Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"nitraadid" - 243 õppematerjali

nitraadid on taimedele kasutatavad lämmastikuallikad, nende varal toimub lämmastikutsüklit sulgev mikrobiaalne protsess-denitrifikatsioon Viimasel ajal on täheldatud nitraatide kujumist, sest neid tekib ka inimese tootmistegevuses.
thumbnail
10
doc

Valgendajad

See saavutatakse lisades stabiliseerivaid komponente, nagu fosfaadid ja EDTA (EtüleenDiamiinTetraAtsetaat). Puhastav mõju seisneb mustuse ja raskemetalli sidumises. See ei ole kergesti lagunduv heitveepuhastusjaamades ega vee keskkonnas. Fosfaate kasutatakse kohtades, kus vesi on kare. Fosfaadid koos nitraatidega aitavad kaasa eutrofeerumisele ­ vetikate ülevohamisele magevees ja meres. Nii fosfaadid kui nitraadid peavad vees olema, et tekitada eutrofeerumist. Üldjuhul on valgendavad ained loodusele kahjulikud. Perkarbonaatidel on ärritav mõju otsesel kokkupuutel, kuid ei ole teada tõsiseid pikaajalisi efekte. Sageli kombineeritakse neid ainetega, mis panevad valgendava komponendi tööle varem ja madalamal temperatuuril. Kui näiteks valge pesu läheb puhtaks 60 °C. Nii on võimalik säästa oluline hulk energiat, kui tavaliselt oleks pesupesemistemperatuur 90 °C....

Puhastusteenindus
32 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Ökoloogia lühikonspekt

Põhibioelemendid esinevad biomolekulides aatomitena ja nende kombinatsioonidest moodustuvad biomolekulid; 96-98% Makrobioelemendid esinevad organismis ioonidena; vajatakse üle 100 mg päevas Mikrobioelemendid, minimaalne esinemine inimorganismis on eluks hädavajalik PÕHIBIOELEMENDID H, C, O, N, P, S · Nendest elementidest on üles ehitatud biomolekulid (valgud, rasvad, suhkrud, nukleiinhapped) ehk raku orgaaniline aine Assimileerimine - "liikumine" organismide rakkudes, nitraadid ja nitritid tuleb bakterite ja fütoplanktoni rakuenergia abil redutseerida ammooniumiks, et seda saaks kasutada rakkude "ehitusmaterjalina" Nitrifitseerumine (nitrification) - ammooniumi oksüdeerumine bakterite kaasabil nitrititeks ja edasi nitraatideks, seotud fotosünteesiga Denitrifitseerumine (denitrification) - vähenenud hapniku tingimustes mõned bakterite liigid kasutavad hingamiseks nitraate, vabaneb gaasiline lämmastik mis lahkub süsteemist...

Ökoloogia
326 allalaadimist
thumbnail
33
doc

Konspekt 2 vaheeksami küsimused ja vastused

Ammooniumiioonid hapenduvad autotroofsete bakterite toimel algul nitritioonideks (NO2 -) ja seejärel nitraatioonideks (NO3 -). Seda protsessi nimetatakse nitrifikatsiooniks. Nitrifikatsioon ei ole lämmastiku ärastuse protsess, vaid lämmastik läheb siin üle teise, keskkonnale vähem ohtlikku vormi. Lämmastik eraldub veest alles siis, kui nitraadid taandatakse gaasiliseks lämmastikuks (N2), mis haihtub atmosfääri. Taandamine toimub denitrifitseerivate bakterite abil ja protsessi nimetatakse denitrifikatsiooniks. Nitrifikatsiooniks on vajalik vaba hapnikku sisaldav aeroobne keskkond, mis suurendab puhastusjaama hapnikuvajadust. Denitrifikatsioon toimub aga anoksilises keskkonnas, kus hapnikku on vähe (alla 1 mg/l). Füüsikalis- keemiline lämmastikuärastus 1. Kloreerimine: NH4 + hapendatakse N2 gaasiks ja haihtub atmosfääri...

Ökoloogia ja...
309 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Rakubioloogia

Reproduktiivne süsteem ehk paljunemine, põhineb DNAlt DNA sünteesil. 2. Piiristav süsteem põhineb kestadel ja membraanil 3. Metaboolne süsteem põhineb ensüümidel ja kujutleb endast raku ainevahetust 4. Energeetiline, põhineb ATP-l Struktuurselt 2 rühma 1. Eeltuumsed - prokarüoodid Olulisemad erinevused on tuuma olemasolu puudumine Topeltmembraansed rakustruktuurid puuduvad Erinevus tsütoskleletis 2. Päristuumsed - eukarüoodid Bakterite ehitus Bakterid moodustavadki eeltuumsete rühma sinine - limakapsel roosa - rakukest roheline - rakumembraan, mille sopistused on mesosoomid punane - plasmiidid hall - varuained oranz - rõngaskromosoom must - gaasivakuool pruun - tsütoplasma (täidab kogu rakusisu) lilla- sektor ribosoomidega tumehall - viburid tumesinine - piilid 1. Limakapsel ko...

Üldbioloogia
81 allalaadimist
thumbnail
21
pdf

Keemia eksam

Sõnastage ja kommenteerige (millistel juhtudel on vaja neid arvestada või kasutada) Elementide ja nende ühendite omaduste muutumise perioodilisus: Keemil elem ja nendest moodust liht-ja liitainete omad on perioodilises sõltuvuses elementide aatomite tuumalaengust (elementide aatommassidest). Iga periood v.a. esimene algab aktiivse metalliga, lõpeb väärisgaasiga. Perioodi piires elementide järjenumbri kasvamisel nõrgenevad metallilised ja tugevnevad mittemetallilised omad. Suurtes perioodides nn pea- kui ka kõrvalalarühmade elementide omad korduvad perioodiliselt. Kahe esimese peaalarühma elemendid asuvad perioodi paarisarvulistes, ülejäänud paarituarvulistes ridades. Paarisarvulistes ridades on ülekaalus metallilised omad. Metallilised omadused tugevnevad peaalarühmas ülalt alla, mittemetallilised omadused ag...

Keemia ja materjaliõpetus
376 allalaadimist
thumbnail
67
txt

Konspekt aastast 2005

[email protected] 1. MIKROORGANISMIDE MITMEKESISUS Traditsiooniliselt phineb koosluste mitmekesisuse hindamine liigilise koosseisu mramisel, konkreetsete liikide arvukuse hindamisel ja iga liigi funktsiooni teadmisel. Mikroorganismide puhul on kigi nende nitajate usaldusvrne mramine hetkel veel vimatu. Miste mitmekesisus kasutamine mikroorganismide puhul on erinev kui makro-organismide korral. Mikroorganismide puhul ei ole vimalik mitmekesisuse hindamiseks kasutada ksnes organismi morfoloogilisi ja anatoomilisi tunnuseid, vaid tuleb kasutada lisaks veel spetsiifilisi fsioloogilisi tunnuseid. Rohkem kui 100 aastat phineski mikroobide mitmekesise hindamine fenotbilistel tunnustel ning mikroobide sarnasuse hindamiseks kasutati numbrilist taksonoomiat. 20 aastat tagasi arvati, et ca 40% prokarootidest on teada, praegusel hetkel on isegi...

Mikrobioloogia
42 allalaadimist
thumbnail
91
doc

Bakterirakkude kasv ja seda mõjutavad tegurid

Sissejuhatus Metaboolne ja geneetiline regulatsioon bakterites Bakterirakkude efektiivseks kasvuks on vaja, et kõiki raku põhilisi ehitusblokke ja nendeks vajalikke makromolekule produtseeritaks õiges vahekorras. Selleks, et sünteesi lõpp-produktide kontsentratsioon rakus liiga kõrgele ei tõuseks, on rakus välja kujunenud kaks kontrollmehhanismi: 1. Ensüümiaktiivsuse tagasisidestuslik inhibitsioon (feedback inhibition) ­ metaboolne regulatsioon 2. Ensüümi sünteesi repressioon ­ geneetiline regulatsioon Tagasisidestusliku inhibitsiooni tulemusena inhibeeritakse rakus juba olemasoleva ensüümi aktiivsus reaktsiooni lõpp-produkti poolt. Inhibitsiooni võib esile kutsuda ka teatav metabolismiraja vaheprodukt. Geneetilise repressiooni korral inhibeerib tavaliselt lõpp-produkt metabolismiraja esimese ensüümi sünteesi vastava geeni avaldumise pärssimise kaudu. Metaboolne regulatsioon tagasisidestusliku inhibitsiooni kaudu ja geneetilin...

Mikrobioloogia
85 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Mulldateaduse loengu konspekt

Halvasti õhustatud kk-s, liigniiskete muldade puhul. Lagunemine on aeglane. Tekib rohkesti laguvaheprodukte ja org. aine ei lagune lõpuni välja. Valkude lagunemisel on 2 etappi: 1) ammonifikatsiooni protsess (tegutsevad igas mullas) NB! Kui org. aines, mida hakatakse lagundama on alla 2% lämmastikku, kasutatakse kogu N ära. 6 2) nitrafikatsiooni protsess (tekivad happesoolad, nitraadid mulda). Nitrifitseerivad bakterid on väga nõudlikud. Ei sobi liigniisked mullad, happelised mullad. Osa org. ainest teatud tingimustel üldse ei lagune ja jääb püsima mitmeks sajandiks. Rasvad aeroobsetes tingimustes tekib vesi ja CO2. Anaeroobsetes tingimustes tekib rasvast bituumid (kõrgmolekulaarsed ühendid) Vaik laguneb aeroobses keskkonnas päris lihtsalt ja anaeroobses kk-s ei lagune. Vahast tekivad anaeroobsestes tingimustes bituumid....

Üldbioloogia
127 allalaadimist
thumbnail
37
doc

Üldbioloogia konspekt (1. osa)

Jagunemine Amitoos Mitoos, harva amitoos Jagunemise kiirus Kiirem, 20-30 min Aeglasem, 1-3h Muutlikkuse sagedus Väiksem Suurem Mutatsiooni avaldumine Avalduvad kõik Avalduvad dominantsed või retsessiivsed Ainevahetuslike Kiiremad Aeglasemad protsesside kiirus Oksüdeerija kasutamine Sulfaadid, nitraadid , O Ainult O Anaeroobsus Range ja fakultatiivne Fakultatiivne Endosümbiontide Puudub On esinemine Levikupiirid biosfääris Ulatuslikumad Vähem ulatuslikumad Evolutsioneerumine Varem Hiljem Paljunemine 15.12.08 1) Suguline 2) Mittesuguline a) Vegetatiivne. Ühest rakust lähtuvalt: I. Mitoos II. Amitoos III. Pungumine...

Üldbioloogia
88 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Keemia meie igapäeva elus ja tööstuses

Põlemisel termilise lagunemise käigus tekivad väga mürgised gaasid. Ärritava toimega.Võib põhjustada neerude kahjustust, mõjub kahjustavalt vere koostisele.Võib põhjustada hingamisteede ärritust, sümtomideks köha, hingamistakistused, valus kurk. Põhjustab seedetrakti ärritust, iiveldust, oksendamist. Põhjustab naha ja silmade ärritust, punetust, valu. Mõningatel asjaoludel võib individuaalselt mõjutada vere koostist, mille puhul nitraadid organismis muutuvad bakteroiloogiliselt nitrititeks ja võivad põhjustada mitmeid tervise mõjusid nagu iiveldus, oksendamine, südame- löökide kiirenemine, katkendlik hingamine, krambid. NH4NO3- ammooniumnitraat; sool; kasutatakse väetistes. Lahustades ammooniumnitraat ja kaaliumkarbonaat vees ning kristallieseerides saab KNO3. Reaksioon naatriumhüdroksiidiga tekib plahvatusohtlik ammoniaak NaOH- naatriumhüdroksiid; alus; Keetmisel rasvaga moodustab naatriumhüdroksiid seebi. 1998...

61 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Lämmastik

HNO3 Cu(NO3)2 + 2NO2 + 2H2O Kontsentreeritud HNO3 ja kontsentreeritud HCl segu (mahuvahekorras 1:3) nimetatakse kuningveeks, kuna see reageerib isegi kulla ja plaatinaga. Lämmastikhapet kasutatakse suures koguses tema soolade nitraatide tootmiseks, väetiste, lõhkeainete, värvainete, ravimite, raketikütuste valmistamiseks. Lämmastikhappe soolad on nitraadid , mida argielus kutsutakse ka salpeetriteks. Need on tahked, lõhnata, kristalsed ained, mis väga hästi vees lahustuvad. Kuumutamisel nad muutuvad ebapüsivaks ning lagunedes annavad ühe saadusena alati hapnikku. Seetõttu on nitraadid tugevad oksüdeerijad. Aktiivsete metallide nitraatide kuumutamisel tekivad ühe saadusena nitritid ja vähemaktiivsemate metallide korral lämmastikdioksiid: 2KNO3 2KNO2 + O2 2Pb(NO3)2 2PbO + 4NO2 + O2...

Keemia
85 allalaadimist
thumbnail
50
doc

Üldise taimekasvatuse kogu materjal

MULLAHARIMINE MULLAHARIMISE PÕHISUUNAD Mullaharimise senisest ulatuslikum diferentseerimine vastavalt konkreetsetele tingimustele - kasvatatavale kultuuride umbrohtumusele, reljeefile, põldude kultuuristatusele, ilmastikutingimustele jne. Mullaharimise minimeerimine, mille eesmärgiks on harimise intensiivsuse piiramise teel vähendada muldade liigset tallamist (tihendamist), struktuuri lõhkumist ja huumuse lagundamist ning alandada harimiskulusid. Eriti oluline on see suhteliselt harimisõrnadel, erosiooniohtlikel ja kerge lõimisega huumusvaestel muldadel Künnikihi süvendamine (!) mitmesuguste sügav-harimisvõtetega. Künnialuse kihi mullafüüsikaliste jt. mulla omaduste parandamine Mullaviljakuse kvaliteedi parandamine Tööviljakuse tõstmine (kompleksagregaatide rakendamine, jne) Mullaharimissüsteem Mullaharimissüsteem on maaviljelussüsteemi olulisi kompone...

Taimekasvatus
239 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Mõistete seletav sõnastik (pikk)

Mõistete seletav sõnastik Abiootilised (keskkonna)tegurid ­ organisme ümbritsevast anorgaanilisest (eluta) maailmast tulenevad ökoloogilised tegurid. Adaptatsioon, adapteerumine ­ organismide või nende osade ehituse või talitluse kujunemine selliseks, st see tagab paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise. A. tagajärjel suureneb organismi ja keskkonna kooskõla, tekib võimalus uut tüüpi toidu, uute elupaikade, signaalide jms. kasutuselevõtuks, suureneb organismi elutegevuse tõhusus. A. võib toimuda nii organismi elu jooksul (kohanemine e. isendiline a.) kui ka paljude põlvkondade kestel (kohastumine e. evolutsiooniline a.). A-ks nimet. ka kohastumise tulemust ­ kohastumust. Aerotank ­ aeratsioonikamber, kus reovesi kontakteerub aktiivmudaga või täpsemalt mikroorganismide biomassiga. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegev...

Bioloogia
95 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Metallilised elemendid lihtainetena

Lahuste ülesannete lahendamisel tuleb muidugi soolas sisalduva veega arvestada M(Na2CO3*10H2O)=46+12+48+10*18=106+180=286 Seega sisaldab kristallsooda ainult 106 / 286 osa see on 37,1% soola (ja 62,9% vett) Kasutatakse klaasitõõstuses ja veepehmendajana. K2CO3 "potas" on puutuha põhikomponent. Nitraadid Väetise ja musta püssirohu koostisosana ( +puusüsi ja väävel) on tuntud kaaliumnitraat e "salpeeter"Leelismetallide nitraatide lagundamisel tekib nitrit 2KNO 3 = 2KNO2 + O2 . NaNO3 "Chile salpeeter" on ainus lämmastiku mineraal, suure hügroskoopsuse tõttu (imab veeauru) püssirohuks ei kõlba Kaaliumpermanganaat KMnO4 lillad, halvasti lahustuvad kristallid. Kasutatakse kodus desinfitseeriva lahuse valmistamiseks, näiteks titevannitamisel.Laboris oksüdeerija...

Keemia
49 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Vesi

Eesti Vabariigi standardiga on olmeveele kehtestatud kvaliteetnõuded, mille järgi peab joogivesi olema epidemioloogiliselt ohutu, keemiliselt kahjutu ning organoleptiliselt vähemalt rahuldav. Olmevee kvaliteedinõuete kohaslet võib vees sisalduvaid aineid jaotada järgmiselt: 1)mürgised ained- arseen, elavhõbe, kaadium,kroom,plii ja tsüaniidi. 2) laialt levinud tervisele kahjulik aidnes: alumiinium, baarium, boor, fluoriidid, molübdeen, nikkel, nitraadid , seleen. 3)vee organoleptilisi oamdusi(maitse, lõhn värv, hägusus) ja aksutamist mõjutavad ained ja omadused: kuivjääk, kloriidid, sulfaadid, üldkaredus, raud, mangaan, väävelvesinik, vask, tsink ja pH. 4) vee üldist saastust iseloomustavad ained ja omadused: amoonium, naftaprodukti, nitraadid, nitritid, pindaktiivsed ained. Pinnavee orgaanilised ühendid ja huumusesisaldus: Pinnaveele on iseloomuik kõrge looduslike...

Keskkonnakaitse ja säästev...
127 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Lämmastik

Nende väärismetallide "lahustamiseks" kasutatakse nn. kuningvett: · 3 mahuosa konts. HCl · 1 mahuosa konts. HNO3 NB! Kontsentreeritud lämmastikhape võib reageerida ka mittemetallidega (C,S). Kasutamine: On väga oluline tooraine, temast lähtudes saab valmistada: · väetisi · mitmesuguseid keemiatööstuse saadusi (ravimid, lõhn- ja lõhkaineid, riidevärvid jt). Soolad ­ on nitraadid . K-, Na-, Ca- ja NH4 ­ sooli nimetatakse ka salpeetriteks. On vees hästi lahustuvad. Kasutatakse: · väetisena · lõhkainete koostisosas (püssirohi) · liha ja kala konserveerimiseks. · AgNo3 põrgukivina põletike ja soolatüügaste ravis, fotoasjanduses Kasutatud kirjandus: "Eneke" "Üldine ja anorgaaniline keemia 10. Klassile" "A ja O taskuteatmik" "Üldine keemia" "Vesinikust kuni...?"...

Keemia
62 allalaadimist
thumbnail
44
pdf

Orgaaniline keemia

R -- COCl + R'NH2 R -- CONHR' + HCl R -- COOR + R'NH2 R -- CONHR' + ROH 4. Mineraalhapete estrid · Mineraalhapete estreid saadakse mineraalhapete reageerimisel alkoholiga happelises keskkonnas (H2SO4 juuresolekul). · Nitraadid ­ lämmastikhappe estrid. Moodustuvad lämmastikhappest ja alkoholist väävelhappe juuresolekul. Kõik orgaanilised nitraadid on ebapüsivad. Võivad kergesti plahvatada. a) Nitroglütseriin (glütserooli trinitraat) Õline vedelik ning võimas ja ohtilk lõhkeaine. Väga palju kasutatakse lõhketöödes näiteks kaevandustes, hoonete õhkamisel jne. Sõjanduses kasutatakse nitroglütseriini tänapäeval minimaalselt....

Keemia
1036 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kordamis küsimused Mittemetall

korral mürgine, lahustub vees. NO-värvusetu mürgine gaas, neutraalne, saadakse kõrgel temp.-il õhu käes 2NO+O22NO2 NO2-punakas pruuni värvusega, terava lõhnaga, väga mürgine gaas, reageerides veega on lämmastik-ja lämmastikushape. N2O(naerugaas)-neutraalne, nõrga meeldiva lõhnaga värvusetu gaas. HNO3-tugev ja püsiv hape, selle soolad on nitraadid , tugev o-ja. HNO2-nõrk ja ebapüsiv hape, soolad nitrid. 10. NH3 põlemine õhus kõrgel temperatuuril. Kuidas saadakse tööstuses NO + võrrand. a)4NH3+3O2-t->2N2+6H2O b)NH3 (katalüütilisel) oksüdeerimisel. 4 NH3 + 5 O2 -> 4NO + 6H2O 11. Fosfori ühendid ja fosfor looduses? Fosfor(V)oksiid-valge tahke väga hügroskoopne aine, mis seob tugevasti õhuniiskust ja võib siduda vett ka teiste ainete koostisest. Kasutatakse gaaside kuivatamiseks....

Keemia
109 allalaadimist
thumbnail
5
odt

Mürgitus tervises

Näiteks ära kunagi sega omavahel happelisi puhastajaid pleegitajate või valgendajatega, sest nende reaktsiooni tulemusena tekivad kloriini sisaldavad gaasid, mis on tervisele kahjulikud TEADAOLEVAD OLMEMÜRGID Meid ümbritsevatest kemikaalidest on paljud väga mürgised. Mõnede puhul hoiatavad selle eest värvilised sildid pakendil. Väetised Nitritid, nitraadid ­ põhjustavad methemoglobineemia (vere haigus) teket: nahk ja limaskestad lähevad siniseks, tekib peavalu ja -pööritus. Raskematel juhtudel tekib kooma ja krambid. Raskmetallid Elavhõbe ­ kahjustab närvisüsteemi, eelkõige suuraju koort, mille rakkudes pärsitakse valgusüntees, tagajärjeks on rakkude hukkumine ja närvikoe kärbumine. Kui termomeeter läheb katki, tuleb elavhõbe kiiresti ja hoolikalt põran-dalt kokku koguda ning ning panna vee alla keeratava kaanega purki. Lahustid...

Inimese õpetus
9 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Mittemetallide omadused, saamisviisid, kasutusalad

· Neutraalne oksiid · Nõrga meeldiva lõhnaga · Väiksemate koguste sissehingamisel tekitab elevust (naerugaas) · Suuremates kogustes võib tekitada narkoosi Lämmastikhape HNO3 · Tugev hape · Tugev oksüdeerija · Värvuseta · Terava lõhnaga · "suitsev" vedelik · Metallidega reageerides vesinikku ei eraldu · Suujendamisel või valguse toimel ta laguneb, seejuures eralduv NO2 lahustub happes andes sellele kollaka värvuse. Lämmastikhappe soolad: nitraadid · Lahustuvad vees hästi · Kuumutamisel muutuvad ebapüsivaks ja lagunevad · Tugevad oksüdeerijad · Leelismetallide nitraatide kuumutamisel tekib vastav nitrit ja hapnik 2KNO3 2KNO2 + O2 · Vähemaktiivsete nitraatide kuumutamisel tekib enamasti vastava metalli oksiid NO2 ja O2 Lämmastikhappe tootmise põhimõtted 1. Lämmastiku ja vesikiku vahelises reaktsioonis saadakse ammoniaak 2. Ammoniaak oksüdeeritakse hapniku toimel lämmasikoksiidiks ja veeks 3...

Keemia
133 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun