said ühendust võtta jumalatega Eanna tsikuraat Ur'is Sumeri linnriigid · Iga linnriigi keskel oli linna kaitsejumalale pühendatud astmiktempel e. tsikuraat · Ümberringi paiknesid kitsaste tänavate ääres ühe- või kahekorruselised savist majad. · Linnriigid olid piiratud tugevate müüridega. Müüridest väljapoole jäid põllud, aiad ja karjamaad · Tähtsamad linnriigid olid: Adab, Eridu, Isin, Kis, Lagas, Larsa, Nippur, Uruk ja Ur · Elanike arv domineerivates asulates oli 30 000- 50 000 · Valitsesid monarhid, kuid suur maj. ja sots. ning kõrge prestiiz oli ka templitel ning preesterkonnal Linnriik Ur · Üks Mesopotaamia tähtsamaid linnriike · Asub Eufrati ja Tigrise vahel · Üks jumalatest oli Nanna · Ur'is asub ka Nanna tempel · Ur'is alustati väljakaevamisi aastal 1922, tööd alustas Leonhard Woolley koos abilistega
kahekorruseliste majade puhul piirasid rõdud. Elanike arv sellistes linnades võis ulatuda 30 000 50 000. Keskasulaid ümbritsesid sageli laialdased eeslinnad, neid omakorda asulad ja külad. Linnamüüride taga elasid vaesemad kodanikud. Kokku asus Sumerite linnaosa levialas umbes tosin suuremat linna koos nende juurde kuluva maa-alaga, kus toimis hästiorganiseeritud niisutussüsteemile tuginev majandus. 1) Nippur (usuline keskus) - Ringmüüriga ümbritsetud linna keskuses asuvad linna peamised dominandid templid ja tsikuraat, nende ümber aga tõenäoliselt preestrite linnus. Ebakorrapärase müüriga ümbritsetud Nippuri linn oli ehitatud Eufrati kaldale ning ülejäänud külgedest ümbritsetud vallikraaviga, linna keskelt läks läbi kanal. 2) Ur tampsavist või toortellistest kaitsemüüriga ümbritsetud ainult linna keskosa.
ANUBIS surnute jumal, saakali peaga. HATHOR loomakujuline viljakus ja armastusejumal. MESOPOTAAMIA. · Sõjakas kultuur Sumerid u 30002334 eKr Tsivilisatsiooni teke. · Linnriigid · Looduslikud eeldused o Ur, Uruk, Nippur ja Lagas o 2 jõge Tigris ja Eufrat · Metallitööstus o Hea kliima o Vask o Geogr. Asend (,,kuldne poolkuu") · Niisutuspõllundus Omapära. o Vesiratas · Avatud ligipääs · Kiilkiri
Pole teada, kas tegu oli Mesopotaamia esmaasukate või tsivilisatsiooni tekkeajal alles suhteliselt äsjaste sisserändajatega. See oli Egiptuse kõval maailma vanim tsivilisatsioonikolle. Sealset kultuuri ja asustuse kohta leidus väjakaevamisest jälgi 6. aastatuhandest e.K.r . Sumerid elasid seal 4. aastatuhande lõpust e.K.r. Linnriigid. 3. aastatuhande alguses e.K.r tekkis hulk sumerite linnriike: Eridu, Uruk, Larsa, Ki, Ur, Laga, Nippur, Susa jt. Iga linn moodustas omaette sõltumatu linnriigi. Linnad paiknesid kohaliku peajumala templi ümber, suurem osa maad kuulus templile või kuningale. Kuna need riigid olid omavahel alatasa sõjajalal, kaitsesid linnu varasest ajast müürid. Sumeritel oli suur hierarhiline jumalkond, usund ja mütoloogia. Igal linnriigil oli oma kaitsejumalus, kellele oli pühendatud ristküliku kujuline astmiktempel - tsikuraat, mis kõrgus silmapaistvaima ehitisena linna südames.
1.Millised olid tähtsamad sumerite linnad? Kish, Nippur, Uruk, Umma, Lagash, Ur. 2.Milline riik asub praegu sumerite aladel? Mis seal toimub? Sellel alal asub pragu Iraak. Seal toimub hetkel sõjaline tegevus. 3.Millised olid tänavad sumerite linnades? Tänavad olid kitsad ja need ei olnud sirged vaid looklesid masjade vahel. 4.Milliseid materjale kasutati majade ehitamiseks? Ehituseks kasutati põletamata savitellist ja tänu sellele olid majad väga nõrgad ja neid ei ehitatud tavaliselt kõrgemaks kui kaks korrust. 5.Kui kõrgeid maju sumerid ehitasid? Mitte rohkem kui kaks korrust. 6.Iseloomustage kuju näo proportsioone? Pikliku kujuga, habemega kiilaks. 7.Uurige mehe silmi ja kirjeldage neid? Silmad on värvilised, kontuurjooned on toodud esile. 8.Kuidas iseloomustaksite mehe figuuri? Keskmise kehaehitusega, väikese õllekõhuga, vbl käib ka jõusaalis nii kaks korda nädalas. 9.Kus elasid sumerid? Mesopotaamias. 10.Millised olid sumerite linna...
müürid. Väikelinnas võis olla mitukümmend maja, mille vahele tekkis ka organiseerimatu tänavavõrk. Peale seda tekkisid ka Sumeri, Assüüria, Babülooni, Egiptuse ja Kreeta-Mükeene linnad. 2. Nimeta ja iseloomusta lühidalt Sumeri, Assüüria ja Babüloonia linnu. Lõuna-Mesopotaamiasse asusid sumerid, kõrge kultuuriga rahvas, kes allutasid endale pärismaalasi Tigrise ja Eufrati alamjooksu tsoonis ning rajasid sinna Sumeri riigi. Sumeri linnad: Uri, Uruk, Nippur, Tel Taya, Ebla ja Mari (Ebla ja Mari on sumeri linnadele sarnased linnad) Uri linn oli Eufrati jõel asunud linn, mis asus seal 3.-2.at. vahetusel eKr. Uri linn oli oma aja üks õitsvamaid linnu, kuna see on omal ajal olnud tõeline suurlinn, milles oli: kaks sadama, Uri tsikuraat, kuus esinduslikku lossi, võimas kindlus, vähemalt kaheksa suurt templit, mitu suurt avalikku viljaaita ja püha matmispaika. Kesklinn oli ümbritsetud ringmüüri ja kanaliga, kuhu voolas Eufrati jõe vesi.
VAHEMERI PÄ RS IA LA HT PU NA NE ME RI Milline riik asub praegu sumerite aladel? Mis seal toimub? · Tähtsamad linnriigid: Ur, Uruk, Lagas, Kis, Umma, Nippur. · Linnriik koosnes kõrgendikul asuvast linnast ja seda ümbritsevast alast. · Linn oli ümbritsetud savitellistest müüriga, et kaitsta elanikke vaenlase rünnakute eest. Maapind on siin madal ja tasane. Puid kasvab vähe, kuid savi ja pilliroogu leidub rohkesti SUMERITE LINNAD · Majad ehitati käsitsi vormitud ja päikse käes kuivatatud savitellistest. Telliseid võidi tugevdada pillirooga. · 1-2 korruseliste hoonete katused lamedad, elumajade
ükskord, et selline asi toimub siiani.. kahjuks ma ei mäleta kus riigis see oli, aga ühed inimesed näiteks elasidki surnuaias ja magasid oma vanemate haudade peal). Oletatakse, et linna elanikud lisaks küttimisele ja korilusele tegelesid ka põlluharimise, karjakasvatuse kui ka kaubavahetusega. 2. Nimeta ja iseloomusta lühidalt Sumeri, Assüüria ja Babüloonia linnu. Sumeri linnad: Eridu, Adab, Lagash, Umma, Kish, Uruk, Ur, Nippur Linnamüüris oli tavaliselt neli väravat, kust said alguse laiad tänavad, mis tsitadelli juures kokku jooksid. Ülejäänud linnaosades oli maa aga sedavõrd hinnas, et kitsastel ja kõveratel linnatänavatel kahel veoloomal teineteisest möödumisega küllalt tegemist olla võis. Umbseintega majade uksed avanesid siseõuedesse, mida kahekorruseliste majade puhul piirasid rõdud. Elanike arv sellistes linnades võis ulatuda 30 000 – 50 000.
Pelgulinna Gümnaasium 10P Üldajalugu ALGUSES OLID SUMERID Tallinn 2017 1. Tsivilisatsiooni tutvustus ''enne olid Sumerid'' - Jules Oppert Umbes 3000 a ekr. Ehitati esimesed linnad sumerite poolt. Linnriigud asusid Tigrise ja Eufrati vahel. Kokku oli neid linnu 11. Nende nimed (loetelu põhjast lõunasse): Sippar, Kish, Nippur, Isin, Umma, Lagash, Uruk, Larsa, Ubaid, Ur ja Eridu. Sõna 'sumer' on sumerite keeles 'tsiviliseeritud inimeste koht' mis tähistas maad millel nad elasid ja ennast nimetasid nad 'saggiga'ks mis tähendab tõlkes mustade peadega inimesi. Juba antiikaja kreeklased teadsid palju Mesopotaamiast. Õpetlased teadsid seda, mida olid kirjutanud Herodotos ja Strabon, samuti teadis lihtrahvas seda, m...
IV aastatuhandel tsivilisatsiooni tekke periood Mesopotaamias. Metallikasutus laienes, aastatuhande lõpp tähistab pronksiaja algust. Silmapaistvaim asula oli Uruk, millest at II poolel kujunes tõeline linn. Kasutusele võeti ratas ja kedrakeraamika. Alguse sai piltkiri, millest perioodi lõpul hakkas kujunema sumeri keelel põhinev kiilkiri. VARADÜNASTILINE PERIOOD EHK SÕLTUMATUTE SUMERI LINNRIIKIDE AJAJÄRK u 2900-2340 Tähtsamad linnriigid: Kis, Ur, Uruk, Lagas, Umma, Eridu, Nippur, Larsa jt. Nende elanikud rääkisid sumeri keelt ja kasutasid kiilkirja. Sumeri linnriikide sisekorraldus: Tempel-kuningavõim-vabade kodanike sektor. Valitsesid monarhid (tiitlid en, ensi, lugal), kuid suur majanduslik ja sotsiaalne tähtsus ning kõrge prestiiz oli ka templitel ja preesterkonnal. Linnriikide peamise sõjajõu moodustasid vabad kodanikud, kes osalesid vähemalt teatud määral ka poliitilises elus. Kasutati sumeri kiilkirja, mis on aglutinatiivne (ehk järelliiteline)
surnu suhu pandi münt. MESOPOTAAMIA Vanimad tekstid (Sumerite teksid) 3500 eKr. Tsikuraat astmik torn, nö kunstlik mägi. Akkad semiidi linnriik. Võeti üle kiilkiri, usunditest osa, arhidektuur, keeleks sai akkadi keel. Polüteistlik kultusreligioon religioon, kus on palju jumalaid. Jumalat tähistav sõna Dingir, jumalaid samastati taevakehadega. Panteon ühinenud jumalaskond; kaasas kõiki Mesopotaamia jumalaid, keda austati. Nippur linn, mille peajumalaks oli taevajumal An ja tuuleisand Enlil. Nanna (veekogu), millest loodi maailm. Jumalad lõid inimesed, kuna oli vaja teenreid. Maailmas toimuvad sündmused on ette määratud, kirjas tahvlitel, mida valvab Enlil. Kuningaid peeti jumala lasteks. Ülempreestreid peeti jumalate vahendajaks. Surm on maa, kust tagasi ei tulda. Savine, pime, söödi muda, hing ja kõik lakkas olemast. Aja jooksul suri usund välja. Mõjutanud palju Lähis-Ida kultuure. JUDAISM
KRONOLOOGIA Käsitletavas kronoloogias jätan välja nii kesk- kui kaug-ida kultuurid. Sama ka kesk- ja lõuna-ameerika tsivilisatsioonide (tolteegid,olmeegid, maiad, asteegid, inkad jne.) puhul. Kuivõrd nii tänased India ja Hiina alad ja kultuurid etendasid antiikajal käsitletava teema suhtes sekundaarset rolli, siis ka neilt vaid mõned sissekirjutused. Sest nii Lähis-Ida, Induse oru, Himaalaja ning Hiina vahel tekkis sünergia juba neoliitikumis. Fookuses on aga Lähis- Ida kultuuride tõusud ja langused. Aktsendiga (kursiivis) Iisraeli rahva ajalooga. Lääne-Rooma võimetus ja vähene ambitsioonikus Ida suunal sai uue ja permanentse hoo sisse Lääne-Rooma langemisega. Parodakslaaslelt põhjustas seda kristluse omaksvõtt riigiusu kehtestamisena. Mil ei läinud palju aega, kui Tuhande aastane Rooma lakkas olemast. Mida küll üritas reanimeerida Ida-Rooma ehk Bütsants. Jumal tea...
Põhirelvaks oli 30cm pikk võitlusnuga, kilp, oda, vibu ja nool. Sumeritel ei olnud ratsaväge, kasvatati eesleid. Olulisemad avastused: ratas, õlu, potikeder (keraamika), kangasteljed. Riiklus e poliitika Esimesed tekkisid Mesopotaamia alal ja olid linnriigid. Linn oli savimüüriga ümbritsetud, keskel tempel ja selle kõrval kuninga palee. Korrektse põhiplaaniga. Igal müüril oli mitu väravat. Üks peavärav. Saviehitised pole säilinud. Linnriigid Ur, Uruk, Ea, Umma, Kis, Nippur, Lagas. Eri perioodidel domineerisid eri riigid. Uruki periood, Uri periood. Keegi ei suutnud võimu hoida. Akad oli esimene riik, mis suutis kõik liinriigid alistada. Esimene valitseja kuningas Sargon III. Riik püsis kuninga surmani. 1 Vana - Babüloonia kultuur Mütoloogia ja usund Enamus jumalaid oli seotud põlluharimisega. Jumalaid kujutati müütiliste olenditena. Veejumal La
1. Mis on müüt, mis on mütoloogia? Too esile korduvaid tunnuseid müüdi definitsioonides. Müüt Müüt seletab kujundilisel viisil maailma ja inimese algupära, olemust ja tähendust. Tegelasteks üleloomulikud olendid, laialt levinud irratsionaalse tähtsusega uskumus. Müütidel on ühisosa paljude valdkondadega: folkloor, kirjandus, filosoofia, kunst, religioon ..... Mütoloogia on ajaloolises ja kultuurilises kontekstis moodustunud müütide kogum. Mütoloogia on teadusharu, mis tegeleb müütide uurimisega. müütide kogum, koosneb pärimusest, mis moodustab terviku. Uurib müütide kujunemist, nende tekkepõhjusi ning vastavust reaalsete sündmuste ning nähtustega. Elav mütoloogia on oma kujunemiskeskkonnas püha, tal on tõe väärtus ja korrastav-juhendav- reguleeriv funktsioon oma kultuuri jaoks. Mütoloogia on tihedalt seotud inimeste uskumuste ja religiooniga. Selles avaldub nende maailmapilt. Korduvad tunnused müüdi definitsioonides William G.Doty...
Kromlehh kui menhirid või dolmenid asuvad tsentriliselt (ringis) MESOPOTAAMIA KUNST Mesopotaamia on alanimetus Eufrati ja Tigrise alal või elanikud Erinevatel aegadel eksisteerisid erinevad riigid, millest tähtsamad olid: · Sumerid · Babüloonia (vana ja uus) · Assüüria · Pärsia SUMERI AKKADI PERIOOD Leiutasid: · Ratas · Kiri · Maailma vanim eepos (Gilgames) Vanimad linnriigid: · Babülon · Ur · Uruk · Nippur Oli madal, soine ala, mida tuli kuivendada, pealmiseks ehitusmaterjaliks oli savi. Ehituskunstist pole säilinud midagi. Tsikuraat kõige olulisem ehituskunstist, astmiktempel, reeglina 3-me või 7-me astmeline. Sumerite arvates: · 3 kolm tähtsat elementi (õhk, vesi ja maa-alune vesi) · 7 seitse planeeti Paiknesid suurel alaplatool, trepp läks väljast poolt, ülemine aste oli väljavalituile. Pitsatikivid silindrikujulised, kuhu olid süvendatud või graveeritud.
elus kohut. Ka sündis ja kasvas koos inimesega, kui inimene suri, siis Ka siirdus allilma kohut mõistma või teispoolsusesse Akh energia, jumalik säde, mis teeb elavaks III loeng 20.02.2012 Vana-Mesopotaamia Eufrati ja Tigrise vahel Maailma vanim tsivilisatsioon Mesopotaamia oli asustatud 8000 e.m.a. 4 ja 3. at. Tekkisid esimesed riigid. Sumeri kirjapildid savitahvlitele. Vanimad Sumeri linnriigid Ur, Uruk, Nippur jt olid juhitud preesterkuningate poolt peeti jumalate asemikeks. Linnad korrapärase planeeringuga, veevärgiga ja puha. Vanimad sumeri elamud pilliroost onnid. Adoob põletamata savist tellis Sumeri linande keskpunktiks oli Zikkurat e astmiktorn. (zikkurat mägi sumeri keeles) Zikkurat on Uri suurimaid püramiide Paabeli torn Etemenanki jumalate asupaik. Etemenanki pärineb 1.-2. At. Zikkurat maailma keskpunkti tähendus Mööda astmeid saab jumala juurde.
nad juhivad maailma käiku. Igal linnriigil oli oma panteon. Linnriigi domineerides teiste üle sai selle linnriigi jumal peajumalaks. Riikidevahelist võitlust nähti jumalate võitlusena. XXIV sajandist on pärit vanim jumalate nimekiri, kus on nimetatud mitusada jumalat. Hiljem jumalate arv kasvab, on säilinud nimistu aastast 2000. eKr, kus on nimetatud 2000 erinevat jumalat. Konkreetset infot leidub siiski väikese hulga kohta. Ühtse riigi kujunedes moodustus ka kultuskeskus Nippur, mille jumalad saavad sumeri peajumalateks: An (taevas) ja õhujumal Enlil (tuule isand), kellest said teiste jumalate eestseisjad. Jumalad valitsesid erinevaid loodusobjekte, tagades maailmakorra: Nanna kuud, Utu päikest. Oli ka naisjumalaid: merejumalanna Nanse (mere ja kalade emand). Jumalate austamine oli vajalik, et maailm ei langeks tagasi maailma tekkimise eelse seisundiga, mida kehastas ürgookean, mida ümbritses pimedus. Jumalad mõjutasid ka üksiku inimese saatust
Maailma usundid Religio (ld k) tuleneb: 1. Religare siduma 2. Religere tähelep. olema/hoolima Cicero: ,,Religioon on inimese kohustus austada jumalaid." (traktaat ,,De natura deorum") Ta kasutab sõna ,,kultus", kuid tänapäeval on kultus vaid nimetus teatud toimingutele. Religiones (pl), kuna roomlastel oli palju jumalaid. Religiosus/religiosa religioosne (nii inimeste kui paikade kohta) Superstitio ebausk, kuid pole samatähenduslik Rooma tähendusele; kasutati mitmete kultuste kohta, mida nad ei tahtnud aktsepteerida (kuigi Rooma oli tolerantne) Kristlikud autorid kasutasid religio mõistet vaid kristluse kohta. Idololaatria mittekristlikud usundid (iidolite austamine; superstitio) 15.-16.saj hakkasid mõisted muutuma. Sekt (ld k secta) rühmitus Widengren: ,,Religiooni olemus peitub jumala usus." Animism usk hingedesse (ka loomade) Totemism esivanemate kultuse erivorm (nad pole inimesed, v...
Tema linn oli Uruk. Seal asus ka tema tütre E-Anna/Inanna tempel. An on nö viljatu taevas (sinine taevas, ta on vana ja väärikas ning otseselt ei sekku, või kui sekkub siis nõuandega. Ta on jumalate isa aga mitte kuningas). Enlil on jumalate kuningas ning taevajumal, tuulte, tormide, jne jumal (En isand, lil õhk). Kuningad olid tema erilise eestkoste all, ta kaitses ka kuningavõimu. Tema võimu all oli ka taevast lähtuv viljakus (vihm). Tema kultuskeskus oli Nippur, seega sai Nippuri templist sumerite keskne pühamu. Enki (semiidi Ea) on maajumal (En isand, ki ma), ka magedate, viljastavate vete (Apsu) jumal, ka viljakuse jumal (kui Apsu isand). Ka ehitaja (kanalite), seega tsivilisatsiooni tooja, ning sageli omistatakse talle legendides ka inimese loomist. Müütides annab ta inimestele head nõu. Peakolmiku taga on järgmine plejaad. Ninhursag (nin ema/ emand, hursag kivirinnatis, mäed, mis piiravad Mesopotaamiat põhja
Igal peajumalal oli perekond ja teenrid ning ka neid austati pühamutes ja templites. Juhtiv kolmik, kes jagasid omavahel maailma ära: An (sumeri k) Anu (akadi k) 'sinine taevas'; jumalate isa, taeva valitseja, mitte peajumal, kuna ei sekku ning on passiivne ja taustalolev; auväärne ja tark valitsusala = taevas Enlil Ellil An'i poeg; ilmastikunähtuste maapealne valitseja; kangelane ja kuningavõimu eesseisja; peajumal, tema linn oli Nippur valitsusala = Maapealne Enki Ea Enlili vend või poeg; 'en-' isand, '-ki' maa = maaisand, sügavuste, maa-aluste vete ja allikate valdaja, absu isand; ka viljakusjumal ning põlluharimise patroon; lugudes seksuaalselt aktiivne ning oluline müütides; inimkonnale kultuuri tooja, inimese peamine looja ja nõuandja; kõigele lisaks veel petlik, trickster-figure - valitsusala: maa-alune Teised jumalad:
Sai alguse piltkiri, millest perioodi lõpul hakkas kujunema sumeri keelel põhinev kiilkiri. Perioodi lõpust on teada ka varaseimad tõenäolised valitseja kujutised (neist tuntuim nn Uruki vaasil). Kõik see sunnib pidama IV aastatuhandet, eelkõige selle lõpusajandeid, tsivilisatsiooni tekke perioodiks Mesopotaamias. Varadünastiline periood ehk sõltumatute Sumeri linnriikide ajajärk u 2900 2340 Tähtsamad linnriigid: Kis, Uruk, Ur, Lagas, Umma, Eridu, Nippur, Larsa jt. Nende elanikud rääkisid sumeri keelt ja kasutasid kiilkirja. Samaaegselt kujunes sumeritest ida pool, tänapäeva Iraani edelaosas, Elami riik (pealinn Susa), kus samuti võeti kasutusele (sumeritelt laenatud) kiilkiri, kuid mille elanikud kõnelesid sumeritest erinevat keelt. Lääne pool tõusid esile semiidi elanikkonnaga (linn)riigid Mari ja Ebla (mõlemad kasutasid sumeri kiilkirja). Sumeri linnriikide sisekorraldus: valitsesid monarhid (tiitlid: en, ensi, lugal), kuid suur
Alexander Suure kohta on allikaid palju (kuigi muidu ei ole eriti). Põhiallikas on Rooma keisririigia ajal kirjutanud kreeka autor Arrianos, kes kirjutas Alexi sõjakäikudest. Teda täiendavad ka mitemed teised autorid, nende hulgas ka Diodoros, kirjutas ,,Maailma ajaloo" Augustuse ajal, millest on Alexi osa hästi säilinud. Plutarchose Alex S-e eluloos ka kirjutatud (veidi koomiliselt). Loomulikult püsisid ka vanad idamaised linnad, aga ka sinna asus kreeklasi. Babülon, Uruk, Nippur, Jeruusalemm jne olulised ikkagi. Aga nt vanad foiniikia linnad jäid Antiookia ja Seleukeia varju. Selliseid kreekapäraseid linnu Indiani välja. Kreeka kultuuri kandjad Mõnel pool Kesk-Aasias tekkis pikaajaline Kreeka Baktria riik, mis lõi 3. saj keskpaigal Seleukiidide riigist lahku (teisel pool Partiat). Seal kreeka kultuur (kaugel idas). Teised linnad ka helleniseerusid. Kreeklased ja makedoonlased sulasid ühte kreekakeelne elanikkond (neid rohkem). Ühine murre koine (,,ühine")
Egiptusega: 1) säilis killustatus väikesteks linnriikideks, 2) tihedam läbikäimine (nii majanduslik kui sõjalis-poliitiline) mitte-sumeri maailmaga, sest erinevalt merede ja kõrbedega muust maailmast suhteliselt eraldatud Egiptusest oli Sumer eristavate geograafiliste piirideta. Sumeri linnriikidest olid III at alul tähtsaimad Ur (sealt on piibli järgi pärit Abraham – rahvaste - eelkõige juutide, aga ka araablaste - isa), Uruk, Kiś, Lagaś, Nippur, Umma. Linnriigid kujunesid templite ümber ja kuulusid ühele sumerite jumalaist. Nii oli Nippuri omanikuks õhujumal Enlil, Uruki omanikuks taevajumal An (Anu) jne. Maapeal esindas jumalat preesterkuningas – en ehk ensi. Hilisemal perioodil kaldus võim sumeri linnriikides pigem sõjaväele toetuvate kuningate (lugal) kätte. Sumeri linnriikide vahel puhkes arvukalt konflikte, enamasti maa (viljakat maad oli vähe) ja niisutussüsteemide pärast
See kaitsejumala tsikuraat oli linnas keskne. Nt Uri linna peajumal oli kuujumalanna Nana. Linn kuulus kaitsejumalale. Igal jumalal oli kaks nime. Panteoni eesotsas olid: · An ehk Anu- jumalate isa, valdas taevast tarkust, aga ta ei ole peajumal. Müütides vähe esindatud, ainult nõuandja. · Enlil ehk Bel'Ellil- Tema poeg. Jumalate valitseja. Otsetõlkes Isand Tuul. Ilmastikunähtuste kehastaja, samuti viljakus natuke. Peajumal, kõige tähtsam. Tema keskus oli Nippur. Samuti seisis kuningavõimu eest ja riikliku korralduse kaitsejumal. · Enki ehk Ea- Eelmise poeg. Isand Maa. Kuni oli ta maaisand, oli ta sügavuste isand. Apsu- magedate vete ürgne lähtekoht, nende valitseja. Selgelt viljakuse jumal, õpetas inimestele kultuuri, st kuidas maad viljakaks muuta, kuidas jumalaid asutada. Ka inimlik viljakus. Hästi kaval ja petlik jumal, tihe seos inimkonnaga- aitab inimest, aga võib ka petta.
üle võtsid. Sumerlased elatusid kalapüügist, loomakasvatusest, kõrgel tasemel oli irrigatsioonile tuginev põllumajandus, arenenud oli käsitööndus. Sumerite riik koosnes suhteliselt nõrgalt seotud väikestest linnriikidest, mis paiknesid umbes 40 000 km² suurusel maa-alal Mesopotaamia lõunosas. Vanimate linnade - Uruki ja Eridu kohta on teateid 4. at. keskpaigast eKr., Uri, Kisi, Lagasi, Umma, Adab ja Nippur on mainitud 3. at. eKr. Sumeri arhitektuuri varasemad näited on seotud eelpoolnimetatud linnadega. Tuntuim varase perioodi mälestis on Uruki nn. " Valge tempel " ( 4. - 3. at. vahetus), mis oli pühendatud jumal Anile. Sellest on säilinud võimas kaldseintega terrass, millel asuva templi varemete seintel on tänaseni säilinud esialgne valge krohv. Terrassi pindala on 70 X 60 meetrit, kõrgus 14 meetrit, üles viib kaks treppi. Ristkülikukujulise templi seinad olid tõenäoliselt hästi