Rahvaste rändamine Nomaadid rändrahvad, jagunesid hõimudeks. Välja oli kujunenud tööjaotus ja linlikke asulaid neil ei kujunenud. Sküüdid 7.saj eKr-3.saj pKr ja nende elualaks Doonau ja Doni jõe vaheline ala. Olid põlluharijad. Tekkis ülikute kiht ja selline väike riik, mille keskuseks sai Krimm. Kurgaanid sküütide valitsejate hauakünkad (tuntum Kul-Oba kurgaan). Nendest on leitud kullast ja hõbedast käsitööd. Reljeefidel olevad kujud on realistlikud. Loomastiil Enamasti kujutati metsloomi loomad olid fantaasiarikkad ja üldistatud vormidega. Poosid olid ebaloomulikud, sageli ei saanud aru, mis looma üldse kujutati. Loomade kehad väänlesid, põimusid ning läksid üle ornamendiks. Loomadel metsik, vihane ilme. Materjalideks kuld ja pronks. Tegu oli väikeste figuuridega, mida kasutati rõivaste, relvade ja hoburakmete ehtimiseks. Filigraantehnika kulla ja h...
Võru Kesklinna Gümnaasium Carmen Oroperv 8. klass Kõrberahvaste elust ja kommetest Referaat Võru 2011 Sisukord Sissejuhatus..................................................................................................3 1. Erinevate kõrberahvaste eluviisid.............................................................4 1.1 Nomaadid.................................................................................................4 1.2 Aborigeenid..............................................................................................4 1.3 Beduiinid..................................................................................................5 1.4 Busmanid..................................................................................................5 2. Rikastunud kõrberahvad...............................
Kreeka ja Rooma kõrgkultuuriga paralleelselt arenes põhja pool Rändrahvaste e. Nomaadide kultuur, kes elasid stepialal Hiinast Ungarini. Kõige levinum oli kunstkäsitöö, arhitektuur ja maalikunst rändava eluviisi tõttu puudub. Barbarid olid madalama kultuuriarenguga kui Kreeka ja Rooma. Sküüdid elasid 7. saj. e. Kr 3. saj. p. Kr Doni ja Doonau vahelisel alal, kõnelesid Iraani keeli, keskuseks Grimm. Kurgaan on Sküüdi valitseja hauaküngas ja nende kaudu saame kunstiteavet (pisikesed lihtsustatud loomafiguurid metallisulamist, relvad, ehted jne.). Stiili, kuidas need loomad välja nägid nimetatakse loomastiiliks ning see on iseloomulik ka teistele rändrahvastele. Tarbekunstis kasutati filigraantehnikat (väärismetallist traat on joodetud mingile alusele peeneks mustriks), emailimist (klaasitaoline värviline mass, millega kaunistati ehteid) ning kärgsulatust (traat joodetakse kontuuriks ja täidetakse emailiga). Keldid rääkisid indoeuroopa k...
Gobi kõrb Gobi on suur kõrb Aasias, enamasti Mongoolias ja osaliselt Põhja- Hiinas. Gobi on suurelt osalt liiva ja savikõrb. Kõrbed on hõredasti asustatud. Enamus inimestest, kes seal elavad, tegelevad rändkarjakasvatusega. Kasvatatakse lambaid, hobuseid ja kaameleid. Rändkarjakasvatajad ehk nomaadid liiguvad ühest kohast teise, otsides karja jaoks värsket rohtu ja vett. Peatuspaikades pannakse üles telkelamud (jurtad), mis on loomanahkadega kaetud. Oaaside läheduses on aga asustus üsna tihe, seal on linnad. Tegeletakse rohkem põlluharimisega, seda soodustavad rajatud niisutussüsteemid. Kasvatatakse nisu, otra, viinamarju, meloneid, arbuuse, datleid vms. Inimtegevusega kõrbetes on tekkinud ka mitmed keskkonnaprobleemid
Sahara Kõrb Maria Pihelgas 10 C 2007/2008 Inimesed Nomaadid Beduiinid Sahara kõrbele iseloomulikud taimeliigid: Taimestik on väga liigi vaene. · Piimalill · Kõrbesoomuk · Harjashein · Kõrbetarn · Oaasides Datli palm Datli palm Kõrbetarn Sahara kõrbele iseloomulikud loomaliigid: · Dromedar ehk ühe küüruga kaamel · Fennek ehk kõrbe rebane · Kõrbehiir · Ogasaba · Sipelgalõvi · Vees elavad soolavähikesed · Liivaiquaan · Sarvikrästik Fennek Dromedar Sarvikrästik
Maakera loodusvööndid Poolkõrbed ja kõrbed Paiknemine ja kliima 1/5 maakeral 20-30 põhja laiuskraadidel kuum, kuiv ja troopiline kliima Temp. Amplituud suur. Aata sademed 250mm Kuivad ja kuumad tuuled Põhjavesi sügaval loomad Kaamel Kõrberebane e. Fennek Meesipelgad Punakänguru Varaan Skorpion Hulgaliselt roomajaid Taimed Aaloe Datlipalm Velvitsia Saguaaro kaktus Inimtegevus Hõre asustus Karjakasvatus (nomaadid) teravilja, puuvilla ja puuviljade kasvatus. Maavarade kaevandamine (nafta, maagaas, sool) Loodusvööndid
Rahvasterändamine. Sküüdid. Keldid. Viikingid *Rändrahvad ehk nomaadid elasid hiiglaslikul stepialal, mis ulatub Kesk-Euroopasse (Ungarini). See piirkond oli sobiv karjakasvatuseks, kuid taheti siiski veel paremaid karjamaid leida ning tänu sellele ei kujunenud neil püsivaid asulaid. *Nad võitlesid ka eluruumi pärast- tugevamad sundisid teisi taganema ja uusi elupaiku otsima. Siiski arenes neil välja tööjaotus ja käsitööoskused. *Kultuur arenes välja Roomast ja Kreekast põhja pool *Tegelesid siis põhiliselt karjakasvatusega
ISLAM Kaubandus oaasides nn Meka Nomaadid kasvatavad kaameleid, veavad kaupa: Araabia ps läänerannikul on nn Viirukitee Riiklust pole, hõime juhivad seigid Polüteistlik religioon(pühad taevakehad, kivid, dzinnid e loodusvaimud, kristlus judaism jne) Muhamedi isikust Muhamed elas 570-632 pkr Mohammad ibn Abd Allah sündis Mekas; isa suri kohe; ema, kui ta oli 6- aastane> perekond kasvatas üles Hakkas kaameliajajaks>tutvus judismi ja ristiusuga Muhamedi vaime ärkamine: 25-aastaselt abiellus 40- aastase kaupmehelase Kadidzaga>edukas kaupmees+ muretu eli 15 aastat Usutunnistus ehk sahadah: Ei ole teist jumalat peale Allagi ja Muhamed on tema prohvet Muhamedi kuulutustöö Mekas > kaupmeeste ja preestrite vastuseis Naise surm 622 Muhamed põgeneb Jathribi e Medinasse = ajaarvamise algus Palgamõrtsukad ta kannul> intsident vapra ämblikuga Araabia riigi teke: 630 naaseb võidukalt Mekasse Puhastab Kaaba templi puuslikest 632 Muhamedi surres Araabia...
*Seal elab väga palju erinevaid loomi : ninasarvikud, lõvid, tiigrid, elevandid, igasugused sõralised, leopardid, isegi jõehobud. Puuduvad kaelkirjakud,kellele ei sobi mägine maa. Kokku on seal umbes 75 000 metsikut looma. *Ngorongro looduskaitsealal on ühe omapärase väärika ja uhke hõimumasaide kodu ka tänapäeval. Tansaania rahvastikust on 95% bantud (bantu keeli kõneldakse Kesk ja Lõuna Aafrikas) ,masaide arv piirdub 40 000 inimesega. Masaid on olnud põhiliselt nomaadid (karjakasvatajad). Varem rändasid nad vabalt ringi Serengeti lagendikel ning Ngorongoro kõrgmaal, hankides toitu ja vett. *Kuigi Aafrika on Eestist kaugel ja erinev,on nii mõnigi probleem sarnane. Meilgi võiksid kohalikud elanikud rohkem osa võtta kaitsealade majandamisest ja kaitsekorraldamisest. Allikad:www.wikipedia.org, www.loodus.ee
6. Liibüa kõrbes nagu ka kõigis teistes kõrbetes kasvavad taimed nõgudes, kus leidub kasvuks vajalikku vett. Seal kasvavad näiteks datlipalm ja piimalill. Liibüa kõrbes elavad varaanid, savirästikud ja kaksküürkaamlid, keda kasutatakse kõrbes ringi liikumiseks. 7. Kõrbealadel on linnu vähe ja ainuke asi millega enamus inimesi tegeleb on rändkarjakasvatusega (rändkarjakasvatajaid kutsutakse nomaadideks). Nomaadid kasvatavad peamiselt lambaid ja hobuseid. 8. Liibüa kõrbes on rahvastiku tihedus 1-4 inimest ruutkilomeetri kohta. Kasutatud kirjandus: http://beta.sedac.ciesin.columbia.edu/gpw/maps/africadens.pdf (pilt) http://www.hot.ee/voydmayne/referaadid/ref/korbed.html http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/korbed.htm http://www.hot.ee/vaiker/voondid/ppframe.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Liib%C3%BCa_k%C3%B5rb
Suvi Talv Kõrbete liigid Liivakõrbed Kivikõrbed Soolakõrbed Lössikõrbed Savikõrb Taimestik Sügavale ulatuvad juured Lihavad varred Nahkjad lehed Loomastik Taluvad hästi kuumust Väike veevajadus Soomuseline kehakate Kaitsevärvus Inimtegevus · Rändkarjakasvatus · Oaasipõllundus Kõrbete põliselanikud · Beduiinid · Austraalias aborigeenid · Rändeluviisiga kõrbeelanikud on nomaadid Maailma suurimad kõrbed · Sahara Põhja-Aafrikas liiva, savi-ja kivikõrb · Liibüa Põhja-Aafrikas liiva-ja kivikõrb · Gobi Sise-Aasia, Mongoolia Hiina kivi- ja liivakõrb · Suur nõgu Põhja-Ameerika poolkõrb · Kalahari Lõuna-Aafrika poolkõrb Keskkonnaprobleemid · Liigse karjakasvatusega kaasneb kõrbealade laienemine · Oskamatu põlluharimise tagajärjel võivad jõed, järved ja oaasid ära kuivada · Muld võib soolduda ja muutuda
Ulatuvad kuni 10ne meetri sügavusele · Sukulendid koguvad vee lehtedesse, juurtesse, viljadesse. Kasutavad põuaperioodil INIMESED · Maailma kõige hõredama asustusega loodusvöönd · Suured on naftaja gaasivarud · Kaevandatakse teemandit, kulda, uraani · Kõrbes tegelevad inimesed rändkarjakasvatusega ja oaasipõllundusega · Kõrbete põliselanikud on beduiinid ja Austraalias aborigeenid. Rändeluviisiga kõrbeelanikud on nomaadid. Nad elavad telkides Moolok Kaamelid Kõrberebane Meesipelgad
Aafrika Laura Saarmann 12. A Jõgevamaa Gümnaasium Saharast rohtlani Hõimude ja kultuuride kirev kooslus- enam kui 1000 keelt Sahara kõrbes elavad rahvad on enamasti nomaadid Ekvatoriaalsed vihmametsad on koduks bušmanitele ja pügmeedele Savannides ja rohtlates elavad Aafrika mustanahalised kõrvuti Euroopa ja Aasia päritolu asukatega Rahvajutt… Tüli maa ja taeva vahel… Yorubade rahvajutt Miks taevas eraldati maast ja kuidas raisakotka pea kiilaks muutus? Iidne kunst Kultuuritraditsioone anti edasi suuliselt Lugude jutustamine(20.sajandil hakati üles kirjutama) Oluline kultuurilise suhtlemise vahend-kunst
Namibi Kõrb Cris-Karlis Lepp 8. klass Üldandmed Pindala on 50000 km2. Suuresti asustamata. Üks vanimaid kõrbi maailmas. Tekkis ligikaudu 80 miljonit aastat tagasi. Suurus ja paiknemine Kõrbeala pikkus on kuni 2100 km. Ulatub Kapimaast Angolani. Laius on lõunas 70-130 km ja põhjas 30-50 km. Tõuseb rannikumadalikult astanguina 700-1500 meetrini. Kliima Asub troopilises kliimavöötmes Keskmine temperatuur talvel on 15 - 20 c. Keskmine temperatuur suvel on 25 30 c. Paikneb suvise vihma alal. Sademete hulk ranniku lähedal on kuni 15 mm ja järsaku aladel kuni 100 mm. Pinnamood Kõrbe lõunaosa on liivakõrb Põhjaosa on valdavalt kivikõrb Ainus suur jõgi on Orange jõgi, mille toiteallikaks on Draakonimäed. Kõik jõed kaovad liiva Loomad Loomad...
· Ja üle 65 aastaseid on 379 108 in ·See riik nooreneb, sest noori on palju ja vanasi inimesi väheneb. ·Keskmine eluiga on meestel, kui ka naistel 45-50 a. madal eluiga. · Sündimus on kasvanud viimase 10 aasta jooksul. ·Poiste ja tüdrukute suhe on võrdne. ·Nooremaid meessoolisi inimesi on natukene rohkem kui naisi. · Aga vanemaid meessoolisi inimesi on võrdne naistega. · Riik on Census elanikkonna korrigeerinud, et hõlmata arvestuslik rahvaarv dokumentideta nomaadid ja olema kooskõlas hinnanguliselt sündimuse ja suremuse, silutud, ja kolis Keset kooliaastat pidada kraad. Rändesaldo määr (1000 elaniku kohta) -3 Net migrantide arv (tuhandetes) -95 Heigo Tarasov 10 c
Araabia ja beduiini rahvad. Hõredalt asustatud. Maavarade kaevandamine (nafta, maagaas). Põlluharimisega kohtades kus on vett. KESKONNAPROBLEEMID Liiv ise, mis tuulte abiga sageli matab enda alla oaase ja külasid. Liivatormid e samuumid. Õhu saastatus (tehased, tööstused). Jõgede, järvede kuivamine. Maa sooldumine. Sahara kõrb laieneb iga aastaga ligi 6 km lõuna poole. FAKTID Elanikkond: 2 milj. Elavad nomaadid, kes rändavad kohast kohta. Sahara ei ole maailma suurim kõrb. Sahara tähendab „parim kõrb“ tõlgituna araabia keelest. Ainult 30% mullast on liivane. Saharas toimub kuulsaim jooksumaraton. KASUTATUD KIRJANDUS http://miksike.ee/documents/main/refe raadid/korbed.htm http://www.miksike.ee/documents/main /referaadid/korbeloomtaim.htm TÄNAME KUULAMAST!
Punamullad - sisaldavad rohkesti rauda ja alumiiniumi. Esinevad niiskes lähistroopikas ja troopikas. Punamullad on harilikult happelised ja huumusevaesed. Katavad umbes 17% maismaast. Inimeste elu kõrbetes Kõrbed on hõredasti asustatud. Kõrberahvad on raskete oludega hästi kohastunud. Enamus inimestest, kes seal elavad, tegelevad rändkarjakasvatusega. Kasvatatakse lambaid, hobuseid ja kaameleid. Rändkarjakasvatajad ehk nomaadid liiguvad ühest kohast teise, otsides karja jaoks värsket rohtu ja vett. Kõrbealade sobivaim koduloom on kaamel. Kõige tuntumad on kaamelite kaks põhitõugu Aafrikas ja Ees-Aasias elav üksküürkaamel ehk dromedar ning Kesk-Aasias ja Hiinas elav kaksküürkaamel ehk baktrian. Rändkarjakasvatajad ehk nomaadid liiguvad ühest kohast teise, otsides karja jaoks värsket rohtu ja vett. Peatuspaikades pannakse üles telkelamud (jurtad), mis on loomanahkadega kaetud
KÕRBED LEVIK Püsivate kõrgrõhualadega pöörijoonte piirkonnas Mandrite kuivades sisepiirkondades Külmade mere hoovuste naabruses Hõlmab 23% maismaa pindalast: Afganistaan, Austraalia, Mehhiko, Aleeria, Mali, Niger, Sudaan, Egiptus, Saudi- Araabia jne KLIIMA Kõrb on sademevaene koht Seal pole püsivaid pinnaveekogusi kuid läbi kõrbete voolavad jõed, mis saavad oma vee mõnest sademerikaest piirkonast MULLASTIK Mitmekesised mullad Jaotatakse viieks: liiva-, kivi-, savi-, lössi- ja soolakõrbed Lössikõrb: pind on lõhki kuivanud ja savine Soolakõrb: soolakristallidest TAIMESTIK Palju valgust kasvamiseks Rohttaimed, põõsad ja üksikud puud Datlipalm: kõige levinum palmiliik, elab kuni 200 aastaseks Harjashein: kasvab puhmastes luidete vahelistes nõgudes A...
Rahvastiku paiknemine iseloomustab inimeste paikumist maakeral Rahvastiku tihedus näitab, kui palju inimesi elab keskmiselt ühel pinnaühikul Linnastumine suur osa rahvast elab linnades (%) Linnastu linnade kogumik Absoluutne loomulik iive sündinud inimeste arvust surnute arvu lahutamine näiteb, kui palju sündis inimesi juurde Suhteline loomulik iive mitme inimese võrra on rahvaarv muutunud iga 1000 elaniku kohta Demograafiline plahvatus rahvaarvu järsk kasv suremuse vähenemise tõttu Ränne ehk migratsioon kui palju inimesi rändab riiki sisse (immigratsioon) või kui palju inimesi rändab riigist välja (emigratsioon) Välisränne liigutakse riigist liiki või mandrilt mandrile Siseränne ei rännata oma riigist välja, vaid siirdutakse nt. maalt linna Nomaadid rahvad, kes ongi rändava eluviisiga, liikudes oma loomakarjadega ühest kohast teise, sõltuvalt loomade toidust Rassid kehaehituse pärilike tunnuste poolest jaotuvad ...
tuhandeid tonne liiva. Liiv tuiskab oaasidesse ja põhjustab inimeste ja loomade hukkumist.Sahara liivaluidetes tekivad huvitava kujuga kipskristallid. Murenevatelt kaljudelt lendu puhutud kipsitolm sadestub liiva. Liivas lahustub tolm veega ja uuesti kristalliseerudes moodustab iseloomulikke õielehetaolisi kujundeid. Need erinevad tavalistest rombi või noolekujulistest kristallidest, kuna liiv takistab nende normaalset kasvu. Neid nimetatakse kõrberoosideks. 6. Kes on nomaadid,kirjelda nende eluviisi. Nomaadid on rändkarjused ehk rändrahvad. Varases ajaloos oli ränne eelkõige seotud nomaadidega, kelle ränne põhjustas tihti tõsiseid konflikte pärismaiste rahvastega, mis võis sundida põliselanikke kas lahkuma või assimileeruma. Tänapäeval on säilinud vaid vähesed nomaadi hõimud, kes siiani oma traditsioonilist eluviisi peavad. Migratsioon tänases mõistes
Mis on kõrbestumine? · Kõrbestumine on protsess, mille käigus viljakad alad muutuvad kõrbeks. Kõrbestumine esineb aladel, kus on vähe taimi või vähe sademeid. Viljakal alal hävivad puud ja põõsad. Miljonid inimesed on selle pärast sunnitud elukohta vahetama. Igal aastal muutub kõrbeks Sri Lanka suurune ala. Miks on kõrbed just seal kus nad on? · Seal on laskuvad õhumassid. Laskuv õhk soojeneb ja suureneb aurustumine. Kliima muutub kuivaks ja kuumaks. · Külmade hoovuste tagajärjel · Mäestike varjus · Asuvad mandrite sisealadel (parasvöötmes) Miks tekivad kõrbed? Kõrbestumine algab tavaliselt põõsastike hävitamisest tundlikel servaladel, sest seda puitu kasutatakse arengumaades kütteks. Samuti on viinud kõrbestumiseni troopiliste vihmametsade raied Aasia ja Lõuna- Ameerika mäestikes ja ka klimaatiliste vööndite üleminekualadel ning muidugi sobimatud maaharimisviisid ja liigkarjatamine. ...
läänepoolsete rahvastega; kasutusele võeti nn Siiditee. Korrapärase mereliikluse alguseni 15.-16. saj oli Siiditee põhiline ühendustee Hiina, Sise-Aasia ja Vahemeremaade vahel. [1] 1.1 Pikk Müür Kui riigid sõdisid, ehitasid inimesed enese kaitseks riigi sees võimsaid müüre. Kuid ka vaenlased väljaspoolt Hiinat olid pidevaks ohuks. Sajandeid olid põhjast tulnud hõimud rikkunud põllumeeste rahu, röövides nende viljasaake, naisi ja lapsi. Need hõimud olid nomaadid, kes ajasid loomakarju, lambaid ja kitsi, ühelt karjamaalt teisele, ratsutades kiirelt jälitajate eest ära. Hiinlased hakkasid ehitama kaitsepiirdeid, et hoida vaenalasi eemale. Qin Shi Huangdi , Hiina esimene keiser, käskis alamatel kokku tulla ja pikendada müüre mööda põhjapiiri. Lõpp tulemuseks on legendaarne saavutus kaitsemüür, mille pikkus olevat olnud üle 10 000 li. Paljud töölised surid müüri ehitadaes ja üks hiina aja loolane on seda nimetanud
vajalikuu vett nii taimedest kui loomadest ja ka näiliselt kuivast pinnast. Paljudel kõrbealadel tekkinud mitmed maavarad. Paljudes kohtades toodetakse soola, Tsiilis Atacama suurel hulgal salpeetrit Põhja-Aarika ja Lähis-Ida kõrbetes nafta ja gaasivarud, Aafrika lõunapool on teemandi, kulla ja uraani jt kaevandusi. Oaasid kohad kus põhjavesi maapinnal ja seal tegeletaksenii taimekui loomakasvatusega. Rahva kasvu tõttu haritakse põldudeks kogu sobilik maa. Nomaadid ehk rändkajakasvatajad suurendavad loomade arvu ja liiguvad kurnatud aladelt edasi. See toob kõrbe endaga kaasa. Kui pärast põuaperioodi ei lasta põllu ja karjamaadel normaalselt taastuda on tulemuused katastroofilised. Raiutaks ka puid ja põõsaid. Viigikaktus-Põhja-Ameerika Kaevurkilpkonn-Põhja-Ameerika lõunaosa Sarvik-lõgismadu Kesk ja Põhja-Ameerika Tääkliilia-Ameerika Kõrbeiguaan-Ameerika Aaloe-Aafrika Karakal-Aafrika ja Kesk-Aasia Hall kevadik-Kesk-Aasia
Kõrbed: Levivad Põhja-Ameerikas ja Ees-Aasias. Ameerikas levib poolkõrbete ja kõrbete vöönd põhjast lõunasse. Kliima on kuiv (alla 250 mm). Temperatuuriamplituud on suur: päeval võib ulatuda 50, aga öösel alla 0. Ka talvise ja suvise temperatuuri vahe on suur. Kõrbetele on iseloomulikud kuumad ja kuivad tuuled, mis võivad tormiks kasvada. Taimestik sisaldab vastupidavaid taimi. Kaktustel on vee omastamiseks lai juurestik ja aurumise vähendamiseks muundudnud lehed okkad. Mitmeaastased taimed on puju,kaameliastel. Tähtsaim kultuurtaim on dattel,kultuurtaimed arbuus ja melon. Loomastik on hästi kuumust taluv. Neil on soomuseline kehakate,varjevärvus,väike veevajadus. Loomad on võimelised kiiresti liikuma ja nad tegutsevad öösel,teevad suveuniakut. Palju närilisi: suslik,liivarott. Roomajad: gürsa,eefa. Tuntuim kaamel. Inimesed tegelevad rändkarjakasvatusega , vähesel määral põlluharimine,nomaadid rändavad. Oaasides kasvatatakse puuvilju....
_ Jumalus? _ Järjepidev traditsionaalne eluviis _Haldjas? _ Siinpoolsusele suunatus _Püha? _ Kohtumine suurusunditega _ 8 miljonit kamit _ Kultuurimuutus _ Tzvetan Todorov “Ameerika vallutamine” (2001) _ Laur Vallikivi “Arktika nomaadid šamanismi _Jumalad jt ja kristluse vahel” _Keskilm (2005) _Inimesed, loomad jt _ Universaalne? _ Allilm _ Ürgusund? _Koolnud jt ŠAMANISM _Siberi šamanism – šamaani ümbritsev usundiline kontekst _Põhja-Ameerika šamanism - animistlik, hingestatud maailmapilt _Lõuna-Ameerika šamanism
Gobi kõrb on koduks näiteks nii kahe küüruga kaamlitele, iguaanidele, kõrbekilpkonnadele, lõgismadudele, sarvikrästikutele, Kahe küüruga kaamel kõrberebastele, varaanidele kui ka skorpionitele. 7. Põlisrahvad, inimtegevus Enamus kõrbetes elavatest inimestest tegeleb rändkarjakasvatusega, see tähendab, et nad on nomaadid. Enamasti on kõrbed hõredasti asustatud, välja arvatud oaaside läheduses, kus on linnad. Seal tegeletakse rohkem põlluharimisega ning seda soodustavad niisutussüsteemid. Inimtegevuse tagajärjel on tekkinud ka mitmed
kirjutamine kultuurimuutus: autoriteetide muutumine - aus noored kirjaoskajad>>kohustuslik käia koolis, keeleoskuse arendamine võõrkeelte arvelt (NB! tihti ei suuda noored enam seetõttu elada oma vanas traditsioonilises kultuuriruumis, jäävad kusagile uue ja vana vahepeale) Soovitatav lugeda: *Tzvetan Todorov ,,Ameerika vallutamine" 2001 *Laur Vallikivi ,,Arktika nomaadid samanismi ja kristluse vahel" 2005 · Etnilised usundid-omased teatud rahvusele · Omausundid, nt juutide omausund on judaism, eesti maausulised · Rahvausundid-sulandunud kokku mitmed usundid, moodustades omaette uusi traditsioone; see, mida kõik inimesed usuvad ning mis endale järgijaid leiab (kas või ideed) · Loodususundid Revitalisatsioon ehk taaselustamine; nt eelkristlike traditsioone püütakse taaselustada ja tuua ausse. SAMANISM
1. Vihmamets Päike seniidis- päikese kiired langevad maapinnale 90o nurga all. Mitmerindeline taimestik- erineva kõrgusega taimed. Liaanid- väänduva piki puutüvesid kuni kõrgemate puude latvadeni. Epifüüdid- puude okstel ja tüvedel kasvavad taimed . Mangroovid- puud, mis on kohastunud eluks soolases ja veises keskkonnas. Ferraliitmullad- vihmametsade all kujunenud keemiliselt murenenud lähtekivimile. Gorilla- suurim inimahv kes elab Ameerikas. Koolibri- maailma väikseim lind kes elab Aafrikas. Anakonda- maailma suurim madu kes elab Lõuna-Ameerikas. Selva- Lõuna-Ameerika vihmamets. 2. Savann Kampad- savannid Lõuna-Ameerikas. Mussoonid-püsiv tuul, mille suund muutub vastavalt aastaajale. Baobab- ahvileivapuu, üks jämedaim puu. Akaatsia- Aafrika savanni tüüpiline puu. Emu- suur lennuvõimetu lind kes elab Aafrikas. Termiidid- Aafrika ühiselul...
sellepärast on gobi kõrbe säilitamine loomastiku osas väga oluline. Loomadest on seal veel kaamleid, viiksjänes, kõrbepüü, kotkad, metseesel, palju sisalikke ja roomajaid ja harva kohtab ka punast hunti. Joonis 4. Gobi loomastik(kaksküürkaamel) Joonis 5. Gobi taimestik(efedra) 6. Inimtegevus, põlisrahvad, rahvastikutihedus ja paiknemine Gobi kõrbe asustus on väga hõre, tegeldakse peamiselt karjandusega( kaamelid, lambad, hobused). Gobis elavad nomaadid ehk rändkarjakasvatajad, kelle karjaloomad toituvad kõrbes leiduvatest väikestest põõsastest. Peamine probleem gobi kõrbes on kõrbestumine, mis tekib karjaloomade tõttu, kes kõik taimejuured katki tallavad ja selletõttu peab maapind edasi liikuma. Rahvastiku kesmine tihedus on 1-5 in. km2. Natuke rohkem inimesi elab põhjaosas 5-25 in. aga see on väga väike osa, enamasti on seal 1-4 in. km2. Joonis 6. Rahvastiku tihedus 7. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Gobi
Suurtes oaasides kasvatatakse väga mitmesuguseid kultuure: puuvilla, suhkruroogu, riisi, sorgot, maapähklit jt. Väikestes oaasides jätkub maad ja vett vaid datlipalmi ja odra kasvatamiseks. Väljaspool oaase, seal kus võimalik, tegeletakse rändkarjakasvatusega. Kõrbe alale jäävad täielikult Egiptus, Liibüa, Alzeeria, Lääne-Sahara ja osaliselt Mauretaania, Mali, Niiger, Tsaad, Sudaan. Inimesi elutseb 1.ruutkilomeetril 1-4, üle terve Sahara kõrbe. Väga suur osa kõrberahvast on nomaadid, kes liiguvad koos karjaga suurtel kõrbealadel ühest paigast teise. Kui üks karjamaa on tühjaks söödetud, minnakse edasi sinna, kus on vett ning karjale uut sööta, ning Saharas saab pidada ainult rändkarja. (rändkarjakasvatus) . Järgmisel leheküljel rahvastiku tiheduse kaart. Rahvastiku tiheduse kaart:
niiskuse vähendamiseks. Kõrbe loomad taluvad hästi kuumust ja neil on väike veevajadus. Neil on soomuseline kehakate ja kaitsevärvus. Loomad tegutsevad põhiliselt öösiti ning õhu ja kuumuse korral varjuvad urgu. Nad läbivad pikki teid veeotsinguteks. Vihmaperioodil elutseb kõrbes ka linnuliike. Inimtegevus Kõrbes tegelevad inimesed rändkarjakasvatusega ja oaasipõllundusega. Kõrbete põliselanikud on beduiinid ja Austraalias aborigeenid. Rändeluviisiga kõrbeelanikud on nomaadid. Nad elavad telkides. Mis on kõrbestumine? Kõrbestumine esineb aladel, kus on vähe taimi või vähe sademeid. Viljakal alal hävivad puud ja põõsad. Miljonid inimesed on selle pärast sunnitud elukohta vahetama. Igal aastal muutub kõrbeks Sri Lanka suurune ala.
Suur Victoria kõrb. 1. Kus? Mis? Millest? Milleni? Ehk suurus, asend ja ulatus. Suur Victoria kõrb on suurim kõrb on kõrb Austaraalias. Piirneb põhjast Gibsoni kõrbega ja lõunast Nullarbori tasandikuga ja idast Mugstrave'I mäestikuga. Ta asub lõuna kõrbevööndis, kaljukitse pöörijoone ümbruses (30oc S). Tegu on enamasti liivakõrbega. Põhjaosas on kõrb umbes 200 meetrit üle merepinna, lõuunas 700meetrit üle mere pinna. Erinevatel andemtel on see 348 750 kuni 647 490km2 suur. Kuid usalduväärseimate andmete kohaselt on kõrb 420 405km2 suur. Suur Victoria kõrb, on märgitud punasega. 2.Mis selga tuleks panna ehk kliima. Päeval on suvel sooja umbes 3040oc, talvisel päeval 2025oc. Päevane õhutemperatuuri kõikumine on väga suur. Ja öösel võib üpris külmaks minna. Sademed esinevad peamiselt talvel ja neid on erinevatel andmetel 100 kuni 250mm aastas, enamus allik...
Iguaani kohastumiseks, on tema kaitsevärvus ning väike veevajadus. Joonis 6.Nandu Joonis 7.Iguaan Inimtegevus ja põlisrahvad Kõrbe keskel, kus on oaas paikneb vana San Pedro de Atacama küla, mille ehitasid hispaanlased ning rajati ka linnu ranniku äärde seoses väärt maavarade vedamisega.Atacamas leidub rikkalikult maavarasid, seega on inimesed hakanud kaevandama liitriumit, booraksit, salpeetrit jne.Atacamas elavad nomaadid, kes liiguvad koos karjaga suurtel kõrbealadel ühest paigast teise.Kui üks karjamaa on tühjaks söödetud, minnakse edasi sinna, kus on vett ning karjale uut sööta. Kariloomadest kasvatatakse peamiselt lambaid, kitsi ja kaameleid, oaasides ka veiseid ja eesleid. Kõrbealade kõige sobivam koduloom on kaamel. Kõrbe rändrahvas elab suurtes, jämedast villasest riidest ning kaameli-, lamba- või kitsenahast valmistatud telkides.
kandunud edasi Vana-Kreekast ning ka türklased on selle eurooplastelt üle võtnud. Seda, miks just must meri on saanud merele nimeks on paljusid versioone: · Ägedate tormide ja tiheda udu tõttu on Mustal merel sageli ohtlik. Sõna "must" võib tähendada ,,ähvardav, ohtlik". Seda seostatakse ka Noa laeva aegse veeuputusega. · Pilvise ilmaga päeval või tormi ajal muutub merepind mustade pilvede all tumedaks. Arvatatakse, et Kesk-Aasiast pärit türgi nomaadid nimetasid merd sellepärast Karadeniz (Must meri). · Mikrovetikad muudavad vee tumedaks ja väheläbipaistvaks. · Raud-, vask-, hõbe- ja pliiesemed (näiteks ankrud), mis jäävad Mustas meres pikemaks ajaks üle 150 meetri sügavusele, kattuvad väävelvesiniku toimel sulfidogeensete bakterite kaasabil musta katuga, mis koosneb musta värvi sulfiididest. · Türgi legendi järgi lebab Musta mere põhjas vägilasemõõk, mis visati sinna sureva võluri Ali palvel
ASEND KLIIMA VEESTIK ELUSTIK INIMTEGEVUS JA PROBLEEMID Tundra Tundrad levivad 2 aastaaega: polaarpäev ja polaaröö. Talv Pinnas liigniiske. Jõed: Ob, Taimestik: Inimeste põhitegevuseks on: põhjapoolkeral. on tundras pikk, külm ja tuisune, suvi Jenissei, Leena. Hiiglaslikud ·Lühike taimekasvuperiood ·põhjapõdrakasvatus Paikneb Põhja- lühike ja jahe. Rannikualadel soojem ja üleujutused. ·Kidur taimestik ·küttimine Ameerika ja niiskem. ·Puid ei ole ·kalapüük Euraasia põhjaosas ...
11k 2 Tallinn 2009 3 4 Sissejuhatus Tohutute suurriikide Venemaa ning Hiina vahel on Mongoolia, mis on eurooplase jaoks tohutu pindalaga, kuid väikese rahvaarvuga riik. Mongoolias on elanikke umbes sama palju kui Lätis. Pealinn on Ulaanbaatar. Pealinnale lisaks on veel mõned pisemad jurtakülad ja piirilinnad ning üüratult vaba ja metsikut loodust. Mongolid on aastatuhandeid olnud nomaadid,ehk rändrahvad(karjused). Kesk- Aasias. 1206. aastal valiti pealikuks Tsingis khaan (maailma valitseja), kes ühendas laiali ja ringi rännanud mongoli hõimud. Nad vallutasid peaaegu poole tol ajal tuntud maailmast. Mongolite suurriik lagunes 14. sajandil väiksemateks khaaniriikideks, mis vabanesid mongolite võimu alt. Vaid mõni sajand hiljem ühineti uuesti, kuid 17. sajandi lõpul vallutas Hiina Mongoolia alad
2. Rändkarjakasvatusega tegeleb enamus kõrberahvaid. Saharas on peamiseks koduloomaks vähenõudlik ja vastupidav kaamel, kellelt beduiinid saavad piima ja liha, nahast ja villast tehakse riietusesemeid ja kootakse kangast. Ta on tänapäevani peamine liiklusvahend kõrbes. Kaamelikarja suurus näitab beduiini rikkust. Kõrbete põliselanikud on beduiinid ja Austraalias aborigeenid. Rändeluviisiga kõrbeelanikud on nomaadid. Nad elavad telkides. Nad oskavad hankida eluks vajalikku vett nii taimedest, loomadest kui ka näiliselt kuivast pinnasest. Parasvöötme kõrberahvad kannavad aasta läbi loomnahkseid kasukaid,mis kaitseb neid päeval (ja suvel) ülemäärase kuumuse ning öösel (ja talvel) külma eest. Mis on kõrbestumine? Kõrbestumine esineb aladel, kus on vähe taimi või vähe sademeid. Viljakal alal hävivad puud ja põõsad. Miljonid inimesed on selle pärast sunnitud elukohta vahetama
tollal ajal, kui tehnika oli täiesti algeline ja polnud olemas masinaid ega tööriistu, millega neid transportida või tõsta. Arvatakse, et neid transporditi mööda merd ja siis mööda jõgesid sisemaale, täpsemalt mööda Avoni jõge, mis peagu viib Stonehenge välja. Maismaal aga arvatavasti transporditi neid rullikutega. Kuidas need aga püsti saadi, seda ei tea keegi, arvatavasti brutaalse jõuga lükati need valmis aukudesse, et need ikka püsti jääksid. Kuna sel ajal seal elanud Nomaadid ei kasutanud orje, läks Stonehenge ehitamiseks vaja kogu kohalikku elanikkonda. Esialgne Stonehenge oli ringikujuline ning seda ümbritses vallikraav 56 auguga. Neid aukusid nimetatakse ka Aubrey aukudeks Esimesena on püstitatud Kannakivi, mis asub monumendi sissepääsu juures.. Vähemalt sellise hüpoteesi on püstitanud inglise arheoloog Richard Atkinson eelmise sajandi keskel. Kõik kaheksa ehitusfaasi on liiga toored, et neid siia mainida
Esimesena on püstitatud Kannakivi, mis asub monumendi sissepääsu juures. Teine ehitusejärk algas 3200 aastat eKr. Uutest ehitisest moodustus paralleelne seljakute rida, mis sidus ehitise Avoni jõega. Ka selle ehitamise aja 80 kivi pärinevad 320 kilomeetri kauguselt Prescelly mägedest Kagu-Walesis. Kivisid transporditi parvedel alguses mööda merd ja seejärel mööda Avoni jõge. Maismaal kasutati vedamiseks ilmselt rullikuid, sest nomaadid ratast ei tundnud. Alguses moodustati kiltkividest ringid, aga need lammutati peagi ja nende asemele toodi hiiglaslikud kivisambad, mis annavad tooni monumendis ka tänapäeval. Suurimad neist kaaluvad kuni 26 tonni ja nende kohaletoomiseks kasutati ära kogu kohalik tööjõud. Varem arvati, et seda tegid orjad, ent poolnomaadid ei pidanud orje. Stonehenge'i ehitavad meistrid pidid olema väga 3
jääv sisemeri. Joonis 1. Musta mere asend. 2. MERE NIMI Nime tekkimise põhjuste kohta on mitu versiooni. Ägedate tormide ja tiheda udu tõttu on Mustal merel sageli ohtlik. Sõna "must" võib tähendada 'ähvardav, ohtlik'. Seda seostatakse ka Noa laeva aegse veeuputusega. Pilvise ilmaga päeval või tormi ajal muutub merepind mustade pilvede all tumedaks. Arvatatakse, et Kesk-Aasiast pärit turgi nomaadid nimetasid merd sellepärast Karadeniz ('Must meri'). Mikrovetikad muudavad vee tumedaks ja väheläbipaistvaks. Türklased, kes püüdsid Musta mere äärseid rahvaid vallutada, kohtasid raevukat vastupanu tserkesside, adõgeede ja teiste rahvaste poolt, mistõttu anti merele nimeks Karadeniz 'Must meri, külalislahkuseta meri'. Raud-, vask-, hõbe- ja pliiesemed (näiteks ankrud), mis jäävad Mustas meres pikemaks ajaks üle
Religiooniantropoloogia 1. ajalugu Herodotos 5. saj e.m.a. rändas ringi, kirjeldas ja võrdles 50 ühiskonna usulisi tõekspidamisi. Keskaegne teadmine tugines antiigile. Teadmised erinevate rahvaste religioonidest hakkasid arenema: * maadeavastus kaubandus * ristiusustamine- islamiseerimine * territooriumite hõivamine Misjonärid kogusid teadmisi. Koloniaalimpeeriumitega avastati uusi religioone. Valgustusaja ideed: - usku ei peetud enam jumaliku tõetunnetuse tulemuseks vaid inimese loominguks - religioon on ühiskondlik nähtus, osa kultuurist (!) - inimkonna arengul on iseseisev tähendus Püüd teistsugust maailma mõista teiste kultuuride uurimine Suunatud uurimine 19. saj Maailma eri paigus loodi kultuuri erinevalt. Miks esineb religioon kõikides ühiskondades? Religioon on universaalne nähtus. 19. saj võeti eesmärgiks uurida kõiki maailma rahvaid (kultuuriuurijad) (kas erinevused on detailides või on nt põhimõtteliselt erinevused) 2...
Paljud linnud ja närilised sigivad ainult pärast talvist vihmaaega või selle ajal, sest see soodustab taimede kasvu, mis on järglaste jaoks vajalikud. Osad loomad on võimelised reguleerima oma kehatemperatuuri ja südame tuksumist, nii saavad nad kuumust taluda. Inimtegevus Kõrbed on hõredasti asustatud. Enamus inimestest, kes seal elavad, tegelevad rändkarjakasvatusega. Kasvatatakse lambaid, hobuseid ja kaameleid. Rändkarjakasvatajad ehk nomaadid liiguvad ühest kohast teise, otsides karja jaoks värsket rohtu ja vett. Peatuspaikades pannakse üles telkelamud (jurtad), mis on loomanahkadega kaetud. Oaaside läheduses on aga asustus üsna tihe, seal on linnad. Tegeletakse rohkem põlluharimisega, seda soodustavad rajatud niisutussüsteemid. Kasvatatakse nisu, otra, viinamarju, meloneid, arbuuse, datleid vms. Inimtegevusega kõrbetes on tekkinud ka mitmed keskkonnaprobleemid. Liigse karjakasvatusega kaasneb kõrbealade laienemine
Pruunkaru, Ilves, hallhunt, rebane Saarmas Valgejänes, Põder, Kobras Haug, harjus, luts, ahven, särg Preboreaalne 10300 9000 a.t. · Jahe, niiske kliima · Metsastumise algus, hõredad kaasikud, männikud · Põhjapõder kolis põhja, metshobune steppi · Piison suri välja · Lisandus: Punahirv Metskits Metssiga Tarvas · Inimese laagrid Pulli juures (9500?) nomaadid kutsu Boreaalne 9000- 8000 a.t. · Soojem, kuivem · Mänd ja lepad kuuse sissetung · 8000 a.t. kuusemetsad Viljandimaal · Tarvas, metssiga, kits, hirv Atlantikum 8000 5000 a.t. · Kliima 2-4°C soojem kui praegu, niiske · Rabade teke · Laialehised puud: sarapuu, lepp, jalakas, tamm, pärn, vaher, valgepöök, raagremmelgas · Luuderohi · Pähklid, tõrud:
riikidesse. (6.) 8.3 Uraani, teemandeid ja natukene naftat. (5, 7) 8.4 Kõrbestumine. Kõrbestumine on nähtus, mis seisneb taimkatte, mullastiku jm. looduskomponentide halvenemises kuiva kliimaga aladel. Kõrbestumine on üks keerukamaid ja kiiremini arenevaid protsesse, mis on muutumas tõsiseks ülemaailmseks probleemiks. Kiiresti kasvav rahvastik vajab rohkem toitu ja sellepärast haritakse põldudeks kogu selleks sobiv maa. Rändkarjakasvatajad ehk nomaadid suurendavad kariloomade arvu ja liiguvad väljakurnatud aladelt edasi soodsamatesse piirkondadesse. Kuid nende "põgenemine" kõrbe eest toob kõrbe nendega kaasa. Kui pärast põuaperioodi ei lasta põllu- ja karjamaadel normaalselt taastuda, on tulemused katastroofilised. Loodusele teeb liiga ülekarjatamine, põllumuldade kurnamine ja ka puude ning põõsaste kütteks raiumine. (5.) Kasutatud kirjandus: 1. ,,Loodus ja inimgeograafia." põhikoolile III osa. 2. ,,Kõrbed." 3
Polügaamia. 35. Uus usund 20saj. teine pool tekkinud religioosseid liikumisi, mis ei kasuta traditsioonilisi pühakirju ega rituaale. 36. Spiritism vaimude väljakutsumine. 37. Teosoofia teoloogiast lähtuv maailma seletamise viis: saientoloogia toetuvad teadusalustele. 38. Newage ,,ühepajatoit" Isalm 1. Islam selge org. käsuusund + müstitism. 2. Mosee-pühakoda, tohivad siseneda ainult mehed. 3. Nomaadid rändrahvas. 4. Imaan vaimulik. 5. Umma kogukond. 6. Sariaat seadus, moslem järgib. 7. Salat igapäevane palvetamine, 5x kindlatel aegadel. 8. Sahada usutunnistus, ühelauseline avaldus. 9. Saum rituaalne paastumine, 9ndal kuul ei tohi süüa ega juua. 10. Sakat vaeste abi. 11. Hadz palverännak. Kord elu jooksul peab tegema. 12. Siiidid tunnistab Muhhamedi järglast, väimeest Alid.. 13. Sunniidid ei tunnista järglast
Aubrey augud). Esimesena on püstitatud Kannakivi, mis asub monumendi sissepääsu juures. · Teine ehitusejärk algas 3200 aastat eKr. Uutest ehitisest moodustus paralleelne seljakute rida, mis sidus ehitise Avoni jõega. Ka selle ehitamise aja 80 kivi pärinevad 320 kilomeetri kauguselt Prescelly mägedest Kagu-Walesis. Kivisid transporditi parvedel alguses mööda merd ja seejärel mööda Avoni jõge. Maismaal kasutati vedamiseks ilmselt rullikuid, sest nomaadid ratast ei tundnud. Alguses moodustati kiltkividest ringid, aga need lammutati peagi ja nende asemele toodi hiiglaslikud kivisambad, mis annavad tooni monumendis ka tänapäeval. Suurimad neist kaaluvad kuni 26 tonni ja nende kohaletoomiseks kasutati ära kogu kohalik tööjõud. Varem arvati, et seda tegid orjad, ent poolnomaadid ei pidanud orje. Stonehenge'i ehitavad meistrid pidid olema väga osavad, sest selle aja tööriistad olid primitiivsed
· Mida sooojem ja niiskem, seda suurem osakaal on taimekasvatuses (ekvatoriaalses, lähistroop, mereline parasvööde, niiskem lähisekvatoriaalne kliima vööde · Mida külmem ja kuivem, seda suurem osakaal on loomakasvatus ( parasvöötme põhj- ja siseosades, lähisarktilises vöötmes, kuivemas ekvatoriaalses) · Troopikas tegelatakse oaasipõllunduse ja rändkarjakasvatamisega ( suurt karja pidada ei saa, taimkate hävineb kiiresti.) * nomaadid · Niisketel mägistel aladel levib terasspõllundus; kuivematel Loomakasvatus. - Miks on lõuna rikide põllumajandus vähem arenenud kui põhja riikide põllumajandus? Looduslikud: Looduskatastroofid, Kuiv või liigniiskus. Mägine Majanduslik: pole piisavalt tehnikat, rahalaissi ressursse, et uuendada töövõtteid ja viljakust. Sotsiaalsed tegurid: Ülerahvastatus - Taani - Teravilja kasvatus, intensiivne majand- tehnika ja tootmine
siseruume tehnilised võtted ja seinamaalide süsteem võeti Bütsantsilt üle kõige väärtuslikum oli ikoonimaal, samuti bütsantsist hiljem vanavene ikoonikunst iseseisvus- lisandusid kohalikud legendid ja pühakute lood kiriklikku kunsti tugis rahvalikke jooni ja rahvausundi elemente, piltidel kuradid, hiljem veel vabam ja maalähedasem laad RAHVASTERÄNDAMINE- SKÜÜDID. KELDID. VIIKINGID. Taust: rändrahvad ehk nomaadid hõlmasid Hiinast Kesk-Euroopani oleva maaala, põhjapoolsed alad parallelselt antiigiga õppisid metallitöötlemist, tegelesid põlluharimise, karjakasvatuse, kaubanduse ja röövimisega SKÜÜDID 1. al 7. saj eKr- 3 saj pKr 2. elasid Doni ja Doonau jõe vahelisel alal 3. ülikute hauakünkad e kurgaanid- leitud kunstiesemeid. Hõbeda ja kullasulamist vaasid ja ehted. Kaunistatud Loomastiiliga-
Mongoolia on maailmas ainulaadne selle poolest, et seal elab sama palju hobuseid kui inimesi. Mongoolia toodab: · Veiseliha · Kivisütt · Villa · Tekstiili Rahvastik 10-14 aastaseid lapsi on rahvastikupüramiidis kõige enam. Mongoolia on arenguriik, seetõttu on laste osakaal nii suur. Vanurite osakaal on väiksem. Loomakarjad on mongolitel aga üldiselt väikesed, et nende pidamine ei käiks üle jõu - töö, mitte raha mõttes. Maa kasutamise eest nomaadid maksma ei pea, järelikult on kogu loomatoidus neil tasuta käest võtta. Vaid nn suurkarjakasvatajad peavad tasuma tillukest sümboolset maksu. Kuna suurus on aga väga suhteline mõiste, siis on võib-olla üllatav teada, et juba 55 lamba ja 20 hobusega perekond on mongolite meelest suurkarjakasvataja. Enamasti ei oma perekond rohkem kui 15- 20 lammast ning 7-8 hobust. Ning lihtsalt orienteerumiseks - olgugi et loomade
veoloomana. Kuigi baktrian liigub kiirusega kõigest 4 km/h, võib ta läbida kuni 47 km päevas, kandes 450 kg raskust koormat. Dromedar võib liikuda aga kuni 160 km, ratsanik seljas. Kaamelilt saadakse veel piima, villa, liha ja nahka. Inimtegevus Kõrbed on hõredasti asustatud. Enamus inimestest, kes seal elavad, tegelevad rändkarjakasvatusega. Kasvatatakse lambaid, hobuseid ja kaameleid. Rändkarjakasvatajad ehk nomaadid liiguvad ühest kohast teise, otsides karja jaoks värsket rohtu ja vett. Peatuspaikades pannakse üles telkelamud (jurtad), mis on loomanahkadega kaetud. Oaaside läheduses on aga asustus üsna tihe, seal on linnad. Tegeletakse rohkem põlluharimisega, seda soodustavad rajatud niisutussüsteemid. Kasvatatakse nisu, otra, viinamarju, meloneid, arbuuse, datleid vms. Inimtegevusega kõrbetes on tekkinud ka mitmed keskkonnaprobleemid. Liigse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
