August Gailit ''Toomas Nipernaadi'' 1. Nipernaadi oli teose alguses rõõmus, uljas, hoolitsetud välimusega, ilus ja noor. Need on kooskõlas, sest suvi oli alanud ja Nipernaadi ootas seda aega, et hakata elu elama. 2. Igatsus Seeba kuninganna järele näitab,et olenemata sellest, et Nipernaadil oli abikaasa, oli ta ikkagi hingelt üksildane ja otsis siiski kedagi täiuslikku ja hingesugulast, keda ta teadis et pole olemas. 3. Kati- mitte eriti elukogenud noor neiu, kes tahtis kiiremas korras saada naiseks ja lõpetada enda nooruspõlve. Hoolitses laste eest, kes koos tema ja tema emaga onnis elasid. Vaesemat sorti perest pärit tüdruk. 4
Teose analüüs ,,Toomas Nipernaadi" August Gailit I TEOSE IDEE Autori eesmärk on kirjeldada Nipernaadi seiklusi läbi Lõuna-Eesti, kus Nipernaadi annab inimestele, keda ta kohtab jõudu unistamiseks ning räägib seda, mida nad kuulda tahavad. Nipernaadi käib erinevates kohtades ning kohtub inimestega, keda ta siis aitab, või ajab asju hullemaks, naised armusid temasse, kuid Nipernaadil oli endal juba ka naine kodus ootamas. Nipernaadi üritab tekitada kõigis armastust, kuid tema on hoopis see, kes teeb naistele haiget oma valedega ning ära minekutega, kui tüdrukud on temast juba tõeliselt huvitatud.
sihita, teha mõned sammud väljapoole seda igapäevast eluteed, mida enamus käivad. Talve tulles aga kustub temas see viimane tuluke ning tahtmine rännata, ta langeb kokku kui loodus, mis mattub paksu lumekihi alla ning enne kevadet ei ole näha ühtegi värvi ning sära. Päike, selle soojus, energia need on tema tugi, eluallikad, põhjus, miks ta üldse elab. Ja kas peakski elult midagi enamat tahtma? Toomas Nipernaadi, pealtnäha lihtne, keskealine mees, kaabu peas, kannel kaenlas ning vile suus, rändamas mööda tundmatuid teid, ei olegi nii lihtne kui teda pidada võiks. Mõtlen ja üllatun, kuidas saab üks tegelane olla ühtaegu nii salapärane ja enesestmõitetav, nii keeruline ja samal ajal ka nii lihtne. Hüppas muudkui talust tallu nagu linnuke ühelt oksalt teisele ning tundis end ükskõik mis ,,oksale'' sattudes koduselt.
Toomas Nipernaadi Pärlipüüdja- Nipernaadi kohtab kõõrdsilmset Trallat, kes on talu teenija ja karjane. Nipernaadist saab selle talu sulane. Siis kohtab Toomas Nipernaadi Ellot, kes on talu peretütar ning on just mehele minemas kirikhärrale. Ellole ütleb, et on kalur ja rätsepp. Nipernaadi ütleb enne Ello abiellumist talle, et armastab teda, kuid tüdruk ei tee välja. Siis jookseb Nipernaadi Tralla juurde, räägib talle ka, et armastab teda jne. Kui Nipernaadi teatas, et on muinasteadlane hoopis ja hakkab jõge kaevandama, siis mõlemad tüdrukud Ello ja Tralla ütlesid, et tahavad temaga kaasa tulla. Järgmisel hommikul enne päiksetõusu oli Nipernaadi kadunud... ilma tüdrukuteta. Valged ööd- Toomas Nipernaadi kohtab Anne-Mari, kelle mees on vangis. Nipernaadi esitles ennast sookuivataja eksperdina. Pidevalt mainib Nipernaadi, et armastab tüdrukut ja
Üldiselt mõistetakse sõna ,,vale" all midagi halba - kes siis ikka tahaks, et talle valetataks. Tihti ei taheta aga valetamisega tegelikult kellelegi haiget teha. Ilusad pisivaled võivad muuta hoopis tuju paremaks ja inimesed õnnelikumaks, aga juhul kui tõe välja tulemine ei tekita katastroofi või mis veel parem tõe välja tulemine pole mingil moel võimalik. Mõni aga lausa naudib valetamist, näiteks August Gailiti romaani nimitegelane Toomas Nipernaadi. Ta valetas kokku maad ja ilmad, teised uskusid ja võib-olla mõnikord isegi. Ühes novellis mõtles ta kolme venna Peetruse, Pauluse ja Joonatani jaoks välja plaani, kuidas on neil võimalik rikkaks saada. Ta räägib nii siiralt, et kõik usuvadki. Tegi seda muidugi omakasupüüdlikult, kuna tahtis vendade talu omale, mis arvatvasti tundus talle korraks tore mõte. Lõpuks aga saadakse aru, et kõik polegi nii ilus kui tundus ja Nipernaadi läheb lihtsalt minema
tihtipeale ei täheldata, on see, et täpselt samapalju võib sealt leida ka negatiivsust. Juba varasemalt on teatud, et halb ja hea käivad käsikäes ning seda igal pool, seetõttu ei saa ma oma arutluses analüüsida August Gailiti raamatu "Toomas Nipernaadi" peategelast Toomas Nipernaadit ei positiivseks, ega negatiivseks kangelaseks. Alustades selle romaani lugemist, jõudis mulle juba esimese tunni jooksul kohale, et peategelane Toomas Nipernaadi armastas vabadust ning see tundus talle peamise elumõttena. Raamatut lugedes võis järeldada, et vabadus on miski, millest unistab südamepõhjas igaüks. Põnevaks tegi asja see, et kunagi ei olnud mida uut tõi talle järgmine tund, või isegi minut. Tal ei olnud kellegi ees kohustusi ning elu on üdini muretu. Eesmärgiks on vaid riskida ja nautida loodetavasti positiivseid tagajärgi. Sellist elu elaski Toomas Nipernaadi, tulles üliosavalt välja igast konfliktist mida ta endale
Kas Nipernaadi on halb või hea inimene? Toomas Nipernaadi on mees, kes suviti rändab näiliselt põhjusetult mööda maad ringi. Oma rännakutel kohtab ta erinevaid inimesi ning suudab väga paljud naised endasse armuma panna. Selleks, et teistele meeldida, valetab ta end kelleks tahes: küll on ta pastor, parvepoiss, taluperemees, muinasteadlane, sookuivataja, madrus või keegi teine. Tundub, nagu armastaks ta kõiki naisi, keda ta kohtab, sest ta räägib seda neile kõigile ja kui mõni neist ta tunnetele ei vasta, näib mees olevat ääretult kurb
Kompositsiooni analüüs „Toomas Nipernaadi“ A.Gailit Raamatu peategelane on Toomas Nipernaadi, kes rändab ilmas ringi, et ammutada inspiratsiooni. Toomas on kirjanik ning oma käikudelt saab ta ideid uute kirjatükkide jaoks. Mees rändab lume sulamisest kuni järgmise lume maha tulekuni ning seekordse reisi ajal on tal palju erinevaid seiklusi. Ta kohtub paljude erinevate inimestega ning enda sõnul ka armub uuesti mitu korda. Armuda ta küll võis, kuid oma naist ta ka armastas. Teose faabula on loomulikult kulgev ja hästi mõistetav. Kogu raamat on
,,Toomas Nipernaadi" August Gailit Teose autoriks on August Gailit, kes kirjutas romaani ,,Toomas Nipernaadi". Romaan kirjeldab Nipernaadi seiklusi läbi Lõuna-Eesti, kus Toomas annab naistele, keda ta kohtab jõudu unistamiseks ning räägib neile seda, mida nad kuulda soovivad. Tegevus toimub 1900.a alguses, tegevuskohtadeks metsad ja talud, kus Nipernaadi peatus. Teos koosneb seitsmest novellist, kus peategelaseks kõigis on Toomas Nipernaadi. Ta oli kirjanik, kes igal suvel rändas mööda kodumaad, otsides inspiratsiooni. Igakord ta tutvustas ennast erinevalt ning rääkis igasuguseid lugusid, mida kõik uskusid, eriti naised, kes temasse armusid. Lõpuks, kui naised olid lubanud Nipernaadile, et nad tulevad temaga kaasa, otsustas Nipernaadi jalga lasta, kuna tema eesmärgiks oligi vaid panna naised endasse armuma.
Kas Toomas Nipernaadi on hea vi halb inimene? Tnaseks olen ma lugenud teose Toomas Nipernaadist ja vaadanud ka filmi temast ja tema seiklustest. Teoses ja filmis Toomas Nipernaadi luiskas palju ja luiskas ka oma ametitest. Kige huvitavam oli see, et kui ta luiskas oma ametist, niteks muinasteadlane, siis ta oskas ka sellesse rolli sisse elada. Luiskamine on halb, kuid Toomas Nipernaadi luiskas oma kasuks ja tahtis ka mingil mral inimestele head. Kohtades, kus Toomas Nipernaadi parajasti viibis, oli ka naisi, kes kergesti jid uskuma tema juttu ja armusid ka kergelt. Toomas Nipernaadi oli pakkunud naistele temaga kaasa tulla, kuid alati juhtus selline sndmus, mis ei vimaldanud naistel temaga kaasa tulla. Ja kui Toomas Nipernaadi lahkus ksi, siis murdis see lahkumine naiste sdameid. ldiselt vin ma elda, et Toomas Nipernaadi oli hea ja samas ka halb inimene. Kuid rohkem ma kaldun arvama, et ta oli hea inimene.
1891. aastal Tartumaal Kuiksillai Laatrei mõisa lähedal. Vanemate, eelkõige isa tõttu rändas pere palju ringi. Lapsepõlves puutus Gailit seega tihedalt kokku looduskaunite kohtadega. Sellest on inspireeritud ka tema teosed, milledest paljudes mängib emake loodus asendamatut rolli. Hiljuti loetud Gailiti romaan ,,Toomas Nipernaadi" on eeldatavasti üks tuntumaid gümnasistide seas. See raamat räägib peategelasest, kelle elu on suviti täielikult seotud rändamisega. Nipernaadi aastaringne elutsükkel oli jagatud perioodidesse. Talvel hallil ajal, on Toomas tubli ja töökas pereisa. Sellel ajal veetis ta aega pere seltsis, elades nii nagu tavaks oli. Kuid suvel, mil päike üha suurema kaarega mööda lendab, hakkab ta ringi rändama. Nipernaadi suudab ilmuda mitmesse kohta korraga, luues inimestele endast alati uue profiili. Sihitult mööda ilma rännates ei otsi ta tegevust, sest teab, et see tuleb ise tema juurde.
Nipernaadilikkus kui elustiil Inimesed on erinevad ja nende elustiilid samuti. Mõni on pigem kodusemat tüüpi, armastab korda ning järgib kindlaid reegleid. On ka selliseid, kelle jaoks need reeglid on nagu vanglatrellid. Selliseks inimeseks on näiteks kõigile tuntud Toomas Nipernaadi. Sellised inimesed nagu Toomas Nipernaadi on seltskonnainimesed ja nende läheduses on alati tore olla. Üldiselt on inimesed püsivad ja elavad ühes kohas, aga Nipernaadi taolised inimesed sellised pole. Nad on rändajad, kes elavad hetke meeleolul. Neil on kõik lahtine ja juhuslik. Nende tegevused on kantud juhustest. Sellised inimesed lähevad alati kergema vastupanuteed pidi, sest nad ei taha kohustusi. Samal ajal kui teised inimesed töötavad vaikselt selle nimel, mis saab kümne aasta pärast, elavad Nipernaadi taolised inimesed tänases hetkes ja ei mõtle homse peale, kus nad asuvad ja mida nad järgmine nädal teevad ehk siis neil kindel eesmärk puudub
rahva õela käitumise all. Teda kiusatakse nii vaimselt kui füüsiliselt. Inimesed ei tea, kes ta on, aga juba välimuse järgi leiavad, et ebameeldiva välimusega inimene ei saa heatahtlik olla. Siinkohal ei tohiks mõista ütlust ,,Inimese elu on tema enese nägu" liiga otseselt. Pigem võiks seda lahti mõtestada nii, et inimene kujundab oma elu ise ning teda tuleb hinnata tegude järgi. August Gailiti romaani kangelane Toomas Nipernaadi oli suur luiskaja. Tal oli erakordne anne erinevatesse osadesse sisse elada ning ka teised end uskuma panna. Kuigi ta pettis paljusid, suutis siiski inimesi õnnelikeks teha. Nipernaadi soov oli saada inspiratsiooni raamatute kirjutamiseks. Kokkuvõttes me ei teagi mis nägu Nipernaadi oli. Kuid ta elas oma unistuste järgi, reisis ilmas ringi ja koges uusi asju. Kõik see kujundaski temast isiksuse, ehk veidi teistsuguse kui teised. Hästi elatud elu tunnuseks on inimese rahulolu
Valged ööd 3.osa Kaava parvevaht Joona istus ja mõtles endamisi, et mis mees see Nipernaadi ikka on. Lubas Joonale tasuta tööd teha-iga päev parvega üle jõe sõita ja kiiresti tagasi. Ja nii oli juhtus, igal õhtul viis Nipernaadi teenitud raha ära, ise sentigi võtmata. Nipernaadi rääkis, et teeb seda tööd enda lõbuks, kuid Joonale korrutas, et hea mõte oleks ehitada pigem sild, kuna siis ei peaks Joona enam igavat parvevahi ametit pidama ja maailma oleks tema ees valla. Ta saaks mööda ilma ringi rännata, laulda ja Anne-Maril külas käia. Kuid Joona oli tagasihoidlik, talle ei meeldinud laulda ja üleüldse ei pooldanud ta Nipernaadi ideid. Selle tõttu läksid Nipernaadi ja Joona tülli ning Nipernaadi lahkus parvevahi juurest
Loki isa ei luba tal parvepoistega suhelda ning Loki kuulab oma isa sõna. Parvepoisid seega alati käivadki külas vanal Habahannesel ja ta tütre Mallel. Seegi aasta tulevad parvepoisid, kuid nad kõik sõidavad mööda. Paari päeva pärast möödub veel 1 parv, kus on ainult 1 mees peal, kes ei oska eriti parvega sõita. Loki kutsub isa asja uurima, ta arvab, et mees on äkki viga saanud vms, kuid tuleb välja, et mehel ei ole midagi viga. Parvetaja nimi on Toomas Nipernaadi. Ta uuris loodust ja vaatas ringi ja siis läks Silver Kudisiimu onni. Rääkisid Habahannese puugist, Nipernaadi hooples, et tal on mitu puuki. Nipernaadi kutsus Loki endaga kaasa. Nipernaadi pidi küll ära sõitma, kuid jäi kauemaks. Loki ütles talle oma sõna, et tahab temaga kaasa minna. Nipernaadi tunnistas, et ta ei olegi parvepoiss ja et ta pole rikas. Ta ütles, et peab palgale järele minema ja siis tuleb tagasi. Loki ei uskunud teda
August Gailit ( 9. jaanuar 1891 5. november 1960) Taust · Sündis Valgamaal Sangaste mõisa läheduses Kuiksillal, üles kasvas Laatre mõisas · Isa oli lätlasest puusepp, ema Koiva taga asuvast Vana- Annemõisast. · Temas oli segunenud liivi, läti, saksa, eesti ja võimalik, et hollandi veri · Koduseks keeleks oli läti keel, vanavanematega räägiti saksa keelt, pere valdas vabal ka eesti keelt. Haridustee · 1899. a astus Gailit Valga läti kihelkonnakooli. · Valga linnakool, kuid ei lõpetanud seda · 19051907 käis Tartu linnakoolis, mille jättis samuti pooleli. · Võttis Treffneri gümnaasiumi õpetaja Nevzorovi juures eratunde ladina keeles ja üliõpilase Czapkovski juures kirjanduses ja teistes ainetes. · Ebasta...
Loki isa ei luba tal parvepoistega suhelda ning Loki kuulab oma isa sõna. Parvepoisid seega alati käivadki külas vanal Habahannesel ja ta tütre Mallel. Seegi aasta tulevad parvepoisid, kuid nad kõik sõidavad mööda. Paari päeva pärast möödub veel 1 parv, kus on ainult 1 mees peal, kes ei oska eriti parvega sõita. Loki kutsub isa asja uurima, ta arvab, et mees on äkki viga saanud vms, kuid tuleb välja, et mehel ei ole midagi viga. Parvetaja nimi on Toomas Nipernaadi. Ta uuris loodust ja vaatas ringi ja siis läks Silver Kudisiimu onni. Rääkisid Habahannesepuugist, Nipernaadi hooples, et tal on mitu puuki. Nipernaadi kutsus Loki endaga kaasa. Nipernaadi 1 pidi küll ära sõitma, kuid jäi kauemaks. Loki ütles talle oma sõna, et tahab temaga kaasa minna. Nipernaadi tunnistas, et ta ei olegi parvepoiss ja et ta pole rikas
helilõiku, mis jääks kummitama või kõlaks tuttavalt. See näitabki, et Suur Film iseenesest vajab ka Suurt Muusikat, mis lisaks visuaalsele naudingule toob esile seal mängitava helilõigu või lauluteksti. Eesti filmi sajandat sünnipäeva tähistaval kontserdil tulid ettekandele eesti filmimuusika silmapaistvaimad teosed meie tuntuimatest filmidest ,,Nukitsamees", Siin me oleme", ,,Need vanad armastuskirjad", ,,Detsembrikuumus", Nipernaadi jpt. Kuulmata ei jää ka Tõnu Naissoo surematud laulud filmist ,,Viimne reliikvia" ja Grünbergi legendi staatusesse tõusnud muusika filmist ,,Hukkunud alpinisti hotell". See viimane on minu isa suur lemmik. Filmimuusika pärleid esitasid Eesti Draamateatri alati särtsakad ja vaimukad laulvad näitlejad Märt Avandi ja Mait Malmsten, võluvad lauljatarid Sandra Nurmsalu ja Marvi Vallaste ning
Lugemiskontroll. A. Gailit ,,Toomas Nipernaadi" 7) Mille poolest erineb Maret teistest tüdrukutest? 8) Kommenteeri väiteid (too näiteid): a)Niperaadi eitab vabaduse nimel kõike tavalist, reegleid. b) Nipernaadi aitab näha elu teisest rakursist, loob uue tegelikkuse. 9) Milline oli lemmiknovell? Põhjenda. 10) Milline oli sinu arvamus teosest tervikuna? Põhjenda. 7) Maret erineb teistest tüdrukutest kõigepealt selle poolest, et ta on kõige järjepidevam Nipernaadi juttu tühipaljaks lobaks pidama. Elo ja Malle küll kahtlustasid, et tegemist on luiskajaga, kuid jäid siiski lõpuks Nipernaadi võlule alla. Ehk oleks Anne-Marigi Nipernaadisse armunud, kui oleks
saamiseks kulus 50 aastat rohkem kui mõeldud oli. „Nipernaadi“ . August Gailiti tuntuim raamat ongi „Toomas nipernaadi“ see on ka ainus tema raamat, millest film tehti. Ta Gailit sündis Valgamaal Sangaste mõisa läheduses Kuiksillal. Üles kasvas ta Laatre mõisas. Nipernaadi film on väga maa lähedane. See kujutab eesti elu 20. Sajandi alguses. Sealt saab näha natuke naiivseid eestlasi, paljudel maa inimestel pole õrna aimugi kuidas linnas hakkama saada. Nagu kui ühest külast nipernaadi saadab talu 3 poega linna lähvad nad sinna pidutsema aga tulevad tagasi hämmingus ja jalust rabatud. Filmi ülesehitus filmil on algul natuke aeglane ja segatust tekitav kuid tegelikkuses on film suurelt humoorikas. Toomas Nipernaadi on filmi peategelane, kes rändab külast külla. Tema tegelast mängis Tõnu Kark, Selle näitlejaga meenub mulle film „Detsembri kuumus“. Just tema sobibki sellisesse rolli, ma ei kujutaks mitte kedagi teist mängimas Toomas Nipernaadit
hommikut" (1926) ja "Ristisõitjad" (1927). Neis novellides on selgesti tajutav 20-ndate aastate pettumusmeeleolu. 1928. aastal avaldas Gailit seitsmest novellist koosneva romaani "Toomas Nipernaadi". Selles tõi Gailit eesti kirjandusse täiesti uue kuju vagabundi ja romantilise seikleja. Kui Gailiti novellides ilmnes lootusetuse ja masenduse õhkkond, siis "Toomas Nipernaadis" on kirjanik püüdnud oma seiklejat lahti rebida igapäevasest elust. Romaani züseelise telje kujundab Toomas Nipernaadi rännak varakevadest hilissügiseni läbi mitmesuguste Eestimaa paikade. Vahelduvad maastikud ja inimesed, kellega Nipernaadi kokku puutub, kuhjub järjest uusi seiklusi ning humoristlikke ja tragikoomilisi situatsioone. Nipernaadi enesegi portree täieneb ja selgub järkhaaval. Esimese novelli muretust parvepoisist, kes luiskab enese järgnevalt küll maamõõtjaks, sookuivendajaks, pärlipüüdjaks või lihtsalt mõne rikka talumehe
optimistlik meeleolu on oluline. Alustab novellidega. ,,Viimne romantik" novell. Kukkede ja kanade seltskond. Vana kukk peab end viimseks romantikuks, ta üritab üle olla noorematest kukkedest, mis aga ei taha õnnestuda. ,,Punased hobused" novell. Noor tüdruk käib talust talusse teenijannana tööl, aga ta on püromaan ning põletab kõik maha. ,,Toomas Nipernaadi" romaan koosneb seitsmest novellist. Nipernaadi on kirjanik, kes igal kevadel läheb mööda Eestit rändama. Kui talv tuleb, on naine ta juba leidnud ja koju tassinud. Nipernaadi püüab sel viisil oma kirjanduslikuks tööks materjali koguda. Ta valetab kokku erinevaid ameteid. Keegi aga ei saa tema valedest haiget. "Nipernaadi ei valeta, ta luiskab." Naised on kõik hästi vaiksed, pole armastust tunda saanud, kogenematud ja inetud. Erand on
Gailiti stiili on ehk kõige lihtsam kirjeldada tema tuntuima romaani "Toomas Nipernaadi" põhjal, sest seal on peaaegu kõik kirjaniku võttedesindatud.Liialdused ja piiritu fantaasia tulevad esile Nipernaadi juttudes, mis võivad hetkega hüpata ühelt teemalt teisele või muutuda iseenda vastandiks.Loodus on "Toomas Nipernaadi" oluline tegelane. Koos Toomas Nipernaadiga rännates saab lugejagi osa Eesti looduse imelisest mitmekesisusest ja vaheldumisest. Toomas Nipernaadi on romantiline unistaja, keda on õnnistatud piiritu fantaasia ning sõnaosavusega. Ta on kirjanik, boheemlane, rahutu hingega rändaja, kellele meeldib elada loodusega ühes rütmis, armuda uuesti ja uuesti. Paljud tegelaseg, kellega Nipernaadi kohtub on liiga tosimeelsed, unustanud unistamise Nipernaadi üritab neid sellest tardumusest üles äratada. Värvikatele karakterile lisavad vürtsi Gailiti tegelaste kummalised ja meeldejäävad nimed:
naljakas. · romantiline maailmanägemus · loomulikkus · köidab kõik erandlik groteskini viidud omadustega tegelased ja olukorrad · teostele on omased meeleolumuutused ning ootamatud dramaatilised pöörded lausete kõlalisus ja rütm võrdlused, metafoorid · proosakirjanik, kelle looming viib inimesed eemale hallist argipäevast 2. Üks rätsep tuli Rasinast tirallala( Toomas Nipernaadi" 1928) Nipernaadi idee tekkis tal Berliinis teatritükki vaadates rütmiliseelamusena,ühemehe sammude kajana: mingisuguse "tamtamtaa" meloodiana. 3. Ta rääkis palju oma teostes loodusest.Talle oli hingelähedane taevas, millest ta tihti rääkis. · ,,Looduse paratamatu seadus ongi, et kauneim lillgi õitseb ära, ilusaim kirsipuu variseb maha ning seal, kus mingit kasvavat või hingavat sigineb üleliia, tekivad söödikud ja lehetäid"
Minu arvates on hallist argipäevast väljumiseks võimalusi väga palju. Filmis ,,Toomas Nipernaadi" oli peategelase Toomase suurimaks sooviks väljuda oma hallist agipäeva elust ja esindada mingit teist isiksust. Ta otsustas hakata inimeste nõuandjaks. Suures segaduses oli ta kohanud talupoegasid, kes ei soovinud pärast oma ema surma hakata taluperemeesteks. Isepäised mehed pidid suure mure pärast isegi tülli minema, kuid just siis sekkus nende ellu Nipernaadi oma plaaniga. Ta soovitas meestel linna kino tegema minna, kuna sellega pidi palju raha teenima ning siis oleks neil võimalus hakata rikasteks mõisnikeks. Talupojad olid sellest ideest vaimustuses ja asusid linna poole teele, jättes Toomase oma talu eest hoolt kandma. Vennad ei saavutanud väheste kogemuste tõttu linnas edu ning tulid suure viha ja pettumusega koju tagasi, et Nipernaadile ebareaalse idee pärast kätte maksta
Gailiti stiil oli ekspressionistlik-naturalistlik. Novellid on realistlikud. Olulisemad teosed: "Ekke Moor","Toomas Nipernaadi","Leegitsev süda","Kas mäletad mu arm?". "Toomas Nipernaadi" - Gailiti tähtteos. Koosneb 7'st peategelase kaudu ühendatud novellist.Nipernaadi elab oma unistustes, tal pole mingeid kohustusi, on kui vabaduse elav sümbol, ta eitab elurutiini ja kohustusi, iialgi ei saaks temast korralikku talupidajat. Lugude pinge ja põnevus tekib ebakõlast tegelikkuse ja Nipernaadi unistuste maailma vahel. "Ekke Moor" - Nipernaadi teisik, rännakud ulatuvad kaugemale ja kestavad kauem kui ühe suve, ulatuvad kaugemale isegi Lapimaale välja . Nagu Nipernaadi on ka Ekke Moor pidevas liikumises ja vaba hing, kes ei lase ennast siduda. Ekke jaoks on olemas vaid ränduri elu. Peet Vallak - Realistliku novellikirjanduse kõige esindavam autor. 1925a. avaldas Vallak oma novellidest 2 kogumikku "Must rist" ja Epp Pillapardi Punjaba potitehas",järgmisel aastal "Ajude mäss"
aastal avaldatud episoodromaanis «Üle rahutu vee», mis kirjeldab kodumaalt põgenemist väikeses paadis. Selles on Gailit kirjeldanud, et oht ja pagemine ei pruugi õilistada inimest, pigem vastupidi - toob välja ta halvemad iseloomud ja varjatud egoistlikud instinktid. Ka edaspidi ilmunud teostes pöördub kirjanik oma teostes ikka ja jälle tagasi kodumaale. Gailit suri 1960 Rootsis ning on maetud Örebro kalmistule. Gailiti üheks tuntuimaks romaaniks ja tegelaskujuks on jäänud Toomas Nipernaadi. Mälestusmärk Nipernaadile 1995. aastal kirjutas Heino Puhvel Eesti Päevalehes: «...monumendi loomisel tuleks mõelda August Gailitile, kelle sünnikoht on Valga lähistel. Veelgi originaalsemad oleksid valgalased, kui nad püstitaks monumendi Toomas Nipernaadile, mis oleks esimene kirjandusliku kangelase monument Eestis. Nipernaadi on hingelt lõunaeestlane, nagu oli August Gailitki. Seepärast oleks Valga oma rahutu maastikulise profiili poolest õige asupaik rahutule
"Või hiilib nagu kass vargsi alla," hüüab raevunud ema, "ning arvab, et ega ma ei märka midagi! Vaata, see on sulle käo kukkumise eest, ja see on Enekeni eest, ja see on muidu mu heast südamest, pojuke, et armastan sind ja oled mu südamele kallis. Et sind koerad pureksid ja sandid sööksid, sa soomülka ussipoeg! " ,,Toomas Nipernaadi" Naistegelased /---/ ,,Ütle mulle, armas Tralla, kes õpetas sind vaatama kõõrdi. Kas sa õpetaks ka mulle, see on nii kena."/--/ - Nipernaadi oskas inimeste puuduseid voorusteks lugeda Nipernaadi idee tekkis Gailitil berliinis teatritükki vaadates rütmilise elamusena, ühe mehe sammude kajana: mingisuguse ,,tam-tam-taa" meloodiana. Nipernaadilikkuse all võib mõista: iseloomu, eluviisi, vabadust, hullust, armastust Nipernaadit ei saa nimetada vabaduse kehastuseks. Ta ei olnud vaba. Ta oli kui vang, kes oli vabadusse pääsenud ja kes nüüd on üritas igat hetke sellest ära kasutada.
Paul hukkub viimasena. 6) Seosed tänapäevaga Ilmselt saavad ennast Pauli ja tema sõprade kogemustega samastada Lähis-Idas sõdivad mehed. Arvatavasti on ka neile raske sõjategevusest otse tavaellu ümber lülituda. "TOOMAS NIPERNAADI" A. Gailit 1) Kus ja millal? 20. sajandil Eesti väikestes maakohtades 2) Peategelane Toomas Nipernaadi on 40. eluaastates abielumees, kes rändab suviti mööda Eestimaad, kuid talveks läheb oma abikaasa juurde koju. Rännakutel kohtub naistega, kelled ta endasse armuma paneb ning seejärel maha jätab. Toomas valetab ennast vastavalt vajadusele näiteks taluperemeheks, rätsepaks või sookuivatajaks. Samas kannab ta rollid ideaalselt välja, sest ta suudab veenev olla (köstrit teeseldes peab äärmiselt veenva kõne). Nipernaadi kannab endaga kaasas kannelt, mis aitab tal naisi võluda.
Paul hukkub viimasena. 6) Seosed tänapäevaga Ilmselt saavad ennast Pauli ja tema sõprade kogemustega samastada Lähis-Idas sõdivad mehed. Arvatavasti on ka neile raske sõjategevusest otse tavaellu ümber lülituda. "TOOMAS NIPERNAADI" A. Gailit 1) Kus ja millal? 20. sajandil Eesti väikestes maakohtades 2) Peategelane Toomas Nipernaadi on 40. eluaastates abielumees, kes rändab suviti mööda Eestimaad, kuid talveks läheb oma abikaasa juurde koju. Rännakutel kohtub naistega, kelled ta endasse armuma paneb ning seejärel maha jätab. Toomas valetab ennast vastavalt vajadusele näiteks taluperemeheks, rätsepaks või sookuivatajaks. Samas kannab ta rollid ideaalselt välja, sest ta suudab veenev olla (köstrit teeseldes peab äärmiselt veenva kõne). Nipernaadi kannab endaga kaasas kannelt, mis aitab tal naisi võluda.
ilustamist kodumaa kohta. Ning ka põhjamaa, mille ilusad kirjeldused leiab romaanist ,,Ekke Moor." Loodus ja inimene sageli võrdsed. Looduse muutlikkuses näeb Gailit inimese iseloomu, hingevärinaid ja tujusid. Läbi kodumaa looduse kirjeldab Gailit ka selle inimesi endasse tõmbunud, kinnine, tundeid varjav, samas äärmiselt töökas rahvas, kelle sisemist hingesoojust on esmapilgul raske aimata."Leegitsev süda" - see räägib sellel teemal täpsemalt. Toomas Nipernaadi - Raamat kõigile. Tõi selle romaaniga eesti kirjandusse uuelaadse romantilise seikleja tüübi. Eeskujuks hulkuriromaanid. Seda nimetatud ka romaaniks novellides.Selles raamatus, mis ma Gailiti loomingu üldiseloomustuse kohta lugesin, oli väga erinevaid variante, lugemismudeleid antud Toomas Nipernaadi lugemise kohta. Nt Nipernaadi kui autobiograafia, kui müüt, kui kelm, narr, vagabund ja kurva kuju rüütel, kui arengulugu, kui ühiskonnakriitiline satiir, kui armastusromaan
,, Viimne romantik"(1925) ,, Laatsarus" (1923) ,, Nurjatum roim" (1925) ,, Punased hobused" (1926) ,, Üksindus" (1924) ,, Vastu hommikut" (1926) ,, Meri" (1926) ,, Tema Kuninglik Kõrgus" (1926) ,, Põhjaneitsi" (1927) ,, Taevaskoja asunik" (1927) Romaanid ,, Muinasmaa" (1918) ,, Purpurne surm" (1924) ,, Toomas Nipernaadi" (1928) ,, Isade maa" (1935) ,, Karge meri" (1938) ,, Ekke Moor" (1941) ,, Leegitsev süda" (1945) ,, Üle rahutu vee" (1951) Toomas Nipernaadi Eesmärk: Muuta inimesed õnnelikumaks. Sõnum: Elus tuleb armastada kõike ning midagi ei tohi maha magada. · Jutukas · Hea fantaasia Toomas Nipernaadi- · Suurepärane valetamisoskus kirjanik, kes rändas suviti
Tsitaadid ,,Ükski hullus ja armastus ei suuda sind siduda paika, sest see tundub sulle koormavana, aga sa ei talu veel koormat ja vastutust" ("Ekke Moor", 1941) ,,Kui löök ei ulatu südamesse, siis pole tal tähtsust - ta isegi ei valuta. Aga oma südame olen ma peitnud nii kaugele sisemusse, et sinna ei ulatu lööma, mõnitama, haavama ükski võim." -Tsitaat vabadussõja teemalisest romaanist ,,Isade maa" Nipernaadi tähtsus eesti kultuuris 2009. aastal püstitati Valgas Säde pargis Nipernaadi kuju Skulptuur põhineb Jaak Soansi ideel Kuju juures käivad rännumehed endale reisiõnne soovimas Üks kord kahe aasta jooksul antakse kuju väiksem koopia August Gailiti novelliauhinna võitjale 2002. aastast tegutseb Nipernaadi reisiklubi Tänan kuulamast!
Kaspar Lootus Männituka tee 2 86503 Pärnu Tel. 53292060 e-post: [email protected] Tallinna Audentese Erakooli raamatukogu juhatajale 05.02.2019 AVALDUS Soovin asendada kaotatud raamatu ,,Toomas Nipernaadi" teosega ,,Hamlet". Loodan , et selline vahetus võiks teile huvi pakkuda, kuna tean, et antud teost on raamatukogudes vähe saada. Kui selline vahetus ei sobi, olen nõus hüvitama ,,Toomas Nipernaadi" väärtuse. ...
Elukäik Gailit sündis Valgamaal Sangaste mõisa läheduses Kuiksillal. Üles kasvas ta Laatre mõisas. Alates 1899. aastast õppis ta Valgas läti kihelkonna- ja linnakoolis, aastatel 19051907 Tartu linnakoolis. Aastatel 19111914 töötas ta ajakirjanikuna Lätis, 19161918 Eestis. Ta võttis osa Vabadussõjast sõjaväeametnikuna ja sõjakirjasaatjana. Gailit kuulus kirjanike rühmitusse "Siuru". Aastatel 19221924 elas ta Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias ning seejärel kutselise kirjanikuna Tartus, hiljem Tallinnas. Aastatel 19321934 oli ta "Vanemuise" direktor. Gailit oli alates aastast 1932 abielus operetinäitlejanna Elvi Vaher-Nanderiga (1898-1981). Ainsa lapsena sündis 1933 tütar Aili. Aastal 1944 põgenes Gailit koos perekonnaga Rootsi. Looming Gailiti varane, rohke erootilise ainega proosa on fantaasiaküllane, selle situatsiooni- ja karakterikujunduses liituvad drastiline ja naljakas; valdab uusromantiline laad (romaanid "Muinasmaa" (1918)...
(1924). Gailiti loomingu kõrgperioodi algust märgistab novellikogu "Vastu hommikut" (1926), milles ta kirjeldas psühholoogilise veenvusega inimlikke kannatusi. Gailiti kirjandusliku loomingu tippsaavutuseks on romaan "Toomas Nipernaadi" (1928), mis sai suure edu osaliseks niihästi kodu- kui välismaal, muutes Gailiti kirjanikukuulsuse rahvusvaheliseks. Romaan koosneb seitsmest novellist, mille tegevustik areneb erinevates paikades, kuid mille ühendavaks lüliks on peategelane Toomas Nipernaadi, kelle seiklusi varakevadest kuni talve tulekuni teoses kirjeldatakse. Teos on omapärane juba kompositsioonilt, kuna seda saab käsitleda nii romaani kui novellikoguna (kriitikud nimetasid seda romaan novellides). Toomas Nipernaadi on iselaadseim kuju eesti kirjanduses tal pole nimekaimu ega tema ettevõtteil paralleele teiste eesti prosaistide teostes. Igal aastal kevade saabudes lahkub ta vabduse ajel linnast oma naise ja laste seltsist, et kolm aastaaega rännata tundmatuil teil
Filmi stsenaariumi kirjutas Juhan Viiding. ,,Nipernaadi" on lugu loovisiksusest, kunstnikust, kes püüab väljuda argipäevasest rutiinist ja üritab põgeneda iseenda eest uute olukordade abil ja kaudu, proovides ja nautides oma võimeid fantaasiates, mängulises tegevuses, mängult-armastuses. Osades: Tõnu Kark (Toomas Nipernaadi), Milla (Viire Valdma), Peetrus (Paul), Egon Nuter (Paulus), Margus Oopkaup (Joonatan), Katrin Kohv (Ello), Ain Lutsepp (Jaan Lõoke) jpt. Toomas Nipernaadi rändab mööda maad. Ta otsib kontakte, publikut, loodust ja iseennast. Oma rännakul esineb ta kord kellegi suguslasena, kord on ta muinasteadlane, kalur, talumees. Nipernaadi imetleb naisi ja loodust, püüab neid mõista ja tunda. Ta tajub ängistust, mida toovad kaasa ilusad sõnad ja puuduvad teod, mängleva kergusega loodud suhted muutuvad lõpuks koormaks ja ta põgeneb. See on lugu looja loomuga tundlikust inimesest, kes otsib ja ootab mehe-naise suhete tundmaõppimise teel oma Seeba
tuleks mõelda August Gailitile, kelle sünnikoht on Valga lähistel. Veelgi originaalsemad oleksid valgalased, kui nad püstitaks monumendi Toomas Nipernaadile, mis oleks esimene kirjandusliku kangelase monument Eestis. Nipernaadi on hingelt lõunaeestlane, nagu oli August Gailitki. Seepärast oleks Valga oma rahutu maastikulise profiili poolest õige asupaik rahutule Nipernaadile ja tema loojale." Mõned aastad tagasi plaanitigi Nipernaadi pronksi valamist. Mäletatavalt tegi Valga linnavalitsus projekti eesmärgiga hiljemalt 2002. aasta kevadeks paigaldada Toomas Nipernaadi skulptuur Valga Säde parki. Skulptuur telliti August Gailiti mälestuseks, et tähistada Eesti ühe omanäolisema, suurepärase huumorimeelega kirjandusklassiku 110. sünniaastapäeva. Paraku ei leitud mälestusmärgi rajamiseks rahalist katet ning mälestusmärk on püstitamata. Looming:
1923. aastal algatas Haridusministeerium uue Kultuurkapitali seaduse eelnõu, olles jälginud ka Läti Kultuurikapitali toimimist. 5. veebruaril 1925 võeti Riigikogus vastu Eesti Kultuurkapitali seadus. Asutati kuus sihtkapitali: kirjanduse, helikunsti, kujutava kunsti, näitekunsti, ajakirjanduse ja kehakultuuri sihtkapital. Kultuurkapitalu sissetulek laekus piirituse ja viinamüügi puhastulust, tubakaaktsiisist, lõbustusasutuste maksudest ja välispasside tasust. 1928. aasta Uuenduslik Nipernaadi. August Gailiti romman "Toomas Nipernaadi" kujunes maalähedases ja realistlikus Eesti kirjanduses uuenduslikuks. Tegemist on seitsme novelliga, mida ühendab literaat, vagabund ja romantiline seikleja Toomas Nipernaadi. Teose süzee moodustab vabameelse ja muretu Toomas Nipernaadi lõputu rännak kaunil suvisel Eestimaal. Nipernaadi jõuab mitmesse tallu ja sauna, kohtub eripalgeliste inimestega, luiskab neile heatahtlikult ja ohjeldamatult. Tema ilus, lennukas ja
rüütlid"). • Samast ajast pärinevad vaimukad kultuurikajalised följetonid (kogu "Klounid ja faunid"). • 1920. aastatest pärinevad novellikogud "Vastu hommikut" (1926) ja "Ristisõitjad" (1927). • Romantilistes novellides "Toomas Nipernaadi" (1928; film "Nipernaadi" (1983)) on tegelaskujud senisest realistlikumad ja lüürilisemad, Gailiti loomingule tunnuslik grotesksus on neis mahenenud. Gailit, August - tema romaani "Toomas Nipernaadi järgi tehtava mängufilimi võtetelt • Romantilise ja realistliku kujutusviisi ühendamise süvenevat isikupärastumist tunnistavad romaanid "Karge meri", "Ekke Moor" ja "Leegitsev süda". • Romaanis "Üle rahutu vee" ja mitut proosažanri ühendavas teoses "Kas mäletad, mu arm?" (3 köidet; Lund 1951–1959) kajastub kodumaa kaotamise traagika. • Aastal 1944 põgenes Gailit koos perekonnaga Rootsi, kus ta elukohaks sai Örebro lähistel olev Ormesta mõis
Teatrialane tegevus Priit Võigemast asus ,,Ugala" teatrisse näitlejana tööle 2002. aastal. Toon ära tema Viljandi teatris mängitud etendused ja rollid: · 2002: "Niskamäe kired" Antti · 2003: "Ullike ootamatuste saarelt" Ingel · 2003: "Minu pere ja muud loomad" Gerald Durrell · 2003: "Kevade" Lesta · 2003: "Koturnijad ehk Kui nalja ei saa, siis meie ei mängi" Mees, Peremees, Põis · 2003: ,,Toomas Nipernaadi" Toomas Nipernaadi · 2003: "Thijl Ulenspiegel" kuningas Felipe, vaim · 2004: "80 päevaga ümber maailma" salapolitseinik Fax · 2004: "Aarete saar" Jim Hawkins · 2005: "Suvi" Tõnisson · 2005: "Lõõmav pimedus" Carlos · 2005: "Anna Karenina" krahv Aleksei Kirillovitsh Vronski · 2006: "Saateviga" Dönci · 2006: "Kolm klaasikest kirsiviina" erinevad rollid · 2006: "Marilyn" Joe DiMaggio · 2007: "Opera Comique" - Georges Bizet
Autor Teos Zanr Kirjanduslik vool Tegelased Märksõnad Fr. Tuglas ,,Inimese vari" novell impressionism Maret; võõras raisatud armastuse lugu ,,Suveöö armastus" armastusnovell Kustas ,,Toome helbed" novell Leeni Tammsaare ,,Kõrboja peremees" talupojaromaan realism Kõrboja Anna; Katku maa, Villu peremeheküsimus ,,Põrgupõja uus romaan Vanapagan Jürka; maapealne ebaõiglus vanapagan" Kaval Ants ,,Juudit" draama ...
Õnnel on tuhat nägu Õnnel pole täpset tähendust, sest see tähendab igaühe jaoks erinevat asja. Õnn on see mis teeb just meid õnnelikuks, mitte kedagi teist. Kuid iga inimene tahab õnne leida ja seda kogeda ning tihti minnakse seda otsima. Paljude inimeste jaoks peitub õnn väikestes asjades või hetkedes ning paljude jaoks on vaja rohkemat, kui lihtsaid asju või hetki, et olla õnnelik. Näiteks teoses “Toomas Nipernaadi” leidis nimitegelane õnne uute neidudega kohtumisest ja neile hea tuju valmistamisest ning rohkemat ta ei vajanud, et olla rõõmus. Teoses “Taeval ei ole soosikuid” arvas Lillian, et ta on õnnelik siis, kui sanatooriumist vabaneb. Hiljem sai ta aga aru, et see ei teinud teda õnnelikuks ning ta tundis, et vajab rohkemat. Mõnede inimeste jaoks tähendab õnn vabadust ja iseseisvust. Raske on olla täielikult vaba või iseseisev. Ka teoses “Taeval ei ole soosikuid” tegelase Lilliani jaoks tähenda...
AUGUST GAILIT 1891-1960 Liisa Mäger MTT1 ELUKÄIK Sündis 9. jaanuar 1891 Valgamaal, Kuiksillal. 1988a.õppis ta Valgas Läti kihelkonna- ja linnakoolis. Peale seda aastal 1905-1907 Tartu Linnakoolis. Ta töötas ka ajakirjanikuna (1911-1914 Lätis ja 1916-1918 Eestis) Kutseline kirjanik. Aastatel 1932-1934 oli Vanemuise direktor. Suri 5. november 1960 LOOMING Esimene raamat sümbolistlike sugemetega jutustus "Kui päike läheb looja" (1910) Gailiti varasem novellilooming ilmus raamatus "Saatana karussell" (1917) järgnesid "Rändavad rüütlid", "August Gailiti surm" (1919) ja "Idioot" (1924). Tema kirjanduslikule stiilile on omased erakordsuse taotlus ainevalikus, tüpaazis ja sõnastuslaadis, absurdi ja groteski rakendamine inimeksistentsi kujutamisel, mis ...
PROOSAKIRJANDUS Friedebert Tuglas- novellid August Gailit- romaan novellides „Toomas Nipernaadi“ (1928) Anton Hansen Tammsaare- realistlikud romaanid „Kõrboja peremees“ (1922) „Tõde ja õigus“ (1926-1933) 1-5 osa August Jakobson- romaan „Vaeste patuste alev“ (1927) PROOSA 1930ndatel – ajaloolised romaanid Mait Metsanurk „Ümera jõel“ (1934) August Mälk „Surnud majad“ (1934) Albert Kivikas „Nimed marmortahvlil“ (1936) Lühiproosa; novellistika: Peep Vallak „Maanaine“ August Gailit „Ekke Moor“ „Toomas Nipernaadi“ AEG TEGEVUSKOHT MILLEST RÄÄGITAKSE PEATEGELASED 1 1870- Vargamäe Võitlus maaga Mäe Andres, Oru . 1900 Pearu 2 1900 Mauruse kool, Võitlus usuga, oma Indrek, Mauruse . algus Tartus ...
1924 Purpunane surm. Kujutab saart, kus pääseb valla salapärane purpurtõbi, mis nakatab ainult mehi. 1925 Vastu hommikut. Novell kujutab kukk Keril Kerkerilli, kellel on väga romantiline unistus lennata lõunamaale. Teose romaani moodustavad 1928 Toomas Nipernaadi seitse novelli, mis on ajalises ja loogilises järgnevusese ja mida ühendav pea- tegelane rändur Toomas Nipernaadi. 1935 Isade maa. Räägib traagika kõrval ka anekdootlikest sündmustest. 1938 Kerge meri
autor: teos: Vilde "mäeküla piimamees" Tammsaare kõrboja peremees Gailit "Toomas Nipernaadi Balzac ISA GORIOT Dostojevski kuritöö ja karistus Tolstoi sõda ja rahu Tsehhov kolm õde Ristikivi "Tuli ja raud" Ibsen Peer Gynt" Hamsun "Nälg". Kristjan-Jaak Peterson "Lootus" Juhan Liiv Kui tume veel kauaks ka sinu maa" Koidula "Mu isamaa on minu arm" peategelased: maa ajastu
seiklejat lahti rebida igapäevasest elust. Ränduriromaan räägib kirjanikust, kes oli talviti töökas ja tubli pereisa ning abikaasa, kuid suviti kergemeelse ja häbematu ellsuhtumisega vaba mees, kes otsustas rändama minna. Uute seiklustega tulid alati kaasa uus minevik, elukäik ja amet. Aeg, mil ta kodust eemal oli, andis talle vabaduse ja selle pea igas mõttes. Tal ei olnud kohustusi ega mingit plaani, ta lihtsalt rändas mööda lõputut teed. Mina leian, et tegelaskuju Nipernaadi on Eesti kirjanduses ilmselgelt vabaduse kehastus. Kerge oleks elada ilma kohustuste ja reegliteta. Aga selge on ka see, et inimestel on tunded ja et lähedaste tundeid mitte haavata tuleb täita kohustusi ja ka kinni pidada nö kirjutamata viisakusreeglitest. Elada terve elu nii nagu Nipernaadi seda sai, pole tegelikkuses võimalik, see oleks liiga egoistlik. Reaalsem variant on võtta kogu elu kui üht pikka suvist rännakut
Tõnu Kark on sündinud 4. detsember 1947 Tallinnas on kindlasti üks kodumaa legendaarsemaid näitlejaid. Enda põhitööks oleva teatri kõrvalt on ta kaasa löönud pea viiekümnes filmis. Näitlejahariduse omandas ta Draamateatri õppestuudios, mille ta lõpetas 1970. aastal. Alates sellest ajast on ta pidanud elukutselise näitleja ametit. Lisaks on ta juhtinud ka mitmeid telesaateid ning osalenud telesarjades ("M-Klubi"). Mänginud paljudes filmides (nt Metskannikesed 1979, Nipernaadi 1983, Keskea rõõmud 1986, Regina 1990, Vastutuleval kursil 1986, Eksitus 1988, Tallinn pimeduses 1993, Head käed 2001, Georg 2007, Oma Maapäev 2007, Detsembrikuumus 2008). Eesti Kinoliidu auliige. Enda karjääri vältel on talle omistatud ka mitmeid autasusid 1973 hooaja ergutuspreemia (Kreeklane otsib kreeklannat, Tantsuõpetaja Rakvere Teatris) 1974 ENSV noorte lavajõudude ülevaatuse mälestusmedal (Tantsuõpetaja,
Suur ja väike algustäht Nimi vs nimetus Nimi kellelegi või millelegi on antud nimi Nimi on suure algustähega: Toomas, Eesti, Pärnu, Postimees, Ümera lahing, Nokia, Jupiter, Kaljukitse tähtkuju jne. Nimi võib koosneda ka mitmest osast: Eesti Ekspress, Simple Session Kui nime ees on püsiv täiend, siis on see ka suure tähega: Põhja-Eesti, Julka- Jüri Erandid Kui kohanimed (nt Eesti) viitavad rahvusele või keelele, siis väikse tähega: eesti keel, eesti kultuur, eesti kirjanik Nimetus üldnimi ehk tähistab mingite olendite, esemete, nähtuste vm. liiki/tüüpi. Nimetus on väikse algustähega: Kunderi tänav, Tartu maantee, Pärnu jõgi, Peipsi järv, Tere piim, II maailmasõda, ajaleht Sirp Taime- ja loomanimetued: karikakar, rakvere raibe, jaapani enelas. Kuud ja nädalapäevad Pühad ja tähtpäevad: jõulud, jüripäev Üritused: olümpiamängud, üldlaulupidu Ametinimetused: professo...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
