lepi sellega ja tahab et vend teda kaasa võtaks. Nad tülitsevad ja Holden loobub sellest pöörasest mõttest ja viib õe hoopis loomaaeda ja edasi karusselliga sõitma. Nad lepivad ära ja Holden on nõus tagasi koju minema. Loost räägib Holden aasta aega hiljem haigena (arvatavasti tuberkuloos) haiglas või sanatooriumis. Ta lubab isegi sealt välja saades uude kooli minna. 3. Probleemid, mida teoses käsitleti. Teos kajastab suhteliselt levinud tänapäeva noorte probleeme. Kuidas noored tahavad ainult juua ja pidutseda, mitte kuulata vanemate ja targemate inimeste sõna ja teha seda, mida nad ise just õigeks peavad. Muidugi ka õpiprobleemidest ja vanusega kaasnevatest tujutsemistest. 4. Teose peategelase kirjeldus. Raamatu peategelane Holden Caulfield on 17-aastane pikemat kasvu ja sporti armastav poiss. Tal oli väga elav fantaasia ja talle meeldis tihti valetada, aga seda mitte paha pärast vaid hoopis enda lõbustamiseks. Ta arvas tihtipeale teistest
Marihuaanat on uskumatult lihtne kätte saada, tuletikuga otsi taga neid, kelle tutvusringkonnas poleks kedagi kes teaks kust osta saab. Kanepi samastamine kangemate narkootikumidega on ohtlikum kui arvatagi oskaks ja seda just selle sama sissejuhatava aine kuulsuse pärast, mis talle külge on poogitud. Kui teismeline järsku avastab, et kanep polegi nii paha võib ta hakata mõtlema, et ehk siis pole teised ka. Esimene joint tuleb ikka sõprusringkonnast ja kuidas peaksidki noored uskuma mustades toonides maalitud pilti kanepist ja narkootikumidest üldse, kui nad näevad enda ümber sõpru, kes tarvitavad ja ei hakkagi kohe heroiini süstima ega satu hullumajja. Kuna kanepi teeb ohtlikuks pigem see, et ta on sissejuhatavaks aineks teel kangemate narkootikumide poole, mitte niivõrd ta ise, ei ole õige lasta sel vabalt tänavatel ringelda. Kui kanepi kättesaadavus ja puhtus oleksid kontrolli all, kaotaks see oma rolli lävepakuna. Fakt on see, et kes
Kuigi karjääri- ja õppenõustamine sisu poolest erinevad, on neil kokkupuutepunkte rohkesti. Noorte Infopunkt teeb tihedat koostööd koolipsühholoogide ja -sotsiaalnõustajatega, kes valdavad infot probleemidega õpilastest oma koolis. Noored, kellel on õpiraskused, probleemid käitumisega või koolist puudumisega vajavad sageli karjäärialast nõu. Tänu kiirele infovahetusele ja spetsialistide omavahelisele usaldusele on paljud kooliprobleemidega noored tulnud kohtuma karjäärinõustajaga. Karjääri- ja õppenõustamisteenuste hea kättesaadavus ning paindlik ja eesmärgistatud koostöö on loonud suurepäraseid võimalusi õpilaste koolist väljalangevuse ennetamiseks. Meie ühine eesmärk on kindlustada noorte toimetulek, konkurentsivõime igapäevaelus ja tööturul ning toetada valmisolekut elukestvaks õppeks. Hiljuti käis karjäärinõustamisel üks gümnaasiumiõpilane, kes püüdis teha
Ooperi sisu I vaatus Pariis, 19. saj. keskpaik. Violetta on äsja paranenud raskest kopsuhaigusest ja on korraldanud selle auks balli. Taas ümbritsevad teda mehed. Alfredo räägib naisele oma kirglikust armastusest. Violetta lükkab armuavalduse tagasi, kuid noormehe sõnad ei jätnud teda külmaks. Üksi jäädes avastab Violetta, et on esimest korda elus armunud. II vaatus 1.pilt Noored on asunud elama Pariisi lähedale. On õnnelikud. Ühel päeval palub Alfredo isa Germont Violettat, et ta loobuks abiellumast Alfredoga, kuna see heidaks halba varju noormehe perekonnale. Naine nõustub oma armastuse ohvriks tooma ning sõidab tagasi Pariisi. Germont palub, et naine ei mainiks Alfredole sõnakestki. Saabub Alfredo ja leiab eest kirja Violettalt, kus naine väidab, et nende armastus on lõppenud ja et ta pöördub tagasi oma endise elu juurde. Raevunult
garantiisid, tõstes laste toetusi, makstakse vanemapalka. Need meetmed kindlasti aitavad kaasa iibe tõstmisele pikas perspektiivis, aga lapse saamise otsuse juures on veel palju määravaid tegureid. Tänapäeval on laste saamine lükatud hilisemaks, pere loomisele hakatakse mõtlema alles siis, kui on ennast rahaliselt kindlustatud, olemas on kindel töö- ja elukoht. Sellisel väiksel riigil nagu Eesti, kus rahvastik vananeb järjest kiiremini ja iive on negatiivne, peaks noored mõtlema ka oma keele ja rahvuse säilitamise peale. Aga selle juures peaks ikkagi meeles pidama, et laste kasvatamise juures on oluline ka see, et lapsed ei kasvaks vaesuses. Tänapäeval kasutavad noored väga palju rääkides inglis keelseid sõnu, seega tuleks vanematel oma lastele selgitada kui oluline on ikka rääkida korrektset eesti keelt. Võõrkeelseid sõnu ja slängi kasutatakse ka väga palju meie trüki
jõhkratele kõrtsipidajatele Thenardier`dele. Fantine satub vallandamise järel tänavale, müüb oma vääriseseme, juuksed, langeb prostituudiks ning sureb tuberkuloosi. Valjean täidab Fantine`ile surivoodil antud lubadust ning ostab väikse Cosette`i kõrtsmikelt vabaks. Aastad mööduvad. Valjean elab madalat profiili hoides Cosette`iga Pariisis. Cosette`i ning tudeng Mariuse vahel tärkab salaarmastus; Marius aga on osaline tudengirahutuste organiseerimises. Noored vannuvad teineteisele igavest armastust, kui pärast Javieri järjekordset ilmumist otsustab Jean Valjean koos Cosette`iga põgeneda Inglismaale. Saades aimu Cosette`i tunnetest Mariuse vastu, jätab vana mees plaani katki ja suundub ka ise barrikaadidele, et kasvõi oma elu hinnaga noormehe järele valvata. Mariusesse on omakorda kiindunud Cosette`i lapsepõlvekaaslane, tänavale sattunud kõrtsmike lihane tütar Eponine. Tüdruk surub oma tunded Mariuse vastu maha, aitab
A.H.Tammsaare Anton Hansen sündis 30. jaanuar 1878 Albu vallas ja suri 1. märts 1940 Tallinnas Ta oli eesti kirjanik. Ta õppis omal käel lugema ja läks 8aastaselt kooli. Esimesed teadmised omandas Sääsküla koolis, hiljem õppis VäikeMaarja kihelkonnakoolis, kuhu tuli õpetajaks tuntud luuletaja Jakob Tamm. Seal alustas ta ka ise luuletuste kirjutamist. Kui ta lõpetas kihelkonnakooli, ei avanenud talle kohe edasiõppimise võimalust ning teda taheti jätta koju töömeheks. Alles aastate pärast sai ta isalt loa edasi õppida. Ta õppis Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumis ja töötas samal ajal ka "Teataja" toimetuses. Gümnaasiumi lõpetamise järel alustas Hansen õpinguid Tartu ülikooliõigusteaduskonnas. Ülikooliaastatel kirjutas jutustused "Pikad sammud", "Üle piiri", "Noored hinged" jts. Juristidiplom jäi Hansenil saamata, kuna ta haigestus tuberkuloosi. Kirjandusse tuli Tammsaare 20. sajandi alguses külaolustik...
See seik ajab mind siiani muigama. Kuid mõni Holdeni valik tegi ka meele kurvaks, eriti see, kus ta valis oma unistuste asemel Phoebe heaolu. ,,Kuristik rukkis" oli õnneliku lõpuga, just selline, nagu kõik inimesed loodaksid. Raamatut lugedes üritasin minagi ennast Holdeni asemele panna ja mõelda, mida mina tema asemel oleksin teinud. Kuid nagu me teame, siis on ka igal raamatul oma kindel tagamõte. Arvan, et selle raamatuga tahtis autor öelda, et noored peavad ise midagi korda saatma, riske võtma ja hiljem oma vigadest õppima. Autor tõi selgelt välja, et teatud perioodol noored mässavad ja üritavad endale elus kohta leida ning kui sul pole tõelisi sõpru, kellega rääkida, on sul olemas pere, kellega oma muret jagada. Antud raamatut soovitaksin teistele minuealistele ja loeksin heameelega ka muid sarnaseid teoseid. Laurits Tani
,,Dekameron" G. Boccaccio 3. päev 1. Koosta lühikokkuvõte (ei piisa novelli ees oleva lühikirjelduse ümber trükkimisest): Raamat räägib 7 naisest ja 3 mehest, kes elava Itaalias Firenzes, kuid põgenevad katku ajal linnast maale, et jääda elama. Noored peatusid ühes mõisas/lossis, kus nad tundsid end turvaliselt. Üks naine, tegi ettepaneku, et nad hakkaksid iga päev endale valima kellegi kuningannaks/ kuningaks, kes dikteerib, kes mida peab tegema. Igal päeval kell kolm said noored kokku ning hakkasid jutte vestma, et hoida tuju üleval ja tunda rõõmu selle üle, et nad on veel elus. Sel ajal oli ühiskonnas väga palju norme. Naistel puudus sõnaõigus pea kõiges. Mehed olid need, kes dikteerisid milline ühiskond peaks olema
Nimed marmortahvlil See film on tehtud Vabadussõja alusel. Vabadussõda oli aastatel 1918-1920.Sõda oli punaarmee okupatsiooni vastu. Punaarmee tungis Eestisse, et seda okupeerida. 16 novembril kuulutas Ajutine Valitsus välja vabatahtliku mobilisatsiooni ja alustas 21 nov. ühediviisilise sõjaväe moodustamist. Sõda toimus peamiselt Kesk- Eestis (Tartus). Noored koolipoisid läksid sõtta, et kaitsta oma kodumaad punaarmee eest. Paljud noored surid kaitstes oma kodumaad. Nad pidid olema öö läbi valves, et punaarmee ei saaks sisse tungida. Esimese sõda selles lahingus tuli neile ootamatult, nad jooksid kõik metsa laiali. Esimese lahingu Vabadussõjast võitsid eestlased ja nad tähistasid seda Sangla lossis. Siis läks filmi peategelane Henn Martale külla, järgmise päeva hommikul läks ta tagasi Sangla lossi, kus ei olnud enam eestlaste sõjavägi vaid punaarmee. Ta teeskles
ja tahkistes. Kiiruse ühikuteks võib olla m/s, km/h. II. Liitained nende koostises erinevad mitme Algebra valem: elemendi aatomid. Näit H2O, Na2So4. (a+b)2=a2+2ab+b2 · Molekulid koosnevad eri liiki aatomitest. GEOGRAAFIA · Positiivsed ja negatiivsed ioonid asuvad II. Noored mäestikud: ioonvõres vaheldumisi. Andid Lõuna-Ameerikas MATEMAATIKA Kaljumäestik ja Kordiljeerid Põhja-Ameerikas Pindala ühikuteks võib olla: mm2, cm2, dm2, Atlas Aafrikas m2, km2. Püreneed, Alpid, Suur-Kaukasus ja Himaalaja Ruumala ühikuteks võib olla: mm3, cm3, dm3, Euraasias m3
* infrapuna kaamera-kõige uuem, kõige täpsem, sellega saab uurida kõige rohkem liigutusi. * veloergomeeter- saab määrata kehalist võimsust, töövõimet ja seda lindistades saab määrata liigutustegevuse muutusi aeroobse läve ületamisel. Kõnd võrdub toeperiood 60 % ja hooperiood on 40%. Dünomeetrid: -staatilised dünomomeetrid: * käe * selja * jala Survetsenter: asukohta määratakse dünamograafilisel paltvormil, selle kaudu saab määrata inimese tasakaalu, noored inimesed kõiguvad ette-taha, vanad inimesed kõiguvad külgedele Tasakaal: Täiustamine, mis on sarnane täiskasvanule toimub puberteedieas. Hästi noored ja hästi vanad liiguvad palju seda määratakse dünomgraafilise paltvormiga.
Te i s m e l i s t e t ü d r u k u t e t o i t u m i s h a r j u m u s e d Te i s m e l i s t e l , k e s t e g e l e v a d s p o r d i g a , o n p a r e m a d t o i t u m i s h a r j u m u s e d , kui nende eakaaslastel, kes ei tegele spordiga. Noored naissportlased ja mittesportlased ei saa piisavalt kaltsiumi ja ei suuda omastada piisaval määral rauda. Croll ja tema meeskond leidis ka selle, et põhi- ja keskooli õpilaste harrastatavad tegevused nagu näiteks: jõusaal, uisutamine ja maadlus, olid toitumisharjumuste näitajad sama head või isegi paremad, kui samaealistel õpilastel, kes tegelevad meeskonnaspordialadega. Kuigi uuringud on näidanud , et harrastusspordiga seotud spordialadega
komöödiline ja väga naljakas. Vägivaldsed etendused võivad osasid inimesi isegi õhutada tegudele, mis võivad väga õnnetult lõppeda. Teatrisse ei ole mõtet vedada inimest selliste tagamõtetega, et ta saab oma halbadest harjumustest lahti. Inimesel, kellel on palju halbu harjumusi - ropendamine, joomine, suitsetamine, närvitsemine jne, tuleb soovitada minna vastavatesse asutustesse, kus neist võib lahti saada, mitte teatrisse. Et pahesid parandada, peaksid noored nädalavahetustel pigem teatris käima, kui sõpradega pidudel. Ma arvan et noored seda ei teeks. Miks noor peaks minema teatrisse selle asemel, et oma sõprade seltskonda nautida? See kõik muidugi oleneb ka noorest või tema vanematest. Teater ei ole noortele eriti populaarne koht. Rohkem noortesõbralikum koht on kino. Mina ei usu, et suudab ja ma ei näe selles üldsegi mingit seost. Miks peaks teater inimeste halbu harjumusi parandama? Samahästi võiks neid parandada
mõjutada kuidagi käituma, sest sellist inimest polegi vaja mõjutada. Et kasvatada välja noor inimene, kes on mõjutamatu ning enesekindel peame kõik vaatama tagasi lapsepõlve. Vanemad, kes oma last julgustavad vastu võtma esimest iseseisvat otsust panevad nurgakivi iseseisvusele. Vanemad, kes aga naeravad pilkavalt või ei lase noorel inimesel ise midagi otsustada kasvatavad noore, kes hiljem ei suuda öelda ei kiusatustele. Või teisel juhul hoiavad sellised noored eraldi ning suhtlevad väga väheste inimestega. Vanemate kohustus on oma lapsi julgustada ning õpetada, kuidas olla enesekindel ning iseseisev otsustaja. Samuti on kodu tähtis tulevaste eesmärkide loomisel. Kodu, kus ei väärtustata midagi võib kasvada laps, kes väärtustab seda, mida ta oma kodus pole kogenud ning tahab seega oma lastele luua parema kodu. Üldjuhul ei oska väärtusteta kodust tulnud noored väärtustada midagi ning see on vaimne nõrkus. Inimene,
Tervisekäitumine noorte seas Tänapäeval on noored üldjuhul teadlikud, mis on tervislik eluviis, sest info on kõikjal kättesaadav. Hoolimata sellest on noori, kes seda teadmist oma elus ei rakenda. Tervisliku eluviisi alla kuuluvad õige toitumine, spordiga tegelemine, puhkus ja positiivsed suhted. Kindlasti peaks vältima suitsetamist, alkoholi ja narkootikumide tarbimist. Tervislik eluviis tähendab seda, et toitud tasakaalustatult, mitmekesiselt. Näiteks ei tasu süüa liiga palju magusat ja rasvaineid
Alkoholi mõju imetamise ajal Alkoholisisaldus rinnapiimas tekitab lapses rahutust ja häireid unerütmis Alkohol vähendab rinnapiima kättesaadavust Imikute kokkupuude alkoholiga rinnaga toitmisel, võib mõjutada imikute suhtumist alkoholi Alkoholi mõju meestele Suureneb naissuguhormoonide osakaal, karvakasv väheneb Väheneb viljakus Vererõhk suureneb, tõstab südamehaiguste ja infarktiriski Tekivad maksakahjustused Tekib depressioon Munandite kõhetumine ja impotentsus Alkohol ja noored Noored alustavad alkoholi tarbimist keskmiselt vanuses 1213 ning varakult alustajate osakaal on selgelt tõusmas. Samas eas juuakse end ka esimest korda purju. Üle poolte ehk 53,6% Eestis elavatest 1013aastastest noortest on vähemalt korra alkoholi joonud 1415aastastest on vähemalt korra purjus olnud peaaegu kuus inimest kümnest ehk 58%. Alkohol on otseselt seotud noorukite surmade kolme enamlevinud põhjusega: liiklusõnnetused, tahtmatud vigastused ja tapmised. Miks juuakse?
Tänapäeva inimeste seas ei ole raamatute lugemine eriti populaarne võrreldes, mida tähendasid raamatud vanemale põlvkonnale. Selle taga on kiirelt muutuv ühiskond, sest kui muutub ühiskond muutuvad ka inimeste huvid raamatute ja lugemise vastu. Selle muutuse sees on kindlasti internet, mis on tänseks vallutanud terve maailma. Internetti on väga mugav kasutada ning see on üks põhjustest, miks inimesed loevad vähem raamatuid, eriti noored. Interneti teel on samuti võimalik raamatuid lugeda, kuid kui hoida enda käes raamatut, mis tõeliselt huvi pakub ning seda lugeda on hoopis teine tunne, kui sirvida interneti teel raamatu sisu läbi. Ma tean, et tänapäeva noored ei viitsi ja ei taha lugeda raamatuid. Õpetaja annab tihti lugeda kohustuslikku kirjandust, ning mitmed õpilased lihtsalt ei loegi seda raamatut, arvates, et see raamat on igav nagu teisedki. Võibolla tõesti mõned raamatud ei huvita seda inimest ja
Läinud nädalal tegi 15 noort Pärnu linnavalitsusele ettepaneku arvestada järgmise aasta eelarve koostamisel õpilaste tasuta kooli- ja kojusõiduga. "Transpordikulud kooli ja koju vähendavad oluliselt rahalisi võimalusi vaba aja veetmiseks," tõdes üks noortest Kätlin Joala. Peale tasuta koolisõidu ei rahuldanud noori Pärnu talvised vaba aja veetmise väljavaated. "Pärnu on talveperioodil täiesti väljasurnud linn, kus noored ei leia endale meelepärast tegevust peale kaubanduskeskuses hängimise," teatas Joala. Abilinnapea Romek Kosenkranius ütles, et maal elavatele õpilastele on tasuta bussisõit üksnes kooli ja kodu vahet liikumiseks. Selleks näidatakse bussijuhile tasuta sõidu kaarti. "Linnabussides pole võimalik iga siseneja piletit kontrollida," lausus ta. Nii Kosenkranius kui Kivimägi avaldasid arvamust, et noorte sooviks oleks tasuta
Väärtused Mida väärtustavad tänapäeva noored ? Kas neile on tähtis hea perekond ja korralik kodu, kus hea elada kuni lõpetad kooli ja alustada oma elu või on tähtsad hoopis sõbrad ja nendega korda saadetud lollused ? Või mängivad peamist rolli üldse materiaalsed väärtused ja raha ? Mida neist väärtustan mina ? Tänapäeva noote väärtused on kindlasti teistsugused, kui aastakümnete taguste noorte väärtused, põhjuseks on ühiskonna tohutu areng ja need erinevused põhjustavad praegusaja
Binding (sidumine) Talentide hoidmine (Ulrich, 2008) 8 7 Talendipüügi maatriks Oskuste defitsiitsus 2. Mine kudemiskohta ja 4. Mõtle nagu viska õige sööt välja kala 1. Viska võrk välja ja oota 3. Tööta sisse kuni kala sisse ujub söötmiskohad Kõrge Madal Värbamisega kiire Aega on Aeg (Weitzel, 2009) 8 Noored talendid Ettevõtte üheks olulisemaks kuluallikaks on enamasti töötajad, kes loovad oma oskuste ja teadmistega tulubaasi nii et iseenesestmõistetavalt on kasulik omada parimaid töötajaid. Uute andekate töötajate tulek aitab organisatsioonil paremini tulevikuga kaasa minna ja garanteerib pikemaajalise jätkusuutlikkuse. Siin tulebki mängu mõiste noored talendid kõrge potentsiaaliga noored, kes on lõpetamas just haridusteed või tegemas esimesi samme tööturul.
Oleme harjunud koolis teenitud heade hinnete eest saama kodus midagi muud kui paar kiidusõna ja patsutuse õlale, kuid milliseks muutuks Eesti koolisüsteem siis kui õpilased hakkaksid töö eest palka saama. Mõnedes paremal majanduslikul järjel olevates Skandinaavia riikides on vastav õpilaste palgasüsteem juba kasutusel. Taanis on kõikidel õpilastel, kellel on vanust 18 ja rohkem, võimalus kooliskäimise eest raha teenida. Noored, kes elavad kodus, saavad kuus keskmiselt 400 eurot ja kodust välja kolinud õpilastel on võimalus teenida kuni 950 eurot ühes kuus. (The Washington Post, 2015) Kuid sellise süsteemi toimimiseks on Taanil Eesti ees ka teatud eelised. Taani on üks Euroopa Liidu kõrgeima maksukoormusega riike, kus tulumaksumäär küündib progressiivselt 36% kuni 55,38%. Võrreldes Eesti 20%, saame aru, et praegusel hetkel ei jätku meie riigil piisavalt ressursse, et õpilastele sellist luksust pakkuda
ja sellele, mis meid just nende poole tõmbas? Mis oli see mis meid ahvatles? Vastus nendele küsimustele tundub esialgsena üsnagi lihtne, kuid tegelikkuses see seda ei ole. Välismaised tööd tunduvad meile huvitavamad kui kohalikud, kuna nad pakuvad meile uusi kogemusi ja teadmisi. Lisaks saame me sealt vaheldust oma igapäevasesse rutiini ning oma kogemuste suurenemisega suudame laiendada ka oma silmaringi ja maailmavaadet. Selliste pakkumiste peamiseks ahvatlusobjektiks on enamasti just noored inimesed, kes alles alustavad oma karjääri ning pole veel jõudnud oma ametiredelil alumiselt astmelt kõrgemale. Kuid miks just noored? Seda seepärast, et noor indiviid ei tunne veel seda niinimetatud õiget tööelu, ja talle on lihtne läheneda just sellest suunast, kust nad on kõige haavatavamad. See tähendab, et mida rohkem raha sa pakud, seda suurem on sanss, et ta võtab selle koha vastu. Loomulikult on see variant kõige lihtsam kuid sageli esineb sellel ka paar miinust. Nimelt
· "Sibulad ja ?okolaad" (näidendid; 2002; avaldanud koos Tõnu Ojaga) · "Papagoide päevad" (näidendite kogumik; 2002) · "Lotte reis lõunamaale" (2002, Varrak) · "Romeo ja Julia" (2003; soome keeles Absurdia 2004 Romeo ja Julia, tõlkija Mika Keränen) · "Vargamäe vanad ja noored" (2003) · "Limpa ja mereröövlid" (2004) · "Vaene üliõpilane" (2004; sarjast "Kuulamisraamat") · "Vargamäe vanad ja noored lähevad Euroopasse" (2004) · "Wremja. Timur ja tema meeskond" (2004; koos Mart Juurega) · "Wremja. Zorro märk" (2004; koos Mart Juurega) · "Jutud" (kogumik; 2005) · "Adolf Rühka lühikene elu" (näidendiraamat; 2005) · "Vargamäe vanad ja noored tembutavad jälle" (2005) · "Aabitsa kukk" (2006, Eesti Keele Sihtasutus) · "Leiutajateküla Lotte" (2006, Eesti Joonisfilm) · "Mees, kes teadis ussisõnu" (2007) · "Sürrealistid" (näidendiraamat; 2007, Eesti Draamateater)
õppida, siis sa ei saanud, sest terve aasta vältel oli koduses majapidamises nii palju tööd. Kogukondadel olid suured maalapid mille eest tuli koguaeg hoolt kanda ning ka kuna pered elasid koos paljukesi, siis tihtipeale tuli ka vanavanemate või isegi vanavanavanemate eest hoolt kanda. Ning kodu oli sel ajal maakohtades ja kas lähedal oli äkki kool täis juba, siis linnas oli kauge ja kulukas käia. Tänapäeval ilma hariduseta on väga raske. Pered rõhuvad ning ka riik rõhub, et noored käiksid koolis ja õpiksid hästi, sest reaalsusele vastu vaadates, löövad ikkagi läbi need, kes pingutavad ja kellel on nii haridust, kui ka haritust. Koole ehitatakse aina rohkem ja aina pressitakse inimestele peale, et nad õpiksid ja hariksid ennast kõik tuleviku huvides. Religioon oli tol ajal teistsugune. Inimesed uskusid rohkem ehk kodu ja südamelähedamatesse asjadesse. Näiteks palvetasid õhtul mingi kivi ees, et uuel aastal tuleks saaks parem ja rikkam.
Programmid viiakse läbi nii individuaalkorras kui ka grupis. Grupi läbijad annavad kriminaalhooldusametnikele jooksvat informatsiooni kriminaalhooldusaluse osalemise kohta. Noorteprogramm EQUIP Justiitsministeeriumi poolt rakendusele võetud tõenduspõhine kuriteoennetusprogramm EQUIP. Antud programmi eesmärgiks on õpetamine noortele vastutusrikkast mõtlemist ja käitumist kaaslaste abistamise kaudu. Osaleda saavad keskmise või kõrgema retsidiivsusriskiga vägivaldsed noored, kes on motiveeritud käitumise muutmises. Programm toimub treeningute vormis. Sotsiaalsete oskuste treeningus mängitakse läbi erinevaid olukordi, õpitakse käituma tasakaalukalt ja konstruktiivselt. Noored arendavad oma rahulolematuse väljendamise, lohutamise, negatiivse survega toimetulekuoskusi. Nad õpivad pingeliseks vestluseks valmistumist, kaklusest hoidmist, teiste abistamist, tunnustamise väljendamist, toimetulekut vihase ja süüdistava inimestega, konstruktiivset reageerimist
Oleme harjunud koolis teenitud heade hinnete eest saama kodus midagi muud kui paar kiidusõna ja patsutuse õlale, kuid milliseks muutuks Eesti koolisüsteem siis kui õpilased hakkaksid töö eest palka saama. Mõnedes paremal majanduslikul järjel olevates Skandinaavia riikides on vastav õpilaste palgasüsteem juba kasutusel. Taanis on kõikidel õpilastel, kellel on vanust 18 ja rohkem, võimalus kooliskäimise eest raha teenida. Noored, kes elavad kodus, saavad kuus keskmiselt 400 eurot ja kodust välja kolinud õpilastel on võimalus teenida kuni 950 eurot ühes kuus. (The Washington Post, 2015) Kuid sellise süsteemi toimimiseks on Taanil Eesti ees ka teatud eelised. Taani on üks Euroopa Liidu kõrgeima maksukoormusega riike, kus tulumaksumäär küündib progressiivselt 36% kuni 55,38%. Võrreldes Eesti 20%, saame aru, et praegusel hetkel ei jätku meie riigil piisavalt ressursse, et õpilastele sellist luksust pakkuda
kultuuri “satuvad”? Kas subkultuuri liikmeks saamisel on soolisi, vanuselisi või mingeid muid piiranguid? KIRJUTA SIIA:Selle subkultuuri liikmeks saavadki need inimesed, kes tunnevad selles kultuuris olles meelerahu, nad huvituvad sellest.Nad hakkavad emolikult riietuma ning hakkavad omasugustega rohkem seltsima.Sellesse subkultuuri satuvad need inimesed, kes ei saa oma probleemidega hakkama ja emolik kultuur aitab neil need mured unustada.Ka need noored, kelle vanemad neid piisavalt ei jälgi.Vanematel ei ole oma lastele piisavalt aega, nad ei jõua oma laste muresid kuulata, neile tähelepanu pöörata. Selle subkultuuri liikmed on noored ning pigem on emode stiil levinud noorte tüdrukute seas, kuigi on ka poisse. 6. Kas selle subkultuuri liikmetel on olemas arusaamine endast kui selle kultuuri liikmest, st. kas kultuuril on olemas eneseteadvus, ühtsustunne?
Theodor Luts Theodor Luts sündis 14. augustil 1896. aastal Palamuse kihelkonnas Kuremaal, olles Oskar Lutsu noorem vend. Ta õppis Simuna kihelkonnakoolis ja Tartu kaubanduskoolis, 1918. aastal lõpetas Luts Peterburi kommertsgümnaasiumi. Seejärel õppis ta Tartu Ülikoolis majandust ja keemiat ning käis Tallinna sõjakoolis. Theodor Luts osales ka Vabadussõjas, tehes kaasa nii Paju kui ka Võnnu lahingu. Temast sai suurtükiväe ohvitser, kuid pidi edasisest ohvitserikarjäärist loobuma sõjaväes saadud seljapõrutuse tõttu. Filmivaimustus haaras nii Theodor Lutsu kui ka tema naist Aksella Hildegard Lutsu. Operaatoritöö algteadmised omandas Luts iseõppijana Pariisis vene emigrantidelt, kelle käest sai Theodor oma esimese kaamera. Kodumaale tagasi tulles hakkas ta siinset filmi elu arendama. Aastatel 1926 – 1932 tegutseski Luts Eestis, kus asutas oma ettevõtte Tartu Filmiühing (hiljem Siirius-Film...
Kaks Eestit või jätkusuutlik Eesti? Eesti rahvaarv küündib miljoni lähedusse. Venemaa rahvaarv ulatub aga 140 miljonini. Meiesuguse väikerahva jaoks pole miski muu olulisem, kui meie rahva püsimajäämine esivanemate maal. Öeldake, et lahenduseks sellele on Eestis jätkusuutlikkuse arendamine. Eestit saab mitmeti jagada kaheks- vanad ja noored, rikkad ja vaesed. Kuid kas neid aspekte vaadeldes leiame siiski,et Eesti on jätkusuutlik? Eesti üheks suureks mureks on saanud rahvastikutaaste probleemid. Rahvastik aina vananeb ja väheneb. Arvestame siinkohal ka demograafide arvamust, mis seisneb selles, et kui sündivus Eestis ei tõuse lähemate aastate jooksul ligi kaks korda, sureme rahvusena lihtsalt välja. Jätkusuutlikuks peetakse riiki, kus üle 65-aastased moodustavad kogurahvastikust 7 või vähem protsenti
Spordivigastused Maret Kaldmäe UURIMUSKÜSIMUSED JA HÜPOTEES Uurimusküsimused olid järgmised: · Milliseid spordivigastusi teavad inimesed kõige rohkem? · Kui paljud inimesed on spordivigastustega kokku puutunud? Hüpotees: · Püstitati hüpotees: noorte(15-22) teadmine sporditraumadest ja nendega kokkupuutumisest. OLULISUS JA PROBLEEMI SELGITUS Olulisus: Noored teaksid, mis on spordivigastused. Milliseid spordivigastusi on üldiselt olemas? Miks spordivigastused tekivad? Probleemi selgitus: Noored teavad, mis on spordivigastused. Enamik noortest teavad, milliseid spordivigastusi on olemas. Pooled küsimustikule vastajatest teavad, miks spordivigastused tekivad. VALIM JA METOODIKA · Viidi läbi veebipõhisel küsitlusel. · Uuring toimus 5-7. novembril 2013 aastal. Küsitlusele vastasid kokku 24 inimest. · Küsimusi oli kokku 5
tahagi reaalsuses olla, sest see on nende jaoks juba liiga kurnav olla oma päris tunnetega kontaktis. Kuid kõik see kahjustab nii su füüsilist kui vaimset tervist tohutult. Muidugi on olemas ka kultuurne alkoholi tarbimine, kuid kahjuks noorem põlvkond ei ole sellega ülemäära sina peal. Kahjuks just tänu selle oskuse puudulikusele juhtuvadki väga paljud pahandused ja arusaamatused noorte seas. Tihti peale noored ei oska ennast teisiti välja elada kui ennast lihtsalt nädalavahetusel väga täis juua ja pidutseda. Kuid seda kõike saaks ka teisiti teha, näiteks minna sõpradega metsa matkale või lihtsalt olla heas seltskonnas ning mängida mingeid mänge.
Narkootikumide toimel on inimese teadvus hägune, ta on ülierutuv, mõtlemine või tajumine on korrapäratud. Kõik see muudab võimatuks nii isiklike kui ka ühiskondlike kohustuste täitmise. Häirub kogu elutegevus: kaob isu, läheb korrast ära seedeelundite talitlus, langevad välja juuksed, käed ja jalad värisevad, võib saabuda vereringe- ja hingamiselundite halvatus ning inimene hukkub. Narkomaania ravi on ülimalt raske ja jääb pahatihti tulemuseta. Paljud noored mõtlevad, et ah mis see üks teeb, aga pidudedl olen palju kordi näinud, kui inimene kukub pikali ja tal toimuvad värinad üle kere, muutub täiesti zombiks, ning kiirabi viib ta ära ning tehakse maoloputust. Miks hakatakse narkootikume tarvitama? Ülemaailmse Tervishoiuorganisatsiooni ekspertide uurimus näitas, et noored hakkavad narkootikume kõige sagedamini kasutama uudishimust, soovist vanusekaaslastest mitte maha jääda, olla vastuvõetud ühte või teise gruppi
Eesti noorte suhtumine seksuaalsusesse Noored peavad seksuaalsust oluliseks osaks oma heaolust ja isiklikust sõltumatusest. Tänapäeva noorte jaoks ei ole seksuaalsus enam tabuteema. Seksuaalsusest julgetakse rääkida omavahe, oma sõprade ja teiste noortega. Siiski ei räägita seksuaalsusest oma vanematega. Uuringutest on selgunud, et paljud lapsevanemad ei ole rääkinud lapsele õigel ajal seksist ja kõigest sellega seonduvast. Eestis lausa kaks kolmandikku 15-16-aastasi noori väidavad, et
Majutus- ja Toitlustusosakond Evelin Kaur Iseseisev töö Tartu 2009 Meedia Postimees: Läti vene koolide õpilased ei usalda ajalooõpikuid. 06.02.2009 18:04 http://www.postimees.ee/?id=79268 Toimetas Hendel Rund Minu arvates oli seal juttu sellest, et läti ja vene noored kuulavad rohkem õpetajat kui loevad raamatuid. Ja nad ei usu juhtumistesse mis toimusid vanalajal. Et see mis tänapäeva noored usuvad ajaloo sündmuste kohta on igaühe enda asi. Eesti Ekspress: Rahatähtedes peegeldub Eesti ajalugu. Autor: Pekka Erelt (10.10.2008) http://paber.ekspress.ee/viewdoc/C466391173D0B6B0C22574DB003C948A Minu arvates on see väga tähtis, et igal riigil oleks oma raha, sest see on nagu ka väike sümbool riigile. Ja igal riigil peaks olema kindlasti oma raha
jook, mida saadakse teepõõsa lehtedest. Kolm põhilist tee kategooriat on: mustad teed ( kääritatud), oolongid (mitu korda kääritatud) ja rohelised teed (kääritamata). Metsikuna võib taim saavutada kõrguse isegi üle 10 meetri, kultuurtaimena hoiab regulaarne kärpimine selle umbes 90 cm kõrgusena, mis on sobilik saagi korjamiseks. Ovaalse kujuga lehed asetsevad okstel korrapäraselt, teepõõsal jagatakse nad vanadeks ja noorteks lehtedeks. Noored lehed on peamiseks saagi allikaks ning neid ka kasutatakse teepuru valmistamiseks. Noored lehed ja õrnad pungad on kaetud hõbedaste ebemetega. Teepõõsa õied on valget või roosat värvi, lõhnavad, üksikud või 2-4 kaupa kobaras. Teepõõsast on kaks varianti :Hiina tee ja assami tee. Teepõõsas kasvab nii tasandikel kui troopilistes piirkondades kuni 200 meetri kõrgusel ja kõrgemalgi. Hiina tee on vähem tundlik kui assami tee, ta kannatab välja isegi temperatuuri miinus 3oC
Enam-vähem sai kogu Eesti elektriseeritud o Punane Kunda Tsemendivabrik · Rahvamajandusnõukogu o Loodi Eesti majanduse juhtimiseks 1960.ndate algul o Peaaegu kogu Eesti tööstust juhiti Eestist (oma disain jne) o Elu olgu sitt, aga suits olgu Priima..... hahhhah · Vastupanuliikumine o Koolinoorte vastupanurühmad Üleskutsed al.a Maha kommunistlik partei Gümnaasiumi lõpuklassi noored Tõmmati vardasse vabariigi aastapäeval sini-must-valge lipp Eesti korvpallivõistkond Mordva vangilaagris (sh Enn Tartu), vanglas või kanda rahvusvärve jne o 1970.aastatel- avalik vastupanu Kirjutati alla, jms avalikult · Kooliharidus o Riigi poolt paika pandud o Lapsed 7-10 aastased, väga soovituslikult Oktoobrilapsed (täht lapse näoga, märk)
tumepunased, kuid kaetud hallide karvadega. Emasurvad on kuni 12 cm pikad, hõbehallid kattesoomuste karvade tõttu, emakasuudmed punased. Õitseb enne lehtede puhkemist aprilli lõpus või mai algul. Lehed on peaaegu ümmargused või veidi rombjad, läbimõõt 3...5 (10) cm pikad ja peaaegu niisama laiad, tömbilt saagja või laineliselt täkilise servaga lihtlehed. Noortel võrsetel ja vesivõsudel suuremad, munajad, teravneva tipuga ja sirge või nõrgalt südaja alusega. Noored lehed iseloomulikult kollakaspunased või pruunikad, suvel tuhmrohelised, sügisel sageli punased. Vars: Noorelt on värvus rohekast hallikani, vanemalt tumehall, kaua sile, pikkade pragudega korp tekib alles kõrges eas. Noored võrsed läikivpruunid, pungad vaigused, läikivad, terava tipuga. Tüvi sirge, silinderjas, läbimõõt kuni 1m, oksi vähe, kuid need on tugevad ja palju harunenud. Juurestik on maapinnalähedane, külgjuured hästi arenenud.
Mõiste jazzrock hakkas laiemalt levima 60. aastate lõpul seoses ansamblitega Blood, Sweat & Tears ja Chicago 1970. aastate keskpaigaks oli jazzrock asendunud mõistega fusion (ingl.k. sulam) kuna suur osa selle suuna tuntumatest esindajatest ei piirdunud ainult jazz'i ja rock'i ühendamisega 1960.-1970. aastatel enamleivnud jazzi suund Tekkimist mõjutas 1950. aastatel alanud rock'n'rolli võidukäik Paljud noored liikusid jazzi juurest rocki juurde Selle tagajärjel hakkas jazz ja rock ühte sulanduma Toetasid nii noored rock-muusikud kui ka jazz-muusikud Sellisteks inimesteks olid trompetist Randy Brecker, tenorsaksofonist Mike Brecker ja trummar Billy Cobham Kõige esimesena hakkas jazzrocki viljelema Miles Davis Ta lõi ansmbli koos J ohn McLaughliniga Kus hakkasid kasutama elektroonilisi pille nagu elektrikitarr, süntesaator jne
Miks inimesed suitsetavad, kui nad teavad, et see on kahjulik? Miks me suitsetame? Me teame, et see on kahjulik ja kahjustab tervist, kuid samal ajal rahustab see närve ja on nagu rituaal millest on väga raske vabaneda. Teame ka, et selle peale kulub palju raha, kuid sellest loobuda on pea võimatu. On kahju noortest, kes käivad täiskasvanutelt suitsu küsimas ja koolis vahetundide ajal pahvivad nurga taga laenatud sigareid, et kaifi saada. Enamasti suitsetavad noored, kellel on koolis palju probleeme, hinded alla arvestust ja keda vanemad ei armasta. Loodetakse sellest nagu abi saada ja kõik mured unustada. Suitsetajad on aasta-aastalt aina nooremaks läinud. Vaatamata sellele, et suitsuvastane propaganda on olnud tõhus, ei mõju see suitsetajatele. Terviseprobleemid ei hakka huvitama enne, kui on juba liiga hilja. Siis ei aita enam suitsetamisest loobumine ega terviseprobleemidele mõtlemine. Ma
Vaenlasteks on väikesed kärplased, saarmad ,rebased ja paljud suuremad röövlinnud. Looduskaitse all. Ei kuulu looduskaitse alla. Huvitavaid fakte. Mügride sigimisperiood vältab märtsist oktoobrini, mille sees emasloom sünnitab 23 pesakonda, igas 210 poega. Tiinus kestab 29 päeva. Nägemisvõime tekib poegadel harilikult 8 päeva vanuselt, ujuda suudavad alates 10. elupäevast. Imetamine kestab 12 päeva. Noored vesirotid lahkuvad pesast kolme nädala vanuselt. Suguküpseteks saavad kahe kuu vanuselt. Maksimaalne eluiga on neil neli aastat. Kohati võib taimestikule talvevarusid kogudes kahju tekitada. Pojad on sündides pimedad ja saavad nägijateks nädala vanuselt. Allikad: http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/imindex.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Vesirott http://images.google.com/images? hl=en&q=vesirott&btnG=Search&biw=1024&bih=576 Koostas: Kelli Kade. 6.klass Juhendaja: Aira Ojala. Ahja 2010
Raamat vanamoodne mõnuaine See on ammu teada-tuntud tõde, et tänapäeva noored ei oska hinnata raamatuid niivõrd kui nad hindavad internetti. Selle asemel, et lugeda, istuvad meie noored Facebookis ja msnis. Ma ei väida, et sõpradega suhtlemine on vale, kuid kas tundide viisi arvutiekraani passida annab inimesele midagi juurde? Võin sellele isegi ära vastata, teades, et mul on õigus. Ei, see ei anna midagi juurde. Raamatu ajalugu ulatub väga-väga kaugesse aega. Vanimad raamatud olid savisse, puusse või kivisse raiutud või kraabitud tekstid. Raamatuid on kogu oma ajaloo jooksul kõrgelt hinnatud. Vanasti saadi põhilist informatsiooni siiski raamatutest, kuna
vigadest, loll ei õpi oma vigadestki. Kui vanemad kuuleva, et oleme tarvitanud alkoholi või muid meelemürke, lähevad nad raevu ja kurjustavad meiega. Sellest tekivad tülid ning kindlasti on ka olukordi, kus me ütleme, et vihkame oma vanemaid, mõtlemata, kuidas me sellega nende tundeid riivame. Võib öelda, et vanemad on juba omad vitsad kätte saanud ning soovivad oma lastele vaid parimat. Ometi ei suuda nad meile, noortele, oma seisukohti piisavalt põhjendada. Noored näevad aga vanemate nõuandeid pigem manitsemise ja piiramisena, millega nad leppida ei suuda. Nad tahavad ise saada uusi kogemusi, mitte kuulata vanemate manitsusi. Reaalsuses oleme siiski oma vanemate jaoks ühed tähtsamad inimesed ning nad üritavad meie heaks teha kõike, muidugi on ka erandeid. Kindlasti tekivad arusaamatused ka laste ning vanemate vanusevahest ning teatud vanuses lapsed tõmbavad ka sellega tüli üles. Aeg on näidanud, et iga põlvkond
u . . _ 6 _ . . . . j . _ _ _ v . . . _ 7 _ _ . . . k _ . _ w . _ _ 8 _ _ _ . . l . _ . . ä . _ . _ 9 _ _ _ _ . m _ _ öõ _ _ _ . 0 _ _ _ _ _ Tere! - -/./.-././ Mis teed? - --/../...//-/././-../ Kuidas elad? - -.-/..-/../-../.-/...//./.-../.-/-../ Facebook - ..-./.-/-.-././-.../---/---/-.-/ Isa - ../.../.-/ Ema - ./--/.-/ Vend - ...-/./-./-../ Noored Kotkad - -./---/---/.-././-..//-.-/---/-/-.-/.-/-../ Kodututred - -.-/---/-../..-/-/..-/-/.-././-../ a . _ n _ . ü . . _ _ punkt . _ . _ . _ b _ . . . o _ _ _ x _ . . _ koma _ _ . . _ _ c _ . _ . p . _ _ . y _ . _ _ koolon _ _ _ . . . d _ . . q _ _ . _ 1 . _ _ _ _ küsimärk . . _ _ . . e . r . _
Arvuti ja inetrnet on vahendid, mille kaudu me tänapäeval tõhustame oma suhtlemist, õppimist, töötamist ning ka võimalust kogeda meeldivaid emotsioone ja meelelahtust. Inetrnetis võid oma arvamust avaldada, kommenteerida, rääkida nii nagu Sa tegelikult arvad. Selles keskkonnas oled sa iseenda peremees, seal saad privaatust, mida mujal sulle ei pakuta. Kas inetrnetimaailm on virtuaalsus või reaalsus? Oleme põlvkond, kes kasvab üles inetrentimaailmas. Sinna ei saa midagi parata, sest noored on loonud oma virtuaalse ühiskonna, mis jääb suures osas vanemate ja õpetajate eest varjatuks. Mitte keegi ei tea, mida meie noored, pärast kooli või õhtuti kodus arvuti taga teeme. Nad ainult aimavad, mida me teeme, aga tegelikult ei suuda keegi täpselt aimata, mida internetis tegelikult teha saab. Ükskõik kellega suheldes näiteks msn's või skype's on võimalik teha videokõnesid, mille käigus näeb reaalselt teineteist. Seda osa võib nimetada reaalsuseks. Samas inimesed, kes
Gümnaasium ja põhikool -- kas koos või lahus Tere kallid õpilased ja õpetaja! Mina olen täna siin, et tutvustada teile teemat, Gümnaasium ja põhikool kas koos või lahus. Isiklikult olen mina täiesti veendunud, et gümnaasium ja põhikool peaksid olema lahus. Selles kõnes põhjendangi oma arvamust. Iga aasta lõpetavad tuhanded nooded põhikooli ja tahavad astuda gümnaasiumi. Selleks, et gümnaasiumi sisse saada peavad noored läbima katsed. Paljud noored ei tea veel, kelleks saada või mida edasi õppida. Samuti on ka kooli valimine väga raske. Alguses hinnatakse oma võimeid üle ja proovitakse kohe riigi või linna parimasse kooli. Minu arvates ei ole oluline ainult kooli sisse saamine, vaid ka kooli keskkond ja õppimise võimalused. Kui gümnaasium ja põhikool on eraldi on sisseastumine võrdsem. Paljud koolid, kus on gümannsium ja põhikool koos eelistatakse enda kooli õpilasi teiste kooli õpilastele
päevast päeva, et eluga toime tulla ja enda lapsed üles kasvatada, kuid just perekond on rahvuslike pärandavate traditsioonide, nagu keel ja kultuur, peamine hoidja ning tavade ja kommete põlvest põlve edasikandja. Kuigi me tähistame uhkelt laulu- ja tantsupidu, räägime rahvuse säilitamisest oleme tegelikult traditsioonide olemuse unustanud. Et säilitada traditsioone, keelt ja kõike, mis kuulub rahvuse juurde, tuleb neid tundma õppida. Tuleb alustada lapsepõlvest, kuna noored on meie traditsioonide edasikandjad. Kommete edasiviimine jääb nende õlule. Rahvas, kellel on traditsioone, suudab ka edasi kanda oma identiteeti.
Põhiseaduse paragrahv 1 alusel on Eesti Vabariigi kõrgeima võimu kandjaks rahvas. Mis aga päriselt tähendab, et kodanikust algab riik? Heaks kodanikuks ei sünnita vaid kodanikuks kasvatakse. Inimese kodanikuks saamine saab alguse kodusest kasvatusest. Sealt edasi lasteaias ja koolis. Minu arvates on riigi püsima jäämiseks vajalik see, et igal kodanik tunneks huvi oma riigi ajaloo ja kultuuri vastu. Meile on antud võimalus õppida koolis emakeeles, Eesti ajalugu ja kultuuri, noored peaksid selle üle uhked olema ja sellest kõik võtma. Kuna praegused noored kodanikud on riigi tuleviku mõjutajad ja kultuuri ning kommete edasiviijad. Kodanik on kodaniku ühenduse kandev jõud. See tähendab, et inimene huvitub ühiskonna asjadest ja on nende suhtes aktiivne. Näiteks on meile, kodanikele antud võimalus võtta osa valimistest ja referendumist, seega peaksime seda võimalust kasutama. Kuna läbi
kandes ja ümber riietudes võis endale lubada tavalisest veidi vabamat käitumist), mis lubas mõnede pühadega seoses alasti keha välja näitamist ja tunnete avalikku välja näitamist. Keskaja perekond elas tihedalt koos oma perekonnaga väikestes ruumides. Lapsed viibisid täiskasvanutega pidevalt koos ja jälgisid mida nad tegid ning kuulasid ka nende jutte pealt. Arvati, et naistel on suurem seksuaalsus, kui meestel. Keskajal peeti loomulikuks, et noored näitasid välja oma seksuaalsust, sest usuti, et noored et suuda seksuaalsust maha suruda. Mõningate seksuaalkäitumise liikide puhul karistati, näiteks paast või andekspalumine. Lapsed kuulusid argiellu. Keskaja lastel puudus lapsepõlv. Haridusele ja mängule tähelepanu ei pööratud. Lapsed pandi tööle kohe, kui nad selleks võimelised olid. Maailmas pidi noor iseseisvalt toime tulema võimalikult vara, sest keskmine eluiga oli lühike ja lapsi jäi varakult orvuks.
Kõige rohkem tarbitakse kangeid alkohoolseid jooke. Kõige sagedamini aga õlut või veini. Alkoholi tarvitamise põhjused on enamasti seotud sotsiaalse suhtlemisega: tähtpäevad, seltskonnas, maitse, pingetest vabanemiseks. (Alkoinfo) Alkoholi tarbitakse kõige rohkem Austria (12,3l aastas elaniku kohta), Eesti (12,2l), Tšehhi (11,5l). Vähem aga: Türgi (1,6l), Iisrael (2,4l), Norra (6,6l) (OECD). 3. Noorte alkoholitarbimine Eestis aina kasvab ning aastatega hakkatakse aina varem jooma. Noored proovivad alkoholi 12-13 aastaselt. Rohkem joovad eestlastest noored. Joovad enamasti lahjasid jooke nagu nt siider või õlu. Juuakse selleks, et lõõgastuda, leevendada muresid, tunda end lõõgastatuna. (Alkoinfo) Võrreldes teiste maailma riikidega on Eestis kõige suurem nende 15aastaste osakaal, kes on esimest korda purjus olnud enne 13. eluaastat. Võrreldes teiste maadega joovad Eesti koolinoored märksa sagedamini ka kanget alkoholi. (Alkoinfo)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
