· studisa (pl studisae) (ns) · Salve! Salvte! (tere, ainsus, mitmus) · Vale! Valte! (head aega, ainsus, mitmus) · Quid tibi nmen est? (mis on su nimi?) · Mihi nmen est ... (minu nimi on...) · et/atque/-que (ja) · Grtis ag! (aitäh) · Ius et lex, ius atque lex, ius lexque (õigus ja seadus) · Vel/-ve (või) · Ius vel lex, ius lexve (õigus või seadus) Käändsõnad (noomenid) · Nimisõnad ehk substantiivid (substantiva) · Omadussõnad ehk adjektiivid (adiectiva) · Arvsõnad ehk numeraalid (numeralia) · Asesõnad ehk pronoomenid (pronomina) Käänded (css) Nominatiiv (css nmintvus) - kes? mis? Genitiiv (css genitvus) - kelle? mille?, kuid ka kelle, mille seast? Daativ (css datvus) - kellele? millele? kellel? millel? Akusatiiv (css accstvus) - sihitise kääne, keda? mida? Ablatiiv (css abltvus) - määruse kääne, kellega? millega? kus? millal? mil viisil? mille pärast
Alustada võib lausetest nimisõnade otsimisest. Iga nimisõna puhul peab vastama kahele küsimusele: · Kas objekt võib esineda meie süsteemis mitmes eksemplaris või on teda alati üks? · Kas objektile on võimalik leida vähemalt kaks omadust? Kui vastused on positiivsed, võib oletada, et leitud mõisted sobivad objektiklassideks. Klassile pannakse nimi, traditsiooniliselt ainsuses. Näiteks Raamatukogu kirjeldusest saame nimisõnad lugejad, raamatud, töötajad, viivis. Nendes on viivis ainuke, mille kohta kirjeldusest ej selgu, kas on võimalik, et selle omadusi on rohkem kui üks. Seega oletame esialgu, et tegemist on kolme klassiga: lugeja, raamat ja töötaja. 1 Andmeid hoiutakse seotud tabelites. Andmebaaside terminoloogia kohaselt on iga tabeli rida üks kirje, tabeli veergude nimed on kirje väljad
Sellised on mõned indiaanikeeled, eskimo ja tšuktši keel. 5. Morfoloogilised sõnaklassid (käändsõnad, pöördsõnad, muutumatud sõnad). Enamik loomulikke keeli organiseerib oma leksikaalseid üksusi suuremate sõnaklasside süsteemiks, mille liikmed jagavad ühiselt semantiliste, süntaktiliste ja morfoloogiliste omaduste ainulisi kogumeid. Enamik sõnaliike kohandub mitme semantilise kategooriaga (nn taaskasutatavus), nt nimisõnad ei väljenda ainult isikuid ja asju, vaid ka sündmusemõisteid, JNE. Sõnade jaotamisel sõnaliikidesse on kaks üldisemat tasandit: sõna leksikaalsed omadused ja sõna grammatilised omadused. Ühte sõnaliiki peaksid kuuluma sõnad, millel on ühesugused tekstilise kasutamise võimalused. Igal sõnaliigil on oma tsenter ja ka perifeeria, millesse kuuluvatel sõnadel on mingi iseloomulik seda klassi iseloomustav tunnus kas üle või puudu
==== M) F) N) d NOMINA Ich Du Er Sie Es Wir Ihr Sie TIV DATIV Mir Dir Ihm Ihr Ihm Uns Euch Ihnen AKKUSE Mich Dich Ihn Sie Es Uns Euch Sie TIV Nominativ – Kes? Mis? Dativ - Kellele? Millele? Akkusetiv – Keda? Mida? Saksa keeles kirjutatakse kõik nimisõnad suure tähega Saksa keeles on öeldis 2. kohal Küsisõna Kas? puudub, selle küsimuse puhul hakkab lause öeldisega -ma tegevusnimi on –en lõpuga Preposition – Eessõnad Eessõnad on muutumatud abisõnad mis väljendavad sõnade vahelisi suhteid Eessõnu kasutatakse kindla käändega Dativ Mit – koos aus - -st lõpp Nach – pärast ausser – peale (selle; midagi veel) Bei – juures von - -lt lõpp Zu - juurde seit – alates
Semiootika Mihhail Lotman 06.09.2007 Semiootika on teadus märkidest. Semiootika tegeleb märkidega. Märkide tõlgendamine oleneb inimestest, kontekstist. Kreekas herma (fallosekujuline märk) oli viljakuse sümbol. Carlo Ginzburg: ,,Juust ja vaglad" ,,Clues, Myths and the Historical Moment" Kratilos (Cratylos) esimene semiootiline traktaat 5. saj. eKr Claudius Galenus Oli arst (129-200), avaldas mõtte, et haigus ise ennast ei avalda, vaid ta avaldab märke. Kratilos loomuse järgi Hermogenes kokkuleppe järgi Platon kirjeldab mõnda semiootilist dialoogi. Sokratese metodolooga sokraatiline dialoog. Märkide ja esemete seos, mida nad tähistavad, on loomulik. Semiootika on ühelt pool vana teadus, teisalt aga kujunes välja alles 20. sajandil. Semiootika sisu on kahekülgne: - ratsionaalne teadus (Platon, Percy), loogika Teadusteta mütodoloo...
kerge ära tunda. 41. Sõnaliik. Kõige olulisem lekseemi kohta käiv info on sõnaliik e kategooria. Kõikides keeltes on sõnaliigid olemad, nende hulk ja koosseis on keeliti erinevad. Sõnaliike võib jagada: avatud klass - semantilised morfeemid suletud klass - grammatilised morfeemid, üldiselt täidavad grammatilist rolli, neid ei ole palju ega teki lihtsalt juurde. Eesti keele olulised sõnaliigid on verbid, nimisõnad ja omadussõnad. Sõnaliigid jagunevad üldjuhul alaliikideks. Sõnaliigid võivad olla erikeeltes erinevad, kuna paljud sõnaliigid ei moodusta erinevates keeltes eraldiseisvat sõnaliiki. 42. Üldsõnavara ja oskussõnavara. Kinnistunud sõnad - tekstisõnad on grammatiliste reeglite vahendusel esindatud leksikonis lekseemina, millel on oma leksikaalne kirjeldus. Leksikaliseerunud sõnade hulgas eristatakse kolme rühma: tavasõnad, tuletised, liitsõnad.
Semiootika Mihhail Lotman SEMIOOTIKA on teadus märkidest ja nende tähendustest, täpsemalt semioosist(peirce järgi interpretatsiooniahel) või kommunikatsioonist, st kuidas mistahes märk kannab kommunikatsioonis osaleja jaoks antud olukorras mingit tähendust. Märk on iga asi või nähtus, mida võib käsitleda kui millegi asemel olevat(nt rahvuslipp kui terve riigi sümbol). Semiootika keskmes on arusaam et eranditult kogu inimkogemus on tõlgendatav struktuur, mida vahendavad ja hoiavad püsti märgid. Varasemalt oli tuntud meditsiinisemiootika kui teadus haiguste sümptomitest, semiootika sarnases tähenduses kasutas seda sõna esimest korda John Locke oma teoses ,,An essay concerning human understanding"(1690) Renessansi ajal semiootika areng peatus. Semiootika uuestisünd 19s, saab kõige aluseks. Areneb eri valdkondades sõltumatult (arengule aitasid kaasa loogika, filosoofia, keeleteadus). 20s algus keel kui märgisüsteem. MÄRGISÜSTEEMI M...
Tarkvara testimist käsitlev juhendmaterjal Tarkvara testimine Testimise parimad praktikad Nõudmiste määratlemine Maili Markvardt ASA Quality Services OÜ Tallinn 2006 Sisukord 1 Lugejaskond ja käsitlusala.......................................................................................3 2 Kasutatavad mõisted.................................................................................................3 3 Sissejuhatus testimisse..............................................................................................4 4 Testimise koht arendusprotsessis.............................................................................5 5 Testimise liigid...........................................................................................................5 5.1 Liigitus tarkvara testitavate omaduste järgi.....................................
Valitseja jäi rahule . Eelnenud lugu selgitas minu arvates kõige paremini sõnades peituvat väge. Sõnadega tuleb olla ettevaatlik, sest sinise silma võid mõne aja pärast ära unustada, et lendu lastud halba sõna enam tagasi võtta ei saa. Kuidas tekib ja milles seisneb sõnade tähendus erinevate filosoofide arvates? Pythagoras (Proklose tsitaat) ,,Nimesid moodustada ei saa igaüks, vaid ainult see, kes näeb oleva loomust. Sõnad on looduse enda poolt." Nimisõnad tähistavad olevate asjade loomust ning sellepärst on sõnad looduse enda poolt. Sofistid Sõnad on konventsioonid. Demokritos Sõnad on juhuse ja mitte looduse poolt. Ehk kõige tänapäevalikum. Sõnad on inimeste välja mõeldud konventsioonid. Keelel ja sõnadel pole maagilist seost olemustega. L. Wittgenstein Sõna tähendus seisneb tema kasutuses, tema rollis keelemängus . Platon, Aristoteles, Thomas Aquinas Essentia, asja olemus. Locke, Hume Korduvad tajuimpulsid ehk `ideed`. Locke
Aemilius- Emil, Emilie, Milli Kõige rohkem on tuletatud uusi isikunimesid ladina keele nimi- ja omadussõnadest; osa on ladina kujul üle võetud ka kreeka keelest ja piibli ladinakeelse versiooni alusel heebrea keelest. Semantika ja struktuuri järgi võib eristada selliseid rühmi: a.) positiivseid omadusi näitavad omadussõnad: Felix, Beate, Vera, Clemens, Christian, Alma, Benedictus, Clara, Pia jne. b.) positiivse konnotatsiooniga nimisõnad: Leo, Gloria, Margarita, Regina, Victor, Diana, Veronica, Viola, Ursula jne. c.) partitsiibist: Renate, Renatus- Rene d.) gerundiivist: Amandus, Amanda, Miranda jne. e.) üksikud algselt negatiivse konnotatsiooniga isikunimed: Barbara. 2.) kohanimevaramu. Eelkõige seoses roomlaste poliitilise ekspansiooniga (4 saj eKr- 1 saj pKr) ja kolooniate rajamisega vallutatud aladel on endise Rooma impeeriumi maadel säilinud roomlaste pandud kohanimede kiht
signare>siunama. sarnasused sõnavara tasandil: 1. Arv- ja asesõna vormistik. II laenukiht (15.-16. saj alamsaksa 2. Igapäevane sõnavara: keele lad panis ('leib'): pr pain, it pane, hisp vahendusel): pan, rum pine; lad arbor ('puu'): pr a) igapäevaelu sõnavara: arbre, it albero, hisp arbol jne. amphora>ampora>amber>ämber; Panromaani nimisõnad: aqua, barba, cucurbita> Kurbitz> kõrvits; caro-carnis, clavis, corpus, dens, ceresa>Kirse> kirss; folium, fructus, granum, herba, cepulla>Zwiebel>sibul;radix>ratih>r homo, lingua, luna, manus, mare, edis nodus, oculus, os, passus, pellis, beta>bete>peet piscis, rota, sanguen, terra, vacca, cellarium>Keller>kelder; ventus, vinum. caupo>kaufen>kauplema
sellega, mis õigekirjareeglites nimedest rääkida. Lõpuks sõltub kavast ja reeglitest, mitte niivõrd teooria alusest. Sellest hoolimata tuleb seda tunda. Mis on nimi? Esmalt silme ette tüüpilised nimed: isikunimed, kohanimed, planeetide nimed, edasi ilmastikunähtuste nimed, kalliskivide, ordenite nimed, ka raamatutel on nimed (pealkirjad). Onomastika on leksikoloogia haru, oma uurimisobjekti järgi määratletud. Kooliõpikute seletus: nimisõnad jagunevad üldnimedeks ja pärisnimedeks. Üldnimed märgivad olendeid, esemeid, liigi järgi: inimene, klass, olend, mees, puu jne. Pärisnimed on üheainsa olendi nimed Kalevipoeg, Moskva, Kohtla-Järve, ,,Tasuja" jne. Üldnimi ja pärisnimi üldnimi e apellatiiv termini lähe on kreeka keeles kus apellatiivile vastab onoma prosegorikon. Pärisnimi e onoma kyrion (võimu omav). Eesti keeles kasutame ,,sõna" meelevaldselt: kuidas selle asja nimi on
Vajan töökohta Mul on raskusi töötamisega Meil on raskusi suhtlemisega Mittespetsiifilised verbid ehk täpsustamata tegusõnad Ta kiusas mind Ta ütles mulle ära Mari peab parandama oma suhtumist klientidesse Viitesüsteemi puudumine ehk ähmased subjektid ehk täpsustamata nimisõnad (Nad..., teised ..., inimesed ....,see asi ....) Töötud tekitavad palju probleeme. Inimesed ei lase mul otsuseid vastu võtta Ma pole nõus Nad ei räägi mulle, mis toimub Lihtne kustutamine ehk põhjuste ähmasus (pole selge miks) Mul on piinlik Mul on ebamugav
On usutud, et sõnal on otsene loodusnähtusi esile kutsuv jõud. Sõna on jumala kujund, kes vahendab sealpoolset Jumalat siinpoolsele maailmale. Sõnadega on loodud maailm(,,saagu valgus"- ja valgus sai). Sõnad toovad oleva välja just sellisena, nagu ta on. 50. Kuidas tekib ja milles seisneb sõnade tähendus erinevate filosoofide arvates? Pythagoras- ,,Nimesid moodustada ei saa igaüks, vaid ainult see, kes näeb oleva loomust. Sõnad on looduse enda poolt." Nimisõnad sisaldavad loomust, nad on sellised nagu on asjade sisemised omadused. Demokritos: sõnad on juhuse, ja mitte looduse poolt. Sõnad on inimeste väljamõeldud konvensioonid, olevate asjade loomuse tähistamiseks. Keelel ja sõnadel pole seos loomusega, kõik on inimeste kokkulepe. Sofistid väidavad, et sõnad on konvetsioon. Platon,Aristoteles, Thomas Aquinas: sõnad sisaldavad asja sisemist loomust, essentsiat. Uusaegne empirism (Locke/Hume): sõnad on korduvad tajuimpulsid ehk ,,ideed".
Tunnetame juttu kronoloogilise süsteemina, millel on algus, keskpaik ja lõpp (Aristoteles). Todorov koondab igas fiktsioonis meie kogu tähelepanu selle loo põhitegevusele, see on muust loost isoleeritud. Todorov paneb meid otsima kindlat lugu igast fiktsioonist. On kaht tüüpi fiktsioonilisi väiteid: omadussõnalised ja tegusõnalised. Põhiline fiktsiooni väidete järjestus on: omadussõnaline, tegusõnaline, omadussõnaline – algus, keskpaik, lõpp. Kui tegelasi tähistavad nimisõnad, omadusi omadussõnad ja tegevusi verbid, saame esitada lihtsa loo järgneval kujul X-A+(XA)optXXaXA X= poiss A= armastus, olla kellegi poolt armastatud a=armastust otsima, meelitama optX= poiss(X)soovib(opt) -= negatiivne omadus nt.-A= mitte olla armastatud Me teame, et tegu on jutuga, kuna ritta on seatud üht ja sama subjekti sisaldavad väited, kusjuures viimane väide on esimese transformatsioon. Õnnetu lõpp oleks esimese väite lihtne kordamine : X-A
Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat/ teadus, mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Eesmärgid: kirjeldada, mõista, prognoosida. Psyche (kreeka k) hing, vaim Logos (kreeka k) õpetus Psüühika - organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides/organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist Psüühilised nähtused jagunevad: protsessid - tunnetus- ja emotsionaalsed protsessid, toiminguid käivitavad ja suunavad protsessid (nt inimesele meenub midagi - ta mõtleb sellele - tunneb midagi - unustab) seisundid - inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. omadused - inimese psüühika tüüpilised erijooned, mis iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu, suunitluse jm ...
Seega on släng teiselt poolt vaadates üks register või stiil. Kui arvestada Trudgilli tehtud eristust registri ja stiili vahel, siis eristuvad kaks slängiliiki väga tugevalt teineteisest (vt eristust eespoolt ja Trudgill 1992: 66). Sotsiaalne släng osutub üheks stiiliks (väga mitteformaalsete situatsioo- nide sõnavara), erialasläng aga eelkõige üheks informaalseks registriks. Sõnavara puhul on oluline, et verbaalne släng on eelkõige nimisõnad, ehk olulisim on mingite antud grupile oluliste nähtuste nimetamise funktsioon. Oluliselt väiksema rühma annavad verbid (Loogi Tallinna koolilaste slängisõnastiku alusel arvutatuna on nimisõnade/verbide suhe ca 80/20). Kolmanda olulise rühma moodustavad kinnisfraasid, mida kasutatakse rituaalides ehk suhtlussõnad (tervitused, hüvastijätud, käsud, sõim ja hellitused). Slängisõnavara iselooomustavad mõningad ühised jooned:
Näiteks Piscicola – Piscicolidae, aga Hirudo – Hirudinidae, Tubifex – Tubificidae, Anas Anatidae. Botaanilises nomenklatuuris on veidi teisiti: näiteks sugukonna nimel lõpp aceae, seltsil ales, klassil enamasti opsida või mycetes, hõimkonnal phyta või mycota jne. Eesti keeles nimetavad botaanikud nii sugukondi kui seltse lõpuga lised (taimed nagu polekski päriselt elus, „lased“!). 11. Perekonna teadusliku nime kuju ja moodustamine. Perekonna taseme nimed on alati nimisõnad ainsuse nimetavas käändes ja suure algustähega. Perekonna nimi võibki olla ladina või kreeka või muus keeles sellesama tähendusega. Näiteks Canis (koer), Passer (varblane), Lumbricus (vihmauss). Aga võib ka olla tuletatud mõnest maakohast või isikunimest, enamasti lõpuga ia, näiteks Baicalia, Olavius või Barryjamiesonia. Päris isikunime loomaperekonnale panna pole sünnis. Tänapäeval pannakse homonüümia vältimiseks tihti liitsõnalisi nimesid, kus
Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat/ teadus, mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Eesmärgid: kirjeldada, mõista, prognoosida. Psyche (kreeka k) – hing, vaim Logos (kreeka k) – õpetus Psüühika - organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides/organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist Psüühilised nähtused jagunevad: protsessid - tunnetus- ja emotsionaalsed protsessid, toiminguid käivitavad ja suunavad protsessid (nt inimesele meenub midagi - ta mõtleb sellele - tunneb midagi - unustab) seisundid - inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. omadused - inimese psüühika tüüpilised erijooned, mis iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu, suunitluse ...
jälle kõnesse tagasi ilmunud. Nn omakõnes kasutab laps erinevaid silbitüüpe, lisanduvad žestid ja omaalgatuslikud viiped. Toimingutes ja mängus käitub adekvatselt, eakohaselt. Pärnu Haigla logopeedi vastuvõtul käis laps vanuses 2.6. Logopeed leidis, et Laura impressiivne kõne ei vasta eale, kõikidest küsimustest laps aru ei saa. Näiteks vastas küsimusele Kas läheme magama? jaatavalt. Lapse kõnes oli sel hetkel 50 sõna, enamus neist nimisõnad. Emalt saadud info põhjal kinnistusid uued sõnad lapsel raskustega. Laura hakkas regulaarselt logopeedi juures käima alates neljandast eluaastast, mil ta määrati Pärnu Lasteaed Tammsaare tasandusrühma. Rühma logopeedi hinnangul kasutas Laura neljaaastasena põhiliselt agrammatilist baaslauset. Kõnes oli täheldatav suur morfoloogiliste eksimuste hulk (hakka lume tege pro hakkab lumememme tegema), näiteks puudus oleviku ainsuse 3. pöörde lõpp (mängi pro mängib)
Siis edasi on mõtlemise liik verbaalne st mõtleme sõnade abil asjadest, millest on raske taju baasil mõelda, nt kosmos, molekulid jne. Kõne areng - Mõistab, siis produtseerib - Mõistab konventsionaalsust õpitakse ära, et sõnal on tähendus. Nihe toimub 4 eluaasta kandis. - Avastab reeglid sõnade ja lausete moodustamiseks, koolieas õpetatakse seda eksplitsiitselt. - Kujuneb sisekõne iseendaga arutlemine, kujuneb väliskõnele toetudes 5 eluaasta paiku. - Sõnavaras: alguses nimisõnad ja tegusõnad, siis omadussõnad, asesõnad - Enne suuline, siis kirjalik kõne. Kirjalikku kõne tuleb õpetada. NB! Lapse käitumist reguleerib suuresti kõne. Esmalt täiskasvanu kõne, siis lapsed ise valjult rääkides (seletamine), siis ise läbi sisekõne. Metatunnetus ja selle areng Metatunnetus on enda psüühilisest funktsioneerimisest teadlik olek, võime seda kirjeldada ja suunata. Nt metatähelepanu, metataju, metamälu, metamõtlemine, metamõistmine, metakeeleline võimekus
grammatiline struktuur ütleb ette vastuse struktuuri), mõistetakse lihtsa struktuuriga lauseid ning lugemise tehniline külg reeglina ei kannata. Raskused ilmnevad aga niipea, kui tuleb iseseisvalt formuleerida ütlus: kasutatakse kas äärmiselt primitiivseid lauseid, üksikuid sõnu või hoopiski loobutakse kõnelemisest. Raskusi valmistavad enam tegusõnad, vähem nimisõnad. 2. Broca keskuse (asub otsmikusagaras frontaalkääru alumisest osast eespool) ülesandeks on fraasi grammatiline ja motoorne programmeerimine. Broca keskus osaleb ka järelkõne juhtimisel (kindlustab sujuva ülemineku ühelt häälduskompleksilt teisele) ning ütluse mõistmisel, kui tekib vajadus sooritada muuteoperatsioone. Patoloogia puhul iseloomustab kõnet agrammatism (telegrammistiil) ja häälduspuuded (hääldamise katkendlikkus,
Ei õpita 9 rääkima kui nt lihtsalt telekas mängib (nt kui on kurt-tummad vanemad). Oluline on lihtsus lapsega rääkimisel. K. Nelson toob välja keele õppimise stiilid: 1. Refereeriv stiil rõhutatakse asjade nimesid. Analüütiline ja informatsioonile orienteeritud lähenemine keelele ema nimetab ja kirjeldab mänguasja. Nimisõnad, omadussõnad tulevad esile. 2. Ekspressiivne stiil Tähelepanu inimestevahelistel suhetel, kõne on sotsiaalselt ekspressiivsem. Kasutatakse tegu-, asesõnu, isiklikke, sotsiaalseid väljendeid rohkem. Orienteeritud teadete andmisele. Väiksem nimisõnade maht. Kõik sai alguse C. Fergusonist nii räägitakse ka kallimaga, koduloomadega, lastega - Baby talk. Kuidas tuleks lapsega rääkida
Abiõppes on selline õpetus võimalik teise kooliastme I etapil. ➧ Liitmise ja tuletamise kombineerimine. Jätkub üldistatud mallide kujunemine, võivad kujuneda mitmest liitsõnast ja tuletisest koosnevad sõnapesad. Selline tegevus on osaliselt potentsiaalses arenguvallas abiõppe lõpuklassides. Eesti keeles on käändsõnad (= sõnad, mida käänatakse), pöördsõnad (= sõnad, mida pööratakse) ja muutumatud sõnad. Käändsõnad on nimisõnad (kass, maja), omadussõnad (noor, tugev), arvsõnad (kolm, kolmas) ja asesõnad (mina, ise, see). Omadussõnadel on sageli lisaks võrdluse vormid (ilus, ilusam, kõige ilusam). Pöördsõnad on tegusõnad (armastama, tegema). Muutumatud sõnad on määrsõnad (kiiresti, lähedal), kaassõnad (taga, ilma), sidesõnad (ja, ehk) ja hüüdsõnad (aitäh, oh). Leidub ka omadussõnu ja asesõnu, mida ei käänata (pilves, lugupeetud, kogu). Muutumatutel sõnadel on tavaliselt vaid üks vorm.
1.loeng eksam suuline. Läti piirid: Põhjas on Eesti 348 km. Lõunas on Leedu. Kõige pikem piir 576 km Idas on Vene 282 km Kagus on (150) Valgevene 167 km merepiir on 531 km Pindala 64.589 km2 Rahvaarv 1897 1,93 milj 1935 1,91 milj 1989 NSVL okupatsioon. Lõpus max 2,67 milj 2000 2,38 milj 2009 2,27 milj(hinnanguline)(ülehinnatud) ülehinnatud rahvaloendus. 2011 2,07 milj (2,067,887) positiivset iivet pole suudetud saavutada(vananemine + väljaränne) Rahvastiku koosseis % 1935 1989 2009 2011 lätlased 77,00% 52,00% 59,00% 60,20% venelased 10,30% 41,90% 33,90% 32,50% sakslased 3,30% 0,10% 0,20% Alla 1% poolakad 2,90% 2,50% 2,40% 2,40% juudid ...
Katse sissejuhatus: hüpoteesid • Resistentne AER • Ajukahjustusega patsientidel on leitud erinevusi nimi- ja tegusõnade kasutamise võimes • MEG: kahjustus Sylvi vao pk.,ülem.temporaal-käär • Broca (ekspressiivse) afaasia korralsagedamini kahjustunud verbide kasutamine, Wernicke (sensoorne) afaasia ja anoomiaga patsientidel enam nimisõnad Landau-Kleffneri sdr • Sõnade kasutusvõime ei sõltu ainult nende grammatilisest kategooriast: mõjutavad • EEG-s: generaliseerunud paroksüsmaalne epileptiline aktiivsus enam bitemporaalselt abstraktsus, käega manipuleeritavus, elulisus jne (kõne pk.), unes väljendunum – puudub fokaalne ajukahjustus (MRT korras) v. tekib hiljem
eristamise võime ja edaspidi reageerivad nad ainult oma emakeele foneemidele. Lalisemise staadiumis imikute häälitsused muutuvad. Kurdid lapsed ei häälitse enam. Kuuljad lapsed aga lalisevad valdavalt oma emakeele foneeme kasutades. Mitte-emakeelsetele foneemidele lalisemisstaadiumis oleva lapse aju enam ei reageeri. Esimese sõna staadium on ühtlasi ühesõnalise tervikfraasi staadium, kus laps püüab ühe sõnaga väljendada oma soove. Tüüpiliselt on esimesteks sõnadeks lapsel nimisõnad, mis kirjeldavad lapsele tuttavaid ja vaadeldavaid objekte. 18- kuuselt on lapse sõnavaras 3 100 sõna. Kuna see sõnade hulk on ebapiisav lapse soovide ja mõtete täpseks väljendamiseks, tuleb sageli ette sõnade tähenduse üleüldistamist (overgeneralisation). Ühe oletuse kohaselt on üleüldistamise põhjuseks lapse poolt selliste definitsioonide kasutamine, mis sisaldavad liiga vähe tunnuseid või omadusi (Clark, 1973). Teiseks
On sõnu, mis ei saa iseseisvalt, ilma fraasis osalemata, mõisteid väljendada, ja sõnu, mis jäävad peaaegu alati väljapoole traditsioonilise või klassikalise loogika huvisfääri, nt Juhhei!. Sõna mida saab kasutada mõiste väljendamiseks ilma teisi sõnu Kasutamata, nimetatakse kategoremaatiliseks (categorematic word). Sõna, mida saab mõiste väljendamiseks kasutada üksnes koos mingi teise sõnaga, nimetatakse sünkategoremaatiliseks (syncategorematic word). Kategoremaatilised on nimisõnad (substantive), asesõnad (pronoun), omadussõnad (adjective) ja kesksõnad (participle). Kaks viimast saavad üldjuhul olla väites vaid predikaadi rollis. Kui nad esinevad subjektina, tuleb neile juurde mõelda nimisõna, mis on lausest välja jäänud. Nt inimene (nimisõna), tema (asesõna), valge (omadussõna), kahtlev (kesksõna). Allpool näeme, et kaht viimast subjektina kasutades märkame väljajättu ja peame sageli selguse mõttes juurde lisama nimisõna, võttes selle
iseseisvalt, ilma fraasis osalemata, mõisteid väljendada, ja sõnu, mis jäävad peaaegu alati väljapoole traditsioonilise või klassikalise loogika huvisfääri, nt Juhhei!. Sõna mida saab kasutada mõiste väljendamiseks ilma teisi sõnu Kasutamata, nimetatakse kategoremaatiliseks (categorematic word). Sõna, mida saab mõiste väljendamiseks kasutada üksnes koos mingi teise sõnaga, nimetatakse sünkategoremaatiliseks (syncategorematic word). Kategoremaatilised on nimisõnad (substantive), asesõnad (pronoun), omadussõnad (adjective) ja kesksõnad (participle). Kaks viimast saavad üldjuhul olla väites vaid predikaadi rollis. Kui nad esinevad subjektina, tuleb neile juurde mõelda nimisõna, mis on lausest välja jäänud. Nt inimene (nimisõna), tema (asesõna), valge (omadussõna), kahtlev (kesksõna). Allpool näeme, et kaht viimast subjektina kasutades märkame väljajättu ja peame sageli selguse mõttes juurde lisama nimisõna, võttes selle
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
