üldise sõjaväekohustuse vastu ning tarbimisühiskonna väärtustamise vastu. → Keelduti astuma armeese, tänavatel korraldati sõjavastaseid demonstratsioone → hipiliikumine (ei vägivallale, ja armastusele) → hakati huvituma radikaalseted ühiskonnateooriatest ja liikumistest → negatiivse nähtusena levis narkomaania Watergate skandaal - 1972 presidentivalimiste kampaania ajal jäädi vahele pealtkuulamisseadetega(pandi DP’sse) → kuigi Nixon võitis ülekaalukalt, hakkasid ajakirjanikud asja uurima ja selgus otsene seotus asjaga → saatuslikuks sai Nixonile üritus skandaali uurimise takistamine ja kinni mätsimine → Nixon astus ise tagasi Terror - kaubanduskeskuses, Oklahoma linnavalitsuse juures autopomm, Atlanta olümpiamängudel naelpomm → 11. september islamiterroristid Maailma Kaubanduskeskus New Yorgis, väidetavalt kukkus üks lennuk ka Pentagonile. USA välispoliitika
pagulasorganisatsioonide mõju, kuivõrd oli tegemist välisriikide jaoks signaaliga, et aidatakse toetada ... jms. 30.Kuivõrd edukas oli NSV Liit nõukogude inimese kasvatamisel Baltikumis? Põhjendage oma hinnangut. 31.Nimetage viis 1970.aastatest pärit kultuuritegelast, kelle looming inimesi kõige enam mõjutas. Põhjendage oma valikut. 32.Kuidas kajastusid kultuurielus ajastu poliitilised sündmused? Tooge näiteid. 33. RICHARD NIXON - Ta oli sunnitud Watergate afääri tõttu 9.augustil 1974 tagasi astuma. See oli esimene ja siiani ainuke kord, kui USA president ametist tagasi astus. WILLY BRANDT - Püüdis parandada Saksamaa Liitvabariigi suhteid Ida-Euroopa riikide, eriti Ida-Saksamaa, Poole ja Nõukogude Liiduga. See nõndanimetatud uus idapoliitika ehk lihtsalt idapoliitika tõi talle 1971 Nobeli rahupreemia. RONALD REAGAN - peetakse üheks populaarsemaks, mõjukamaks ja edukamaks juhiks Ameerika Ühendriikide ajaloos
56 valiti tagasi, maj mõttes edukas ja populaarne. Eisenhoweri doktriin '57- aasia rahvaste aitamine. Endine NATO vägede ülemjuht 1960 – John F. Kennedy, noor demokraat, leidis, et ameeriklased peavad rajama õiglasema ühiskonna, kaotama vaesuse, jõudma kosmosesse. Tapeti 1963 Dallases. 1963 – Lyndon B. Johnson, asepresident, vähem karismaatiline. Eesmärgiks „suur ühiskond“ (kuristike tasandamine eri klasside vahel), valiti tagasi '64 1969 – Richard Nixon, alustas sõja „vietnamiseerimist“ ja rahuläbirääkimisi (Pariisi rahuleping '73), lubas lõpetada lubaduste inflatsiooni. Lahkus peale Watergate skandaali '74. 1974 – Gerald Ford, ilmetu president 1977 – Jimmy Carter, ebakindel president 1981 – Ronald Reagan, majpol aluseks oli arusaam, et sotsprobleemide lahendamine vaid tulude ümberjaotamise abil pidurdab maj arengut. Kärpis sotsprogramme, makse. Tugines rohkem
USA osariik ,,OHIO" Referaat Sisukord SISSEJUHATUS................................................................................................................................. 3 ÜLDINFO............................................................................................................................................4 AJALUGU.......................................................................................................................................... 5 GEOGRAAFIA....................................................................................................................................6 DEMOGRAAFIA................................................................................................................................6 MAJANDUS........................................................................................................................................6 RELIGIOON.........................
G.A.Nasser- Egiptuses kukutati kuningas, Nasser sai Egiptuse riigijuhiks, alustas sotsialismimudeli ülesehitust, Egiptus koos Nasseriga eesotsas natsionaliseeris ka Suessi kanali. Inglismaa ja Pr.maa viisid oma väed kohale ja okupeerisid Suessi tsooni. R.Nixon- USA president, kes toetas prantslasi Vietnami sõjas, Vietnami Vabariik lõunas toetuski eelkõige USA-le. Kuna sõda väsitas ameeriklasi endid, siis USA väed Vietnamis enam hakkama ei saanud, ningi Nixon vietnamiseeris sõja, st. sõda jätkati Lõuna- Vietnami sõjaväe jõududega. Saabus tagasilöök, mis oli USAle suurim kahju külma sõja perioodil. USA kaotas palju sõdureid ning maine läks ka alla. R.Reagan- 1981-89 USA president, kes suurendas USA tavarelvastust, lõi kiirreageerimisüksused, paigaldas keskmaaraketid Lääne-Euroopasse, lõi nn. "tähesõdade" programmi (strateegiline kaitse). Reagan aitas kaasa sellele, et NL
Kaheparteisüsteem: demokraatlik ja vabariiklik. Sisepoliitilised probleemid: makartism- J.McCarthy järgi, poliitika kommunistide ja juutide vastu. Mustanahaliste olukord- hakati võtma vastu seaduseid olukorra lahendamiseks, M. L. King- mustanahaliste liikumise eestvedaja. Poliitilised mõrvad: M.L.King, J. Kennedy, R.Kennedy. Noorte rahutused- noorsoomäss sõjakohustuse vastu, tarbimisühiskonna väärtustamise vastu. Watergate'i afäär- Nixon lasi paigutada Watergate'i hotellis demokraatide tuppa pealtkuulamisaparaadi, selle tõttu ta ka võitis, pärast eitas enda tegu, kuid hiljem astus tagasi. Terrorismi probleemid- 1993 esimene pommiplahvatus NY maailmakaubanduskeskuses. Majandus: sõduritel polnud sõja lõppedes tööd, majanduse muutumine rahuaja järgi( relvi polnud vaja toota enam), USA tähtsus kasvas, sai teistele riikidele laenatud raha tagasi. USA oli välispoliitikas põhijõud: NATO liider
sõda 1954 Genfi rahu, Vietnami jagamine Vietnami sõda II doominoteooria aug 1964 Tonkingi lahe intsident 1964-1973 Vietnami sõda 1972 USA väed lahkusid, sõda vietnamiseerus 27. jaan 1973 Berliini rahu, riik jääb jagatuks Vietnami sõda III jaan 1975 kommunistide üldpealetung 30. apr Saigon kapituleerus 1976 Vietnami Sotsialistlik Vabariik 1975 kommunistid võimule Laoses ja Kambodzas Pingelõdvendus 1966 SLV uus idapoliitika W. Brandt 1972 Nixon Moskvas, 1973 Breznev USAs 1973 Helsinki tippkohtumine 1975 lõppdokument "Rahu, julgeoleku ja koostöö nimel" 33 Euroopa riiki, USA ja Kanada Piiride tunnustamine, kaubandussuhted, inimõigused OSCE Tuumarelv USA 1945 NSVL 1949 Suurbritannia 1952 Prantsusmaa 1960 Hiina 1964 India 1974 Pakistan 1998 Põhja-Korea, Iisrael Relvastuse piiramine 1963 keelati tuumakatsed maa peal, vees ja õhus 1972 kokkulepe
Kordamisküsimused 1970. aastatest Õpik lk. 82-115 1. Selgita, mida tähendab pingelõdvendus! Näited pingelõdvenduse kohta. 1960a lõpust kuni afganistani sõja alguseni 1979.a Oli lääne ja idariikide vaheliste suhete paranemine. 2. Miks Lääneriigid pidasid vajalikuks suhete parandamist Nõukogude Liiduga?Näited Levis seisukoht, et läänel puudub võim kommunistliku süsteemi hävitamiseks. Lääs vajas hingetõmbehetke.NT: Prantsusmaa president külastas Moskvat, Prantsusmaa astus NATOST välja, Helsingi protsess. Usa parandas suhetid NSVL, ühendriigid lahkusid vietnamist, Lääne-sak tunnustas Saksa dv SUHTED PRANTSUSMAA JA NSVL VAHEL? De Caulle astus välja Natost ja hakkas ajama iseseisvat poliitikat. Nsvl võttis ta hästi vastu , sest prantsusmaa abil loodeti lääneriikide senist ühisrinnet lõhestada. Nixoni visiit modkvasse? Eesmärk oli tal heade suhete loomine ...
Järgmise aasta detsembris rikkus Põhja-Vietnam Pariisi rahulepingut ning ründas Lõuna-Vietnami. Selle tulemusena kapituleerus Saigon tingimusteta Põhja-Vietnamile. 2. juulil 1976 loodi ühtne Vietnami Sotsialistlik Vabariik ning võimule tõusid kommunistid. Ühendriikide poolt kaotatud sõda tõi kaasa suure hingelise kriisi, mida tuntakse Vietnami sündroomi nime all. Joonis 10. Richard Nixon 11 R.Nixon alustas Tet-i rünnaku tulemusena liitlaste taganemisega ning ta plaaniks oli luua ARVN ehk Vabariikliku Vietnami sõjavägi, mis võtaks üle LõunaVietnami kaitsmise. Sellist poliitikat kutsuti "Vietnamisatsiooniks". 1970 aastaks olid Ameerika liitlased Vietnami piirilt taganenud. 1971 aastal tungis Lõuna-Korea Kamboodzasse ja Laosesse, kuid selle suutis kommunistlik Põhja-Vietnam tagasi lüüa. 827
riik eirata kavatses. Pingelõdvenduse lõpetamiseni viis NVSL tungimine Afganistani ja sealse sõja algus. Mõistmine, et Moskva ei lõpeta enda ‘trikke’. Ameerika president R.Reagan võttis eesmärgiks NSVL purustamise. 16. Järgnevate isikute kohta tuleb paari märksõna piires olla valmis midagi ütlema-kirjutama, näiteks seda, et kuna ta mingi riigi juht oli. Stalin, Hruštšov, Brežnev, Truman, Eisenhower, Kennedy, Nixon. Stalin - 1922-52 NSVL Kommunistliku Partei peasekretär, kes muutis riigi vaesest agraarühiskonnast märkimisväärseks industriaaljõuks. Hruštšov - 1953-64 NSVL Kommunistliku Partei peasekretär külma sõja ajal, seotud raketikriisiga Kuubal ja seal toimunud sündmustega üldiselt. Brežnev - 1964-82 NSVL Kommunistliku Partei peasekretär, kelle valistusajal suurenes kõige rohkem riigi mõjuvõim, kuid algas ka stagnatsioon.
Seevastu sidemed sotsialistlike riikidega olid väga tihedad. NSV Liit pööras suurt tähelepanu relvastumisele. Juba 1949 oli tal aatompomm. Stalini ajal olid NSV Liidu suhted Läänega väga teravad. Välispoliitikas ilmnes jäikus, kangekaelsus. Hrustsovi ajal suhted veidi paranesid, Hrustsov ise käis 1959 USAs, vaimustus seal maisikasvatusest. 1970. aastatel, Breznevi ajal, oli päevakorral pingelõdvenduspoliitika. (Breznev käis visiitidel Prantsusmaal, USAs, Saksa LVs; Nixon käis Moskvas) Peale NSV Liidu vägede viimist Afganistani 1979 NSV Liidu suhted Läänega halvenesid taas. Suhete madalseis oli 1984 (kui USAs oli presidendiks Ronald Reagan). IV Dissidentlus Dissidentlus ehk teisitimõtlemine NSV Liidus oli teisiti, st. mitte kommunistliku ideoloogia vaimus mõtlemine ja tegutsemine. Stalini ajal käituti väga karmilt kõigiga, kes nõukogude võimu kritiseerisid. Sulaajal tekkisid suured lootused elu paranemisele kui need purunesid (eriti peale 1968
kontrolljoone merel, millest ükski laev üle sõita ei tohi. Maailm oli tuumasõja äärel. H likvideerid raketibaasid, USA lubas, et ei tee katset Kuubat vallutada. Vietnami sõda 1964- 1973: 1954 jagunes kaheks Põhja toetas NSVL ja Hiina, Lõuna(ebademo ja diktaatorlik) USA. 1957 algas Lõunas partisanisõda, mida toetas Põhja valitsus eesotsas Ho Chi Minh. Punapartisane nim vietkongideks. Põhja pommitati. Verine, julm . 1968 presidendiks valitd Richard Nixon alustas sõja „vietnamiseerimist“ (sõjapidamise üleandmist lõunavietnaamlastele, lootuses, et need suudavad Ameerika relvade abil vastu pidada). 1973 sõlmiti Pariisi rahuleping, mille alusel pidid ameeriklased lahkuma ja sõjategevus lõppema. Kodusõda jätkus. Abita Lõuna sai lüüa. 1975 kehtestati seal kommunism. 1976 Lõuna ja Põhi ühendati. Praha kevad 1968: Tšehhoslovakkias tuli uus partei juhtkond,
(ameeriklased peavad rajama õiglasema ühiskonna, kaotama vaesuse, jõudma kosmosesse-nihutama inimkonna rajajooni). Demokraatlik partei. 4) Lyndon B. Johnson (1963-1969) eesmärk „suur ühiskond“ ehk mõistuse, teaduse ja sallivuse abil tasandatakse kuristikud eri klasside ja rasside vahel, nii et kõik hõlmatakse ühtsesse ühiskonda. Demokraatlik partei. 5) Richard Nixon (1969-1974) alustas vietnami sõja „vietnamiseerimist“ ja sellega paralleelselt rahuläbirääkimisi, pingelõdvendus. Vabariiklane. 6) Gerald Ford (1974-1977) jätkas pingelõdvendust, vietnami sõja lõpp, osales helsingi protsessil. Vabariiklane. 7) Jimmy Carter (1977-1981) iisraeli ja egiptuse rahuleping, suurenes inflatsioon, boikoteeris moskva olümpiamänge. Demokraatlik partei 8) Ronald Reagan (1981-1989) asus kärpima sotsiaalprogramme,
Tarvastu Gümnaasium Referaat Ameerika Ühendriigid Autor: Anette Kopp 2013 Üldandmed Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (ingl United States of America, USA; vanemas eesti keeles ka Põhja-Ameerika Ühendriigid) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas. USA on rahvaarvu poolest kolmas riik maailmas. 17. oktoobril 2006 ületas rahvaarv 300 miljoni piiri. Oktoobris 2012 on rahvaarv 314,6 miljonit. Tänu sisserändele on elanikkond alati kiiresti kasvanud, kiire kasv jätkub ka praegu ning seniste trendide jätkudes ületab USA rahvaarv peale aastat 2050 praeguse Euroopa Liidu rahvastiku. Ta piirneb idas Atlandi ookeani ja läänesVaikse ookeaniga. Põhjas on Ühendriikidel maismaapiir Kanada ja lõunas Mehhikoga. Põhja-Ameerika mandri loodeosas asub Alaska osariik, millel on kagus maismaapiir Kanadaga ja loodes merepiir Venemaaga. USAle kuuluvaid alasid o...
1976.a. ühendati kogu Vietnam Vietnami Sotsialistlikuks Vabariigiks. Pingelõdvendus 1970ndate aastate algul NSVL ja lääneriikide suhete paranemine. Lääneriikides hakkas levima seisukoht, et kommunistliku süsteemi hävitamiseks puudub Läänel jõud ja et tuleb õppida sellega koos eksisteerima. Esimestena asusid NSVL ja teiste sotsialismimaadega suhteid parandama Euroopa riigid. Ühendriikide välispoliitikat muutis 1969. aastal presidendiks valitud vabariiklane R. Nixon. Nixoni doktriin poliitika nurgakiviks heade suhete loomine suurte sotsialistlike riikidega NSV Liidu ja Hiina Rahvavabariigiga. Sellise poliitika tulemusel lahkusid Ühendriigid Vietnamist, normaliseerusid suhted Pekingiga ja algas pingelõdvendus Euroopas. Sotsialistlik riik riik, kus on kehtestatud tootmisvahendite riiklik omand (eraomand kaotatud). Poliitika ja majanduse vallas on range riiklik regulatsioon eesmärgiga ühiskondlikku rikkust võrdsemalt jaotada. 20
Venezuela. Makartism - senaator Joseph McCarthy järgi kujunenud poliitika kommusnistide ja juutide vastu (tagakiusamine) 1940ndate lõpul - 1950ndate algul. Watergate'i afäär - poliitiline skandaal USA-s 1972-1974, kui presidendivalimiste ajal jäid Nixoni mehed vahele paigaldaded pealtkuulamisseadmeid Demokraatliku partei peakorterisse Watergate'i hotellis. Valimised võitis küll Nixon, kui hiljem sunniti ta tagasi astuma. Terrorism - poliitilistest, usulistest või ideoloogilistest motiividest põhjustatud sihipärane vägivald (pommiplahvatus, atendaat, kaaperdamine jms) või sellega ähvardamine Hipiliikumine - sõjavastane liikumine, vastuseis ühiskonna tavadel, võitlus ahistavate piiride vastu Vietnami sõda - Põhja-Vietnam oli kommunistlik, teda toetasid NSVL ja Hiina. Lõuna- Vietnam oli demokraatlik, teda toetasid USA ja Prantsusmaa
Hilisromantism 19-20 saj Kõrgromantismi järellainetus Loobuti tonaalsusest (helistikust) Ülisuured orkestrikoosseisud Richard Wagner Hilisromantismi helikeel tugines „Tristan ja Isolde“ ooperile Suurenes vaskpuhkpillide osatähtsus Muutis ooperi „lavastatud sümfooniaks“ Gustav Mahler (1860-1911) Õppis Viini konservatooriumis Dirigendina oli Mahller erakordne talent 1897 oli Viinis tema dirigendikarjääri tipphetk Mahleri looming jaotub kaheks: sümfooniateks ja orkestrisaatega laulutsüklid Kõige tähtsam sümfoonia on kaheksas sümfoonia, mida nim ka „Tuhande sümfooniaks“ , esi ettekandeks 171 esitajat „Laul maast“ sümfoonia Richard Strauss (1864-1949) Mõjutas 20 saj ooperimuusika arengut. Tema looming jaguneb kaheks: lavamuusikaks ja instrumentaalseks orkestrimuusikaks 1898-1918 oli Berliini Riigiooperi peadirigent 1919-1924 oli Viini Riigioop...
Põgenejad hukati koha peal. Tagajärjed: lääne-berliin jäi isoleerituks ülejäänud saksamaast, saavutas sellele vaatamata kõrge elatustaseme, müür lammutati sügisel 89. Vietnami sõda 1954- jagunes Vietnam kahte ossa: Põhja-V (kommunistlik) ja Lõuna-V (USA toel) Kahe vietnami vahel algas kodusõda. 64 viis USA oma väed Põhja-V vastu, Kennedy ettepanekul. Sõda venis pikale. 72 president Nixon otsustas läbi viia vietnamiseerimise tõi USA väed Vietnamist ära. Kodusõda jätkus ja 75 muutus kogu Vietnam kommunistlikuks maaks. Tagajärg: USA maine langes, seotud hipiliikumisega, palju hukkunuid. Praha kevad e Tsehhoslovakkia kriis 1968 kevad, Põhjus: KP liider A.Dubcek püüdis läbi viia demkraatlikke reforme Lääne eeskujul; üliõpilasliikumine seotud hipiliikumisega kogu euroopas. Lõpuks otsustas moskva Prahhasse ikkagi saata oma tankid olukorra stabiliseerimiseks.
tarvis." Aasta enne ,,Mary Poppins'i" valmimist, valmis film ,,My Fair Lady" (,,Minu veetlev leedi")(1963), kuhu Julie Andrews ei saanud rolli, kuigi oli teatrilavadel mänginud seda kordades, tema asemel valiti näitlejaks Audrey Hepburn. Selle peale rääkis Julie: ,,Mõistan nüüd paremini, miks mind ,,Leedisse" ei valitud. Neile oli vaja nime, mis kindlustaks filmile edu. Audrey Hepburn oli selleks ideaalne variant (ehkki ta ei osanud laulda ja seda tegi tema eest Marnie Nixon I. K.), mina olin tuntud aga ainult kui Broadway näitlejatar. Õnneks tuli ,,Poppins" vahetult pärast seda ja ma ei osanud erilist pettumust tunda. Vaid hiljem olen vaikselt kurtnud." Aasta hiljem oli ,,My Fair Lady" nomineeritud igas suuremas Oscari kategoorias, välja arvatud parim naisnäitleja kategoorias selle tõttu, et Julie Andrews oli Mary Poppinsi rolli eest selle kuldkujukese endale saanud. ,,Mary Poppinsi" monteerimise ajal võeti Julie näitlema kahte uute filmi
eesotsas Ho Chi Minhiga * Punapartisani ehk vietkongid tapsid külade kaupa inimesi * 1964 astus USA ametlikult vietkongide vastu sõtta. P-Vietnami territooriumi pommitati, kuid maavägedega sinna sisse ei tungitud. * kommunistide saamist võimule L-Vietnamis kardeti, siis avalduks ahelreaktsioon ja Moskva alla langeb kogu Ida- Aasia. * USA nõudis sõja lõpetamist- USA võitis sõja lahinguväljal, kuid kaotas avalikkuse silmis * 1968 presidendiks valitud Richard Nixon alustas sõja vietnamiseerimist ning ka rahuläbirääkimisi. * 1973 sõlmiti Pariisi rahuleping, mille alusel pidi sõjategevus lõppema ja ameeriklased lahkuma. * L-Vietnam said lüüa ja seal kehtestati kommunistlik režiim ning 1976 kaks poolt liideti * kommunistid tulid võimule ka Kambodžas ja Laoses Praha kevad 1968 * Tšehhoslovakkias Praha kevadena tuntud katse sotsialismi seestpoolt reformida, mida üritati teha kompareti kaudu, st VLO välja astumata
Ameeriklased ei suutnud partiassani soda pidavast Viet-cong'ist jagu saada. Ameeriklased hakkasid korraldama veresaunu. Nõukogude liit aitas põhja-Vietnamil luua efektiivse õhutõrje süsteemi ja USA kaotas üle 4000 lennuki. Kui sõja koledusi hakati näitama televisioonis, puhkes üle maailmne protestilaine ja mehed keeldusid sõjaväkke minemast. President Eisenhoweri ajal hakkas USA vägede arv Vietnamis arenema. President Richard Nixon otsustas väed Vietnamist välja tuua ja USAs loodi professionaalne palgaarmee. 1972 augustis lahkusid viimased USA sõjaväelased, kuid relvadega ja nõuandjatega abistati edasi. 27ndal jaanuaril 1973 sõlmiti Pariisis rahu kumbki pool säilitab võimu neil aladel, mis on hetkel tema valduses ja vahetatakse vangid. Kodusõda jätkus ja lõuna-Vietnam kapituleerus tingimusteta 30ndal aprillil 1975. Riigi nimeks sai Vietnami sotsialistlik vabariik. Pealinnaks Hanoi.
võimsusest üheskoos kohtumiste ja visiitidega, mida Stalin oli vältinud. Hrustsovi aega iseloomustas ka kiire nõukogude kosmosetehnika areng. Juulis 1958 toimus Iraagis riigipööre niing uus Iraagi valitsus lähenes NSV Liidule. 1. jaanuaril 1959 tuli Kuubal võimule revolutsiooniline valitsus eesotsas Fidel Castroga. See sündmus hirmutas tõsiselt USAd ja aktiviseeris märgatavalt analoogseid marksistlikke liikumisi kogu Ladina- Ameerikas. Juulis 1959 külastas USA asepresident Richard Nixon NSV Liitu, septembris sõitis Hrustsov kaheks nädalaks USAsse. Mais 1960 tulistati NSV Liidu kohal alla USA luurelennuk U-2. Sai avalikuks, et ameeriklased olid juba tükk aega nõukogude õhuruumis luuranud. 1960. aasta jooksul läksid Hiina ja NSV Liit lõplikult tülli. Mao Zedong ei pidanud Hrustsovi enda ja Staliniga võrdväärseks kommunismi juhiks maailmas. Aprillis 1961 kukkus läbi ameerklaste katse Fidel Castrot võimult tõrjuda (Sigade lahe operatsioon), mis
tarbimisühiskonnas üles kasvanud noortega. Neid noori ei rahuldanud vanad väärtused, vaid tahtsid uusi väärtusi. Toimus ka neegerliikumine (segregatsioonivastane võitlus), Marthin Luther Kingi tegevus. Neegerliikuvuse mõjukust näitab see, et 1964 kõik piirangud, mis olid mustanahaliste vastu, TÜHISTATI. Oma tegevuse eest sai Luther King ka Nobeli preemia. Johnson pööras tähelepanu ka sotsiaalpoliitikale. Pärast Johnsonit sai presidendiks Nixon (1969 74). Päris Johnsonilt Vietnami sõja, mida püüdis lõpetada (mida ta tegelikult tegigi). Vietnami sõja lõpetamiseks üritas kasutada nii Hiinat kui NSVLi, et nad avaldaksid Põhja- Vietnamile survet sõja lõpetamiseks. See aeg oli pingelõdvenduse aeg, mõlema riigiga hakkasid suhted paranema (NSVLiga sõlmiti SALT 1). Parandas suhteid Hiinaga kasutati ping-pongi diplomaatiat (70ndate alguses selle raames kohtusid Hiina ja USA lauatennise
· The role of Martin Luther King Pioneer in the movement to end racism in American society. Nonviolence strategy 1957-Christian Leadership Conference (SCLC) leader Organised the legendary March on Washington Toured the country making speeches, urging more and more people to get involved in the civil rights movement After 1965 Voting Act more concerned in the poverty issues Opposition to the Vietnam War XIII The Cold War Period (continued) · Richard Nixon and the Watergate Affair Republican 37th President of the United States from 19691974 (reelected) Faced impeachment due to the Watergate scandal Watergate, successful foreign policy, opposition against the Vietnam War Due to Watergate he faced impeachment(umbusaldus avaldus) and was the first president to resigned 1974 before that he was re-elected WATERGATE- police arrested 5 men attempting to wiretap .. White House Dirty Squad(the wire tappers were connected with Nixon)
tuleb välöja et kommunistm eriti ei pidurdu (1949 muutb kommunistlikuks hiina, 1950 korea kriis, ) Seetõttu kuulutatkase Trumani Doktriin liiga passiivseks. Seetõttu kaotavad Demokraadid ja võimule saab Eisenhower (vabariiklane), ja tema kuulutab välja tagasitõrjumise doktriini ehk kommunismi vastu tuelb aktiivselt võiudelda. Eisenhoweri poliitika suurim saavutus on korea sõja lõpteamine. Tulemust siiski ei anna sest korea jääb muutumatuks. Eisenohweri asepresident on Nixon. McCarty e makartism võideldi kommunismi vasut läbi filmide, näideti kui sitt see on. Seetõttu hakkas USA rahvas kommunismi kartma. Hirm kommunismi suhtes on suur, rahvas arvab et kommunistid on nende sekka sulandunud ja kõik kurideod on nende sooritatud.. Tänu sellele hakkatakse arendama viiekümnendatel raketitehnoloogiat. Vietnami sõda Vietnam oli algselt Prantsuse kolooinia, mille II ms vallutas jaapan. Seega Vietnamlased
Hakkas toimuma segregatsiooni lõpetamine ehk rassilise eraldamise lõpetamine. 1954. aastal andis Ülemkohus välja otsuse, et mõisteti hukka võrdsuspõhimõtte eiramine. Käis esmaselt haridusasutuste kohta. See tõi kaasa erinevates piirkondades suured rahutused, vahele pidid sekkuma föderaalväed. 3. J. Kennedy 1961-63; demokraatliku partei esindaja. Saamine oli napp, vastaseks oli Nixon. Välispoliitikas: 1961 üritati Castrot kukutada, seda operatsiooni nimetati Sigadelahe operatsiooniks; Kolmas Berliini kriis: Berliini müüri ehitamine; Kuuba kriis ehk Kariibi kriis 1962. aastal, suurem konflikt hoiti ära. Kuulub ka idee lokaalsetest sõdadest: USA on valmis pidama ühte võikest ja kaht keskmist sõda nende vastu, kes partisani võitluse abil üritavad võimu haarata. Piirkonnana pidas silmas Aasiat, Indo-Hiinat
Ajend: Tonkingi lahe intsident Usa väitis, et Põhja-Vietnam tulistas USA sõjalaevu. Selle järel andis Kongress volitused Indo-Hiinas otseseks sekkumiseks. Vietnami Vabariik Viet-Congi kommunistid (400 000) (40 000) 1969-ks abistas USA Vietnami Vabariigi armeed 549 000 mehega. USA-s tugevnes sõjavastane liikumine patsifism. Nixon (pr.) alustas sõja ,,vietnamiseerimist" üleandmine Lõuna-Vietnami armeele. 1973 Pariisi rahuleping, mille alusel USA tõi väed välja ja Vietnam pidi jääma kaheks riigiks. Tegelikult kodusõda jätkus. 1975 Lõuna-Vietnam kapituleerus. 1976 ühendati Põhja- ja Lõuna-Vietnam Vietnami Sotsialistlikuks Vabariigiks. Kommunistlikuks muutusid ka naaberriigid: Laos ja Combodza. Praha kevad (Tsehhoslovakkia)
31. Herbert Hoover Märts 4, 1929 - Märts 4, 1933 32. Franklin D. Roosevelt Märts 4, 1933 - Aprill 12, 1945 33. Harry S. Truman Aprill 12, 1945 - Jaanuar 20, 1953 5 34. Dwight D. Eisenhower Jaanuar 20, 1953 - Jaanuar 20, 1961 35. John F. Kennedy Jaanuar 20, 1961 - November 22, 1963 36. Lyndon B. Johnson November 22, 1963 - Jaanuar 20, 1969 37. Richard Nixon Jaanuar 20, 1969 - August 9, 1974 38. Gerald Ford August 9, 1974 - Jaanuar 20, 1977 39. Jimmy Carter Jaanuar 20, 1977 - Jaanuar 20, 1981 40. Ronald Reagan Jaanuar 20, 1981 - Jaanuar 20, 1989 41. George H. W. Bush Jaanuar 20, 1989 - Jaanuar 20, 1993 42. Bill Clinton Jaanuar 20, 1993 - Jaanuar 20, 2001 43. George W. Bush Jaanuar 20, 2001 - Jaanuar 20, 2009 6 2
L.Kingi eestvedamisel -60ndatest aastatest alates kujunesid välja perioodilised mustanahaliste rahautused 6)1964 likvideeriti igasugune rassisegregatsioon. -1969-1974 R.Nixon, vabariikliku partei esindaja -I ametiaeg oli väga edukas -Välispoliitika: Pingelõdvendus-> suhete parandamine kommunismi leeriga; lõpetas Vietnami sõja -Sisepoliitika: Ühiskonna tasalülitamise aeg; maharahustamine; konservatiivsed vaated -1972-Watergate'i afäär--> Nixon taganes ametist -1974-1977-G.Ford; vabariikliku partei esindaja. Ainuke Usa president, keda pole ametisse valitud (isegi mitte asepresidendiks); tema valitsusajal tuli välja, et Vietnami sõtta sekkumise põhjus oli lavastatud 1977-1980- J.Carter, demokraatliku partei esindaja. Ebapädev president,kuna puudus klapp kongressiga. Edukas inimõiguste laiendamisel. -1981-1988- R.Reagan, vabariikliku partei esindaja -Välispoliitika: 1)Külma sõja taasägenemine
novembril 2006.a. San Franciscos. Ta läbis kiiresti matemaatika bakalaureuseõpingud Rutgersi Ülikoolis, teenis magistrikraadi Chicago Ülikoolis 1933.a. ja doktorikraadi majandusstatistika erialal Columbia Ülikoolis New Yorkis 1946.a. Tema doktoritöö juhendajaks oli Simon Kuznets (Nobeli majanduspreemia laureaat 1971.a.). (4) Aastatel 1946-1977 töötas M. Friedman Chicago Ülikooli õppejõuna. Ta oli kolme USA vabariiklaste valitsuste (kui presidentideks olid B. Golwater, R. Nixon ja R. Reagan) majandusnõunikuks. Alates pensionile minekust 1977. a. oli M. Friedman seotud Hoover Instituudiga, osaledes mitmesugustes teadus- ja meediaprojektides, propageerides liberaalseid majandusvaateid. Teda on peetud 20.sajandi teise poole üheks mõjuvõimsamaks majandusteadlaseks kõrvuti John Keynes´iga. (3, 4) M. Friedmani tähtsamateks majandusteaduslikeks töödeks peetakse raamatuid ,,Ameerika Ühendriikide rahandusajalugu 1867-1960" (1963) ja ,,Kapitalism ja vabadus" (1994).
1. Euroopa lõimumine Ühise Euroopa-identiteedi otsingud. Euroopa integratsiooni algus ja kujunemine, koostöö tihenemine kuni tänapäevani. Euroopa ühendamisest oldi unistatud sajandeid. Kõik katsed mõõgaga ebaõnnestusid ja tõid Euroopale tohutuid kannatusi. Mõttekam oli arendada riikide koostööd, sest iga sõda oli eelmisest laastavam. Esimesele maailmasõjale järgnenud vapustusest kasvas välja Euroopa ühisriiki propageeriv Pan-Euroopa liikumine, mille algatajaks oli Eesti. Vastuolud Euroopa riikide vahel olid aga liiga suured. Teise maailmasõjaga kaasnenud häving näitas, et kui Euroopa soovib uut sõda vältida, peab ta ühinema. Suuremat tähelepanu hakati pöörama integratsioonile siis, kui saadi aru, et koostöö peab haarama nii võitjaid kui kaotajaid, nii süüdlasi, kui ka süütuid kannatanuid. 9.mail 1950 esines Robert Schuman deklaratsiooniga, mille põhjal asutasid Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Belgia, Holland ja Luksemburg Euroopa Söe- ...
Vietnami sõda oli erakordselt julm. USA heitis pomme rohkem kui Teises maailmasõjas (7 milj. tonni). Kasutati napalmi, keemiarelva. Kaasnes massiline tsiviilelanike hukkumine. Vietnami sõja vastu protesteeriti ka USAs endas, eriti üliõpilased, kes keeldusid sõjaväkke minekust. Vietnamlasi aitas visadus, harjumuspärased looduslikud olud, kuulekus Ho Chi Minhile. USA regulaararmee lahkus Vietnamist juba 1972. 1972. aasta lõpust alates asus USA president R. Nixon sõda "vietnamiseerima". USA pidi vastavalt 1973 sõlmitud Pariisi kokkuleppele Vietnamist lahkuma. III etapp: Peale ameeriklaste lahkumist läks Lõuna-Vietnam kiiresti kommunistide võimu alla. 1976 loodi ühtne Vietnami Sotsialistlik Vabariik, kus võimule said kommunistid (ja on seal tänini). Vietnami sõda on USA ajaloo suuruselt 3. sõda. Vietnamis oli sõja kõrghetkel 549 000 väljaõppe saanud USA sõdurit. Partisanisõda pidavatest vietkongidest jagu ei saadud
18 minutit hiljem ronis trepist alla ka Edwin Aldrin. Astronaudid heiskasid kohe Kuule tähelipu. Maakaaslasel tuul ei puhu, seepärast oli lipuriie kinnitatud L-tähe kujuliselt vardale. Heisati ka ÜRO lipp. Asfalti meenutavale Vaikuse mere pinnale pandi suur metallplaat pealkirjaga: «Siia astus 1969. aastal esimest korda planeedilt Maa inimene! Me tulime rahusooviga kogu inimkonnalt.» Sellele plaadile olid varakult oma allkirja andnud astronaudid ja president Nixon. Armstrong ja Aldrin olid Kuu pinnal natuke üle kahe tunni. Nad korjasid kokku 22 kilogrammi pinnast, tegid kümneid fotosid ja jõudsid vastu võtta president Nixoni õnnitlused. Liikumine oli astronautidel üsna kohmakaks, kuid kõik läks hästi. Esimesena ronis moodulisse tagasi Aldrin, tema järel Armstrong. Esmalt võtsid astronaudid einet, puhkasid pisut ja lahkusid Kuult 21. juulil. Kosmoselaev maandus peaaegu neli päeva hiljem Vaikses ookeanis 812 meremiili Hawaii saartest edelas
While living in Chicago, the Obamas kept busy schedules, as the Associated Press reports: "soccer, dance and drama for Malia, gymnastics and tap for Sasha, piano and tennis for both." In July 2008, the family gave an interview to the television series Access Hollywood. Obama later said they regretted allowing the children to be included. Malia and Sasha attend the private Sidwell Friends School in Washington, DC, the same school as attended by Chelsea Clinton, Tricia Nixon Cox, and Archibald Roosevelt, and currently the grandchildren of Vice President Joe Biden. The Obama girls began classes there on January 5, 2009. While in Chicago, both attended the private University of Chicago Laboratory School. In his victory speech on the night of his election, President Obama repeated his promise to Sasha and Malia to get a puppy to take with them to the White House. The selection was slow
otsima tasakaalu ning majanduslikku ühtsust. Esimesed plaanid Euroopa ühisrahast said alguse 1969. aastal Barre raportiga, mis anti välja Euroopa Majandusühenduse (European Economic Community, EEC) kuue tollase liikmesriigi poolt. Sellele järgnes samal aastal Haagis valitsusjuhtide ja riigipeade kohtumine, kus arutati plaani luua majandus- ja rahaliit. Protsess lükkus edasi tänu Bretton Woodsi süsteemi kokkuvarisemisele 1971. aastal, mil president Nixon tegi ühepoolse otsuse lasta dollari kurss "ujuvaks" ning tänu 1972. aasta naftakriisile. Vahepeal kasvas EEC üheksa riigi võrra, millest paljud kahtlesid oma rahast loobumise õigsuses. Praegu võivad Euroopa riigid ühineda kolme erineva etapiga, mis vastavad EMU arengu ajaloolistele staadiumitele. Vahetuskursi areng Euro esimesel kauplemispäeval 4. jaanuaril 1999 oli euro kurss Frankfurdi börsil USA dollari suhtes 1,1789
Nesta Carter Teddy Tinmar Jason Rogers Michael Frater Christophe Lemaitre Kim Collins Usain Bolt Yannick Lesourd Antoine Adams Yohan Blake Jimmy Vicaut Brijesh Lawrence 37.04 38.20 38.49 4x400m teatejooks USA Lõuna Aafrika Jamaica Greg Nixon Shane Victor Allodin Fothergill Bershawn Jackson Ofentse Mogawane Jermaine Gonzales Angelo Taylor Willem de Beer Riker Hylton LaShawn Merritt LJ van Zyl Leford Green 2:59.31 2:59.87 3:00.10 Meeste tulemused muudes alades: Ala Kuldmedal Hõbemedal Pronksmedal
KESKAEG 1208-1558 · Theoderich tsistertslaste ordu liige. Põhjala ristisõja juhtivamaid isikuid. Mõõgavendade ordu rajaja. 1211 Eestimaa piiskop. Viis Eestis ristimisi läbi · Albert- paavsti poolt määratud Liivimaale III piiskop. Liivimaa paganate ristija · Kaupo- oli Turaida vanem, arvatakse, et oli esimene, kes lasi end rahvaga ristida ja hiljem sõdis ka ristisõdijatega koos paganate vastu. · Lembitu eestlaste vanem Sakala maakonnast. Organiseeris võitlust ristisõdijate vastu. · Wolter von Plettenberg- Liivi ordumeister, suutis ajutiselt sõjajõudusid ühendada ja venelasi lüüa. Õnnestus kindlustada mitmekümneaastane rahu Liivimaal. · Melchior Hoffmann- kasukavalmistaja. Teda mõjutas Martin Luther, hakkas luteri jutlusi pidama. · Innocentius III Rooma paavst. Saatis kristlasid Liivimaal paganate vastu ristisõda pidama. Andis Albertile korraldusi. Tunnustas Mõõgavendade ordut...
ühiskonnateooriatest ja liikumistest. Negatiivse nähtusena hakkas levima narkomaania (nt marihuaana, LSD jm). 1970.aastatel koos majanduskriisi algusega noorte ühiskondlik aktiivsus vaibus. 5. Watergate skandaali. 1972 presidendivalimiste kampaania ajal jäid vahele mehed, kes paigaldasid pealtkuulamisseadmeid Demokraatliku Partei peakontorisse Watergate hotellikompleksis. Vaatamata sellele, et valimised demokraat George McGovern`i vastu võitis ülekaalukalt Richard Nixon, hakkasid “Washington Posti” ajakirjanikud asja uurima. Selle käigus selgus Nixoni otsene seotus asjaga. Nixonile sai tegelikkuses aga saatuslikuks hoopis see, et ta üritas presidendina Watergate skandaali uurimist kinni mätsida ja takistada. 9.augustil 1974 astus Nixon ametist ise tagasi, sest muidu oleks ta tagandatud ja uueks presidendiks sai Gerald Ford, keda polnud valitud ka asepresidendiks. 6. Terror. Alates 1990.aastatest on USA-s uueks tõsiseks probleemiks tõusnud terror. 26
Tankid ei lahkunud, aga lahkus juhtkond. Natuke valati ka verd. Pettumuse avalduseks oli dissidentluse tugevnemine. 1960. Aafrika aasta. Mao Zedong: suur hüpe(rauatoodangu suurendamine, kollektiviseerimine); suur proletaarne kultuurirevolutsioon( põletatu kunstiteoseid, kidjandust, hävitati kloostreid, isikukultus, punane raamat) Kahepooluseline maailm. Detente pingelõdvendus. Idalepingud Lääne-Saksamaa sõlmitud lepingud NSVLi ja Poolaga, tunnustas SDV idapiiri. 1969. USAs Nixon. Soojendati suhteid NSVLiga. 1972. lepiti kokku raketitõrjesüsteemide rajamises. Üle ühe-kahe ei tohi. Teine kokkulepe- strateegilise relvastuse piiramine. SRP- 1. Helsingi protsess. Euroopa julgeoleku ja koostöönõupidamine. Urho Kaleva Kekkonen. Esimene etapp: 1973 juuli, Helsingi, välisministrid Teine etapp: Genfis, kuni 1975, diplomaadid ja eksperdid. Konsensuse alusel. Kolmas etapp: 1975 juuli-august Helsingi, 1. august 1975 kirjutasid 33 Euroopa riiki, USA
Presidendikandidatuur 1960. aastal astus Kennedy üles Demokraatliku partei presidendikandidaadina. Ta võitis New Hampshires, Wisconsinis, Indianas, Ohios, Oregonis, Marylandis, Nebraskas ja Lääne-Virginias. Kennedy kandidatuur oli vaidlust tekitav, kuna kunagi polnud presidendiks valitud rooma katoliiklast. Ta pidas kõne, kus rääkis sellest asjaolust ning selgitas, et ta usub riigi ja kirikus omavahelisse puutumatusesse ning lahusolekusse. Kennedy vastaseks jäi lõpuks Richard Nixon, kes oli olnud kaheksa aastat Dwight Eisenhoweri asepresident, kuid suurema kogemuse puudumisel võitis sellegipoolest valimised John Kennedy olles 43-aastane ja seejuures Theodore Roosevelti kõrval nooruselt teine USA president. 2 Kennedy USA presidendina Oma ametisseastumiskõnes 20. jaanuaril 1961. aastal ütles Kennedy: ,,Ärge küsige, mida riik saab teha teie heaks. Pigem küsige, mida teie saate teha riigi heaks."
a läks Duke Ellington pikimale turneele, mida ükski dzässorkester eales on ette võtnud: läbiti Nõukogude Liit, Euroopa, Ladina-Ameerika kõik see ilma vaheaegadeta, kolme kuu jooksul. 1969. aastal muutusid Berliini Jazzipäevad suureks Ellingtoni 70. juubeli peoks ja talle avaldasid austust kümned kuulsad muusikud mitte ainult vanemast generatsioonist, vaid ka sellised isiksused nagu Miles Davis ja Cecil Taylor. Oma 70. sünnipäeva puhul andis Ameerika president Richard Nixon Duke Ellingtonile üle Ameerika Vabaduse medali. Viis aastat hiljem, 25.mail 1974 suri Edward Kennedy Ellington New Yorgi
Olukord ja põhisuunad muusikateatris pärast 1945. aastat 1. Üldiselt Paralleelselt kulgevad kaks suunda: traditsiooniline ja eksperimenteeriv. Traditsiooniline lähtub ekspressionismist (eeskujuks näiteks „Wozzeck“) ja neoklassitsismist, samuti esineb ikka veel hilisromantilisi-puccinilikke teoseid. Üldiselt võiks seda liini nimetada ka narratiiveks ehk läbiva jutustusega ooperiks. Eksperimenteeriv suund paneb küsimärgi alla teksti, traditsioonilised süžeed ning rõhutab eriliselt teatripärast külge, visuaalne element on veelgi suurem kui traditsioonilisemas suunas. Seda liini võiks üldiselt nimetada mittenarratiivseks ehk mittejutustavaks ooperiks (puudub läbiv süžee). Omaette nähtus on Kageli instrumentaalteater, kus pillimängijad ja pillid, pilli mänguvõtted muutuvad nagu näitlejateks-etendajateks. Tekst puudub täiesti, küll aga võib esineda mingeid häälitsusi. Mõlemas suunas aga suureneb teaterlikkus, s.t ooperit käsitletakse ...
KÜLMA SÕJA KUJUNEMINE 1946-1990(1991) Usa ja NSVL+liitlaste vastasseis hõlmas kõiki eluvaldkondi (poliitilisi, sporti, majandus) KS PÕHJUSED? KONFLIKT EELMISTE LIITLASTE VAHEL? MIKS? USA asus demokraatliku lääne etteotsa NSVL tõkestas shtlemise lääneriikidega demokraatia ja kommunismi vastuseis, vastuolu 1946. Stalin valmistus uueks sõjaks taastades NSVL sõjaeelse hirmuõhkkonna Stalin tahtis võimu kogu EUs ( Stalini kõne õhutas kommunismi) 1946. märtsis W.Churchilli kõne USAs, milles toodi endiste liitlaste vahelised vastuolud avalikkuse ette. (Lääneriike häiris NSVL mõjuvõimu kasv Ida-Euroopas. Selles kõnes kasutati väljendit "raudne eesriie", millega edaspidi hakati nimetama eraldusjoont demokraatlike lääneriikide ja NSVL mõjualuste Ida-Euroopa maade vahel.) 1947. märts Trumani doktriin (USA presidendi) - abistada riike, kes võitlevad relvastatu...
Ajalugu eksam 1. Esimene raamat 3.demokraatia tv.14-15 Too näiteid demokraatia laienemise kohta pärast Esimest maailmasõda. 1)kodaniku õiguste ja vabaduste laienemine. 2)Valimisõiguse laienemine naistele ja vähendati meeste vanusepiiri. Sisepoliitika majandus kultuur Iseloomusta demokraatiat ja diktatuuri järgmiste tunnuste kaudu : Demokraatia: sisepoliitika: kodaniku vabadused ja inimõigused, rahva osalus ühiskonna küsimuste otsustamisel, mitme partei süsteem , võimude lahusus , vabad valimised .Majandus :turumajandus, konkurents .Kultuur: Sõna vabadus , mõtte vabadus ,tsensuuri puudumine, loomingu vabadus. Välispoliitika : Liikumise vabadus , majandus poliitiline kultuuriline koostöö. Ühiskonnaelu: Diktatuur :sisepoliitika :üks partei, võim koondunud ühe isiku kätte , juhikultus ,puudub võimude lahusus, kodanikuvabaduste ja inimõiguste piiramine, üks ideoloogia, hirmu õhkkond. Majandus: plaanimajandus , rasketööstuse/sõjatööstuse eeli...
http://www.abiks.pri.ee Aastaarvud 1632 Tartu Ülikooli asutamine 1680 Suur reduktsioon 1689 ilmub I Läti keelne piibel 17001721 Põhjasõda 1710 Eesti läheb Venemaa koosseisu 1721 Uusikaupunki rahu, lõppes Põhjasõda 1739 Esimene eesti keelne piibel 17831796 Katariina II asehalduskord 1809 Soome läheb Vene koosseisu 1857 hakkab ilmuma ajaleht "Pärnu Postimees" 1860 1880Ärkamisaeg, rahvusliikumine Eestis 1865 asutatakse laulu ja mänguselts "Vanemuine" (Jansen) 1869 Eesti esimene Üldlaulupidu 1870 I raudtee Eestis 1872 Eesti kirjameesteseltsi asutamine (Hurt, Jakobson) 1878 hakkab ilmuma ajaleht "Sakala" 1906 I eesti keelne gümnaasium 1907 rajatakse Eesti kirjan...
Mille tulemusi võib siiani vietnamis näha, kuna hiinlased kasutasid taganedes põletatud maa taktikat. Sõjas hukkus 2 miljonit vietnamlast. USA lennukid viskasid riiki üle 7 miljoni tonni pomme. Ameeriklasi hukkus sõjas ligi 59 000. Vietnami sõda on USA ajaloo suuruselt 3. sõda. Ometi ei suudetud partisanisõjapidajatest jagu saada. USA avalik arvamus mõistis sõja hukka ning järgmine president Richard Nixon alustas Indo-Hiinas strateegilist taganemist. 1972. aasta augustis lahkusid Indo-Hiinast viimased USA regulaarväeosad. UNGARI ÜLESTÕUS (1956) - Nõukogude-vastane ülestõus Ungaris. 1956. aasta 23. oktoobril tulid Ungari üliõpilased tänavaile meelt avaldama, nõudes enam poliitilisi vabadusi. Järgnevatel päevadel ühines nendega ligi 200 000 inimest. 4. novembril surusid Nõukogude väed ülestõusu maha, mille käigus hukkus tuhandeid inimesi.
ametlikult 1964.a P-Vietnami territooriumi pommitati,maavägedega sisse ei tungitud. Indo-Hiinasse minemise põhjuseks hirm kartes ahelreaktsioonina kogu Ida-Aasia langemist Moskva mõju alla. Sõda järjest verisem ja ulatuslikum, kuj julmaks, mis demoraliseeris Am sõdureid. Nt. Song My külas toimunud veresaun, kus ameeriklased tapsid naisi, lapsi, vanureid. Maailma ja USA enda avalik arvamus nõudsid sõja lõpetamist. 1968.a presidendiks valitud Nixon alustas sõja ,,vietnamiseerimist"(sõjapidamise üleandmist lõunavietnamlastele, lootes, et need suudavad Am relvade ja nõuandjate abil vastu pidada), sellega paralleelselt rahuläbirääkimisi. 1973.a sõlmiti Pariisis rahuleping, mille alusel pidi sõjategevus lõppema ja Am lahkuma. Am lahkusidki, kuid sõda kestis edasi. USA abita jäänud lõunavietnamlased said lüüa, Saigon alistus 1975.a, sealgi jäi kehtima kom.reziim, 1976.a Vietnami kaks pool ühendatigi. Kommunistid tulid
sidlepingule kirjutasid alla NSVL, Suurbritannia ja USA, keeldusid Hiina ja Prantsusmaa *1968. a sõlmiti tuumarelva levikut takistav leping, millele kirjutasid alla üle 100 riigi *1970. a sõlmis Saksa LV NSVL ja Poolaga nn. Ida lepingud, millega Saksa LV tunnustas idapiirina Oder- Neisse jõge *1972. a tunnustasid mõlemad saksamaad teineteist, nende leppimine lubas mõlemil astuda ÜRO-sse *1972. a külastas USA president Nixon NSVL, järgmisel aastal Breznev USA-d, 1972. sõlmiti USA ja NSVL vahel strateegilise ründerelvastuse piiramise leping(SRP-1), sellega külmutasid mõlemad pooled viieks aastaks oma strateegiliste ründe relvade arvu. *pingelõdvenduse kulminatsiooniks sai Helsingi julgeoleku koostöö nõupidamine. Lk84-85 Pingelõdvenduse tulemused: *lääneriigid ja idablokk hakkasid tihedamalt läbi käima *tihenes kultuuri ning teadusalane läbikäimine *turism suurenes lääneriikides
1. Külma sõja kujunemine Külmaks sõjaks nimetatakse pärast II maailmasõda väljakujunenud USA ja NSV Liidu vastasseisu, mis väljendus vastastikuses ideoloogilises, kultuurilises, majanduslikus, sõjalises, propaganda- ja prestiizhivõitluses. Võitluse eesmärgiks enda tugevdamine ja vaenlase nõrgestamine. Ajastu relvaks tõusis tuumarelv, mis ühest küljest pidi vastaseid hirmutama, kuid teisest küljest takistas külmal sõjal kuumaks muutuda, sest sellises sõjas poleks ellu jäänud ei võitjaid ei kaotajaid. Külma sõja kujunemine algas sisuliselt kohe pärast II maailmasõja lõppu, mil sai selgeks, et NSV Liit ei kavatsegi jälgida Atlandi harta põhimõtteid ning kavatseb muuta Ida-Euroopas okupeeritud riigid oma sõltlasteks. ajavahemikus märts 1945-veebruar 1948 kukutati kõigis Nõukogude okupatsiooni riikides demokraatlikud valitsused ning asendati need kommunistlike diktatuurivalitsustega, millise...
Pingelõdvendus Detente ajajärk millal suhtel Lääne riikide ja NSVL suhted paranesid, arg kui lääneriigid tegid NSVL-le mõningaid järeleandmisi Algus Prantsusmaal · Prantsusmaa hakkas iseseisvalt NSVL-ga suhteid parandama · 1970 ida lepingud o W. Brandt mees kes muutis saksamaa poliitikat Loobus hallsteini doktriinist Alustas ,,uus idapoliitika", ehk mõlemad saksamaa riigid leppisid ära (mõlemad riigid tunnustasid teineteise olemasolu) · 1972 elavnes USA ja NSVL koostöö o Moskvas korraldati USA näitus o Venemaal väljastati ajakiri Ameerika o Hakkasid olema Nixoni ja Breznevi kokkusaamised igaaastaliselt NSVL ja hiina suhted halvenesid (1974) Usa ja hiina sõlmivad koostööleppe (minu vaenlase vaenlane on minu sõber) (nimetati Pingpongi diplomaatia) ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
