MITTEMETALLID Mittemetallide üldiseloomustus. Mittemetalle on 22. Lihtainetena esinevad nad gaaside (H2, O2, N2, F2, Cl2, väärisgaasid), vedeliku (Br2) või tahketena (B, Si, C, P, S, I2 jt.). Perioodilisuse süsteemis paiknevad mittemetallid perioodide lõpus. Mittemetallide aatomite väliselektronkihil on enamikul juhtudesl üle kolme elektroni. Mittemetalli aatomitele on iseloomulik liita keemiliste reaktsioonide käigus elektrone. Seejuures aktiivsemad mittemetallid moodustavad negatiivselt laetud ioone (halogeniidioonid). Neil juhtudel esinevad mittemetallid oksüdeerijatena. Elementide aatomite omadus liita elektrone suureneb perioodis väärisgaasi suunas; rühmas suureneb alt ülespoole (aatomiraadiuse vähenemise suunas). Kõige aktiivsem mittemetall on fluor. Mittemetallide elektronnegatiivsus ning keemiline aktiivsus väheneb reas: F, O, Cl, N, Br, I, S, C, H, P, Si, Xe Tüüpiliste mittemetall...
parimad suurendavad allikad Vitamiin A 800-1000 Nägemine, Vitamiinid Pimedaks Alkohol, kohv, (retinooolid) ja retinooli g- luude kasv, C, D; E, jäämine, kortisoonid, eelaste (karoteenid) ekv. terve niatsiin, silmapõletik, nitraadid, epiteelkude, tsink, kuiv nahk, mineraalõlid, antioksüdant seleen, nohu diabeet, maks, piim, küllastu- maksahaigused või, munad, mata porgandid
teatud oludes otstarbekas kasutada selle asemel fosforit setitavaid kemikaale. RIPLOX meetod (Ripl, 1976; 1994). Kasutatakse sügavates veekogudes, kus setted on oluliselt reostunud. Kasutatakse sette oksüdeerimist, fosfori sidumist ja orgaanilise aine lagundamist denitrifikatsiooni teel. Setet töödeldakse äkketaolise kultivaatoriga, mille küljes olevate avade kaudu juhitakse settesse suruõhku ja kaltsiumnitraati. Lisatud nitraadid denitrifitseeritakse selliste bakterite toimel, kes vajavad hingamiseks nitraatset hapnikku. Meetodit rakendatakse suhteliselt lühikese aja (ca 1-1,5 kuud) jooksul ning sellest piisab kauaks ajaks, kui suudetakse ära hoida välisreostus. Meetod on sobiv siis, kui sette toitesooli siduvate elementide ja biogeenide suhe on madal, mistõttu tavaline aereerimine võib anda soovitule vastupidiseid tulemusi, kuna selle käigus tuuakse veel rohkem toiteaineid ringlusse
KEHAVEDELIKUD JA VERE FÜSIOLOOGIA Programm veterinaarmeditsiini üliõpilastele 1. Keha vedelikuruumid. Vett on vaja ainete liikumiseks ja omastamiseks. Looma kehamassist moodustab 60-70% vesi (noorloomadel rohkem). 1.1. Vedelikuruumide paiknemine, omavaheline seos. 1.2. Ekstratsellulaarsed vedelikud, intratsellulaarvedelik, transtsellulaarsed vedelikud: mõisted, osatähtsus organismi kogu vedelikuruumis. 1.3. Vedelikuruumide omavahelised seosed. Vedelikuruumid saab jaotada: * ekstratsellulaarvedelik – 1/3 veest asub väljaspool rakke ja mood. organismi sisekeskkonna. Koevedelik (15% kehamassist), vereplasma (5% kehamassist), lümf, seedesüsteemi ja kuseteede vedelik. * intratsellulaarvedelik – 2/3 veest asub rakkudes. Mood. 40% kehamassist. * transtsellulaarvedelik – õõnsustes nt sünoviaalvedelik, perikardiaalvedelik, tserebrospinaalvedelik, peritoneaalvedelik, intraokulaarvedeli...
Sigade bioloogilised ja majanduslikud omadused Sigade bioloogilised ja majanduslikud omadused Inimene peab sigu põhiliselt sealiha saamiseks. Sigade kui lihaloomade omadused tulenevad nende organismi eripärast. Sigu hinnatakse paljude tunnuste järgi. Tunnuseid, mis vahetult iseloomustavad jõudlust (reproduktsioonivõime, nuumajõudlus ja lihaomadused), nimetatakse majanduslikult kasulikeks. Peale nende on veel tunnuseid, mis on viimastega seotud, kuid neid hinnatakse tihti silma järgi ja neile ei anta objektiivset arvväärtust (eksterjöör, konstitutsioon, tervis). Sigade majanduslikult kasulikud omadused tulenevad nende bioloogilistest iseärasustest. 1. Sigade suur viljakus. Viljakusest kõneldes eristatakse primaarset viljakust, mis avaldub looma võimes produtseerida teatud hulk valminud sugurakke, ja sekundaarset viljakust, mida näitab looma võimet sünnitada teatud hulk järglasi. Sekundaarne viljakus on primaarsest viljakusest madalam, s...
Mahlade ja karastusjookide tehnoloogia 1. Mahlade liigitus Mahl on puuviljadest, marjadest või köögiviljadest erinevate tehnoloogiliste võtetega eraldatud vedel toiduaine, milles säilib tooraine toiteväärtus suures ulatuses. Valmistatakse kas ühest või mitmest liigist puhastest, küpsetest, värsketest või külmutatud viljadest. Tehnoloogiliselt kasutatakse kas füüsikalist või ensümaatilist töötlust. Naturaalmahlad sisaldavad keskmiselt 82...90% vett, 10...16% süsivesikuid, 0,4...1,7% orgaanilisi happeid, lämmastikühendeid, mineraalsooli, vähemates kogustes vitamiine, parkaineid, pigmente, eeterlikke õlisid jne. Mahla saadakse ka mahla kontsentraadist, millele lisatakse mahla kontsentreerimisel eraldunud koguses vett ning millel taastatakse lõhn ja maitse Toormahl (ei ole kuumtöödeldud, ei sisalda lisandeid) Tarbe- ehk joogimahl Joogimahlale on lisatud kas vett või suhkrut. Maitsmismeelele on kõige sobivam mahl, milles on happeid 0,7...
anorgaanilisi väävliühendeid ja jällegi oksüdeerida ühendeid taandada väävlivesinikuni või elementaarse väävlini välja. Kõige levinum Taandatud väävliühendite aktiivne oksüdeeria on tiobakterid. Nad on võimelised oksüdeerima väävelvesinikku ja diotsüanaate. Nad on spoore mitte moodustuvad kepikujulised bakterid ja enamuses obligaatsed hemolitoautotroofid. Mikroobide poolt põhjustatud sulfaatide taandamist ei kohta eriti sageli. Nitraadid ja sulfaadid on enamasti lämmastik- ja väävliühendid. Mis on taimedele omastatav. kuid taandatult muutuvad nad kättesaamatuks taimedele. Bakterite liike, mis taandaksid sulfaate, pole arvukalt, kuid neid võib kohata reovetes, merevees, isegi nafta puuraukudes, liigniiskuse all kanatavates muldades. Ja anorgaaniliste väävliühendite taandamist nimetatakse desulfofikatsiooniks. 29. Mikroobide levik mullas ja õhus Muld.
Nitraat ja nitritioon on taimedele kättesaadavad, ülesvõtmiskiirused on aga erinevad. Taimed suudavad kõige kiiremini tarbida ammooniumina ja järgmisena nitraadina. Kui keskkonnas hapnikku piisavalt, siis nitraatiooni tarbivad ainult taimed. O2 vaesete tingimuste ehk anoksia puhul. Nitraatioon läheb käiku ja käivitub protsess denitrifikatsioon. Seda toimetavad mikroobid, keda nim denitrifitseerivad bakterid. !kui hapnikku süsteemis pole, siis nitraadid hakkavad toimuma keemiliselt kui oksüdeerijad, st nad hakkavad toimuma elektronide aktseptorina. Seda kasutavad ära denifitseerijad bakterid nagu nt Pseudomonas, kes energiaallikana kasutavad neid protsesse, kus NO. toimub kui oksüdeerija (mitte oksüdeeritav!) Energiat saadakse vastupidisest protsessist. Kõigepealt tehakse NO3st NO, siis edasi N20, N2. Need lahkuvad atmosfääri kuni järgmise korrani, kui jälle mõni lämmastiku fikseerija neil sabast kinni ei saa. Selliseid O2vaeseid
Mõistete seletav sõnastik Abiootilised (keskkonna)tegurid organisme ümbritsevast anorgaanilisest (eluta) maailmast tulenevad ökoloogilised tegurid. Adaptatsioon, adapteerumine organismide või nende osade ehituse või talitluse kujunemine selliseks, st see tagab paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise. A. tagajärjel suureneb organismi ja keskkonna kooskõla, tekib võimalus uut tüüpi toidu, uute elupaikade, signaalide jms. kasutuselevõtuks, suureneb organismi elutegevuse tõhusus. A. võib toimuda nii organismi elu jooksul (kohanemine e. isendiline a.) kui ka paljude põlvkondade kestel (kohastumine e. evolutsiooniline a.). A-ks nimet. ka kohastumise tulemust kohastumust. Aerotank aeratsioonikamber, kus reovesi kontakteerub aktiivmudaga või täpsemalt mikroorganismide biomassiga. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegev...
Jagunemine Amitoos Mitoos, harva amitoos Jagunemise kiirus Kiirem, 20-30 min Aeglasem, 1-3h Muutlikkuse sagedus Väiksem Suurem Mutatsiooni avaldumine Avalduvad kõik Avalduvad dominantsed või retsessiivsed Ainevahetuslike Kiiremad Aeglasemad protsesside kiirus Oksüdeerija kasutamine Sulfaadid, nitraadid, O Ainult O Anaeroobsus Range ja fakultatiivne Fakultatiivne Endosümbiontide Puudub On esinemine Levikupiirid biosfääris Ulatuslikumad Vähem ulatuslikumad Evolutsioneerumine Varem Hiljem Paljunemine 15.12.08 1) Suguline 2) Mittesuguline a) Vegetatiivne. Ühest rakust lähtuvalt: I. Mitoos II. Amitoos III. Pungumine
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Matemaatika-loodusteaduskond Analüütilise keemia õppetool RASKEMETALLIDE MÄÄRAMINE AHVENAS Magistritöö Kristiina Fuchs Juhendaja: teadur Ph.D Anu Viitak Konsultandid: MSc Leili Järv Bioloogiakandidaat Mart Simm Tartu Ülikool Eesti Mereinstituut Tallinn 2009 Sisukord Sisukord..........................................................................................................................2 1. SISSEJUHATUS........................................................................................................3 2. Kirjanduse ülevaade...................................................................................................4 2.1 Raskemetallid............................................................
2.Aine ja mat.: Materjal on aine, mille töötlemisel (kasutamisel) ei toimu keemilisi reaktsioone ja muutusi (alumiinium pottidena). Aine on osake, mis omab massi ja mahtu. Nt: Kui alumiiniumitükid panna Kitti aparaati, toimub reaktsioon ja Al on aine. Kui kasut. Al akna valmistamiseks, on ta materjal. Aine võib esineda puhtana kui ka ühendites. Aine olekud – tahke, vedel, gaasiline. Klassifikatsioon toimub alati mingi kindla tunnuse alusel, sama ainet võib klassifitseerida eri tunnuste järgi, s.t. aine võib olla eri tunnustega ja kuuluda ssamaaegselt erinevatesse klassidesse. Tähistamine:1.a)Nimi ei anna infot aine päritolule, kasutamise ega omaduste kohta (kriit, vesi) b)Nimes sisaldub mingi info (sooraud, seebikivi)c)Kaubanduslik nimi ei sisalda mingit infot (määrdeõlid, kiudained)2.Valemiga: a)empiiriline – analüüsiandmetes tuletatud valem, näitab aine elementaarkoostist ja elementide gruppide omavahelist suhet, erandjuhul näitab val...
Vastav ammooniumi hapendamine võidakse läbi viia kontrollitult reoveepuhastusjaamas bioloogilise puhastuse protsessis. Ammooniumiioonid hapenduvad autotroofsete bakterite toimel algul nitritioonideks (NO2-) ja seejärel nitraatioonideks (NO3-). Seda protsessi nimetatakse nitrifikatsiooniks. Nitrifikatsioon ei ole lämmastiku ärastuse protsess, vaid lämmastik läheb siin üle teise, keskkonnale vähem ohtlikku vormi. Lämmastik eraldub veest alles siis, kui nitraadid taandatakse gaasiliseks lämmastikuks (N2), mis haihtub atmosfääri. Taandamine toimub denitrifitseerivate bakterite abil ja protsessi nimetatakse denitrifikatsiooniks. ((Nitrifikatsiooniks on vajalik vaba hapnikku sisaldav aeroobne keskkond, mis suurendab puhastusjaama hapnikuvajadust. Denitrifikatsioon toimub aga anoksilises keskkonnas, kus hapnikku on vähe (alla 1 mg/l).)) 15. Jäätmete definitsioon ja liigitamine, jäätme käitlemise eesmärgid
VeeKK- s leidub ammooniumiooni (NH4+). Läheb üle mikroobsesse tsüklisse nitrifikatsioon kaheastmeline oksüdeerumine. Kõigepealt nitritiooniks ja siis nitraatiooniks. Sellega tegelevad nitrifitseerijad bakterid. Anoktsia hapniku vaegus siis läheb nitratsioon käiku ja käivitub protsess, mille nimeks on denitrifikatsioon. Seda toimetavad denitrifitseerivad bakterid. Kui hapniku süsteemis ei ole, siis nitraadid hakkavad keemiliselt käituma kui oksüdeerijad. Lämmastik on väga liikuv: N soolad on väga hästi dissotseeruvad ja lahustuvad seetõttu on N-ringe väga kiire. Ökosüsteemi N-ringe on lahtine pidevalt tuleb juurde ja läheb ära. Fosfor-ringe erinevalt lämmastikust, ei ole atmosfäär fosforile (oluliseks) fondiks. Põhilised fondid on: Kivimid, muld (olulisim), ookeanisetted. Lahustunud P on vähe. Maismaale tuleb seda kivimite porsumise ja väetamisel (väga vähe).
4) biogeenne migratsioon keemiliste elementide osalemine bioloogilises aineringes; 5) tehnogeenne migratsioon keemiliste elementide migratsioon inimtegevuse tagajärjel. Endla Reintam, 2008/2009 32 Biogeenid biogeensed ühendid, taimede toiteelementide mineraalsed ühendid, mis on sattunud keskkonda. Tähtsaimad biogeenid on fosfori- ja lämmastikuühendid (fosfaadid, nitraadid, nitritid, ammooniumsoolad). Biogeensed elemendid on C, H, O, N, P, S, K, Ca, Mg, Fe, Cu, Mn, Zn, Mo, B, Cl, Br, I. Tähtsaimad neist on C, H, O, N, P, K ja S. Tuhaelemendid (mis põlemisel ei lendu, ei muutu gaasiliseks, vaid jäävad tuha koosseisu) on P, K, Ca, Fe. Lenduvad elemendid on C, H, O, N, S. Elemendid võib aineringes jagada liikuvateks ja passiivseteks. Liikuvad on Cl, S, B, Br, F, väheliikuvad aga Si, K, P, Cu, Ni ning päris passiivsed on Al ja Fe.
Vastav ammooniumi hapendamine võidakse läbi viia kontrollitult reoveepuhastusjaamas bioloogilise puhastuse protsessis. Ammooniumiioonid hapenduvad autotroofsete bakterite toimel algul nitritioonideks (NO2 -) ja seejärel nitraatioonideks (NO3 -). Seda protsessi nimetatakse nitrifikatsiooniks. Nitrifikatsioon ei ole lämmastiku ärastuse protsess, vaid lämmastik läheb siin üle teise, keskkonnale vähem ohtlikku vormi. Lämmastik eraldub veest alles siis, kui nitraadid taandatakse gaasiliseks lämmastikuks (N2), mis haihtub atmosfääri. Taandamine toimub denitrifitseerivate bakterite abil ja protsessi nimetatakse denitrifikatsiooniks. Nitrifikatsiooniks on vajalik vaba hapnikku sisaldav aeroobne keskkond, mis suurendab puhastusjaama hapnikuvajadust. Denitrifikatsioon toimub aga anoksilises keskkonnas, kus hapnikku on vähe (alla 1 mg/l). Füüsikalis- keemiline lämmastikuärastus 1. Kloreerimine: NH4 + hapendatakse N2 gaasiks ja haihtub atmosfääri
Biosfäär 1.04 Alt ülesse produktsiooni kontrollib - toitained vesikeskkonnas (paneb vetikad vohama) Ülevalt alla produktsiooni kontrollib - herbivoorid, need kes toituvad vetikates Zooplankton koosneb ainuraksetest, aineõõsetest, kammloomadest, harjaslõugsetest, rõngasussidest, molluskitest, koorikloomadest (kõige arvukamad), keelikloomadest. Ookeanidel 3 kihti: Ülemine epilinnium(segunenud kiht), keskmine termokliin(metalinnon), sügav hüpolinnium Aastas eraldub ookeanis keskmiselt 1,1 gigatonni süsinikdioksiidi. 04.02 Mereökoloogia areng on jaotunud: uurimine ja kirjeldamine (Esimesteks mereuurijateks olid meresõitjad, kes pajatasid ...
kuivatamine) ja toiduvalmistamine · edasikanne õhu kaudu (nt põlemisaaduste sattumisel toitu (suitsuliha, -kala jm) 2008.a. PAHide summa keskmised kontsentratsioonid olid kõrgeimad sprotiproovides 49 g/kg (maksimaalne sisaldus 73 g/kg) ja suitsukala proovides 39 g/kg (maksimaalne sisaldus 91 g/kg). 2008.a. Piirnormi ületavaid benso(a)püreeni sisaldusi ühestki uuritud toiduproovist ei leitud. 33. Nitritid ja nitroosamiinid. · Nitraadid ei ole inimtervisele reaalselt tarbitavates kogustes ohtlikud. Probleeme tekitab see, et nad võidakse looma soolestiku mikroobide poolt redutseerida nitrititeks. Nitrititel on teada kaks ebasoodsat toimet: · 1. vere hemoglobiini oksüdeerimine hapnikku mittesiduvaks methemoglobiiniks. Kui viimast koguneb verre liiga palju, võib kudedes tekkida anoksia e. hapnikupuudus; · 2. Reaktsioonil amiinidega annavad nitritid nitroosamiine ja amiide, mis on tugevad
· Ensüümide toimel - selgroogsetel sellised ensüümid puuduvad. Tselluloosist toituvad seened, paljud bakterid. Kaudselt ka mõned kõrgemad loomad, näiteks mäletsejad, kelle maos olevad bakterid muudavad tselluloosi veisele kasulikeks ollusteks · Kuumutamisel happelises keskkonnas - 120 - 1500 C, kasutatakse hüdrolüüspiirituse tootmiseks Kui alkohol,annab tselluloos hapetega estreid · Lämmstikhappega reageerimisel tekivad nitraadid (nitrotselluloosid) [-C6H7O2 ( OH)3-] + 3 HNO3 à [-C6H7O2 ( NO3)3-] + 3H 2O tegelikult[-C6H7O2 (OH)x ( NO3)3-x] õigem võrrand [-C6H7O2 ( OH)3-] + 3 HONO2 à [-C6H7O2 (O NO2)3-] +3 HOH nn trinitraat Trinitraat on plahvatav - temast tehakse suitsuta püssirohtu. Dinitraadist ja mononitraadist tehakse tselluloidi,liime, lakke · Äädikhappe abil saadakse tselluloosi atsetaate atsetüültselluloose [-C6H7O2 ( OH)3-] + 3 CH3COOH à [-C6H7O2 ( CH3COO)3-] + 3H 2O nn triatsetaat
obligaatsed hemolitoautotroofid. Seega elavad energia arvel, mis ealdub anorgaaniliste väävliühendite oksüdatsioonil. Väävliühendeid oküd ka fotolitotroofsed, purpursed ja rohelised väävlibakterid, mis elutsevad põhiliselt keskkonnas, kus on rohkesti H2SO4. Anorgaaniliste väävliühendite taandamine Mikroobide poolt põhjustatud sulfaatide taandamist ei kohta eriti sageli. Muldade viljakuse muutuse seisukohalt on aga sel samasugune tähtsus kui nitraatide taandamiselgi. Nitraadid ja sulfaadid on enamasti lämmastik- ja väävliühendid. Mis on taimedele omastatav. kuid taandatult muutuvad nad kättesaamatuks taimedele. Bakterite liike, mis taandaksid sulfaate, pole arvukalt, kuid neid võib kohata reovetes, merevees, isegi nafta puuraukudes, liigniiskuse all kanatavates muldades. Ja anorgaaniliste väävliühendite taandamist nimetatakse desulfofikatsiooniks. Sulfaatide taandamist kutsuvad esile järgmised bakterid:
obligaatsed hemolitoautotroofid. Seega elavad energia arvel, mis ealdub anorgaaniliste väävliühendite oksüdatsioonil. Väävliühendeid oküd ka fotolitotroofsed, purpursed ja rohelised väävlibakterid, mis elutsevad põhiliselt keskkonnas, kus on rohkesti H2SO4. Anorgaaniliste väävliühendite taandamine Mikroobide poolt põhjustatud sulfaatide taandamist ei kohta eriti sageli. Muldade viljakuse muutuse seisukohalt on aga sel samasugune tähtsus kui nitraatide taandamiselgi. Nitraadid ja sulfaadid on enamasti lämmastik- ja väävliühendid. Mis on taimedele omastatav. kuid taandatult muutuvad nad kättesaamatuks taimedele. Bakterite liike, mis taandaksid sulfaate, pole arvukalt, kuid neid võib kohata reovetes, merevees, isegi nafta puuraukudes, liigniiskuse all kanatavates muldades. Ja anorgaaniliste väävliühendite taandamist nimetatakse desulfofikatsiooniks. Sulfaatide taandamist kutsuvad esile järgmised bakterid:
enam püüda ei saa. Elbe ja Reini jõed kannavad tohutult heitvett – mereproduktsioon on mitmekordistunud rannikumeri eutrofeerub. *Toitainete dünaamika ranniku ökosüsteemis Limiteeriv faktor on magevees P ja merevees N v.a. Läänemeres!!!! 1 Erosioon, kõdunemine, antropogeenne eutrofikatsioon, osooni langemine. Eutrofikatsioon toimib juba – muudab rannikumere toiduvõrku. Merre nitraadid sademetena, inimtegevus – nn väljastpoolt süsteemi lisanduv toitainete hulk + vanad varud – org aine lagunemise tagajärjel – vanad toitained. Mageveekogudes P on limiteeriv faktor. 106 mol C/16N/1P. Sinivetikaliigid mage- ja riimvetes – seovad õhulämmastikku. Vihma ja lume näol NH4, PO4, atomaarne lämmastik fossiilsete kütuste põletamise tagajärjel – N2O->NO2. NH3 – põllumajandus…………………N2O suurenenud viimase sajandi jooksul
· Ensüümide toimel - selgroogsetel sellised ensüümid puuduvad. Tselluloosist toituvad seened, paljud bakterid. Kaudselt ka mõned kõrgemad loomad, näiteks mäletsejad, kelle maos olevad bakterid muudavad tselluloosi veisele kasulikeks ollusteks · Kuumutamisel happelises keskkonnas - 120 - 1500 C, kasutatakse hüdrolüüspiirituse tootmiseks Kui alkohol,annab tselluloos hapetega estreid · Lämmstikhappega reageerimisel tekivad nitraadid (nitrotselluloosid) [-C6H7O2 ( OH)3-] + 3 HNO3 [-C6H7O2 ( NO3)3-] + 3H 2O tegelikult[-C6H7O2 (OH)x ( NO3)3-x] õigem võrrand [-C6H7O2 ( OH)3-] + 3 HONO2 [-C6H7O2 (O NO2)3-] +3 HOH nn trinitraat Trinitraat on plahvatav - temast tehakse suitsuta püssirohtu. Dinitraadist ja mononitraadist tehakse tselluloidi,liime, lakke · Äädikhappe abil saadakse tselluloosi atsetaate atsetüültselluloose [-C6H7O2 ( OH)3-] + 3 CH3COOH [-C6H7O2 ( CH3COO)3-] + 3H 2O nn triatsetaat
· Loomadel esinevad nakkushaigused tuberkuloos, burtselloos, suu- ja sõrataud · Antisanitaarne pidamine Pseudomonas synxanthus · Piima pikk säilivusaeg · Mittekvaliteetne vesi KEEMILINE SAASTUMINE · Ravimijäägid antibiootikumid, hormoonid, kasvuregulaatorid · Pesemis- ja desinfitseerimisaine jäägid · Pestitsiidid · Polükloreeritud bifenüülid (PCB) · Nitraadid, nitrid, nitroühendid · Lisainete üledoseerimine FÜÜSIKALISED SAASTUMISED · Väljaspoolt piima sattunud osakesed · Klaas · Metallesemed · Puit Bioloogilised saastumised on oma esinemissageduse ja tõsidusastme tõttu kõige olulisemad. Keemilised saastumised esinevad toodetes harvemini, kuid nende toime inimesele võib olla palju tõsisem. Füüsikalised saastumised on piimatoodetes oma tõsiduselt ja esinemissageduselt viimasel kohal. 43
Rakenduskeemia. KORDAMISKÜSIMUSED SISSEJUHATUS 1. Mis elementi saab toota uriinist? Kirjeldage eksperimenti. Uriinist saab destilleerimise teel toota fosforit. Fosfori avastas 1669. aastal Saksa keemik Hennig Brand. Ta eksperimenteeris uriiniga, mis sisaldab märkimisväärsetes kogustes lahustunud fosfaate. Esmalt lasi ta uriinil mõne päeva seista, kuni see hakkas halvasti lõhnama. Edasi keetis ta uriini pastaks, kuumutas selle kõrgel temperatuuril ja juhtis auru läbi vee. Ta lootis, et aur kondenseerub kullaks, aga hoopis tekkis valge vahane aine, mis helendas pimedas. Nii avastas Brand fosfori – esimese elemendi, mis avastati pärast antiikaega. Kuigi kogused olid enam-vähem õiged (läks vaja 1,1 liitrit uriini, et toota 60 g fosforit), ei olnud vaja lasta uriinil roiskuma minna. Teadlased avastasid hiljem, et värske uriiniga saab toota sama palju fosforit. 2. Kes ja kuidas avastas vesiniku. Kirjutage reaktsiooni võrrand. 1766. aastal a...
reostumist eelkõige taimetoitainetega (fosfori, lämmastiku ning orgaaniliste ühenditega). Põllumajandustootmine – maaharimine ja loomapidamine veekogu valgalal on samuti seotud taimetoitainete sattumisega pinna- ja põhjavette. Toitainete rohkus muudab veekogud eutroofseks, vähendades hapnikusisaldust vees ning kahjustades veekogu elustikku. Põhjavette sattunud nitraadid välistavad põhjavee kasutamise joogiveena. Põllumajanduse punktreostusallikatest pärineva reostuse vältimiseks on keskkonnaminister Veeseaduse alusel kehtestanud määrusega sõnniku- ja väetisehoidlatele, siloladustamiskohtadele ning nende kasutamisele esitatavad veekaitsenõuded. Reoveesette kasutamiseks ja neis sisalduvate toitainete ning raskmetallide mõju vähendamiseks on
Vertikaalsetel sütel või elektri- või gaasigrillil PAH teke minimaalne. 34. Nitritid ja nitroosamiinid. · Nitraatide ja nitritite ADI väärtused on vastavalt 3,64 ja 0,135 mg/kg. Kogu ööpäevasest nitraatide tarbimisest (10-150 mg inimese kohta) annavad lehttaimed 99%. Lihale konserveerimisel iseloomuliku maitse ja roosa värvi andmiseks, samuti rääsumise ja Clostridium botulinum'i spooride arengu vältimiseks lisatav nitraat annab < 0,1 mg /päevas. · Nitraadid ei ole inimtervisele reaalselt tarbitavates kogustes ohtlikud. Probleeme tekitab aga asjaolu, et nad võidakse looma endogeensete mikroobisüsteemide poolt redutseerida nitrititeks. Viimastel on teada kaks organismi suhtes ebasoodsat toimet: · 1. Nitritid oksüdeerivad hemoglobiini hapnikku mittesiduvaks methemoglobiiniks. Kui viimast koguneb verre liiga palju, võib kudedes tekkida anoksia e. hapnikupuudus; · 2
See tähendab, et lisaained on lubatud vaid juhul, kui toidu omaduste parandamist või toiteväärtuse säilitamist ei ole võimalik saavutada muude tehnoloogiliste võtetega. Rasvarikaste toitude puhul on vaja kasutada antioksüdante, et kaitsta tooteid rasva rääsumise, värvuse ja maitse muutuste ning toiteväärtuse alanemise eest. Üks enamlevinud antioksüdant on askorbiinhape E 300 (C-vitamiin). Lihale ja lihatoodetele sageli lisatavad säilitusained nitritid (E 249 ja E 250) ja nitraadid (E 251 ja E 252) suruvad alla bakterite, sealhulgas botulismitekitaja elutegevuse, andes samas lihale ja lihatoodetele roosa värvuse. Jookides sageli kasutatavad säilitusained on sorbiinhape ja sorbaadid (E 200, E 202-203) ning bensoehape ja bensoaadid (E 210-213). Sorbiin- ja bensoehapet leidub looduslikult ka mõnedes marjades. Toiduvärve kasutatakse kõige enam kondiitritoodetes, maiustustes, karastusjookides, aga ka jogurtis ja jäätises
PAN ehk CH3C(O2)ONO2 * Õhus tekivad metaanist CH4 metüül CH3., metoksi CH3O., metüülperoksi CH3O2. radikaalid, mis reaktsioonides annavad aldehüüde (-CHO) ja happeid (-COOH) ja alkohole: (HCHO, HCOOH, CH3OH) * Etaanist C2H6 lähtuvalt tekivad CH3CHO (etanaal ehk atseetaldehüüd), CH3COOH (äädikhape ehk etaanhape) ja etüülpiiritus ehk etanool C2H5OH *Orgaanika (süsivesinikud, aldehüüdid, happed, radikaalid, nitraadid jne) koos osooni, hapniku ja vee ning tolmuosakestega annavadki fotokeemilise sudu. Happevihmad Happesademed on mis tahes sademed (vihma puhul happevihm), mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam. Igasuguste happeliste ühendite langemist maa, vee või ehitiste pinnale nimetatakse happesadenemiseks. Happesademed ei esine vaid vee kujul (vihm, udu, lumi jne), vaid ka õhus olevate gaasiliste ja tahkete komponentide maapinnalesadestumisena
Keemia ja materjaliõpetus 1. Sõnastage ja kommenteerige (millistel juhtudel on vaja neid arvestada või kasutada) Elementide ja nende ühendite omaduste muutumise perioodilisus: Keemil elem ja nendest moodust liht-ja liitainete omad on perioodilises sõltuvuses elementide aatomite tuumalaengust (elementide aatommassidest). Iga periood v.a. esimene algab aktiivse metalliga, lõpeb väärisgaasiga. Perioodi piires elementide järjenumbri kasvamisel nõrgenevad metallilised ja tugevnevad mittemetallilised omad. Suurtes perioodides nn pea- kui ka kõrvalalarühmade elementide omad korduvad perioodiliselt. Kahe esimese peaalarühma elemendid asuvad perioodi paarisarvulistes, ülejäänud paarituarvulistes ridades. Paarisarvulistes ridades on ülekaalus metallilised omad. Metallilised omadused tugevnevad peaalarühmas ülalt alla, mittemetallilised omadused ag...
aastal. Vljavte: Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinuded ning analsimeetodid , sotsiaalministri 31. juuli 2001. a mrus nr 82 Keskkonnamikrobioloogia konspekt 2005; Tri Kolledz 2.3. HEITVESI JA SELLE PUHASTAMINE 2.3.1. Heitvee koostis ja puhastamise eesmrk Isepuhastumine veekogudes. Veekogudes muutuvad reoained jrk-jrgult kahjutuks vi kaovad organismide elutegevuse ning fsikaliste ja keemiliste protsesside mjul. Bakterid ja seened lagundavad orgaanilisi aineid, bakterid redutseerivad nitraadid gaasiliseks lmmastikuks (denitrifikatsioon), taimed omastavad biogeene veest, selgrootud (ja osa kalu) toituvad vetikatest, selgrootuid tarbivad toiduks kalad. Osa reoaineid kaob veekogust edasikandumise ja phjasetteisse ladestumise tagajrjel. Eeldused selleks, et isepuhastumine bioloogilisel teel toimuks: 1) mitmekesine ja tasakaalus kooslus 2) reoainete juurdevool ei tohi letada kossteemi taluvust Veekogude peamiseks saasteainete allikaks on olmeheitveed.
võimalik antud temperatuuril ja rõhul lahustada. Üleküllastunud lahus - lahus sisaldab rohkem lahustunud ainet, kui on maksimaalselt võimalik antud temperatuuril ja rõhul lahustada. Ebapüsiv süsteem, tekib näiteks aeglasel jahutamisel. Üldjuhul lahustuvad polaarsed ja ioonvõrega ühendid paremini polaarsetes lahustites (näiteks vees), mittepolaarsed ühendid mittepolaarsetes lahustites (näiteks benseenis). Tähelepanekuid anorgaaniliste soolade lahustuvuse kohta vees: » kõik nitraadid on hästi lahustuvad; » kõik kaalium-, naatrium- ja ammooniumsoolad on hästi lahustuvad; » enamik kloriide on vees lahustuvad, välja arvatud AgCl, PbCl2, Hg2Cl2; » enamik sulfaate on vees lahustuvad, välja arvatud BaSO4, PbSO4, CaSO4, SrSO4; » enamik sulfiide, karbonaate, fosfaate on halvasti lahustuvad, vees lahustuvad Na-, K- ja NH4-soolad. Enamik hüdroksiide Zn(OH)2, Mg(OH)2, Cu(OH)2, Al(OH)3, Fe(OH)3 on vees praktiliselt lahustumatud
MULLAHARIMINE MULLAHARIMISE PÕHISUUNAD Mullaharimise senisest ulatuslikum diferentseerimine vastavalt konkreetsetele tingimustele - kasvatatavale kultuuride umbrohtumusele, reljeefile, põldude kultuuristatusele, ilmastikutingimustele jne. Mullaharimise minimeerimine, mille eesmärgiks on harimise intensiivsuse piiramise teel vähendada muldade liigset tallamist (tihendamist), struktuuri lõhkumist ja huumuse lagundamist ning alandada harimiskulusid. Eriti oluline on see suhteliselt harimisõrnadel, erosiooniohtlikel ja kerge lõimisega huumusvaestel muldadel Künnikihi süvendamine (!) mitmesuguste sügav-harimisvõtetega. Künnialuse kihi mullafüüsikaliste jt. mulla omaduste parandamine Mullaviljakuse kvaliteedi parandamine Tööviljakuse tõstmine (kompleksagregaatide rakendamine, jne) Mullaharimissüsteem Mullaharimissüsteem on maaviljelussüsteemi olulisi kompone...
1. Mida tähendab ökoloogia, kuidas mõistet piiritleda, millised on ökoloogia piirteadused? Ökoloogiat võib defineerida õige mitmeti. Levinuim definitsioon: ökoloogia on teadus organismi (isendi) suhtetest teda ümbritsevaga. Tabavalt on öelnud Charles J. Krebs 1985: „Ökoloogia on teadus, mis uurib tegureid, mis määravad organismi leviku ja arvukuse.“ Levik ja arvukus omakorda sõltuvad väga paljudest teguritest. Lisaks sellele tegeletakse ökoloogias palju ka liigist kõrgemate üksustega (koosluste, maastike, maailmaga) unustades sageli ära, et need ka tegelikult isendeid ja liike sisaldavad. Ökoloogia piirteadused on: Ökomorfoloogia: uurib organismide väliskuju sobivust tema keskkonnaga. Ökofüsioloogia: uurib organismide talitluse (ainevahetuse, meeleelundite jms) sobivust keskkonnaga. Käitumisökoloogia: uurib loomade käitumist, selle evolutsioonilist kujunemist ja sobivust keskkonnatingimustega. Evolutsiooniline ökoloogia: uurib organismi...
sorbiinhapet, bensoehapet ja propioonhapet just selleks, et pidurdada hallituse kasvu. K- sorbaati E202 lisatakse näiteks moosisuhkrule. Bensoehappe derivaate lisatakse ka sampoonidele ja kreemidele, et need hallitama ei läheks. Orgaanilised happed happed ei mõju mitte pH alandamise kaudu, vaid toimivad läbi metabolismi, takistavad energeetilist ainevahetust Nitraat ja nitrit Lisatakse juustu tegemisel juustupiimale ja ka lihatoodetele (singid, vorstid) ning suitsukalatoodetele. Nitritid ja nitraadid takistavad endospooride idanemist ja on hea kaitse 56 botulismi vastu (botulismitekitaja Clostridium botulinum on anaeroobne sporogeenne bakter). Kõrgemas kontsentratsioonis kui vajatakse endospooride idanemise pärssimiseks, reageerib nitrit müoglobiiniga ja teeb liha ilusaks roosaks. Nitraat ja nitrit on ohtlikud, sest liha praadimisel kuumas õlis võivad valkudega reageerides anda kantserogeenseid nitrosoamiine
segab suur kloriidide sisaldus. H2SO4 kasutamisel kontsentreeritult annab oksüdeeriva keskkonna, lahjalt redutseeriva keskkonna, konts väävelhappel on kõrge keemistemp (340 *C), kõrge temp aitab lahustumisele kaasa. Eelised: sulfaatidena metallid enamasti ei lendu, odav ja kättesaadav, suhteliselt ohutu. Puudused: piiratud, mõned metallid passiveeruvad (Fe, Al), paljud sulfaadid lahustuvad halvasti (Ca, Pb). HNO3: oksüdeeriv, lahustab paljusid metalle, peaaegu kõik nitraadid on lahustuvad, odav ja üsna ohutu, mõned metallid annavad sadet, Al ja Cr passiveeruvad. Paljude meetodite jaoks ,,lemmikhape". Kuningvesi (konts HCl: konts HNO3 vahekorras 3:1): lahustab enamikku metalle ja sulameid, segus on oksüdeerija ja kompleksimoodustaja, kloriid segab paljusid meetodeid, ei lahusta nt Pt, Ta, Ze, Hf, Re. I don't want to know the answers, I don't need to understand
Osade potentsiaalselt kartsinogeensete kemikaalide puhul mutatsioonisagedus bakterirakus ei tõusnud. Põhjuseks oli see, et need kemikaalid muutuvad mutageenseks alles eukarüoodi rakus toimuvate biokeemiliste protsesside tagajärjel. Selleks, et tekitada algsetest kemikaalidest metaboliite, mis võiksid olla potentsiaalsed mutageenid, töödeldakse uuritavaid kemikaale enne bakterikultuurile lisamist roti maksa ekstraktiga. Näiteks nitraadid, mida kasutatakse lihas säilitusainetena, ei ole ise mutageensed ega ka kartsinogeensed. Samas konverteeritakse eukarüootsetes rakkudes nitraadid nitrosamiinideks, mis on väga tugevad mutageenid ja kartsinogeenid. Ames'i testi tulemusena selgus ka, et mitmed sigareti suitsus olevad komponendid võivad stimuleerida raaminihke mutatsioonide teket. DNA reparatsioonimehhanismid
Osade potentsiaalselt kartsinogeensete kemikaalide puhul mutatsioonisagedus bakterirakus ei tõusnud. Põhjuseks oli see, et need kemikaalid muutuvad mutageenseks alles eukarüoodi rakus toimuvate biokeemiliste protsesside tagajärjel. Selleks, et tekitada algsetest kemikaalidest metaboliite, mis võiksid olla potentsiaalsed mutageenid, töödeldakse uuritavaid kemikaale enne bakterikultuurile lisamist roti maksa ekstraktiga. Näiteks nitraadid, mida kasutatakse lihas säilitusainetena, ei ole ise mutageensed ega ka kartsinogeensed. Samas konverteeritakse eukarüootsetes rakkudes nitraadid nitrosamiinideks, mis on väga tugevad mutageenid ja kartsinogeenid. Ames'i testi tulemusena selgus ka, et mitmed sigareti suitsus olevad komponendid võivad stimuleerida raaminihke mutatsioonide teket. DNA reparatsioonimehhanismid
väldib jäätmete käitlemisel õhku, vette ja pinnasesse sattuvate heitkoguste suurenemist. Vesi Eesmärk: Saavutada pinnavee (sh rannikuvee) ja põhjavee hea seisund ning hoida veekogusid, mille seisund juba on hea või väga hea. Kuna suurte põhjaveekogumite seisundi üldhinnang lähiajal tõenäoliselt ei muutu, on põhjavee seisundi olulisteks näitajateks keskkonna kvaliteedi standardikohaste piirväärtuste ületamine järgmiste komponentide osas: nitraadid, taimekaitsevahendid ja muud ohtlikud ained. Pinnaveekogu seisundi üldhinnangu andmisel lähtutakse nii ökoloogilisest seisundist kui ka keemilistest näitajatest, jälgides pinnavees toitainete sisalduse trende ning ohtlike ainete kontsentratsioone. Maavarad Eesmärk: Maavarade keskkonnasõbralik kaevandamine, mis säästab vett, maastikke ja õhku, ning maapõueressursi efektiivne kasutamine minimaalsete kadude ja minimaalsete jäätmetega.
o. kahjutustajad. i. Sulfaadi redutseerimine · vulkaanilised gaasid · valkude lagundamisel roisubakterite poolt · "sulfaatne hingamine" -e` lõppaktseptor SO4 2- anaeroobne heterotroofne protsess Desulfovibrio desulfuricans veekogudes anaeroobses hüpolimnionis ja settes kui p. nitraadid ja Fe3+ otsas mõnedel bakteritel e` lõppaktseptor molekulaarne S H2S 22. Fütoplanktoni võrdlus voolu- ja seisuveekogudes. Veeõitseng, ilmingud, põhjused ja dünaamika. a. i. ii. iii. Veeõitseng · Definitsioon: Veemassiivis elavate planktonvetikate b. (tavaliselt 1 või mõne liigi) vohamine, mille tagajärjel vesi c
1. Sissejuhatus Metaboolne ja geneetiline regulatsioon bakterites Bakterirakkude efektiivseks kasvuks on vaja, et kõiki raku põhilisi ehitusblokke ja nendeks vajalikke makromolekule produtseeritaks õiges vahekorras. Selleks, et sünteesi lõpp-produktide kontsentratsioon rakus liiga kõrgele ei tõuseks, on rakus välja kujunenud kaks kontrollmehhanismi: 1. Ensüümiaktiivsuse tagasisidestuslik inhibitsioon (feedback inhibition) metaboolne regulatsioon 2. Ensüümi sünteesi repressioon geneetiline regulatsioon Tagasisidestusliku inhibitsiooni tulemusena inhibeeritakse rakus juba olemasoleva ensüümi aktiivsus reaktsiooni lõpp-produkti poolt. Inhibitsiooni võib esile kutsuda ka teatav metabolismiraja vaheprodukt. Geneetilise repressiooni korral inhibeerib tavaliselt lõpp-produkt metabolismiraja esimese ensüümi sünteesi vastava geeni avaldumise pärssimise kaudu. Metaboolne regulatsioon tagasisidestusliku inhibitsiooni kaudu ja geneetilin...
Nahcoliit NaHCO3 Arbaniit K2SO4 Troona Na3H(CO3)2·H2O Astrakaniit Na2Mg(SO4)2·4H2O K2CO3·H2O Pikromeriit K2Mg(SO4)2·6H2O Kalitsiniit KHCO3 Süngeniit K2Ca(SO4)2·H2O Glaseriit K3Na(SO4)2 Kloriidid Nitraadid Bisofiit MgCl2·6H2O Nitrokaltsiit Ca(NO3)2·H2O Antartitsiit CaCl2·6H2O Nitromagnesiit Mg(NO3)2·H2O Tachyhüdriit CaMg2Cl2·12H2O Nitronatriit NaNO3 Haliit NaCl Nitrokaliit KNO3 Sülviin KCl Ammoonium salpeeter NH4NO3
Eksalteerunud närviline isiksus Äge kopsuturse, Lähedal asuvad Tekib sammhaaval, Peenemulliline rägin, (vasaku ravimid – pikaliasendis tekkiv võimalik, et ka urinad südamepoole) diureetikumid düspnoe (= ortopnoe) Maksaturse, südamepuudulik (Lasix, furosemiid), 249 kus digitaalis, nitraadid Hingamishäired kaelaveenide täitumus, raskendavad tavapärast iseäranis siis, kui tegevust, seisund paraneb maksa püsti seistes või lahtise komprimeeritakse aknaga Südame Düspnoe teke Kaelaveenide täitumus,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
