· 2 3 tera Must pipar sõelale asetatud marli. Kalaliha puhastatakse · 1 väike leht Loorber luudest. Serveerimisnõusse pannakse kalatükid, kuum puljong valatakse üle. Peale puistatakse hakitud tilli. Tatrapliinid · 2.5 dl nisujahu Eralda munakollased valgetest. Soojenda pool · 2 dl Tatrajahu piimast käesoojaks. Lisa piimale pärm, jahud, munakollased, sool ja sulavõi. Jäta taigen ööseks · 5 dl Piim või vähemalt kuueks tunniks kerkima. Vahetult · 2 tk Muna enne küpsetamist lisa kuumana ülejäänud piim ja · 20 g pärm vahustatud munavalged. ·
India köök Diana Matejuk Üldiselt Kulinaarsed traditsioonid on erinevad maa eri regioonides Põhjas on kliima mõõdukas, seal on laialt levinud toidud lambalihast Lõunas süüakse ka kitseliha ja kana Idas, Bengali lahe äärsetel aladel kasutatakse toiduks nii jõe- kui ka merekalu Läänekaldal, Guddjaras eelistatakse juurvilja ja taimetoitu · Indias elab palju rahvaid · Suure maa-ala looduslikud ja klimaatilised tingimused on eri paikades erisugused · Paljud usundid on toitlustamise suhtes rangete nõuetega · Selle kõige tagajärjel ei ole olemas ühtset india kööki · India on haruldaste aedviljade maa: ananassid, kookospähklid, datlid, mangod, baklazaanid · Siit pärit on ka karri Karri · Karri on üks tuntumaid vürtsisegusid · Koosneb peamiselt kollajuure risoomist ehk kurkumist, koriandri ja mustköömne seemneist ning vürtspiprast, millele on lisatud muid vürtse Eripärad · Süüakse kätega · Pärast sööki pestaks...
meile ilmeka pildi kohalikest oludest ja elutingimustest ning neis peegelduvad ühtlasi küüditatute meeleolud ja igapäevased mured. Küüditatud vanem naisterahvas kirjutab 12. VII 1941 turbarabast: ,,... Meie saime täna palka. Olime 7 päeva tööl ja mina sain 11 rubla 95 kop. Töö kestab hommiku kella 7 kuni kella 7-ni õhtul. Meie menüü on hommikul vesi ja leib, lõunaks leib ja vesi ning õhtuks jälle vesi ja leib. Jahu puud peab maksma 85 rbl., muidugi vist nisujahu, aga meie ei ole seda mitte näinud. Rahva jutu järgi olevat seda siiski Moskvas...Elame praegu barakis, mis on 80 m pikk, 14 m lai ja 1,5 m kõrge muidugi vundamendist katuseharjani. Öösel paitab meie palgeid ,,armas punaarmee". Päeval ei ole nad nii julged, ainult jooksevad põrandal , seinal ja lael. Öösel aga lasevad kaela pops ja pops...Suhkrut ei tunta, ei tangu, ei hernest ega midagi peale kartuli, mille puud maksab 14 rubla..."
Aedviljatoite tehakse palju ja väga mitmekesiselt. Meredest saadakse peale kalade maitsvaid karploomi, mida transportida on raske, kuid mis kohapeal annavad suurepärase toidu. Lihaliike on palju, Liha süüakse mitmekesiselt valmistuna, kuid enamasti väikestes kogustena. Kastmeks valmistatakse tavaliselt Tomati- või PaprikaPüreesid, lihaleemest kastmeid tehakse vähe. Jahutooteid, eriti Spagetid (peenike pikk õõnsuseta makaron), valget Nisujahu leiba, pirukaid (Pitsa) ja Täisterajahust nisuleiba (facaccia) süüakse väga palju, samuti riisi. Rõõska Piima tarvitatakse toiduks väga harva, Koort peaegu üldse mitte. Rohkesti aga valmistatakse toite Juustust ning juustuga. Rasvadest on esikohal Oliiviõli, vähem kasutatakse puuviljaseemneõli, searasva ning pekki. Võid ja Margariini valmisatakse vähe. Salatid tehakse õlikastemga. Magustoitudena süüakse puuvilju rikkalikus valikus, pähkleid
TALLINNA TEENINDUSKOOL MK13-TE2 Kaubarühma analüüs Referaat Juhendaja: Tiia Kirss Tallinn 2014 Contents 1.Tarbekaup.................................................................................... 3 1.1Voodipesu..............................................................................3 1.1.1Tekk natuur 220x200cm100%Co Lammas.......................3 1.1.2Delux - Tekk 220 x 200 cm...............................................3 1.1.3Krenholm - Tekikott 150 x 210 cm, satiin.........................5 2.Toidukaup.................................................................................... 6 2.1Jäätis...................................................................................... 6 2.1.1Vannilli - koorejäätis 57 g.................................................6 2.1.2Eriti Rammus 15 % vannilli koorejäätis............................9 ........................
PURUSTA KÜPSISEID, SEGA SULATATUD VÕIGA. VÕTA 20-22 CM LAHTIKÄIV KOOGIVORM JA KATA VORMI PÕHI KÜPSISEPURUGA . KLOPI LAHTI MUNAD, SEGA JUURDE TOORJUUST , KOHUPIIMAPASTA JA SUHKUR . VIIMASENA SEGA JUURDE MUSTIKAD . VALA TÄIDIS PÕHJALE JA KÜPSETA 160-KRAADISES AHJUS U. 45-55 MINUTIT. SEGA HAPUKOOR SUHKRUGA JA VALA KOOGILE NING TÕSTA KOOK VEEL 10 MINUTIKS AHJU. VÕTA KOOK AHJUST , JAHUTA MAHA JA HOIA ÜLEÖÖ KÜLMIKUS . KAUNISTA VÄRSKETE MUSTIKATEGA. BISCOTTID, SOKOLAADIGA 220 G NISUJAHU 65 G KAKAOPULBRIT 1 TL SOODAT 0,25 TL SOOLA 3 SUURT TOASOOJA MUNA 2 DL SUHKRUT 1 TL VANILLIEKSTRAKTI 125 G MANDLEID 120 G TUMEDAT SOKOLAADI SEGA OMAVAHEL JAHU, KAKAO , SOODA JA SOOL. KLOPI LAHTI MUNAD, SUHKUR JA VANILLIEKSTRAKT , SEGA VÄHEHAAVAL JUURDE KUIVAINED , VIIMASENA SEGA JUURDE HAKITUD MANDLID JA HAKITUD SOKOLAAD . SEGA TAINAS ÜHTLASEKS , JAOTA TAINAS KAHEKS . VORMI KAHEKS KÜPSETUSPLAADI PIKKUSEKS PÄTSIKS .
maitseaineid. Linnulihatooted on kalkuni kintsusink, delikatess kalkunisink, suitsubroileri koib, broileri rulaad, suitsubroiler jt. tooted. Suitsulihatoodete säilivusajad olenevad töötlemisviisist ning on 5 ööpäevast (keedu-, praetud ja küpsetatud tooted) kuni 30 ööpäevani (toorsuitsutooted). 2.7. Vorstid Vorstide toorained on koduloomade, -lindude ja ulukiliha, seapekk, loomarasv, kondiliha, rupsid, toiduveri, piimasaadused, munasaadused, kartulitärklis, sojaproduktid, nisujahu, tangud, keedusool, maitseained, suhkur, nitritid, naatriumglutamaat, toidufosfaat, küüslauk, aroomi- ja värvained jt. Vorstide abitooraineteks on loomade sooled, põied, seamagu, kunstkestad ja sidumisnöör. Liigid. Liigitamise aluseks on valmistamise iseärasused. Toored vorstid on kuumtöötlemata. Jagunevad omakorda praevorstideks (kesta pritsitud toores vorstimass), toorsuitsuvorstideks (külmsuitsu salaamivorst) ja kuivvorstideks (suitsutamata, pikaajaliselt kuivatatud).
lõigatud kapsas. Vala peale vesi ja hauta nõrgal kuumusel 2530 minutit. Lisa kooritud ja tükeldatud porgandid ja kaalikas ning hauta veel 10 minutit. Lisa kooritud kartulid ja hauta veel 20 minutit. Maitsesta soolaga ja hauta veel 10 minutit, kuni köögiviljad on pehmed. Kaunista hakitud maitserohelisega. 10 ). Vaslakuklid Valmistamisained : 5 dl Leige piim (37-30 kraadi) 50 g Presspärm 1 tk Muna 1.5 tl Sool 2 dl Lauasuhkur 13 dl Eriti hea nisujahu 175 g Või KATE : 4 dl Vahukoor 2 sl Lauasuhkur 1 tl Vanill- või vanilliinsuhkur SOOVI KORRAL : moos Valmistamine : Valmistusaeg: Hõõru pärm vähese sooja piimaga vedelaks. (Kui kasutad kuivpärmi, pane see vähese jahu hulka ja seejärel lisa piim) Lisa suhkur, toasoe muna, sool, ülejäänud piim ja pool jahust ning sega mõned minutid. Sega hulka veel u 5 dl jahu (1-2 dl jääb abiks kuklite vormimisel). Kõige lõpuks pane
4 Kui gluteen dieedist täielikult kõrvaldada või selle hulka vähendada, siis peaks gluteeni kõige täpsemate tulemuste saamiseks uuesti tarbima hakkama. Kuigi see võib olla raske ja ebamugav, on see pikaajalise tervise seisukohalt väga oluline. Üldiselt soovitatakse enne testimist gluteeni vähemalt kuue nädala jooksul süüa iga päev, mitme söögikorra ajal. Laste puhul võib nisujahu segada teiste toitude sisse, et dieeti rohkem gluteeni lisada. Lisades gluteeni uuesti söögikordadesse, peaks perearstiga arutama, kuidas võimalike sümptomeid paremini kontrollida (Eesti Tsöliaakia Selts, kuupäev puudub). 1.3. Ravi Tsöliaakia raviks on eluaegne gluteenivaba dieet (nisu-, rukki-, odra- ja soovitavalt kaeravaba). Tänapäeva maailmas on gluteenivaba elu tunduvalt lihtsam elada, sest aina enam
Aasias nisu (Triticum aestivum). Kõige algelisem teravilja liik oli Pärsiast või Egiptusest pärit spelta nisu. Troojast on leitud ka üheteranisu. Mesopotaamias kasvatati nisu juba 5000.a. e. Kr. Vanast maailmast rändas nisu 1528.a. Lõuna-Ameerikasse, 1788.a. Austraaliasse ja 1812.a. Kanadasse.. Vanas Egiptuses oli leib kõige väärtushinnanguks. Aastasadu maksti leivaga palka. Meil kasvatakse nisu vähem kui mujal maailmas, sest ta vajab head mulda ja on külmatundlik. Nisujahu on meie igapäevatoidu lahutamatu osa. Sööme saia ja müslit, keedame mannaputru, paneme võileivale keeduvorsti (ka selles on sageli nisujahu), maiustame kookide, küpsiste ja vahvlitega, valmistame pastaroogi jne.. [4.] 3.1.2.Oder Oder on üks vanemaid kultiveeritud teravilju, niisama vana kui on põllumajandus isegi. Oder oli põhiline toiduteravili Tiibetis juba 7000.a.e.Kr. Odrajahu segati tee ja võiga taignaks, millest vormiti lahtisel tulel küpsetatavad kakukesed
22 küüslauk kg 0,001 0,001 0,003 0,002 130,51 0,17 0 toiduõli praadimiseks l 0,002 0,002 0,004 0,004 16,73 0,03 0 sojakaste l 0,002 0,002 0,004 0,004 50,01 0,10 köömned tsillipipar jahvatatud tsillimaitseaine purustatud mustpipar cayenne pipar jahvatatud sool TORTILLAD 0 nisujahu kg 0,045 0,045 0,090 0,090 9,07 0,41 0 vesi l 0,020 0,020 0,040 0,040 0,00 0,00 0 või kg 0,010 0,010 0,020 0,020 59,75 0,60 sool KÖÖGIVILJA SEENE WOK 20 porgand kg 0,019 0,015 0,038 0,030 17,92 0,34 2 tsukiini kg 0,015 0,015 0,031 0,030 26,27 0,39
ning lisa kõrvitsapüree. Maitsesta tüümiani, soola, pipra ja muskaadiga. Vala täidis eelküpsetatud pirukapõhjale, laota peale juustukuubikud (võid neid veidi täidisesse suruda). Küpseta 200kraadises ahjus umbes 45 minutit, kuni täidis on küpsenud. Kui pirukas kipub pealt liialt pruunistuma, siis kata fooliumiga. Lase pirukal enne serveerimist 5-10 minutit taheneda, kõrvale paku salatit. Austraalia kõrvitsapirukas Kogus: kaheksale Koostis: Tainas: 3 dl nisujahu 125 g hakitud võid 2 tl suhkrut 4 sl jääkülma vett Täidis: 2 kergelt klopitud muna 2 dl pruuni suhkrut 500 g puhastatud kõrvitsat 0.75 dl 35% rõõska koort 1 sl magusat serrit 1 tl jahvatatud kaneeli 0.5 tl riivitud muskaatpähklit 0.5 tl ingveripulbrit Valmistamine: Valmista tainas: Sõelu kaussi jahu, lisa hakitud või. Mudi jahu ja või näppudega puruseks. Lisa suhkur, enamus veest ja sõtku ühtlaseks siledaks tainaks.
Tatrajahul on kõrge kaaliumi, fosfori, raua ja tsingi sisaldus, sisaldab ka P-vitamiini. Toimib ainevahetuse korrastajana. Rukkijahu on rikas B1, B2, B12 ja mineraalide poolest. Sepikutarbimine on populaarsem noorte inimeste hulgas.Rukkileib on 100% see kõige tervislikum, meie Pärnu leib on lisaks 100%le rukkisisaldusele ka pärmivaba, nii et igati tervislik leib. Täisteraleib on seemnetest rikas. Sealt saab organismile vajalikke rasvhappeid. Peenleib on kõige vähem tervislik suure nisujahu sisalduse tõttu, aga inimestele meeldib selle toote magusus ja väiksem happesus ning meeldiv köömnete maitse. Mõni aeg tagasi saime rukkileivale, peenleivale ning teraleivale Tunnustatud Eesti Maitse ehk pääsukese märgid. Seda märki saavad kanda ainult need tooted, mis on kõrge kvaliteediga ja mille põhitooraine on kodumaise päritoluga. Eelistustega on ka sama lugu nagu toitumisega üldse, et kes sööb ainult peenleiba ning kes otsib vaid pärmivaba leiba ning kolmandale on täitsa
Toodetena- Müüakse kuivatatud banaane või erinevaid desserte mis sisaldavad banaani. Saadaval erinevad banaani jogurtid või muud piimatooted. 7. TOIDURETSEPT Banaanileib Ideaalne retsept selleks puhuks kui banaanid on oma kaubandusliku välimuse kaotanud. Sobib samahästi nii lastele koolikotti pistmiseks kui pärastlõunase espresso kõrvale. Taina hulka võib lisada ka Kreeka pähkleid või sokolaaditükikesi. Vaja läheb: 200 g (täistera) nisujahu 0,75 tl soodat 0,5 tl soola 2 tl kaneeli 3 hästi küpset banaani 60 g toasooja võid 100 g (või maitse järgi) suhkrut 2 muna 1 dl maitsestamata jogurtit 1 tl vanilliekstrakti Sega omavahel jahu, sooda, sool ja kaneel. Suru banaanid kahvliga purdruks. Vahusta toasoe või ja suhkur. Lisa ükshaaval munad ja mikserda ühtlaseks. Lisa banaan, jogurt ja vanilliekstrakt. Seejärel lisa ¼ kaupa jahu ning sega ühtlaseks tainaks.
ning nii ei suuda see täisvõimsusel töötada. Rasvade, valkude ja süsivesikute ainevahetus on häiritud, vereringesse satuvad toksiinid ja jääkained ning tulemuseks on väsimus, energia langus ja nõrgenenud immuunsüsteem. Puhastunud organism saab keskenduda uute rakkude tootmisele ja toob seega ka parema enesetunde ja rohkem energiat. Oluline on loobuda või vähemalt oluliselt vähendada ka järgnevate toiduainete tarbimist: rafineeritud nisujahu ja sellest valmistatud tooted, valge riis, maiustused (kommid, koogid, küpsised, jäätised, sokolaadid jne), kohv, must tee, praetud toidud, mis on ka muuhulgas toitainetevaesed. Maiustustes peituv liigne suhkur, pagaritoodetes leiduv (osaliselt) hüdrogeenitud taimeõli ning kantserogeenseid aineid sisaldavad praetud ja grillitud toidud ei toeta organismi mürkidest vabastamisel. Detoksi ajal vajab keha valke, kuna detoksifikatsiooni protsessi käigus seotakse paljud
Tabel 12. Leibkonnad koduse vara järgi, 2005 ja 2007 (% kõigist leibkondadest) Vara liik 2005 2007 Auto 44 48 Värviteler 95 96 Videomagnetofon 39 44 Personaalarvuti 42 51 Kodune Interneti-ühendus 34 47 Mobiiltelefon 80 87 Pesumasin 81 85 Nõudepesumasin 4 6 Mikrolaineahi 42 55 DVD-süsteem 14 29 ondadest) Tabel 5. Leibkonnaliikme netosissetulek kuus leibkonnapea (vastutava liikme) soo järgi, 2005 ja 2007 (krooni) Tulu Netosissetul Sissetulek individuaalsest ..lapsetoe Muu ek kokku palgatööst töise...
Söögi valmistas perenaine. Mõnel pool hoitu toiduainete panipaiku- aitu, keldrit, sahvrit- lukus. Ilma perenaise teadmata sealt midagi võtta ei võinud. Panipaiga võtmed usaldati ka teenijate kätte, kuid siis hoiti toidul hoolega silma peal. Selline kokkuhoidmine teenijate arvelt, raskendas sulase või teenijatüdruku leidmist, kuna kuuldused halvast toitlustamisest levisid väga kiirelt. Peamised toiduained- rukkijahu, tangud, odra- ja nisujahu, herned, kartul, löss, soolaliha- olid omast majapidamisest. Väljaspoolt osteti silku. Leib 19. sajandil tehti leiba pikerguses puunõus- mõhes. Sellel käis kaas peale. Leivanõu seisis kas rehetoas või sahvris. Mõhes hoiti juuretsis. Leiva tegemiseks võeti leiget vett, see segati juuretisele, kallati jahu peale ja löödi suure puulusikaga segamini. Peale raputati paks kiht jahu, pandi kaas peale ja kaeti paksu riidetükiga. See tõsteti ahju või truubi äärde sooja
segistis või kutris. Edasi suunatakse vorstimass pritsimisele. Pritsitud verivorstid suunatakse edasi keetmisele, kuni toote sisetemperatuur on tõusnud 71 ˚C-ni. Ülesuitsutatud verivorstide tootmisel toimub peale keetmist ka suitsutamine. Viimaseks etapiks on jahutamine, mille lõpuks peab toote sisetemperatuur olema jõudnud +2…+6 ˚C juurde. Verikäkid Verikäkkide valmistamiseks kasutatakse sea- või veiseverd, rukki- ja nisujahu, pekki maitsestamiseks keedusoola, jahvatatud musta pipart, söögisoodat ning äädikhapet. Tootes lisandina kasutatav sibul peenestatakse kutris. Samuti peenestatakse pekk kas hundis või kutris. Verikäkkide segu segatakse segistis kuni ühtlase massi saavutamiseni. Järgnevalt suunatakse segu pritsimisele. Verikäkid vormitakse/pritsitakse tavaliselt tsellofaankesta ning käkkide otsad klipsitakse. Järgnevalt suunatakse toode kuumtöötlusele. Verikäkke
TOITUDE KUUMTÖÖTLEMISKAOD: Toit Kao % supid 5-10 pajaroad 15 vormiroad 10-15 hautatud lihatoidud 20 lihatoidud ilma kastmeta 20 kalatoidud kastmes 15 kalatoidud ilma kastmeta 15-20 ahjukana 20 LIHA KÜLMTÖÖTLEMINE: Lihaliik Eemaldatavad osad Kao % veisepraad luu, rasv, kõõlused 35 veiselaba luu, rasv, kõõlused 40 veiseselja esiosa luu, rasv, ...
sisse saada, sest hea kissell teatavasti ei kleepu ega veni. Niipea kui kisselli keskelt esimesed mullid üles kerkivad, tuleb keedupott kohe pliidilt ära tõsta. Eelnevat peaksite hästi meeles pidama ka kastmete paksendamisel. Eriti kohane on kartulijahu aasiapäraste kastmete juures. Proteiini sisaldavad jahud muudavad kastmed piimjaks, kuid puhta tärklisega paksendatud kaste jääb läbipaistev ning jätab kergema mulje. Kui soovite mõnes kastmes nisujahu asendada tärklisega, võtke viimast kaks korda vähem. Hästi sobib kartulijahu ka mahlastest marjadest pirukakatte sidumiseks. Tärklis inimese organismis 12 Tärklis on inimesele vajalik, kuid liialdada ei maksa. Inimtoidu koostises on tärklis asendamatu. Põhiosa toiduga saadavatest süsivesikutest peaksime saama ja tegelikult saamegi tärklisena
kevadel. Haug ei kuulu looduskaitse alla, aga püük on keelatud 1. märtsist 15. maini. Haug juustukastmes Valmistusained 1 haug (u.1,6 - 2 kg) u. 150 g külmutatud spinatit 2 sl valget veini või vett ½ sidruni pigistatud mahl ½ tl soola ¼ tl valget pipart 1 - 2 küüslauguküünt Kaste: 1 väike sibul 1 tl värsket tüümiani või ½ tl kuivatatud tüümiani 2 ½ dl piima 2 dl lahjat koort 1 sl margariini või võid 1 sl nisujahu 2 munarebu ½ tl soola ¼ tl valget pipart 3 sl riivitud parmesaani või muud tugevamaitselist riivjuustu 1 - 2 sl riivsaia Valmistusviis 1. Osta kalafileed või fileeri kala ise ja eemalda kõik luud. 2. Sulata ja nõruta spinat tihedas sõelas. 3. Pane spinat kastrulisse või potti. Lisa vein, sidrunimahl, sool, pipar ja purustatud küüslauk. Lase mõni minut kaane all haududa. 4. Tee kaste; Koori ja haki sibul
Vaegus Liig •keele ja limaskesta • kaasneb ülejäänud B põletikud grupi vitamiinide vaegus •silmade valguspelgus • nahapõletik nina ja silmade ümbruses B3-vitamiin Organism toodab seda vitamiini ise. Kuid kui valitseb B1, B2, B6 defitsiit, ei ole organism seda võimeline trüptofaanist tootma. Allikad Päevane vajadus • Allikadõllepärm, maks, piim, munad, kaunvili, kanaliha, jäme nisujahu, röstitud kohvioad Niatsiini päevane soovitatav kogus on 13–20 mg-ekvivalenti, 15 mg-ekvivalenti niatsiini sisaldub umbes: * 50 g nisukliides, * 85 g maapähkites, * 110 g kuumtöödeldud veise hakklihas või hautatud maksas, * 120 g kana või suitsutatud vikerforellis, * 440 g keedetud munas, * 1,7 liitris piimas. Biofunktsioonid • rasvade ja süsivesikute ainevahetuseks ning
(Pease; 1996), (Wikipedia;2007) Tööstusharud Kuuba majandus toetub suuresti oma kõrgeltarenenud meditsiinitööstusele ja biotehnoloogiale. Suureks ekspordiartikliks on vaktsiinid viiruste ja bakterhaiguste vastu, mida eksporditakse rahvusvaheliselt. Kuuba tööstus riigistati 1968 aastal. Alates 1985 aastast on Kuubal töötanud suhkrutööstus, mille tarbeks imporditi varasemalt Nõukogude Liidult masinaid. Teised toiduainetööstused toodavad juustu, võid, jogurtit, jäätist, nisujahu, pastat, külmutatud juurvilju ja puuvilju, alkohoolseid jooke ja karastusjooke. Kergetööstus hõlmab tekstiili-, jalatsi-, seebi-, hambapasta ja pappkastitööstust.. Teised tööstused on naftatööstus (Kuubal on 4 naftarafineerimistehast koguproduktiga 301,000 barrelit päevas), tubaka-, keemia-, ehitus-, tsemendi-, agraarmasinate-, nikli- ja terasetööstus. 1990'ndatel ületas turism suhkrutööstuse tulu ja sellest ajast peale on suhkrutootmine pisut tahaplaanile jäänud. (Industry)
sajandil jäeti lastele, 19. sajandil aga kuulus pereisale, külvajale. Selle päeva road valmistati lihast. Eraldi pakuti veel soolaube. Odrast vastlakaraski vahetasid 20. sajandil välja vahukoore- ehk vastlakuklid, Mulgimaal oli kombeks valmistada vastlakorpe. 19. sajandi tavade juurde kuulus äsjaküpsetatud leiva söömine, mida kasteti lihavedelikku. Koduste vastlakuklite valmistamine 75 g võid või margariini 3 dl piima 50 g pärmi 0,5 tl soola 0,5 dl suhkrut 2 tl kardemoni 8 - 9 dl nisujahu määrimiseks 1 muna Vahukoore asemel võid täidist ka muuta: - 2 dl vahukoort, 200 g mandlimassi - 2 dl vahukoort, 2 dl maasika- või murakakeedist - 100 g hakitud mandleid, kukli sisu, 1 dl suhkrut, 2 dl vahukoort Tänapäeval lastakse enamasti liugu ja süüakse hernesuppi ja vastlakukleid. Vastlapäev on ka tänapäeval tuntud püha mida kõik pered tähistavad. Mida teised teevad ? Pannkoogipäev Inglastel kuuluvad vähemalt 19
Fileerimisnuga kasutatakse kalade fileerimisel, pika kitsa Durumnisu kõvanisu eriliik, mis sisaldab vähe gluteeni, ei sobi painduva teraga nuga. küpsetisteks. Durumnisust jahvatatakse semolina jahu, millest tehakse pastatooteid. Värvuselt kollakam kui tavaline nisujahu. Durumnisu läbib 4 töötlemisetappi: puhastamine, kuumutamine, jahvatamine ja puhastamine. E Ekstrakt toiduainest pressimise, leotamise või keetmise teel Fursett see on enne ürituse algust serveeritav suupistete ja saadud kontsentreeritud vedelik. Nt puljong või tee-ekstrakt. jookidega laud. Üldjuhul on külmad suupisted, mida on võimalik
1. FRITEERITUD MAKRAPULGAD SALSAGA Bruto Neto 1. Lõika makrapulgad kolmeks tükiks. makrapulgad 100g 100g 2. Valmista taigen mineraalveest, soolast ja nisujahust Taigen ning lõpuks lisa vahustatud munavalged. nisujahu 60g 60g 3. Kasta krabipulgad taignasse ja prae rohkes õlis. mineraalvesi 60ml 60ml 4. Kastmeks pese ja puhasta küüslauk, paprikad ja sibul. munavalge 1tk 30g 5. Haki paprika ja sibul peeneks ning kuumuta neid õlis. Praadimiseks 6. Lisa ka küüslauk ja maisiterad. õli 300ml 300ml Kaste 7. Seejärel lisa tomatipüree ja vesi ning maitsesta kaste tomatipüree 40g 40g tabasco, veiniäädika ja teiste maitseainetega. roheline paprika 19g 15g 8. Lase kaste keema ja ...
Rahvusköök Vene köök Sisukord lk 1. Vene köögi iseloomustus........................................................................................3 2. Menüü põhjendus..................................................................................................5 3. Retseptid................................................................................................................6 3.1 Eelroog.................................................................................................................6 3.2 Põhiroog...............................................................................................................8 3.3 Järelroog.............................................................................................................10 4. Tööplaan........................................................
EESTI PÕLLUMAJANDUSÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut Põllumajandusökonoomika üldkursuse praktikumitööd Koostaja: HELEN TIITSON Majandusarvestus ja finantsjuhtimine II kursus Juhendaja: lektor K.LAHESOO Tartu, 2005 SISUKORD EESTI PÕLLUMAJANDUSÜLIKOOL.............................................................................1 Majandus- ja sotsiaalinstituut..............................................................................................1 Põllumajandusökonoomika üldkursuse ..............................................................................1 praktikumitööd.....................................................................................................................1 Koostaja: HELEN TIITSON.......................................................
köögiviljadega 300 g Rannamõisa jahutatud broilerimaksa 1 väike sibul 2 küüslauguküünt 2 sl nisujahu soola, 4-5 pipratera, 200 g tagliatelle pastat (või muud meelepärast 250 ml punast kuiva veini
Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................... 3 Mis on lisaained?........................................................................................................ 4 Kas lisaained on ohutud? Toidu lisaained on ohtlikkuse seisukohast toidumürgistuste, tasakaalustamata toitumise, tööstuslike saasteainete , toiduainetest looduslikult esinevate mürgiste ainete ja pestitsiidide järel alles kuuendal kohal. See aga ei tähenda, et toidu lisaainetele ei pöörata piisavalt tähelepanu. Tootja peab tervishoiuorganitele teatama, et toidu lisaaine toimib efektiivselt. Lisaainet peab olema võimalik valmis toiduaines määrata ning ta ohutus peab olema tagatud. Lisaainete ohutust kontrollitakse loomkatsetega ja kui avastatakse mingi oht, on toiduainetesse lubatavad hulgad 100 korda väiksemad nendest , mis loomkatsetes ei tekita enam ohtu. Samal ajal võivad mõned ...
Lisanditega leivad sisaldavad aedvilju, puuvilju, liha jm. Tera- ja seemneleivad sisaldavad erinevaid teri ja seemneid mitmesuguses töötluses ning jämeduses 8% jahu kogusest. Koorikleivad on madalad ja horisontaalselt läbilõigatud tooted. 22. Peenleib Valmistamiseks kasutatakse kõige peenemat rukkijahusorti. Rukkipüülist, kuumast veest ja rukkilinnastest valmistatakse keet, mis suhkrustatakse ja jahutatakse. Osale peenleibadest lisatakse kuni 20% nisujahu parema mahu ja struktuuri saamiseks. Peenleivad on teiste leibadega võrreldes alati väiksema/madalama happesuse ja magusama maitsega. 23. Tera- ja seemneleivad Tera- ja seemneleibade valmistamiseks kasutatakse idandatud või kooritud rukkiteri, purustatud nisuteri, mitmesuguseid helbeid ja seemneid. Enne taina valmistamist keedetakse/hautatakse terad pehmeks. Teradele lisatakse rukkilinnasejahu ja jäetakse jahtuma. Leiva happesus peab olema
Maitselt on leib soolane, sest erinevalt rukkileivast lisatakse sellele soola. Valget leiba ei vaalita kätega, vaid seda veeretatakse kausis. Need leivad on väiksemad ja kujult ümmargused ning seetõttu on ka küpsetusaeg lühem - kuni üks tund. Keelejuht L. Mudrjonova rääkis valge leiva küpsetamisest nii: Sitnik 'peenleib, püülileib'. Pühade ajal süüakse peenleiba, mida alati tehakse sõelutud jahust. Selleks kasutatakse nii rukki- kui ka nisujahu. Üheks erinevuseks on see, et leiva valmistamisel ei kasutata mitte juuretist, vaid pärmi. Kui peenleib on tehtud nisujahust, nimetatakse teda mõnikord ka valgeks leivaks asho kshi. Ka saia nimetatakse mõnikord nii, aga erinevus nende vahel on selles, et üks on hapendatud taignast, teine mitte. Kogu leivategemise protsess on üldiselt sama, kuid leiva teistsuguse nimetuse tingib jahu parem kvaliteet. Peenleib valmistatakse nii: Minevikuhõlma on vajunud jahu aseainete kasutamine
Bors- peedisupp (vene ja ukraina rahvustoit) Guljass- ungari pakas lihasupp Rassolnik- vene rahvustoit, mis sisaldab soola- või hapukurki Prantsuse sibulasupp- püreetaoline paks supp Minestrone- see on tuntumaid itaalia suppe Seljanaka- meil ja kogu maalimas hästi tuntud vene roog 5. KASTMED(SAUCES) 1. Nimeta põhikastmed. Hele põhikaste, valge põhikaste ja pruun põhikaste. 2. Millised lähteained on vajalikud pruunikastme valmistamiseks? Pruuni puljongit(nt kalapuljong), võid, nisujahu, tükeltatud maitseköögivilju, hakitud seeni, purustatud tomateid. 3. Mis on demi-glace kaste? Täiustatud pruun põhikaste. 4. Loetle pruunist põhikastmest saadud tuletatud kastmeid. Jahimehe kaste, piprakaste, jäägrikaste, mustlaskaste, itaalia kaste, pruun sibulakaste, burgundia kaste, pikantne kaste, roberti kaste, hapukoore kaste jne. 5. Kuidas valmistatakse heledat põhikastet. Rasvaine sulatatakse kastmepannil. Selles kuumutatakse nisujahu teralise konsistentsini,
Lisada köögiviljaleem. Keeta tasasel tulel kuni maapirn on pehme. Püreestada. Piima lisada vastavalt sellele, kui vedelat või paksu suppi tahetakse. Kaunistuseks võiks lisada hakitud peterselli. Maapirni-kartulisupp 1/4 l kartuleid kuubikuteks lõigatuna, 2 dl maapirni kuubikuid, 1 värske peet kuubikuteks, 1 l vett, soola, 5 pipratera või kadakamarja, 1 loorberileht, 2 spl hakitud porrut, 1 spl võid, 1/2 spl nisujahu, 1/2 dl koort. Köögivili keedetakse maitseainetega küpseks ja püreestatakse. Lisada või, keeta suppi veel mõni minut. Maitsestada koorega. Kookospähkel on kõigi pähklite kuningas Suured puud kasvavad sageli mererandadel, viljad satuvad merre ja hulbivad nädalaid või kuid vee pinnal. Randunud kusagil piisava niiskusega alal, hakkab vili idanema, kasvades puuks paneb aluse uuele palmisalule. Kookospalmid on kuni 25 meetri kõrgused sulgjate tumeroheliste läikivate lehtedega puud.
E tokoferool porgand, kapsas, taimsed õlid Q ubikinoon taimsed saadused F linoolhape taimsed õlid Veeslahustuvad: B1 tiamiin teraviljad, pärm, sealiha, B2 riboflaviin kaunviljad, spinat, piim, maks, kala B4 koliin sepik, kroovimata jahu, munarebu, maks PP niatsiin jäme nisujahu, maks, pärm, kanaliha B6 püridoksiin porgand, leib, kaunviljad, maks, munarebu B10, B11 foolhape, folatsiin rohelised taimeosad, oad, astelpaju, pärm C askorbiinhape kibuvitsa marjad, mustad sõstrad, paprika, kartul U Smetüülmetioniin kapsas, spargel, petersell, tomat P bioflavonoidid puu ja juurviljad
LOODUSKIVIMATERJALID 1. Kuidas jagunevad kivimid? 1) SÕMERAD teralise struktuuriga, eraldi. 2) MASSIIVSED ühes suures tükis. 2. Millest koosnevad kivimid? Kivimid koosnevad ÜHEST VÕI MITMEST MINERAALIST. 3. Mille järgi jagatakse looduskivimaterjalid markidesse? Looduskivimaterjalid jagatakse markidesse KÜLMAKINDLUSE JA TUGEVUSE JÄRGI. 4. Kuidas jagunevad kivimid geoloogilise päritolu järgi? TARD-, MOONDE- JA SETTEKIVIMID. 5. Milline vahe on süvakivimite ja purskekivimite vahel? Süvakivimid on hästi tugeva struktuuriga ja sügavates kihtides tardunud kivimiteks. Purskekivimid on nõrga struktuuriga ja tarduvad maapinnale lähemates kihtides. 6. Graniidi veeimavus ja külmakindlus? Veeimavus on väga väike 0,5 0,8% mahust. Külmakindlus on üle 200 tsükli. 7. Eestis leiduvad settekivimid. Dolomiit(lääne-eesti), lubjakivi(mandri-eesti), liivakivi, pruunikad savid (lõuna-ees...
F Linoolhape+linoleenhap Taimsed õlid e Veeslahustuvad vitamiinid B1 Tiamiin Pärm, kaerahelbed, sealiha, täisteraviljatooted B2 Riboflaviin Piim, maks, kala, pärm, kaunviljad, spinat Pantoteenhape Pärm, maks, piim, munad, kapsas, kartul, tomat B4 Koliin Liha, kroovimata jahust leib, munarebu, maks, piim PP Niatsiin, nikotiinhape Maks, pärm, kalasaadused, kanalija, jäme nisujahu B6 Püridoksiin Maks, munakollane, porgand B8 Inosiit (müoinosiit) Neerud, süda, kartul, mais B10 Foolhape Maks, oad, rohelised taimeosas, neerud, liha B11 Folatsiin B12 Kobalamiinid Verivorst, maks, tailiha, juust, pärm, seened B13 Oroothape Loomsed produktid B15 Pangaamhape Loomsetes, taimsetes produktides (eriti seemnetes)
iseloomulikumaks sidekoe elastseid kiude moodustatavaks valguks on kollageen, mis esineb ainult loomadel). Kuumtöötlemisel sidekoe valgud lagunevad. Patee on pehmema kontsistentsiga ja määritav leivamääre. Valmistatakse põhiliselt lihast, lisaks veel maks, vürtsid, ürdid, konjak ning küpsetatakse ahjus, vesivannil, ahjuvormis või tainakaane all. Besamellkaste on valge põhikaste, mille tooraineks hele puljong, nisujahu ja rasvaine,tihendamiseks kollast rasvas kuumutatud jahu või jahuvõid. Keeta nõrgal tulel 10 minutit koguaeg segades, kuni kaste on omandanud soovitud paksuse. Maitsestada soola, pipra ja muskaadiga. Hollandi kaste on põhikaste, millest on tuletatud rida teisi sooje võikastmeid. Hollandi kaste on sidrunimahlaga maitsestatud munakollase- ja võikaste. Salsa on mehhikopärane tükiline kaste, mille valmistamiseks kasutatakse tomatit, sibulat,
Muna 2tk Sool l tl Jahu l,21iitrit Glasuur: Munavalge 1 tk Puudersuhkur 4 dl Sidrunimahla mõned tilgad Vürtsimassid Gewürztrieb 2000 küpsetussegu vürtsikate ja mahlaste kookide valmistamiseks 0.900 - piima 0.200 mune 0.160 Gewürztrieb 2000 3 0.900 nisujahu 0.250 toiduõli 0.600 - suhkur Kõik koostisosad korralikult läbi segada. Küpsetada 150° juures 40 m LIIVATAIGEN, POOLTOOTED JA KÜPSISED Jahu 0,650 + 0,050 rullimiseks margariin 0,310 suhkur 0,207 muna 0,073 küpsetuspulber 0,005 väljatulek: 1,0 Taignale võib lisada küpsetuskindlat essentsi. Liivataigent võib valmistada : * masinaga * käsitsi
PLP- puitlaastplaat, füüsikalisi omadusi iseloomustatakse: 1. Vee neelavus- toimub tänu liimainele aeglasemalt kui naturaalpuidul. 2. Paisumine- pikkuses ja laiuses liigub küllaltki laiades piirides sõltuvalt laastude liigist. 3. Soojusjuhtivus- on väiksem kui naturaalpuidul. Tsementpuitlaastplaat · BETONYP- madala süttivusega, aeglaselt põlev materjal · Kasutatakse- lennukiangaaride valmistamiseks, tulekindlaks siseviimistluseks Puitkiudplaadid · Valmistatakse puu või muudest taimsetetest kiududest koos spetsiaalsete lisanditega ja liigitatakse: 1. Ülikõvad, ülitihedad(HDF) 2. Kõvad nn. Soome papp(tagaseinad ja sahtlipõhjad) 3. Poolkõvad e. Keskmise tihedusega(MDF) 4. Isoleerplaadid- pehmed puitkiudplaadid 5. Viimistlusplaadid- pehmed kuitkiudplaadid Valmistamise tehnoloogia Toormaterjal töödeldakse purustites kõigepealt laastudeks, keedetakse 2% sööbenaatriumi lahuses, e...
Toiduainete massimõõtude ja mahumõõtude vahekord Tabel 1 Toiduaine nimetus 1 liiter= 1 dl= 1 sl= 1 tl= 1000 ml 100 ml 15ml 5 ml =6,7spl =3tl g g g g JAHU JA TANGUTOOTED nisujahu 600 60 10 3 maisijahu 550 55 8 3 odrajahu 550 55 8 3 rukkijahu 550 55 8 3 tatrajahu 600 60 9 3 kartulijahu 800 80 15 5 riisijahu 550 55 8 3 manna 700 ...
koosnevat võrku (kõige iseloomulikumaks sidekoe elastseid kiude moodustatavaks valguks on kollageen, mis esineb ainult loomadel). Kuumtöötlemisel sidekoe valgud lagunevad. Patee pehmema kontsistentsiga ja määritav leivamääre. Valmistatakse põhiliselt lihast, lisaks veel maks, vürtsid, ürdid, konjak ning küpsetatakse ahjus, vesivannil, ahjuvormis või tainakaane all. Besamellkaste e. valge kaste tooraineks hele puljong, nisujahu ja rasvaine,pruunistatud sibulad, tihendamiseks kollast rasvas kuumutatud jahu või jahuvõid. Keeta nõrgal tulel 10 minutit koguaeg segades, kuni kaste on omandanud soovitud paksuse. Kellele maitseb sibulateta beshamellkaste, võib kastme läbi sõela kurnata. Maitsestada soola, pipra ja muskaadiga. Hollandi kaste põhikaste, millest on tuletatud rida teisi sooje võikastmeid. Hollandi kaste on sidrunimahlaga maitsestatud munakollase- ja võikaste.
SISUKORD 1. Sissejuhatus 2. Ainevahetusest ehk metabolismist 2.1 Ainevahetuse tüübid 3. Orgamismide energiaallikad 4. Ainevahetuse protsessid 5. Süsivesikud 6. Kiudained 7. Aminohapetest 8. Valkude tarbimine 9. Lipiididest 10. Vitamiinide tähtsusest toidus 11. Kasutatud kirjandus 1 .SISSEJUHATUS Söömine on inimesele tavaliselt peamine energiaallikas. Ei saa seega öelda, et ta väga tähtis ei ole, kuigi mitte nii tähtis, et kulutada sellele suur osa oma ajast. Samas oled see, mida sööd. Et kvaliteetse energiaga ennast laadida ja säilitada hea enesetunne, peab toidus valikuid tegema. Igas asjas on alati äärmusi ja need on head selleks, et näha, kuhu pole vaja jõuda. Kui korra endale peamised toitumise põhitõed selgeks teha, ei pea toitumisele mõtlemiseks kulutama päeva jooksul kuigi palju aega! 2 2. AINEVAHETUSEST e. METAB...
vesihein. Tegelikkuses on eelpool toodud taimeliigid vaid vähene ülevaade mida meie esivanemad tarvitasid. Kui vaadata, ajalukku, siis näeme, et looduse poole vaadati alles suurte nälgade aeg, sest on mainitud, et 17.-18. sajandil kasutasid baltisakslased looduslikke taimi rohkem kui eestlased ja sellest ajast on antud välja raamatuid, mis on eestlased tänaseni tagasi viinud looduserüppe. HUVITAVAMAD RETSEPTID 1. RÄIMED KODUSES MARINAADIS 500 g räimi, 2 spl soola, nisujahu, muna, õli, 300 ml vett, 2 porgandit, 1 sibul, 2 tera vürtsi, 5 tera pipart, 2 tera nelki, 2 spl suhkrut, 2 spl äädikat Kui ostad räimerümbad siis jäta need mõneks tunniks soolduma. Terved värsked räimed roogi, eemalda pead ning jäta samuti soolduma. Paneeri räimed nisujahus ja seejärel lahtiklopitud munas. Prae õlis kuldpruuniks. Keeda marinaadi ca 20 minutit ja lõpuks lisa äädikas. Vala jahtunud segu praetud räimedele ja jäta ööpäevaks seisma. 2
· Maisihelbeid; · Tärklist, siirupit, piiritust. 2.3.2 Jahud. Jahu saadakse teravilja jahvatamisel. Jahu koostis ja toiteväärtus sõltub jahu sordist. Tähtsaim jahu koostisosa on tärklis ja valgud. Kleepvalgu sisaldus oleneb sordist ja kasvutingimustest. Sooja ja kuiva suve korral saab nisust väga hea kvaliteediga jahu just kõrge kleepvalgu sisalduse tõttu. Jahvatusviise on kaks: 1) madal ehk lihtjahvatus; 2) kõrge ehk tangujahvatus, ka sordijahvatus. Nisujahu nisujahu üks tähtsam küpsetusomadus on kleepvalgu sisaldus ja kvaliteet. Nisujahuvalgud moodistavad vees kleepvalgu, mis annab tootele poorsust ja mahtu. Nisujahu sordid: · kõrgema sordi jahu (tüüp 550); · esimesesordi jahu (tüüp 812); · teise sordi jahu (tüüp 1600); · lihtjahu; · sõrejahu, Rukkijahu Rukkijahu ei sisalda kleepvalku Rukkijahu sordid: · Rukkipüül; · Rukkikroov; · Rukkiliht; · Jäme rukkijahu; · Rukkileivaained.
Toiduvaliku põhikriteeriumid: Täisväärtuslik toit peab sisaldama piisavas koguses nii makro- kui mikrotoitaineid, eeskätt asendamatuid aminohappeid, esmatähtsaid rasvhappeid, vitamiine ja mineraalaineid. ( Kõrge energiasisaldusega toit ei pruugi olla täisväärtuslik ja vastupidi- coca kõrge en sisald, aga madala toiteväärtusega; täismahla puhul aga vastupidi) Toiduenergia. Valkude, süsiv, lip osakaal päevases toiduenergias. Toidust saadav energiahulk peab katma organismi põhiainevahetuseks, soojustekkeks ninh kehaliseks ja vaimseks tegevuseks vajaliku energiakulu. Toidu energeetilise väärtuse tuvastamiseks kasutatakse kalorimeetrilist meetodit (ainete põletamisel vabanev soojus- soojushulk, mis vabanev 1g rasva põletamisel kalorimeetris võrdub soojushulgaga, mis saadakse selle oksüdatsioonil organismis) Toiduainete energeetilised väärtused: 1g süsiv 17,2 kJ (4,1kcal) 1g valke - 17,2 kJ (4,1kcal) 1g lipiide 38,9kJ (9,...
· Puuvilla · Maapähkleid · Sorgot · Tubakat · Pirne · Viinamarju Loomakasvatuses on tähtsamateks loomadeks: · Lehmad · Kanad · Sead · Veised 8.5. Eksport ja import Peamised põllumajandustooted, mida eksporditakse on: · Sojaoad · Sojaõli · Mais · Veiseliha · Nisu · Vein · Päevalilleõli · Piim · Kanaliha · Pirnid · Maapähklid · Tubakas · Nisujahu · Oad · Riis Argentina on sojatoodete, maisi ja nisu ekspordi poolest maailmas esiviisikus. Riiki ostetakse sisse: · Nisu · Palmiõli · Suhkrut · Sigarette · Kanaliha · Mandariine · Teed · Köögiviljaõli · Piim · Päevalilleõli · Tubakatooteid 8.6. Keskkonnaprobleemid Riigi lõunaosas laiuvad juba kõrbe ja poolkõrbe alad ning suure tõenäosusega laienevad need veelgi, kui maa kurnatakse ära
Võihappebakterid on looduses laialt levinud. Võihappebakterid paljunevad ainult õhu juurdepääsuta keskkonnas. Võihappebakterid on hapete suhtes tundlikud, seepärast esinevad nad seal, kus piimhappekäärimist ei toimu (pastöriseeritud piim, rõõsk koor). Toiduainetööstuses on võihappekäärimine kahjulik nähtus. Toiduainete tootmisel seda ei rakendata. Köögivilja hapendamisel võib areneda võihappekäärimine kui piimhapet moodustub aeglaselt. Nisujahu säilitamisel rõsketes ruumides võib jahus peale niiskumist esineda võihappekäärimist, mille tagajärjel jahu muutub mõruks. Pektiinainete käärimine. Pektiinaineid leidub puuviljades, marjades, juurviljades. Lagundab taimseid kudesid. 17 Tselluloosi lagunemine. Mõned bakterite ja hallitusseente liigid on võimelised lagundama tselluloosi
süsivesikute hulk väheneb seega ei ole suur proteiinisisaldus soovitatav õlle-, piirituse-ja tärklisetööstusele kasvatatavate sortide juures. Kõige proteiinirikkamad on kõvanisu terad, aga on aretatud ka suure proteiinisisaldusega odra-, maisi-ja kaeravorme. Toorproteiini väärtus oleneb valkude koostisest. Taigna uhtmisel veega jääb järele kleepvalk , kuna eralduvad vees lahustuvad ühendid. Kleepvalgus on u. 80% valke. Kleepvalgu koostisest ja kogusest sõltuvad otseselt nisujahu küpsetusomadused. Mida rohkem seda on, seda paremate omadustega jahu saame. Minimaalselt peaks ta olema 23%, optimmalne oleks 25% ja üle selle. Kui kleepvalk tõuseb üle 32%, siis jahu kerkimine on takistatud. Toorrasva on kõige rohkem kaera-ja maisiterades. Näiteks nisul on seda keskmiselt 14%, rukkil ja odral 12%, kaeral 26% ja maisil 40%. Rasv on koondunud peamiselt idudesse. Suure rasvasisaldusega jahu kvaliteet halveneb kiiresti. Toortuhk asub peamiselt sõkaldes ja kestades
au Vin Jaune. Coulis - Toorete või keedetud puuviljade või marjade püree. Levinud liharoogade lisand on pohla- coulis. Court Bouillon - Ürtide ja maitseköögiviljadega maitsestatud aromaatne puljong, milles keedetakse kiirelt kas kala või linnuliha. Couscous - Põhja-Aafrikast pärit pastataoline jahutoode, mõnikord kasutatakse ka eestipärast kirjapilti kuskuss. Couscous valmistatakse semolina teradest, mis kaetakse õhukese nisujahu kihiga, tulemuseks on terad, mis paisuvad soojas vees. Couscousi kasutatakse liharoogade lisandina, aga ka salatites, mahlasuse saavutamiseks lisatakse couscousile sageli värsket kurki, sidrunimahla ning lehtpeterselli. Crème chantilly – Vanilliga maitsestatud vahukoor või vahukoorekaunistus tordil. See on saanud oma nime Chantilly lossi järgi. Crème brûlée - Tavaliselt vanilliga maitsestatud keedukreem, mille pinnale raputatakse suhkrut
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
