTUSE (nutikuse) VÄÄRTUSTAMINE SATIIR (terav pilge), eriti pilgati truudusetuid naisi ja liiderlikke kirikutegelasi. MORAAL - tekstid sisaldasid õpetussõnu LEVISID LÜHIKESED ANEKDOOTLIKUD VÄRSSJUTUSTUSED Väärustati lõbusust, teravmeelsust, leidlikkust, taibukust. Piitsutati aplust, ahnust, kirgi. VAGANDID rändurielu elavad alamast vaimulikkonnast pärit laulikud, kes olid kirikuga sattunud pahuksisse ning seepärast pilkasid oma luules kirikut ja kirikuteenrite silmakirjatsemist. Kutsusid üles nautima maiseid rôôme ja mônusid. Vagandi patutunnistus (katkend) Sammun mööda laia teed nagu ikka noorus, pahedesse mässin end, môttest kaob mul voorus. Rohkem lôbuahnust mus on kui hüveiha, hinges olen surnud ning - teenin enda liha. Minu kindel otsus on surra kôrtsilauda, nii et o...
Noor prints peab võtma üle trooni, sest tema isa suri ning ema on otsustanud selle talle anda. Mees aga ei taha veel vastutust enese peale võtta, ta tahab maailmas ringi käia, uudistada, näha, mida elul talle pakkuda on. Ta leiab noore luige näol ka enda eluarmastuse, kuid tema ema uus mees üritab teda naisest lahutada. Ühel ballil ilmub printsi ette noor neiu, kes on äravahetamiseni sarnane tema armastatuga, kuid kes tegelikult on von Rothbarti kuninganna mehe tütar. Noormees annab talle isegi kihalsesõrmuse, kuid asjast ei tule midagi välja, sest südames armastas ta ikkagi Odette'i ning iha üksteise järele hoidis neid igasti koos. Nende armastus hävitas ka kurjuse. Aga et sisust üleüldse aru saada, oli vaja läbi lugeda kava. Eks enam-vähe saab ka ise peamisest aru, kuid et sügavama mõtteni jõuda, on vaja süveneda juba kirjutatusse. Ei piisa vaid kunstist, mida laval pakutakse.
Kõike muud ignoreeris. 13-aastasena suri tema isa. Ema palvel jätkas õppimist. 1903. hakkas saama toitjakaotuspensioni. Emal ei olnud võimu oma isepäise poja üle. Unistas saada kunstnikuks või arhitektiks. HITLERI JOONISTUSED NOORPÕLV 1907 proovis sisse saada Viini kunstikooli kuid see ebaõnnestus. Hitler vihkas püsivat tööd nin ta ei teinud katsetki omandada mingisugust elukutset. Ta oli laisk ja tujukas noormees, kel oli vähe tuttavaid ja veel vähem sõpru. Hitler ise on öelnud, et tema Viinis elatud aastad(1909-1913) olid kõige vähem õnnelikud tema elus, kuid neid võib lugeda tema kõige tähtsamateks iseloomu ja vaadete kujunemise aastateks. Adolf veetis palju aega raamatukogus. Ta muutus enesekeskseks veidrikuks ning rääkis avalikult, kuidas ta vihkan juute, preestreid, sotsiaaldemokraate, Habsburge. OSALEMINE I MAAILMASÕJAS 1913. a
Kellegi eeskujul elamine ei ole halb, kui seda tehes arendatakse ennast. Tihtipeale tahetakse olla kellegi moodi, et teistele meeldida ning seetõttu muutuvad nad kergesti mõjutatavaks. Hakatakse läbimõtlemata oma eeskuju soovitusi kuulama ning ei panda tähele, et need võivad halvad olla. Doriani mõjutas esimesena Basil, kellele meeldis tema ilu. Ta väitis seda Dorianile pidevalt ning see tõstis noormehe enesehinnangut. Kui kaunis noormees lord Henryga tutvus, hakkas talle aadliku vaatepilt elust meeldima ning see mõjutas teda hukatusliku soovi tegemisel ja peale seda hakkab ta lord Henryt matkima. Dorian ise ei mõistnud, et teda kasutatakse ära. Tänapäeval tuleb teiste järgi elamine välja näiteks koolides, kus noored teevad nagu nende klassikaaslased. Näiteks keegi teeb pahandust ning sellesse on kaasatud ka teised, kes arvavad, et nii on äge. Halvast mõjust saavad nad alles siis aru, kui neil endal on jama kaelas
Kõik on küll armunud, kuid vähesed üksteisse. Pigem on näidendis armukolmnurgad, kus saab alati keegi kannatada. Selle näidendi puhul on tegelase Treplevi armastus kauni noore neiu Niina vastu küll suur, kuid kuna Niina ei ole temast huvitatud, lõppeb noormehe jaoks see siiski enesetapuga. See kõik on väga tragöödiline, ning sellist lugu on tänapäeval raske leida. Noorena näen ma igapäevaselt, kuidas alles eelmisel nädalal tüdrukule armastust tõotanud noormees on juba leidnud endale uue silmarõõmu. On kaotatud sõna armastuse tähendus, kus nüüd kasutatakse seda kui igat teist sõna, öeldes seda paremale ja vasakule, tegelikult mitte kunagi seda tegelikult mõeldes. Tsehhov-i näidendis on tegu tõelise armastustega, kus osapooled kannatavad, kui ei saa näha oma armastust või olla koos oma armastatuga. Seal ei loobita sõna armastus nagu see oleks lumepall talvisel kooliõuel. Sealsed
Juudit valib rahva ning tapab Olovernese raiudes tema pea maha. Tammsaare kirjeldab Juuditi hingeelu kriisi pärast armastatu tapmist. ,,Kuningal on külm" näidend tugineb legendile. Kaudsed fasismivastased jooned, allegooria. Elab vana kuningas, kes kogu aeg külmetab. Talle tehakse selgeks, et külmetamine lõpeb, kui lossi tuleb neitsi. Neiu leitakse mägedest ning tuuakse lossi, temast jääb aga maha armastatu, kes ei lepi sellega. Noormees teab, et ei saa kuninga vastu võidelda, ta mõistab, et rahvale tuleb leida teine iidol, et kuningas maha jäetaks. Mägedes on aga sündinud kahepealine vasikas. Noormees viib vasika linna, et rahvale näidata. Tema plaan mõjub. Massipsühhoos, ajupesu. 3. Tammsaare romaanid · ,,Tõde ja õigus" I-V · ,,Elu ja armastus"- sügavalt filosoofilise romaaniga, millesse on sisse kirjutatud palju arutlusi, mis väljenduvad tegelaste mõttemaailmas
troonikaotust saatis isa Iasoni salaja Pelioni mäele peitu, kus teda õpetas kangelaste õpetaja kentaur Cheiron. Lisaks oli Iasonil Hera soosing.Kord maskeerus Hera vanamooriks, kes tahtis jõge ületada, pärast Iasoni isetut abistamist, sattus ta jumalanna eriliseks soosikuks. Herat kandes kaotas Iason ühe sandaali - Peliasele aga oraakel ennustas, et tema kukutab ühe sandaaliga noormees. Pelias saatis Iasoni võimatule ülesandele ära tuua kuldvillak, kuid noormees planeeris reisi hästi ette. Iason kutsus kokku omaaja suurimad kangelased (muuseas Herkles ja Orpheus) ja lasi ehitada imelise laeva Argo (laevanina Dodona Zeusi hiie pühast tammest). Teel Kolchisesse sattusid nad Lemnose saarele, kus naised olid kõik mehed mõrvanud ja Arktoni poolsaarele, kus nad tapsid kuukäelised hiiglased. Järgmisel vahepeatusel kadus ära Heraklese sõber Hylas, keda jäi Herakles otsima ning siis sattusid nad Bebrüükide kuningas Amykosega kokku, kes sundis
Boccaccio sõnum antud novelli puhul lugejale on minu arvates selle aja munkade rikutus ja Jumala teotus. Esimene novell, 4. päev Pihtimuseks võib pidada Ghismonda juttu oma isale, kus ta viimasele kõik avameelselt ära räägib. Ning samuti ka kõne, mille naine pidas enne mürgi joomist ja mis oli suunatud Guiscardole. Naine rääkis kustumatust armastusest ja nende hingede igavesest koos olemisest peale surma. Tegelasteks on Tancredi, tema tütar Ghismonda ja noormees Guiscardo. Tancredi on kõrgest soost nagu ka tema tütar. Guiscardo on lihtrahva hulgast ja töötab Tancredi teenrina. Tancredist ehk siis Salerno vürstist kirjutatakse kui väga heasüdamlikust ja inimlikust valitsejast. Väga põhjalikult on räägitud sellest, kui väga ta oma ainsat tütart armastas. Olukorras, kus tema tütar teenriga vahele jäi, võis järeldada, et vürst tundis kõige rohkem just häbi, teotust ja alandust noorte seisusevahe tõttu, mis talle ja tema
jahtimist. Franklin ise oli väga huvitatud ajaloost ja ja luges palju ajaloolisi raamatuid. Franklin oli koduõppel kuni 14-aastaseks saamiseni. Franklin 11-aastasena 14-aastaselt saadeti ta Grotoni ikooli Massachusettsis. Sellel oli riigi parima erakooli maine. Roosevelt oli tubli õpilane, tema keskmine hinne oli B. Ta populaarne nii kaaslaste kui ka õppejõudude seas. Noorena oli Roosevelt pikka kasvu, kõhetu, kuid väga kena välimusega noormees. Peale kooli lõpetamist asus Franklin õppima Harvardi ülikooli. Seal sai ta bakalaureuse kraadi nii humanitaarteaduse kui ka ajaloo alal vaid kolme aastaga(1900-1903). Harvardi ülikoolis õppides hakkas Franklin huvi tundma poliitika vastu, kindlasti oli selles ''süüdi'' ka see, et Harvardis käimise ajal sai Franklini onu USA presidendiks. Õpingute ajal abiellus Roosevelt oma kauge sugulase Anna Eleanor Rooseveldiga. Abielu ja pereelu Eleanor kohtus Frankliniga 1902
Doriani sarm, teda ümbritsev poeetiline ja saladuslik aura toob talle sõpru ja austajaid. Henry muudab kõiki, kellega kokku puutub, D puhul teeb ta seda meelega, aga mitte heasoovlikkusest, vaid uudishimust. Ringi hulkudes satub Dorian juhuslikult ühte räpasesse teatrisse kõrvaltänaval. Mängitakse Shakespeare'i. Saal on uskumatult kole, D ei saa isegi aru, miks ta sinna läks. Aga Juliat mängib uskumatult kaunis neiu, väga andekas pealegi. Noormees armub näitlejanna Sibyl Vane´i. Neiu vastab tema tunnetele. B on sellest kuuldes armukade, H väga huvitatud. Vahepeal on D Sibyliga tutvust teinud, tüdruk kutsub teda Prints Võlujaks. Nad suudlevad. S on sinnamaani elanud näidendites, ta on elav illusioon. Teater on ainus viis põgeneda ta vaese elu eest. Olles aga kord tunda saanud tõelist armastust, ei suuda ta enam hästi mängida, teater muutub talle igavaks. D kutsub B & H teatrisse oma mõrsjat vaatama, kuid
3. G.Moreau, P.Puvis de Chavannes salapärased ja müstilised kangelased, Kristus, usumärtrid. 4. E.Munch mitte inimene, vaid teda saatvad surm, haigus, üksindus, traagiline meeleolu. 5. A.Gallen-Kallela illustreeris ,,Kalevala". 6. Kristjan Raud, illustreeris ,,Kalevipoja". 7. Rahvalaul noormehest, kes lubab naiseka võtta kalmuneiu, lootes head viljasaaki, ei pea aga lubadusest kinni ja peab lõpuks oma elava pruudi kalmulistele loovutama. Koosneb kolmest pildist: noormees põllul, sõit hobustega, leinav noormees. 8. Sergei Djagilev vene etenduste ja näituste korraldaja, õppinud maalikunsti. 9. N.Roerich, M.Vrubel, L.Bakst 10. K.Raud, A.Laikmaa, J.Arrak Fovism/Ekspressionism 1. Van Goghi (mälestusnäitus Pariisis) eredad värvid andsid tõuke uuele suunale prantsuse kunstis.Puhtad värvid, tugevad pintslilöögid, värvilaigud harjumatu, said nimeks foovid (pr.k.fauve-kiskja). 2. Van Gogh 3. H.Matisse, M
sakslaste seas kõrgelt hinnatud rüütlikultuuri esindaja ordurüütliga (ordensritter). Koolis üritati kõigist rahvustest õpilastesse venemeelsust sisendada. Õpetaja Rutski käskis vene keele tunnis õpilastel vihikusse kirjutada lause ,,ma olen venelane", millele Aurel tõsimeeli vastu oli ja millele järgnes pahandus. Kui Aurel 1914. aastal Saksamaale läks, siis peeti teda venelaseks või äärmisel juhul vene-sakslaseks. Noormees oli sellisele sildistamisele vastu, kuna ta pidas ennast sakslaseks, täpsemalt baltisakslaseks ehk baltlaseks. Siin avaldub järgmine baltlaste tragöödia. Venemaal olid nad sakslased: maa põlisrahvale orjastavad isandad, vene valitsusele tüütud lääne mõisnikud; Saksamaal aga ka mitte omad vaid venelased või vene-sakslased. Eesti lugeja jaoks jäävad küll baltisakslased ilmselt ajaloolises kauguses häguseks
ainult meelelised rõõmud ja kunstinauding. Doriani sarm, teda ümbritsev poeetiline ja saladuslik aura toob talle sõpru ja austajaid. Henry muudab kõiki, kellega kokku puutub, D puhul teeb ta seda meelega, aga mitte heasoovlikkusest, vaid uudishimust. Ringi hulkudes satub Dorian juhuslikult ühte räpasesse teatrisse kõrvaltänaval. Mängitakse Shakespeare'i. Saal on uskumatult kole, D ei saa isegi aru, miks ta sinna läks. Aga Juliat mängib uskumatult kaunis neiu, väga andekas pealegi. Noormees armub näitlejanna Sibyl Vane´i. Neiu vastab tema tunnetele. B on sellest kuuldes armukade, H väga huvitatud. Vahepeal on D Sibyliga tutvust teinud, tüdruk kutsub teda Prints Võlujaks. Nad suudlevad. S on sinnamaani elanud näidendites, ta on elav illusioon. Teater on ainus viis põgeneda ta vaese elu eest. Olles aga kord tunda saanud tõelist armastust, ei suuda ta enam hästi mängida, teater muutub talle igavaks
Teose analüüs "Jevgeni Onegin" Aleksanr Puskin Tegelaste iseloomustus: Jevgeni Onegin teose nimitegelane on 24aastane jõukas ja haritud mees, kes armastab luulet. Teda iseloomustab ühelt poolt suurilma lõbule andunud elumehe hoiak ja pinnapealsus kõiges, teisalt on ta keeruka hingeeluga noormees, kes on vaimselt kõrgemal teda ümbritsevast seltskonnast. Noort Oneginit iseloomustas kirjanik nii: Kui noorelt võis ta olla jahe, ükskõikne, siiras, häbelik, nii usaldav, nii vaikselt mahe ja oh kui silmakirjalik! Kuis oli ta küll teravkeelne, kõrk, armukade, kurvameelne, nii sädelev, nii sumejas ja õrnas kirjas lohakas! Kuis oskas ta, kui võttis voli kuum igatsus ja mõttelend, nii huupi unustada end! Kui palju õrnust, julgust oli ta pilgus,
Hea oli veel see, et lõpuks Glass ikkagi tunnistas oma valed ülesse. Õppida võiks seda, et kui ajakirjanik on vea teinud , siis peaks ta seda tunnistama. 11. Argo Riistani kaasus Eesti meedias- mis selle sisuks oli? Argo Riistan võltsis korduvalt usutlusi maailmanimedega. Riistan kirjutas lugusid Postimehele ja Eesti Ekspressile. Mees tabati 2003 aasta. Ja selleks ajaks oli ta ajalehtedega juba mitu aastat koostööd teinud. Ta kirjutas Postimehele vähemalt 5 valelugu ning Areenile 4. Noormees jättis endast väga soliidse mulje, seega ei osanud keegi arvata, et tegu on petisega. Nii suutiski ta avalikkus petta, õnneks tuli ta valed ikkagi välja.
Kui tahad leida tõde, otsi pidid pöörduma tagasi on mees väljapääsmatus seda kirjandusest. oma endise elu juurde, et olukorras ta elab Mis on tõde? Soo on mitte päris põhja vajuda. viletsates oludes ja teeb midagi abstraktset, mida Miks ei saa kliiniku omaniku eest pole võimalik defineerida üksikindiviidid ühiskonda operatsioone. Ravicu elu ja mis o väga muuta, isegikui nad seda koosneb põhiliselt individuaalne. Me otsime väga sooviks? Ehk peitub joomisest. Kui mees oma tõde ja öeldakse, et tõde selles, et ennast kohtab Joani ja armub, parim tee selleni on läbi maailmast isoleerides on tunneb ta taas elurõõmu. kirjanduse. Igaühest raske seda parandada. Ravic võitleb õiguse eest sõltub, kuidas ta seda Seega peaks saada õnnelikuks, aga on kasutab. Võib-...
,,Hirvekütt" Positiivsed ja negatiivsed tegelased. Positiivsed tegelased: Hirvekütt usaldusväärne noormees. Oli ka väga aus, sihikindel ja otsekohene.Hirvekütt oli oma kaaslase Välejala täielik vastand. Kuigi ta oli pooleldi indiaanlane ei pidanud ta skalpidele jahti, et raha või austust teenida. Tsingatsguk Hirveküti parim sõber, sarnanes Hirvekütiga iseloomult. Ta oli väga tasakaalukas ja rahulik. Indiaanlasena pidas ta Huroonide skalpidele jahti, kuid selleks, et teenida oma suguharu käest austust. Judith Hutter Piiriasuka kohta väga tsiviliseeritud ja kena tütarlaps
Ja muidugi on siiani ületamatu mallina püsinud Viiralti harukordne virtuooslikkus kõige erinevamates graafilistes tehnikates. Elulugu Eduard Wiiralt sündis Peterburi kubermangus mõisateenijate pojana. Aastal 1909 siirdus perekond Eestisse, kus isa sai tööd Varangu mõisas Järvamaal. Maailmasõja puhkedes asusid nad elama Tallinna ning kunstikalduvustega noormees, kellele vanemad oleksid soovinud kantseleiametniku elukutset, valis edasiõppimiseks Tallinna Kunsttööstuskooli. Nagu paljud poisid tollel ajal, oli temagi vaimustunud eesti maadlustähtedest Georg Lurichist ja Aleksander Abergist ning harrastas üsna tõsiselt raskejõustikku; Tallinnas oli tal seda mõnda aega võimalik Lurichi enda juhatusel teha. Koolikaaslaste mälestustes on Viiralt püsinud siiski eelkõige innuka joonistajana.
Nii ka Tuglase novellis "Inimese vari". Maret ootas pikka ega oma poega sõjast koju, kuid teda ei tulnud ega tulnud. Ühel päeval leidis ta jõe äärest kähiseva häälega noormehe, kes väliselt sarnanes vähesel määral kadunud Jakobiga. Nägu oli leitul nii põlenud,et võimatu oli aru saada, kes ta olla võiks. Kodu poole minnes ei tundnud Jakob midagi ära ei maja, milles kasvanud ega koduteed, rääkimata oma emast. Kuid lootusrikas Maret uskus nii väga, et just see noormees ongi tema Jakob. Öeldaks ju, et lootus sureb viimasena, kuid öeldakse ka, et lootus on lollide lohutus. Kergema elu nimel võiks ju aluseks võtta kindlad faktid ning tegutseda, mitte oodata ja loota kõige iseeneslikku lahenemist. Aeg läheb tahes-tahtmata edasi ning elu sellega kaasa. Et inimene ajale järgi jõuaks, tuleb selleks ka vaeva näha. 2
Hannese pere ei olnud ka rikas, nende elujärg sõltus merest, sest kui kala oli palju, siis oli ka laual toit ja kui kala polnud, polnud ka toitu. Hannese isa oli minu arvates boheemlasliku ellusuhtumisega, mees kes ei hoolinud majandusolukorrast, ega mõelnud liiga kaugele ette vaid elas üks päev korraga. Ema, aga oli tõsine naine, kes oli virgas toimetama. Vend Arno läks suhteliselt raamatu alguses merele õnne püüdma. Varsti läks ka Marie mehele. Minu arvates oli Hannes väga tõsine noormees, kes võttis kõike tõsiselt. Hannest hinnati kõikidest teistest temavanustest paremaks, kuna ta suutis ka merel aidata ja oli tõsine töö mees. Hannesele meeldis palju unistada, näiteks unistas ta mootoriga paadist. Varsti juhtus peres, aga traagiline sündmus, sest Hannese Ema suri. Seega jäid majja elama Hannes, isa ja Klaus. Hannes käis suviti merede peal tööl, kus ta teenis endale raha. Lisaks ostis Hannes isaga uue mootorpaadi jaoks puumaterjali
mõtteid ning tundeid. See on vale! Isiklikult soosin igati vahetut suhtlemist ning püüan vähem kasutada mobiiltelefoni või arvuti abi. Suhtlejana olen otsekohene ja aus. Ma arvan, et saan aru, kui mulle üritatakse kärbseid pähe ajada. Jutu mitteusutavuse korral ei varja ma oma kahtlust. Tihti olen küsinud: ,,Oled kindel, et räägid tõtt?". Ise püüan valetamist vältida, sest olen meelsamini aus ja eeskujulik noormees. Mulle meeldib inimeste omavaheline vaba suhtlemine, et mitte muretseda iga väljaöeldud sõna pärast. Kuid siiski on olukordi, kus sõnavabadus on taunitav. Peame oskama näha neid piire ja neist kinni pidama Hindan otsekohesust ja konkreetsust, mille puudumine võib tihtipeale arusaamatusi tekitada. Olen peale sattunud kolmele kaklusele. Kaks kaklust lahutasin sõnadega: "Oodake, kas sellel on mõtet?", üritades rüselejad nende tegevuse üle mõtlema panna ja probleem vägivallata
kuulnud. Palju olin kuulnud tegelastest ja mind ennast väga huvitas. Lugedes aga elevus vähenes. Mulle tundus, et raamat ainult võitlemisest räägibki. Raamat eriti enam lugema ei kutsunud ja kartsin, et ma seda läbi küll ei saa. Vähehaaval aga harjusin sellega. Hakkasid arenema ka mulle meeldivad teemad nagu näiteks inimeste suhted jne. Raamat muutus mulle jälle huvitavakas. "Kolme musketäri" peategelane, d´Artagnan on gaskoonlasest noormees, kes tahab minna Pariisi. Raamat algabki sellega, kuidas noor d´Artagnan jätab oma isa ja emaga hüvasti,alustades reisi Pariisi härra de Tréville juurde.Ta on vapper, intelligentne, ambitsioonikas ja romantiline, nagu üks kangelane. Tema seiklustel pole otsa ega äärt. On veel mõned tegelased kellest on raamatus palju juttu. Näiteks need kolm musketäri: Athos, Aramis ja Porthos. Athos on kõige tähtsam musketär. Ta on peategelasele kui isa eest
1.Kreeka loodus, asend, elatumisvõimalused. Põhiterritoorium asub Balkani poolsaarel, ümbritseb Egeuse meri, Ioonia meri, Vahemeri. Suurim saar on Kreeta saar. Peamiseks ühendusteeks teiste riikidega on olnud tuhandeid aastaid meri. Kreeka on üpris mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa. 2.KreetaMükeene kultuur(iseloomusta). Kreeka ajaloo varaseim periood oli nn KreetaMükeene ajajärk 2 aastatuhandel eKr. Kreeta saarel Egeuse mere lõunaosas kujunes siis omapärane kõrgkultuur, mis kandus aastatuhandete keskpaiku ka Kreeka maismaale, omandades seal uusi joone. Egeuse ehk KreetaMükeene kultuur jaguneb erinevateks osadeks: minoiliseks ehk Minose kultuuriks Kreeta saael ja hilisemaks Mükeene kultuuriks Kreeka mandril. Aastatuhande lõpul tabas KreetaMükeene kultuuri häving, kuid just sellest ajast pärineb enamik müüte tähtsamatest Kreeka kangelastest.(Herakles; Theseuses; Odysseus). 3.Võrdle Ateena ja Sparta polise...
minema ja läks siis sinna.Gianello puges seepeale vaadist välja ja käskis vaadi seest korralikult puhtaks teha ja siis ta ostab selle ära. Napolis hakkas muidugi kohe seda puhastama ja seejärel ostisgi Gianello selle neilt ära nii, et mees pole arugi saanud, naisel on armuke. 5. Tegelased. Esimene novell. Gianni- villakraasia, oli oma erialas väga vilunud, kuid muudes asjades mitte eriti tark. Tessa mees. Tessa- ilus ja veetlev, ühtlasi tark ja taibukas. Federigo- ilus ja priske noormees. Tessa armuke. Teine novell. Napolis- vaene mees, müürsepp Peronella- Napolise naine. Noor, veetlev tüdruk. Alamast soost. Gianello- Peronella armuke. Noor keiger. 6. Teose idee. Elu ei ole lill, seda tuleb vaadata ka läbi lillede. 7. Lugejapoolne hinnang koos põhjendusega. Minule meeldisid need novellid. Need ei olnud pikad ja sai lugeda nii, et silmad ei väsinud. Sain teada, et kõike ei tasu uskuda.
Nagu vanasti, nii ka nüüd abielluvad paljud inimesed mitte armastusest, vaid selle pärast, mis selliste abielude puhul kaasneb: varandus ning positsioon tähtsate inimeste juures. Teati, et vajalik on koht seltskonnas, armastus oli teisejärguline. Oli uhke tunne ilmuda rikka ja väärika naisega ballile, kuigi tegelikult võis olla naine kaugel mehe iluideaalist. Üha enam tuleb tänapäevalgi ette juhtumeid, kus 20-aastane noormees võtab endale naiseks 70-aastase miljonäri. Targem oleks vist öelda, et sellistel juhtudel valib või ostab naine endale mehe ise, sest vähe usutav, et selline abielu armastusega kaasneb. Lugedes romaani "Isa Goriot" ja tuues kõrvale tänapäeva eluolu, võib märkida, et muutusi on, kuid vähe. Enamjaolt avalduvad muutused nendes väärtustes, mida tehnika areng võimaldab: meil on võimalik talletada ümbruskond imepisikesele mälukaardile, suhelda inimesega teises maailma otsas,
Liljagi pakib õhinal asju, kuni selgub plaan ta kodumaale jätta. Elu nimel läänes ohverdab ema oma tütre. Õnnetu ja elatiseta jäänud, kolib Lilja räämas korterisse, kus pole kütet ega elektritki. Lõpuks ei jää kitsikuses Liljal muud üle, kui sõbranna eeskujul oma keha müüa. Tüdrukut alandatatakse ja reedetakse, tema ainsaks sõbraks on sama õnnetus olukorras naabripoiss Volodja. Masenduses lapsed leiavad lohutust vaid liimikaifist. Lõpuks pakub ilus noormees Andrei Liljale Rootsis juurviljade koristamisega seotud tööd. Tüdrukul pole põhjust Andrei heades kavatsustes kahelda ning ta sõidab Malmösse Andrei "ülemuse" juurde. Seal lukustatakse Lilja korterisse ning sõidutatakse teda järjest uute kundede juurde. Liljal oli madal enesehinnang, mistõttu ta ei suutnud ka sellest probleemist välja tulla ja läks kõige ,,lihtsamat" teed. Esimese kõva hoobi sai Lilja siis kui ta ema ta Tallinna jättis. Ise aga
Eduard Viiralt Elulugu Eduard Viiralt sündis 20.märts.1989 Peterburi kubermangus Tsarskoje Selos Robidetsi mõisa teenijate perekonnas.Ta suri 8.jaanuaril.1954 Pariisis.Kooliteed alustas Viiralt Kalitinos.Nad tulid Eestisse elama 1909.aastal , Järvamaale varangu mõisa , Koeru valda.Ta õppis Koeru Haridusseltsi koolis Koeru saksa erikoolis,1915-1918 Tallinna Kunstitööstuskoolis.1919 aastal astus ta "Pallasesse" , kus ta õppis A.Satrkofi juures skulptuuri ja A.Vabbe ning G.Kindi juures graafikat. Maailmasõja puhkedes asusid nad elama Tallinna ning kunstikalduvustega noormees,kellele vanemad oleksid soovinud kantseleiametniku elukutset,valis edasiõppimiseks Tallinna Kunsttööstuskooli.1922-1923 jätkas Eduard oma õpinguid "Pallases" stipendiaadina Dresdeni Kunstiakadeemias skulptuurierialal, kus teda õpetas peamiselt S.Werner.Samal ajal töötas ta P.Wenzeli ...
Andres Hillep 10B 01.04.2010 Mina kui Hamlet Tere, mina olen Hamlet. Ma olen 16. aastane noormees, elan Väimelas ja käin Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumis. Minu isa ja ema töötavad mõlemad meie koolis. Isa töötab direktorina ning ema Gertrud minu klassijuhataja.Täna räägin ma ühest väga süngest koolinädalast, nimelt nädalast mil suri minu isa, ema, uus koolidirektor ning ka mina ise. Kõik see jubedus sai alguse ühel tavalisel hommikul. Ma tulin koos ema ja isaga kooli ning isa pani meid kooli ees maha ja läks autot ära parkima. Ma jõudsin trepi
Põhjuseks võis olla ka meedia vähene võimalus inimestel. Kui kannatanud hoiduvad oma ohtlikust olukorrast arstidele teatamisest seetõttu, et vältida politsei kohustuslikku teavitamist siis pole neile võimalik ka vajalikku abi osutada. Inimesed kes on kannatanud koduvägivalla all ei julge üldjuhul avalikuse poole pöörduda kuna kardavad samalt inimeselt jälle vägivalla ohvriks sattuda. Olen isegi näinud tänaval kuidas üks alkohooli tunnustega noormees peksis enda naist nii, et välja tuli kutsuda kiirabi. Nooremana on tehtud ikka päris palju nalja enda arust mis tegelikult võib olla väga suur pahandus. Kui pahandused koju jõuavad siis vitsa saamine pole küll minu arust mingi vägivald vaid meeldetuletus ja õppetund, et sedasi ei või teha. Aga kõrvalt vaadatuna võib tunduda, et tegu on koduvägivallaga. Lapse heaolu tagamisel on oluline, et tema ümber oleks toetavad täiskasvanud, piisavalt hoolt ja armastust
Lootus aga tuleb, sest lugu lõppeb puändiga. Käib suur plahvatus ja maja lendab õhku, üheskoos kahe tegelase maailmaga. Võib arvata, et teispoolsuses on kindlasti uued peremeeste ja alluvate suhted. ,,Suveöö armastus" Novell ,,Suveöö armastus" keskendub kahe noore, Kustase ja Maali suhtele. Novelli alguses on suhe kassi-hiire faasis. Kustas tahab öösel insinktide kutsel Maali juurde minna, et neidisega koos olla. Maali aga näeb Kustase läbi noormees olevat vaid ühe asja peal väljas, arvab ta. Konflikt ongi selles, et Kustas ei jäta jonni Maalit paludes ja anudes, Maali aga lunimisele järgi ei anna. Kahekesi on nad kui väikesed lapsed, kes kumbki mänguasja enda poolele rebida üritavad, üks rebib ühest, teine teisest otsast. Kuigi sellisel juhul on oht, et mänguasi hoopis puruks rebitakse, on inimsuhetega õnneks teistsugused lood. Juba loo alguses on näha, et
Lõppude lõpuks arvan, et Zola oskas luua oma loomingu tegelased just nii, et nende tegutsemine haaras lugeja kui sündmuste keerisesse. Tekkis kõrvaltvaataja roll koos ülesandega kritiseerida või kiita karakterite otsuseid. Zola on öelnud, et ta kasutas siin kolme erinevat temperamenditüüpi ning Laurent'i puhul kasutas ta keevaverelisust. See on fakt, mis tuli väga selgesti välja ning mida õnnestus tal analüüsida. Pealtnäha südamlik ning rahulik noormees, kuid sisimas kergesti ärrituv ja salapärane tegelane.
Vähemalt Pulheeria Aleksandrovna oli. Rodja armastas Dunjat ja Pulheeriat ning nemad teda. Nad toetasid ülikoolis õppivat sugulast nii palju kui vähegi võimalik. Palju abi oli Raskolnikovi tudengist sõbral Razumihhinil, kes võitis ajapikku ka Dotja südame. Ta ravis Raskolnikovi haiguse ajal, hoolitses kohusetundega Rodja õe ja ema eest. Sai kõigiga hästi läbi. "Razumihhiniga oligi võimatu teises vahekorras püsida, sest ta oli haruldaselt rõõmus, seltsiv, heasüdamlik ja lihtne noormees. Razumihhin oli veel selle poolest tähelepanuväärne, et teda ei kohutanud kunagi mingisugused äpardused. " Kuigi palju suurem mõju Raskolnikovile olid Peterburis elavad salakavalad inimesed, kes mõjutasid teda nii enne kui ka pärast mõrva. Esimesena meenub kohe Porfiri Petrovitsh, kes oli politseiametnik ning nägi palju vaeva, et tõestada, et Raskolnikov on liigkasuvõtja j a ta õe mõrvar. Proovis kogu aeg kavalusega Rodjat vahele võtta.
igaveseks. Võrreldes loomadega on inimesed need, kelles tuleb väga palju ja tihti pettuda. Enamus inimesed mõtlevad ainult endale ning teevad teistele haiget. Tehakse väga mõtlematuid ja rumalaid otsuseid. Üheks kõige paremaks näiteks, kuidas armastusega kaasneb valu ja võlu on see, et noored armuvad ning siis kõik on väga ilus ja hea. Kui on natukene koos oldud, juhtub tihti nii, et saadakse lapsevanemateks. Enamus naisi on nii naiivsed ja arvavad, et just nende noormees on see tubli mees, kes hakkab pere üleval pidama ja lastele heaks isaks. Pahatihti see nii siiski pole.Noormehed on tavaliselt need, kes leiavad, et nemad pole selleks veel valmis ning neiu jääb last üksi kasvatama. See teeb küll väga haiget, et tema armastatu ja lapse isa nad hülgas, aga nüüd on tal keegi, kes on alati olemas laps, kes on iga ema jaoks kõige kallim varandus. See on selle kõige halva juures suur võlu
midagi, tema silmades oli midagi, mille pärast Villu pahuksisse sattus. Muidu elas Villu rahumeelselt, aga kui asi puutus naistesse ja armastusse, leidsid kõik pahandused ta üles. Villu sattus Eevi pärast isegi vanglasse armastuse eest tegi ta oma lüürilise hingega kõike. Ent aja jooksul lahtus kiindumus Eevi vastu ja see muutus hea inimese kohusetundeks, sest Villu süda oli Annale määratud. Kuid ka Annaga ei leidnud noormees oma õnne, sest et sai jaanipäeval armujoovastuses kive lõhates viga ja siis ei lubanud tema uhkus enam sandina Kõrboja peremeheks minna. Villu traagika seisneb tema romantilise karakteris. Tavalised külainimesed oleksid ta probleemi teisiti lahendanud, kuid Villu valis uhke, dramaatilise, aumeheliku zesti. Romantik temas ei suutnud üht naist valides teist maha jätta. Ta suri nagu mees, kuigi ta ei osanud elada, ütles Villu isa
“ ja selle artikli juures on suur pilt, kus üks meesterahvas pool alasti istub avalikus kohas ühe blondide juustega neiu süles, siis mida hakkab arvama sellest väike laps? Aga terve internet on täis anonüümseid kommentaare ja ma ei saa kunagi olla kindel, et keegi nendest kommenteerijatest ei ole mu oma tuttav. Ka noored ja lapsed loevad kommentaare. Mida õpib laps sellest, kui internetis on artikkel, kus kajastatakse seda, kuidas alkoholi tarbinud noormees sõitis ennast ja veel kolm inimest surnuks ja sellel artiklil on paarsada kommentaari, mis on kõik sisuga, et „paras, ongi hea et nad surnud“, „debiilikud ja värdjad peavadki surema“, „mis kaastunnet te avaldate nende värdjate vanematele, nad on samasugused“? Kõik on kõvad kommenteerijad, aga kuidas see mõjub meie lastele? Lapsed näevad juba noores eas, mis moodi ühiskond reageerib olukorrale, mis peaks olema õpetlik teistele ja mis on suur kannatus paljudele meie seast.
Kirjanik jätkas õpinguid Väike-Maarja kihelkonnakoolis. 1897. aastal lõpetas Tammsaare kihekonnakooli ning isa tahtis teda jälle põllutööd tegema. 1898. aastal jätkusid A. H. Tammsaare õpingud Tartus- Hugo Treffneri I järgu eragümnaasiumis. Treffneri koolis õppimise eest oli võimalik tasuda tööga ning seetõttu osutus ka see kool valituks. Kirjaniku põhiametiks oli valvuriamet kooli ooteruumis. Tammsaare asendas vahest ka õpetajaid. Gümnaasiumi ajal tutvus noormees teadussaavutustega ja loodusteadustega. Ta elas seal läbi samasuguse tõekspidamiste ümberhindamise nagu Indrek Paas Tõde ja õiguse II osas. Trefneristid võtsid osa ka keelatud ringide tööst, millest Tammsaare oli teadlik, kuid ei osalenud neis. Vaimselt sai ta siiski sellest osa. A. Hansen toetas neid kaastööga, kuid ei liitunud siiski ühegi ringiga. Ta jälgis tähelepanelikult uusi mõttesuundi. Anton Hansenile eriti lähedased olid vene klassikud
Inimesed minu ümber Elas kord 17- aastane tüdruk nimega Shelby Inglismaa pealinnas Londonis. Ise oli pruunika nahatooniga, ilusate sirgete mustade juustega ja küllaltki sportlik, käies Westminster'i koolis korvpalli mängimas. Oma ala äss ta seal just ei olnud, aga mängis keskmisest edukamalt. Westminster'is oli talle juba pikemat aega silma alla jäänud kena noormees vanemast kooliastmest. Iga päev otsis ta pilguga, kus tema silmarõõm on. Neiu armastus piirduski kahjuks ainult vaatamistega, kuna poiss kui ka ta ise olid mõlemad väga häbelikud. Ega ta ei saanudki aru, kas poisil on samasugused tunded tema vastu. Tüdruku sõpruskond age ei teadnud sellest silmarõõmust midagi. Neiu sõbrad Stephanie ja Ashley käisid samuti Shelbyga ühes korvpalli trennis koolis. Tihti
Seiklusjutte maalt ja merelt "Kolm musketäri" ("Les Trois Mousquetaires") on prantsuse kirjaniku Alexandre Dumas vanema romaan. Romaani keskmes on noormees d'Artagnan , kes lahkub oma kodukülast, et minna Pariisi, kus loodab saada musketäriks. D'Artagnan pole üks kolmest musketärist, kellele viitab pealkiri. Need on tema sõbrad Athos, Porthos ja Aramis. Kuulsaks on saanud nende deviis "Üks kõigi ja kõik ühe eest." "Kolm musketäri" avaldati esmakordselt seeriatena 1844. aastal ajakirjas Le Siècle. Dumas väitis, et romaan põhineb käsikirjadel, mis ta oli leidnud Rahvusraamatukogust.Hiljem on leidnud kinnitust, et
parasiite ja kasvataks kuritegevust hüppeliselt. Igaüks loob omaenese vabaduse ja see, kui palju vabadust on kellegile lubatud, sõltub juba iga indiviidi enda mõistusest. Hulludele ei saa palju lubada ja mõnikord näibki totalitaarne kord palju sobivam, kui liberalism. NSV Lliidu aegadel näiteks oli inimeste moraalitunne palju kõrgem kui tänapäeval, kombelagedus ei olnud nii laialt levinud. Järgmises peatuses hakkas üks noormees maha minema, kes oli toimunut huviga jälginud. enne, kui ta väljus, võttis ta 6-aastase pihu, sülitas sinna oma nätsu ja lausus: "Mul oli ka vabakasvatus".
Koduteel kohtab ta palgamõrtsukas Sparafucilet, kes pakub talle oma teeneid. Teine pilt Rigoletto majakese juures. Maja ümbritseb kõrge müür. Siin varjab Rigoletto kurja maailma ja hertsogi eest oma aaret, tütar Gildat. Gilda on Rigoletto elu mõte. Südametu teistega, avaneb tema hell ja õrn hing suhetes tütrega. Gildal ja ta teenijannal on keelatud kedagi sisse lasta. Ent Gilda on kohanud kirikus kaunist noormeest ja unistab temast. Teenija abiga leiab noormees - üliõpilaseks riietunud hertsog - tee Rigoletto majja ja Gilda südamesse. Hertsogi lahkudes kogunevad maja juurde maskides õukondlased, et röövida Rigoletto oletatav armuke. Ootamatult saabuvale Rigolettole jutustatakse pettelugu naabruses elava krahvinna Ceprano röövimisest. Rigoletto on meeleldi nõus selles osalema ning temagi maskeeritakse, kuid nii, et ta midagi ei näe. Ta hoiab redelit, aidates õukondlastel röövida omaenese tütart, keda peetakse ta armukeseks
Etienne Mantier' tulek talvel Voreux'i kaevandusse ja tema lahkumine sealt kevadel, just kuul, mida revolutsioonikalendris nimetatakse zerminaaliks. Etienne'ist saab söekaevur, kes teeb kurnavat tööd ning kannatab nälga. Töötades Maheu brigaadis, õpib ta seda kaevuriperekonda lähedalt tundma. Maheud on kaevanduses juba üle poole sajandi töödanud. Noormeest ühendab selle perega armastus tütre Catherine'i vastu. Noormees on oluline tegelane streigi juhtimisel ning elab läbi kaevanduse varingu, kus on ta elusalt maetud liivast ja veest täitunud sahti. Zola ei unustanud ühtegi detaili. Kirjeldas Maheu kasvamist lasterohkes kodus, kuidas nad elavad vaesuses ja viletsuses. Romaan lõppeb Etienne Voreux'st lahkumisega. Ta on täis elujõudu ning on valmis seisma Pariisi tööliste eest.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
