· ,,Isade maa" (1935) · ,,Ristisõitjad" (1927) · ,,Karge meri" (1938) · Novellid · ,,Ekke Moor" (1941) · ,,Toomas Nipernaadi" (1928) · ,,Leegitsev süda" (1945) · Följetonid · ,,Üle rahutu vee" (1951) · ,,Klounid ja faunid" (1919) · ,,Aja grimassid" (1926) Teosed Elas August Gailit 1934-1944 Toomas Nipernaadi monument Surm · Suri 5. novembril 1960 · Tuhastatud põrm on maetud Örebro põhjakalmistule Kasutatud allikad · https://et.wikipedia.org/wiki/August_Gailit · http://gailit.weebly.com/looming.html Täname kuulamast!
Lugemiskontroll August Gailit ,,Toomas Nipernaadi" Missuguseid valesid me vajame ? Võiks öelda , et Nipernaadi on üks haruldaste kommete ja iseloomujoontega inimene. August Gailiti romaani "Toomas Nipernaadi" nimitegelane on mees, kes suviti rändab näiliselt põhjusetult mööda maad ringi. Oma rännakutel kohtab ta erinevaid inimesi ning suudab väga paljud naised endasse armuma panna. Selleks, et teistele meeldida, valetab ta end kelleks tahes: küll on ta pastor, parvepoiss, taluperemees, muinasteadlane, sookuivataja, madrus või keegi teine.
üle järele mõtlema." ,,Rinne on puur, milles närvitsedes pead ootama seda, mis juhtub." ,,Sõda on meid kõige jaoks ära rikkunud. Me pole enam noorus. Me ei taha enam maailma vallutada. Me oleme põgenikud. Me põgeneme iseenda eest. Oma enda elu eest. Me ei usu enam elusse, me usume sõjasse." ,,Toomas Nipernaadi" August Gailit (jaanuar 1891 Eesti-november 1960) Teos kirjeldab rändkirjaniku Toomas Nipernaadi elu, kes suvel rändab mööda Maarjamaad, kuid koju tagasi jõudes ootab teda alati ustav naine. Ta annab külades elavatele inimestele lootust, jõudu ja julgust täita oma unelmad. Oma rännakutel kohtab ta väga palju inimesi ning suudab enamus naistest endasse armuma panna. Nipernaadi sobib kõikjale vaid lühikeseks ajaks, et siis jälle teele asuda. Aga need hetked, mille ta naistele kingib, on ehk ilusaimad nende elus. Nipernaadi ise aga jääb ikkagi alatiseks oma õiget kohta otsima
Lisaks sellele võtab filmi läbi vaatamine kõvasti vähem aega, kui raamatu läbi lugemine. Tean raamatut, mis on filmist parem ning selleks on ,,Toomas Nipernaadi". Raamat on parem seepärast, et lugedes saab ette kujutada, millised tegelased kui ka maastik võib välja näha. Raamatus toimuvad sündmused kindlas ja loogilises järjekorras. Filmi miinuseks oli see, et polnud võimalik teha kõiki stseene, nii nagu oli raamatus. Samuti filmi puhul ei läinud vastavusse Nipernaadi välimus, riietus ning see, kuidas ta seikles. Filmi puhul positiivseks jääb see, et on võimalik improviseerida ning tegelaste vahelised kõnelused on huvitavamad ning naljakamad. Tean raamatut, mis on filmist kehvem ning selleks on ,,Videvik". Filmis on olemas tähtis punkt, nimelt et tegevus koguaeg toimub. Näitlejad sobivad ideaalselt ning eriefektid on need, mis teevad huvitava filmi veelgi huvitavamaks. Raamatut lugedes on natuke raske
August Gailitile, kelle sünnikoht on Valga lähistel. Veelgi originaalsemad oleksid valgalased, kui nad püstitaks monumendi Toomas Nipernaadile, mis oleks esimene kirjandusliku kangelase monument Eestis. Nipernaadi on hingelt lõunaeestlane, nagu oli August Gailitki. Seepärast oleks Valga oma rahutu maastikulise profiili poolest õige asupaik rahutule Nipernaadile ja tema loojale." Mõned aastad tagasi plaanitigi Nipernaadi pronksi valamist. Mäletatavalt tegi Valga 5 linnavalitsus projekti eesmärgiga hiljemalt 2002. aasta kevadeks paigaldada Toomas Nipernaadi skulptuur Valga Säde parki. Skulptuur telliti August Gailiti mälestuseks, et tähistada Eesti ühe omanäolisema, suurepärase huumorimeelega kirjandusklassiku 110. sünniaastapäeva. Paraku ei leitud mälestusmärgi rajamiseks rahalist katet ning mälestusmärk on püstitamata
küll vale tegu, kuid päästis vaese mehe sellest maapealsest põrgust ja kannatamatust piinast. Isegi üks Lääne-Aafrika vanasõna ütleb, et pole olemas kahte täpselt ühesugust asja. Olen alati teadnud, et kunagi ei saa inimeste vahele võrdumismärki panna, sest meis kõikides ei voola sama veri. Kui heidan pilgu korraks enda sisse, näen vaid mõnda organit koos lisavarustustega ja segaduses südant. See süda sarnaneb Nipernaadi omaga, kelle imelisest teekonnast on kirjutanud Goethe oma teoses ,,Nipernaadi``. Ausõna, vahest on mul endalgi selline tunne, et võtan ka oma sitse asja ja lähen elan kuskil, kus kõik peavad minu erilisust tähtsaks. Kui vanasti käisid noored mehed metsas enda elumõtet otsimas, siis mina lahkuksin kodunt, et leida endale koht, kus oleksin õnnelik ja uhke, et olen ainult mina ise ja mitte keegi teine.
Kirjandus 20.sajandi I poolel 1.Tõusu aeg. -1905.a alustas tegevust N.E rühmitus, mis esindab eesti kirjanduse ja kultuuri uusi uuendusi. -1906.a hakkas ilmuma kirjandusuurimuslik ja-kriitiline ajakiri Eesti Kirjandus. -1906.a esimene eesti õppekeelega keskkool(Tartus) Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlastegümn. -1906.a rajati Tartus(Vanemuine) Tln.(Estonia) teatrid. -1909.a loodi Eesti Rahva Muuseum(talletada rahvakultuuri) 2. *Proosas-ühiskonnakriitiline realism *luules-vararomantist *uusromantism *individualism 3.kõik 1.punktis välja toodud 4-5. Rühmitus "Noor-Eesti" sai alguse 20. sajandi alguses loodud salajastest õpilasringidest. Rühmitusse kuulusid Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Bernhard Linde ja Villem Grünthal-Ridala. Tähtsus: · "Noor-Eesti" elavdas 1905.1919. aasta kultuurielu · Tõstis kirjanduse vormi- ja stiilikultuuri · Viis kirjanduskriitika paremale tasemele · Tõstis raamatuk...
ennastsalgavalt töökad ja tublid. Eestlane on unistaja ja hea luiskaja ning samas kergeusklik. A.Gailiti romaani ,,Nipernaadi" peategelane rändab külast külla ja luiskab enda kohta erinevaid lugusid. Tal on hea fantaasia ning suurepärane valetamisoskus. Toomas püüab oma valedega inimeste elu paremaks ja huvitavamaks muuta, ning see õnnestub tal üsna hästi, aga alati, kui ta kuskilt külast lahkub murrab ta kellegi südame. Külarahvas on väga kergeusklik ja alati jäädakse Nipernaadi jutte uskuma ning satutakse neist vaimustusse. Inimestele meeldib fantaseerida, aga kui keegi teine seda teeb, siis ollakse naiivsed ja võetakse seda kohe kui tõde. Eestlast on kirjeldanud oma loomingus mitmed Eesti mainekad kirjanikud. Nad on kujutanud eestlast kui ahnet, omakasupüüdlikku ja naiivset, aga ka kui tublit ja töökat inimest. Paljude raamatutegelaste ja tänapäeva inimeste vahel võib paralleele tõmmata. Kirjanikud on oma teostes kujutanud
Tekst on pikitud meenutustega. Vanal andresel pole uues maailmas enam kohta. Mälestused olulisemad kui olevik. Lugu sulgub samasse kohta kust Andres ja Krõõt algasid. Lunastus: T arvates aina uutes vormides kehastuv inimlik täiuseihalus, mida kannab endas Indreku arengulugu, kui Andres kehastas vanatestamentlikku loojakuju siis Indrek oli uustestamentlik lunastaja, kes sündis mitte neitsist vaid hoopis patust. Inimene elab rohkem oma kujutelmadest kui tõsiasjust. 8. Toomas Nipernaadi kui eesti proosaklassika tuntuim peategelane. Toomas Nipernaadi võlu peitub rõõmsas kerguses, vabaduses elurutiinist ja kohustustest. Nipernaadi kuju on võrreldud maailmakirjanduse tegelastega, ent eriti don Quijote'ga, seda nimelt ümvritsevast erineva eluvõtmes olemise kaudu. Nipernaadi sekkub pidevalt tegeliku elu käiku, kuid tema vahendid ei sobi tollele tema jaoks võõrale maailmale. Elab illusioonides, kuid enda peegelpilti kannatada ei või
3) Animation Film Festival Animated Dreams - Tallinn hosts PÖFF in november/december Estonian films through the ages Top 10 1. Sügisball (2007), rezissöör Veiko Õunpuu 2. Hullumeelsus (1968), rezissöör Kajo Kiisk 3. Kevade (1969), rezisöör Arvo Kruusement 4. Viimne reliikvia (1969), rezissöör Grigori Kromanov 5. Ideaalmaastik (1980), rezissöör Peeter Simm 6. Georgica (1998), rezissöör Sulev Keedus 7. Nipernaadi (1983), rezssöör Kaljo Kiisk 8. Hukkunud alpinisti hotell (1979), rezissöör Grigori Kromanov 9. Naerata ometi (1985), rezissöör Leida Laius 10. Püha Tõnu kiusamine (2009), rezissöör Veiko Õunpuu Other films worth mentioning ,,Nimed marmortahvlil" (Names in Marble) 2002 ,,Kohtumine võõras linnas" (Meeting in a Strange Town) 2003 ,,Täna öösel me ei maga" (We Will Not Sleep Tonight) 2004 ,,Sigade revolutsioon" (Revolution of the Pigs) 2004
Eesti kirjandus-ja kultuurirühmitused XX saj. algul: Noor-Eesti - kasvas välja 1903.a loodud Tartu keskkooliõpilaste kirjanduspoliitilisest ringist ,,Ühisus". Tekkis sellepärast, et taheti Eesti kultuuri arendada (huvi äratasid emakeelne kirjandus, omalooming; väliskirjandus; ajalugu ,poliitika ja filosoofia). Sinna kuulusid: Gustav Suits, Friedebert Mihkelson Tuglas, Villem Grünthal Ridala, Berhard Linde (rahasjades lõi kaasa A. Kitzberg; kunstnikud- K. Mägi, N. Triik, K. Raud, keelemehed J. Aavik. Eesmärk-hakkasid tõlkima võõrkeelest eesti keelde; tahtsid kirjandusse tuua uusi Euroopa suundumusi ja viia oma uuenenud kirjandust Euroopasse; väga rõhutasid meie ühistunde puudumist (eripära-kõik meie rahvakunst on jama). Noor-Eesti andis välja 5 albumit.Noor-eesti teened:vormi rõhutamine, noorte autorite esitlemine,Petersoni ja Liivi au sisse tõstmine, kaasaegse väliskirjand. tutvustamine eesti publikule,eesti kirjanike tõlk. soome keelde...
Klassikirjand "Raamat on nagu peegel." (A.Schoppenhauer) Raamat on peegel, mida igaüks isemoodi näeb. Tark võib sealt välja lugeda lõpmatult palju mõtteid, kui samal ajal kinnise silmaringiga inimene ei suuda sama teost absoluutselt mõista. Autoril on võim panna teisi nägema seda, mida nad varem ei pruukinud mägata. Veel võivad sealt ka peegelduda kirjaniku eelistused ning ühiskonna eluviisid. Raamatutes peiub ohtralt uudset informatsiooni, mida lugeja esialgselt ei pruugi näha. Eelkõige peegeldab raamat kirjanikku tema stiili, elulaadi ning eelistusi. A.H.Tammsaare taluainelises romaanis "Tõde ja Õigus" on kirjeldatud Vargamäe talu peremehe igapäevaseid töid, rõõme ning raskusi. Tammsaare ise kasvas samuti talus üles ning veetis osa oma elust seal. Ilmselt köitsid teda kõik raskused, mis üks lihtne maainimene peab läbi elama, ning otsustas nendest vabameelselt rää...
eelistatumaks neist on armastus. Armastus on pealtnäha üks süütu ja imeline tunne, kuid tegelikult kaasnevad sellega erinevad probleemid ning palju kannatusi. 1. Alaidee: Maailmas on inimesi, kes ei võta armastust mitte hinge ja tundeid haarava kompleksina, vaid esmajoones naudingu eesmärgina. Näide: August Gailiti teose ,,Toomas Nipernaadi" peategelane peab tingimata naisi peibutama. Neidudel tekivad siirad tunded Nipernaadi vastu, kuid too on mõne aja pärast nende vastu ükskõikne ning läheb järgmist naist võrgutama. Järeldus: Selline tunne nagu armastus tundub esialgu ilus. Hiljem aga võib selguda, et üks osapooltest ei käitu oma südame järgi, vaid hoopis puhtkehalise rahulduse eesmärgil, tehes teistele haiget. 2. Alaidee: Kahe keerulise inimese vahel tekivad sügavad tunded, millest hiljem on raske lahti öelda. Nad on teadlikud, et nende vaheline armastus on keelatud. Mitte kumbki ei pööra
· Nipernaadi-Romaani keskne tegeleane on romantilise hulkurina esinev kirjanik,kes vastandab end kõigele argipäevaseöe ka omakasu püüdlikusele. Gailit jälgib oma teoses koos peategelasega inimlikku väiklust,upsakust,rumalust ja omakasupüüdlikust. Nipernaadit võib nimetada suurepäraseks ümberkehastujaks kord on maamõtja,sookuivendaja,pärliüüdja ja siis jälle ühe talu sulane.Koosneb 7-st peategelase kaudu ühendatud novellist. Maailmakirjandusest Nipernaadi moodi tegelasi : Ekke Moor,Ibseni Peer Gynt, Don Quijo, Don Juan, Odüsseus, Linnankoski Olavi Koskela
Kaljo Kiisk Kaljo Kiisk (3. detsember 1925 Toila vald, Vaivina küla 20. september 2007 Tallinn) oli Eesti näitleja, filmilavastaja ning poliitik. Tuntud näitleja ning lavastaja oli kindlasti üks legendaarsemaid kodumaiseid näitlejaid. Noorena kogus ta palju kuulsust teatrilavadel Joosep Tootsi mängides. Hiljem sai ta Oskar Lutsu raamatute alusel vändatud filmidesse Lible rolli. Viimasel kümnendil sai tuntuks kui kingsepp Johannes teleseriaalist "Õnne 13". Samuti on tema lavastatud ka mitmeid Eesti kultusfilmid. Ta oli 18-19aastane poiss, kui sõda kippus tulema otsejoones ta koju, lapsepõlvemaile. Noore kodukaitsja ainus valik sai sel hetkel olla Saksa sõjaväemunder. Kaljo Kiisk võttis õhutõrjekahuri meeskonnas osa Sinimägede lahingust. Naastes sõjatandrilt, tuli asuda õppima. 1946. aastal lõpetas ta Rakvere 1. keskkooli. Edasi jätkas õpinguid 19461947 Tallinna Polütehnilise Instituudis maav...
50106 TARTU Telefon Hr Karl Gregor Rauniste Kreutzwald Hotell Tallinn Endla 23 24. september 2014 10122 TALLINN AVALDUS Austatud konkursi korraldaja 22. veebruaril avaldati veebilehel cv.ee Restoran Nipernaadi tööpakkumine kokale. Soovin pakutavale ametikohale kandideerida, kuna mul on piisav töökogemus kokana ning vajalik haridus. Alates 2013. aastast olen töötanud erinevates ettevõtetes kokana, viimati töötasin Vidrike Puhkemajas. Usun, et minu erialane ettevalmistus ja senine töökogemus kinnitavad minu sobivust konkursil osalemiseks Lugupidamisega Nimi
Juhan Viiding (Jüri Üdi) Nimi: Juhan Viiding (pseudonüüm Jüri Üdi). Sünniaeg ja koht: 1. juuni 1948 - 21. veebruar 1995, Tallinn. Hariduskäik: Õppis kuues üldhariduslikus koolis, keskhariduse omandas ta töölisnoorte keskkoolis. Aastatel 1968 - 1972 õppis Viiding Tallinna Riiklikus Konservatooriumis lavakunsti erialal. Töökogemus: Näitleja Draamateatris, kirjutanud näidendi ("Olevused"), filmistsenaariumi ("Nipernaadi") ja laulnud ansamblis ("Amor-Trio"). Looming: Tema luule on avaldanud mõju paljudele üle mitme aastakümne. Oma esimesed luuletused avaldas ta Jüri Üdi nime all, mis ei olnud mitte ainult varjunimi kirjandusmaailmas, vaid ka luuletaja alter ego (vahelduv mina). Tema luule oli mitmekülgne ja tihti muutuv. Ta võis keskenduda nii ühiskonna probleemidele kui ka kergelt mängelda või õrritada. Ta oli üks nendest poeetidest, kes on mõjutanud terve põlvkonna luulevormi...
Selles on Gailit kirjeldanud, et oht ja pagemine ei pruugi õilistada 19 inimest, pigem vastupidi - toob välja ta halvemad iseloomud ja varjatud egoistlikud instinktid. Ka edaspidi ilmunud teostes pöördub kirjanik oma teostes ikka ja jälle tagasi kodumaale. Gailit suri 1960. aastal Rootsis ning on maetud Örebro kalmistule. Tema üheks tuntuimaks romaaniks ja tegelaskujuks on jäänud Toomas Nipernaadi. Looming Romaanid Novellid Jutustused Följetonid Juba esimestes novellikatsetes on Gailitile iseloomulik erandlike karakterite ja harukordsete psüühiliste seisundite kujutamine romantilises laadis. Romantilise, traagiliselt lõppeva armastuskolmnurga loo esitab tema esimene raamat "Kui päike läheb looja" (1910). Gailiti ilukirjanduslik proosa aastaist 19171924 näib esimesel pilgul ajakaugena. Tegevuspaigaks mõni eksootiline saar tegelasteks fantastilised
August Gailiti elu ja looming August Gailit sündis Valgamaal. Õppis läti kihelkonna- ja linnakoolis ning Tartu linnakooli). Peale õpinguid kolis Gailit 1911. aastal Riiga, kus asus tööle ajakirjanikuna. Enne seda avaldas oma esimese teose, jutustus ,,Kui päike läheb looja". Võttis aktiivselt osa Siuru tegevusest. 1919. aastal lahkus ta küll konfliktide tõttu koos H. Visnapuuga rühmitusest, aga Siuru periood oli Gailiti jaosk väga viljakas. Põhiliselt viljeles kirjanik sel ajal just novelle ja följetone. Peamised teemad: kunsti ja kultuurieluga seotud probleemid. 1922 läks Gailit reisima. Reisis Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias. Hoogustub tunduvalt ka Gailiti kirjavahetus Fr. Tuglasega. 1928. aastal ilmus Gailiti tuntuim romaan novellides- ,,Toomas Nipernaadi". See toob Eesti kirjandusse täiesti uue tegelaskuju- vagabundi ja romantilise seikleja. Aastatel 1932-1934 oli August Gailit ,,Vanemuise" direktor. Enne emigreerumist Rootsi 19...
Kirjanduse jaotus Proosa ehk eepika Luule ehk Näitekirjandus ehk Lüroeepika lüürika draamatika Mõistatused, kõnekäänud, Tavaline luuletus: Komöödia E.Vilde Eepos F.R. vanasõnad, aforismid, J. Liiv ,,Rändaja" ,,Pisuhänd" Kreutzwald popfolkloor, anekdoodid ,,Kalevipoeg" Valm J. Tamm ,,Siga tamme Haiku L.Tungal, Tragöödia W. Värssromaan A. all J.Kaplinski ei Shakespeare ,,Romeo ja Puskin ,,Jevgeni pealkirjastata Julia" Onegin" A. Kitzberg ,,Libahunt" Miniatuur A. H. Tammsaare Sonett M.Under Draama E.Vilde Poeem J.Smuul ...
Kaljo Kiisk (1925-2007) Kaljo Kiisk sündis 3. detsembril 1925. aastal Ida-Virumaal Toila vallas Vaivina külas. Kaljo oli kooliõpetajast ema ja metallivalumeistrist isa ainus laps. Isa töökohavahetuse tõttu kolis pere mitu korda, elades hiljem ka Sillamäel ja Kohtlas. 1943. aastal lõpetas tulevane näitleja Narva Kaubanduskooli ja läks edasi Tallinna Kommertsgümnaasiumi. Paar nädalat hiljem tuli 17-aastasele noormehele mobilisatsioonipaber, mis kohustas teda teenima saksa armees (20. Eesti SS-diviisis). Pärast õppursõduri kuid Heidelaagris ja vaikseid päevi Neveli rindel, jõudis noor Kaljo kaitsta ka Sinimägesid. Korraks asus tema patarei isegi kunagise lapsepõlvekooli, Uue-Sõtke algkooli õuel. Taganemisel andsid sakslased Pärnus Eesti sõduritele võimaluse kaduda ning neli SS-mundris noormeest matsid Karuse küla lähedal maha kõik dokumendid, mis seostasid neid saksa armeega. Kiisk ei...
Dear Jon. I'm really clad to hear that you had a great summer. How are you and how's your family doing? I'm fine, thanks for askeing. My summer was really great too. I worked a lot but i also went to loads of partys. I spent many hours at the beach with my friends playing vollyball and swimming. I think there was only five days when I didn't go swimming so it was a really great summer!!! I really miss the beach partys with my friends so I'm planning this big party at the biggest water-park in Estonia. All of my best friends are coming so it would be really nice if you could be there. If you can, then you should take some items with you. It is a pool-party so take swimming clothes. We may have to sleep on the ground so you should take a sleepingbag, just in case and ofcourse a good mood!!! By the way, it's on 14-th of october and it starts at 7pm. Looking forward to hearing from you. Your best friend: Nipernaadi
Teostes järsud meeleolumuutused, ning ootamatud dramaatilised pöörded. Lausetes on kooskõla ja rütm. Korduvad tegelased ja motiivid: hulkuv boheemlane (Nipernaadi), võimukas naine, kel on tugev iseloom ja keda mehed austavad, sekeldused pulmadega. · ,,Toomas Nipernaadi" romaan eesti kirjanduses Kuulsusrikas teos. See on romaan novellides. Teose moodustavad seitse novelli, mis aga ajalises ja loogilises järgnevuses ja mida ühendab peategelane rändur Toomas Nipernaadi. Teos aga algab jääminekuga ja lõppeb lume tulekuga, kuid aastaaegadel on ka sümboolsem tähendus, kevadel mõjub peategelane romantilise poisikesena, kellest saab läbi suviste seikluste sügiseks eluväsinud keskealine mees. Toomas Nipernaadi käib küll ringi kandlega, kuid põhiliselt on ta sõnameister. Ta liigub mööda eesti külasid ja koos temaga käivad kaasas nii koomilised seiklused kui romantilised unistused. Nipernaadi kisub inimesed välja argielu harjumuspärasest tuimusest
Viljandis elab näitlejate pansionaadis, Tallinnas Kristiine linnaosas üürikorteris. 3 Rollid TEATRIROLLID "Latern" projektiteater 2004 "Grease" Danny Zuko (Nukuteater) 2004 "80 päevaga ümber maailma" salapolitseinik Fax (Ugala) 2004 "Thijl Ulenspiegel" kuningas Felipe; vaim (Ugala) 2003 "Toomas Nipernaadi" Toomas Nipernaadi (Ugala) 2003 "Koturnijad ehk Kui nalja ei saa, siis meie ei mängi" Mees, Peremees, Põis (Ugala) 2003 "Kevade" Lesta (Ugala) 2003 "Minu pere ja muud loomad" Gerry Durell (Ugala) 2003 "Ullike ootamatuste saarelt" Ingel (Ugala) 2003 "Niskamäe kired" Antti (Ugala) 2003 "Bent" Rudy (Vanalinnastuudio) 2003 "Tabamata ime" Advokaat Kurg (diplomilavastus) 2001 "Musketärid kakskümmend aastat hiljem"- Vikont de Bragelonne (Linnateater) 2001
Juhan Viiding Sanna-Marcelle Ots 10.b • Sündis Tallinnas • 1.juuni 1948-21.veebruar 1995 • Keskharidus Tallinna 6.Töölisnoorte Keskkoolis • 1968-1972 õpingud Tallinna Riiklikus Konservatooriumis • Asus tööle Draamateatrisse • Abiellus Riina Kiisaga 1972a. • 1 tütar Elo Viiding • Kirjanik Paul Viidingu poeg • 1973a. Algusest kuulus Kirjanike Liitu • Lõpetas enda elu enesetapuga Looming • Kasutas pseudonüümi Jüri Üdi • 1971. ühiskogu “Närvitrükk”, 1978. “Ma olin Jüri Üdi”, 1980. “Elulootus”, 1983. “Tänan ja palun”, 1991 “Osa” • Näitlejana Hamleti ja Peer Gynti rollides • Näidend “Olevused” • Filmitsenaarium “Nipernaadi” • Lauljana ansamblis “Amor Trio” Armastuslaul Kui jäädki teeks mis kuhugi ei vii, ei saagi viia vana jalutut. Siis armas jumal mõni päev tee nii, et väsind õnne tunneks valutut. Ei mingit kahtlust mingit salaviha, mis mingituna lahkusena näib. Et ma ei tunn...
Eepika ehk proosa - muinasjutt Silvi Väljal "Jussikese seitse sõpra" - muistend Friedrich Selg ,,Kivi Martna kiriku pihta" - naljand Leida Tigane ,,Peremees ja sulane" - mõistatused Seest siiruviiruline, pealt kullakarvaline. - vanasõnad Heal lapsel mitu nime - kõnekäänud Silma torkama - romaan August Gailit ,,Toomas Nipernaadi" - lühiromaan Mati Unt ,,Sügisball" - sari H. De Balzac ,,Inimlik komöödia" - jutustus Eduard Bornhöhe ,,Tasuja" - novell Friedebert Tuglas ,,Popi ja Huhuu" - miniatuur Anton Hansen Tammsaare ,,Poiss ja liblik" - anekdoot Neeger päevitab - essee - müüt F. R. Faehlmann ,,Koit ja hämarik" - aforism A. H. Tammsaare Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb armastus. - novellett F. Tuglas ,,Pimedas - marginaal F. Tuglas ,,Marginaal" - saaga Island ,,Vanem Edda" - lühijutt Astrid Reinla ,,Kaubamajas" Eepika ja luule vaheline liik ehk lüroeepika - eepos F. R. Reinhold ,,Kalevipoeg" ...
Kuulsad nimed Eesti Vabariigi päevilt. A.H. Tammsaare kirjanik, ,,Tõde ja õigus" ning ,,Kõrboja peremees" Ants Laikmaa kunstnik,asutas ateljeekooli ning 1907 Eesti Kunstiseltsi ,,Marie Underi portree" Ants Lauter teater, näitleja ja lavastaja, antakse välja Ants Lauteri nimelist näitlejaauhinda, lavastajaauhinda. Artur Lemba muusika August Gailit kirjanik, Vanemuise direktor, ,,Toomas Nipernaadi" ,,Saatana karussell" põgenes perega rootsi. Eduard Wiirald kunstnik, tegelik nimi Viiralt, tuntuim teos ,,Põrgu", ,,Lamav tiiger" Eevald Aava muusika Friedebert Tuglas kirjanik, novellid, luuletused. Romaan ,,Väike Illimar" kogu ,,Saatus" Konrad Mägi kunstnik, pedagoog, ,,Pühajärv" ,,Otepää maastik" ,, Norra maastik männiga" Konstatin Märska filmioperaator. ,,Nobedate näppude linn" ,,Vigased pruudid" ,,Kuldämblik" Kristjan Raud kunstnik, ill...
asulaid. Ülemjooksul asub Ingliste küla endise Valtu kolhoosi keskuse ja suurfarmidega ning Purila asundus ja küla. Keskjooksul on Kohila alev mitme tööstusettevõttega, Salutaguse pärmivabrik, Kurtna ja Kiisa alevik ning paljud aiandusühistud. Alamjooksul paiknevad Keila linn paljude tööstusettevõtetega, Karjaküla alevik karusloomakasvandusega, samuti Keila-Joa alevik kalakasvatusmaja ja arvukate suvilatega. Keila jõe vasakpoolsed lisajõed on Kässu oja, Nipernaadi kraav, Kunilepa kraav, Kambi oja, Sootaguse peakraav, Sillasoo oja, Ojari peakraav, Maidla jõgi, Tuula peakraav, Keila kraav, parempoolsed lisajõed on Männiksaare oja, Kasvandu peakraav, Vankse kraav, Atla jõgi, Kivisilla peakraav, Siimu kraav, Võiba oja, Koosi oja, Üksnurme peakraav, Valingu peakraav ja Humala oja. Marleen Abel
novell - tiheda sündmustikuga ja väheste tegelastega jutustus, mis piirdub harilikult ühe keskse teemaga, lõpus on püant. Liigseid detaile pole, tegelased loo käigus eriti ei muutu. Giovanni Boccacio - novellizanri looja. Novellikogu "Dekameron" koosneb 100-st novellist, raamjutustus. Eriti lühike novell - novellel Eesti raamjutustus: August Gailit "Toomas Nipernaadi", Mehis Heinsalu Novelli liigid: *suletud ehk taskaana *Gervanteslik novell - vabama ja lõdvema struktuuriga *tsehhovilik ehk avatud: 19 saj. lõpul - ei pruugi olla puänti *Pärast II ms- i novell veelgi avatum - suurenenud huvi inimsuhete vastu. Kaadrid vahetuvad kiiresti, filmilikus, argipäevane, kõnekeel, eluprobleemid Edgar Allan Poe "Vaat amontilladot", Anton Tsehhov /"Ametniku surm" ja "Paks ja peenike"/, Peet Vallak, Friedebert Tuglas Mati Unt "Helgi Sallo lahkumine" puänt puudus Tunnused: *puänt(vajada tabada mingit erakordset seika, isikut ja erakordset ...
paljastab Hamletile vandenõu ja nad lepivad ära, Laertes sureb, Hamlet jõuab enne oma surma tappa Claudiuse ja nimetada oma pärijaks Fortinbras', kes saabub ja käsib Hamleti keha auavaldustega ära kanda. August Kitzberg ,,Libahunt" August Gailit ,,Nipernaadi" Tiina Mari Teose nimitegelane Toomas Nipernaadi on rändur, vagabund ning Margus võõraste naiste meelitaja ja narritaja, kes lubab neile midagi, kuid ei täida lubatut iial. "Libahunt" räägib perest, kelle ukse taha ilmus hirmunud noor Näiliselt harilik rändur ja suvenautija. Reisides mööda päikselist kui tüdruk. Samal õhtul hukati ta ema, kes oli väidetavalt nõid
Sergo Vares Sergo Vares Sündinud 14. septembril 1982 Rakveres Lõpetanud 2011. aastal Rakveri Gümnaasiumi Jätkas Tartu Ülikoolis ajakirjanduse erialal Aastal 2002 asus õppima Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli 2006 aastal asus ta tööle teatrisse NO99 Näitlejana televisioonis "Malev" (2005) Henrik "Leiutajateküla Lotte" (2006) "Kodu keset linna" (2007) Henri "Ohtlik lend" (2007) Kaaro "Detsembrikuumus" (2008) Tanel "Päikese poole" (2011) - Ronald "Kättemaksukontor" (2012) Karl Suur Näitlejana teatris Mänginud ligi 20 lavastuses Tuntumad neist on "Nipernaadi" "Rehepapp" "Hirvekütt" "Kommunisti surm" "Praht, linn ja surm" Raadio 2 peatoimetaja Heidy Purga ütles, et Sergo Vares on üks väljapaistvamaid Eesti noornäitlejaid, kel on oma suhteliselt lühikese karjääri jooksul täita tulnud väga olulisi ja suuri rolle...
1.Mis on mängufilm, animafilm ja dokfilm? Mis on nende zanrite tunnused? 2. Mis on mängufilmi, animafilmi ja dokfilmi alazanrid? 3. Mis on avangardfilm? tuua üks näide? 4. Mis on õudusfilmi tunnused? 5. Mis on Blockbuster? Tuua mõni näide? 6. Mis on kultusfilm? Tuua mõni näide? 7. Nimeta kaks eesti filmi heliloojat. 8. Nimeta kolm Kaljo Kiisa filmi? Loominguline ülesanne (selle peale võid juba varem mõtlema hakkata, aga kodus valmis pole mõtet kirjutada, meil on tunnis aega küll et seda teha). 9. Mõtle ise välja film, millest võiks saada kultusfilm? Kuni 1lk. Sisu kirjeldus. 10. Mõtle ise välja film, millest võiks saada blockbuster? Kuni 1lk. Sisu kirjeldus. 1.-2. Mängufilm on filmikunsti põhiliik, mis põhine kirjanduslikus stsenaariumis ja näitlejate tööl.(komöödia, ajaloo, draama) Animafilm on animatisoonitehnikas loodud film.(anime, joonis, nuku) Dokfilm e. Tõsielufilmi kunstiline kujund on loodud peamiselt dokumentaalkaadrite ...
1.Noor-Eesti eesmärgid,uuendused,liikmed eesmärgid-eesti kultuuri arendamine;tähelepanu pööramine keeleuuendusele;omaloomingu avaldamine ;avaldada Noor-Eesti album uuendused-kirjutati kaasaja linnast ja linnainimestest; kirjutati mängulisemalt;ilukirjanduses hakati kasutama igapäevakeelest mõnevõrra erinevat,kaunimat ja kunstiküpsemat keelt;tehti katset kirjutada ka keerulisema ülesehitusega ilukirjandustekste;tutvustati teiste maade kirjandust ja kultuuri liikmed-Johannes Aavik;Villem Grünthal-Ridala;Friedebert Tuglas;Bernhard Linde;Gustav Suits;Konrad Mägi;Nikolai Triik,Kristjan Raud 2.G.Suitsu luule eripära ja tähtsus luule on sütitav ja jõuline;proovib kasutada vabavärssi;luule lihtne,kõlav,lööv;luules kajastub armastust kodukoha vastu; kõrvale ei jää lembeluule;luuletuse stiil on nooreestlaslikult uuenduslik “elu tuli” “tuulemaa” 3.Johannes Aaviku tegevus rikastas eesti keelt;valdas 9 keelt;avaldas artikleid;andis välja ajakirja ...
EESTI KIRJANDUS 19401955 Karoliina Hunt KULTUURIJA KIRJANDUSELU ÜLDPILT 1940. Nõukogude Liidu okupatsioon; keelati ja suleti mitmed kirjanduslikud ja kultuurilised seltsid ja organisatsioonid; enamus meediaväljaannetest suleti, säilis ajakiri Looming, loodi Sirp ja Vasar; ENSV Kirjandusja Kirjastusasjade Peavalitsus, tsensuuriamet; Eesti Nõukogude Kirjanike Liit Moskvas; range tsensuuri tõttu ilmus ilukirjanduslikku loomingut vähe; EK(b)P VIII pleenum – Kirjanike Liidu „puhastamine“; suur osa eestikeelsest kirjandusest ilmus paguluses; kirjanike elu stalinismi ajal väga raske, vähesed jätkasid oma tööd. EESTI JA ÜLEJÄÄNUD MAAILM Massiküüditamised Siberisse; kolhoosid; kommunistlik partei; raamatute hävitamine; laialdane emigratsioon; välisilmaga suhted katkesid; riigid taastusid II maailmasõjast. 19401955 KIRJANIKUD Karl Ristikivi „ Võõras majas“...
SIURU Siuru on Eesti kirjandusrühmitus, mis loodi 1917 aasta juulis. Kuus kirjanikku president Marie Under sekretär, paljus aga tegelik juht Friedebert Tuglas laekur Artur Adson kolm ülejäänut olid August Gailit, Henrik Visnapuu ja Johannes Semper [Kaastööd teevad ka teised kirjanikud (nt: Suits, Ridola, Aavik) ning kunstnikest Triik, Mägi ja Vabbe] Isiksustena olid nad kõik väga erinevad; sidus uusromantiline hoiak ja sõpruskondlik läbikäimine. Aastal 1919 lahkuvad tekkinud konfliktide tõttu A.Gailit ja H.Visnapuu, asemele tulevad mõneks ajaks Alle ja Barbarus, ent see ei päästnud siurut kokkuvarimisest. Siuru rühmituse teeneks peetakse seda, et nad muutsid kirjanduse populaarseks ja tõmbasid sellele üldsuse tähelepanu. Siuru oli jätkanud Noor-Eesti traditsioone, liikudes sümbolismi suunas. Loomingus oli eelistatud lüürika ja novellid. Siurulased tähtsustasid armastusluulet ...
August Gailit (09.01.1891-05.11.1960) Elulugu · Gailiti vanemad tulid Lätist ja tema isa tuli siia Eestisse Sangaste lähedalt Kuiksillale. · Sündis Eestis · 1895 aastast sai Gailitite koduks Laatre mõis Tartumaa Edela nurgas. · 1899 alustab Gailit õpinguid Valgas Läti Kihelkonna koolis, seal samas jätkas õpinguid Valga linnakoolis. · Täiendas end Tartus võttes eratunde · 1911-14 tegutses ajakirjanikuna Riias · Töötas sõjakorrespontendina 1MS ajal. · 1918 kui algas Vabadussõda, algul töötas Tartus Postimehe toimetuses aga võtab osa ka Vabadussõjast sõjakorrespontendina · 1920 kui Vabadussõda saab läbi saadetakse Gailit ajakirjanduse ataseeks Riiga. · 1922 teeb ta väikese tiiru Euroopas ja elab seal kaks aastat. · 1924 asub ta elama Tartusse ja töötab seal kutselise kirjanikuna · 1932 saab Gailitist...
Juhan viidingu elulugu 1. juuni 1948 – 21. veebruar 1995 Nooruspõlv O Juhan Viiding sündis 1. juunil 1948, Tallinnas O Ema- Linda, isa- Paul; kolm õde: Reet, Anni, Mari O Juhani õepoeg on Jaagup Kreem O Keskhariduse omandas Tallinna 6. Töölisnoorte Keskkoolis O 1968-1972 – Tallinna Riiklik Konservatoorium lavakunsti eriala Kirjanikukarjäär O Luuletusi hakkas ta rohkem kirjutama alates 1965. aastast. O 1973. aasta algusest kuulus ta ka Kirjanike Liitu O Loomingu tippaeg oli 70-ndad ja 80- dnad O Pseudonüüm Jüri Üdi (1968) Looming(Jüri üdi) O Esimesed luuletused avaldas 1968. aastal ajakirjas "Looming„ O Luulekogu "Närvitrükk" O "Detsember" (1971) O "Käekäik" (1973) O "Armastuskirjad" (1975) Looming(Juhan viiding) O "Ma olin Jüri Üdi" (1978) O „Elulootus“ (1980) O "Tänan ja palun" (1983) O "Osa" (1991) O https://www.youtube.com/watch? v=xroYkXoilpE Luule O Ma olen pannud...
Juhan Viiding Pseudonüüm JÜRI ÜDI (1948-1995) Elulugu Juhan Viiding oli luuletaja, näitekirjanik, näitleja ja lavastaja. Sündis 1. juunil 1948. a. Tallinnas. Viiding õppis kuues üldhariduslikus koolis, kuid lõpuks sai oma keskhariduse töölisnoorte keskkoolis. Jätkas õpinguid 1968. aastal Tallinna Riiklikus Konservatooriumis lavakunsti erialal, mille lõpetas 1972. aastal. Peale lõpetamist asus tööle Draamateatris näitlejana. Tütar Elo Viiding(pseudonüüm Elo Vee) tegeleb oma isa jälgedes samuti luuletamisega. Alates 1965. aastast kuulus Viiding Kirjanike Liitu. 21. veebruaril 1995. aastal sooritas enesetapu tunnustused Aastatel 1977 ja 1998 sai Ants Lauteri nimelise näitleja preemia. 1980.aastal omistati talle teenelise kunstniku aunimetus. 1983.aastal sai ta Juhan Smuuli nimelise k...
K. Jaaks Peterson sünd: 14.märtsil 1801 riias.omandas keskhariduse Riia Kubermangugümnaasiumis,tundis huvi keelte vastu,õppis ÜT's algul usu- , hiljem filosoofiateaduskonnas.Fr. Robert Haehlmann sündis 31.dets 1798 Mõisa valitseja 2. Pojana.Õppis Rakvere kreisikoolis,Tartu gümnaasiumis,ÜT's,Õpetatud Eesti Selts,Pidas seal 1839 saksakeelse ettekande Kalevipojast.Lydia Koidula sündios 24.dets 1843 vändras,kihelkonnakooli J.V Janseni perekonnas,1862 sooritas Tartu koduõpetaja eksami,kirikumeelne hoiak.Juhatas Vanemuise lauluseltsi.August von Kotzebue:saksa näitekirjank,sündis Weimaris.Tallinnas kirjutas,lavastas ja mängis ise kaasa.August Wiera juhtis vanemuise tegevust 25a. Lavale toodi 1613 etendust tema ajal.Karl Menning(1879-1941).1. teatrikunsti õppinud näitejuht.Vanemuise suunamisel õppis teatrikunsti Saksamaal.Tema juhtimisel kujunes Vanemuisel kunstiteater.13.aug1906 sai vanemuise seltsist 1. Eesti kutseline teater.2. kutseline tea...
Kaljo Kiisk sündis 3. detsembril 1925. aastal Voka vallas Vaivina külas. 1944. aastal teenis ta Relva-SSi koosseisus ja võttis õhutõrjekahuri meeskonnas osa Sinimägede lahingust. 1946. aastal lõpetas Rakvere 1. keskkooli. 1953. aastal lõpetas ta Moskva teatri- ja kinokunstiinstituudi eesti stuudio. Pärast seda oli Kiisk Tallinna Draamateatri näitleja ja aastatel 1955-1990 Tallinnfilmi lavastaja. Aastatel 1962-1987 oli Kiisk Eesti Kinoliidu juhatuse esimene sekretär. Aastal 1980 sai Kiisk ENSV teeneliseks rahvakunstikuks. Aastatel 1980-1990 oli ta Eesti NSV Ülemnõukogu saadik, 1985 aastast ühtlasi Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi liige, aastatel 1989-1991 NSV Liidu rahvasaadik. 1995. ja 1999. aastal valiti Kiisk Eesti Vabariigi Riigikogu liikmeks, kus ta esindas Eesti Reformierakonda. 2003. aastal Riigikogust lahkudes oli ta vanim Riigikogu liige läbi aegade. Lavastajana · "Juunikuu päevad" (koos Viktor Neveziniga; 1957) · ...
Kirjanduse KT 1. Rahvaluule on põlvest põlve edasi antud rahva ühislooming. 2. Rahvalaul: Vanem e. Regivärsiline rahvalaul- koosneb 8silbilisest värsireast ja esitasid eeslaulja ja koor; Uuem e. Riimiline rahvalaul- viisid keerulisemad ja pillisaatega 3. Rahvajutt-Muinasjutt: loomamuinasjutud;nõidumismuinasjutud;legendilaadsed muinasjutud NT „Vaeslapse käsikivi“; „Vaeselapse talutütar“ , „Ahju alune“ Muistend:tekke;seletus;koht;ajaloolisus NT „Kalevipoeg“, „Suur Tõll“, „Koit ja Hämarik“ 4. Rahvaluule lühivormid: Mõistatus on sõnaline peitepilt. (Seest siiruviiruline, pealt kullakarvaline) Vanasõna on lühike, piltlik, õpetlik ütlus. (Tark ei torma) Kõnekäänud on lühikesed piltlikud ütlused. (Nagu sukk ja saabas) 5. Rahvuslik ärkamine: 1. 1857.aastal pani J.V.Jannsen ärkamiseajale aluse oma ajalehega Perno Postimees 2. 1865. aastal asutas Jannse...
KT - kirjandus ja film 1. Mõisted a. suur plaan - kaader, kus objekti kujutatakse suurelt, nii et täidab peaaegu kogu kaadri pinna b. keskplaan - kaader, kus objekti kujutatakse osaliselt, näha on nii objekti kui ka tausta c. üldplaan - kaader, mis annab ülevaate kogu sündmuspaigast d. rakurssvõte - filmitud objekti vaade ülalt, alt või küljelt e. markeeritud - režissööri uudne, teistsugune nägemus f. markeerimata - realistlik tavajärjestus 2. Ajalugu a. esimene film 1895 vennad Lumiere'id, 30-60 sek lühifilmide seeria, Prantsusmaa b. Eesti film i. esimene mängufilm 1914 ''Karujaht Pärnumaal'' ii. esimene täispikk mängufilm 1924 ''Mineviku varjud'' iii. esimene joonisfilm 1931 ''Kutsu-Juku seiklusi'' iv. esimene nukufilm 1958 ''Peetrikese unenägu'' 3. Teosest film a. ''Viim...
JUHAN VIIDING ELULUGU (1) Sündis 1.juuni 1948 ja suri 21.veebruar 1995. Ta sündis Tallinnas kirjanik Paul Viidingu peres. Oli eesti poeet, näitleja ja lavastaja. On kirjutanud ka näidendeid (,,Olevused"), filmistsenaariume (,,Nipernaadi") ning esinenud lauljana (ansamblis ,,Amor Trio"). Käis kokku 6 üldhariduskoolis. ELULUGU (2) Lõpuks sai sisse Tallinna Töölisnoorte keskkooli. 1968-1972 - Tallinna Riiklik Konservatoorium lavakunsti erialal. 1972-1995 töötas Draamateatris 1973 - Kirjanike Liit Abielus Riina Kiisaga, tütar Elo Viiding. Sooritas enesetapu 1995. aastal. TEATER Viimase kümne eluaasta jooksul lavastas ta mitmeid teatritükke: 1972 ,,Kaval-Ants ja Vanapagan" 1977 ,,Niagaara" 1978 Ago-Henrik Kerge ,,Peer Gynt" 1979 ,,Hamlet" 1983 ,,Süütute aeg. Süüdlaste aeg" LOOMING Esimesed luuletused avaldas Jüri Üdi nime all, hilisemad Juhan Viidingu nime all. Luule oli mitmekülgne, tihti muutuv. Keskendus ühiskonna probleemidele. On m...
Referaat Eesti Kirjanikud Koostaja: Klass: Juhendaja: 2010 Sisukord SISSEJUHATUS.............................................................................................................................................4 HENRIK VISNAPUU....................................................................................................................................5 LOOMING......................................................................................................................................................5 MUUD TEOSED..............................................................................................................................................6 AUGUST GAILIT...............................................................................................
,,Ekke Moor" August Gailit Kummalised ja fanaatilised tegelased Gailiti loomingus August Gailiti ühes peateoses ,,Ekke Moor" on kindlasti palju kummalisi ja fanaatilisi tegelasi, kuid Ekke ise on neist ikkagi kõige poolest üle. Ta on oma emale pinnuks silmis, kiviks saapas. Ekke on jäänud oma emaga üksi koju, kuid ta pole sugugi nõus vastutust võtma oma tegude eest. Tema eas olevad inimesed ümberringi on juba oma pere loomas ja iseseisvalt elamas, tema aga ei näe põhjust oma ema juurest lahkumiseks. Ainus millest ta hoolib on Eneken, rikkama naabrimehe tütar, kes ka Ekkest huvitatud on. Selleks et aga luba saada Enekeniga abielluda peaks ta muutuma tõsiseks inimeseks. Teda saadetakse lahtiseid allikaid otsima. Ekke rändab kaua mööda maailma ringi, otsides oma allikaid. Kui ta paljude aastate pärast koju tagasi tuleb, leiab ta, et paljugi on muutunud. Eneken on lapse saanud ja see väike...
Juhan Viiding sündis Tallinnas kirjanik Paul Viidingu pere neljanda lapsena. Pärast keskhariduse omandamist Tallinna 6. Töölisnoorte Keskkoolis jätkas (19681972) õpinguid Tallinna Riiklikus Konservatooriumis lavakunsti erialal (lavakunstikateedris). Seejärel asus ta tööle Draamateatrisse. Aastal 1980 kirjutas ta alla 40 kirjale. Juhan Viiding lõpetas oma elu enesetapuga. [redigeeri] Looming Tema luule on avaldanud mõju paljudele üle mitme aastakümne. Oma esimesed luuletused avaldas ta Jüri Üdi nime all, mis ei olnud mitte ainult varjunimi kirjandusmaailmas, vaid ka luuletaja alter ego. Tema luule oli mitmekülgne ja tihti muutuv. Ta võis keskenduda nii ühiskonna probleemidele kui ka kergelt mängelda või õrritada. Ta oli üks nendest poeetidest, kes on mõjutanud terve põlvkonna luulevormi ja elutunnetust. Ühiskogu "Närvitrükk" (koos Johnny B. Isotamme, Joel Sanga ja Toomas Liiviga) ilmus Loomingu Raamatukogus 1971. aastal. Aastal ...
JUHAN VIIDING Elulugu • Sündis Tallinnas 1.juunil 1948, suri Raplas 21.veb 1995 • Oli Eesti poeet, näitleja ja lavastaja • Oli varaküps noor • Aastal 1968, hakkas kasutama nime Jüri Üdi • Oli abielus Riina Kiisaga ning neil on ühine tütar Elo Haridus ja töö • Peale 8.klassi asus õppima Tallinna 21.keskkooli • Tallinna Töölisnoorte keskkool • Töötas fotoarhiivis • Tallinna Konservatooriumi Lavakunstikateeder (1968- 1972) • Eesti Draamateater (1972-1995) • Andekas näitleja Draamateatris Luule • Luuletusi hakkas pidevamalt kirjutama 1965.a • 1973.a alguses kuulus Kirjanike liitu • Luule oli mitmekülgne ja tihti muutuv • Keskendus nii ühiskonna probleemidele kui ka „mängles“ lugejatega • Loomingu tippaeg oli seitsme-ja kaheksakümnendatel • Luuletamispõli jagunes kaheks • Tundlik ja dramaatiline • Üks suurimaid noorte mõjutajaid peale G.Suitsu Jüri Üdi looming • Luulekogu “Närvitrükk“ koos luuletajatega: Toomas Liiv, Joel Sang, Joh...
Ametlikult registreeriti 1917. aasta juulis. Kuulusid: Marie Under, Artu Adson, August Gailit, Henrik Visnapuu, Friedebert Tuglas ja Johannes Semper. Nimetus võeti eeposes ,,Kalevipoeg" oleva muinasjutulinnu järgi. Valdav osa polnud iseseisvalt raamatut avaldanud. Avalikud kirjandusõhtud, kus rühma liikmed esinesid oma teostega, teenisid nii raha kui ka reklaami. Avalikkusele jäi neist intrigeeriv pilt kui argielu ja tavamoraali trotsivatest boheemlastest. Siuru avaldas üle 30 raamatu, ühisväljaannetena kolm albumit ja 1928. aastal koguteos ,,Sõna". Siuruga tõusis luule populaarsus. Tegutsemisaja alguses oli Siuru ühtehoidev, aga eristuma hakkas boheemlaslik ,,vasaktiib"- Gailit ja Visnapuu. Nad leidsid, et teised, eriti Under ja Adson, on liiga alalhoidlikud ja ning väikekodanlikud. Visnapuud häiris Siuru nn ,,lilleluule". Siuru looming oli juba laadilt selline, mis saab valitseda vaid lühikest aega. M. Under Rühmituskaaslaste poolt S...
Villem Grünthal-Ridala Ernst Enno - Villem Grünthal-Ridala Sündis 30. mai 1885. aastal Kuivastus, kõrtsmiku Perekonnas. Eesti luuletaja, tõlkija ning keele-ja folklooriuurija. Elu Alustas haridusteed Hellamaa kihelkonnakoolis. Õpinguid jätkas Eisenschmidti erakoolis ning Kuressaare Gümnaasiumis. 1905. aastal astus Helsingi ülikooli, kus õppis soome keelt ja kirjandust. Töötas eesti keele õpetajana Tartus (1910-1919) 1923. asus tööle Helsingi ülikooli eesti keele ja kirjanduse lektorina. Suri 1942. aasta jaanuaris Helsingis. Looming Ridala luulestiilile on iseloomulik pooltoonide kujutus, kus puuduvad valguse ja varju teravad piirjooned, päeva-öö üleminekud on autorile meelepärasemad kui päevane täisvalgus. Tema sõna oli ilmekas ja täpne ning virgutas ka teisi autoreid uutele vormikatsetustele. Tuntuks sai luuletustega ,,Noor-Eesti" albumitest. Fakte ja väiteid Villem Ridala on omapärane looduslüürik, tema ...
kuulata 3.2.1 olema + nud-, tud- 3.3 Absoluutnimetav ...verbi pöördeline vorm, täisminevik ...verbita lauselühend. ALATI 3.2.2 nud-, tud- kesksõna täiendi KOMADE VAHEL! rollis Näide: Kannel kaenlas, lill nööpaugus, Näide: Pähe õpitud luuletust on hea räändas nipernaadi ühest paigast teise. kuulata 4. Koondlause ...lihtlause, milles on 2 või rohkem rinnastusseoses(omavahel võrdset) lauseliiget. RS'es olla, ehk korduda võivad alused, sihitised, õeldistäited, määrused ja täiendid. Nende lauseliikmete puhul korduvad järgmised lausetüübid: 4.1 Sidesõnata koondlause ...lauseliikmed moodustavad loetelu ja eraldatakse üksteisest komadega Näide: Tüdrukud, poisid kohtusid pargis. 4.2 Sidesõnaga koondlause
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
