BRENDA HOLT 11 E-ÕPE 2. arvestustöö Noor-Eesti, Siuru, Tarapita 1.Rühmitus Noor-Eesti – millal tegutses, liikmed, põhimõtted, tähtsus Tegutses 20. aastate alguses. Loodi 1903.aastal Tartus ja tegutses kuni 1914 aastani. Noore-Eesti liikmed leidsid, et Eesti kirjandus on vanamoeline ja väsinud ning kipub ennast kordama. Tahtsid Eesti kirjandus rikastada nö Euroopa tuultega. Pidasid tähtsaks linnastumisest ning ei arvanud suurt rahvakultuurist. Pidasid rahvuslikku romantismi algeliselt. Enesehinnang oli kõrge ja pidasid end ideaalharitlasteks. Ideaaliks pidasid Liivi ja tõstsid esile Petersoni. Liikmeteks olid Suits, Tuglas, Grünthal-Ridala, J.Aavik, Triik, Linde, K.Mägi, K.Raud. Albumites astus ülesse ka Enno, Haava, Liiv, Under, Oks. Noore-Eesti elavdas Eesti kultuuri, tõstis kirj...
Vanal Andresel pole uues maailmas enam kohta. Mälestused on olulisemad kui olevik. Lugu sulgub samasse kohta, kust Andres ja Krõõt algasid. 3) Lunastus on Tammsaare arvates aina uutes vormides kehastuv inimlik täiuseihalus, mida kannab endas Indreku arengulugu Kui Andres kehastas vanatestamentlikku loojakuju, siis Indrek oli uustestamentlik lunastaja, kes sündis mitte neitsist, vaid patust. 4) Inimene elab rohkem oma kujutelmadest kui tõsiasjust. 5) Toomas Nipernaadi kui eesti proosaklassika tuntuim peategelane Nipernaadi võlu peitub rõõmsas kerguses, vabaduses elurutiinist ja kohustustest. Nipernaadi kuju on võrreldud maailmakirjanduse tegelastega, eriti don Quijote’ga – nimelt ümbritsevast erineva eluvõtmes olemise kaudu. Nipernaadi sekkub pidevalt tegeliku elu käiku, kuid Nipernaadi valitud vahendid ei sobi tema jaoks võõrale maailmale. Elab illusioonides, kuid enda peegelpilti kannatada ei või
Laura Laumets 10B Retsensioon Retsenseerimisele tuleb 22. oktoobril Estonia kontserdisaalis toimunud Suur Eesti filmimuusika kontsert. Filmimuusika on filmi sündmustikku illustreeriv heliline element. Selle ülesandeks on filmivaatajat emotsionaalselt suunata ja pingestada. Esimene filmihelilooja ei ole päris kindel, kuid arvatakse, et see võib olla prantslane Gaston Paulin. Tegelikult ei ole isegi tummfilm kunagi päris tumm olnud nagu selle nimest võiks järeldada. Filmiajaloo algusest on filmide taustaks kasutatud muusikat. Eesti filmimuusika parimaid palasid esitasid Suurel Filmimuusika kontserdil Draamateatri näitlejad Märt Avandi ja Mait Malmsten ning tuntud lauljatarid Marvi Vallaste ja Sandra Nurmsalu....
1. S_______ : ,, O_________ .!?'' 2. ,, O________ ,!?'' s_____. 3. ,,O_______ , '' s______ , ,,o_______ .!?'' 45) nud ja tud lauselühendid eraldatakse alati komadega!!! 8 NÄITED 1) Sophokles ,,Kuningas Oidipus'' Oidipuse kompleks poja kiindumus liigselt oma emasse. 2) August Gailit ,,Toomas Nipernaadi'' Nipernaadi oli mees, kes tegi naised õnnelikuks, toob nende tunded peidust välja, paneb nad uuesti elama, paneb nad tundma, et nad on midagi väärt. Nipernaadi on vabameelne seikleja, kes valetab ja veab teisi ninapidi, kuid seda tehes ei võta ega loodagi võtta mingisugust kasu selle pealt, vaid ta annab teistele selle valetamisega midagi nt naistele nende eneseväärikuse tagasi vms. Ta paneb naised unistama. Ise on Toomas kirjanik, kes lahkub kevadel
Tuletusalus. Tuletusalus ehk alussõna on sõna, millest moodustatakse tuletis. Selle tüvi on alustüvi. ürg ürg+ne, kala kal+ur Sufiks; prefiks. Prefiks eesliide. Eba-, (poolprefiks mitte). Sufiks järelliide. +lik, +tu, +sta(ma) jne. Derivatsioon. Derivatsioon ehk tuletus on sõnamoodustusviis, kus olemasolevale tüvele lisatakse tuletusliide. Nulltuletus. (Otsetuletus). Nulltuletus (ilma liiteta tuletus) ehk konversioon uus sõna saadakse sõnaliigi muutmise teel. Kamm kammima, kuiv kuivama. Nim, om., asesõna, abissõna. --> verb Liite 3 funktsiooni. Liite abil saame moodustada uut mõistet väljendava sõna. (Eesti eestlane, must - mustikas) Liite abil saame täpsustada tuletusaluses märgitud tähendust. (Laulja lauljanna) Liide võimaldab muuta tuletusaluse sõnaliiki vastavalt sellele,millise lauseliikmena sõna esineb. (arukas om, arukus nim, arukalt määrus) Tuletise tähendus. Tuletustüve ...
Modernism Modernism · Prantsuse keeles moderne 'uudne', 'nüüdisaegne' · Modernism on ühine nimetaja kirjanduse, kunsti jm ühiskondlik-kultuurilise tegevuse suundadele. · Kerkis esile valgustuse ideede jõudmisega üldisesse kultuuripraktikasse 19. sajandi teisel poolel. · Modernismi seostatakse moodsa ühiskonna ehk modernse ühiskonna ellurakendumisega. · Vahel kasutatakse terminit "modernism" ka uusaja sünonüümina. · Modernism kestis kuni II ms , teiste käsitluste järgi 1960. aastateni, mil hakkas üle kasvama postmodernistlikuks. Modernism kirjanduses 1 · Modernistlik kirjandus tekkis Prantsusmaal vastukaaluks realismile. · Algselt luules, hiljem jõudis ka proosasse ja draamasse. · 20.saj keskpaiku oli modernistliku kirjanduse mõiste saanud üldvastuvõetavaks. · Kirjanduses kajastuvad nii langusmeeleolud kui ka püüd elu ja olemist mõtestada. · Märksõnadeks on mosaiiksus ja mitmetähenduslikkus...
teosed, kolmeosalise proosa ,,Kas mäletad, mu arm". Need on mälestused ja lood Eestist, kus näiteks 9 meest on Põhja-Rootsis puid langetamas ja räägivad oma mälestusi. Pilet 2: ,,Ekke Moori" või ,,Toomas Nipernaadi" analüüs ,,Toomas Nipernaadi" Zanr: Romaan novellides koosneb seitsmest novellist. Tegu on pitoreskse ehk kelmiromaaniga ja vagabondromaaniga. Aeg, koht: 1900 alguses Lõuna-Eestis Pea- ja tähtsamad kõrvaltegelased: Tähtsaim oli Toomas Nipernaadi. Ta oli pikk kõhn mees, umbes 40-des aastates. Oli rändurihingega kirjanik, kes sai rännakutest inspiratsiooni kirjutamiseks. Luiskas, aga ei valetanud. Armastas naisi. Mänguline. Räägib asjadest, mida ei ole, aga ei meeldi, kui keegi teine sama teeb. Kui tuleb otsustav hetk, siis lahkub. Toob inimesi rutiinist välja, aga võib-olla ka rikub nende elu. Räägib lugusid, sest naised armastavad kõrvadega. Nipernaadi on hingelt suur inimene
H. Tammsaare. Romaanis ,,Ma armastasin sakslast" käsitleb ta ajaloolist rännakut, kus samuti on oluline koht eestlaseks olemisel, teoses on kujutatud eestlaseks olemise ja kujunemise lugu ja lõpetuseks jõuab Tammsaare järeldusele, et eestlased on siiski üks orjarahvas, kes küll on saanud peremeesteks, aga kes ei oska oma uue rolliga kuidagi toime tulla. A. Giliti ,,Nipernaadi" on samuti tugevalt Liivi rännakumotiivi mõjutustega, mis käsitlebki ränduri Toomas Nipernaadi seiklusi. Ka Tuglase novellis ,,Maailma lõpus" on äratuntav Liivi rännaku temaatika. Seesama rändaja motiiv on lisaks kirjandusele leidnud kasutust ka muusikas, teatris ja filmis. Juba mainitud Gailiti ,,Nipernaadi", mille filmiformaadi peategelane on saanud üsna legendaarseks tegelaskujuks meie filmiklassikas. Samast filmist on pärit ka ,,Rändaja õhtulaul", mis käsitleb samuti teelolekut ja üksindust, kuid sisaldab ka looduse kirjeldust.
Eesti kirjanikud, looming, luulekogud ja kirjanduslikud rühmitused: 1. Arbujad-1938a.rühmitus kujunes välja sõpruskonnast ühesuguste mõttede ja vaadete alusel, neil ei olnud ühiseid loosungeid, eesmärke, kuid neid sidus ühine mõttelaad, ühised huvid.Tahtsid eriti viimisletud intellektuaalselt luult ja suhtusid üleolevalt lugejasse, kes neid ei mõistnud. Rühmitusse kuulusid-Betti Alver, Heiti Talvik, Bernard Kangro, Uku Masing, Paul Viiding, August Sang, Kersti Merilaas ja Mart Raud. Olid romantikud, ülistasid vaimsust,tarkust, hindasid intellektuaalsust, tõrjuv hoiak naturalismi suhtes. Esseekogud "Arbujad" (1981) ja "Arbujate kaasaeg" (1983). 2. Betti Alver- 1906-1989. Sündis Jõgevamaal, õppis Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat, ent katkestas õpingud. Põhiliselt veetis oma elu Tartus. 1937.a abiellus Heiti Talvikuga, kelle edasine repressioon ja surm mõjutas tugevalt Alveri loomingut. Looming: Alguses t...
JUHAN VIIDING pseudonüüm JÜRI ÜDI (1948-1995) Elulugu Juhan Viiding oli luuletaja, näitekirjanik, näitleja ja lavastaja. Juhan sündis 1. juunil 1948. a. Tallinnas kirjaniku, kriitiku ja tõlkija Paul Viidingu ning Eesti vanima hõimuliikuja, tõlkija ja literaadi Linda Viidingu perre neljanda ning ainukese poisslapsena. Viidingu haridustee oli niisama rahutu, kui tema iseloomgi - ta õppis kuues üldhariduslikus koolis, keskhariduse omandas töölisnoorte keskkoolis. Jätkas õpinguid 1968. aastal Tallinna Riiklikus Konservatooriumis lavakunsti erialal, mille lõpetas 1972. aastal. Peale lõpetamist asus tööle Draamateatris näitlejana. Tütar Elo Viiding tegeleb oma isa jälgedes samuti luuletamisega. Alates 1965. aastast kuulus Viiding Kirjanike Liitu. Aastatel 1977 ja 1978 sai Viiding A. Lauteri nimelised näitlejapreemiad. 1980. aastal omistati talle teenelise kun...
SIURU Juhendaja: Sirje Urbel Koostajad: Gea Kuum Marleen Tõnurist Liis Kambek Suure Jaani Gümnaasium 2009 Rühmitus "Siuru" · Siuru tegutses aastail 1917 1919 Tallinnas · Rühmituse eesmärk: koondada kirjanikke suuremasse organisatsiooni ja lüüa läbi kirjanduses · Siurulaste motoks oli ,,Loomise rõõm see olgu meie ainus tõukejõud" Tuglas · Raha teenisid avalike kirjandusõhtutega Rühmituse liikmed · August Gailit · Marie Under · Johannes Semper · Friedebert Tuglas · Artur Adson · Henrik Visnapuu "Siuru" tähtsus · Lühikese ajaga elustati maailmasõja ajal vaibunud kirjanduselu · Lüürika tõusis taas juhtivaks põhiliigiks, uus ajajärk eriti armastus ja loodusluules · Siurulaste elujanuline looming oli kontrastiks aja raskustele · "Siurust" kasvasid välja eest...
võimuga kaasnenud tsensuur ei lubanud seda esialgu avaldada. Peale selle avaldamist on teos muutunud tuhandete lemmikuks oma realistliku olustikukirjelduse ja huvitava süzee poolest. Inimesed, kes otsivad elu mõtet, ei leia seda pahatihti raamatutest, kuid näevad, kuidas teised seda otsivad ja vahel ka leiavad. Samas võib see väga lihtsalt muutuda naeruväärseks. Saint- Exupéry väike prints, Gailiti Ekke Moor ja Nipernaadi on õnnelikud tegelased, kes leiavad rahu. Mõnigi raamat näitab, et õnn võib peituda pisiasjades ning leidub ka otse meie silme ees. Samas tuleb pahatihti selle leidmiseks teha pikki rännakuid. Samuti nagu raamatud peegeldavad ühiskonna elu on neis ka kriitikat. Kindlasti oli see üks põhjusi, miks Bulgakov ei saanud avaldada oma teost ,,Meistrit ja Margaritat". Minevikuteoseid on võimalik tuua tänapäeva ja vastupidi, sest meie eludes peituvad
Eesti Vabariigi kirjandus aastatel 1920 1940 Esimese maailmasõja aastail eesti kirjanduselus tekkinud seisakuperiood lõppes 1917 aastal, mil ,,Noor- Eesti" järglasena astus areenile ,, Siuru" rühm.Sinna kuulusid August Gailit, kes oli ka selle rühmituse asutaja,Marie Under, Johannes Semper, Friedebert Tuglas, Artur Adson, Henrik Visnapuu. Siurulaste motoks oli ,,Loomise rõõm see olgu meie ainus tõukejõud" Tuglas. Aastail 19171919 ilmus Siuru ühisväljaannetena kolm albumit. 1919. aastal tekkis siurulaste vahel konflikt, mille tulemusena lahkusid avalikult Marie Under ja Artur Adson. Konflikti tekitasAugust Gailiti 1919. aasta sügisel läbi mitme Postimehe numbri ilmunud pamflett "Sinises tualetis daam. Paradoksid luulest ja Marie Underist", kus autor pilkas poetessi peenutsevat ja ilutsevat armastusluulet, kasutades teravaid isiklikke väljendeid. Sellisest pilkavast kirjutisest oleks kergemini üle saadud, ku...
Olla nagu kõik või jääda iseendaks? Kui saaksime otsast alustada, kas sünniksime pigem kellegi teisena? Kas eelistaksime siis olla Mike Tyson, naabripoiss Maik, Barbie mees Ken või just need unikaalsed, kes oleme praegu? Olen eestlane ja kui ma sünniksin uuesti, siis ikka eestlasena. Eestlased hoiavad kokku ja austavad ühiselt langetatud otsuseid, ning jagavad sarnaseid mõttemaailmu. Eesti inimeste probleemiks on jäisus ja tihti tõmbume oma muredega endasse. Otsime lahendusi teiste õnnestumistest ja anname end ehk liiga lihtsalt suuremate käsutusse, kes seni meile meelepäraselt hakkama on saanud. Kas suuremate riikide külje alla peitu pugedes ja neid jäljendades jääme endiselt olemuselt eestlasteks? Maailm on avatud, kõrvuti elavad erinevate uskumuste, hoiakute ja kommetega inimesed, kes mõnisada aastat tagasi vaevu omavahel kokku puutusid. Enamik inimesi sulandub sisse või põgeneb mingisse ...
Väike-Maarja Gümnaasium Eesti kultuurielu ja poliitiline taust 1970. aastatel Koostanud: Jaanika Vilgelm November 2011 SISUKORD 1. Sisukord...........................................................................................................2 2. Poliitiline taust.................................................................................................3 3. Kultuurielu.......................................................................................................4 4. Kasutatud kirjandus.......................................................................................5 2 POLIITILINE TAUST 1970. aastate teisel poolel toimus Eestis kümneid poliitilisi protsesse, ...
Kaljo Kiisk 1925-2007 Tuntud näitleja ning lavastaja Kaljo Kiisk oli kindlasti üks legendaarsemaid kodumaiseid näitlejaid. Noorena kogus ta palju kuulsust teatrilavadel Joosep Tootsi mängides. Hiljem sai ta Oskar Lutsu raamatute alusel vändatud filmidesse Lible rolli. Viimasel kümnendil oli ta eelkõige aga tuntud kui kingsepp Johannes teleseriaalist "Õnne 13". Tema lavastatud olid ka mitmeid Eesti kultusfilmid, nagu "Vallatud kurvid" (1959), "Keskpäevane praam" (1967), "Metskannikesed" (1980), "Nipernaadi" (1983). 2004. aastal oli Kaljo Kiisk esimene kultuuriministeeriumi ning PÖFFi elutööpreemia laureaat. Kiisa ekraanikujud Lible ja kingsepp Johannes lähevad eestlasele südamesse, neis on inimlikku soojust, elutarkust, andeks¬andmist, eluga leppimist. See viimane joon kuulub ka eestlase eluvaate juurde. Libles ja kingsepp Johanneses tunneb end ära...
Ekke Moor A. Gailit Lk arv: 222 Illustraator: Aare Haug Tegelased: · Ekke Moor Neenu noorim poeg · Eneken Enge ja Toomase tütar · Enge Toomase naine ja Enekeni ema · Toomas Üüve Enge mees ja Enekeni isa · Aat Elme Neenu teine poeg · Neenu Aat Elme ja Ekke Moori ema ÜLESANDED: 1. Ennustamine Millest võiks Ekke Moori Ekke Moori Ekke Moori perest, rääkida? elust tegemistest sõpradest Millest Ekke elust Ekke Ekke tegelikult tegemistest tüdrukutest/naiste rääkis? st 3. Mõtted, mida see raamat peale läbisaamist tekitas. Rumal tegu poisi poolt, et teha laps ja kaduda peale seda....
I osa teemaks võitlus maaga, II osa võitlus jumalaga, III võitlus ühiskonnaga, IV osa puhul võitlus iseendaga ja oma õnnepüüdega, V osa tähistab resignatsiooni. Avardatud iga lapsepõlve mure, rõõm ja hiljem kunstiteose aluseks täiskasvanule. Kohane ka saatuslik motiiv. II osa kinnistab ja V kujundab teatava iseseisva romaanitüübi eesti traditsioonis kooliromaani tüüp. Mudelduvad eri tüüpi koolid ja eri jutustamisviisid. 7. Toomas Nipernaadi kui eesti proosaklassika tuntuim peategelane. Pärast Kalevipoega kõige tugevam peategelane. Esimene ja tugev Nipernaadi tõlgendus on see, et seda käsitletakse autobiograafilises võtmes. Võimalik tõlgendada kui arengulugu, muutub aastaaegade liikumisega. Armastusromaan, rännuromaan, suvitusromaan. Nipernaadi on naistevõrgutaja, seikleja, hurmaja ja muinasjutuvestja jutustab igasugu lugusid, laseb jalga ja alustab uuesti. Rööbitub Ekke Mooriga. 8. August Gailiti proosa.
arg, hoolimatu, hoolivus õe vastu, huumorimeel, jõi, suitsetas, ei viitsinud õppid, hea fantaasia. IV PILET 1. Rändmotiivid kirjanduses osata nimetada motiive (3) ning tuua näiteid (maailma)kirjandusest 2. Camus kui eksistentsialismi esindaja. Loetud teose ,,Katk"/"Võõras ,, lähivaatlus. Vastused: · Verepilastus ,, Kuningas Oidipus ,, ,,Hamlet" Pikk ja raske kodutee- ,,Odüsseia" ,,Toomas Nipernaadi ,, ,,Peer Gynt" Saatuslik eksitus ,,Hamlet" ,, Romeo ja Julia" ,,Pihtimus" · Camus' filosoofia keskne mõiste on absurdne. Absurd takistab eesmärke ellu viimast, kuid inimene peab selle vastu võitlema. Kuigi teda on tihti seostatud eksistentsialismiga, eelistas ta, et teda tuntaks pigem inimese ja mõtlejana kui mingi koolkonna või ideoloogia esindajana. ,,Võõras" Raamat räägib noorest mehest nimega Mersault
Theodore DREISER 1. romaan “Õde Carrie” - Kiskjalik ühiskond, milles inimene kaotab oma väärtushinnangud, materialism. Francis Scott Key FITZGERALD 1. romaan “Suur Gatsby” - Raha järgi otsuste tegemine, pillav Ameerika ühiskond. August GAILIT 1. ränduriromaan “Toomas Nipernaadi” - Luiskas naistele. Sellegipoolest andis ta sumbunud külades elavatele inimestele lootust, jõudu ja julgust täita oma unelmad. Nipernaadi enda sõnul maksab ilus vale rohkem kui karm tõde. Johann Wolfgang von GOETHE 1. värsstragöödia “Faust” - Faust pole rahul inimese piiratud võimetega. Ta on õppinud mitmeid teadusi ja saanud doktoriks, kuid leiab, et ei tea endiselt midagi, mis suudaks näidata inimsoole teed parema suunas. Kurjus on vajalik, et inimene oskaks väärtustada headust. Inimese teeb õnnelikuks tegevus teiste heaks. Inimene on mõistusega olend, kes
Olla nagu kõik või jääda iseendaks Kas on olemas inimesi, kes mäletaksid oma esimesi emotsioone? Karjusid nad koos palatikaaslastega nagu ärritunud kriitikud nõrkushetkel või lõid nagu kassid sohval nurru? Igatahes polnud tähtsust, kas su nimi oli Mats Mülgas või Don Quijote, sest ületundidest väsinud ämmaemanda ja õdede jaoks olid kõik lihtsalt väikesed tited. Paar aastat ilmasööja rolli täitnud, olid meie kõhud suuremad kui naaberrajooni lastel, kuid selle eest rippus meil taga pikem pats kui Rital, Mital või Brigital. Isegi siis tundus , et erineme oma parimatest sõpradest täielikult, sest mõtlesime erinevalt- meile meeldis vahest vaikuses konutada ja reaalsusest põgenemise plaane haududa. Kõik vajas loomulikult õiget aega ja tarkust, sest isegi kana jääb oma tibudest ülehaudumise tõttu ilma. Ent niipea kui saabuvad valusvalged juunikuuööd, haarab meid sõnuseletamatu rännuiha. Nüüd kuuluvad meile r...
JOHANNESE PASSIOON Juhan Liiv (1864-1913) Juhan(Johannes) Liiv sündis 30. aprillil 1864. aastal Alatskivil, vaeses perekonnas, kuuenda lapsena. Oma lapsepõlves kolis Liiv palju. Elamistingimused olid kitsad ning see ei soodustanud lapsepõlvest peale kõhna ja kidura Juhan Liivi füüsilist arengut. Seevastu kodukandi maaliline loodus andis Juhan Liivile omamoodi pelgupaika, millesse ta juba noorena oma üksindusearmastuses kiindus. Kümneaastasena lugemise vanematelt vendadelt selgeks õppinud, läks ta kolmeks aastaks Naelavere kooli. Edasi saatsid poisi vanemad lapse 1879. aastal Kodavere kihelkonnakooli, kus ta õppis vahedega 1884. aasta sügiseni. Selles koolis sai Juhan Liiv ka saksa keelealgteadmised, mis võimaldasid tulevasel kirjanikul rohkem tutvuda maailmakirjandusega. Kodavere päevil sai Liivist ka C. R. Jakobsoni maailmavaate pooldaja. Juhan Liivi hariduskäik oli üldisel...
direktor, 1944 põgenes rootsi, elas seal surmani. Tema esimene teos"kui päike läheb looja"1917 ilmus novellikogu"saatana karussel,sisaldavad impresonitliku novelli.stiil kohati värvikas,võikad pildid ja üllatavad võrdlused,sisu ebatavaline, ühe novlli pealiri oli august gailiti surm. Iseloomulik oli teoste ehk inetuste esteetika.(,,karge meri"isade maa" leegitsev süda"viljeles peamiselt romantilist proosat. nipernaadi,loodulähedane,ei ole labane,,august gailiti autobiogr.,ühe meh arngulugu areng kevadest sügisesse. Ristikivi-sündinud läänemaal,paadremavallas,käinud tartu ülikoolis,püsiv elukoht stockholmis,suri seal 1977,,kirjutas oma romaanid triloogiatena(ainulaadne eesti kirjandus)suurim eesti eepik,kõrge vaimukultuur ja loomingu filodoofia,,detaile ei rakenda,tema lasteraamatud on kirjuatud looma,linnu loo vormis,tervikuna kõneleb tõsidusest ja
Haridus- kas vahend või eesmärk Selles kiiresti muutuvas maailmas, kus me elame, on vaja palju saavutada,et ei katkeks põlvkondade areng, et rahvus püsiks tugevana, et säiliksid väärtused ning inimesed käituksid kooskõlas ühiskonnas kehtestatud reeglitega. Kui inimesed on rahul ühiskonnaga, kus nad elavad, siis on nad suutelised olema iseseisvad ja vabad. Kõige selle eelduseks on haridus. Tänu sellele võivad inimesed õnnelikud olla. Aga kas haridus on tulemuse ideaalne kujutis ehk eesmärk või vahend, mille abil saavutame teise eesmärgi? Järk-järgult harivad inimesed ennast, et saavutada elus midagi märkimisväärset. Haridus on kui pikk protsess, see on elukestev sündmuste teke. Justkui Kafka "Protsess", millel lõppu ei näigi olevat. Mineviku tundmine ja tuleviku aimamine. Miks tehakse elus valesid otsuseid? Teadmised ilma oskusteta pole palju väärt. On vaja arusaamist. Inimene teeb ja oskab, kuid ei saa aru seostest-...
JUHAN VIIDING Referaat Tallinn 2012 Sisukord Sisukord............................................................................................................................. 1 1.Elulugu............................................................................................................................ 2 2.Looming....................................................................................................................... 3 Ma ei kirjuta vastikuid ridu........................................................................................... 4 Ta istub........................................................................................................................ 4 3.Huvitavad faktid..........................................................
Eesti kirjandus Hendrik Visnapuu armastus- isamaa-, mõtteluule kirjanik. Õppis TÜ, suri NY, kuulus Siuru rühmitusse. Esimesed luuletused futuristlikud, kuj tehnikat,linna ülistavalt. Tuntuks sai luulekoguga "Amores", kus kirjutas Siurulikult julget,shokeerivat armastusluulet. Seda luulet peeti algul vulgaarseks,hiljem leiti, et suurem osa tema luuletusest on hästi sõnastatud,julge ütlemisega,tugeva emotsiooniga ja kõrge tasemega. Kauneim osa tema armastusluulest on luuletsükkel "Kirjad Ingile" pühendatud tema abikaasale. "Kümnes kiri Ingile" kuulsaim luuletus luulekogust "Käoorbik" Nende luuletuste stiil on unistav,õrnutsev,igatsev,hell. Ingile pühendab ta luuletusi ka hiljem,isegi pärast tolle surma. 1920. ndatel kirjutas Visnapuu ühiskond teemadel-ajaluule. See luule on vägivalla vastane,samas ülistab sõdurite julgust,on isamaaline. Hilisemas luules kirjutas loodusest,tundis muret isamaa ja se...
Kordamine: Renessanssist valgustuseni 1. Renessanss: 13-16 sajand, antiikkultuuri taassünd, inimene oli oluline, suured leiutised: trükikunst, kompass ja püssirohi, kultuur elavnes. Humanism: inimese ja inimlikkuse väärtustamine. Utoopia (termin Thomas Moore'i teosest "De Optimo Reipublicae Statu deque Nova Insula Utopia")- hüpoteetiline ideaalriik või ideaalne ühiskond. Antiutoopia- fiktiivne ühiskond, samuti seda kujutav teos, mida iseloomustab totalitarism ning rõhuvad sotsiaalse kontrolli vahendid. 2. Petrarca elu ja looming: sündis arezzos, 12-aastaselt läks ülikooli õigusteadust õppima, kuid ei olnud sellest huvitatud, 16-aastaselt läks Bologna ülikooli, teadaolev 1. Luuletus pühendatud surnud emale,6. Aprill 1327 kohtas naist, kellele pühendas kõik oma luuletused. Itaalia sonett- Sisus vastanduvad kirjeldavad katräänid eneseväljenduslikele tertsettidele, 9. r...
Loodus- meie ema, meie isa, meie kodu. Ernst Enno ja Marie Underi loodusluuleanalüüs Enno ja Under olid mõlemad Noor-Eesti liikumise aegsed kirjanikud, tegutsemine selles rühmituses muutis kindlasti kõikide luuletajate maailmavaadet sarnasemaks. Nii on ka Underi ning Enno loodusluules palju sarnasusi. Mõlemal autoril on ülekaalus küll teise teemaga luuletused, kuid mulle hakkas mõlema kirjaniku puhul eelkõige siiski silma loodusluule oma siiruse ning tundeküllasuse poolest. Mõlemale autorile on loodus väga südamelähedane, nad kas samastavad end sellega või tahavad saada osakeseks maast. Nagu Ernst Enno räägib luuletuses, mille nimi on ,,Mina’’. Igavesti vulisev oja olen ma, Igavesti igatsev laulja rändaja Kus on minu tunde vaiksed allikad, Kuhu merde kustuma mõt...
novellides, milles ta on kirjutanud oma paremad teosed ,, Toomas Nipernaadi" ja ,,Ekke Moor ,,. Traditsioonilise romaani vormis on märkimisväärsed kauge saare arhailist elulaadi kujutav ,, Karge meri" , mis on omalaadne paralleel A. Mälgu rannaromaanidele, ning kuntsniku ja rahva seoseid kujutav ,,Leegitsev süda". ,,Toomas Nipernaadi" on seitsmest novellist koosnev romaan, mida tervikus ühendab omapärane nimikangelane. Nipernaadi karakteriga tõi A. Gailit eesti kirjandusse uuelaadse tegelase- boheemliku mentaliteediga vagabundi; kes muretu rändurina sööstab ühest seikluslikust ettevõttest teise. Teda iseloomustab eelkõige fantaseerimislust ning argipäeva elutarkusele vastanduv tegevus.Esialgu näib, et Nipernaadi ainuke eesmärk on neidude südamete vallutamine, millises tegevuses teda aitab erakordne sõnaosavus ja võime elada sisse uutesse rollidesse, mida olukorrad nõuavad
Mirtel Pohla on sündinud 28. jaanuaril 1982 Tartus. Tal on blondid juuksed ning nüüdseks on ta 26aastane. Ta kasvas seal ahiküttega korteris ning koolis käis õhtupoolses vahetuses. Hommikuti külastas ta oma vanaema, kes elas poolel kooliteel, vaatas seal telekast ära kõik päevased filmid ja alles siis läks kooli. Emapoolsed vanavanemad surid tal juba siis, kui ta oli alles pisike. Isapoolse vanaemaga käidi ikka mööda metsi ja soid nii seenel, kui marjul. Koos kupatati seeni ja keedeti moosi. Talle meeldis osa võtta koolinäidenditest. Vanemad elasid tal lahus. Mirtelil on kaks õde. Üks on temast poolteist aastat ja teine kümme aastat noorem. Mõlemad elavad Tartus. Pisemale punus Mirtel alatihti patse ja luges unejutte. Suurema õega Mirtel jällegi eriti hästi läbi ei saanud, nad koguaeg kaklesid ja kisasid üksteise peale nii, et juuksed lendasid. Nüüdseks on nad muidugi väga head sõbrad. Mirtel kartis juba väiksena ko...
Hilislooming sünnib Rootsis. · 1910 Kui päike läheb looja · 1917 Saatana karusell (novellikogu) · 1918 Muinasmaa (Hamsuni mõjutused) · 1919 Rändavad rüütlid (novellikogu) · 1919 August Gailiti surm · 1919 Klounid ja faunid (följetonikou) · 1924 Purpurne surm (romaan noor Gailit) · 1924 Idioot · 1926 Vastu hommikut · 1927 Ristisõjad · 1928 Toomad Nipernaadi · 1935 Isade maa · 1938 Karge meri · 1941 Ekke Moor · 1945 Leegitsev süda · 1949 Viimane romantik · 1951 Üle rahutu vee · 1951-1959 Kas mäeltad, mu arm? I-II Gailitil on naljatlev pool ja sellest ta ei saa kunagi lahti, proovib küll tõsistuda, kuid sellest ei tule midagi välja. Teeb palju juhjaltisi (+ ülivõrded ja suured arvud). Noore Gailiti puhul võib rääkida ka õuduskirjanikust (ajastust tulenevalt jubedad haigused jm). Ta arendab kõige
Proosa aastatel 1905-1940 Sajandivahetusel eesti kirjanduses valitsenud realism mõjutas ka 20.sajandi alguse noori kirjanikke. Realistlike, peamiselt külaelu kajastavate juttudega astusid kirjandusse Friedebert Tuglas, A.H.Tammsaare, Oskar Luts, Jaan Oks ja teised. Uusromantiline proosa kujunes välja 20.sajandi esimese kümnendi lõpuks. Võrreldes luulega polnud see esialgu nii selgelt sümbolismist mõjutatud, pigem impressionismist; samuti oli uusromatilise kujutuslaadiga ühendatud realistlikke, isegi naturalistlikke jooni. Näiteks Tuglase novelli "Toome helbed" ja Tammsaare üliõpilasnovelli "Noored hinged" on kujundanud realismi ja uusromantismi ühendav psühholoogiline impressionism, mis annab edasi tegelase tunde- ja meeleoluvarjundeid. Jaan Oksa detailirikas ja samas üldistav külaelukujutus on aga omamoodi ühendus naturalismist ja sümbolismist. 20. sajandi teisel kümnendil saavutas eesti uusromantiline p...
Laupäev, 17.04 KONSULTATSIOON INIMENE SISEHEITLUSES HEA ja KURJA VAHEL SISSEJUHATUS Elu mõtte otsimine on arvatavasti üks kandvatest liinidest, mis ühendab inimkonda põlvest põlve. Nõrgemad ja mõjutatavamad isiksused lasevad end esimestest viltuvedamistest hõlpsasti heidutada, tugevamad aga leiavad endas jõudu raskustega silmitsi seista ja kiusatustest jagu saada. Inimesed kui arenenud mõistusega olendid, kes nimetavad ennast uhkusega looduse krooniks, peaks oskama ja suutma seada elu nii, et olla ise rahul ning suhtuda kaaskodanikessegi tolerantsi ja respektiga. Samas pole sugugi lihtne alati ilmeksimatult õiget rada leida. VÄIDE: Sageli kulub aastaid, et jõuda endas selgusele ning leida seesmine tasakaal. PROBLEEM: Missugused vastuolud kimbutavad endas kahtlejat rahulolu pakkuva olemisviisi otsingutel? VÄIDE ILUKIRJANDUSE PÕHJAL: Tihti hoiatab ilukirjandus lugejaid valede valikute eest ning jagab näpunäiteid, kuidas vigadest õpp...
1. Rühmitus "Noor-Eesti" sai alguse 20. sajandi alguses loodud salajastest õpilasringidest. Rühmituse ,,Noor-Eesti" tegevus vaibus kantult Esimese maailmasõja tunnetest. Rühmitusse kuulusid Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Bernhard Linde ja Villem Grünthal-Ridala. Tähtsus · "Noor-Eesti" elavdas 1905.1919. aasta kultuurielu · Tõstis kirjanduse vormi- ja stiilikultuuri · Viis kirjanduskriitika paremale tasemele · Tõstis raamatukujunduse taset · Elavdas kunstielu · Arendas eesti keelt ja rikastas sõnavara · Tutvustas Eesti lugejaskonnale maailma filosoofilisi suundi. · Sellest kasvas välja rühmitus Siuru · Rühmituse ridades alustas oma keeleuuendaja tööd Johannes Aavik 2. Eduard Vilde: Aastatel 18781882 õppis ta Tallinnas kreiskoolis Aastatel 18831886 töötas ta ajalehe Virulane toimetuses, 18871890 ajalehe Postimees toimetuses. Aastatel 18901892 oli ta Berliinis vabakutsel...
Orud ja mäed, järved ja jõed I Eesti Vabariigi aegsel proosamaastikul Iseseisvas Eesti Vabariigis olid kirjanduse arengutingimused varasemaga võrreldes soodsad ja saavutusedki vastavad. Hoolimata sellest jätkus küllaga mitmesuguseid probleeme. Uuel riigil tuli võidelda kasvuraskustega, mida süvendas majanduslikult ebastabiilne ja 1930. aastail poliitiliselt komplitseerunud rahvusvaheline olukord. Ennekõike nõudis lahendamist turumajanduse ja kunstiloomingu kokkusobitamise igavene küsimus, mida teravdasid ühelt poolt noore rahvuskultuuri kasvavad nõudmised ja teiselt poolt väikeriigi ressursside piiratus. Asjaolusid arvestades kujunes riigi kultuuripoliitika kunstide majandusliku toetussüsteemi -Kultuurkapitali loomisel küllaltki edukaks. 1920. aastate poliitiline demokraatia võimaldas kirjanikele praktiliselt täielikku loominguvabadust, mida 1934. aastast autoritaarsemaks muutunud reziim küll tuntavalt piiras. Nii ongi...
REFERAAT JUHAN VIIDING (pseudonimi Jüri Üdi) 2010 Juhan Viiding (1948-1995) Elulugu: Juhan Viiding sündis 1.juunil 1948. aastal Tallinnas kirjaniku, kriitiku ja tõlkija Paul Viidingu ning Eesti vanima hõimuliikuja, tõlkija ja Literaadi Linda Viidingu perre. Juhan oli neljalapselises peres noorim, ainuke poisslaps. Viiding õppis kuues üldhariduslikus koolis(Tallinna 7. keskkoolis, Kose-Lükati sanatoorses metsakoolis, Otepää keskkoolis ja veel mitmes Tallinna keskkoolis), keskhariduse omandas töölisnoorte keskkoolis ja pärast seda jätkas ta 1968. aastal õpinguid Tallinna Riiklikus Konservatooriumis lavakunsti erialal, mille lõpetas 1972. aastal, asudes samal aastal näitlejana tööle Draamateatrisse. Teatris mängis ta väljapaistvaid rolle Hamlet, Peer Gynt. Tema oskus hingeliselt luulet väljendada tegi temast legendi laval. Ta tegutses ka lavastaja...
Juhan Viiding Sisukord Sissejuhatus....................................................................3 Elulugu......................................................................................4 Looming....................................................................................5 Luuletused.................................................................................8 Kokkuvõte...............................................................................12 Pildid.......................................................................................13 Kasutatud materjal..................................................................14 2 Sissejuhatus Juhan Viiding (pseudonüüm Jüri Üdi; 1. juuni 1948 21. veebruar 1995) oli eesti poeet, näitleja ja lavastaja. Esimesed luulekogud ja luuletused avaldas...
Visnapuu ja Gaililt otsustasid lahkuda Siurust 1918 (olid naljaarmastajad). Ekspressionism ja rühmitus „Tarapita“ "Tarapita" - 1921. aastal sündinud rühmitus. J. Barbarus. Barbaruse luule "Inimene ja Sfinks", anti välja ka samanimelist ajakirja. August Gailit Enne "Saatana karusselli" polnud Gailit veel enda käekirja avastanud. 1918 ilmus romaan "Muinasmaa". 1919 ilmus novell "August Gailiti surm", kus eäägib (fiktiivsest) sõjast. Erinevad nimed: Siki-Miki, Toomas Nipernaadi, Peetrus Kupelpää. Tuglase novellid Betti Alver ja Heiti Talvik Alveri ja Talviku aega langeb 30-ndate algusesse. Alver alustas loomingut proosateostega, luuleni jõudis hiljem. Tema esimene luulekogu ilmus 1936. Talvikult ilmus aga 2 luulekogu. '45 ta arreteeriti stalinliku režiimi poolt ja saadeti vangilaagrisse. Alverit on kutsutud "Eesti kirjanduse elavaks etteheiteks", kuna ei kirjutanud režiimi ülistavaid teoseid vaid parem vaikis. Ilmar Laaban
tõe ära oma õiguse tagaajamisega. Lõpuks lõppevad kõik osad sellega, et algavad pingutusega kuhugi jõuda, midagi uut luua ja lõpevad ei kuhugi, kuid siiski jääb mingi teeots, kust taas alata. Keegi ei taha Andrese tööd Vargamäel jätkata. Varganäe jõe allalaskmine ühendab teosteahela suurema keti lüliks, mis aitab näha tõde ja õigust kui inimkonna languse, aga ka igavese taassünni lugu. 8. Toomas Nipernaadi kui eesti proosaklassika tuntuim peategelane. Nipernaadi on ülesehitatud selgelt ühele kesksele peategelasele Toomas Nipernaadile. Tegemist on eesti kirjandusajaloo peaaegu kõige tugevama peategelasega, kõige eredamalt välja joonistatud ja kõige kandvam tegelane. Nipernaadit võib käsitleda kui kelmi või narri või kurvakujurüütlit. Nipernaadis kohtuvad reaalne maailm ja muinasjutu maailm. Mitte rändamine ja armumine pole peamine, vaid ta jutustab ka lugusid. Nipernaadi kannab endas
Sisukord Sisukord.......................................................................................................2 Sissejuhatus..................................................................................................3 Kirjanduslik rühmitus ,,Siuru".....................................................................4 Siuru liikmed................................................................................................5 Kokkuvõte....................................................................................................9 Kasutatud kirjandus....................................................................................10 Sissejuhatus Siuru on kirjanduslik rühmitus, mis loodi aastal 1917. Sinna kuulusid tuntud Eesti kirjanikud nagu A. Gailit, M. Under, J. Semper, F. Tuglas, A. Adson ja H. Visnapuu. Rühmituse ee...
Henrik Visnapuu 1890-1951 Pärit Helmest.Õppis kooliõpetajaks Narvas,hiljem Tartu Ülikoolis klassikalisi keeli.Jättis ülikooli pooleli ja hakkas tegelema kirjandusega. Oli "Siuru" liege, Gailiti sober. Abielus Hildaga, keda oma loomingus hüüdis Ing-iks. Temale on pühendatud Visnapuu kauneimad armastusluuletused. Hiljem teguseski ta kutselise kirjanikuna ja toimetas kultuuriajakirja Varamu. Lahkus II maailmasõja lõpul algul Saksamaale, hiljen New Yorki, kus elas püsivalt. Väliselt tunti teda valge krüsanteemiõie järgi pintsakul. Tema luules on 2 suunda: a) julge,sokeeriv,elus vihaselt pettunud b) õrn,tundeline,hell,unistav Noorusaja luule oli kõigepealt futuristlik, rääkis tehnikast ja linnast. "Siru"-aegset luulet peeti vulgaarseks, sealhulgas leidub tegelikult ka kaunist armastusluulet ja julget siirust. Tema luule oli emotsionaalne ja sisendusjõuline, ...
Kaugõppegümnaasium Referaat Juhan Viiding (pseudonimi Jüri Üdi) Koostaja: Juhendaja: 2010 Sisukord Sisukord................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus............................................................................................................................. 3 Elulugu..................................................................................................................................... 4 Looming................................................................................................................................... 5 Tunnustused......................................................................................................................... 7 Luul...
Luulekogu analüüs Juhan Viiding „Elulootus“ Sinu Nimi Luuletajast Juhan Viiding (kirjanikunimi Jüri Üdi; 1. juuni 1948 – 21. veebruar 1995) oli eesti poeet, näitleja ja lavastaja. Viiding sündis Tallinnas kirjanik Paul Viidingu pere neljanda lapsena. Ta oli intellektuaalselt varaküps ja rahutu nooruk, mis väljendub näiteks selles, et poisi haridustee kulges kuues erinevas üldhariduslikus koolis. Pärast keskhariduse omandamist Tallinna 6. Töölisnoorte Keskkoolis jätkas (1968–1972) õpinguid Tallinna Riiklikus Konservatooriumis lavakunsti erialal. Seejärel asus ta tööle näitlejana Draamateatrisse. Juhan Viiding oli edukas näitleja - tema oskus luulet hingeliselt väljendada tegi temast legendi laval. Juhan Viiding abiellus Riina Kiisaga 20. märtsil 1972. Täpselt kaks aastat hiljem sündis tütar Elo. Juhan Viiding lõpetas oma elu enesetapuga. Luuletusi on ta pidevamalt hakanud kirjutama 1965. aastast. Ala...
o egiptus 4 · algul polnud midagi · maa tekkis mõtte jõul · looja Jumal Ra · inimene tekkis looja pisaratest selgita arhetüübi mõistet ja too näiteid arhetüüpsete tegelaste kohta o arhetüüp inimese kollektiivne alateadvus ehk inimkonnaühise kogemuse algkujutlus o nt. Saabastega kass kavalus, äike viha, nipernaadi rändamine, james bond kangelane piibel o Iiobi raamatu sisu · E o Ideestik · T o Kirjanduslik väärtus · Stiil erineb ülejäänud piiblist ägeduse ja meelekibeduse poolest · Kasutakse tegevuse dramaatilist astmestamist · Luuakse karakteripinge · Tekstis on nii eepika, lüürika kui ka dramaatika elemente Koguja o Eripära · Piibli kõige pessimistlikum teos o Ideed
Kirjandus: Rahvalaul: Rahvalaulul on kolm komponenti: meloodia, tekst ja esitus. Jaguneb kaheks: regivärsiline rahavlaul (vanem) ja riimiline rahvalaul (Uuem) Regivärss: Regivärsi tunnused: paralleelism (sarnase mõttega värsiridade kordamine) Algriim (algushäälikute kordus): a)alliteratsioon (kaashäälikute kordus) ja b) assonants (täishäälikute kordus) 8 silpi värsireas Värsimõõduks on 4-jalaline-trohheus (vahelduvad rõhuline ja rõhuta silbid) Aegunud käändelõpud (nt. Ella) Regivärsil on mitmeid alaliike (töölaulud, kodulaulud, kiigelaulud) Esitatakse leelotatakse Rütmiline rahvalaul: 18. sajand. Pole algriimi ega paralelismi, on lõppriim (ridade viimased sõnad riimuvad...
1932-1934 oli ta Vanemuise direktor. 1932 abiellus Elvi Vaher-Nanderiga. Neil sündis tütar Aili. 1944 põgenes perega Rootsi. Looming: Üritas autori isikult tähelepanu eemale peletada. Viimastel elupäevadel põletas ta mitmeid tähtsaid tõendeid. Gailitil oli suur roll paguluskirjanduse väljakujunemisel. Varasemas loomingus oli ülekaal lühivormidel(Saatana karussell, Rändavad rüütlid, August Gailiti surm), leidus ka paar romaani(Muinasmaa, Purpurne surm). 1928 ilmus teos Toomas Nipernaadi, mida tõlgiti 9 euroopa keelde. Romaanid: Isade maa(1935), Karge meri(1938), Ekke Moor(1941)(Film, 1981), Leegitsev süda(1945). Paguluses ilmus 2 romaani: Üle rahutu vee(1951), Kas mäletad, mu arm? (1951-1959). Viimastes kajastub kodumaa kaotamise traagika. Gailit on kirjutanud rohkem romaane, kuid sisu poolest on novellilikkus ülekaalus. Eesti kirjandus paguluses 1940ndate aastate keskel lahkus Eestist u 70 000-75 000 eestlast. Mindi Rootsi, Kanadasse,
Kooli nimi Anton Hansen Tammsaare, August Gailit Õpimapp Koostaja: Sinunimi Juhendaja: õpetajanimi Tartu 2009 Anton-Hansen Tammsaare (30.01.1878 - 01.03.1940) Elulugu Anton Hansen-Tammsaare (1878-1940) on eesti kuulsaim kirjanik, kelle peateost "Tõde ja õigus" teab pea iga eestlane. Avaliku kirjanikustaatuse varjus aga peitub keerulise elusaatuse, tundliku loomuse ning väga laialdaste teadmistega inimene. Kirjandusajaloos on Tammsaaret kujutatud erakliku, endassetõmbunud inimesena, pisut igavanagi. Eemale hoidis Tammsaare siiski eelkõige vaid pidulikest tseremooniatest ja suurtest rahvahulkadest. Oma iseloomu poolest oli Tammsaare tegelikult väga seltskondlik, jutukas, lõbus ja sarmikas. Tammsaare kolis lõplikult Tallinnasse elama 1919. aasta 1.septembril. Enne s...
Nad vaatavad veel 80aastaselt, kael õieli, ilusatele naistele järele. Õnneks on neid kõvasti vähem kui normaalseid mehi, kes teevad elus mõne kõrvalehüppe. 8 Kui mees tunnistab, et truudusemurdmine oli pelk hetk, mil mõistus kadus, siis tuleks võtta kõigepealt aeg maha. "Häid mehi käest ei anta, naised võitlevad ikka vingelt nende pärast. Naised võiks siiski leplikumad olla, kui mees just lausa Nipernaadi pole," räägib Marta. Noorte naiste kurvastuseks nendib ta, et ei tea peaaegu ühtki abielu, kus ei oleks väikseid kõrvalehüppeid mõlemal poolel: "See on elu paratamatus. Ja ka naised pole mingid inglid. Neilgi võib leiduda väga sümpaatne kolleeg, kelle suhtes tekib ühel ilusal päeval tunne, et ta on rohkem kui sümpaatne, aga naised hoiavad end palju rohkem tagasi kui mehed." "Elu on elu, mitte maine paradiis," ohkab Marta kogenult. "Kui me 20aastaselt abiellume,
+ sotsiaalsed suhted on ajaloos ümbermängitud + on kasutatud mina-vormi Kuningal on külm jt tekstid on vähem realistlikud kui eelmised Tammsaarel on väga tugev teksti ja teemakihtide integreerimisevõimalus, loetavus tänapäevani. August Gailit Gailit jääb üksikuks romantikuks läbi aastakümnete. Eesti-Läti segaperes sündinud. Pärast esimesi kooliringe oli ta Riias ajakirjanik. 22. september 2010 Gailiti kohta: + August Gailit 1891-1960 + Jaanus Vaiksoo, Gailit ja Nipernaadi (1995) Kui Tammsaare põlvkonna puhul 3-osalist loomingupilti (Vilde-järgsed otsingud, Noor-Eesti kihistused ja lõpuks midagi kolmandat). Gailit seda skeemi kaasa ei tee, ta ilmub küll 1910, kuid see on üsna kehv raamat. Vaiksoo nendib, et Gailit on seal väga naerulembene. Ta asetub uusromantilise kirjanduselu taustale. Tuleb kirjandusse kohe uusromantilises võtmes ja tema puhul näeme seda, et edasisi võnkumisi kaasa ei tee. Sureb uusromantikuna.
1.Anton Hansen Tammsaare elu ja loomingu ülevaade · Pärit Järvamaalt Albu vallast Põhja-Tammsaare talust, selle järgi võttis endale nime. · Isa oli rahvuslikult meelestatud; koju oli tellitud ajaleht; isa uuris põhjalikult piiblit- Andrese prototüüp · Lapsepõlves lasi vibu ja ujus, peres oli 12 last kokku, ellu jäi 10 · ise õppis ära viilumängu ja lugemise, isa oli karm ja ema malbe · 8 aastaselt Sääsküla vallakooli, aasta hiljem Prümli vallakooli · käis Treffneri koolis, teenis raha töötades valvurina, andis algklassidele tunde · ta lemmikuks oli Dostojevski ja Tsehhov · Suits ärgitas teda edasi kirjutama, esimene asi ilmus 1900 Postimehes · töötas ka ajalehes Teataja; õige pea hakkab teatriretsensioone kirjutama · 1907 TÜ Õigusteaduskond; Vabatahtlikult asub õppima ka prantsuse ja inglise keelt. Kirjanikest mõjutavad teda Goethe, Shakespeare. Teeb...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
