Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Ukraina abi Ukraina kaitse vajab abi. Tee annetus täna! Aita Ukrainat Sulge
Add link

"nipernaadi" - 238 õppematerjali

nipernaadi - sugune, woodoo-pärane, kond-liiteline, 15-aastane(15aastane on ka õige!) (nt.õrn-armas, pidulik- tõsine,füüsikalis-matemaatiline jne) *Sõna karva kirjutatakse kokku nimisõna om.käändega,kuid lahku os.käändest: Kokku Lahku verekarva riie punast karva riie, vere värvi huuled hiirekarva hobune halli karva hobune kullakarva sall kollast karva sall, parimat sorti kaup
nipernaadi

Kasutaja: nipernaadi

Faile: 0
13
pptx

JUHAN VIIDING

juuni 1948 ja suri 21.veebruar 1995. Ta sündis Tallinnas kirjanik Paul Viidingu peres. Oli eesti poeet, näitleja ja lavastaja. On kirjutanud ka näidendeid (,,Olevused"), filmistsenaariume (,,Nipernaadi") ning esinenud lauljana (ansamblis ,,Amor Trio"). Käis kokku 6 üldhariduskoolis. ELULUGU (2) Lõpuks sai sisse Tallinna Töölisnoorte keskkooli. 1968-1972 - Tallinna Riiklik Konservatoorium lavakunsti erialal. 1972-1995 töötas Draamateatris 1973 - Kirjanike Liit Abielus Riina Kiisaga, tütar Elo Viiding. Sooritas enesetapu 1995. aastal. TEATER Viimase kümne eluaasta jooksul lavastas ta mitmeid teatritükke: 1972 ,,Kaval-Ants ja Vanapagan" 1977 ,,Niagaara" 1978 Ago-Henrik Kerge ,,Peer Gynt" 1979 ,,Hamlet" 1983 ,,Süütute aeg. Süüdlaste aeg" LOOMING Esimesed luuletused avaldas Jüri Üdi nime all, hilisemad Juhan Viidingu nime all. Luule oli mitmekülgne, tihti muutuv. Keskendus ühiskonna probleemidele. On mõjutanu...

Kirjandus - Keskkool
7 allalaadimist
4
docx

August Gailit, Lydia Koidula, Juhan Liiv, Eduard Vilde, A.H. Tammsaare

Tegelased on erilised, liialdatud iseloomujoontega. Näitab inimeste püüdlemist unistuste poole. Toob välja unistuste ja reaalsuse vastuolu, armastuse olulisus. „T.Nipernaadi“ (1928)-Peategelaseks mees, kes rändab mööda Eestit suvel. Eesmärgiks naisi võrgutada. Räägib neile ilusaid valesid, kui naine armub, lahkub Toomas. Kuid ta innustab neid naisi endasse uskuma. Sõnum: iga inimene vajab tähelepanu, unistusi ja vaheldust argipäeva. Unistuste nimel tuleb vaeva näha. Lydia Koidula Luuletused (1860ndad) räägivad Eestimaa ilust ja armastusest kodumaa vastu. Tuntumad: „Mu isamaa on minu arm“, „Eesti muld ja Eesti süda“. Kirjutas komöödiaid külaelust. „Säärane mulk ehk..“ Peeter, kes vihkab mulke, õpib hiljem, et ka mulgid on head inimesed ja petised on sageli need, kes mesijuttu ajavad. Sõnum: esmamulje järgi ei tohi otsustada. Juhan Liiv Luuletused ja jutud olid realistlikud. Kirjutas loodusest isamaast, armastusest ja ebaõiglusest. Ta ei ilusta Eestit, vaid räägib ka selle puudustest(kuigi ise ikka armastab Eestit) Lootis Eesti vabanemisele. Luuletus „Nõmm“...

Kirjandus - Põhikool
4 allalaadimist
12
pptx

Eesti kirjandus 1940-1955

 Nõukogude Liidu okupatsioon;  keelati ja suleti mitmed kirjanduslikud ja kultuurilised seltsid ja  organisatsioonid;  enamus meediaväljaannetest suleti, säilis ajakiri Looming, loodi  Sirp ja Vasar;  ENSV Kirjandus­ja Kirjastusasjade Peavalitsus, tsensuuriamet;  Eesti Nõukogude Kirjanike Liit Moskvas;  range tsensuuri tõttu ilmus ilukirjanduslikku loomingut vähe;  EK(b)P VIII pleenum – Kirjanike Liidu „puhastamine“;  suur osa eestikeelsest kirjandusest ilmus paguluses;  kirjanike elu stalinismi ajal väga raske, vähesed jätkasid oma  tööd. EESTI JA ÜLEJÄÄNUD MAAILM  Massiküüditamised Siberisse;  kolhoosid;  kommunistlik partei;  raamatute hävitamine;  laialdane emigratsioon;  välisilmaga suhted katkesid;  riigid taastusid II maailmasõjast. 1940­1955 ­ KIRJANIKUD  Karl Ristikivi „ Võõras majas“...

Kirjandus - Keskkool
12 allalaadimist
26
doc

Eesti Kirjanduse Ajalugu II

Algne loomistung saab üha suuremaid hoope, pettumus ja resignatsioon aina süvenevad. Samas jääb alati siiski mingi teeots, kust uuesti alata. V köite eluring ühendab 5-köitelise ahelaketi selle algusega. Tegevustikku saadavad pidevad võrdlused aastatetaguse Vargamäega. Tollal toimunu on saanud pühaks. Tekst on pikitud meenutustega. Vanal Andresel pole uues maailmas enam kohta. Mälestused on olulisemad kui olevik. Lugu sulgub samasse kohta, kust Andres ja Krõõt algasid. 3) Lunastus on Tammsaare arvates aina uutes vormides kehastuv inimlik täiuseihalus, mida kannab endas Indreku arengulugu Kui Andres kehastas vanatestamentlikku loojakuju, siis Indrek oli uustestamentlik lunastaja, kes sündis mitte neitsist, vaid patust. 4) Inimene elab rohkem oma kujutelmadest kui tõsiasjust. 5) Toomas Nipernaadi kui eesti proosaklassika tuntuim peategelane Nipernaadi võlu peitub rõõmsas kerguses, vabaduses elurutiinist ja kohustustest. Nipernaadi kuju on võrreldud maailmakirjanduse tegelastega, eriti don Quijote’ga – nimelt ümbritsevast erineva eluvõtmes olemise kaudu. Nipernaadi sekkub pidevalt tegeliku elu käiku, kuid Nipernaadi valitud vahendid ei sobi tema jaoks võõrale maailmale. Elab illusioonides, kuid enda peegelpilti kannatada ei või. Kui satub vastamisi teisiknatuuri Maret Vaaga või Pille Riiniga, siis püüab ta tütarlaste illusioone purustada. N peab vahepeal põgenema sajatuste, vahel armastuse eest, vahel jääb lihtsalt reaalsuse piiridest välja. Meeldivaim talle on armastuse eest põgenemine. Nipernaadi positsiooni võluks ja väärtuseks on maailma vaatamine. Nipernaadi on kui fookus, mis laseb reaalsusel enda eest mööda käia: Nipernaadi kõnnib oma loos ringi nagu lugeja romaanis. Nipernaadi nagu ka...

Eesti kirjandus -
61 allalaadimist
1
doc

Tavaline avaldus kandideerimiseks

NIMI AADRESS 50106 TARTU Telefon Hr Karl Gregor Rauniste Kreutzwald Hotell Tallinn Endla 23 24. september 2014 10122 TALLINN AVALDUS Austatud konkursi korraldaja 22. veebruaril avaldati veebilehel cv.ee Restoran Nipernaadi tööpakkumine kokale. Soovin pakutavale ametikohale kandideerida, kuna mul on piisav töökogemus kokana ning vajalik haridus. Alates 2013. aastast olen töötanud erinevates ettevõtetes kokana, viimati töötasin Vidrike Puhkemajas. Usun, et minu erialane ettevalmistus ja senine töökogemus kinnitavad minu sobivust konkursil osal...

Eesti keel -
5 allalaadimist
4
docx

PROOSAKIRJANDUS

PROOSAKIRJANDUS Friedebert Tuglas- novellid August Gailit- romaan novellides  „Toomas Nipernaadi “ (1928) Anton Hansen Tammsaare- realistlikud romaanid  „Kõrboja peremees“ (1922)  „Tõde ja õigus“ (1926-1933) 1-5 osa August Jakobson- romaan „Vaeste patuste alev“ (1927) PROOSA 1930ndatel – ajaloolised romaanid Mait Metsanurk „Ümera jõel“ (1934) August Mälk „Surnud majad“ (1934) Albert Kivikas „Nimed marmortahvlil“ (1936) Lühiproosa; novellistika: Peep Vallak „Maanaine“ August Gailit „Ekke Moor“ „Toomas Nipernaadi“ AEG TEGEVUSKOHT MILLEST RÄÄGITAKSE PEATEGELASED 1 1870- Vargamäe Võitlus maaga Mäe Andres, Oru . 1900 Pearu 2 1900 Mauruse kool, Võitlus usuga, oma Indrek, Mauruse . algus Tartus jumalaga tütar 3 1905 Tallinn Võitlus ü...

Kirjandus - Kutsekool
4 allalaadimist
18
docx

Juhan Viiding "Elulootus" luulekogu analüüs

Kuulsust kogus ta ka luulekogu “Närvitrükk” tegemisel koos kolme teise tema põlvkonna luuletajaga. Sellele järgnesid juba tema üksikkogud “Aastalaat”, “Detsember” (mõlemad 1971), “Käekäik” (1973), “Selges Eesti keeles” (1974) ning “Armastuskirjad” (1975). Teise perioodi alguseks peetakse tinglikult 1977. aastat, kui luuletaja esimest korda oma pärisnime all luuletusi avaldas - Jüri Üdi kadus eesti luulemaastikult ja saabus uus luuletaja - Juhan Viiding. 1978. aastal ilmus kogumik Jüri Üdi parimate paladega. Viidingul ilmus lisaks “Ma olin Jüri Üdi”-le (1978) veel kolm kogumikku: “Elulootus” (1980), “Tänan ja palun” (1983) ning “Osa” (1991). Kogumikus " Elulootus" ilmnevad selged viited enesetapule. Tema loomingu tippaeg oli seitsme- ja kaheksakümnendad. Juhan Viiding on kirjutanud ka näidendeid ("Olevused"), filmistsenaariume ("Nipernaadi") ning esinenud lauljana (ansamblis "Amor Trio") Juhan Viiding on saanud ka mitmeid tunnustusi:  1977 – Ants Lauteri nimeline näitlejapreemia,  1980 – Eesti NSV teeneline kunstnik,  1983 – Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia,  1985 – Juhan Liivi luuleauhind. Luulekogu „Elulootus“ kirjutas Viiding oma luuletajakarjääri lõpu poole (1980). Selles luulekogus ilmnevad juba selged viited enesetapule. Juhan Viiding Riimianalüüs Lõppriim: Ma mustas öös näen valget laululindu, - lk 7 kes vahel lendab südameks mu rindu. Algusriimi ja siseriimi ei leidnud. Lausriim: oli õitest kirendav aas – lk 46 ja usun et tuleb taas aga nüüd on lehedki maas aga nüüd on lehedki maas Paarisriim: Mu meeskolleeg siis silma vaatas mul – lk 37 ja ütles nii: kas on ka te...

Kirjandus - Keskkool
53 allalaadimist
112
doc

12. klassi kirjanduse lõpueksami/koolieksami piletite põhjalikud vastused

1 saanud, poleks juhtunud Laios ei suutnud ka saatuse Laios lasi karjusel lapse Laios oleks lapse surmas eest põgeneda tappa, ei saa kindel olla pidanud veenduma Pime Teiresias teadis tõde Katku peatamise loogika Purjus mees oleks vait olnud Oidipus vabastas linna, aga Peale silmadesse torkamist Kui Oidipus oleks eakaaslase vaata mis juhtus. rääkis pikalt tarka juttu, mehe leidnud peaks valus piinlema Iokaste Oidipuse jaoks vana Kui Laiosel poleks lapsi 2. A.Gailiti elu ja looming, „Toomas Nipernaadi ” analüüs Sündis Tartumaal Sangaste mõisa lähedal. Kasvas Läti lähistel. Isa lätistunud liivlane, ema saksastunud eestlane. Gümni ei lõpetanud, vaid hakkas Lätis ajakirjanikuks. Töötas saadikuna. I MS ajal põgenes Riiast Eestisse ja jäigi siia. Sõbrustas Visnapuuga. Kuulus Siurusse, kus sai tuntuks. 1920ndatel jõuab suuremale kirjanduslikule tasemele. Oli Vanemuise direktor, 1930ndatel Tallinnasse. Kirjutas peamiselt lühijutte, kuid ka mõned novellid, romaanid. Kirjandusse tuligi novellikirjanikuna, juttudes fantaasiaküllasus, eksootilisus ja õudus. Tegelastel naljakad nimed: Nipernaadi, Siimon Vaa, Katariina Jee jne. 1928 novellikogu “Toomas Nipernaadi”. Seal on (talle varem iseloomulik olnud) tegelaste grotesksus juba vähenenud. Novellikogud “Saatana karussell”, “Idioot”. 1935 “Isade maa” kujutab Vabadussõda, milles ta sõjaväeametnikuna osa võttis. 1939 romaan “Karge meri”. Elu l...

Kirjandus - Keskkool
126 allalaadimist
16
odt

Eesti Vabariigi ja ENSV võrdlus isikute kaudu

2 Sissejuhatus...........................................................................................3 Kerge muusika.......................................................................................4 Tõsine muusika.....................................................................................5 Kujutav Kunst.......................................................................................6 Skulptuur...............................................................................................8 Graafika...............................................................................................10 Arhitektuur...

Eesti kultuuriajalugu - Keskkool
4 allalaadimist
8
rtf

Eesti Kirjandus kordamine

Nende missiooniks oli avaldada raamatuid ning algajate kirjanikena oli seda lihtsam koos teha. Marie Under oli Siuru printsess, kes avaldas raamatu "Sonetid" (impressionism). Visnapuu oli Siuru Vürst, kes kirjutas Siuru juhtumised üles, kirjeldas nende boheemlaslikke eluviise. Semper kirjutas "Pierrot". Gailit "Saatan karussell", "Isade maa". Visnapuu ja Gaililt otsustasid lahkuda Siurust 1918 (olid naljaarmastajad). Ekspressionism ja rühmitus „Tarapita“ "Tarapita" - 1921. aastal sündinud rühmitus. J. Barbarus. Barbaruse luule "Inimene ja Sfinks", anti välja ka samanimelist ajakirja. August Gailit Enne "Saatana karusselli" polnud Gailit veel enda käekirja avastanud. 1918 ilmus romaan "Muinasmaa". 1919 ilmus novell "August Gailiti surm", kus eäägib (fiktiivsest) sõjast. Erinevad nimed: Siki-Miki, Toomas Nipernaadi , Peetrus Kupelpää. Tuglase novellid Betti Alver ja Heiti Talvik Alveri ja Talviku aega langeb 30-ndate algusesse. Alver alustas loomingut proosateostega, luuleni jõudis hiljem. Tema esimene luulekogu ilmus 1936. Talvikult ilmus aga 2 luulekogu. '45 ta arreteeriti stalinliku režiimi poolt ja saadeti vangilaagrisse. Alverit on kutsutud "Eesti kirjanduse elavaks etteheiteks", kuna ei kirjutanud režiimi ülistavaid teoseid vaid parem vaikis. Ilmar Laaban Luuletaja Laaban sündis 20-ndatel. Ta pääses '43 Rootsi, kuhu kogunes vägagi kosmopoliitne seltskond. Olemuselt oli Laaban varaandekas - oskas kunsti, õppis muusikat, luuletas jne. Laaban on eriline, kuna tutvustas esimesena sürrealismi."Roosi Selaviste" - hakkas proovia erinevaid keelevõimalusi, sõnamänge. Juhan Smuuli „Poeem Stalinile“ - Paneküüriline luule ehk ülistav luule. Kirjutatud stalinliku režiimi jaoks, eelkõige kirjutati hirmust. Ar...

Eesti kirjakeele ajalugu -
32 allalaadimist
1
odt

Kirjanduse alaliigid koos näidetega

Eepika ehk proosa - muinasjutt Silvi Väljal "Jussikese seitse sõpra" - muistend Friedrich Selg ,,Kivi Martna kiriku pihta" - naljand Leida Tigane ,,Peremees ja sulane" - mõistatused Seest siiruviiruline, pealt kullakarvaline. - vanasõnad Heal lapsel mitu nime - kõnekäänud Silma torkama - romaan August Gailit ,,Toomas Nipernaadi " - lühiromaan Mati Unt ,,Sügisball" - sari H. De Balzac ,,Inimlik komöödia" - jutustus Eduard Bornhöhe ,,Tasuja" - novell Friedebert Tuglas ,,Popi ja Huhuu" - miniatuur Anton Hansen Tammsaare ,,Poiss ja liblik" - anekdoot Neeger päevitab - essee - müüt F. R. Faehlmann ,,Koit ja hämarik" - aforism A. H. Tammsaare ­ Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb armastus. - novellett F. Tuglas ,,Pimedas - marginaal F. Tuglas ,,Marginaal" - saaga Island ,,Vanem Edda" - lühijutt Astrid Reinla ,,Kaubamajas" Eepika ja luule vaheline liik ehk lüroeepika - eepos F. R. Reinhold ,,Kalevipoeg" - ballaad...

Kirjandus - Keskkool
10 allalaadimist
15
doc

Eesti kirjanduse ajalugu

05.091 EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II Sügissemester 2015: kordamisküsimused arvestuseks 1. Siuru tegevus ja looming. Siuru tegutses aastatel 1917-1920. Liikmed: Marie Under, Fridebert Tuglas, Artur Adson, August Gailit, Henrik Visnapuu, Johannes Semper, August Alle, Johannes Barbarus. Laiemas kandepinnas ka kunstnikud Nikolai Triik, Konrad Mägi, Ado Vabbe, Peet Aren, Otto Krusten, Jaan Oks jne. Võimalikud kaastöölised G. Suits, W. Raidla jne, inimesed, kes tähistavad Noor-Eesti rühmitust. Siuru väljaanded: Siuru I-III (1917-19), nendega tekkis ka logo (Siuru tähendab müütilist lindu ja seda on seostatud soome sõna kiuru'ga, mis tähendab lõokest.) M. Under ­ Sonetid (1917), Sinine puri (1918) H. Visnapuu ­ Amores (1917), Jumalaga Ene! (1918) F. Tuglas ­ Saatus (1917) A. Gailit ­ Saatana karussell (1917), Klounid ja faunid (1919) J. Semper ­ Pierrot (1917) Siuru puhul oluline: 1) põhiautorid aktualiseerivad kir...

Kirjandus -
8 allalaadimist
20
docx

Uusim aeg Kultuurielu põhijooned 1918-1940

Tegelikult, ükskõik, mis oludele ka ei osutaks, oli Tarapita esmajoones seotud Eesti probleemidega, oli kohaliku kirjanduse ja kultuuri eest kõneleja tolleaegses ühiskonnas. Nii hakkaski riigi kultuuripoliitika 1920. aastate keskpaigas edusamme tegema ja võib kindel olla, et osaliselt just tänu tarapitalastele. 1922 loodi Eesti Kirjanikkude Liit. Esimeheks Tuglas. 1923 ajakiri „Looming“. Tegeles kirjanikele avaldamisvõimaluste leidmisega ja toetusrahade leidmisega 1928 asutati Eesti PEN-klubi (Joh. Semper) Jõudu hakkas koguma realism. Albert Kivikas „Jüripäev“ – külarealistlik romaan. Tammsaare „Tõde ja õigus“-tähtteos! Mait Metsanurk „Vaeste patuste alev“. Jüri Parijõgi, näidendeid Hugo Raudsepp „Mikumärdi“; novelle – Peet Vallak. Luule taandus tahaplaanile. Kogusid aga – Under, Sütiste, Visnapuu. Erandlik oli August Gailiti romantiline romaan „Toomas Nipernaadi “ (1928), eesti kirjanduse enim tõlgitud teos. Eluläheduse nõue. Kunagised noor-eestlased tõid selle kõrvale vaimuläheduse nõude. 1930. aastate alguse poliitiline kriis ja vab. sõjalaste esiletõus põhjustas kirjanike avalikke seisukogavõtte demokraatia kaitseks. Veidi hiljem aga suhtusid paljud toetavalt Pätsi riigipöördesse ja dem. piirangutesse. Pealegi suurenes riigi toetus kultuurile. 1934.a läks riigivanema kirj. auhind Tammsaarele „Tõe ja õiguse“ eest. 1937 sama Albert Kivika „Nimed 7 marmortahvlil“. Ajastule iseloomulik ajaloolise romaani populaarsus. M. Metsanurk „Ümera jõel“. August Mälk „Surnud majad“ (Põhjasõja aega). Ka Enn Kippel ja August Hindrey. 1938 kõige ttähtsam Karl Ristikivi „Tuli ja raud“. Psühholoogilise romaani katsed 1930ndatel. Tammsaare, Ristikivi, Hint. 1930 II poole noored luuletajad Heiti Talvik, Betti Alve...

Ajalugu - Keskkool
16 allalaadimist
204
pdf

Eesti uusima aja ajalugu

Nt ÕES aastaraamatutes ja EKS ajakirjas jne. 1938. aastal asutati teadustöö edendamiseks ja kooskõlastamiseks Eesti Teaduste akadeemia keskusega Tartus. Selle tegutsemisaeg jäi lühikeseks. Tähtsaid nimesid ka: astronoom Ernst Öpik, botaanik Theodor Lippmaa, neurokirurg Ludvig Puusepa, geoloog Armin Öpiku, matemaatik Jaan Sarve. Eriti kiire areng oli hunanitaareadustes. 1932-37 ilmus ka 8-köiteline „Eesti Entsüklopeedia” Olulisemad saavutused erinevates kultuurivaldkondades: kirjandus, Loodi seltse. Paljud Eesti klassikud on pärit sellest ajast, nt Lutsu „Kevade”, „Tõde ja õigus” 1926.aastal. Uusrealistidest veel Mait Metsanurk (nt „Jäljetu haud”). Noorte ja lastekirjandus Jüri Parijõgi poolt, näidendid Hugo Raudsepp. Luule taandus, kuid endiselt oli ka palju Underit, Visnapuud ja Sütistet. Erandlik oli romantiline Gailiti „Toomas Nipernaadi ”. 1937 romaan Vabadussõja kohta Kivika „Nimed marmortahvlil.” 1934 Metsanurga „Ümera jõel”, 1938 Ristikivi „Tuli ja Raud” Luuletajatest Heiti Talvik, keda hinnati poliitilise kriitikuna ja Betti Alver. kujutav kunst, Konrad Mägi, Nikolai Triik, Ado Vabbe. 1920 lisandusi ka Eduard Viiralt, Ferdi Sannamees, Jaan Vahtra jne. Skulptoritest Amandus Adamson, Jaan Koort, Anton Starkopf. Rahvusromantikat viljelesid nt graafik Kristjan Raud, maalijatest Anst Laikmaa, August Jansen. Muidugi ka Eduard Viiralt. muusika, Kesksed tegelased Artur Kapp ja Heino Eller. Loodi oopereid, sümfooniaid, orelimuusikat, kammermuusikat jne. Kooriloomingus kõrgel kohal Mart Saar ja Cyrillus Kreek. 1930 kerkisid esile Eduard Tubim, eduard Oja, Eugen Kapp. Kerge muusika koha peal Artur Rinne. Džässist inspireeritud Raimond Valgre. teater ja kino, Näitlejatest Paul Pinna, Erna Villmer, Mari Möldre, Ants Eskola, Liina Reiman. Kinoku...

Ajalugu -
67 allalaadimist
32
pptx

August Georg Gailit

• Tema õe Anna abikaasa oli õigusteadlane ja poliitik Rein Eliaser, õepoeg Rein Eliaser oli jurist ja ajakirjanik, õetütar Rutt Eliaser oli jurist ja kirjanik. Rein Eliaser Rutt Eliaser August Gailit elas 1934–1944 Kaupmehe tänava majas number 8 Tallinnas, mis ehitati 1912. aastal LOOMING • Gailiti varane, rohke erootilise ainega proosa on fantaasiaküllane, selle situatsiooni- ja karakterikujunduses liituvad drastiline ja naljakas. • Valdab uusromantiline laad (romaanid "Muinasmaa" ja "Purpurne surm" ning novellikogud "Saatana karussell" ja "Rändavad rüütlid"). • Samast ajast pärinevad vaimukad kultuurikajalised följetonid (kogu "Klounid ja faunid"). • 1920. aastatest pärinevad novellikogud "Vastu hommikut" (1926) ja "Ristisõitjad" (1927). • Romantilistes novellides "Toomas Nipernaadi " (1928; film "Nipernaadi" (1983)) on tegelaskujud senisest realistlikumad ja lüürilisemad, Gailiti loomingule tunnuslik grotesksus on neis mahenenud. Gailit, August - tema romaani "Toomas Nipernaadi järgi tehtava mängufilimi võtetelt • Romantilise ja realistliku kujutusviisi ühendamise süvenevat isikupärastumist tunnistavad romaanid "Karge meri", "Ekke Moor" ja "Leegitsev süda". • Romaanis "Üle rahutu vee" ja mitut proosažanri ühendavas teoses "Kas mäletad, mu arm?" (3 köidet; Lund 1951–1959) kajastub kodumaa kaotamise traagika. • Aastal 1944 põgenes Gailit koos perekonnaga Rootsi, kus ta elukohaks sai Örebro lähistel olev Ormesta mõis. • Suri 5. novembril 1960 ja tuhastatud põrm on maetud Örebro põhjakalmistule. • Matusetalitus toimus 13. novembril Örebro Olaus Petri kirikus. Hauakivi (kus leegitseva Tallinna silueti alla on kirjutatud "Üks leegi...

Eesti kirjandus - Keskkool
5 allalaadimist
4
docx

Kirjanduse KT

Rahvaluule on põlvest põlve edasi antud rahva ühislooming. 2. Rahvalaul: Vanem e. Regivärsiline rahvalaul- koosneb 8silbilisest värsireast ja esitasid eeslaulja ja koor; Uuem e. Riimiline rahvalaul- viisid keerulisemad ja pillisaatega 3. Rahvajutt-Muinasjutt: loomamuinasjutud;nõidumismuinasjutud;legendilaadsed muinasjutud NT „Vaeslapse käsikivi“; „Vaeselapse talutütar“ , „Ahju alune“ Muistend:tekke;seletus;koht;ajaloolisus NT „Kalevipoeg“, „Suur Tõll“, „Koit ja Hämarik“ 4. Rahvaluule lühivormid: Mõistatus on sõnaline peitepilt. (Seest siiruviiruline, pealt kullakarvaline) Vanasõna on lühike, piltlik, õpetlik ütlus. (Tark ei torma) Kõnekäänud on lühikesed piltlikud ütlused. (Nagu sukk ja saabas) 5. Rahvuslik ärkamine: 1. 1857.aastal pani J.V.Jannsen ärkamiseajale aluse oma ajalehega Perno Postimees 2. 1865. aastal asutas Jannse...

Kirjandus - Kutsekool
5 allalaadimist
4
docx

TEGELASANALÜÜS: "Toomas Nipernaadi"

Toomas Nipernaadi Kes oli Toomas Nipernaadi? Toomas Nipernaadi oli rändur, kes rändas mööda Eestimaad, kohtudes maainimestega ja tekitades veidraid situatsioone. Iseloomult oli Nipernaadi ettearvamatu ja kirglik. Esimesel silmapilgul tundub ta kui ebastabiilne maniakk, kellele meeldib inimestega manipuleerida, et endale rahuldust pakkuda. Kuid novelle lugedes saad sa aru, et Toomases on rohkem, kui pealtvaadates tundub. Emotsioonid ja ideoloogiad, mis teda juhivad, on palju suuremate tagamaadega kui mõnel teisel mehel. Ma usun, et ta filosoofia seisneb elu lihtsas elamises. Suvel põgeneb ta oma kohustuste eest ja hakkab elu nautima üks ühele, leides naudingut kõigest, mida ta enda ees näeb. Niimoodi, maaga ühel tasemel elades, vabaneb ta oma muredest ja avab silmad lihtsatele iludele. Eraldi võiks vaadelda Nipernaadi suhtumist teistesse inimestesse. Kaasmaalastega suheldes kipub meie peategelane tihti valetama, sattudes täbaratesse oluk...

Kirjandus - Põhikool
15 allalaadimist
2
odt

Eesti keel spikker

Noor-Eesti eesmärgid,uuendused,liikmed eesmärgid-eesti kultuuri arendamine;tähelepanu pööramine keeleuuendusele;omaloomingu avaldamine ;avaldada Noor-Eesti album uuendused-kirjutati kaasaja linnast ja linnainimestest; kirjutati mängulisemalt;ilukirjanduses hakati kasutama igapäevakeelest mõnevõrra erinevat,kaunimat ja kunstiküpsemat keelt;tehti katset kirjutada ka keerulisema ülesehitusega ilukirjandustekste;tutvustati teiste maade kirjandust ja kultuuri liikmed-Johannes Aavik;Villem Grünthal-Ridala;Friedebert Tuglas;Bernhard Linde;Gustav Suits;Konrad Mägi;Nikolai Triik,Kristjan Raud 2.G.Suitsu luule eripära ja tähtsus luule on sütitav ja jõuline;proovib kasutada vabavärssi;luule lihtne,kõlav,lööv;luules kajastub armastust kodukoha vastu; kõrvale ei jää lembeluule;luuletuse stiil on nooreestlaslikult uuenduslik “elu tuli” “tuulemaa” 3.Johannes Aaviku tegevus rikastas eesti keelt;valdas 9 keelt;avaldas artikleid;andis välja ajakirja...

Eesti keel - Põhikool
4 allalaadimist
32
docx

Antiigi pärand Euroopa kultuuritradistsioonis

) kultuuriperioodidel: hilisantiik, Libanios (314­u 393), samal ajal Bütsants, keskaeg, keskaegsed kristlaste ,,renessansid" ringkonnas ja kristlaste ­ nt Ioannes Chrysostomose ­ õpetaja Iustinianuse Ida-Rooma 527­565 Nonnos (4. ­5. saj.) Valitsusaja algus (punane) ja lõpp Prokopios (6. saj.) (+oranz) Hilisantiigi erialakirjandus (lad.) Hilisantiik Servius (4. saj.): Vergiliuse Ida ja LääneRooma lõhenemine: kommentaar erinevad keeled, erinev Aelius Donatus (4. saj.): ,,Ars antiigiretseptsioon grammatica" -> donaadid Kristluse ja antiigi vahekord; Priscianus (5. saj.)...

Ajalugu -
9 allalaadimist
4
docx

Kirjandus ja film - valikkursus

iv. helitehnik - teose heli salvestaja ja töötleja v. kaskadöör - i...

Film - Keskkool
10 allalaadimist


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun